Eesti seisukohad Nõukogu siirdehindade direktiivi eelnõu kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Eesti seisukohad Nõukogu siirdehindade direktiivi

eelnõu kohta

Austatud riigisekretär

Edastame Eesti seisukohad Nõukogu siirdehindade direktiivi eelnõu kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. TransferPricing_VV_POE_15022024

2. TransferPricing_VV_seisukohtade_SK_19022024

3. Kaubandus-Tööstuskoja arvamus siirdehindade direktiivi kohta

Margit Aav, [email protected]

Meie 23.02.2024 nr 1.1-10.1/940-1

ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА

TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE- EUROPE.EE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON SUURIM ETTEVÕTJAID ESINDAV ORGANISATSIOON EESTIS, KUHU KUULUB LIGI 3600 ETTEVÕTET, KELLEST ENAMUS ON VÄIKESE- JA KESKMISE SUURUSEGA. KAUBANDUSKOJA LIIKMED ANNAVAD ÜLE 40 PROTSENDI EESTI ETTEVÕTETE KÄIBEST, LIGI 40 PROTSENTI PUHASKASUMIST JA TASUVAD ÜLE 40 PROTSENDI RIIKLIKEST MAKSUDEST. KAUBANDUSKODA ESINDAB JA KAITSEB KÕIGI ETTEVÕTJATE ÜHISHUVE NING ON MITTERIIKLIK JA APOLIITILINE ORGANISATSIOON.

Rahandusministeerium Teie 09.10.2023 [email protected] Meie 20.11.2023 nr 4/193 Arvamuse esitamine siirdehinna direktiivi ettepaneku kohta Lugupeetud Mart Võrklaev!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu algatatud siirdehinna direktiivi ettepaneku osas, millega kehtestatakse ühtsed reeglid siirdehindade hindamiseks ja määramiseks sidusettevõtete vahel tehtavates piiriülestes tehingutes.

Kaubanduskoda toetab täielikult direktiivi ettepaneku eesmärki, milleks on ühtlustada siirdehinna reegleid Euroopa Liidus, vähendada ettevõtjate topeltmaksustamise riski ning muuta siirdehindade maksustamine piiriüleste tehingute osas selgemaks. Nõustume, et ettepanek aitab teatud ulatuses eelnevalt nimetatud eesmärke täita ning valdkonna reguleerimine direktiiviga on vajalik. Peame positiivseks, et Euroopa Komisjon on ettepaneku koostamisel võtnud aluseks OECD soovituslikud suunised. Samas soovitame vaadata üle, kas ja kui suures ulatuses erineb direktiivi ettepaneku sõnastus OECD soovitustest. Kui ettepanekus sisaldub rangemaid reegleid, siis tuleks vaadata, kas sellised erisused on vajalikud ja põhjendatud.

Kokkuvõttes Kaubanduskoda põhimõtteliselt toetab direktiivi ettepanekut.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Martin Lein [email protected] 6040071

1

VABARIIGI VALITSUS EELNÕU

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2024 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad nõukogu siirdehindade direktiivi eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad nõukogu direktiivi eelnõule

siirdehindade kohta:

1.1 Peame oluliseks, et siirdehinna reeglid Euroopa Liidus kattuksid võimalikult suures ulatuses

OECD siirdehinna juhendis sisalduvate rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja praktikas kinnistunud

põhimõtetega.

1.2 Toetame direktiivi eelnõu ulatuses, mis aitab vähendada riikidevaheliste siirdehinna vaidluste

hulka ja topeltmaksustamise või mittemaksustamise ohtu ning siirdehinna reeglite täitmisega

seotud kulusid.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja

seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee

liikmetele.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde Nõukogu direktiivi eelnõule siirdehindade kohta

1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE

12. septembril 2023. a. esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) direktiivi eelnõu 2023/0322

(CNS) 1siirdehindade kohta (edaspidi eelnõu).

Siirdehind on seotud isikute vahel tehtud tehingu väärtus, mis peab olema vastavuses omavahel

mitteseotud isikute vahel sarnastel tingimustel tehtava sarnase tehingu väärtusega ehk tehingu

turuväärtusega. Siirdehindasid kasutatakse maksuõiguses kasumimaksu kindlaksmääramisel.

Finantsarvestust ja pooltevahelisi tsiviilõiguslikke suhteid tehingu maksuõiguslik käsitlus ei mõjuta.

Eelnõu eesmärgiks on lihtsustada Euroopa Liidu (edaspidi EL) ettevõtjate vahelistele piiriülestele

tehingutele kehtivaid siirdehindade reegleid. Eesmärgi saavutamine:

 suurendaks ettevõtjate maksukindlust,

 vähendaks kohtuvaidluste ja topeltmaksustamise ohtu,

 vähendaks siirdehinnareeglite täitmisega seotud kulusid ning

 suurendaks EL ühisturu konkurentsivõimet ja tõhusust.

Selleks teeb komisjon ettepaneku tuua Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi

OECD) siirdehinna juhendi2 turuväärtuse põhimõte, selle kohaldamise põhielemendid ning sellega

seotud konkreetsete teemadega seotud reeglid üle Euroopa õigusesse luues sellega liikmesriikidele

ühtse seotud isikute vahel tehtud tehingutest saadava kasumi maksustamise standardi. OECD

juhendi põhimõtteid järgivate liikmesriikide (sh Eesti) jaoks see riigisiseselt suuri muudatusi kaasa

tooma ei peaks, küll aga peaks see looma kindluse, et direktiivis sätestatu kujuneb standardiks

kõikides liikmesriikides.

Eelnõu teksti analüüsides ilmneb aga, et siirdehinna reeglite ühtlustamine kavandatud viisil võib

püstitatud eesmärgile hoopis vastu töötada, kuna ühtlustatud reeglite erinevus enamikes EL riikides

juba kasutusolevatest OECD siirdehinna juhistest hoopis tekitab täiendavat halduskoormust nii

maksuhaldurile kui ka ettevõtjale. Ka teised liikmesriigid on esmastes aruteludes sarnaseid

seisukohti tõstatanud.

Eesti toetab eelnõu eesmärki, kuid sarnaselt teiste liikmesriikidega leiab, et paralleelse siirdehindade

reeglistiku tekitamine direktiivi tasemel lisaks OECD juhistele võib loodetud õigusselguse ja

halduslihtsustuse asemel kaasa tuua vastupidise efekti.

Eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115, mille kohaselt on eelnõu

direktiivina vastuvõtmiseks vajalik liikmesriikide ühehäälne otsus. 2024. aasta esimesel poolaastal

kavatseb EL Nõukogu eesistujariik Belgia arutelusid eelnõu üle jätkata.

Eelnõu pakutud kujul vastuvõtmisel on vaja muuta tulumaksuseadust ja rahandusministri

10.11.2006 määrust „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid“.

Eelnõus sätestatud reeglite riigisisene ülevõtmine on ette nähtud 2025. aasta 31. detsembriks ja

sätete rakendamine peaks algama 2026. aasta 1. jaanuaril.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52023PC0529 2 OECD juhised siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele

https://www.oecd.org/tax/transfer-pricing/oecd-transfer-pricing-guidelines-for-multinational-enterprises-and-tax-

administrations-20769717.htm

Vabariigi Valitsuse seisukohtade eelnõu on koostanud rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna peaspetsialist Margit Aav (e-post [email protected]). Seisukohad on

kooskõlastanud finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi (tel 5696 1216, e-post

[email protected])

2. DIREKTIIVI SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Eelnõu toob OECD siirdehinna juhendi põhimõtted Euroopa õigusesse ning loob liikmesriikidele

ühtse seotud isikute vahel tehtud tehingutest saadava kasumi maksustamise standardi.

Eelnõu seletuskiri jagab ettepaneku teksti kolmeks osaks. Esimene osa käsitleb turuväärtuse

põhimõtet ja selle põhimõtte kohaldamise võimalikke tagajärgi. Teine osa sätestab turuväärtuse

põhimõtte kohaldamise põhielemendid. Kolmas osa sisaldab täiendavate ühiste eeskirjade

kehtestamise mehhanismi, mis piiratud teemade osas turuväärtuse põhimõtte tõlgendamisel ja selle

rakendamisel veelgi enam lihtsust ning õiguskindlust tagaks.

Turuväärtuse põhimõte

Eelnõus kasutatud turuväärtuse põhimõtte mõiste kohaselt peavad seotud ettevõtjad omavahel

tehinguid tegema samadel tingimustel, nagu seda teevad sõltumatud isikud. Artikli 4 kohaselt

peavad liikmesriigid tagama, et grupisiseste piiriüleste tehingute puhul, mis turuväärtusest erinevad,

määratakse ettevõtja maksustatav kasum turuväärtuse põhimõtte kohaselt.

Eelnõu käsitab püsivat tegevuskohta sidusettevõtjana, mistõttu on artiklis 4 sisalduv üldreegel

asjakohane ka püsivale tegevuskohale kasumi omistamisel. Sellest tulenevalt peavad ka peakontori

ja püsiva tegevuskoha vahelised tehingud vastama turuväärtuse põhimõttele.

Selleks, et tehing kuuluks artiklis 4 sätestatud üldreegli kohaldamisalasse, peab see toimuma kahe

seotud isiku vahel. Seega on hädavajalik, et oleks olemas ühine seotud isikute määratlus. Seotud

isikute mõiste on sätestatud direktiivi artiklis 5.

Eelnõu sätestab ka turuväärtuses kasumi maksustamiseks tehtavate korrigeerimiste põhimõtted

liigitades siirdehindade korrigeerimised kahte põhikategooriasse: i) esmased korrigeerimised, mida

maksuhaldur teeb ettevõtte maksudeklaratsiooni esitamise järgselt, ja vastukorrigeerimised ning ii)

kompenseerivad korrigeerimised, mida maksumaksja vabatahtlikult teeb enne maksudeklaratsiooni

esitamist.

Artiklis 6 sätestatakse reeglid selle kohta, kuidas liikmesriigid peaksid käsitlema esmaseid

korrigeerimisi ja vastukorrigeerimisi. Esmase korrigeerimise teeb esimese liikmesriigi maksuhaldur

kui ettevõtja maksustatava kasumi suhtes peab kohaldama turuväärtuse põhimõtet.

Vastukorrigeerimise puhul korrigeerib teise liikmesriigi maksuhaldur seotud ettevõtja

maksukohustust vastuseks esmasele korrigeerimisele, eesmärgiga tagada kasumi kooskõlastatud

jaotumine kahe jurisdiktsiooni vahel. Eelnõu näeb ette võimaluse teha vastukorrigeerimisi mitte

üksnes vastastikuse kokkuleppe menetluste raames, vaid ka näiteks kiirmenetluse tulemustena, kui

ei ole kahtlust, et esmane korrigeerimine on põhjendatud, või ühisauditite raames. Samuti toob

eelnõu välja põhjendused, kus teise liikmesriigi maksuhaldur vastukorrigeerimist tegema ei pea ning

allapoole korrigeerimiste tingimused, mida teise liikmesriigi maksuhaldur võib teha ilma, et esmast

korrigeerimist oleks tehtud.

Kompenseeriva korrigeerimise teeb maksumaksja deklareerides siirdehinna, mis tema hinnangul

peegeldab tehingu turuväärtust. Selliselt deklareeritud siirdehind võib erineda seotud ettevõtjate

vahelises tehingus kasutatud tegelikust hinnast. Et vältida kohtuvaidlusi ning kehtestada kõigile

vastuvõetavad üldised reeglid sätestab artikkel 7 tingimused, mille alusel liikmesriigid

kompenseerivat korrigeerimist tunnustama peavad. Kompenseeriva korrigeerimisega seotu lähtub

Euroopa Komisjoni Siirdehindade Ühendfoorumi 2013 aastal väljatöötatud juhendi3 põhimõtetest.

Turuväärtuse põhimõtte kohaldamise põhielemendid

Artikkel 8 sätestab, et turuväärtuse põhimõtte rakendamisel võetakse arvesse nii ettevõtjate vahelist

seotust kui ka tehingu tegelikke asjaolusid. Analüüsi käigus tuleb kindlaks teha, kas tehingupoolte

käitumine vastab kokkulepitud tingimustele. Kui tehingupoolte käitumine eelnevalt kokkulepitud

tingimustele ei vasta, selgitatakse välja tehingu tegelikud tingimused.

Kooskõlas OECD siirdehindade juhendi III peatükiga loetleb eelnõu artikkel 9 põhiliste seotud

isikute vahel tehtud tehingute väärtuse kindlaksmääramise meetoditena võrreldava hinna meetodi,

edasimüügi hinna meetodi, kulupõhise meetodi, tehingupõhise tootluse meetodi ning jagatud kasumi

meetodi. Eelnõu ei eelista ühtegi meetodit teistele ning artikli 10 kohaselt tuleb olenevalt konkreetse

tehingu iseärasustest, võrreldavate tehingute kohta olemasolevate andmete usaldusväärsusest,

eelduste ja prognooside põhjendatusest ning võrreldavate tehingute sarnasuse astmest valida kõige

usaldusväärsema tulemuse andev meetod. Siirdehinna kindlaksmääramiseks kasutatavate meetodite

või tehnikate loetelu on direktiivis jäetud lahtiseks. Kui tehinguga seotud asjaolud ei võimalda

kasutada direktiivis nimetatud meetodeid, võib siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks

kasutada muid vahendeid. Muu meetodi või tehnika kasutamist tuleb siiski ka põhjendada.

Turuväärtuse põhimõtte kohaldamine algab tehingute võrreldavuse analüüsiga, mis eelnõu artikli 11

kohaselt koosneb kahest põhiastmest: i) seotud isikute vaheliste finants- ja majandussuhete ning

muude tingimustega seotud asjakohaste asjaolude tuvastamine ning ii) seotud isikute vaheliste

tehingute tingimuste ja majanduslikult oluliste asjaolude võrdlemine võrreldavate sõltumatute

isikute vahel tehtud tehingute tingimuste ning asjaoludega. Eelnõus sätestatud tehingute

võrreldavuse analüüs põhineb Euroopa Komisjoni Siirdehindade Ühendfoorumi 2016 aastal

väljatöötatud juhendil4 .

Kui siirdehinna kindlaksmääramise tulemus on väärtuste vahemik, loetakse siirdehind

turuväärtusele vastavaks, kui see jääb vahemikku jada alumisest kvartiilist ülemise kvartiilini. Kui

siirdehind jääb selliselt määratud turuväärtuse vahemikust välja, pakub eelnõu artikkel 12

lahenduseks mediaani kohaldamist.

Artikkel 13 loob aluse tehingute dokumenteerimise ühtlustamiseks ja annab komisjonile volituse

kehtestada selleks delegeeritud õigusakte, millega muuhulgas kehtestada ühtseid aruandlusvorme,

määrata kindlaks keelenõuded, määratleda kohustatud maksumaksjate ring ning kehtestada nõuete

täitmisega seotud tähtajad.

Turuväärtuse põhimõtte kohaldamine ja tulevased konkreetsete teemadega seotud reeglid

Et tagada turuväärtuse põhimõtte ühtne kohaldamine, tuleb siirdehinna turuväärtuse

kindlaksmääramisel lähtuda OECD siirdehinna juhendist. Selline tõlgendus sisaldub ka eelnõu

artiklis 14. Lisaks jätab artikkel 14 EL Nõukogule õiguse tulevikus komisjoni ettepanekul

rakendusaktidega turuväärtuse põhimõtte kohaldamise reegleid täiendada. Kehtivaid reegleid võib

nõukogu rakendusaktidega täiendada õiguskindluse tagamiseks ja topeltmaksustamise riski

vähendamiseks artikli 14 lõikes 2 loetletud tehingute puhul. Nõukogu rakendusaktid peavad tagama

3 JTPF/009/FINAL/2013/EN

https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2016-09/jtpf_009_final_2013_en.pdf 4 JTPF/007/2016/FINAL/EN

https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2016-09/jtpf0072016_en.pdf

ka selle, et liimesriikide reeglid püsivad kooskõlas OECD siirdehinna juhendi tulevaste

muudatustega.

3. EELNÕU VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE

PÕHIMÕTETELE

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on Euroopa Liidul õigus kasutada oma pädevust üksnes juhul,

kui liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke piisavalt saavutada ja kui liidu tasandil

meetme võtmine võib anda lisaväärtust. Direktiiv näeb ette seotud ettevõtjate vahelistele tehingutele

kehtivate siirdehindade reeglite ühtlustamist ja lihtsustamist EL riikides ning kuna seda on võimalik

teha üksnes liiduüleselt, vastab eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele.

Liikmesriikidele antud subsidiaarsuse tähtaeg oli 26.01.2024.

Eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega juhul, kui direktiivi rakendamisega kaasnev

koormus maksuhaldurile ei ole taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalselt suur.

Direktiivi seletuskirja kohaselt ei lähe kavandatud meetmed kaugemale minimaalsest vajalikust

ühtse turu kaitse tasemest ja on seega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Ühine turuväärtuse

põhimõtte standard ja ühtlustatum lähenemisviis siirdehindadele peaksid tooma kaasa turuväärtuse

põhimõtte vähem killustatud kohaldamise ja tõlgendamise kogu liidus, mis peaks vähendama

vaidlusi, kohtuvaidlusi ja nõuete täitmisega seotud üldisi kulusid kogu liidus tegutsevate ettevõtjate

jaoks.

4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Komisjoni hinnangul loovad selged ja ühtlustatud eeskirjad õiguskindluse tuues kaasa nii

siirdehindadega seotud vaidluste kui ka topeltmaksustamise ja maksustamata jätmise vähenemise

Euroopa Liidus. Ühtlasem lähenemisviis siirdehindadele peaks kaasa tooma reeglite järgimisega

kaasnevate kulude vähenemise nii maksumaksjatele kui ka maksuhalduritele. Sotsiaalne ja

keskkonnamõju on eeldatavasti üsna piiratud.

Komisjon hindab direktiivis ettenähtud meetmete efektiivsust ning üldist mõju liikmesriikidest

saadava teabe põhjal viie aasta möödumisel direktiivi rakendamisest ning sellele järgnevalt iga viie

aasta tagant. Esimene aruanne esitatakse 31. detsembriks 2031.

Siirdehinna dokumenteerimise ühtlustamiseks on direktiivi artikliga 13 komisjonile delegeeritud

aktide andmise õigus Delegeeritud akti vastuvõtmisele eelnevad konsultatsioonid iga liikmesriigi

määratud ekspertidega. Eelnõu heakskiitmise hetkel ei ole teada kas, millal ja millisel moel komisjon

delegeeritud aktide andmise õigust kasutab ja milliseid kulusid see liikmesriikidele kaasa toob. Kuna

dokumenteerimisnõude ühtlustamisega kaasneda võivad täiendavad kulud selguvad läbirääkimiste

käigus, ei ole võimalik neid hetkel ette hinnata.

Direktiivi jõustumisega kaasnevad võimalikud positiivsed mõjud ettevõtjatele on OECD siirdehinna

juhistel põhinevad ühtlustatud mõisted, võrreldavuse analüüsi põhimõtted ja turuväärtuse

määramise meetodid. Lisaks praegu puuduv vastukorrigeerimiste kiirmenetlus ja kompenseerivate

korrigeerimiste mehhanism5 ning planeeritavad ühtlustatud dokumenteerimisnõuded.

5 Aastal 2022 avati 1166 uut siirdehinna kokkuleppe menetlust (11% rohkem kui 2021) ning lõpetada suudeti 1117

(5% vähem kui 2021). Kokkuleppemenetluse protseduur on aeganõudev ning eelnõu seletuskirjas mainitud 28,9 kuud,

kui keskmine ajakulu vastastikuse kokkuleppe saavutamiseks, on suur saavutus, jäädes esimest korda alla 30 kuu. chrome-

extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://assets.kpmg.com/content/dam/kpmg/us/pdf/2023/11/kpmg-

transfer-pricing-takeaways2022-map-statistics.pdf * Eesti oma 5 juhtumiga aastas sellises statistikas eriti kaasa ei räägi.

Maksu- ja Tolliameti hinnangul võib siirdehinna dokumentatsiooni täiendav nõue eeldada ühtse

raamistiku loomist, mis võib omakorda kaasa tuua kulud informatiivse deklaratsiooni arendamiseks.

Uue informatiivse deklaratsiooni arendamise kulud võivad osutuda väga suureks. Samuti tuleb

arvestada lisanduvate IT püsikulude ja infoturbe kuludega. Enne uue ühtlustatud

dokumenteerimisnõude kehtestamist peab põhjalikult kaaluma selle kasutegurit võrreldes juba

olemasolevate OECD siirdehinna juhendil ning Euroopa Komisjoni Siirdehinna Ühendfoorumi

juhendil põhinevate nõuetega. Oodatav eesmärk peab olema proportsioonis eeldatavate kuludega.

Lisaks võib maksuhaldur direktiivist tulenevate nõuete rakendamisel vajada täiendavat ressurssi (nt

täiendavate maksuküsimuste lahendamiseks, suhtluseks teiste liikmesriikidega, riskide hindamiseks

ja järelevalve korraldamiseks). Võimalikud lisanduvad kulud tuleb kavandada riigieelarvesse ja

kehtivas riigieelarve strateegias nendega veel arvestatud ei ole.

Direktiivist tulenevat olulist mõju maksutulude laekumisele ei prognoosi.

EESTI SEISUKOHAD EELNÕU SUHTES

1. Eesti seisukoht: Peame oluliseks, et siirdehinna reeglid Euroopa Liidus kattuksid võimalikult

suures ulatuses OECD siirdehinna juhendis sisalduvate rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja praktikas

kinnistunud põhimõtetega.

Siirdehinna piiriülene olemus nõuab liikmesriikide ühtset lähenemist. Senist liikmesriikide koostööd

on juhitud Euroopa Komisjoni Siirdehinna Ühendfoorumi kaudu, mille tegevuses ning väljatöötatud

juhendites on suuresti lähtutud OECD siirdehinna juhendist. Eelnõu eesmärgiks on tuua OECD

siirdehinna juhendi põhimõtted Euroopa õigusesse ning luua liikmesriikidele turuväärtuse põhimõtte

kohaldamiseks ühtne standard. Seotud isikute vahelistele tehingutele kohaldatavate maksustamise

reeglite lihtsustamiseks pakub eelnõu ühtlustatud mõisteid (mh turuväärtuse põhimõte, turuväärtuse

vahemik, seotud isikud) ning siirdehinna kindlaksmääramise reegleid (mh tehingu tegelike asjaolude

tuvastamine, tehingute võrreldavuse analüüs, tehingu turuväärtuse määramise meetodid ning

dokumenteerimisreeglid). Kui tulenevalt riigisisese õiguse eripäradest tekibki liikmesriigiti

erinevusi, peaks direktiiv pakkuma ühtse põhimõttelise standardi, millest siirdehinande

kindlaksmääramisel lähtuda.

Eelnõu kavandatud tekstiga ei pruugi püstitatud eesmärki siiski saavutada kuna ühtlustatud reeglite

erinevus enamikes EL riikides juba kasutusolevatest OECD siirdehinna juhistest võib tekitada

täiendavat halduskoormust nii maksuhaldurile kui ka ettevõtjale.

2024 aasta veebruari seisuga on OECD siirdehinna töögrupil plaanis aastate 2025-2026 jooksul ette

valmistada siirdehinna juhendi täiendused. Hetkel viimistleb sama töögrupp siirdehinna reegleid,

mis on seotud OECD maksureformiga6 ja mis samuti saavad osaks siirdehinna juhistest. Seega on

juba praegu teada, et OECD siirdehinna juhised on muutunud selleks ajaks, kui direktiiv peaks vastu

võetama.

Eelnõu artikli 14 lõige 1 sätestab, et liikmesriigid lisavad käesoleva direktiivi II peatükis sätestatud

siirdehindade eeskirju ülevõtvatesse riigisisestess õigusnormidesse sätted, millega tagatakse

kõnealuste (ehk direktiivis sisalduvate) siirdehindade eeskirjade kohaldamine viisil, mis on

kooskõlas OECD siirdehindade alaste suunistega, kuid see säte ei taga seda, et kõik liikmesriigid

OECD juhiseid identselt tõlgendavad ja kohaldavad. Olukord, kus siirdehinna reeglite tõlgendamisel

6 https://www.oecd.org/tax/beps/outcome-statement-on-the-two-pillar-solution-to-address-the-tax-challenges- arising-from-the-digitalisation-of-the-economy-july-2023.pdf

ja rakendamisel on liikmesriikide vahel olulisi erinevusi, direktiivi abil seega lahendust ei leia.

Artikli 14 lõike 1 sõnastusest võib järeldada, et Komisjon hakkab edaspidi kontrollima, kas

liikmesriigid kohaldavad direktiivi viisil, mis on kooskõlas OECD juhistega. OECD siirdehinna

juhiste maht on praeguseks hetkeks 640 lehekülge ning tulevikus see ainult kasvab. Siirdehinna

reeglite kohaldamine sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ning reeglina ei ole juhtumil ühtainsat

õiget lahendust. Seega on EL siirdehinnareeglite kooskõla tagamine OECD suunistega äärmislet

töömahukas ettevõtmine ning Komisjoni kontrollikohustus kasvatab ka liikmesriikide töökoormust.

Eesti siirdehinna reeglid7 on sätestatud OECD siirdehinna juhendi alusel ning rahandusministri

määruse koostamisel on arvestatud ka Euroopa Komisjoni Siirdehinna Ühendfoorumi koostatud

juhenditega. Aastast 2007 kehtivat rahandusministri määrust on täiendatud 2021. aastal arvestades

määruse kehtestamisele järgneval perioodil tehtud OECD juhendi uuendusi.

Kui OECD siirdehinna juhend on suunatud nii maksuhalduritele kui ka hargmaistele ettevõtjatele,

siis direktiivi eelnõu on suunatud vaid liikmesriikidele. Erinevalt OECD juhendist paneb direktiivis

läbivalt kasutatud sõnastus kõik turuväärtuse kohaldamisega seotud kohustused (sh võrreldavate

tehingute leidmise, võrreldavuse analüüsi tegemise) liikmesriikidele, mis on vastuolus OECD

siirdehinna juhendiga. Oleme sellest vastuolust komisjoni teavitanud.

2. Eesti seisukoht: Toetame direktiivi eelnõu ulatuses, mis aitab vähendada riikidevaheliste

siirdehinna vaidluste hulka ja topeltmaksustamise või mittemaksustamise ohtu ning siirdehinna

reeglite täitmisega seotud kulusid.

Siirdehindadega seotud topeltmaksustamise küsimuste lahendamiseks algatatud vastastikuse

kokkuleppe menetluste arv kasvas aastaks 2021 võrreldes 2016. aastaga 33 % ning keskmine ajakulu

vastastikuse kokkuleppe saavutamiseks oli 28,9 kuud.8 Olulise uuendusena sätestab eelnõu

korrigeerimistega seotud tingimused, et vältida vaidluseid ning topeltmaksustamist ka ilma

vastastikuse kokkuleppe menetluseta (kiirmenetluse tulemustena).

Eelnõus väljapakutud täiendavatest juhenditest suurim vajadus on juhendi järele, mis käsitleb

peakontori ja püsiva tegevuskoha vahelisi tehinguid. Täiendavate reeglite kehtestamisel on oluline

jälgida, et need ei tekitaks vastuolu olemasolevatega ning keskenduks veel reguleerimist vajavatele

küsimustele.

Meetmetega (sh dokumenteerimisnõude ühtlustamine) kaasneda võivad täiendavad kulud selguvad

läbirääkimiste käigus ning neid ei ole võimalik hetkel ette hinnata.

Enne uue ühtlustatud dokumenteerimisnõude kehtestamist peab põhjalikult kaaluma selle

kasutegurit võrreldes juba olemasolevate OECD siirdehinna juhendil ning Euroopa Komisjoni

Siirdehinna Ühendfoorumi juhendil põhinevate nõuetega9. Iga uue muudatuse sisseviimisega

kaasnevad kulukad IT-arendused ja nende iga-aastased hoolduskulud, mistõttu on Eestile väga

oluline, et IT-arendustele tehtavad kulutused ennast ära tasuksid. Oodatav eesmärk peab olema

proportsioonis eeldatavate kuludega.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

7 RM 10.11.2006 määrus nr 53 https://www.riigiteataja.ee/akt/12752116?leiaKehtiv 8 OECD ametlik statistika https://www.oecd.org/tax/dispute/mutual-agreement-procedure-statistics.htm 9 Report on the Activities of the EU Joint Transfer Pricing Forum in the Field of Documentation Requirements Report

prepared by the EU Joint Transfer Pricing Forum (COM(2005)543 final) https://taxation-

customs.ec.europa.eu/system/files/2016-09/sec%25282005%25291477_en.pdf

Direktiivi eelnõu esitati arvamuse saamiseks Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate

Keskliidule, FinanceEstoniale, samuti Deloitte Eestile, Ernst & Young Baltic ASile, KPMG Eestile,

ning PWC Eestile.

Arvamuse esitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kelle seisukoht direktiivi eelnõu suhtes oli toetav.

Lisa: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamus