COM(2023) 529 Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV siirdehindade kohta

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Strasbourg, 12.9.2023

COM(2023) 529 final

2023/0322 (CNS)

Proposal for a

COUNCIL DIRECTIVE

on transfer pricing

{SWD(2023) 308-309 final}

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

This proposal is part of the package known as ‘Business in Europe: Framework for Income

Taxation’, or ‘BEFIT’. The package includes, next to this transfer pricing proposal which

integrates key transfer pricing principles into EU law with the aim of putting forward certain

common approaches for Member States, a second separate proposal which lays down a

common set of rules for computing the tax base of large groups of companies in the EU.

Transfer pricing refers to the setting of prices for transactions between associated enterprises

(i.e. members of the same Multinational Enterprise - MNE) involving the transfer of property

or services. A significant volume of global trade consists of international transfers of goods

and services, capital and intangibles (such as intellectual property) within an MNE; such

transfers are called “intragroup transactions”.

The “intragroup transactions” are not necessarily governed by market forces but may largely

be driven by the common interests of the group as a whole. Since tax calculations are

generally based on entity-level accounts, the prices or other conditions at which these

intragroup transactions take place will affect the relevant entities’ income and/or expenses in

relation to those transactions, and as a consequence, will impact on the amount of profit each

group entity records for tax purposes. A higher price increases the seller’s income and

decreases the buyer’s income. A lower price decreases the seller’s income and increases the

buyer’s income. The transfer price therefore influences the tax base of both the country of the

seller and the country of the buyer involved in a cross-border transaction.

It is therefore important to establish the appropriate price, called the “transfer price”, for

intragroup transfers. “Transfer pricing” is the general term for the pricing of transactions

between related parties.

According to the current international standards, which have been developed by the

Organisation for Economic Cooperation and Development (OECD)1, cross-border

transactions between related entities of a multi-national group must be priced on the same

basis as transactions between third parties under comparable circumstances. This is known as

“arm’s length principle” and is reflected in Article 9 (Associated Enterprises) of the OECD

Model Tax Convention on Income and on Capital2.

However, Article 9 does not set out detailed transfer pricing rules. Over time the OECD has

developed the OECD Transfer Pricing Guidelines for Multinational Enterprises and Tax

Administrations3 (OECD Transfer Pricing Guidelines) which provide guidance on the

meaning and application of the arm’s length principle. Those guidelines have been developed

as a non-binding instrument with the aim to assist MNEs and tax authorities in finding

solutions to transfer pricing cases that minimize conflicts and limit litigation. The OECD

Transfer Pricing Guidelines were first published in 1995 and are regularly updated.

1 See OECD website: https://www.oecd.org/. 2 OECD Model Tax Convention on Income and Capital (https://www.oecd.org/ctp/treaties/model-tax-

convention-on-income-and-on-capital-condensed-version-20745419.htm). 3 OECD Transfer Pricing Guidelines for Multinational Enterprises and Tax Administrations

(https://www.oecd.org/tax/transfer-pricing/oecd-transfer-pricing-guidelines-for-multinational-

enterprises-and-tax-administrations-20769717.htm).

EN 2 EN

Article 9 of the OECD Model Convention is not considered to create a domestic transfer

pricing regime if the arm’s length principle has not been incorporated in the national law. In

fact, it is generally understood that article 9 is not “self-executing” as to domestic application.

However, jurisdictions normally have in place domestic legislation that ensures some

harmonization on basic principles, in accordance with the arm’s length standard, even if the

application is not identical around the globe. Further, jurisdictions may have in place their

own administrative guidance and/or regulations to better explain the national provisions and

provide guidance on their interpretation.

The rationale of this proposal derives from the fact that almost all Member States are also

members of the OECD4 and therefore committed to follow the OECD principles and

recommendations. However, despite the political commitment by the majority of Member

States, the status and role of the OECD Transfer Pricing Guidelines currently differs from

Member State to Member State. In addition, at the level of the Union, transfer pricing rules

are currently not harmonized through legislative acts, although all Member States have in

place domestic legislation that provides for a common approach to the basic principles. Yet,

this is not fully aligned. The fact that each Member State enjoys large discretion in

interpreting and applying the OECD Transfer Pricing Guidelines gives rise to complexity and

an uneven playing field for businesses.

For example, domestic legislation of Member States shows differences in the definition of

‘associated enterprises’ and in particular, on the notion of ‘control’ which is normally the pre-

condition to apply transfer pricing. Certain Member States apply a threshold of 25% while

others apply a threshold of 50% shareholding when it comes to determining whether the

control criterion is met. It translates into businesses facing tax uncertainty, high compliance

costs as well as frequent, time-consuming legal disputes leading, amongst others, to

considerable amounts of legal fees and creating barriers to cross-border operations and high

risks of double and/or over-taxation.

The risk of double taxation and over-taxation for businesses operating cross-border leads to a

lack of tax certainty due to possible tax disputes5 between tax administrations of different

Member States in cases where they take different views in relation to the treatment of a

specific transaction within their corporate tax system. In a continuously more globalised and

competitive world economy there is an increased need for more tax certainty in the Single

Market. Thus, to increase tax certainty regarding their tax affairs, some businesses seek to

obtain tax rulings from a tax authority in respect of the treatment of certain transactions.

However, if the tax ruling is unilateral, other Member States concerned may still challenge the

agreed treatment of such transactions. Therefore, even when a unilateral tax ruling is

obtained, there is a real risk of tax disputes and possible double or over-taxation.

The complexity of the transfer pricing rules and their different implementation in national law

of Member States gives rise to a number of other problems:

– Profit shifting and tax avoidance6: transfer prices can be easily manipulated to shift

profit and be used in the context of aggressive tax planning schemes.

4 Malta, Cyprus, Bulgaria and Romania are not members of the OECD. 5 A large firm also pointed out that tax disputes related to intra-EU transfer pricing and withholding tax

elimination increased. 6 At the beginning of the BEPS project in 2013, OECD estimates, while acknowledging the

methodological and data limitations, that the scale of global corporate income tax revenue losses due to

BEPS practices could be between USD 100 to 240 billion annually (see https://www.oecd.org/tax/beps-

EN 3 EN

– Litigation7 and double-taxation8: transfer pricing is more subjective than other

areas of direct and indirect taxation and, for this reason, sensitive to disputes as tax

administrations do not always share a common interest and interpretation. This is

because, to prevent double taxation, a well-founded primary (upward) adjustment by

one tax administration should ideally be followed by a corresponding (downward)

adjustment by the other. This implies that the second tax administration would have

to reduce its tax base accordingly, which is most probably an option that a tax

administration would preferably avoid taking.

– High compliance costs: Double taxation is already a considerable cost for

businesses operating cross-border. In addition, also the tax compliance costs9 related

to transfer pricing are significant. These costs result from the obligation on

businesses to determine what prices could be regarded as arm's length, conducting

studies and compiling and maintaining/updating the related documentation.

These tax barriers for businesses impede the proper functioning of the Single Market and

hamper the prospect for achieving its potential in terms of efficiency gains. As a result, the

competitiveness of the Single Market is undermined.

This proposal aims at simplifying tax rules through increasing tax certainty for businesses in

the EU, thereby reducing the risk of litigation and double taxation and the corresponding

compliance costs and thus improve competitiveness and efficiency of the Single Market. A

clear outcome from both the targeted and public consultations was the business desire for tax,

and more broadly, legal certainty. Tax certainty has always been a high priority for business,

often highlighted as a more important concern than the tax rate. This has become an

increasingly critical issue due to the vast number of ambitious reforms in international

corporate taxation over the recent years.

project-explanatory-statement-9789264263437-en.htm); Transfer Pricing manipulation was identified

as one of the BEPS practices. In particular, Actions 8-10 of the BEPS project were dedicated to

enhancing the guidance on the arm’s length principle to ensure that what dictates results is the economic

rather than the paper reality. In this regard, the final report of Actions 8-10 seeks to align transfer-

pricing outcomes with the value creation of the MNE group.

7 The OECD official statistics show that at the end of 2021 the number the pending Mutual agreement

procedures (MAPs) activated to resolve double taxation arising from Transfer Pricing cases has

increased by 33% compared to the 2016 (the MAP inventory at the end 2021 results were 6000 against

the 4500 pending MAP cases at the end of 2016). OECD MAP statistics are available at:

https://www.oecd.org/tax/dispute/mutual-agreement-procedure-statistics-2021-inventory-

trends.htm#tpcases. The EU official statistics on MAPs under the Arbitration Convention show an

increase of transfer pricing disputes between Member States of 17% compared to the previous year (tot

MAP inventory of Member States at the end of 2020 was 2213 while total MAP inventory of the

Member States at the end of 2019 was 1889). EU MAP statistics are available here: https://taxation-

customs.ec.europa.eu/taxation-1/statistics-apas-and-maps-eu_en. 8 According to a survey on transfer pricing published by Ernst & Young (and available at

http://www.ey.com/global/content.nsf/International/2007-2008_Transfer_Pricing_Global_Survey), one

of the reasons why business considers transfer pricing a priority tax issue is indeed its connection with

double taxation. According to the survey (interviews with 850 multinational companies across 24

countries (of which 11 EU Member States) were conducted), business have reported that 42% of cases

of adjustment gave rise to a permanent double taxation. This is primarily because firms do not generally

refer cases to mutual agreement procedures, as they consider the procedures too lengthy and costly.

9 According to the Company Tax Study conducted by the European Commission in 2001 (Taxation in the

Single Market’. SEC (2001) 582 final) Medium-sized multinational enterprises are reported to spend

approximately EUR 1 million to EUR 2 million a year on complying with transfer pricing rules. Large

multinational enterprises incur compliance costs related to transfer pricing of approximately EUR 4

million to EUR 5.5 million a year.

EN 4 EN

This objective is achieved by: (1) incorporating the arm’s length principle into Union law; (2)

harmonizing the key transfer pricing rules; (3) clarifying the role and status of the OECD

Transfer Pricing Guidelines; and (4) creating the possibility to establish, within the Union,

common binding rules on specific transfer pricing subjects within the framework of the

OECD Transfer Pricing Guidelines.

The proposal would provide a gradual development of common and consistent approaches

among Member States’ tax authorities to the interpretation and application of transfer pricing

rules through the incorporation of the arm’s length principle into Union law and the

clarification of the role and status of the OECD Transfer Pricing Guidelines. Furthermore, the

prospect for establishing common binding rules for Member States on specific transactions

within the framework of the OECD Transfer Pricing Guidelines should improve businesses’

resilience in the Union, reduce distortions and contribute towards a level playing field in the

Single Market.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

This proposal for a Directive is fully consistent with existing EU policies in the field of direct

taxation. It follows up to the Commission’s and Union’s efforts as part of its tax policy

agenda to create a robust, efficient and fair tax framework, which delivers solid revenues and

is conducive to growth as set out in the Business Taxation in the 21st century Communication

in 202110. This policy initiative aligns with the efforts to provide business with tax certainty

and a level playing field, while ensuring that national governments can access fair and stable

corporate tax revenues.

In 2016, the anti-tax avoidance directive (ATAD)11 was adopted to ensure coordinated

implementation in Member States of key measures against tax avoidance stemming from the

internal Base Erosion and Profit Shifting Project actions and to lay down a number of specific

and general anti-tax abuse rules. It was amended in 2017 to include further anti-avoidance

rules regarding mismatches between tax systems12.

In parallel, the directive on administrative cooperation (DAC)13 has, since its adoption in

2011, been revised and expanded on several occasions to allow a large-scale and timely

exchange of tax related information between tax authorities across the Union to support the

enforcement of Member States tax laws.

In particular, DAC314 and DAC615 are of specific relevance to this proposal due to their

connection to transfer pricing. Under DAC3, national competent authorities, amongst others,

10 Communication on Business Taxation for the 21st Century see: https://taxation-

customs.ec.europa.eu/communication-business-taxation-21st-century_en. 11 Council Directive (EU) 2016/1164 of 12 July 2016 laying down rules against tax avoidance practices

that directly affect the functioning of the internal market (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=celex%3A32016L1164). 12 Council Directive (EU) 2017/952 of 29 May 2017 amending Directive (EU) 2016/1164 as regards

hybrid mismatches with third countries (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32017L0952). 13 Council Directive 2011/16/EU of 15 February 2011 on administrative cooperation in the field of

taxation and repealing Directive 77/799/EEC (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/en/ALL/?uri=CELEX%3A32011L0016). 14 Council Directive (EU) 2015/2376 of 8 December 2015 amending Directive 2011/16/EU as regards

mandatory automatic exchange of information in the field of taxation (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/en/ALL/?uri=CELEX%3A32015L2376).

EN 5 EN

exchange automatically information related to so-called Advance Price Agreements (APAs)16.

DAC6 regulates the automatic exchange of information on reportable cross-border

arrangements which have been reported by intermediaries or by the relevant taxpayer. The

reportable cross-border arrangements are identified on the basis of a number of “hallmarks”,

which include different indicators of a potential risk of tax avoidance. Hallmark E relates to

arrangements relevant to transfer pricing.

The proposal is also consistent with the past output of the Joint Transfer Pricing Forum

(JTPF)17, an expert group which was set up by the Commission in 2002 to propose pragmatic,

non-legislative solutions to practical problems posed by transfer pricing practices in the

Union. The JTPF worked within the framework of the OECD Transfer Pricing Guidelines and

operated on the basis of consensus. Building on the work done by the JTPF, the Commission

initiated a set of co-ordinated measures, either guidance or recommendations, which were all

subsequently endorsed by the Council. One of these is the Code of Conduct on transfer

pricing documentation for associated enterprises in the European Union (EU TPD)18, which is

broadly followed by Member States. The mandate of the JTPF expired in March 2019 and it

was not renewed.

The Arbitration Convention19 is also complementary to the proposal. It establishes a

procedure to resolve disputes where double taxation occurs between enterprises of different

Member States as a result of an upward adjustment of profits of an enterprise of one Member

State. Whilst most bilateral double tax treaties include a provision for a corresponding

downward adjustment of profits of the associated enterprise concerned, they do not generally

impose a binding obligation on the Contracting States to eliminate the double taxation. The

Arbitration Convention provides for the elimination of double taxation by agreement between

the contracting states including, if necessary, by reference to the opinion of an independent

advisory body. The Arbitration Convention thus improves the conditions for cross-border

activities in the Internal Market.

In addition to the Arbitration Convention, the taxpayers can rely on the new rules on tax

dispute resolution which apply since 1 July 2019. They are laid down in Council Directive on

tax dispute resolution mechanisms in the European Union20 and bring a significant

improvement to resolving tax disputes, as they ensure that businesses and citizens can resolve

disputes related to the interpretation and application of tax treaties more swiftly and

effectively. The new rules also cover issues related to double taxation which occurs when two

15 Council Directive (EU) 2018/822 of 25 May 2018 amending Directive 2011/16/EU as regards

mandatory automatic exchange of information in the field of taxation in relation to reportable cross-

border arrangements (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32018L0822). 16 An APA refers to any agreement, communication or any other instrument or action with similar effects,

determining in advance, an appropriate set of criteria for establishing the transfer price of cross-border

transactions between associated enterprises or the attribution of profits to a permanent establishment. 17 See EU Joint Transfer Pricing Forum (JTPF) here: https://taxation-customs.ec.europa.eu/joint-transfer-

pricing-forum_en. 18 Resolution of the Council and of the representatives of the governments of the Member States, meeting

within the Council, of 27 June 2006 on a code of conduct on transfer pricing documentation for

associated enterprises in the European Union (EU TPD), 2006/C 176/01, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2006.176.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AC%3A2006%3A176

%3AFULL 19 Convention on the elimination of double taxation in connection with the adjustment of profits of

associated enterprises (90/463/EEC). 20 Council Directive (EU) 2017/1852 of 10 October 2017 on tax dispute resolution mechanisms in the

European Union (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/ALL/?uri=CELEX%3A32017L1852).

EN 6 EN

or more countries claim the right to tax the same income or profits of a company or person.

This can happen, for example, due to a mismatch in national rules or different interpretations

of the transfer pricing rules in a bilateral tax treaty.

Finally, in July 2020, the Commission committed to develop, together with interested

Member States, an EU Cooperative Compliance Framework, commonly called European

Trust and Cooperation Approach (ETACA)21. Its purpose is to provide a clear, EU-wide

framework for a preventive dialogue between tax administrations and business taxpayers in

order to stimulate a preventive dialogue leading to the performance by the tax administrations

of a high-level risk assessment of the transfer pricing policy adopted by large multinational

enterprises. As a result, companies receive support in their internationalisation in order to

avoid double taxation issues and reduce tax compliance costs. A pilot phase of the program

has been concluded in March 2023 and the Commission services are currently evaluating

whether and how to roll forward the program on a permanent basis.

Lastly, the Commission continues to support the implementation of its agenda for fair and

simple taxation, such as the Directives mentioned above through its Technical Support

Instrument22 and other Union programmes.

• Consistency with other Union policies

This proposal for a Directive is in line with the Commission’s SME strategy on taxation and

SMEs23. Most SMEs consider taxation matters to be the most burdensome policy area that

affects them. SMEs have many difficulties regarding tax matters, for example: direct taxation

(income, capital, double taxation etc.), tax compliance costs and the administrative burden

that arises from tax rules. Since our proposal aims at creating a common approach towards

transfer pricing and thus create more tax certainty in this area across the Union for companies

regardless of their size, SMEs will also benefit from a more harmonised approach which

could lead to a reduction of compliance cost as well as increased certainty vis-à-vis tax

authorities in the different Member States.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The legal basis for legislative initiatives on taxation is Article 115 of the Treaty on the

Functioning of the European Union (TFEU). Although no explicit reference to direct taxation

is made, in this article, it does refer to issuing directives for approximating national laws that

directly affect the establishment or functioning of the single market. It follows that, under

Article 115 TFEU, directives are the appropriate legal instrument for the Union in this field.

Based on Article 288 TFEU, directives will be binding as to the result to be achieved upon

Member States but leave the choice of form and methods to the national authorities.

21 See ETACA website here: https://taxation-customs.ec.europa.eu/eu-cooperative-compliance-

programme/european-trust-and-cooperation-approach-etaca-pilot-project-mnes_en. 22 Regulation (EU) 2021/240 of the European Parliament and of the Council of 10 February 2021

establishing a Technical Support Instrument, OJ L 57, 18.2.2021, p. 1. 23 See Taxation and SMEs Website: https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes/sme-

strategy/taxation-and-smes_en.

EN 7 EN

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

In accordance with the subsidiarity principle laid down in Article 5 of the Treaty on the

European Union, action at Union level should be taken only when the aims envisaged cannot

be achieved sufficiently by Member States acting alone and in addition, by reason of the scale

or effects of the proposed action, can be better achieved by the Union.

The cross-border nature of the problem at stake requires a common initiative across the single

market. Since transfer pricing is of inherent cross border nature, it can only be tackled by

laying down legislation at Union level. This initiative is therefore in line with the subsidiarity

principle, considering that individual uncoordinated action by the Member States would only

add to the current fragmentation of the legal framework for transfer pricing and fail to achieve

the intended results. A common approach for all Member States would have the highest

chances of achieving the intended objectives.

A legislative initiative is therefore in accordance with the principle of subsidiarity, as set out

in Article 5 of the Treaty on the European Union.

• Proportionality

The envisaged measures do not go beyond the minimum necessary level of protection for the

Single Market and are therefore compliant with the principles of proportionality. The

Directive ensures a common approach with regard to the core transfer pricing principles and

provides targeted rules for specific transactions where most added value for the Union can be

created. A common arm’s length principle standard and a more harmonised approach towards

transfer pricing should result in a less fragmented application and interpretation of the arm’s

length principle across the Union which should reduce disputes, litigation and the overall

compliance costs for businesses operating across the Union.

In this light, the proposal for a Directive does not go beyond what is necessary to achieve its

objectives and is therefore compliant with the principle of proportionality.

• Choice of the instrument

The proposal is for a Directive, which is the only instrument permissible under the legal basis

as prescribed in Article 115 of Treaty on the Functioning of the European Union.

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

There is no previous existing Union legislation in the field of transfer pricing therefore no ex-

post evaluations or fitness checks were performed.

• Stakeholder consultations

A call for evidence and an online survey on the broader BEFIT initiative were published from

13 October 2022 to 26 January 2023. Overall, the consultation activities received 123

contributions. Among those, there are 46 feedback contributions, 77 responses to the public

consultation survey, of which 29 included written submissions. All contributions received

from stakeholders were considered in the impact assessment.

EN 8 EN

• Collection and use of expertise

The Commission consulted and received input from various sources during the preparation of

the proposal. Among others, the Commission relied on publicly available information,

consulted with the OECD secretariat and received input from academics specialised in the

field of transfer pricing by organising a virtual panel discussion.

• Impact assessment

An impact assessment was carried out to prepare the BEFIT initiative, of which this proposal

is part. The draft impact assessment report was submitted to the Commission’s Regulatory

Scrutiny Board (RSB) on 26 April 2023. Following a meeting on 24 May 2023, the RSB

delivered a positive opinion with reservations on 26 May 2023, suggesting some areas for

further improvement regarding the costs and benefits of the overall BEFIT initiative. No

further specific data was updated related to this proposal. The executive summary

accompanying the impact assessment has been published under the following link: [to be

added later]

The impact assessment, as revised following the recommendations from the RSB, examined

the baseline option (i.e. no change) and two policy options:

Option 1: Inclusion of the OECD arm’s length principle and Transfer Pricing

Guidelines in EU law

This option is about harmonising the transfer pricing norms within the Union in the form of

principles-based legislation. The arm’s length principle would be integrated into Union law.

In addition, the law would clarify the status and role of the OECD Transfer Pricing Guidelines

and refer to the latest version thereof for the interpretation of the arm’s length principle. By

effect, the Guidelines would be turned into a binding tool but this would exclusively concern

the (latest) version which would be incorporated in Union law; not any revisions thereof. The

aim would be to ensure that Member States follow the same principle and have a common

approach to applying transfer pricing.

Option 2: Inclusion of the OECD arm’s length principle and Transfer Pricing

Guidelines in EU law alongside the gradual development of common approaches to the

practice of applying transfer pricing.

This option builds on Option 1 and would not only aim to ensure that EU Member States

apply the same principle but would go a step further into implementing a mechanism which

would ensure a coordination of views and interpretations of the OECD Transfer Pricing

Guidelines among Member States.

As under Option 1, the arm’s length principle would be incorporated in Union law and the

legislation would clarify the role and status of the OECD Transfer Pricing Guidelines, but

these would also be complemented with a mechanism for coordinating their interpretation and

application at Union level. Additionally, this includes several provisions laying down the core

rules of transfer pricing. This option would further establish specific anti-abuse rules in

transfer pricing. It would also call for setting up of an expert group to discuss and agree on the

interpretation of the arm’s length principle ensure a coordinated interpretation and approach

to practical problems that emerge from transfer pricing practices in the Union.

The two options were compared against the following criteria: effectiveness, efficiency,

coherence and proportionality. In the impact assessment it was concluded that option 2 was

the preferred option.

EN 9 EN

This proposal reflects this option 2 albeit with minor amendments. Firstly, the proposal does

not include any specific anti-abuse rule. Yet, the proposal addresses the issue of downwards

adjustments as a systematic rule in line with OECD Model Tax Convention approach.

Secondly, binding rules regarding certain transactions are now envisaged to be issued in the

form of Council implementing acts following a proposal by the Commission.

The Commission considers that a positive economic impact will materialise due to lower

compliance costs both at the level of the tax administrations and the taxpayer due to more tax

certainty and thus less tax disputes. The social and environmental impact is expected to be

rather limited.

Fundamental rights

Fundamental rights, in particular the requirements concerning the protection of personal data

under the General Data Protection Regulation (‘GDPR’)24, are safeguarded. The personal data

will only be processed to the extent and only as long as it is strictly necessary for their

competent authorities to ensure compliance with their national tax legislation and mitigation

of the risk of tax fraud, evasion or avoidance in Member States, in particular by verifying the

correct application of the transfer pricing rules enshrined in this Directive.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

The main budgetary implications of the initiative for the Commission include additional

human resources to cover the new tasks and the creation of an expert group. This expert group

will be composed of experts in the area of transfer pricing and will provide the Commission

with knowledge and expertise to consider which elements should be covered in the

implementing acts that it will propose to the Council. The legislative financial statement

provides details regarding the human and administrative resources required.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

The Commission shall evaluate the Directive five years after national rules transposing the

Directive come into effect and every five years thereafter.

For the purpose of monitoring and evaluating the implementation of the Directive, Member

States shall provide the Commission with data on an annual basis reflecting relevant

information on the functioning of the Directive. The relevant information is to be defined via

an implementing act in line with the procedure stated in Article 17 of the proposal.

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

The proposal can be divided into three parts: (1) the first part covers the arm’s length

principle and possible consequences of applying this principle; (2) the second part lays down

core elements which are relevant for applying the arm’s length principle; and (3) the third part

includes a mechanism for establishing further common rules covering a limited set of subjects

that will provide further simplification and tax certainty for taxpayers on the interpretation

and application of the arm’s length principle.

24 Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the

protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of

such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation).

EN 10 EN

(i) The arm’s length principle

The principle

Article 4 specifies that when the terms and conditions of cross-border intragroup transactions

are not at arm’s length, they must be adjusted to reflect the terms and conditions that would

have been established between independent parties and the profits taxed accordingly.

For the purpose of this Directive, a permanent establishment should be treated as an

associated enterprise and thus the general rule contained in article 4 is also relevant for the

attribution of profit to permanent establishment. As a consequence, the internal dealings

between head office and permanent establishment should be determined in accordance with

the arm’s length principle.

Under the arm’s length principle, price of transactions between associated enterprises

(“transfer prices”) are tested and may be adjusted to reflect prices of comparable uncontrolled

transactions.

For a transaction to be in scope of the general rule provided by article 4, it must take place

between two associated entities. Thus, it is imperative to have a common definition of

associated enterprise within the Union. Article 5 includes the definition of associated

enterprise that Member States must implement for the purpose of applying the transfer pricing

rules laid down in this proposal for a Directive.

Adjustments

Transfer pricing adjustments can be classified into two main categories: (i) those made by a

tax administration after the company's tax return is filed, which can comprise primary

adjustments and corresponding adjustments and (ii) those voluntarily made by the taxpayer

before the company's tax return is filed, which are known as compensating adjustments.

Article 6 provides rules on how Member States should deal with primary and corresponding

adjustments. Primary adjustments concern the increase of the taxable profits of a company, as

a result of cross-border transactions with an associated enterprise not having been carried out

at arm's length. Corresponding adjustments are made in response to a primary adjustment and

aim at eliminating any double taxation which may occur as a result of a primary adjustment.

In fact, when a tax administration increases a company's taxable profits in one tax jurisdiction

(by means of a primary adjustment), a corresponding adjustment may be necessary in order to

lower the tax liability of that company in the second tax jurisdiction involved.

The primary objective of paragraph 1 of Article 6 is to ensure that Member States have in

place an adequate mechanism to enable them to make a corresponding adjustment when a

primary adjustment is made in another jurisdiction. Where there is no corresponding

adjustment taxpayers operating cross-border are likely to suffer double taxation, a situation

that should be avoided. In this regards, Member States should have the possibility to perform

corresponding adjustments and should consider not limiting the granting of such an

adjustment in the context of mutual agreement procedures but also, for example, as results of

a “fast-track” procedure when there is no doubt that the primary adjustment is well founded or

joint audits.

In some cases, there may be legitimate reasons why a corresponding adjustment is not

granted. Member States should not grant corresponding adjustments if: (i) the primary

EN 11 EN

adjustment is not considered to be consistent with the arm’s length principle; (ii) the primary

adjustment does not result in the taxation of an amount of profits in another jurisdiction on

which the associated enterprise in the relevant Member State has already been subjected to

tax; (iii) when a third country jurisdiction is involved, if there is no double tax treaty in place.

In the absence of a primary adjustment, Member State can perform a downward adjustment

only if (i) the downward adjustment is consistent with the arm’s length principle; (ii) an

amount equal to the downward adjustment is included in the profit of the associated enterprise

in the other jurisdiction; (iii) a communication on the intention to perform the downward

adjustment has been sent to the relevant jurisdictions. This is aimed at ensuring that Member

States can preserve their national tax sovereignty and the right to assess whether the primary

adjustment is at arm’s length and that there is neither double taxation nor double non-taxation.

A “compensating adjustment” is defined in the Glossary of the OECD Transfer Pricing

Guidelines as “an adjustment in which the taxpayer reports a transfer price for tax purposes

that is, in the taxpayer's opinion, an arm's length price for a controlled transaction, even

though this price differs from the amount actually charged between the associated

enterprises”. However, compensating adjustments are a cause of double taxation as they tend

not to be recognised in all jurisdictions on the grounds that the tax return should reflect the

actual transactions. To avoid litigation and establish a common approach to compensating

adjustment within the Union, Article 7 provides the conditions under which Member States

should recognise a compensating adjustment. This provision is inspired and should be

interpreted in conjunction with the report JTPF/009/FINAL/2013/EN25 on compensating

adjustments approved by the Joint Transfer Pricing Forum in 2013.

(ii) Common core elements

Accurate delineation of the commercial and financial relations

Article 8 of the Directive provides that transfer pricing outcomes must be determined in

accordance with the actual conduct of related parties in the context of the contractual terms of

the transaction. To achieve this objective, the provision requires careful delineation of the

actual transaction between the associated enterprises by analysing the contractual relations

between the parties in combination with the conduct of the parties. In this regard, the critical

first step of the transfer pricing analysis must be to accurately define the intercompany

transactions by analysing their economically relevant characteristics, as reflected not only in

the contracts between the parties, but also their conduct and any other relevant facts. The

contractual terms should be the starting point for the analysis and to the extent that the

conduct or other facts are inconsistent with the written contract, the parties’ conduct (rather

than the terms of the written contract) should be taken as the best evidence of the

transaction(s) actually undertaken.

Transfer Pricing Methods

In line with chapter III of the OECD Transfer Pricing Guidelines, article 9 of the proposal for

a Directive refers to the following main transfer pricing methods,

The “Comparable Uncontrolled Price Method” compares the price charged for property or

services transferred in a controlled transaction to the price charged for property or services

25 EU Joint Transfer Pricing Forum Report on compensating adjustments (JTPF/009/FINAL/2013/EN):

https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2016-09/jtpf_009_final_2013_en.pdf.

EN 12 EN

transferred in a comparable uncontrolled transaction in comparable circumstances. If there is

any difference between the two prices, this may indicate that the conditions of the commercial

and financial relations of the associated enterprises are not arm’s length, and that the price of

the controlled transaction may need to be substituted by the price of the uncontrolled

transaction. The comparable uncontrolled price method can be applied on the basis of the

taxpayer’s transactions with independent enterprises (internal comparables), or on the basis of

transactions between other independent enterprises (external comparables). Although this

method is potentially available for all types of transactions, the product comparability

requirement to be able to apply it in a reasonably reliable manner is especially high, because

any product difference may materially affect the price of the transaction while it is often not

practicable to determine reasonably accurate comparability adjustments for such product

differences.

The “Resale Price Method” begins with the price at which a product that has been purchased

from an associated enterprise is resold to an independent enterprise. This price (the “resale

price”) is then reduced by an appropriate gross margin (the “resale price margin”), determined

by reference to gross margins in comparable uncontrolled transactions, representing the

amount out of which the reseller would seek to cover its selling and other operating expenses

and, in light of the functions performed (taking into account assets used and risks assumed),

make an appropriate profit. What is left after subtracting the gross margin can be regarded,

after adjustment for other costs associated with the purchase of the product (e.g. customs

duties), as an arm’s length price for the original transfer of property between the associated

enterprises.

The “Cost-Plus Method” begins with the costs incurred by the supplier of property or services

in a controlled transaction for property transferred or services provided to an associated

enterprise. An appropriate mark up, determined by reference to the mark up earned by

suppliers in comparable uncontrolled transactions, is then added to these costs, to make an

appropriate profit in light of the functions performed and the market conditions. Such arm’s

length mark-up may be determined by reference to the mark up that the same supplier earns in

comparable uncontrolled transactions (an internal comparable), or by reference to the mark up

that would have been earned in comparable transactions by an independent enterprise

(external comparable). In general, the cost-plus method will use margins computed after

direct and indirect costs of production or supply, but before the operating expenses of the

enterprise (e.g. overhead expenses).

The “Transactional Net Margin Method” compares the net profit margin relative to an

appropriate base (e.g. costs, sales, assets) that a taxpayer realises from a controlled transaction

(or from transactions that are appropriate to aggregate and consider together) with the net

profit margin earned in comparable uncontrolled transactions. The arm’s length net margin of

the taxpayer from the controlled transaction(s) may be determined by reference to the net

margin that the same taxpayer earns in comparable uncontrolled transactions (internal

comparables), or by reference to the net margin earned in comparable transactions by an

independent enterprise (external comparables). In cases where the net profit margin is

weighed against costs or sales, the transactional net margin method operates in a manner

similar to the cost plus and resale price methods respectively, except that it compares the net

profit margins arising from controlled and uncontrolled transactions (after relevant operating

expenses have been deducted) instead of comparing a gross margin on resale or gross mark up

on costs. Functional comparability is generally of greater importance than product

comparability in applying the transactional net margin method.

EN 13 EN

The “Profit Split Method” identifies the combined profit from the controlled transactions in

which the associated enterprises are engaged and then splits that profit between the associated

enterprises on an economically valid basis with the aim to approximate the division of profits

that would have been agreed at arm’s length between independent enterprises. This

economically valid basis may be supported by independent market data (e.g. uncontrolled

joint-venture agreements) or by internal data. The types of such internal data that are relevant

to split the combined profit between the associated enterprises (“splitting factor/s”) will

depend on the facts and circumstances of the case and may include, for example, allocation

keys relating to the respective sales, research and development expenses, operating expenses,

assets or headcounts of the associated enterprises. The splitting factor/s should reflect the

respective contributions of the parties to the creation of income from the controlled

transaction and be reasonably independent from transfer pricing formulation (i.e. it should be

based on objective data (such as sales to unrelated parties), not on data relating to the

remuneration of controlled transactions (such as sales to associated enterprises).

The combined profit may be divided between the associated enterprises based upon a residual

or a contribution analysis.

In the residual analysis, in a first step the routine profits attributable to contributions which

can be reliably benchmarked, i.e. typically less complex contributions for which reliable

comparables can be found, are identified and attributed to the associated enterprises.

Ordinarily this initial remuneration would be determined by applying one of the traditional

transaction methods or a transactional net margin method to identify the remuneration of

comparable transactions between independent enterprises. Thus, it would generally not

account for the return that would be generated by a second category of contributions which

may be unique and valuable, and/or are attributable to a high level of integration or the shared

assumption of economically significant risks. In a second step, any residual profit (or loss)

remaining after allowing for the profits attributable to the first category of contributions

would be based on an analysis of the relative value of the second category of contributions by

the parties.

In the contribution analysis, differently than in the residual analysis, the combined profit is

divided between the associated enterprises all at once based upon the relative value of the

contributions made by each of the associated enterprises participating in the controlled

transaction.

This proposal does not advocate any preference for any of the above listed recognised transfer

pricing method. The rule provided for in Article 10 must be applied and thus the most

appropriate method must be chosen taking into consideration the facts and circumstances of

the specific case.

Paragraph two of Article 9 further provides that a transfer pricing method other than the

approved methods provided in paragraph 1 can be applied only where it can be demonstrated

that (i) none of the approved methods can be reasonably applied to determine arm’s length

conditions for the controlled transaction, and (ii) such other method produces a result

consistent with that which would be achieved by independent enterprises engaging in

comparable uncontrolled transactions under comparable circumstances. The taxpayer or the

tax administration asserting the use of a method other than the approved methods contained in

paragraph 1 shall bear the burden of demonstrating that the requirements of paragraph 2 of

Article 9 have been satisfied.

EN 14 EN

When the conditions provided for in paragraph 2 are fulfilled and an economic valuation

technique is applied to identify an arm's length price, the content and recommendations of

report JTPF/003/2017/FINAL/EN26 on the use of use of economic valuation techniques in

transfer pricing approved by Joint Transfer Pricing Forum in 2017 shall be taken in due

consideration. The report provides a comprehensive description of valuation techniques and

the specific elements that should be taken into consideration when using those for transfer

pricing purposes.

Selection of the most appropriate Method

Article 10 of the Directive provides that the selection of a transfer pricing method must

always aim at finding the most appropriate method for a particular case.

For this purpose, the selection process should take account of the respective strengths and

weaknesses of the transfer pricing methods; the appropriateness of the method considered in

view of the nature of the controlled transaction, determined in particular through a functional

analysis; the availability of reliable information (in particular on uncontrolled comparables)

needed to apply the selected method and/or other methods; and the degree of comparability

between controlled and uncontrolled transactions, including the reliability of comparability

adjustments that may be needed to eliminate material differences between them. No one

method is suitable in every possible situation, nor is it necessary to prove that a particular

method is not suitable under the circumstances.

In general, the Comparable Uncontrolled Price method is an appropriate method for

establishing an arm’s length price for a) sales of commodities traded on a market, subject to

the controlled transaction and comparable uncontrolled transaction(s) taking place in

comparable circumstances, including at the same level of the commercial chain (e.g. sale to a

secondary manufacturer, to a distributor, to a retailer, etc.), and b) some common financial

transactions, such as the lending of money. Market prices (such as commodity prices or rates

of interest) may be publicly available for these types of transactions.

The Resale Price method is most useful where it is applied to sales and marketing operations

such as those typically carried out by a distributor. In some circumstances, the resale price

margin of the reseller in the controlled transaction may be determined by reference to the

resale price margin that the same reseller earns on items purchased and sold in comparable

uncontrolled transactions (an internal comparable). In other circumstances the resale price

margin may be determined by reference to the resale price margin earned by independent

enterprises in comparable uncontrolled transactions (external comparables).

The Cost-plus method is most useful where a) goods are sold by a manufacturer that does not

contribute valuable unique intangible assets or assume unusual risks in the controlled

transaction, such as may be the case under a contract or toll manufacturing arrangement; or b)

where the controlled transaction is the provision of services for which the provider does not

contribute any valuable unique intangible assets or assume unusual risks.

The transactional net margin method operates in a manner similar to the cost plus and resale

price methods respectively, except that it compares the net profit margins and it is useful

26 EU Joint Transfer Pricing Forum Report on the use of economic valuation techniques in transfer pricing

(JTPF/003/2017/FINAL/EN): https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2017-

10/2017_10_16_jtpf_003_2017_en_final_en.pdf.

EN 15 EN

where there is no or limited publicly available reliable gross margin information on third

parties and as a consequence, the former traditional transaction methods are difficult to apply.

In general, it is observed that cost-based net profit margin indicators are used for

manufacturing and service activities; sales-based indicators are used for sales activities; and

asset-based indicators are used for asset-intensive activities. In any case, the selected financial

indicator should be one that: (i) reflects the value of the functions performed by the tested

party (i.e. the party to the controlled transaction for which a financial indicator is tested),

taking account of its assets and risks; (ii) is reasonably independent from transfer pricing

formulation, i.e. it should be based on objective data (such as sales to unrelated parties), not

on data relating to the remuneration of controlled transactions (such as sales to associated

enterprises); and (iii) is capable of being measured in a reasonably reliable and consistent

manner at the level of the controlled transaction and of the comparable uncontrolled

transaction(s).

One-sided methods (Resale Price, Cost Plus, Transactional Net Margin Method) are not

reliable if each party to a transaction makes unique and valuable contributions in relation to

the controlled transaction, or where the parties engage in highly integrated activities. In such a

case, the profit split method is the most appropriate method, since independent parties might

effectively price the transaction in proportion to their respective contributions, making a two-

sided method more appropriate. Furthermore, since those contributions are unique and

valuable there will be no reliable comparables information which could be used to price the

transaction in a more reliable way, through the application of another method.

One-sided methods are appropriate in cases where one of the parties makes all of the unique

and valuable contributions involved in the controlled transaction, while the other party does

not make any unique and valuable contribution. In such a case, the tested party should be the

one to which a transfer pricing method can be applied in the most reliable manner and for

which the most reliable comparables can be found. The party that does not make any unique

and valuable contributions in relation to the transaction will most often be the one to which a

one-sided transfer pricing method can be applied most reliably.

Comparability Analysis

The comparability analysis is the cornerstone for application of the arm’s length principle.

In order to apply the arm's length principle, it is necessary to carry out a comparability

analysis, which broadly consists of two key aspects: (i) identifying the commercial or

financial relations between the associated enterprises and the conditions and economically

relevant circumstances attaching to those relations; and (ii) comparing the conditions and

economically relevant circumstances of transactions between associated enterprises

(controlled transactions) with those of comparable transactions between independent

enterprises (comparable uncontrolled transactions).

As regards the first aspect, Article 11 provides the comparability factors that Member States

should take into account when identifying the circumstances of a controlled transaction. These

factors are the contractual terms of the transaction, the functional analysis (the functions that

each enterprise performs, taking into account assets used and risks assumed), the

characteristics of the product or service object of a transaction, the economic circumstances,

and the business strategies. Once the circumstances of the controlled transaction have been

established, the actual comparison and assessment of whether the transaction is at arm's length

has to take place. For that, it is necessary to identify which magnitude will be the object of

EN 16 EN

comparison (i.e. a transfer pricing method has to be selected); and with what it will be

compared (i.e. a potential comparable uncontrolled transaction has to be identified).

A controlled and an uncontrolled transaction are regarded as comparable if the economically

relevant characteristics of the two transactions and the circumstances surrounding them are

sufficiently similar to provide a reliable measure of an arm’s length result.

The two transactions do not necessarily have to be identical to be comparable. Instead, none

of the differences between them should materially affect the arm’s length price or profit;

where such material differences exist, reasonably accurate adjustments should be made to

eliminate their effect.

These adjustments (which are referred to as “comparability adjustments”) are to be made only

if the effect of the material differences on price or profits can be ascertained with sufficient

accuracy to improve the reliability of the results.

Article 11 further specifies that Member States should ensure that the search for comparable

uncontrolled transactions is based on a principle of transparency. This means that taxpayers

should justify and document the steps of the searches vis-à-vis the tax administration, and,

symmetrically, that the tax administration should provide the relevant information for these

steps to the taxpayer, when preparing or challenging such searches.

In the search for comparables uncontrolled transactions, the recommendations contained in

the report JTPF/007/2016/FINAL/EN27 on the use of comparables within the EU approved by

the Joint Transfer Pricing Forum in 2016 should be taken in due consideration.

Establishing the arm’s length range

In some cases, application of a pricing method will produce a single result that is the most

reliable measure of an arm’s length result. In other cases, application of a method may

produce a number of results from which a range of reliable results may be derived. In line

with the best international practices, Article 12 prescribes that where the application of the

most appropriate method produces a range of figures, the arm’s length range must be

determined using the interquartile range. The interquartile range is the range from the 25th to

the 75th percentile of the results derived from the uncontrolled comparables.

In order to minimize disputes and ensure a common approach across the Union, the provision

further prescribes that (i) a taxpayer should not be subjected to adjustment when its results fall

within the interquartile range unless the tax administration or the taxpayer prove that a

specific different positioning in the range is justified by the facts and circumstances of the

specific case; (ii) when the results of a controlled transaction fall outside the arm's length

range, tax administrations must make an adjustment to the median of all the results unless the

taxpayer or the tax administration prove that any other point of the range determines a more

reliable arm’s length price in the specific case at hand.

Transfer Pricing Documentation

A major element of compliance for transfer pricing is the documentation to show that the

relevant transactions are priced in line with the arms’ length principle. Annex 2 shows the

27 EU Joint Transfer Pricing Forum Report on the use of comparables in the EU

(JTPF/007/2016/FINAL/EN): https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2017-

04/jtpf0072017encomps.pdf.

EN 17 EN

basic elements for rules on the documentation and will be further specified by the

Commission later on, in compliance with the provisions set out in Article 13, to possibly add

elements like standard templates setting the type and content of transfer pricing information,

timeframes to be covered, linguistic requirements and taxpayers in scope of the

documentation obligation.

(iii) Application of the arm’s length principle and future common rules on

specific subjects

To ensure a common application of the arm’s length principle the latest version of the OECD

Transfer Pricing Guidelines will be binding when applying the arm’s length principle in the

Member States. As the OECD Transfer Pricing Guidelines will be amended from time to time

these new guidelines should be the new binding reference framework. In order to ensure

adherence to these new guidelines in the Member States the procedure pursuant to article 218

paragraph 9 of the Treaty on the Functioning of the European Union should be applicable.

The Commission may in addition also propose an amendment to this Directive in order to

reflect an amendment of the OECD Transfer Pricing Guidelines

In order to achieve the objective to create more certainty for taxpayers it is proposed to

establish further common binding rules in the area of transfer pricing by way of implementing

acts. These implementing acts will provide taxpayers with a clear view of what tax authorities

in the Union would consider acceptable to be used for specified transactions and also provide

so-called safe harbours that will bring down the compliance burden and the amount of

disputes.

In view of the sensitive nature of such measures which touch on national executive and

enforcement powers regarding direct taxation, the exercising of taxing rights allocated under

bilateral or multilateral tax conventions that prevent double taxation or double non-taxation

and given the potential financial ramifications on Member States’ tax bases, implementing

powers to adopt decisions under this Directive should be conferred on the Council, acting on a

proposal from the Commission.

EN 18 EN

2023/0322 (CNS)

Proposal for a

COUNCIL DIRECTIVE

on transfer pricing

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 115 thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,

Having regard to the opinion of the European Parliament28,

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee29,

Acting in accordance with a special legislative procedure,

Whereas:

(1) Transfer pricing refers to the setting of prices for cross-border transactions between

associated enterprises within an MNE group. Since tax calculations are generally

based on entity-level accounts, the prices or other conditions at which cross-border

transactions between associated enterprises take place will affect the relevant entities’

income and/or expenses in relation to those transactions, and as a consequence, will

impact on the amount of profit each group entity records for tax purposes in the

jurisdictions where they operate.

(2) The globally recognised standard for determining the prices between associated

enterprises for tax purpose is the so called “arm’s length principle”. The arm’s length

principle prescribes that individual group members of a MNE must transact with each

other as if they were independent third parties. In other words, the transactions

between two associated enterprises should reflect the outcome that would have been

achieved if the parties were not related i.e. if the parties were independent of each

other and the outcome (price or margins) was determined by (open) market forces.

(3) Where Member States apply or interpret the arm’s length principle differently, they

create situations that could harm the internal market. Inconsistency in applicable

transfer pricing rules not only could lead to double taxation but also allow for profit

shifting and tax avoidance. Such inconsistency is a serious tax obstacle for businesses

operating across borders, is likely to cause economic distortions and inefficiencies and

has a negative impact on cross-border investment and growth.

(4) This Directive lays down rules to ensure a common application of the arm’s length

principle across the Union with the aim of increasing tax certainty and reducing

occurrences of double taxation as well as double non taxation.

28 OJ C , , p. . 29 OJ C , , p. .

EN 19 EN

(5) To ensure that the arm’s length principle is applied in a uniform way across the Union,

Member States should apply a common definition of associated enterprises. In order to

ensure equal treatment, a permanent establishment should be treated, for the purpose

of this Directive, as an associated enterprise and thus the internal dealings between

head office and permanent establishment should be determined in accordance with the

arm’s length principle.

(6) To ensure the mitigation of double taxation, Member States should have adequate

mechanisms in place to enable them, when a primary adjustment is made in another

Member State or third country jurisdiction, to make a corresponding adjustment. In

particular, Member States should have the possibility to perform corresponding

adjustments and should not limit the granting of such an adjustment in the context of

mutual agreement procedures (MAPs) but also as a result of: (i) a “fast-track”

procedure to be concluded in 180 days without the need to open a MAP when there is

no doubt that the primary adjustment is well founded; or (ii) joint audits or other forms

of international cooperation such as multilateral risk assessment programs like the

European Trust and Cooperation Approach (ETACA) and the International

Compliance Assurance Programme (ICAP).

(7) There may be legitimate reasons as to why a corresponding adjustment is not given or

is less than the primary adjustment. In particular, Member States should not grant

corresponding adjustments if: (i) the primary adjustment is not considered to be

consistent with the arm’s length principle; (ii) the primary adjustment does not result

in the taxation of an amount of profits in another jurisdiction on which the associated

enterprise in the relevant Member State has already been subject to tax; and (iii) when

a third country jurisdiction is involved, there is no tax treaty in place. In the absence of

a primary adjustment, Member States may perform a downward adjustment only if: (i)

the downward adjustment is consistent with the arm’s length principle: (ii) an amount

equal to the downward adjustment is included in the profit of the associated enterprise

in the other jurisdiction and therein subject to tax: and (iii) a communication on the

intention to perform a downward adjustment has been sent to the relevant jurisdiction.

The aim of the previous provisions is to ensure that: (i) Member States can preserve

the right to assess whether the primary adjustment is at arm’s length; and (ii) there is

neither double taxation nor double non-taxation. Member States should not create

situations of double non-taxation.

(8) In order to establish a common approach to compensating adjustments within the

Union and to avoid litigation, this Directive provides the conditions under which

Member States should recognise a compensating adjustment. This provision should be

interpreted in conjunction with the Commission’s 2013 EU Joint Transfer Pricing

Forum Report on compensating adjustments30 .

(9) To ensure that transfer pricing outcomes are determined in accordance with the actual

conduct of related parties, this Directive requires careful delineation of the actual

transaction between the associated enterprises by analysing the contractual relations

between the parties in combination with the conduct of the parties. In this regard, the

critical first step of the transfer pricing analysis should be to accurately define the

intercompany transactions by analysing their economically relevant characteristics, as

reflected not only in the contracts between the parties, but also their conduct and any

30 JTPF/009/FINAL/2013/EN, Meeting of 5 November 2013: https://taxation-

customs.ec.europa.eu/system/files/2016-09/jtpf_009_final_2013_en.pdf

EN 20 EN

other relevant facts. The contractual terms should be the starting point for the analysis

and, to the extent that the conduct or other facts are inconsistent with the written

contract, the parties’ conduct (rather than the terms of the written contract) should be

taken as the best evidence of the transaction(s) actually undertaken.

(10) Transfer pricing methods are used to establish the arm’s length prices for transactions

between associated enterprises. The methods listed in this Directive are in line with

Chapter III of the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD)

Transfer Pricing Guidelines for Multinational Enterprises and Tax Administrations

2022 (‘OECD Transfer Pricing Guidelines’). This Directive does not have a preference

for any of these recognised transfer pricing methods. Instead, the most appropriate

method rule provided for in this Directive should be applied and thus the most

appropriate method should be chosen taking into consideration the facts and

circumstances of the specific case. This Directive further provides that a transfer

pricing method other than the OECD recognised methods may be applied only where

it can be demonstrated that: (i) none of the OECD recognised methods can be

reasonably applied to determine arm’s length conditions for the controlled transaction

(i.e. the transaction between associated enterprises); and (ii) such other method

produces a result consistent with the result which would be achieved by independent

enterprises engaging in comparable uncontrolled transactions under comparable

circumstances. The taxpayer, or the tax administration, that uses a method other than

one of the OECD recognised methods should bear the burden of demonstrating that

the requirements have been satisfied. When the conditions are fulfilled and an

economic valuation technique is applied to identify an arm's length price, the content

and recommendations of the Commission’s 2017 EU Joint Transfer Pricing Forum

Report on the use of economic valuation techniques in transfer pricing31 should be

taken into due consideration.

(11) The selection of the transfer pricing method should always aim at finding the most

appropriate method for a particular case. The selection process of the most appropriate

transfer pricing method should take account of (i) the respective strengths and

weaknesses of the transfer pricing methods; (ii) the appropriateness of the method

considered in view of the nature of the controlled transaction, determined in particular

through a functional analysis; (iii) the availability of reliable information (in particular

on uncontrolled comparables) needed to apply the selected method or other methods;

and (iv) the degree of comparability between controlled and uncontrolled transactions,

including the reliability of comparability adjustments that may be needed to eliminate

material differences between them. No one method is suitable in every possible

situation, nor is it necessary to prove that a particular method is not suitable in a given

set of circumstances. It should be noted that one-sided methods such as Resale Price,

Cost Plus, Transactional Net Margin Method are not considered reliable if each party

to a transaction makes unique and valuable contributions in relation to the controlled

transaction, or where the parties engage in highly integrated activities. In such a case,

the profit split method is the most appropriate method, since independent parties might

effectively price the transaction in proportion to their respective contributions, in

which case a two-sided method would be more appropriate. One-sided methods are

appropriate where one of the parties makes all of the unique and valuable contributions

31 JTPF/003/2017/FINAL/EN, Meeting of 22 June 2017: https://taxation-

customs.ec.europa.eu/system/files/2017-10/2017_10_16_jtpf_003_2017_en_final_en.pdf

EN 21 EN

involved in the controlled transaction, while the other party does not make any unique

and valuable contribution. In such a case, the tested party, that is, the party to the

controlled transaction for which a financial indicator is tested, should be the one to

which a transfer pricing method can be applied in the most reliable manner and for

which the most reliable comparables can be found. The party that does not make any

unique and valuable contributions in relation to the transaction will most often be the

one to which a one-sided transfer pricing method can be applied most reliably.

(12) In order to apply the arm's length principle, it is necessary to carry out a comparability

analysis, which broadly consists of two key aspects: (i) identifying the commercial or

financial relations between the associated enterprises and the conditions and

economically relevant circumstances attached to those relations; and (ii) comparing

the conditions and economically relevant circumstances of transactions between

associated enterprises (controlled transactions) with those of comparable transactions

between independent enterprises (comparable uncontrolled transactions). The

comparability factors to be considered are (i) the contractual terms of the transaction,

(ii) the functional analysis (the functions that each enterprise performs, taking into

account assets used and risks assumed), (iii) the characteristics of the product or

service which is the object of a transaction, (iv) the economic circumstances, and (v)

the business strategies. Once the circumstances of the controlled transaction have been

established, the actual comparison and assessment of whether the transaction is at

arm's length should take place. For that, the conditions of the controlled transaction

under examination should be compared to the conditions of a comparable uncontrolled

transaction. A controlled and an uncontrolled transaction are regarded as comparable if

the economically relevant characteristics of the two transactions and the circumstances

surrounding them are sufficiently similar to provide a reliable measure of an arm’s

length result. The two transactions do not have to be identical to be comparable.

Instead, none of the differences between them should materially affect the arm’s

length price or profit; where such material differences exist, reasonably accurate

adjustments should be made to eliminate their effect. In the search for comparable

uncontrolled transactions, the recommendations contained in the Commission’s 2016

EU Joint Transfer Pricing Forum Report on the use of comparables within the EU32

should be taken into due consideration.

(13) In order to minimise disputes and ensure a common approach across the Union, this

Directive further provides that a taxpayer should not be subject to adjustment when its

results fall within the interquartile range unless the tax administration or the taxpayer

proves that a specific different positioning in the range is justified by the facts and

circumstances of the specific case. When the results of a controlled transaction fall

outside the arm's length range, tax administrations should be required to make an

adjustment to the median of all the results unless the taxpayer or the tax administration

proves that any other point of the range determines a more reliable arm’s length price

in a given case.

(14) In order to lower the compliance burden for taxpayers that operate cross-border within

the Union a common approach towards the documentation on transfer pricing should

further be introduced. One standard template, rules on content and linguistic

arrangements, timeframes and which taxpayers should be in scope would bring

32 Commission’s 2016 EU Joint Transfer Pricing Forum Report on the use of comparables in the EU

(JTPF/007/2016/FINAL/EN):https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2017-

04/jtpf0072017encomps.pdf

EN 22 EN

simplicity and potential cost savings taking into account chapter V ‘Documentation’ of

the OECD Transfer Pricing Guidelines and the Code of conduct on transfer pricing

documentation for associated enterprises in the European Union33.

(15) The rules provided by this Directive should be applied in in a manner consistent with

the OECD Transfer Pricing Guidelines.

(16) In order to create more certainty for taxpayers and mitigate the risk of double taxation,

the possibility to establish further common transfer pricing binding rules by way of

implementing acts is provided in this Directive. Those implementing acts should

provide taxpayers with a clear view of what tax authorities in the Union would

consider to be acceptable to be used for specified transactions and provide so-called

‘safe harbours’ that bring down the compliance burden and the number of disputes. In

view of the potential impact of such measures on national executive and enforcement

power regarding direct taxation, the exercising of taxing rights allocated under

bilateral or multilateral tax conventions that prevent double taxation or double non-

taxation and in view of potential impact on Member States’ tax bases, implementing

powers to adopt decisions under this Directive should be conferred on the Council,

acting on a proposal from the Commission.

(17) In order to evaluate the effectiveness of the new rules set out in this Directive, the

Commission should prepare an evaluation on the basis of the information provided by

Member States and other available data.

(18) To allow businesses to directly enjoy the benefits of the internal market without

incurring an unnecessary additional administrative burden, information on the tax

provisions set out in this Directive should be made accessible through the Single

Digital Gateway (‘SDG’) in accordance with Regulation (EU) 2018/172434. The SDG

provides a one-stop-shop for cross-border users for the online provision of

information, procedures and assistance services relevant to the functioning of the

internal market.

(19) The processing of personal data carried out within the framework of this Directive

should comply with Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the

Council35. Member States may process personal data under this Directive. .

(20) The retention period of 10 years is justified in order to allow Member States to comply

with most statutes of limitations.

(21) In order to lower the administrative burden for taxpayers, the power to adopt acts in

accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union

should be delegated to the Commission in respect of the transfer pricing

33 Resolution of the Council and of the representatives of the governments of the Member States, meeting

within the Council, of 27 June 2006 on a code of conduct on transfer pricing documentation for

associated enterprises in the European Union (EU TPD), 2006/C 176/01, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2006.176.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AC%3A2006%3A176

%3AFULL 34 Regulation (EU) 2018/1724 of the European Parliament and of the Council of 2 October 2018

establishing a single digital gateway to provide access to information, to procedures and to assistance

and problem-solving services and amending Regulation (EU) No 1024/2012 (OJ L 295, 21.11.2018, p.

1). 35 Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the

protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of

such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 4.5.2016,

p. 1).

EN 23 EN

documentation, by laying down common templates, setting linguistic requirements,

defining the type of taxpayer to abide by these templates and the timeframes to be

covered. It is of particular importance that the Commission carry out appropriate

consultations during its preparatory work, including at expert level, and that those

consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the

Interinstitutional Agreement on Better Law-Making of 13 April 2016. In particular, to

ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European

Parliament and the Council receive all documents at the same time as Member States'

experts, and their experts systematically have access to meetings of Commission

expert groups dealing with the preparation of delegated acts.

(22) Since the objective of this Directive cannot sufficiently be achieved by the Member

States but can rather, by reason of the cross-border nature of the transfer pricing rules

and the need to reduce compliance costs in the internal market as a whole, be better

achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the

principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In

accordance with the principle of proportionality as set out in that Article, this Directive

does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective.

(23) The European Data Protection Supervisor was consulted in accordance with Article

42(1) of Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council

and delivered its opinion [to be inserted].

HAS ADOPTED THIS DIRECTIVE:

CHAPTER I

GENERAL PROVISIONS

Article 1

Subject matter

This Directive lays down rules to harmonise transfer pricing rules of Member States and to

ensure a common application of the arm’s length principle within the Union.

Article 2

Scope

This Directive applies to taxpayers that are registered in, or subject to, tax in one or more

Member States, including permanent establishments in one or more Member States.

Article 3

Definitions

For the purposes of this Directive, the following definitions apply:

(1) ‘arm’s length principle’ means the international standard that prescribes that

associated enterprises must transact with each other as if they were independent third

parties. In other words, the transactions between two associated enterprises should

reflect the outcome that would have been achieved if the parties were not related i.e.

if the parties were independent of each other and the outcome (price or margins) was

determined by (open) market forces.

EN 24 EN

(2) ‘arm’s length result’ means the outcome of a controlled transaction if the conditions

made or imposed between the associated enterprises in their commercial or financial

relations had been those which would have been made between independent

enterprises.

(3) ‘arm’s length range’ means a range of figures that is acceptable for establishing

whether the conditions of a controlled transaction are at arm’s length and that are

derived from applying the same transfer pricing method to multiple comparable data;

(4) ‘permanent establishment’ means a fixed place of business, as defined under the

relevant bilateral convention on the avoidance of double taxation or, in absence

thereof, in national law;

(5) ‘independent enterprises’ means enterprises that are not associated enterprises within

the meaning of Article 5;

(6) ‘primary adjustment’ means an upward adjustment made to a company’s taxable

profits by a tax administration in a first jurisdiction as a result of applying the arm’s

length principle to transactions involving an associated enterprise in a second tax

jurisdiction;

(7) ‘corresponding adjustment’ means a downward adjustment to a company’s taxable

profits made by the tax administration in a second jurisdiction as a consequence of a

primary adjustment made by the tax administration in a first jurisdiction, so that the

allocation of profits by the two jurisdictions is consistent;

(8) ‘compensating adjustment’ means an adjustment in which the taxpayer reports a

transfer price for tax purposes that is, in the taxpayer’s opinion, an arm’s length price

for a controlled transaction, even though this price differs from the amount actually

charged between the associated enterprises;

(9) ‘comparable uncontrolled price method’ means a transfer pricing method that

compares the price for property or services transferred in a controlled transaction to

the price charged for property or services transferred in a comparable uncontrolled

transaction in comparable circumstances;

(10) ‘resale price method’ means a transfer pricing method based on the price at which a

product that has been purchased from an associated enterprise is resold to an

independent enterprise; the resale price being reduced by the resale price margin and

the result, after subtracting the resale price margin, can be regarded, after adjustment

for other costs associated with the purchase of the product, e.g. custom duties, as an

arm’s length price of the original transfer of property between the associated

enterprises;

(11) ‘cost plus method’ means a transfer pricing method using the costs incurred by the

supplier of property (or services) in a controlled transaction; an appropriate mark-up

is added to these costs, to make an appropriate profit in light of the functions

performed (taking into account assets used and risks assumed) and the market

conditions; the price, after adding the mark-up to the proper cost base, may be

regarded as an arm’s length price of the original controlled transaction;

(12) ‘transactional net margin method’ means a transactional profit method that examines

the net profit margin relative to an appropriate base, e.g. costs, sales, assets, that a

taxpayer realises from a controlled transaction that it is appropriate to aggregate;

(13) ‘profit split method’ means a transactional profit split method that shows the relevant

profits to be split for the associated enterprises from a controlled transaction (or

EN 25 EN

controlled transactions that it is appropriate to aggregate) and then divides those

profits between the associated enterprises on an economically valid basis that

approximates the division of profits that would have been agreed at arm’s length;

(14) ‘comparability analysis’ means a comparison of a controlled transaction with an

uncontrolled transaction;

(15) ‘controlled transaction’ means a transaction between two associated enterprises;

(16) ‘comparable uncontrolled transaction’ means a transaction between independent

enterprises that is comparable to the controlled transaction under examination;

(17) ‘multinational enterprise group’ (‘MNE group’) means a multinational enterprise

group of associated enterprises with business establishments in two or more

jurisdictions;

(18) ‘OECD Transfer Pricing Guidelines’ means the OECD Transfer Pricing Guidelines

for Multinational Enterprises and Tax Administrations 2022, endorsed by the OECD

Council pursuant to the OECD Council Recommendation of the Council on the

Determination of Transfer Pricing between Associated Enterprises [C(95)126/Final],

and as amended in January 20, 2022 and included in Annex I, and any further

amendments to these OECD Transfer Pricing Guidelines that the Union approved in

the context of the OECD Committee on Fiscal Affairs via the adoption of a Union

position under 218(9) TFEU;

(19) ‘cost contribution arrangement’ is a contractual arrangement among business

enterprises to share the contributions and risks involved in the joint development,

production or the obtaining of intangibles, tangible assets or services with the

understanding that such intangibles, tangible assets or services are expected to create

benefits for the individual businesses of each of the participants.

CHAPTER II

TRANSFER PRICING RULES

Article 4

General rule on the application of the arm’s length principle

1. Member States shall ensure that, where an enterprise engages in one or more

commercial or financial cross-border transactions with an associated enterprise, such

enterprise determines the amount of its taxable profits in a manner that is consistent

with the arm’s length principle.

2. Member States shall ensure that, where the conditions made or imposed in

commercial or financial cross-border transactions between associated enterprises are

not consistent with the arm’s length principle, then any amount of profits that would

have accrued to either one of the enterprises and been taxable to that enterprise in a

Member State if the conditions of the transactions had been consistent with the arm’s

length principle, but have not accrued to that enterprise due to the non-arm’s length

conditions, are to be included in the taxable profits of that enterprise and taxed

accordingly.

EN 26 EN

Article 5

Associated enterprises

1. For the purpose of this Directive, ‘associated enterprise’ means a person who is

related to another person in any of the following ways:

(a) a person participates in the management of another person by being in a

position to exercise a significant influence over ethe other person;

(b) a person participates in the control of another person through a holding that

exceeds 25 % of the voting rights;

(c) a person participates in the capital of another person through a right of

ownership that, directly or indirectly, exceeds 25 % of the capital;

(d) a person is entitled to 25 % or more of the profits of another person.

2. If more than one person participates in the management, control, capital or profits of

the same person, as referred to in paragraph 1, all persons concerned shall be

regarded as associated enterprises.

3. If the same persons participate in the management, control, capital or profits of more

than one person, as referred to in paragraph 1, all persons concerned shall be

regarded as associated enterprises.

4. For the purposes of paragraphs 1 and 2, a person shall mean both legal and natural

persons. A person who acts together with another person in respect of the voting

rights or capital ownership of an entity shall be treated as holding a participation in

all of the voting rights or capital ownership of that entity that are held by the other

person.

5. In indirect participations, the fulfilment of the criteria set out in point (b) and (c) of

paragraph 1 shall be determined by multiplying the rates of holding through the

successive tiers. A person holding more than 50 % of the voting rights shall be

deemed to hold 100 % of the voting rights.

6. An individual, his or her spouse or recognised partner, in accordance with the

applicable national law, and his or her lineal ascendants or descendants and his or her

siblings shall be treated as a single person.

7. A permanent establishment shall be considered an associated enterprise of the

enterprise of which it is a part of.

Article 6

Corresponding adjustments

1. When a primary adjustment is made, Member States shall ensure that they make a

corresponding adjustment so as to prevent the double taxation if the following

conditions are met:

(a) the Member State that was requested to perform the corresponding adjustment

agrees that the primary adjustment is consistent with the arm’s length principle

both in principle and as regards the amount;

(b) the primary adjustment results in the taxation of an amount of profits in another

jurisdiction on which the associated enterprise in the Member State that was

requested to perform the corresponding adjustment has already been subject to

tax in such Member State;

EN 27 EN

(c) where a third country jurisdiction is involved, a tax treaty is in force to prevent

economic double taxation.

2. Member States may grant a corresponding adjustment as a consequence of a mutual

agreement procedure under a double tax treaty under the 1990 intergovernmental

Convention on Elimination of Double Taxation (‘the Arbitration Convention’)36 or

under Directive (EU) 2017/185237.

3. Notwithstanding paragraph 2, Member States shall ensure that a corresponding

adjustment may be performed as a consequence of a taxpayer’s request in view of a

primary adjustment made in another jurisdiction. The following procedure shall

apply to the corresponding adjustments performed under this paragraph:

(a) the taxpayer’s request shall:

(i) indicate all factual and legal circumstances necessary to evaluate, under

the arm’s length principle, the primary adjustment performed in the other

jurisdiction;

(ii) provide a certificate (or equivalent document) attesting the definitive

nature of the primary adjustment abroad; if the primary adjustment is still

not definitive on the date of submission of the request, this is to be

indicated along with the conditions for the adjustments to become

definitive; the certificate of the definitive nature of the primary

adjustment shall nonetheless be presented to the Member State concerned

before the corresponding adjustment is granted.

(b) Member States shall declare the request admissible within 30 days by virtue of

a notification to the taxpayer if all the information provided in paragraph 3,

point (a), has been submitted. In the same timeframe, Member States shall

notify the taxpayer of the lack of any necessary information and grant at least

30 days to provide it. If the taxpayer does not provide the requested

information within the assigned deadline, the request may be rejected as

inadmissible.

(c) Member States shall ensure that when the double taxation arises from a

primary adjustment made in another Member State, the procedure is concluded

within 180 days from the receipt of the taxpayer’s request with a reasoned act

of acceptance or rejection.

(d) In the case of acceptance, Member States shall communicate to the tax

authority of the other relevant jurisdiction the recognition of the corresponding

adjustment.

(e) Member States shall ensure that, when the corresponding adjustment is not

granted, the taxpayer is still able to pursue mutual agreement procedures under

a double tax convention, the Arbitration Convention or Directive (EU)

2017/1852.

4. Notwithstanding paragraphs 2 and 3, Member States shall ensure that a

corresponding adjustment may be made as a consequence of joint tax audits or other

36 Convention 90/463/EEC of 23 July 1990 on the elimination of double taxation in connection with the

adjustment of profits of associated enterprises (OJ L 225, 20.8.1990, p. 10). 37 Council Directive (EU) 2017/1852 of 10 October 2017 on tax dispute resolution mechanisms in the

European Union (OJ L 265, 14.10.2017, p. 1).

EN 28 EN

forms of international administrative cooperation when the following conditions are

met:

(a) the relevant tax administrations agree on the determination of the arm’s length

price;

(b) primary and corresponding adjustments are granted symmetrically for the same

amount in all the relevant jurisdictions.

5. Notwithstanding paragraph 1, in the absence of a primary adjustment, Member States

may perform a downward adjustment only if the following conditions are met:

(a) the downward adjustment is consistent with the arm’s length principle both in

principle and as regards the amount;

(b) an amount equal to the downward adjustment is included in the profit of the

associated enterprise in the other jurisdiction and taxed in both the Member

State and the other jurisdiction and thus subject to double taxation;

(c) the Member State requested to perform the downward adjustment has

communicated to the tax administration of the relevant jurisdiction the

intention to perform a downward adjustment providing all the factual and legal

circumstances necessary to evaluate the downward adjustment under the arm’s

length principle.

Article 7

Compensating adjustment

Member States shall ensure that a compensating adjustment in the form of year-end

adjustment initiated by the taxpayer is accepted if the following conditions are met:

(a) before recording the relevant transaction, or series of transactions, the taxpayer made

reasonable efforts to achieve an arm's length outcome;

(b) the taxpayer makes the adjustment symmetrically in the accounts in all Member

States involved;

(c) the taxpayer applies the same approach consistently over time;

(d) the taxpayer makes the adjustment before filing the tax return;

(e) the taxpayer is able to explain why its forecast did not match the result achieved.

Article 8

Identifying the commercial or financial relations

1. Member States shall ensure that the application of the arm's length principle starts

with the identification and accurate delineation of, on the one side, the commercial

and financial relations of the associated enterprises and, on the other, the actual

transaction or transactions between the associated enterprises.

2. The identification and accurate delineation of the commercial and financial relations

of the associated enterprises and the actual transaction(s) shall be based on the

following aspects:

(a) a preliminary broad-based understanding of the industry sector in which the

associated enterprises operate and of the factors affecting the performance of

enterprises operating in that sector;

EN 29 EN

(b) an analysis of how each associated enterprise operates, to identify its

commercial or financial relations with associated enterprises;

(c) an analysis of the economically relevant characteristics of the controlled

transactions having regard to both their form and substance.

Article 9

Transfer pricing methods

1. Member States shall ensure that the arm's length price charged in a controlled

transaction between associated enterprises is determined using one of the following

transfer pricing methods:

(a) the comparable uncontrolled price method;

(b) the resale price method;

(c) the cost-plus method;

(d) the transactional net margin method;

(e) the profit split method.

2. In addition to those methods listed in paragraph 1, Member States shall allow for the

application of any other valuation methods and techniques to estimate the arm’s

length price only if it can be demonstrated in a satisfactory manner that:

(a) none of the methods referred to in paragraph 1 is appropriate or workable in the

circumstances of the case;

(b) the selected valuation method or technique is consistent with the arm’s length

principle and provides a more reliable estimate of the arm’s length result than

the methods listed in paragraph 1.

Article 10

The most appropriate method rule

1. Member States shall ensure that the arm's length price is determined by applying the

most appropriate transfer pricing method to the circumstances of the case.

2. The most appropriate transfer pricing method shall be selected from among the

transfer pricing methods set out in Article 9, taking into consideration the following

criteria:

(a) the respective strengths and weaknesses of the transfer pricing methods;

(b) the appropriateness of a transfer pricing method in view of the nature of the

controlled transaction, determined in particular through an analysis of the

functions undertaken by each enterprise in the controlled transaction, taking

into account assets used and risks assumed;

(c) the degree of comparability between the controlled and uncontrolled

transactions, including the reliability of comparability adjustments, if any, that

may be required to eliminate differences between them;

(d) the availability of reliable information needed to apply the selected transfer

pricing method.

EN 30 EN

Article 11

Comparability analysis

1. Member States shall evaluate whether a controlled transaction produces an arm's

length result by comparing the conditions of the controlled transaction with the

conditions that would have been set, had the associated enterprises been independent

and had they undertaken a comparable transaction under comparable circumstances.

2. Member States shall ensure that the transactions under analysis are comparable. In

order to determine whether two or more transactions are comparable, the following

factors shall be considered, to the extent that they are economically relevant to the

facts and circumstances of a transaction:

(a) the contractual terms of the transaction;

(b) the functions performed by each of the parties to the transaction, taking into

account assets used and risks assumed, including how those functions relate to

the wider generation of value by the MNE group to which the parties belong,

the circumstances surrounding the transaction, and industry practices;

(c) the characteristics of the property transferred or of services provided;

(d) the economic circumstances of the parties and of the market in which the

parties operate;

(e) the business strategies pursued by the parties.

3. An uncontrolled transaction is comparable to a controlled transaction if either of the

following conditions is met:

(a) none of the differences (if any) between the transactions being compared or

between the enterprises undertaking those transactions could materially affect

the price in the open market;

(b) reasonably accurate adjustments can be made to eliminate the material effects

of such differences.

4. Member States shall ensure that the search for comparable uncontrolled transactions

is transparent and reproducible.

Article 12

Determination of the arm’s length range

1. Member States shall ensure that, when the application of the transfer pricing methods

produces a range of values, the arm's length range is determined using the

interquartile range of the results of the uncontrolled comparables.

2. The interquartile range is the range from the 25th to the 75th percentile of the results

derived from the uncontrolled comparables.

3. Member States shall ensure that a taxpayer is not subject to adjustment if its results

fall within the arm’s length range, unless it is proven that a specific different

positioning in the range is justified by the facts and circumstances of the specific

case.

4. Member Stats shall ensure that, if the results of a controlled transaction fall outside

the arm's length range, an adjustment is made to the median of all the results unless it

is proven that any other point of the range determines an arm’s length price taking

EN 31 EN

into consideration the circumstances of the specific case. The median is the 50th

percentile of the range of results of the comparable uncontrolled transactions.

Article 13

Transfer pricing documentation

1. Member States shall ensure that a taxpayer has sufficient information and analysis

available to verify that the conditions of its transactions with associated enterprises

are in accordance with Article 4(1) and should at least encompass the elements

referred to in articles 8, 9, 10, 11 and 12.

2. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts, in accordance with

Article 18, in order to further supplement the rule referred to in paragraph 1 with

regard to the documentation, by laying down common templates, setting linguistic

requirements, defining the type of taxpayer to abide by these templates and the

timeframes to be covered .

CHAPTER III

ORGANISATION

Article 14

Application of the arm’s length principle

1. Member States shall include in the national rules transposing the transfer pricing

rules laid down in Chapter II of this Directive provisions that ensure that those

transfer pricing rules are applied in a manner consistent with the OECD Transfer

Pricing Guidelines.

2. The Council may lay down further rules, consistent with the OECD Transfer Pricing

Guidelines, on how the arm’s length principle and the other provisions laid down in

Chapter II of this Directive are to be applied in specific transactions to ensure more

tax certainty and mitigate the risk of double taxation. Those specific transactions or

dealings are the following:

(a) transfer of intangibles asset or rights in intangible assets between associated

enterprises, including hard-to-value intangibles;

(b) the provision of services between associated enterprises, including the

provision of marketing and distribution services;

(c) cost contribution arrangements between associated enterprises;

(d) transactions between associated enterprises in the context of business

restructurings;

(e) financial transactions;

(f) dealings between the head office and its permanent establishments.

3. The rules referred to in paragraphs 2 shall be taken by means of Council

implementing acts based on a proposal from the Commission.

CHAPTER IV

FINAL PROVISIONS

EN 32 EN

Article 15

Evaluation

1. The Commission shall examine and evaluate the application of this Directive every 5

years and submit a report on its evaluation to the European Parliament and to the

Council. The first report shall be submitted by 31 December 2031.

2. Member States shall communicate to the Commission relevant information for the

evaluation of this Directive with a view to improving the application of the arm’s

length principle, to reducing double taxation as well as to combatting tax abuse, in

accordance with paragraph 3.

3. The Commission shall, by means of implementing acts, specify the information to be

provided by Member States in accordance with paragraph 2, and specify the format

and the conditions of communication of that information. Those implementing acts

shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in article

17.

4. The Commission shall keep the information communicated to it pursuant to

paragraph 2 confidential in accordance with the provisions applicable to Union

institutions and Article 16 of this Directive.

5. Information communicated to the Commission by a Member State under

paragraph 2, as well as any report or document produced by the Commission using

such information, may be transmitted to other Member States. The information shall

be covered by the obligation of official secrecy and enjoy the protection extended to

similar information under the national law of the Member State which received it.

Article 16

Data protection

1. Member States may process personal data for the purposes of applying this Directive.

When processing personal data for the purposes of this Directive, the competent

authorities of Member States shall be considered as controllers, within the meaning

of Article 4(7) of Regulation (EU) 2016/679, within the scope of their respective

activities under this Directive.

2. Information, including personal data, processed in accordance with this Directive

shall be retained only for as long as necessary to achieve the purposes of this

Directive, in accordance with each data controller’s national law on statute of

limitations, but in any case no longer than 10 years.

Article 17

Committee procedure

1. The Commission shall be assisted by a Committee. That committee shall be a

committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/201438.

2. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No

182/2011 shall apply.

38 Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011

laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of

the Commission’s exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13–18)

EN 33 EN

Article 18

Exercise of delegation

1. The power to adopt the delegated act referred to in Article 13 shall be conferred on

the Commission subject to the conditions laid down in this Article.

2. The delegation of power referred to in Article 13 may be revoked at any time by the

Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power

specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the

decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified

therein. It shall not affect the validity of the delegated act if already in force.

3. Before adopting the delegated act, the Commission shall consult experts designated

by each Member State in accordance with the principles laid down in the Inter-

institutional Agreement on better law making of 13 April 2016.

4. As soon as it adopts the delegated act, the Commission shall notify it to the Council.

5. The delegated act adopted pursuant to Article 13 shall enter into force without delay

and shall apply as long as no objection is expressed by the Council. The Council may

object to the delegated act within two months of the notification of that act. That

period shall be extended by two months at the initiative of the Council. In such a

case, the Commission shall repeal the act immediately following the notification of

the decision to object by the Council.

Article 19

Informing the European Parliament

The European Parliament shall be informed by the Commission of the adoption of delegated

acts, of any objection formulated to them, and of the revocation of the delegation of powers

by the Council.

Article 20

Transposition

1. Member States shall adopt and publish, by [31 December 2025]at the latest, the laws,

regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive.

They shall forthwith communicate to the Commission the text of those provisions.

They shall apply those provisions from [1 January 2026].

When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this

Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official

publication. Member States shall determine how such reference is to be made.

2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions

of national law which they adopt in the field covered by this Directive.

Article 21

Entry into force

This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in

the Official Journal of the European Union.

EN 34 EN

Article 22

Addressees

This Directive is addressed to the Member States.

Done at Strasbourg,

For the Council

The President

EN 35 EN

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

1.1. Title of the proposal/initiative

Directive on transfer pricing

1.2. Policy area(s) concerned

Tax Policy

1.3. The proposal/initiative relates to:

 a new action

 a new action following a pilot project/preparatory action39

 the extension of an existing action

 a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action

1.4. Objective(s)

1.4.1. General objective(s)

Increase of tax certainty; the proposal aims at increasing tax certainty by introducing

a clearer and more common approach to transfer pricing across the EU.

1.4.2. Specific objective(s)

1) Introducing the Arm’s length principle into EU legislation.

2) Clarifying the role of the OECD Transfer Pricing Guidelines.

3) Ensuring coherent application of the ALP across the Union

4) reduction of double taxation and double non taxation

1.4.3. Expected result(s) and impact

Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.

Clearer and more harmonised rules could also lead to a reduction of transfer pricing

related disputes across the EU as well as a reduction of double taxation and double

non taxation. A more common approach towards transfer pricing may lead to a

reduction of costs related to compliance with transfer pricing rules in the different

Member States.

1.4.4. Indicators of performance

Specify the indicators for monitoring progress and achievements.

1) Objective: Reducing the risk of double taxation and litigation.

Indicators: Number of double taxation disputes between Member States, which

feature as “new entries” (after the Transfer Pricing Directive started to apply) in

MAP procedures and Arbitration.

39 As referred to in Article 58(2)(a) or (b) of the Financial Regulation.

EN 36 EN

Measurement Tools: Data collected by TAXUD on new MAPs and numbers of cases

under the Arbitration Convention and Directive on tax dispute resolution

mechanisms.

2) Ojective: Increase in tax certainty

Indicators: Number of double taxation disputes between Member States, which

feature as “new entries” (after the Transfer Pricing Directive started to apply) in

MAP procedures and Arbitration.

Measurement Tools: Data collected by TAXUD on new MAPs and numbers of cases

under the Arbitration Convention and Directive on tax dispute resolution

mechanisms.

1.5. Grounds for the proposal/initiative

1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for

roll-out of the implementation of the initiative

The Commission aims at proposign draft implementing acts regarding the majority of

transactions listed in article 14 and provide further specification regarding uniform

transfer pricing documentation listed in article 13 in the first 5 years of application of

the Directive.

1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.

coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For

the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting

from Union intervention, which is additional to the value that would have been

otherwise created by Member States alone.

Reasons for action at European level (ex-ante)

All EU Member States have implemented the arm’s length principle into their

domestic legislation. Still, domestic legislation of MS shows relevant differences. In

addition, the status and role of the OECD Transfer Pricing Guidelines differ from

Member State to Member State creating different interpretations of the arm’s length.

Expected generated Union added value (ex-post)

Due to the inherent cross border element of transfer pricing the added value of the

Union involvement stems from the possibility to establish an EU wide common

approach towards transfer pricing which will result in greater tax certainty and can

only be achieved at EU level.

1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past

This legislative initiative is new at EU level. Transfer Pricing rules are not

harmonised at EU level through legislative acts. In the past, the Commission dealt

with transfer pricing issues through the work of the Joint Transfer Pricing Forum

(JTPF)40, an expert group set up by the Commission in 2002 and whose work was to

propose to the Commission pragmatic, non-legislative solutions to practical problems

posed by transfer pricing practices in the EU. Its mandate expired in March 2019 and

was not renewed.

40 See EU Joint Transfer Pricing Forum (JTPF) here: https://taxation-customs.ec.europa.eu/joint-transfer-

pricing-forum_en.

EN 37 EN

1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies

with other appropriate instruments

This Directive reflects one of the actions laid down in the ´Action Plan for fair and

simple taxation supporting the recovery strategy´. Ensuring fair taxation requires

preventing tax abuse. The Proposal will use similar procedures, arrangements and IT

tools already established or under development under the DAC.

1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for

redeployment

In order to propose implementing act the Commission will need to engage with

experts in the area of transfer pricing and will organise meetings to seek their advice.

A permanent expert group might be set-up to accommodate the exchange of

expertise. Relevant costs related to these meetings will be financed by the EU

budget.

1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative

 limited duration

–  in effect from YYYY to YYYY

–  Financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and

from YYYY to YYYY for payment appropriations.

 unlimited duration

– Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,

– followed by full-scale operation.

1.7. Method(s) of budget implementation planned41

 Direct management by the Commission

–  by its departments, including by its staff in the Union delegations;

–  by the executive agencies

 Shared management with the Member States

 Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:

–  third countries or the bodies they have designated;

–  international organisations and their agencies (to be specified);

–  the EIB and the European Investment Fund;

–  bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation;

–  public law bodies;

–  bodies governed by private law with a public service mission to the extent that

they are provided with adequate financial guarantees;

41 Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on

the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx

EN 38 EN

–  bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with

the implementation of a public-private partnership and that are provided with

adequate financial guarantees;

–  bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the

CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act.

– If more than one management mode is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section.

Comments

2. MANAGEMENT MEASURES

2.1. Monitoring and reporting rules

Specify frequency and conditions.

The Commission will ensure that arrangements are in place to monitor and evaluate

the functioning of the intervention and evaluate it against the main policy objectives.

Member States will submit data on an annual basis to the Commission with the

information outlined in the above Table on indicators of performance which will be

used to monitor compliance with the Directive. As monitoring data is available, and

if deemed appropriate, the Commission will assess revising some its features in the

implementing act for the reporting system.

An evaluation will take place five years after the implementation of the Directive

which will allow the Commission to review the results of the policy with respect to

its objectives as well as the overall impacts in terms of improving the uniform

application of the arms’ length principle across the EU and also reducing double

taxation and double non taxation.

2.2. Management and control system(s)

2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s),

the payment modalities and the control strategy proposed

The implementation of the initiative will rely on the competent authorities (tax

administrations) of the Member States.

After adoption of the Directive the Commission will only be involved in preparing of

the rules by way of implementing acts and would only act in case of infringements of

the Directive.

2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up

to mitigate them

The main elements of the control strategy are:

Procurement contracts

The control procedures for procurement defined in the Financial Regulation: any

procurement contract is established following the established procedure of

verification by the services of the Commission for payment, taking into account

contractual obligations and sound financial and general management. Anti-fraud

measures (controls, reports, etc.) are foreseen in all contracts concluded between the

Commission and the beneficiaries. Detailed terms of reference are drafted and form

the basis of each specific contract. The acceptance process follows strictly the

EN 39 EN

TAXUD TEMPO methodology: deliverables are reviewed, amended if necessary and

finally explicitly accepted (or rejected). No invoice can be paid without an

"acceptance letter".

Technical verification of procurement

DG TAXUD performs controls of deliverables and supervises operations and

services carried out by contractors. It also conducts quality and security audits of

their contractors on a regular basis. Quality audits verify the compliance of the

contractors' actual processes against the rules and procedures defined in their quality

plans. Security audits focus on the specific processes, procedures and set-up.

In addition to the above controls, DG TAXUD performs the traditional financial

controls:

Ex-ante verification of commitments

All commitments in DG TAXUD are verified by the Head of the Finances and the

HR business correspondent Unit. Consequently, 100% of the committed amounts are

covered by the ex-ante verification. This procedure gives a high level of assurance as

to the legality and regularity of transactions.

Ex-ante verification of payments

100% of payments are verified ex-ante. Moreover, at least one payment (from all

categories of expenditures) per week is randomly selected for additional ex-ante

verification performed by the head of the Finances and HR business correspondent

Unit. There is no target concerning the coverage, as the purpose of this verification is

to check payments "randomly" in order to verify that all payments were prepared in

line with the requirements. The remaining payments are processed according to the

rules in force on a daily basis.

Declarations of the Authorising Officers by Sub-Delegations (AOSD)

All the AOSD sign declarations supporting the Annual Activity Report for the year

concerned. These declarations cover the operations under the programme. The

AOSD declare that the operations connected with the implementation of the budget

have been executed in accordance with the principles of the sound financial

management, that the management and control systems in place provided satisfactory

assurance concerning the legality and regularity of the transactions and that the risks

associated to these operations have been properly identified, reported and that

mitigating actions have been implemented.

2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control

costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels

of risk of error (at payment & at closure)

The controls established enable DG TAXUD to have sufficient assurance of the

quality and regularity of the expenditure and to reduce the risk of non-compliance.

The above control strategy measures reduce the potential risks below the target of

2% and reach all beneficiaries. Any additional measures for further risk reduction

would result in disproportionately high costs and are therefore not envisaged. The

overall costs linked to implementing the above control strategy – for all expenditures

under Fiscalis programme – are limited to 1.6% of the total payments made. It is

expected to remain at the same ratio for this initiative. The programme control

EN 40 EN

strategy limits the risk of non-compliance to virtually zero and remains proportionate

to the risks entailed.

2.3. Measures to prevent fraud and irregularities

Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy.

The European Anti-fraud Office (OLAF) may carry out investigations, including on-the-

spot checks and inspections, in accordance with the provisions and procedures laid down

in Regulation (EC) No 1073/1999 of the European Parliament and of the Council3 and

Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/964 with a view to establishing whether

there has been fraud, corruption or any other illegal activity affecting the financial

interests of the Union in connection with a grant agreement or grant decision or a

contract funded under this Regulation.

EN 41 EN

3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget

line(s) affected

• Existing budget lines

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

Heading of

multiannua

l financial

framework

Budget line Type of

expenditur

e Contribution

Number 03 04 0100

Diff./Non-

diff.42

from

EFTA

countries 43

from

candidate

countries

and

potential

candidates 44

fromother

third

countries

other assigned

revenue

Improving the proper functioning of

the tax systems Diff. NO NO NO NO

• New budget lines requested

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

Heading of

multiannual

financial

framework

Budget line Type of

expenditure Contribution

Number

Diff./Non-

diff.

from

EFTA

countries

from

candidate

countries

and

potential

candidates

from

other

third

countries

other assigned

revenue

[XX.YY.YY.YY]

Diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

42 Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations. 43 EFTA: European Free Trade Association. 44 Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.

EN 42 EN

3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations

3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations

–  The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations

–  The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below:

EUR million (to three decimal places)

Heading of multiannual financial

framework Number 03 04 0100

DG: TAXUD Year

202545

Year 2026

Year 2027

Year

Year

Year

TOTAL

 Operational appropriations

Budget line46 Commitments (1a) 0,065 0,065 0,065 0,195

Payments (2a) 0,065 0,065 0,065 0,195

Budget line Commitments (1b)

Payments (2b)

Appropriations of an administrative nature financed from the

envelope of specific programmes47

Budget line (3)

TOTAL appropriations

for DG TAXUD

Commitments =1a+1b

+3 0,065 0,065 0,065 0,195

Payments =2a+2b 0,065 0,065 0,065 0,195

45 Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the

following years. 46 According to the official budget nomenclature. 47 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.

EN 43 EN

+3

 TOTAL operational appropriations Commitments (4)

Payments (5)

 TOTAL appropriations of an administrative nature

financed from the envelope for specific programmes (6)

TOTAL appropriations

under HEADING <….>

of the multiannual financial

framework

Commitments =4+ 6

Payments =5+ 6

If more than one operational heading is affected by the proposal / initiative, repeat the section above:

 TOTAL operational appropriations (all

operational headings)

Commitments (4)

Payments (5)

TOTAL appropriations of an administrative nature financed

from the envelope for specific programmes (all operational

headings)

(6)

TOTAL appropriations

under HEADINGS 1 to 6

of the multiannual financial

framework (Reference amount)

Commitments =4+ 6

Payments =5+ 6

EN 44 EN

Heading of multiannual financial

framework 7 ‘Administrative expenditure’

This section should be filled in using the 'budget data of an administrative nature' to be firstly introduced in the Annex to the Legislative

Financial Statement (Annex 5 to the Commission decision on the internal rules for the implementation of the Commission section of the general

budget of the European Union), which is uploaded to DECIDE for interservice consultation purposes.

EUR million (to three decimal places)

Year

2025

Year 2026

Year 2027

Year N+3

Enter as many years as

necessary to show the duration

of the impact (see point 1.6) TOTAL

DG TAXUD

 Human resources 1.026 1.026 1.026 3.078

 Other administrative expenditure 0.052 0.052 0.52 0.156

TOTAL DG TAXUD Appropriations 1.078 1.078 1.078 3.234

TOTAL appropriations

under HEADING 7

of the multiannual financial

framework

(Total commitments =

Total payments) 1.078 1.078 1.078

EUR million (to three decimal places)

Year

N48

Year N+1

Year N+2

Year N+3

Enter as many years as

necessary to show the duration

of the impact (see point 1.6) TOTAL

48 Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the

following years.

EN 45 EN

TOTAL appropriations

under HEADINGS 1 to 7

of the multiannual financial

framework

Commitments 1.143 1.143 1.143 3.429

Payments 0.065 0.065 0.065 0.195

3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations

Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)

Indicate

objectives and

outputs



Year

N

Year N+1

Year N+2

Year N+3

Enter as many years as necessary to show the

duration of the impact (see point 1.6) TOTAL

OUTPUTS

Type49

Avera

ge

cost

N o

Cost N

o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost N o

Cost Total

No

Total

cost

SPECIFIC OBJECTIVE No 150…

- Output

- Output

- Output

Subtotal for specific objective No 1

SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ...

- Output

Subtotal for specific objective No 2

TOTALS

49 Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.). 50 As described in point 1.4.2. ‘Specific objective(s)…’

EN 46 EN

3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations

–  The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an

administrative nature

–  The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative

nature, as explained below:

EUR million (to three decimal places)

Year 2025 51

Year 2026

Year 2027

Year

Enter as many years as necessary to show the

duration of the impact (see point 1.6) TOTAL

HEADING 7 of the multiannual

financial framework

Human resources 1.026 1.026 1.026 3.078

Other administrative

expenditure 0.052 0.052 0.052 0.156

Subtotal HEADING 7 of the multiannual

financial framework

1.078 1.078 1.078 3.234

Outside HEADING 752 of the multiannual

financial framework

Human resources

Other expenditure of an administrative

nature

Subtotal outside HEADING 7 of the multiannual

financial framework

TOTAL 1.078 1.078 1.078 3.234

The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by

appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the

DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual

allocation procedure and in the light of budgetary constraints.

51 Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the expected first

year of implementation (for instance: 2021). The same for the following years. 52 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes

and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.

EN 47 EN

3.2.3.1. Estimated requirements of human resources

–  The proposal/initiative does not require the use of human resources.

–  The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained

below:

Estimate to be expressed in full time equivalent units

Year 2025

Year 2026

Year

2027 Year Year Year Total

 Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation

Offices) 6 6 6 6

20 01 02 03 (Delegations)

01 01 01 01 (Indirect research)

01 01 01 11 (Direct research)

Other budget lines (specify)

 External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE)53

20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’)

20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the delegations)

XX 01 xx yy zz 54

- at Headquarters

- in Delegations

01 01 01 02 (AC, END, INT - Indirect research)

01 01 01 12 (AC, END, INT - Direct research)

Other budget lines (specify)

TOTAL 6 6 6 6

XX is the policy area or budget title concerned.

The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the

action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which

may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary

constraints.

Description of tasks to be carried out:

Officials and temporary staff Preparing of meetings and correspondence with Member States, preparing the

implementing acts, organise the meetings with experts, participate in meetings of the

OECD. Currently DG TAXUD does not have the necessary resources, thus additional

FTEs would need to be added in the future budget of DG TAXUD.

External staff

53 AC= Contract Staff; AL = Local Staff; END= Seconded National Expert; INT = agency staff;

JPD= Junior Professionals in Delegations. 54 Sub-ceiling for external staff covered by operational appropriations (former ‘BA’ lines).

EN 48 EN

3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework

The proposal/initiative:

–  can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the

Multiannual Financial Framework (MFF).

Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding

amounts. Please provide an excel table in the case of major reprogramming.

–  requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF

and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation.

Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned, the corresponding

amounts, and the instruments proposed to be used.

–  requires a revision of the MFF.

Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding

amounts.

3.2.5. Third-party contributions

The proposal/initiative:

–  does not provide for co-financing by third parties

–  provides for the co-financing by third parties estimated below:

Appropriations in EUR million (to three decimal places)

Year N55

Year N+1

Year N+2

Year N+3

Enter as many years as necessary

to show the duration of the

impact (see point 1.6)

Total

Specify the co-financing

body

TOTAL appropriations

co-financed

55 Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the

expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the following years.

EN 49 EN

3.3. Estimated impact on revenue

–  The proposal/initiative has no financial impact on revenue.

–  The proposal/initiative has the following financial impact:

–  on own resources

–  on other revenue

– please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines 

EUR million (to three decimal places)

Budget revenue line:

Appropriations

available for

the current

financial year

Impact of the proposal/initiative56

Year N

Year N+1

Year N+2

Year N+3

Enter as many years as necessary to show

the duration of the impact (see point 1.6)

Article ………….

For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.

Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other

information).

56 As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net

amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20 % for collection costs.

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Strasbourg, 12.9.2023

COM(2023) 529 final

ANNEX 1

ANNEX

to the proposal for a Council Directive

on transfer pricing

[…]

EN 1 EN

ANNEX

OECD TRANSFER PRICING GUIDELINES

OCED Transfer Pricing Guidelines

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 12.9.2023

COM(2023) 529 final

2023/0322 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

siirdehindade kohta

{SWD(2023) 308-309}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek on osa paketist „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise

raamistik“ ehk BEFIT. Lisaks käesolevale siirdehindu käsitlevale ettepanekule, millega

lõimitakse peamised siirdehindade põhimõtted ELi õigusesse, et pakkuda liikmesriikidele

välja teatavad ühised lähenemisviisid, sisaldab pakett veel üht eraldi ettepanekut, milles

sätestatakse ühised eeskirjad suurte kontsernide maksubaasi arvutamiseks ELis.

Siirdehindade all mõeldakse hindade määramist sidusettevõtjate (st sama hargmaise ettevõtja

liikmete) vahelistele tehingutele, mis hõlmavad vara või teenuste üleandmist. Märkimisväärne

osa ülemaailmsest kaubandusest koosneb kaupade ja teenuste, kapitali ja immateriaalse vara

(nt intellektuaalomand) rahvusvahelisest üleandmisest hargmaise ettevõtja piires; selliseid

tehinguid nimetatakse grupisisesteks tehinguteks.

Grupisiseseid tehinguid ei reguleeri tingimata turujõud, vaid need võivad suures osas olla

ajendatud kontserni kui terviku ühistest huvidest. Kuna maksuarvutused põhinevad üldiselt

üksuse tasandil kontodel, mõjutavad hinnad või muud tingimused, mille alusel need

grupisisesed tehingud toimuvad, asjaomaste üksuste tulusid ja/või kulusid seoses nende

tehingutega ning avaldavad seega mõju konsolideerimisgrupi iga ettevõtja poolt

maksustamise eesmärgil kirjendatud kasumi summale. Kõrgem hind suurendab müüja tulu ja

vähendab ostja tulu. Madalam hind vähendab müüja tulu ja suurendab ostja tulu. Siirdehind

mõjutab seega nii müüja riigi kui ka piiriüleses tehingus osaleva ostja riigi maksubaasi.

Seetõttu on oluline kehtestada grupisiseste tehingute jaoks asjakohane hind, mida nimetatakse

„siirdehinnaks“. „Siirdehinnad“ on üldmõiste seotud osapoolte vaheliste tehingute

hinnakujunduse kohta.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)1 poolt välja töötatud kehtivate

rahvusvaheliste standardite kohaselt tuleb hargmaiste ettevõtjate kontserni seotud üksuste

vaheliste piiriüleste tehingute hinnad määrata samadel alustel kui võrreldavates tingimustes

kolmandate isikute vaheliste tehingute puhul. Seda nimetatakse reaalturuväärtuse põhimõtteks

ja see kajastub OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu2 artiklis 9 (Sidusettevõtjad).

Artiklis 9 ei ole aga üksikasjalikke siirdehindade eeskirju sätestatud. OECD on aja jooksul

välja töötanud OECD siirdehindade alased suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele ja

maksuhalduritele (OECD siirdehindade alased suunised)3, milles antakse juhiseid

reaalturuväärtuse põhimõtte tähenduse ja kohaldamise kohta. Need suunised on välja töötatud

kui mittesiduv lepe, mille eesmärk on aidata hargmaistel ettevõtjatel ja maksuhalduritel leida

siirdehindadega seotud juhtumitele lahendusi, mis vähendavad konflikte ja piiravad

kohtuvaidlusi. OECD siirdehindade alased suunised avaldati esimest korda 1995. aastal ja

neid ajakohastatakse korrapäraselt.

1 Vt OECD veebisait: https://www.oecd.org/. 2 OECD tulu- ja kapitalimaksu mudelleping (OECD näidisleping)

(https://www.oecd.org/ctp/treaties/model-tax-convention-on-income-and-on-capital-condensed-version-

20745419.htm). 3 OECD siirdehindade alased suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele

(https://www.oecd.org/tax/transfer-pricing/oecd-transfer-pricing-guidelines-for-multinational-

enterprises-and-tax-administrations-20769717.htm).

ET 2 ET

Loetakse, et OECD näidislepingu artikliga 9 ei looda riigisisest siirdehindade süsteemi, kui

reaalturuväärtuse põhimõtet ei ole siseriiklikku õigusesse üle võetud. Tegelikult valitseb

üldine arusaam, et artikkel 9 ei ole riigisisesel kohaldamisel automaatselt kohaldatav.

Jurisdiktsioonides on aga tavaliselt kehtestatud siseriiklikud õigusaktid, mis tagavad

aluspõhimõtete mõningase ühtlustamise kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, isegi kui

kohaldamine ei ole kogu maailmas identne. Lisaks võivad jurisdiktsioonid kehtestada oma

haldussuunised ja/või määrused, et paremini selgitada siseriiklikke sätteid ja anda suuniseid

nende tõlgendamiseks.

Käesoleva ettepaneku põhjendused tulenevad asjaolust, et peaaegu kõik liikmesriigid on ka

OECD liikmed4 ning on seetõttu võtnud kohustuse järgida OECD põhimõtteid ja soovitusi.

Vaatamata enamiku liikmesriikide poliitilisele pühendumusele on OECD siirdehindade alaste

suuniste staatus ja roll praegu eri liikmesriikides erinev. Lisaks ei ole siirdehindade eeskirjad

praegu liidu tasandil õigusaktidega ühtlustatud, kuigi kõigis liikmesriikides on kehtestatud

siseriiklikud õigusaktid, millega nähakse ette ühine lähenemisviis aluspõhimõtetele. See ei ole

aga täielikult ühtlustatud. Asjaolu, et igal liikmesriigil on OECD siirdehindade alaste suuniste

tõlgendamisel ja kohaldamisel suur kaalutlusõigus, tekitab ettevõtjatele keerukust ja

ebavõrdseid tingimusi.

Näiteks esineb liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides erinevusi mõiste „sidusettevõtja“

määratluses ja eelkõige mõiste „valitsev mõju“ puhul, mis on tavaliselt siirdehindade

kohaldamise eeltingimus. Teatavad liikmesriigid kohaldavad 25 % künnist, samal ajal kui

teised kohaldavad 50 % künnist, et teha kindlaks, kas valitseva mõju kriteerium on täidetud.

See toob kaasa olukorra, kus ettevõtjad seisavad silmitsi maksualase ebakindluse, nõuete

täitmisega seotud suurte kulude ning sagedaste ja aeganõudvate õigusvaidlustega, mis muu

hulgas tekitavad märkimisväärseid õigusabikulusid ja takistusi piiriülesele tegevusele ning

toovad kaasa suure topelt- ja/või ülemaksustamise ohu.

Topelt- ja ülemaksustamise oht piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks toob kaasa

maksukindluse puudumise tingituna võimalikest maksuvaidlustest5 eri liikmesriikide

maksuhaldurite vahel, juhul kui neil on erinevad seisukohad seoses konkreetse tehingu

käsitlemisega oma äriühingu tulumaksu süsteemis. Üha enam globaliseeruvas ja suurema

konkurentsiga maailmamajanduses on kasvanud vajadus suurema maksukindluse järele ühtsel

turul. Selleks et suurendada maksukindlust oma maksuküsimuste osas, soovivad mõned

ettevõtjad saada maksuhaldurilt eelotsuseid teatavate tehingute käsitlemise kohta. Kui aga

eelotsus on ühepoolne, võivad teised asjaomased liikmesriigid siiski vaidlustada selliste

tehingute kokkulepitud käsitlemise. Seega isegi juhul, kui saadakse ühepoolne eelotsus,

esineb tegelik maksuvaidluste ja võimaliku topelt- või ülemaksustamise oht.

Siirdehindade eeskirjade keerukus ja nende erinev rakendamine liikmesriikide õiguses tekitab

veel mitmeid probleeme.

– Kasumi ümberpaigutamine ja maksustamise vältimine:6 siirdehindadega saab

kergesti manipuleerida kasumi ümberpaigutamise eesmärgil ja neid saab kasutada

agressiivse maksuplaneerimise skeemides.

4 Malta, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia ei ole OECD liikmed. 5 Üks suur ettevõte juhtis tähelepanu ka sellele, et sagenenud on maksuvaidlused, mis on seotud ELi-

siseste siirdehindadega ja kinnipeetava maksu kaotamisega. 6 Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti alguses 2013. aastal hindas OECD,

tunnistades metoodika ja andmete piiratust, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise

tavade tõttu vähenev ülemaailmne äriühingu tulumaksutulu võib ulatuda 100–240 miljardi USA

ET 3 ET

– Kohtuvaidlused7 ja topeltmaksustamine8: siirdehinnad on subjektiivsemad kui

muud otsese ja kaudse maksustamise valdkonnad ning seetõttu vaidluste suhtes

tundlikud, kuna maksuhalduritel ei ole alati ühist huvi ja tõlgendust.

Topeltmaksustamise vältimiseks peaks põhjendatud esmasele (ülespoole)

korrigeerimisele ühe maksuhalduri poolt ideaaljuhul järgnema vastav (allapoole)

korrigeerimine teise maksuhalduri poolt. See tähendab, et teine maksuhaldur peaks

oma maksubaasi vastavalt vähendama, mis on suure tõenäosusega valik, mida

maksuhaldur eelistatavalt väldiks.

– Suured nõuete täitmisega seotud kulud: topeltmaksustamine on piiriüleselt

tegutsevatele ettevõtjatele juba praegu arvestatav kulu. Lisaks on märkimisväärsed

ka siirdehindadega seotud maksukuulekuskulud9. Need kulud tulenevad ettevõtjate

kohustusest määrata kindlaks, milliseid hindu võib pidada reaalturuväärtusele

vastavaks, viies läbi uuringuid ning koostades ja säilitades/ajakohastades seonduvaid

dokumente.

Need maksutõkked ettevõtjatele takistavad ühtse turu nõuetekohast toimimist ja selle

potentsiaali saavutamist tõhususe suurendamisel. Selle tulemusena õõnestatakse ühtse turu

konkurentsivõimet.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on lihtsustada maksueeskirju, suurendades ELi ettevõtjate

maksukindlust, vähendades seeläbi kohtuvaidluste ja topeltmaksustamise ohtu ja vastavaid

nõuete täitmisega seotud kulusid ning suurendades ühtse turu konkurentsivõimet ja tõhusust.

dollarini aastas (vt https://www.oecd.org/tax/beps-project-explanatory-statement-9789264263437-

en.htm). Siirdehindadega manipuleerimist peeti üheks maksubaasi kahanemise ja kasumi

ümberpaigutamise tavadest. Eelkõige olid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise

projekti meetmed 8–10 suunatud reaalturuväärtuse põhimõtte alaste suuniste täiustamisele, tagamaks, et

tulemused on pigem majanduslikud kui formaalsed. Sellega seoses püütakse meetmete 8–10

lõpparuandes viia siirdehindade tulemused kooskõlla hargmaiste ettevõtjate kontserni väärtuse

loomisega.

7 OECD ametlikust statistikast nähtub, et 2021. aasta lõpus oli siirdehindadega seotud

topeltmaksustamise küsimuste lahendamiseks algatatud vastastikuse kokkuleppe menetluste arv

võrreldes 2016. aastaga suurenenud 33 % (2021. aasta lõpus oli vastastikuse kokkuleppe menetluste arv

6 000, samal ajal kui 2016. aasta lõpus oli pooleli 4 500 vastastikuse kokkuleppe menetlust). OECD

vastastikuse kokkuleppe menetluste statistika on kättesaadav aadressil:

https://www.oecd.org/tax/dispute/mutual-agreement-procedure-statistics-2021-inventory-

trends.htm#tpcases. ELi ametlik statistika vahekohtu konventsiooni kohaste vastastikuse kokkuleppe

menetluste kohta näitab, et liikmesriikide vahelisi siirdehindadega seotud vaidlusi oli eelmise aastaga

võrreldes 17 % rohkem (liikmesriikide vastastikuse kokkuleppe menetluste arv oli 2020. aasta lõpus

2 213, samal ajal kui 2019. aasta lõpus oli see kokku 1 889). ELi vastastikuse kokkuleppe menetluste

statistika on kättesaadav aadressil: https://taxation-customs.ec.europa.eu/taxation-1/statistics-apas-and-

maps-eu_en. 8 Ernst & Youngi avaldatud siirdehindu käsitleva uuringu (mis on kättesaadav aadressil

http://www.ey.com/global/content.nsf/International/2007-2008_Transfer_Pricing_Global_Survey)

kohaselt on üks põhjustest, miks ettevõtjad peavad siirdehindu prioriteetseks maksuküsimuseks,

tõepoolest selle seos topeltmaksustamisega. Uuringu kohaselt (850 hargmaise ettevõtjaga 24 riigis

(neist 11 olid ELi liikmesriigid) tehtud intervjuud) on ettevõtjad teatanud, et 42 %

korrigeerimisjuhtudest põhjustas püsiva topeltmaksustamise. Seda peamiselt seetõttu, et ettevõtjad ei

lahenda juhtumeid üldiselt vastastikuse kokkuleppe menetluses, kuna nad peavad menetlust liiga pikaks

ja kulukaks.

9 Vastavalt Euroopa Komisjoni 2001. aastal läbi viidud ettevõtte tulumaksu uuringule („Taxation in the

Single Market“ (Maksustamine ühtsel turul), SEC (2001) 582 final) kulutavad keskmise suurusega

hargmaised ettevõtjad siirdehindade eeskirjade järgimisele aastas ligikaudu 1–2 miljonit eurot. Suured

hargmaised ettevõtjad kannavad siirdehindadega seonduvaid nõuete täitmisega seotud kulusid ligikaudu

4–5,5 miljonit eurot aastas.

ET 4 ET

Nii siht- kui ka avalike konsultatsioonide kohaselt oli ettevõtjate selge soov saavutada

maksukindlus ja üldisemalt õiguskindlus. Maksukindlus on alati olnud ettevõtjate jaoks

oluline prioriteet, mida on sageli rõhutatud kui maksumäärast olulisemat küsimust. See on

muutunud üha kriitilisemaks, kuna viimastel aastatel on toimunud suur hulk ambitsioonikaid

reforme äriühingute rahvusvahelises maksustamises.

See eesmärk saavutatakse järgmiselt: 1) võttes reaalturuväärtuse põhimõtte üle liidu

õigusesse; 2) ühtlustades peamisi siirdehindade eeskirju; 3) selgitades OECD siirdehindade

alaste suuniste rolli ja staatust; ning 4) luues võimaluse kehtestada liidus ühised siduvad

eeskirjad siirdehindadega seotud konkreetsete teemade kohta OECD siirdehindade alaste

suuniste raames.

Ettepanek võimaldaks järk-järgult arendada liikmesriikide maksuhaldurite ühiseid ja

järjepidevaid lähenemisviise siirdehindade eeskirjade tõlgendamisele ja kohaldamisele, võttes

reaalturuväärtuse põhimõtte üle liidu õigusesse ning selgitades OECD siirdehindade alaste

suuniste rolli ja staatust. Lisaks peaks võimalus kehtestada liikmesriikidele OECD

siirdehindade alaste suuniste raames konkreetseid tehinguid käsitlevad ühised siduvad

eeskirjad suurendama ettevõtjate vastupanuvõimet liidus, vähendama moonutusi ja aitama

kaasa võrdsete tingimuste loomisele ühtsel turul.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev direktiivi ettepanek on täielikult kooskõlas ELi praeguse poliitikaga otsese

maksustamise valdkonnas. See on jätkuks komisjoni ja liidu jõupingutustele osana nende

maksupoliitika tegevuskavast, et luua tugev, tõhus ja õiglane maksuraamistik, mis tagab

kindla tulu ja soodustab majanduskasvu, nagu on sätestatud äriühingute maksustamist 21.

sajandil käsitlevas 2021. aasta teatises10. See poliitiline algatus on kooskõlas jõupingutustega

pakkuda ettevõtjatele maksukindlust ja võrdseid võimalusi, tagades samal ajal, et riikide

valitsustel on juurdepääs õiglasele ja stabiilsele äriühingu tulumaksust saadavale tulule.

2016. aastal võeti vastu maksustamise vältimise vastane direktiiv,11 et tagada maksubaasi

kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti meetmetest tuleneva maksustamise

vältimise vastaste põhimeetmete kooskõlastatud rakendamine liikmesriikides ning kehtestada

mitu konkreetset ja üldist maksukuritarvituse vastast eeskirja. Seda muudeti 2017. aastal, et

lisada täiendavad maksustamise vältimise vastased eeskirjad seoses maksusüsteemide

vaheliste ebakõladega12.

Samal ajal on maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (DAC)13 alates selle vastuvõtmisest

2011. aastal mitmel korral läbi vaadatud ja laiendatud, et võimaldada ulatuslikku ja õigeaegset

10 Teatis „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“, vt https://taxation-

customs.ec.europa.eu/communication-business-taxation-21st-century_en. 11 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt

mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=celex%3A32016L1164). 12 Nõukogu 29. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164

kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32017L0952). 13 Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja

direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/et/ALL/?uri=CELEX%3A32011L0016).

ET 5 ET

maksuteabe vahetamist maksuhaldurite vahel kogu liidus eesmärgiga toetada liikmesriikide

maksuseaduste täitmisele pööramist.

Käesoleva ettepaneku seisukohast on eriti olulised eelkõige DAC314 ja DAC615, kuna need on

seotud siirdehindadega. DAC3 (kolmas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv) kohaselt

vahetavad riikide pädevad asutused muu hulgas automaatselt teavet, mis on seotud nn

eelkokkulepetega16. DAC6 (kuues maksustamisalase halduskoostöö direktiiv) reguleerib

automaatset teabevahetust aruantavate piiriüleste skeemide puhul, millest on teatanud

vahendajad või asjaomane maksumaksja. Aruantavad piiriülesed skeemid määratakse

kindlaks mitme tunnuse alusel, mis sisaldavad erinevaid näitajaid maksustamise vältimise

võimaliku ohu kohta. Tunnus E on seotud siirdehindadega seotud kokkulepetega.

Ettepanek on kooskõlas ka ELi ühise siirdehindade foorumi17 varasemate tulemustega.

Tegemist on eksperdirühmaga, mille komisjon moodustas 2002. aastal, et pakkuda

pragmaatilisi ja mitteseadusandlikke lahendusi liidu siirdehindade tavadest tulenevatele

praktilistele probleemidele. Ühine siirdehindade foorum töötas OECD siirdehindade alaste

suuniste raames ja tegutses konsensuse alusel. Tuginedes ühise siirdehindade foorumi tehtud

tööle, algatas komisjon rea kooskõlastatud meetmeid, mis olid kas suunised või soovitused,

mille nõukogu seejärel heaks kiitis. Üks neist on Euroopa Liidus asuvate sidusühingute

siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhend (EU TPD tegevusjuhend)18, mida

liikmesriigid üldiselt järgivad. Ühise siirdehindade foorumi volitused lõppesid 2019. aasta

märtsis ja neid ei pikendatud.

Vahekohtu konventsioon19 täiendab samuti ettepanekut. Sellega kehtestatakse menetlus

selliste vaidluste lahendamiseks, kus eri liikmesriikide ettevõtjate vahel tekib ühe liikmesriigi

ettevõtja kasumi ülespoole korrigeerimise tulemusena topeltmaksustamine. Kuigi enamik

kahepoolseid topeltmaksustamise vältimise lepinguid sisaldab sätet asjaomase sidusettevõtja

kasumi vastava allapoole korrigeerimise kohta, ei kohusta need üldiselt lepinguosalisi riike

topeltmaksustamist kõrvaldama. Vahekohtu konventsiooniga nähakse ette topeltmaksustamise

kõrvaldamine lepinguosaliste riikide vahelise kokkuleppega, sealhulgas viidates vajaduse

korral sõltumatu nõuandva organi arvamusele. Vahekohtu konventsioon parandab seega

piiriülese tegevuse tingimusi siseturul.

14 Nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL

seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX%3A32015L2376). 15 Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL

seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste

skeemide puhul (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32018L0822). 16 Eelkokkulepe viitab mis tahes kokkuleppele, teatisele või muule samaväärse toimega vahendile või

meetmele, millega määratakse eelnevalt kindlaks asjakohased kriteeriumid sidusettevõtjate vaheliste

piiriüleste tehingute siirdehindade kindlaksmääramiseks või kasumi omistamiseks püsivale

tegevuskohale. 17 Vt ELi ühine siirdehindade foorum: https://taxation-customs.ec.europa.eu/joint-transfer-pricing-

forum_en. 18 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. juuni 2006. aasta

resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Liidus asuvate sidusühingute siirdehindade dokumenteerimise

tegevusjuhendit (EU TPD) (2006/C 176/01, https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2006.176.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AC%3A2006%3A176

%3AFULL). 19 Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsioon

(90/463/EMÜ).

ET 6 ET

Lisaks vahekohtu konventsioonile võivad maksumaksjad tugineda uutele maksuvaidluste

lahendamise eeskirjadele, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2019. Need on sätestatud

nõukogu direktiivis maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus20 ning

need aitavad oluliselt parandada maksuvaidluste lahendamist, kuna tagavad, et ettevõtjad ja

kodanikud saavad maksulepingute tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlusi kiiremini ja

tõhusamalt lahendada. Uued eeskirjad hõlmavad ka topeltmaksustamisega seotud küsimusi,

mis tekivad siis, kui kaks või enam riiki taotlevad õigust maksustada äriühingu või isiku sama

tulu või kasumit. See võib juhtuda näiteks siseriiklike eeskirjade mittevastavuse või

kahepoolses maksulepingus sätestatud siirdehindade eeskirjade erineva tõlgendamise tõttu.

Lisaks võttis komisjon 2020. aasta juulis kohustuse töötada koos huvitatud liikmesriikidega

välja ELi maksukuulekusalase koostöö raamistik, mida nimetatakse üldiselt Euroopa usaldus-

ja koostööpõhiseks lähenemisviisiks (ETACA)21. Selle eesmärk on luua selge ja kogu ELi

hõlmav raamistik maksuhaldurite ja ettevõtjatest maksumaksjate vaheliseks ennetavaks

dialoogiks, et ergutada sellist ennetavat dialoogi, mille tulemusel maksuhaldurid viivad läbi

suurte hargmaiste ettevõtjate siirdehinnapoliitika kõrgetasemelise riskihindamise. Selle

tulemusena saavad ettevõtjad rahvusvahelistumisel tuge, et vältida topeltmaksustamisega

seotud probleeme ja vähendada maksukuulekuse kulusid. Programmi katseetapp viidi lõpule

2023. aasta märtsis ning komisjoni talitused hindavad praegu, kas ja kuidas programmi

alaliselt edasi arendada.

Komisjon toetab jätkuvalt oma õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava, näiteks eespool

nimetatud direktiivide rakendamist tehnilise toe instrumendi22 ja muude liidu programmide

kaudu.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev direktiivi ettepanek on kooskõlas komisjoni VKEde strateegiaga maksustamise ja

VKEde kohta23. Enamik VKEsid peab maksuküsimusi kõige koormavamaks neid mõjutavaks

poliitikavaldkonnaks. VKEdel on maksuküsimustes palju raskusi, näiteks: otsene

maksustamine (tulu, kapital, topeltmaksustamine jne), maksukuulekusega seotud kulud ja

maksueeskirjadest tulenev halduskoormus. Kuna meie ettepaneku eesmärk on luua ühine

lähenemisviis siirdehindadele ja seega tagada kogu liidus suurem maksukindlus äriühingute

jaoks nende suurusest olenemata, saavad ka VKEd kasu ühtlustatumast lähenemisviisist, mis

võib vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ja suurendada kindlustunnet eri

liikmesriikide maksuhaldurite suhtes.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Maksustamist käsitlevate seadusandlike algatuste õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikkel 115. Kuigi nimetatud artiklis ei viidata sõnaselgelt otsesele maksustamisele,

viidatakse selles direktiividele, mille eesmärk on selliste riigisiseste õigusaktide ühtlustamine,

20 Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide

kohta Euroopa Liidus (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX%3A32017L1852). 21 Vt ETACA veebisait: https://taxation-customs.ec.europa.eu/eu-cooperative-compliance-

programme/european-trust-and-cooperation-approach-etaca-pilot-project-mnes_en. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse

tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1). 23 Vt maksundust ja VKEsid käsitlev veebisait: https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes/sme-

strategy/taxation-and-smes_en.

ET 7 ET

mis otseselt mõjutavad ühtse turu rajamist või toimimist. Sellest järeldub, et ELi toimimise

lepingu artikli 115 kohaselt on direktiiv selles valdkonnas liidu jaoks sobiv õigusakt. ELi

toimimise lepingu artikli 288 kohaselt on direktiivid saavutatava tulemuse seisukohalt

liikmesriikide suhtes siduvad, kuid vormi ja meetodite valiku eest vastutavad riikide

ametiasutused.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele tuleb liidu

tasandil võtta meetmeid ainult juhul, kui liikmesriigid eraldi ei suuda kavandatud eesmärke

piisavalt saavutada ning lisaks saab kõnealuseid eesmärke kavandatud meetmete ulatuse või

mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil.

Kõnealuse probleemi piiriülesuse tõttu on vaja ühist algatust kogu ühtsel turul. Kuna

siirdehinnad on oma olemuselt piiriülesed, saab selle vastu võidelda üksnes liidu tasandil

õigusaktide kehtestamisega. Seepärast on algatus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna

liikmesriikide individuaalsed koordineerimata meetmed vaid suurendaksid siirdehindade

õigusraamistiku praegust killustatust ega suudaks saavutada kavandatud tulemusi. Ühine

lähenemisviis kõikide liikmesriikide puhul pakuks kõige tõenäolisema võimaluse saavutada

kavandatud eesmärgid.

Seadusandlik algatus on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud

subsidiaarsuse põhimõttega.

• Proportsionaalsus

Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale minimaalsest vajalikust ühtse turu kaitse tasemest ja

on seega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Direktiiviga tagatakse ühine

lähenemisviis siirdehindade peamistele põhimõtetele ja nähakse ette sihipärased eeskirjad

konkreetsete tehingute jaoks, mille puhul on võimalik luua liidu jaoks kõige rohkem

lisaväärtust. Ühine reaalturuväärtuse põhimõtte standard ja ühtlustatum lähenemisviis

siirdehindadele peaksid tooma kaasa reaalturuväärtuse põhimõtte vähem killustatud

kohaldamise ja tõlgendamise kogu liidus, mis peaks vähendama vaidlusi, kohtuvaidlusi ja

nõuete täitmisega seotud üldisi kulusid kogu liidus tegutsevate ettevõtjate jaoks.

Eelnimetatut arvesse võttes ei lähe direktiivi ettepanek kaugemale selle eesmärkide

saavutamiseks vajalikust ja on seega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

• Vahendi valik

Tehakse ettepanek võtta vastu direktiiv, mis on õigusliku aluse kohaselt, nagu on sätestatud

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 115, ainus võimalik vahend.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Siirdehindade valdkonnas puuduvad varasemad liidu õigusaktid ning seetõttu õigusaktide

järelhindamist ega toimivuse kontrolli ei tehtud.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

13. oktoobrist 2022 kuni 26. jaanuarini 2023 avaldati tagasisidekorje ja veebiküsitlus laiema

BEFITi algatuse kohta. Konsultatsioonide käigus saadi 123 vastust. Nende hulgas esitati 46

ET 8 ET

tagasisidet, 77 vastust avaliku konsultatsiooni küsitlusele, millest 29 sisaldasid kirjalikke

esildisi. Mõjuhinnangus võeti arvesse kõiki sidusrühmadelt saadud vastuseid.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepaneku koostamise käigus konsulteeris komisjon ja sai teavet mitmesugustest allikatest.

Muu hulgas tugines komisjon avalikult kättesaadavale teabele, konsulteeris OECD

sekretariaadiga ja sai teavet siirdehindade valdkonnas spetsialiseerunud teadlastelt,

korraldades virtuaalse arutlusringi.

• Mõjuhinnang

BEFITi algatuse ettevalmistamiseks viidi läbi mõjuhinnang, mille osa käesolev ettepanek on.

26. aprillil 2023 esitati komisjoni õiguskontrollikomiteele mõjuhinnangu kavand. Pärast 24.

mai 2023. aasta koosolekut esitas õiguskontrollikomitee 26. mail 2023 reservatsioonidega

positiivse arvamuse, soovitades mõningaid valdkondi, mida tuleks BEFITi üldise algatuse

kulude ja tulude osas veelgi täiustada. Käesoleva ettepanekuga seoses rohkem konkreetseid

andmeid ei ajakohastatud. Mõjuhinnangule lisatud kommenteeritud kokkuvõte on avaldatud

järgmisel lingil: [lisatakse hiljem].

Mõjuhinnangus, mis vaadati läbi õiguskontrollikomitee soovituste alusel, uuriti

lähtestsenaariumi (st muudatusi ei tehtud) ja kahte poliitikavarianti:

1. variant: OECD reaalturuväärtuse põhimõtte ja siirdehindade alaste suuniste lisamine

ELi õigusesse.

See variant seisneb siirdehindu käsitlevate õigusnormide ühtlustamises liidus põhimõtetel

põhinevate õigusaktide kaudu. Reaalturuväärtuse põhimõte võetaks üle liidu õigusesse. Lisaks

selgitataks õiguses OECD siirdehindade alaste suuniste staatust ja rolli ning osutataks

reaalturuväärtuse põhimõtte tõlgendamisel nende viimasele versioonile. Suunised muudetaks

seega siduvaks vahendiks, kuid see puudutaks üksnes (viimast) versiooni, mis võetaks üle

liidu õigusesse, ja mitte nende muudatusi. Eesmärk oleks tagada, et liikmesriigid järgiksid

sama põhimõtet ja kasutaksid siirdehindade kohaldamisel ühtset lähenemisviisi.

2. variant: OECD reaalturuväärtuse põhimõtte ja siirdehindade alaste suuniste lisamine

ELi õigusesse koos siirdehindade kohaldamisel ühiste lähenemisviiside järkjärgulise

väljatöötamisega.

See variant põhineb 1. variandil ja selle eesmärk on mitte ainult tagada, et ELi liikmesriigid

kohaldavad sama põhimõtet, vaid astutakse samm edasi sellise mehhanismi rakendamisel, mis

tagaks OECD siirdehindade alaste suuniste seisukohtade ja tõlgenduste kooskõlastamise

liikmesriikide vahel.

Nagu 1. variandi puhul, võetaks reaalturuväärtuse põhimõte üle liidu õigusesse ja

õigusaktidega selgitataks OECD siirdehindade alaste suuniste rolli ja staatust, kuid neid

täiendaks ka mehhanism nende tõlgendamise ja kohaldamise koordineerimiseks liidu tasandil.

Lisaks sisaldab see mitut sätet, millega kehtestatakse siirdehindade põhireeglid. Selle

variandiga kehtestataks siirdehindade valdkonnas ka konkreetsed kuritarvituste vastased

reeglid. Samuti nõuaks see eksperdirühma loomist, et arutada reaalturuväärtuse põhimõtte

tõlgendamist ja selles kokku leppida, eesmärgiga tagada kooskõlastatud tõlgendamine ja

lähenemisviis liidu siirdehindade tavadest tulenevatele praktilistele probleemidele.

Kaht varianti võrreldi järgmiste kriteeriumide alusel: tulemuslikkus, tõhusus, sidusus ja

proportsionaalsus. Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et eelistatud on 2. variant.

ET 9 ET

Käesolev ettepanek kajastabki 2. varianti, kuigi väikeste muudatustega. Esiteks ei sisalda

ettepanek ühtegi konkreetset kuritarvituste vastast reeglit. Siiski käsitletakse ettepanekus

allapoole korrigeerimiste küsimust kui süstemaatilist reeglit kooskõlas OECD näidislepingu

lähenemisviisiga. Teiseks on nüüd kavas nõukogu rakendusaktidena pärast komisjoni

ettepanekut välja anda teatavate tehingutega seotud siduvad eeskirjad.

Komisjon leiab, et tänu suuremale maksukindlusele ja seega vähematele maksuvaidlustele

avaldub positiivne majanduslik mõju nõuete täitmisega seotud kulude vähenemise tõttu nii

maksuhaldurite kui ka maksumaksja tasandil. Sotsiaalne ja keskkonnamõju on eeldatavasti

üsna piiratud.

Põhiõigused

Tagatud on põhiõigused, eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruses24 sätestatud isikuandmete

kaitse nõuete järgimine. Isikuandmeid töödeldakse üksnes sellises ulatuses ja üksnes nii kaua,

kui see on nende pädevate asutuste jaoks tingimata vajalik, et tagada vastavus oma riiklikele

maksualastele õigusaktidele ning vähendada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise või

maksustamise vältimise ohtu liikmesriikides, eelkõige kontrollides käesolevas direktiivis

sätestatud siirdehindade alaste eeskirjade nõuetekohast kohaldamist.

4. MÕJU EELARVELE

Algatuse peamine mõju eelarvele hõlmab komisjoni jaoks täiendavaid inimressursse uute

ülesannete täitmiseks ja eksperdirühma loomist. Eksperdirühm koosneb siirdehindade

valdkonna ekspertidest ning tagab komisjonile teadmised ja asjatundlikkuse, et kaaluda,

milliseid elemente tuleks käsitleda rakendusaktides, mille ta nõukogule esitab. Vajalike inim-

ja haldusressursside üksikasjad on esitatud finantsselgituses.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon hindab direktiivi viis aastat pärast direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste

õigusnormide jõustumist ja seejärel iga viie aasta järel.

Direktiivi rakendamise järelevalveks ja hindamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile igal

aastal andmed, mis kajastavad asjakohast teavet direktiivi toimimise kohta. Asjakohane teave

tuleb määratleda rakendusaktis ettepaneku artiklis 17 sätestatud korras.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepaneku võib jagada kolme ossa: 1) esimeses osas käsitletakse reaalturuväärtuse põhimõtet

ja selle põhimõtte kohaldamise võimalikke tagajärgi; 2) teises osas sätestatakse peamised

elemendid, mis on olulised reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel; ning 3) kolmas osa

sisaldab mehhanismi, millega kehtestatakse täiendavad ühised eeskirjad, mis hõlmavad

piiratud hulka teemasid, mis tagavad maksumaksjatele täiendava lihtsustamise ja

õiguskindluse seoses reaalturuväärtuse põhimõtte tõlgendamise ja kohaldamisega.

i) Reaalturuväärtuse põhimõte

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

ET 10 ET

Põhimõte

Artiklis 4 on sätestatud, et kui piiriüleste grupisiseste tehingute tingimused ei vasta

reaalturuväärtuse põhimõttele, tuleb neid korrigeerida, et need kajastaksid tingimusi, mis

oleks kindlaks määratud sõltumatute poolte vahel, ja vastavalt maksustatavat kasumit.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks püsivat tegevuskohta käsitada sidusettevõtjana ja

seega on artiklis 4 sisalduv üldreegel asjakohane ka kasumi omistamisel püsivale

tegevuskohale. Seetõttu tuleks peakontori ja püsiva tegevuskoha vahelised sisetehingud

kindlaks määrata vastavalt reaalturuväärtuse põhimõttele.

Reaalturuväärtuse põhimõtte kohaselt testitakse sidusettevõtjate vaheliste tehingute hinda

(edaspidi „siirdehinnad“) ja seda võib korrigeerida, et kajastada võrreldavate kontrollimata

tehingute hindu.

Selleks et tehing kuuluks artiklis 4 sätestatud üldreegli kohaldamisalasse, peab see toimuma

kahe seotud üksuse vahel. Seega on hädavajalik, et liidus oleks kehtestatud sidusettevõtja

ühine määratlus. Artikkel 5 sisaldab sidusettevõtja määratlust, mida liikmesriigid peavad

rakendama käesolevas direktiivi ettepanekus sätestatud siirdehindade eeskirjade

kohaldamisel.

Korrigeerimised

Siirdehindade korrigeerimised võib liigitada kahte põhikategooriasse: i) korrigeerimised,

mille maksuhaldur teeb pärast äriühingu maksudeklaratsiooni esitamist, mis võib hõlmata

esmast korrigeerimist ja vastukorrigeerimist, ning ii) maksukohustuslase poolt enne äriühingu

maksudeklaratsiooni esitamist vabatahtlikult tehtud korrigeerimised, mida nimetatakse

kompenseerivateks korrigeerimisteks.

Artiklis 6 sätestatakse eeskirjad selle kohta, kuidas liikmesriigid peaksid tegelema esmaste ja

vastukorrigeerimistega. Esmased korrigeerimised on seotud äriühingu maksustatava kasumi

suurenemisega, mis tuleneb sidusettevõtjaga tehtud piiriülestest tehingutest, mis ei ole tehtud

reaalturuväärtuse põhimõttel. Vastukorrigeerimised tehakse vastusena esmasele

korrigeerimisele ja nende eesmärk on kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tuleneda

esmasest korrigeerimisest. Kui maksuhaldur suurendab äriühingu maksustatavat kasumit ühes

maksujurisdiktsioonis (esmase korrigeerimise teel), võib olla vaja teha vastukorrigeerimine, et

vähendada selle äriühingu maksukohustust teises asjaomases maksujurisdiktsioonis.

Artikli 6 lõike 1 esmane eesmärk on tagada, et liikmesriikidel on asjakohane mehhanism, mis

võimaldab neil teha vastukorrigeerimise, kui esmane korrigeerimine tehakse teises

jurisdiktsioonis. Kui vastukorrigeerimist ei tehta, kannatavad piiriüleselt tegutsevad

maksumaksjad tõenäoliselt topeltmaksustamise all, mida tuleks vältida. Sellega seoses peaks

liikmesriikidel olema võimalus teha vastukorrigeerimisi ja nad peaksid kaaluma, et lubada

sellist korrigeerimist mitte üksnes vastastikuse kokkuleppe menetluste raames, vaid ka näiteks

kiirmenetluse tulemustena, kui ei ole kahtlust, et esmane korrigeerimine on põhjendatud, või

ühisauditite raames.

Mõnel juhul võivad esineda õiguspärased põhjused, miks vastukorrigeerimist ei võimaldata.

Liikmesriigid ei tohiks võimaldada vastukorrigeerimisi, kui: i) esmast korrigeerimist ei peeta

reaalturuväärtuse põhimõttega kooskõlas olevaks; ii) esmase korrigeerimise tulemusel ei

maksustata kasumi summat teises jurisdiktsioonis, kus sidusettevõtja on asjaomases

liikmesriigis juba maksustatud; ii) kaasatud on kolmanda riigi jurisdiktsioon, aga puudub

ET 11 ET

topeltmaksustamise vältimise leping. Esmase korrigeerimise puudumisel võib liikmesriik teha

allapoole korrigeerimise üksnes juhul, kui i) allapoole korrigeerimine on kooskõlas

reaalturuväärtuse põhimõttega; ii) allapoole korrigeerimisega võrdne summa sisaldub

sidusettevõtja kasumis teises jurisdiktsioonis; iii) asjaomastele jurisdiktsioonidele on saadetud

teatis kavatsuse kohta teha allapoole korrigeerimine. Selle eesmärk on tagada, et liikmesriigid

saaksid säilitada oma riikliku maksusuveräänsuse ja õiguse hinnata, kas esmane

korrigeerimine vastab reaalturuväärtuse põhimõttele ning et ei esine topeltmaksustamist ega

topeltmaksuvabastust.

Kompenseeriv korrigeerimine on OECD siirdehindade alaste suuniste sõnastikus määratletud

kui „korrigeerimine, mille puhul maksumaksja esitab maksustamise eesmärgil siirdehinna,

mis on maksumaksja arvates kontrollitud tehingu reaalturuväärtusele vastav hind, kuigi see

hind erineb sidusettevõtjate vahel tegelikult küsitud summast“. Kompenseerivad

korrigeerimised on aga topeltmaksustamise põhjus, kuna neid ei tunnustata kõikides

jurisdiktsioonides, sest maksudeklaratsioon peaks kajastama tegelikke tehinguid. Selleks et

vältida kohtuvaidlusi ja kehtestada ühtne lähenemisviis kompenseerivale korrigeerimisele

liidus, on artiklis 7 sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid peaksid kompenseerivat

korrigeerimist tunnustama. See säte on inspireeritud aruandest ja seda tuleks tõlgendada koos

aruandega JTPF/009/FINAL/2013/EN25 kompenseerivate korrigeerimiste kohta, mille ühine

siirdehindade foorum kiitis heaks 2013. aastal.

ii) Ühised põhielemendid

Äri- ja finantssuhete täpne piiritlemine

Direktiivi artiklis 8 on sätestatud, et siirdehindade kohaldamise tulemused määratakse

kindlaks vastavalt seotud osapoolte tegelikule käitumisele tehingu lepinguliste tingimuste

kontekstis. Selle eesmärgi saavutamiseks nõuab säte sidusettevõtjate vahelise tegeliku tehingu

hoolikat piiritlemist, analüüsides pooltevahelisi lepingulisi suhteid koos poolte käitumisega.

Sellega seoses peab siirdehindade analüüsi kindel esimene etapp olema ettevõtjatevaheliste

tehingute täpne määratlemine, analüüsides nende majanduslikult olulisi tunnuseid, mis

kajastuvad mitte ainult pooltevahelistes lepingutes, vaid ka nende käitumises ja muudes

asjakohastes faktides. Analüüsi lähtepunktiks peaksid olema lepingutingimused ning niivõrd,

kuivõrd käitumine või muud asjaolud ei ole kirjaliku lepinguga kooskõlas, tuleks tegelikult

tehtud tehingu(te) parima tõendina käsitada poolte käitumist (mitte kirjaliku lepingu

tingimusi).

Siirdehindade määramise meetodid

Kooskõlas OECD siirdehindade alaste suuniste III peatükiga viidatakse direktiivi ettepaneku

artiklis 9 järgmistele peamistele siirdehindade määramise meetoditele.

Võrreldava hinna meetodi puhul võrreldakse kontrollitud tehingu käigus üleantud vara või

teenuste eest võetavat hinda võrreldava kontrollimata tehingu käigus üleantud vara või

teenuste hinnaga võrreldavates tingimustes. Kui kahe hinna vahel on erinevusi, võib see

viidata sellele, et sidusettevõtjate äri- ja finantssuhete tingimused ei vasta reaalturuväärtuse

põhimõttele ning et võib esineda vajadus asendada kontrollitud tehingu hind kontrollimata

25 ELi ühise siirdehindade foorumi aruanne kompenseerivate korrigeerimiste kohta

(JTPF/009/FINAL/2013/EN): https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2016-

09/jtpf_009_final_2013_en.pdf.

ET 12 ET

tehingu hinnaga. Võrreldava hinna meetodit võib kohaldada maksumaksja tehingute alusel

sõltumatute ettevõtjatega (võrreldavad sisetehingud) või teiste sõltumatute ettevõtjate

vaheliste tehingute alusel (võrreldavad välised tehingud). Kuigi seda meetodit on võimalik

kasutada igat liiki tehingute puhul, on toodete võrreldavuse nõue, et seda oleks võimalik

kohaldada põhjendatud ja usaldusväärsel viisil, eriti kõrge, sest mis tahes tooteerinevused

võivad oluliselt mõjutada tehingu hinda, kuid sageli ei ole otstarbekas määrata selliste toodete

erinevuste jaoks põhjendatud ja täpseid võrreldavuse korrigeerimisi.

Edasimüügi hinna meetodi puhul lähtutakse hinnast, millega sidusettevõtjalt ostetud toode

müüakse edasi sõltumatule ettevõtjale. Seda hinda (edaspidi „edasimüügihind“) vähendatakse

seejärel asjakohase brutomarginaali võrra (edaspidi „edasimüügihinna marginaal“), mis

määratakse kindlaks võrreldavate kontrollimata tehingute brutomarginaalide alusel, mis

kajastab summat, millest edasimüüja püüab katta oma müügi- ja muud tegevuskulud ning

teenida täidetavaid funktsioone (võttes arvesse kasutatud varasid ja võetud riske) arvesse

võttes asjakohast kasumit. Seda, mis jääb alles pärast brutomarginaali mahaarvamist, võib

pärast toote ostmisega seotud muude kulude (nt tollimaksud) korrigeerimist käsitada

reaalturuväärtusele vastava hinnana vara algsel üleandmisel sidusettevõtjate vahel.

Kulupõhise meetodi puhul lähtutakse kuludest, mis tekivad kinnisvara või teenuste tarnijal

üleantud vara või sidusettevõtjale osutatud teenuste kontrollitud tehingus. Seejärel lisatakse

nendele kuludele asjakohane kasumimarginaal, mis määratakse kindlaks tarnijate poolt

võrreldavates kontrollimata tehingutes teenitud kasumimarginaali alusel, et saada täidetud

funktsioone ja turutingimusi arvestades asjakohast kasumit. Sellise reaalturuväärtuse

põhimõttele vastava kasumimarginaali võib kindlaks määrata selle kasumimarginaali alusel,

mida sama tarnija teenib võrreldavates kontrollimata tehingutes (võrreldavad sisetehingud),

või kasumimarginaali alusel, mida sõltumatu ettevõtja oleks teeninud võrreldavates tehingutes

(võrreldavad välised tehingud). Üldiselt kasutatakse kulupõhise meetodi puhul marginaale,

mis arvutatakse pärast otseseid ja kaudseid tootmis- või tarnekulusid, kuid enne ettevõtja

tegevuskulusid (nt üldkulud).

Tehingupõhise tootluse meetodi puhul võrreldakse puhaskasumi marginaali asjaomase baasi

(nt kulud, müük, varad) puhul, mida maksumaksja saab kontrollitud tehingust (või

tehingutest, kui on asjakohane need koondada ja neid koos arvesse võtta), võrreldavates

kontrollimata tehingutes teenitud puhaskasumi marginaaliga. Maksumaksja

reaalturuväärtusele vastava netomarginaali, mis saadakse kontrollitud tehingu(te)st, võib

kindlaks määrata selle netomarginaali alusel, mida sama maksumaksja teenib võrreldavates

kontrollimata tehingutes (võrreldavad sisetehingud), või netomarginaali alusel, mida teenib

võrreldavates tehingutes sõltumatu ettevõte (võrreldavad välised tehingud). Juhul kui

puhaskasumi marginaali võrreldakse kulude või müügiga, toimib tehingupõhine tootluse

meetod sarnaselt vastavalt kas kulupõhise meetodiga või edasimüügi hinna meetodiga, välja

arvatud see, et võrreldakse kontrollitud ja kontrollimata tehingutest tulenevaid puhaskasumi

marginaale (pärast asjaomaste tegevuskulude mahaarvamist), selle asemel et võrrelda

edasimüügi brutomarginaali või kulude brutomarginaali. Funktsionaalne võrreldavus on

tehingupõhise tootluse meetodi kohaldamisel üldjuhul suurema tähtsusega kui toote

võrreldavus.

Jagatud kasumi meetodi puhul määratakse kindlaks sidusettevõtjate vahelistest kontrollitud

tehingutest saadav kombineeritud kasum, mis jagatakse seejärel sidusettevõtjate vahel

majanduslikult põhjendatud alustel samamoodi nagu sõltumatute ettevõtjate vahel

reaalturuväärtuse põhimõttel. Seda majanduslikult kehtivat alust võivad toetada sõltumatud

turuandmed (nt kontrollimata ühisettevõtte lepingud) või siseandmed. Selliste siseandmete

ET 13 ET

liigid, mis on olulised kombineeritud kasumi jagamisel sidusettevõtjate vahel (jagatud kasumi

meetodi kohased näitajad), sõltuvad juhtumi faktidest ja asjaoludest ning võivad hõlmata

näiteks sidusettevõtjate vastavate müügi-, teadus- ja arendustegevuse kulude, tegevuskulude,

varade või töötajate arvuga seotud jagamispõhimõtteid. Jagatud kasumi meetodi kohased

näitajad peaksid kajastama poolte vastavat panust kontrollitud tehingust saadava tulu

tekkimisse ja olema siirdehinna kujundamisest mõistlikult sõltumatud (st see peaks põhinema

objektiivsetel andmetel (nt müük sõltumatutele osapooltele), mitte kontrollitud tehingute

tasustamisega seotud andmetel (nt müük sidusettevõtjatele)).

Kombineeritud kasumi võib jagada sidusettevõtjate vahel jääkide või panuse analüüsi alusel.

Jääkide analüüsi puhul tehakse esimeses etapis kindlaks ja seostatakse sidusettevõtjatega

tavapärane kasum, mis on seostatav panustega, mida saab usaldusväärselt võrrelda, st

tavaliselt vähem keerukad panused, mille kohta on võimalik leida usaldusväärseid

võrdlusandmeid. Tavaliselt määratakse see esialgne tasu kindlaks ühe traditsioonilise

tehingumeetodi või tehingupõhise tootluse meetodi abil, et teha kindlaks sõltumatute

ettevõtjate vaheliste võrreldavate tehingute eest makstav tasu. Seega ei võta see üldjuhul

arvesse tulu, mida saadakse teise kategooria panustest, mis võivad olla ainulaadsed ja

väärtuslikud ja/või mis tulenevad suurest integreeritusest või majanduslikult oluliste riskide

ühisest võtmisest. Teise sammuna põhineks mis tahes jääkkasum (või -kahjum), mis jääb alles

pärast esimesele panuste kategooriale omistatava kasumi arvessevõtmist, poolte teise

kategooria panuste suhtelise väärtuse analüüsil.

Erinevalt jääkide analüüsist jagatakse panuse analüüsis koondkasum sidusettevõtjate vahel

ühekorraga, lähtudes iga kontrollitud tehingus osaleva sidusettevõtja panuse suhtelist väärtust.

Käesolevas ettepanekus ei pooldata ühtegi eespool loetletud tunnustatud siirdehindade

määramise meetodit. Tuleb kohaldada artiklis 10 sätestatud reeglit ja seega valida sobivaim

meetod, võttes arvesse konkreetse juhtumi fakte ja asjaolusid.

Lisaks on artikli 9 lõikes 2 sätestatud, et lõikes 1 sätestatud heakskiidetud meetoditest erinevat

siirdehindade määramise meetodit võib kohaldada üksnes juhul, kui on võimalik tõendada, et

i) ühtegi heakskiidetud meetodit ei saa mõistlikult kohaldada, et määrata kindlaks kontrollitud

tehingu reaalturuväärtuse põhimõttele vastavad tingimused, ja ii) selline muu meetod annab

tulemuse, mis on kooskõlas olukorraga, mille saavutaksid sõltumatud ettevõtjad, kes teevad

võrreldavaid kontrollimata tehinguid võrreldavates tingimustes. Maksumaksjal või

maksuhalduril, kes kinnitab lõikes 1 sisalduvast heakskiidetud meetodist erineva meetodi

kasutamist, lasub kohustus tõendada, et artikli 9 lõike 2 nõuded on täidetud.

Kui lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud ja reaalturuväärtuse põhimõttele vastava hinna

kindlaksmääramiseks kasutatakse majandusliku hindamise tehnikat, võetakse nõuetekohaselt

arvesse ühise siirdehindade foorumi poolt 2017. aastal heaks kiidetud aruande

JTPF/003/2017/FINAL/EN26 (majandusliku hindamise meetodite kasutamise kohta

siirdehindade määramisel) sisu ja soovitusi. Aruandes kirjeldatakse põhjalikult

hindamismeetodeid ja konkreetseid elemente, mida tuleks nende kasutamisel siirdehindade

määramise puhul arvesse võtta.

26 ELi ühise siirdehindade foorumi aruanne majandusliku hindamise meetodite kasutamise kohta

siirdehindades (JTPF/003/2017/FINAL/EN): https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2017-

10/2017_10_16_jtpf_003_2017_en_final_en.pdf.

ET 14 ET

Kõige sobivama meetodi valimine

Direktiivi artiklis 10 on sätestatud, et siirdehindade määramise meetodi valimisel tuleb alati

püüda leida konkreetse juhtumi jaoks kõige sobivam meetod.

Sel eesmärgil tuleks valimisel arvesse võtta siirdehindade määramise meetodite vastavaid

tugevaid ja nõrku külgi; kasutatud meetodi asjakohasust, pidades silmas kontrollitud tehingu

laadi, mis määratakse kindlaks eelkõige funktsionaalse analüüsi abil; valitud meetodi ja/või

muude meetodite kohaldamiseks vajaliku usaldusväärse teabe (eelkõige kontrollimata

võrreldavate tehingute kättesaadavust; ning kontrollitud ja kontrollimata tehingute

võrreldavuse taset, sealhulgas võrreldavuse korrigeerimiste usaldusväärsust, mis võib olla

vajalik nendevaheliste oluliste erinevuste kõrvaldamiseks. Ükski meetod ei sobi igas

võimalikus olukorras, samuti ei ole vaja tõendada, et konkreetne meetod ei ole asjaolusid

arvestades sobiv.

Üldiselt on võrreldava hinna meetod sobiv reaalturuväärtusele vastava hinna

kindlaksmääramiseks a) turul kaubeldavate kaupade müügi puhul vastavalt kontrollitud

tehingule ja võrreldavatele kontrollimata tehingutele, mis toimuvad võrreldavates tingimustes,

sealhulgas samal kaubandusahela tasandil (nt müük teisesele tootjale, turustajale, jaemüüjale

jne), ja b) mõnede ühiste finantstehingute, nagu raha laenamine, puhul. Turuhinnad (nt

toormehinnad või intressimäärad) võivad olla seda liiki tehingute puhul avalikult

kättesaadavad.

Edasimüügi hinna meetod on kõige kasulikum juhul, kui seda kohaldatakse müügi- ja

turustustoimingute suhtes, mida tavaliselt teostab turustaja. Mõnel juhul võib edasimüüja

edasimüügihinna marginaali kontrollitud tehingus kindlaks määrata sellise edasimüügihinna

marginaali alusel, mida sama edasimüüja teenib võrreldavates kontrollimata tehingutes

ostetud ja müüdud objektidelt (võrreldavad sisetehingud). Muudel juhtudel võib

edasimüügihinna marginaali kindlaks määrata, võttes aluseks selle edasimüügihinna

marginaali, mida sõltumatud ettevõtjad teenivad võrreldavates kontrollimata tehingutes

(võrreldavad välised tehingud).

Kulupõhine meetod on kõige kasulikum juhul, kui a) kaupu müüb tootja, kes ei panusta

väärtuslikku ainulaadset immateriaalset vara ega võta kontrollitud tehingus ebatavalisi riske,

näiteks lepingu või töötlemislepingu korral; või b) kui kontrollitud tehing on selliste teenuste

osutamine, mille puhul teenuseosutaja ei panusta mingit väärtuslikku ainulaadset

immateriaalset vara ega võta enda kanda ebatavalisi riske.

Tehingupõhine tootluse meetod toimib sarnaselt vastavalt kas kulupõhise meetodiga või

edasimüügi hinna meetodiga, välja arvatud see, et võrreldakse puhaskasumi marginaale, ning

on kasulik, kui avalikult kättesaadav usaldusväärne brutomarginaali teave kolmandate isikute

kohta puudub või on piiratud ning seetõttu on varasemaid tavapäraseid tehingumeetodeid

raske rakendada. Üldiselt täheldatakse, et tootmis- ja teenindustegevuse puhul kasutatakse

kulupõhiseid puhaskasumi marginaali näitajaid; müügitegevuse puhul kasutatakse

müügipõhiseid näitajaid; varamahukate tegevuste puhul kasutatakse varapõhiseid näitajaid.

Igal juhul peaks valitud finantsnäitaja olema selline, mis: i) kajastab hinnatava osapoole (st

kontrollitud tehingu osapool, kelle puhul finantsnäitajat testitakse) täidetavate funktsioonide

väärtust, võttes arvesse tema varasid ja riske; ii) on siirdehinna kujundamisest mõistlikult

sõltumatu, st see peaks põhinema objektiivsetel andmetel (nt müük sõltumatutele

osapooltele), mitte kontrollitud tehingute tasustamisega seotud andmetel (nt müük

ET 15 ET

sidusettevõtjatele); ning iii) mida on võimalik mõõta piisavalt usaldusväärsel ja järjepideval

viisil kontrollitud tehingu ja võrreldava(te) kontrollimata tehingu(te) tasandil.

Ühepoolsed meetodid (edasimüügi hinna meetod, kulupõhine meetod, tehingupõhine tootluse

meetod) ei ole usaldusväärsed, kui tehingu iga osapool annab kontrollitud tehinguga seoses

ainulaadse ja väärtusliku panuse või kui osapooled tegelevad väga integreeritud tegevusega.

Sellisel juhul on kõige sobivam meetod jagatud kasumi meetod, sest sõltumatud osapooled

võivad tehingut tegelikult hinnata proportsionaalselt oma panusega, muutes kahepoolse

meetodi sobivamaks. Lisaks, kuna need panused on ainulaadsed ja väärtuslikud, ei ole

võrreldavate tehingute kohta usaldusväärset teavet, mida saaks kasutada tehingu

usaldusväärsemaks hindamiseks, kasutades teist meetodit.

Ühepoolsed meetodid on asjakohased juhul, kui üks pooltest annab kõik kontrollitud

tehinguga seotud ainulaadsed ja väärtuslikud panused, samal ajal kui teine pool ei anna mingit

ainulaadset ja väärtuslikku panust. Sellisel juhul peaks hinnatav isik olema see, kelle suhtes

saab siirdehindade määramise meetodit kõige usaldusväärsemal viisil kohaldada ja kelle jaoks

on võimalik leida kõige usaldusväärsemad võrreldavad tehingud. Pool, kes ei tee tehinguga

seoses ainulaadset ja väärtuslikku panust, on kõige sagedamini see, kelle suhtes saab kõige

usaldusväärsemalt kohaldada ühepoolset siirdehindade määramise meetodit.

Võrreldavuse analüüs

Võrreldavuse analüüs on reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise nurgakivi.

Reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamiseks on vaja teha võrreldavuse analüüs, mis koosneb

suures osas kahest põhiaspektist: i) sidusettevõtjate vaheliste äri- või finantssuhete ning nende

suhetega seotud tingimuste ja majanduslikult oluliste asjaolude kindlakstegemine; ning ii)

sidusettevõtjate vaheliste tehingute (kontrollitud tehingud) tingimuste ja majanduslikult

oluliste asjaolude võrdlemine sõltumatute ettevõtjate vaheliste võrreldavate tehingutega

(võrreldavad kontrollimata tehingud).

Esimese aspekti osas on artiklis 11 sätestatud võrreldavustegurid, mida liikmesriigid peaksid

kontrollitud tehingu asjaolude kindlakstegemisel arvesse võtma. Need tegurid on tehingu

lepingulised tingimused, funktsionaalne analüüs (iga ettevõtte täidetavad funktsioonid, võttes

arvesse kasutatud varasid ja võetud riske), tehingu esemeks oleva toote või teenuse omadused,

majanduslikud asjaolud ja äristrateegiad. Kui kontrollitud tehingu asjaolud on kindlaks tehtud,

tuleb teha tegelik võrdlus ja hinnata, kas tehing vastab reaalturuväärtuse põhimõttele. Selleks

on vaja kindlaks teha, millises ulatuses võrdlus tehakse (st valida tuleb siirdehinna määramise

meetod) ning millega seda võrreldakse (st tuleb kindlaks teha võimalik võrreldav

kontrollimata tehing).

Kontrollitud ja kontrollimata tehingut peetakse võrreldavaks, kui kahe tehingu majanduslikult

olulised tunnused ja nendega seotud asjaolud on piisavalt sarnased, et saada usaldusväärne

näitaja reaalturuväärtusele vastava tulemuse kohta.

Kaks tehingut ei pea tingimata olema identsed, et need oleksid võrreldavad. Selle asemel ei

tohiks ükski nendevaheline erinevus oluliselt mõjutada reaalturuväärtusele vastavat hinda ega

kasumit; kui sellised olulised erinevused on olemas, tuleks nende mõju kõrvaldamiseks teha

piisavalt täpseid korrigeerimisi.

ET 16 ET

Need korrigeerimised (mida nimetatakse „võrreldavuse korrigeerimisteks“) tuleb teha ainult

juhul, kui oluliste erinevuste mõju hinnale või kasumile on võimalik piisavalt täpselt kindlaks

teha, et parandada tulemuste usaldusväärsust.

Lisaks täpsustatakse artiklis 11, et liikmesriigid peaksid tagama, et võrreldavate kontrollimata

tehingute otsimine põhineb läbipaistvuse põhimõttel. See tähendab, et maksumaksjad peaksid

põhjendama ja dokumenteerima otsingute etappe maksuhalduri suhtes ning sümmeetriliselt, et

maksuhaldur peaks selliste otsingute ettevalmistamisel või vaidlustamisel esitama

maksumaksjale nende etappide jaoks vajaliku teabe.

Võrreldavate kontrollimata tehingute otsimisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta soovitusi,

mis on esitatud ühisel siirdehindade foorumil 2016. aastal heaks kiidetud aruandes

JTPF/007/2016/FINAL/EN27 võrreldavate tehingute kasutamise kohta ELis.

Reaalturuväärtuse põhimõttele vastava vahemiku kindlaksmääramine

Mõnel juhul annab siirdehindade määramise meetodi kohaldamine üheainsa tulemuse, mis on

kõige usaldusväärsem reaalturuväärtusele vastav tulemus. Muudel juhtudel võib meetodi

kasutamine anda mitmeid tulemusi, mille põhjal saab tuletada rea usaldusväärseid tulemusi.

Kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega on artiklis 12 sätestatud, et kui kõige sobivama

meetodi kasutamine annab tulemuseks näitajate vahemiku, tuleb reaalturuväärtusele vastav

vahemik määrata kvartiilidevahelise vahemiku abil. Kvartiilidevaheline vahemik on

kontrollimata võrdlusandmete põhjal saadud tulemuste vahemik, s.o 25.–75. protsentiil.

Vaidluste minimeerimiseks ja ühtse lähenemisviisi tagamiseks kogu liidus nähakse sättega

ette, et i) maksumaksjalt ei tohiks nõuda korrigeerimist, kui tema tulemused jäävad kvartiilide

vahemikku, välja arvatud juhul, kui maksuhaldur või maksumaksja tõendab, et konkreetne

erinev positsioon vahemikus on põhjendatud konkreetse juhtumi faktide ja asjaoludega; ii) kui

kontrollitud tehingu tulemused jäävad väljapoole reaalturuväärtusele vastavat vahemikku,

peavad maksuhaldurid korrigeerima kõigi tulemuste mediaani, välja arvatud juhul, kui

maksumaksja või maksuhaldur tõendab, et mõni muu vahemiku punkt määrab konkreetsel

juhul usaldusväärsema reaalturuväärtusele vastava hinna.

Siirdehindade dokumenteerimine

Siirdehindade nõuetele vastavuse oluline element on dokumendid, mis tõendavad, et

asjaomaste tehingute hind on kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. 2. lisas on esitatud

dokumenteerimist käsitlevate eeskirjade põhielemendid ning komisjon täpsustab neid hiljem

kooskõlas artikli 13 sätetega, et vajaduse korral lisada selliseid elemente nagu

standardvormid, millega määratakse kindlaks siirdehindade alase teabe liik ja sisu,

hõlmatavad ajavahemikud, keelenõuded ja dokumenteerimiskohustusega hõlmatud

maksumaksjad.

iii) Reaalturuväärtuse põhimõtte ja tulevaste ühiste eeskirjade kohaldamine

konkreetsetes küsimustes

Reaalturuväärtuse põhimõtte ühtse kohaldamise tagamiseks on liikmesriikides

reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel siduv OECD siirdehindade alaste suuniste viimane

versioon. Kuna OECD siirdehindade alaseid suuniseid muudetakse aeg-ajalt, peaksid need

27 ELi ühise siirdehindade foorumi aruanne võrreldavate toodete kasutamise kohta ELis

(JTPF/007/2016/FINAL/EN): https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2017-

04/jtpf0072017encomps.pdf.

ET 17 ET

uued suunised olema uus siduv võrdlusraamistik. Selleks et tagada uute suuniste järgimine

liikmesriikides, tuleks kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohast

menetlust. Komisjon võib lisaks teha ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks, et kajastada

OECD siirdehindade alaste suuniste muudatust.

Maksumaksjatele suurema kindluse loomiseks tehakse ettepanek kehtestada rakendusaktidega

siirdehindade valdkonnas täiendavad ühised siduvad eeskirjad. Need rakendusaktid annavad

maksumaksjatele selge ülevaate sellest, mida liidu maksuhaldurid peavad kindlaksmääratud

tehingute puhul aktsepteeritavaks, ning pakuvad ka „safe harbour“-põhimõtteid, mis

vähendavad nõuete täitmisega seotud koormust ja vaidluste arvu.

Võttes arvesse selliste meetmete tundlikku laadi, mis puudutavad riikide täitev- ja täitmise

tagamise volitusi otsese maksustamise valdkonnas, kahe- või mitmepoolsete

maksukonventsioonide alusel antud maksustamisõiguste kasutamist, millega välditakse

topeltmaksustamist või topeltmaksuvabastust, ning võttes arvesse võimalikke rahalisi

tagajärgi liikmesriikide maksubaasidele, tuleks rakendamisvolitused käesoleva direktiivi

kohaste otsuste vastuvõtmiseks anda nõukogule, kes tegutseb komisjoni ettepaneku alusel.

ET 18 ET

2023/0322 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

siirdehindade kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust28,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust29,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Siirdehinnad tähendavad hargmaiste ettevõtjate kontserni kuuluvate sidusettevõtjate

vaheliste piiriüleste tehingute hindade kehtestamist. Kuna maksuarvutused põhinevad

üldiselt üksuse tasandil kontodel, mõjutavad hinnad või muud tingimused, mille alusel

need piiriülesed tehingud sidusettevõtjate vahel toimuvad, asjaomaste üksuste tulusid

ja/või kulusid seoses nende tehingutega ning avaldavad seega mõju

konsolideerimisgrupi iga ettevõtja poolt maksustamise eesmärgil kirjendatud kasumi

summale.

(2) Sidusettevõtjate vahel maksustamise eesmärgil hindade määramise ülemaailmselt

tunnustatud standard on nn reaalturuväärtuse põhimõte. Reaalturuväärtuse põhimõte

näeb ette, et hargmaiste ettevõtjate kontserni üksikliikmed peavad tegema omavahel

tehinguid nii, nagu nad oleksid sõltumatud kolmandad isikud. Teisisõnu peaksid kahe

sidusettevõtja vahelised tehingud kajastama tulemust, mis oleks saavutatud, kui

osapooled ei oleks olnud omavahel seotud, st kui osapooled oleksid olnud üksteisest

sõltumatud ja tulemuse (hind või marginaalid) oleks määranud (avatud) turujõud.

(3) Kui liikmesriigid kohaldavad või tõlgendavad reaalturuväärtuse põhimõtet erinevalt,

tekitavad nad olukorra, mis võib kahjustada siseturgu. Kohaldatavate siirdehindade

eeskirjade ebajärjepidevus võib mitte ainult põhjustada topeltmaksustamist, vaid

võimaldada ka kasumi ümberpaigutamist ja maksustamise vältimist. Selline vastuolu

on tõsine maksutakistus piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele, põhjustab tõenäoliselt

majanduslikke moonutusi ja ebatõhusust ning avaldab negatiivset mõju piiriülestele

investeeringutele ja majanduskasvule.

(4) Käesoleva direktiivi sätete eesmärk on tagada reaalturuväärtuse põhimõtte ühtne

kohaldamine kogu liidus, et suurendada maksukindlust ning vähendada

topeltmaksustamise ja topeltmaksuvabastuse juhtumeid.

28 ELT C , , lk . 29 ELT C , , lk .

ET 19 ET

(5) Selleks et tagada reaalturuväärtuse põhimõtte ühetaoline kohaldamine kogu liidus,

peaksid liikmesriigid kohaldama sidusettevõtjate ühist määratlust. Võrdse kohtlemise

tagamiseks tuleks püsivat tegevuskohta käsitada käesoleva direktiivi kohaldamisel

sidusettevõtjana ning seega tuleks peakontori ja püsiva tegevuskoha vahelised

sisesuhted kindlaks määrata kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega.

(6) Topeltmaksustamise vähendamise tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama

piisavad mehhanismid, mis võimaldaksid neil teha vastukorrigeerimise, kui teise

liikmesriigi või kolmanda riigi jurisdiktsioonis tehakse esmane korrigeerimine.

Eelkõige peaks liikmesriikidel olema võimalus teha vastukorrigeerimisi ja nad peaksid

lubama sellist korrigeerimist mitte üksnes vastastikuse kokkuleppe menetlustes, vaid

ka tulenevalt järgmisest: i) kiirmenetlus, mis viiakse lõpule 180 päeva jooksul, ilma et

oleks vaja alustada vastastikuse kokkuleppe menetlust, kui ei ole kahtlust, et esmane

korrigeerimine on põhjendatud; või ii) ühisauditid või muud rahvusvahelise koostöö

vormid, näiteks mitmepoolsed riskihindamisprogrammid, nagu Euroopa usaldus- ja

koostööpõhine lähenemisviis (ETACA) ja rahvusvaheline nõuetele vastavuse tagamise

programm (ICAP).

(7) Võib esineda õiguspäraseid põhjuseid, miks vastukorrigeerimist ei tehta või see on

väiksem kui esmane korrigeerimine. Eelkõige ei tohiks liikmesriigid teha

vastukorrigeerimisi, kui: i) esmast korrigeerimist ei peeta reaalturuväärtuse

põhimõttega kooskõlas olevaks; ii) esmase korrigeerimise tulemusel ei maksustata

kasumi summat teises jurisdiktsioonis, kus sidusettevõtja on asjaomases liikmesriigis

juba maksustatud, ning ii) kaasatud on kolmanda riigi jurisdiktsioon, aga puudub

maksuleping. Esmase korrigeerimise puudumisel võivad liikmesriigid teha allapoole

korrigeerimise üksnes juhul, kui: i) allapoole korrigeerimine on reaalturuväärtuse

põhimõttega kooskõlas; ii) allapoole korrigeerimisega võrdne summa sisaldub

sidusettevõtja kasumis teises jurisdiktsioonis ning kuulub seega maksustamisele ning

iii) asjaomastele jurisdiktsioonidele on saadetud teatis kavatsuse kohta teha allapoole

korrigeerimine. Eelmiste sätete eesmärk on tagada, et: i) liikmesriigid saavad säilitada

õiguse hinnata, kas esmane korrigeerimine vastab reaalturuväärtuse põhimõttele, ning

ii) ei esine topeltmaksustamist ega topeltmaksuvabastust. Liikmesriigid ei tohiks

tekitada topeltmaksuvabastuse olukordi.

(8) Selleks et kehtestada ühine lähenemisviis kompenseerivatele korrigeerimistele liidus ja

vältida kohtuvaidlusi, on käesolevas direktiivis sätestatud tingimused, mille alusel

liikmesriigid peaksid kompenseerivat korrigeerimist tunnustama. Seda sätet tuleks

tõlgendada koostoimes komisjoni 2013. aasta ELi ühise siirdehindade foorumi

aruandega kompenseerivate korrigeerimiste kohta30.

(9) Tagamaks, et siirdehindade tulemused määratakse kindlaks vastavalt seotud osapoolte

tegelikule käitumisele, nõutakse käesoleva direktiiviga sidusettevõtjate vaheliste

tegelike tehingute hoolikat piiritlemist, analüüsides pooltevahelisi lepingulisi suhteid

koos poolte käitumisega. Sellega seoses peaks siirdehindade analüüsi kindel esimene

etapp olema ettevõtjatevaheliste tehingute täpne määratlemine, analüüsides nende

majanduslikult olulisi tunnuseid, mis kajastuvad mitte ainult pooltevahelistes

lepingutes, vaid ka nende käitumises ja muudes asjakohastes faktides. Analüüsi

lähtepunktiks peaksid olema lepingutingimused ning niivõrd, kuivõrd käitumine või

30 JTPF/009/FINAL/2013/EN, 5. novembri 2013. aasta koosolek: https://taxation-

customs.ec.europa.eu/system/files/2016-09/jtpf_009_final_2013_en.pdf

ET 20 ET

muud asjaolud ei ole kirjaliku lepinguga kooskõlas, tuleks tegelikult tehtud tehingu(te)

parimaks tõendiks pidada poolte käitumist (mitte kirjaliku lepingu tingimusi).

(10) Sidusettevõtjate vaheliste tehingute reaalturuväärtusele vastavate hindade

kindlaksmääramiseks kasutatakse siirdehindade määramise meetodeid. Käesolevas

direktiivis loetletud meetodid on kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooni (OECD) 2022. aasta siirdehindade alaste suuniste (edaspidi „OECD

siirdehindade alased suunised“) III peatükiga. Käesolevas direktiivis ei eelistata ühtegi

neist tunnustatud siirdehindade määramise meetoditest. Selle asemel tuleks kohaldada

käesolevas direktiivis sätestatud kõige sobivamat meetodit ning seega tuleks valida

sobivaim meetod, võttes arvesse konkreetse juhtumi fakte ja asjaolusid. Lisaks

sätestatakse käesolevas direktiivis, et siirdehindade määramise meetodit, mis ei ole

OECD tunnustatud meetodid, võib kohaldada üksnes juhul, kui on võimalik tõendada,

et: i) ühtegi OECD tunnustatud meetodit ei saa mõistlikult kohaldada, et määrata

kindlaks kontrollitud tehingu (st sidusettevõtjate vaheline tehing) reaalturuväärtusele

vastavad tingimused, ning ii) selline muu meetod annab tulemuse, mis on kooskõlas

tulemusega, mille saavutaksid sõltumatud ettevõtjad, kes teevad võrreldavaid

kontrollimata tehinguid võrreldavates tingimustes. Maksumaksjal või maksuhalduril,

kes kasutab OECD tunnustatud meetodist erinevat meetodit, peaks olema kohustus

tõendada, et nõuded on täidetud. Kui tingimused on täidetud ja reaalturuväärtusele

vastava hinna kindlaksmääramiseks kasutatakse majandusliku hindamise tehnikat,

tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta komisjoni 2017. aasta ELi ühise siirdehindade

foorumi aruande sisu ja soovitusi majanduslike hindamistehnikate kasutamise kohta

siirdehindade määramisel31.

(11) Siirdehindade määramise meetodi valimisel tuleks alati püüda leida konkreetse

juhtumi jaoks kõige sobivam meetod. Kõige sobivama siirdehindade määramise

meetodi valimisel tuleks arvesse võtta i) siirdehindade määramise meetodite vastavaid

tugevaid ja nõrku külgi; ii) kasutatud meetodi asjakohasust, pidades silmas

kontrollitud tehingu laadi, mis määratakse kindlaks eelkõige funktsionaalse analüüsi

abil; iii) valitud meetodi või muude meetodite kohaldamiseks vajaliku usaldusväärse

teabe (eelkõige kontrollimata võrreldavate tehingute kohta) kättesaadavust ning iv)

kontrollitud ja kontrollimata tehingute võrreldavuse taset, sealhulgas võrreldavuse

korrigeerimiste usaldusväärsust, mis võib olla vajalik nendevaheliste oluliste

erinevuste kõrvaldamiseks. Ükski meetod ei sobi igas võimalikus olukorras, samuti ei

ole vaja tõendada, et konkreetne meetod ei ole asjaolusid arvestades sobiv. Tuleb

märkida, et ühepoolseid meetodeid (edasimüügi hinna meetod, kulupõhine meetod,

tehingupõhine tootluse meetod) ei käsitata usaldusväärsena, kui tehingu iga osapool

annab kontrollitud tehinguga seoses ainulaadse ja väärtusliku panuse või kui

osapooled tegelevad väga integreeritud tegevusega. Sellisel juhul on kõige sobivam

meetod jagatud kasumi meetod, sest sõltumatud osapooled võivad tehingut tegelikult

hinnata proportsionaalselt oma panusega, mille puhul on kahepoolne meetod sobivam.

Ühepoolsed meetodid on asjakohased, kui üks pooltest teeb kõik kontrollitud

tehinguga seotud ainulaadsed ja väärtuslikud panused, samal ajal kui teine pool ei tee

mingit ainulaadset ja väärtuslikku panust. Sellisel juhul peaks hinnatav osapool, st

kontrollitud tehingu pool, mille puhul finantsnäitajat testitakse, olema see, kelle suhtes

saab siirdehindade määramise meetodit kohaldada kõige usaldusväärsemal viisil ja

31 JTPF/003/2017/FINAL/EN, 22. juuni 2017. aasta koosolek: https://taxation-

customs.ec.europa.eu/system/files/2017-10/2017_10_16_jtpf_003_2017_en_final_en.pdf.

ET 21 ET

kelle jaoks on võimalik leida kõige usaldusväärsemad võrreldavad tehingud. Pool, kes

ei tee tehinguga seoses ainulaadset ja väärtuslikku panust, on kõige sagedamini see,

kelle suhtes saab kõige usaldusväärsemalt kohaldada ühepoolset siirdehindade

määramise meetodit.

(12) Reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamiseks on vaja teha võrreldavuse analüüs, mis

koosneb suures osas kahest põhiaspektist: i) sidusettevõtjate vaheliste äri- või

finantssuhete ning nende suhetega seotud tingimuste ja majanduslikult oluliste

asjaolude kindlakstegemine; ning ii) sidusettevõtjate vaheliste tehingute (kontrollitud

tehingud) tingimuste ja majanduslikult oluliste asjaolude võrdlemine sõltumatute

ettevõtjate vaheliste võrreldavate tehingutega (võrreldavad kontrollimata tehingud).

Arvesse võetavad võrreldavuse tegurid on i) tehingu lepingulised tingimused, ii)

funktsionaalne analüüs (iga ettevõtte täidetavad funktsioonid, võttes arvesse kasutatud

varasid ja võetud riske), iii) tehingu esemeks oleva toote või teenuse omadused, iv)

majanduslikud asjaolud ja v) äristrateegiad. Kui kontrollitud tehingu asjaolud on

kindlaks tehtud, tuleks teha tegelik võrdlus ja hinnata, kas tehing vastab

reaalturuväärtuse põhimõttele. Selleks tuleks kontrollitud tehingu tingimusi võrrelda

võrreldava kontrollimata tehingu tingimustega. Kontrollitud ja kontrollimata tehingut

peetakse võrreldavaks, kui kahe tehingu majanduslikult olulised tunnused ja nendega

seotud asjaolud on piisavalt sarnased, et saada usaldusväärne näitaja

reaalturuväärtusele vastava tulemuse kohta. Kaks tehingut ei pea olema identsed, et

need oleksid võrreldavad. Selle asemel ei tohiks ükski nendevaheline erinevus oluliselt

mõjutada reaalturuväärtusele vastavat hinda ega kasumit; kui sellised olulised

erinevused on olemas, tuleks nende mõju kõrvaldamiseks teha piisavalt täpseid

korrigeerimisi. Selleks et leida võrreldavaid kontrollimata tehinguid, tuleks

nõuetekohaselt arvesse võtta komisjoni 2016. aasta ELi ühise siirdehindade foorumi

aruandes sisalduvaid soovitusi võrreldavate tehingute kasutamise kohta ELis32.

(13) Vaidluste minimeerimiseks ja ühtse lähenemisviisi tagamiseks kogu liidus nähakse

käesoleva direktiiviga ette, et maksumaksjalt ei tohiks nõuda korrigeerimist, kui tema

tulemused jäävad kvartiilide vahemikku, välja arvatud juhul, kui maksuhaldur või

maksumaksja tõendab, et konkreetne erinev positsioon vahemikus on põhjendatud

konkreetse juhtumi faktide ja asjaoludega. Kui kontrollitud tehingu tulemused jäävad

väljapoole reaalturuväärtusele vastavat vahemikku, tuleks maksuhalduritelt nõuda, et

nad korrigeerivad kõigi tulemuste mediaani, välja arvatud juhul, kui maksumaksja või

maksuhaldur tõendab, et mõni muu vahemiku punkt määrab konkreetsel juhul

usaldusväärsema reaalturuväärtusele vastava hinna.

(14) Selleks et vähendada liidus piiriüleselt tegutsevate maksumaksjate jaoks nõuete

täitmisega seotud koormust, tuleks siirdehindade dokumenteerimisele kehtestada ühine

lähenemisviis. Üks standardvorm, sisu ja keelenõudeid käsitlevad eeskirjad, tähtajad ja

see, millised maksumaksjad peaksid kuuluma reguleerimisalasse, tagaks lihtsuse ja

võimaliku kulude kokkuhoiu, võttes arvesse OECD siirdehindade alaste suuniste V

peatükki „Dokumenteerimine“ ja Euroopa Liidus asuvate sidusettevõtjate

siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhendit33.

32 Komisjoni 2016. aasta ELi ühise siirdehindade foorumi aruanne võrreldavate tehingute kasutamise

kohta ELis (JTPF/007/2016/FINAL/EN): https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2017-

04/jtpf0072017encomps.pdf. 33 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. juuni 2006. aasta

resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Liidus asuvate sidusühingute siirdehindade dokumenteerimise

tegevusjuhendit (EU TPD) (2006/C 176/01, https://eur-lex.europa.eu/legal-

ET 22 ET

(15) Käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada kooskõlas OECD siirdehindade alaste

suunistega.

(16) Maksumaksjatele suurema kindluse loomiseks ja topeltmaksustamise ohu

vähendamiseks on käesolevas direktiivis ette nähtud võimalus kehtestada

rakendusaktidega täiendavad ühised siduvad siirdehindade eeskirjad. Need

rakendusaktid peaksid andma maksumaksjatele selge ülevaate sellest, mida liidu

maksuhaldurid peavad kindlaksmääratud tehingute puhul aktsepteeritavaks, ning

pakuvad „safe harbour“-põhimõtteid, mis vähendavad nõuete täitmisega seotud

koormust ja vaidluste arvu. Võttes arvesse selliste meetmete võimalikku mõju riikide

täitev- ja täitmise tagamise volitustele otsese maksustamise valdkonnas, kahe- või

mitmepoolsete maksukonventsioonide alusel antud maksustamisõiguste kasutamist,

millega välditakse topeltmaksustamist või topeltmaksuvabastust, ning võttes arvesse

võimalikku mõju liikmesriikide maksubaasidele, tuleks rakendamisvolitused

käesoleva direktiivi kohaste otsuste vastuvõtmiseks anda nõukogule, kes tegutseb

komisjoni ettepaneku alusel.

(17) Käesolevas direktiivis sätestatud uute normide tulemuslikkuse hindamiseks peaks

komisjon koostama hinnangu, mis põhineb liikmesriikide esitatud teabel ja muudel

kättesaadavatel andmetel.

(18) Selleks et ettevõtjad saaksid siseturust otsest kasu, ilma et sellega kaasneks tarbetut

täiendavat halduskoormust, tuleks teave käesoleva direktiivi maksusätete kohta teha

kättesaadavaks ühtse digivärava kaudu kooskõlas määrusega (EL) 2018/172434. Ühtne

digivärav pakub piiriülestele kasutajatele ühtset kontaktpunkti siseturu toimimisega

seotud teabe, menetluste ja abiteenuste pakkumiseks internetis.

(19) Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemise korral tuleks järgida Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/67935. Liikmesriigid võivad käesoleva

direktiivi alusel töödelda isikuandmeid artiklis 5 osutatud sidusettevõtjate asutamiseks.

(20) Kümneaastane säilitamistähtaeg on põhjendatud, et võimaldada liikmesriikidel järgida

enamikku aegumistähtaegu. (21) Selleks et vähendada maksumaksjate

halduskoormust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte siirdehindade

dokumenteerimise kohta, nähes ette ühised vormid, kehtestades keelenõuded, määrates

kindlaks sellise maksumaksja liigi, kes peab neid vorme järgima, ja hõlmatavad

ajavahemikud. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi

asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused

konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises

parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada

delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa

Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning

nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele,

millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2006.176.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AC%3A2006%3A176

%3AFULL). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne

digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks

ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

ET 23 ET

(22) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga

saab seda siirdehindade eeskirjade piiriülese laadi ja siseturul tervikuna nõuete

täitmisega seotud kulude vähendamise vajaduse tõttu paremini saavutada liidu

tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud

subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse

põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks

vajalikust kaugemale.

(23) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1

on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse

[lisatakse],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse normid liikmesriikide siirdehindade eeskirjade

ühtlustamiseks ja reaalturuväärtuse põhimõtte ühtse kohaldamise tagamiseks liidus.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse nende maksumaksjate suhtes, kes on registreeritud või

maksustatud ühes või mitmes liikmesriigis, sealhulgas ühes või mitmes liikmesriigis asuvate

püsivate tegevuskohtade suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „reaalturuväärtuse põhimõte“ – rahvusvaheline standard, millega nähakse ette, et

sidusettevõtjad peavad omavahel tehinguid tegema nii, nagu nad oleksid sõltumatud

kolmandad isikud. Teisisõnu peaksid kahe sidusettevõtja vahelised tehingud

kajastama tulemust, mis oleks saavutatud, kui osapooled ei oleks olnud omavahel

seotud, st kui osapooled oleksid olnud üksteisest sõltumatud ja tulemuse (hind või

marginaalid) oleks määranud (avatud) turujõud;

(2) „reaalturuväärtusele vastav tulemus“ – kontrollitud tehingu tulemus, kui

sidusettevõtjate vahel nende äri- või finantssuhetes kehtestatud tingimused oleksid

olnud samad, mis oleksid olnud sõltumatute ettevõtjate vahel;

(3) „reaalturuväärtusele vastav vahemik“ – näitajate vahemik, mis on vastuvõetav, et

teha kindlaks, kas kontrollitud tehingu tingimused vastavad reaalturuväärtuse

põhimõttele, ja mis tuletatakse sama siirdehindade määramise meetodi kohaldamisel

mitmete võrreldavate andmete suhtes;

ET 24 ET

(4) „püsiv tegevuskoht“ – kindel tegevuskoht, nagu see on määratletud asjaomases

kahepoolses topeltmaksustamise vältimise lepingus või selle puudumisel siseriiklikus

õiguses;

(5) „sõltumatud ettevõtjad“ – ettevõtjad, kes ei ole sidusettevõtjad artikli 5 tähenduses;

(6) „esmane korrigeerimine“ – esimeses jurisdiktsioonis asuva maksuhalduri poolt

äriühingu maksustatava kasumi ülespoole korrigeerimine tulenevalt reaalturuväärtuse

põhimõtte kohaldamisest tehingutele, mis hõlmavad sidusettevõtjat teises

maksujurisdiktsioonis;

(7) „vastukorrigeerimine“ – äriühingu maksustatava kasumi allapoole korrigeerimine,

mille maksuhaldur teeb teises jurisdiktsioonis esimese jurisdiktsiooni maksuhalduri

tehtud esmase korrigeerimise tulemusel, nii et kasumi jagamine nendes kahes

jurisdiktsioonis oleks järjepidev;

(8) „kompenseeriv korrigeerimine“ – korrigeerimine, mille puhul maksumaksja esitab

maksustamise eesmärgil siirdehinna, mis on maksumaksja arvates kontrollitud

tehingu reaalturuväärtusele vastav hind, isegi kui see hind erineb sidusettevõtjate

vahel tegelikult küsitud summast;

(9) „võrreldava hinna meetod“ – siirdehindade määramise meetod, mille puhul

võrreldakse kontrollitud tehingu käigus üleantud vara või teenuste hinda võrreldava

kontrollimata tehingu käigus üleantud vara või teenuste hinnaga võrreldavates

tingimustes;

(10) „edasimüügi hinna meetod“ – siirdehindade määramise meetod, mis põhineb hinnal,

millega sidusettevõtjalt ostetud toode müüakse edasi sõltumatule ettevõtjale;

edasimüügihinda, mida on vähendatud edasimüügihinna marginaali võrra, ja selle

tulemusel saadud summat, millest on maha arvatud edasimüügihinna marginaal, võib

pärast toote ostmisega seotud muude kulude, näiteks tollimaksude korrigeerimist,

käsitada sidusettevõtjate vahel vara algse üleandmise reaalturuväärtusele vastava

hinnana;

(11) „kulupõhine meetod“ – siirdehindade määramise meetod, mille puhul kasutatakse

kinnisvara (või teenuste) tarnijal kontrollitud tehingu käigus tekkinud kulusid;

nendele kuludele lisatakse asjakohane kasumimarginaal, et saada asjakohast kasumit,

võttes arvesse täidetud funktsioone (võttes arvesse kasutatud varasid ja võetud riske)

ja turutingimusi; hinda võib pärast kasumimarginaali lisamist nõuetekohasele

kulubaasile käsitada algse kontrollitud tehingu reaalturuväärtusele vastava hinnana;

(12) „tehingupõhine tootluse meetod“ – tehingupõhine kasumi meetod, mille puhul

vaadeldakse puhaskasumi marginaali asjaomase baasi puhul, nt kulud, müük, varad,

mida maksumaksja saab kontrollitud tehingust, mida on asjakohane koondada;

(13) „jagatud kasumi meetod“ – tehingupõhine jagatud kasumi meetod, mille puhul

määratakse kindlaks kontrollitud tehingust (või kontrollitud tehingutest, mida on

asjakohane koondada) saadud asjaomane kasum, mis tuleb jagada sidusettevõtjate

vahel, ning jaotatakse see kasum seejärel sidusettevõtjate vahel majanduslikult

põhjendatud alustel samamoodi nagu sõltumatute ettevõtjate vahel reaalturuväärtuse

põhimõttel;

(14) „võrreldavuse analüüs“ – kontrollitud tehingu võrdlemine kontrollimata tehinguga;

(15) „kontrollitud tehing“ – tehing kahe sidusettevõtja vahel;

ET 25 ET

(16) „võrreldav kontrollimata tehing“ – sõltumatute ettevõtjate vaheline tehing, mis on

võrreldav kontrollitud tehinguga;

(17) „hargmaiste ettevõtjate kontsern“ – hargmaiste ettevõtjate kontsern, mis koosneb

sidusettevõtjatest, kellel on tegevuskoht kahes või enamas jurisdiktsioonis;

(18) „OECD siirdehindade alased suunised“ – OECD 2022. aasta siirdehindade alased

suunised hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele, mille OECD nõukogu on

heaks kiitnud vastavalt nõukogu soovitusele sidusettevõtjate vahelise siirdehindade

kindlaksmääramise kohta [C(95)126/Final] ja mida on muudetud 20. jaanuaril 2022

ja mis on esitatud I lisas, ning kõik nende OECD siirdehindade alaste suuniste

edasised muudatused, mille liit on OECD maksuasjade komitees heaks kiitnud liidu

seisukoha vastuvõtmisega ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel;

(19) „kulude jagamise kokkulepe“ – ettevõtjate vaheline lepinguline kokkulepe, mille

eesmärk on jagada immateriaalse vara, materiaalse vara või teenuste ühise

arendamise, tootmise või omandamisega seotud panuseid ja riske, tingimusel et

selline immateriaalne vara, materiaalne vara või teenused toovad eeldatavasti kasu

iga osaleja eri ettevõtjatele.

II PEATÜKK

SIIRDEHINDADE EESKIRJAD

Artikkel 4

Reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise üldreegel

1. Liikmesriigid tagavad, et kui ettevõtja teeb sidusettevõtjaga ühe või mitu piiriülest

äri- või finantstehingut, määrab selline ettevõtja oma maksustatava kasumi summa

kindlaks viisil, mis on kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui sidusettevõtjate vahelistes piiriülestes äri- või

finantstehingutes tehtud või kehtestatud tingimused ei ole reaalturuväärtuse

põhimõttega kooskõlas, tuleb kõik kasumisummad, mida oleks saanud üks

ettevõtjatest ja mis oleks kuulunud liikmesriigis maksustamisele, kui tehingute

tingimused oleksid olnud reaalturuväärtuse põhimõttega kooskõlas, kuid mida see

ettevõtja ei ole saanud reaalturuväärtuse põhimõtte tõttu, arvata selle ettevõtja

maksustatava kasumi hulka ja maksustada vastavalt.

Artikkel 5

Sidusettevõtjad

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „sidusettevõtja“ isikut, kes on seotud

teise isikuga mis tahes järgmisel viisil:

(a) isik osaleb teise isiku juhtimises, olles sellises positsioonis, mis annab

võimaluse teise isiku tegevust märkimisväärselt mõjutada;

(b) isik kontrollib teist isikut sellise osaluse kaudu, mis ületab 25 % hääleõigustest;

(c) isik omab teises isikus osalust, mis ületab otse või kaudselt 25 % omakapitalist;

(d) isikul on õigus vähemalt 25 %-le teise isiku kasumist.

2. Kui lõikes 1 osutatu kohaselt osaleb nimetatud sama isiku juhtimises rohkem kui üks

isik või kui sama isikut kontrollib rohkem kui üks isik või kui samas isikus omab

ET 26 ET

osalust rohkem kui üks isik või kui õigus sama isiku kasumile on rohkem kui ühel

isikul, käsitatakse kõiki asjaomaseid isikuid sidusettevõtjatena.

3. Kui lõikes 1 osutatu kohaselt osalevad samad isikud rohkem kui ühe isiku juhtimises

või kui samad isikud kontrollivad rohkem kui ühte isikut või kui samad isikud

omavad osalust rohkem kui ühes isikus või kui samadel isikutel on õigus rohkem kui

ühe isiku kasumile, käsitatakse kõiki asjaomaseid isikuid sidusettevõtjatena.

4. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel tähendab isik nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid.

Isikule, kes tegutseb üksuse hääleõigusest või kapitaliosalusest tulenevate õiguste

teostamisel teise isikuga ühiselt, omistatakse ka selle teise isiku hääleõiguse või

osaluse omamisest tulenevad õigused.

5. Kaudse osaluse korral määratakse lõike 1 punktide b ja c nõuete täidetus kindlaks,

korrutades osaluse määrad iga järgneva astme tütarettevõtjates. Isikule, kellele

kuulub üle 50 % hääleõigusest, loetakse 100 % hääleõigusest kuuluvaks.

6. Üksikisikut, tema abikaasat või tunnustatud partnerit vastavalt kohaldatavale

siseriiklikule õigusele ning tema ülenejaid või alanejaid sugulasi ja tema õdesid ja

vendasid käsitatakse ühe isikuna.

7. Püsivat tegevuskohta käsitatakse selle ettevõtte sidusettevõtjana, mille osa ta on.

Artikkel 6

Vastukorrigeerimised

1. Esmase korrigeerimise korral tagavad liikmesriigid, et nad teevad

vastukorrigeerimise, et vältida topeltmaksustamist, kui on täidetud järgmised

tingimused:

(a) liikmesriik, kellelt nõuti vastukorrigeerimise tegemist, nõustub, et esmane

korrigeerimine on reaalturuväärtuse põhimõttega kooskõlas nii põhimõtteliselt

kui ka summa osas;

(b) esmane korrigeerimine toob kaasa kasumi maksustamise teises jurisdiktsioonis,

kus sidusettevõtjat liikmesriigis, millelt vastukorrigeerimist taotleti, on selles

liikmesriigis juba maksustatud;

(c) kui kaasatud on kolmanda riigi jurisdiktsioon, on jõus maksuleping

majandusliku topeltmaksustamise vältimiseks.

2. Liikmesriigid võivad teha vastukorrigeerimise, mis tuleneb topeltmaksustamise

vältimise 1990. aasta valitsustevahelise konventsiooni (edaspidi „vahekohtu

konventsioon“)36 või direktiivi (EL) 2017/185237 kohasest vastastikuse kokkuleppe

menetlusest topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel.

3. Olenemata lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et maksumaksja taotluse alusel võib teha

vastukorrigeerimise, pidades silmas teises jurisdiktsioonis tehtud esmast

korrigeerimist. Käesoleva lõike alusel tehtavate vastukorrigeerimiste suhtes

kohaldatakse järgmist korda:

(a) maksumaksja taotluses:

36 Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990.

aasta konventsioon 90/463/EMÜ (EÜT L 225, 20.8.1990, lk 10). 37 Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide

kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1).

ET 27 ET

i) esitatakse kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis on vajalikud

reaalturuväärtuse põhimõtte alusel teises jurisdiktsioonis tehtud esmase

korrigeerimise hindamiseks;

ii) esitatakse tõend (või samaväärne dokument), mis tõendab esmase

korrigeerimise lõplikkust välismaal; kui esmane korrigeerimine ei ole

taotluse esitamise kuupäeval veel lõplik, tuleb see ära märkida koos

tingimustega, mille alusel korrigeerimised muutuvad lõplikuks; esmase

korrigeerimise lõplikkuse tõend esitatakse siiski asjaomasele

liikmesriigile enne vastukorrigeerimise tegemist.

(b) Liikmesriigid tunnistavad taotluse vastuvõetavaks 30 päeva jooksul, teavitades

maksumaksjat, kui kogu lõike 3 punktis a sätestatud teave on esitatud. Sama

aja jooksul teatavad liikmesriigid maksumaksjale vajaliku teabe puudumisest ja

võimaldavad selle esitamiseks vähemalt 30 päeva. Kui maksumaksja ei esita

nõutud teavet määratud tähtaja jooksul, võib taotluse vastuvõetamatuse tõttu

tagasi lükata.

(c) Liikmesriigid tagavad, et kui topeltmaksustamise põhjuseks on teises

liikmesriigis tehtud esmane korrigeerimine, viiakse menetlus lõpule 180 päeva

jooksul alates maksumaksja taotluse saamisest põhjendatud heakskiitmise või

tagasilükkamisega.

(d) Heakskiitmise korral teatavad liikmesriigid teise asjaomase jurisdiktsiooni

maksuhaldurile vastukorrigeerimise tunnustamisest.

(e) Liikmesriigid tagavad, et kui vastukorrigeerimist ei võimaldata, saab

maksumaksja endiselt kohaldada vastastikuse kokkuleppe menetlust

topeltmaksustamise vältimise konventsiooni, vahekohtu konventsiooni või

direktiivi (EL) 2017/1852 alusel.

4. Olenemata lõigetest 2 ja 3 tagavad liikmesriigid, et ühiste maksuauditite või muude

rahvusvahelise halduskoostöö vormide tulemusena võib teha vastukorrigeerimise,

kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) asjaomased maksuhaldurid lepivad kokku reaalturuväärtusele vastava hinna

kindlaksmääramises;

(b) esmased ja vastukorrigeerimised tehakse sümmeetriliselt sama summa ulatuses

kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides.

5. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid esmase korrigeerimise puudumisel teha

allapoole korrigeerimise üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) allapoole korrigeerimine on kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega nii

põhimõtteliselt kui ka summa osas;

(b) allapoole korrigeerimisega võrdne summa arvatakse teises jurisdiktsioonis

asuva sidusettevõtja kasumi hulka ja seda maksustatakse nii liikmesriigis kui

ka teises jurisdiktsioonis ning seega esineb selle puhul topeltmaksustamine;

(c) liikmesriik, kellelt taotletakse allapoole korrigeerimist, on teatanud asjaomase

jurisdiktsiooni maksuhaldurile oma kavatsusest teha allapoole korrigeerimine,

esitades kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis on vajalikud allapoole

korrigeerimise hindamiseks reaalturuväärtuse põhimõtte alusel.

ET 28 ET

Artikkel 7

Kompenseeriv korrigeerimine

Liikmesriigid tagavad, et maksumaksja algatatud kompenseeriv korrigeerimine aasta lõpus

toimuva korrigeerimise vormis kiidetakse heaks, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) enne asjaomase tehingu või mitme tehingu kirjendamist tegi maksumaksja mõistlikke

jõupingutusi, et saavutada reaalturuväärtusele vastav tulemus;

(b) maksumaksja teeb korrigeerimise kõigi asjaomaste liikmesriikide

raamatupidamisarvestuses sümmeetriliselt;

(c) maksumaksja kohaldab sama lähenemisviisi järjepidevalt;

(d) maksumaksja teeb korrigeerimise enne maksudeklaratsiooni esitamist;

(e) maksumaksja suudab selgitada, miks tema prognoos ei vastanud saavutatud

tulemustele.

Artikkel 8

Äri- või finantssuhete kindlakstegemine

1. Liikmesriigid tagavad, et reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamine algab ühelt poolt

sidusettevõtjate äri- ja finantssuhete ning teiselt poolt sidusettevõtjate vaheliste

tegelike tehingute kindlakstegemisest ja täpsest piiritlemisest.

2. Sidusettevõtjate äri- ja finantssuhete ning tegeliku (tegelike) tehingu(te)

kindlaksmääramine ja täpne piiritlemine põhineb järgmistel aspektidel:

(a) esialgne laiapõhjaline arusaam sektorist, kus sidusettevõtjad tegutsevad, ja

teguritest, mis mõjutavad selles sektoris tegutsevate ettevõtete tulemusi;

(b) analüüs selle kohta, kuidas iga sidusettevõtja tegutseb, et teha kindlaks tema

äri- või finantssuhted sidusettevõtjatega;

(c) kontrollitud tehingute majanduslikult oluliste tunnuste analüüs, võttes arvesse

nii nende vormi kui ka sisu.

Artikkel 9

Siirdehindade määramise meetodid

1. Liikmesriigid tagavad, et sidusettevõtjate vahelise kontrollitud tehingu

reaalturuväärtusele vastav hind määratakse kindlaks ühega järgmistest siirdehindade

määramise meetoditest:

(a) võrreldava hinna meetod;

(b) edasimüügi hinna meetod;

(c) kulupõhine meetod;

(d) tehingupõhine tootluse meetod;

(e) jagatud kasumi meetod.

2. Lisaks lõikes 1 loetletud meetoditele lubavad liikmesriigid reaalturuväärtusele

vastava hinna hindamiseks kasutada muid hindamismeetodeid ja -tehnikaid üksnes

juhul, kui on võimalik rahuldavalt tõendada, et:

(a) ükski lõikes 1 osutatud meetod ei ole juhtumi asjaolusid arvestades asjakohane

ega toimiv;

ET 29 ET

(b) valitud hindamismeetod või -tehnika on kooskõlas reaalturuväärtuse

põhimõttega ja annab reaalturuväärtusele vastavale tulemusele

usaldusväärsema hinnangu kui lõikes 1 loetletud meetodid.

Artikkel 10

Kõige asjakohasema meetodi reegel

1. Liikmesriigid tagavad, et reaalturuväärtusele vastava hinna kindlaksmääramisel

kohaldatakse juhtumi asjaoludele kõige sobivamat siirdehindade määramise

meetodit.

2. Artiklis 9 sätestatud siirdehindade määramise meetodite hulgast valitakse sobivaim

siirdehindade määramise meetod, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

(a) siirdehindade määramise meetodite vastavad tugevad ja nõrgad küljed;

(b) siirdehindade määramise meetodi asjakohasus kontrollitud tehingu laadi silmas

pidades, eelkõige analüüsides iga ettevõtte poolt kontrollitud tehingus

täidetavaid funktsioone, võttes arvesse kasutatud varasid ja võetud riske;

(c) kontrollitud ja kontrollimata tehingute võrreldavuse tase, sealhulgas võimalike

võrreldavuse korrigeerimiste usaldusväärsus, mis võib olla nõutav

nendevaheliste erinevuste kõrvaldamiseks;

(d) valitud siirdehindade kehtestamise meetodi kohaldamiseks vajaliku

usaldusväärse teabe kättesaadavus.

Artikkel 11

Võrreldavuse analüüs

1. Liikmesriigid hindavad, kas kontrollitud tehing annab reaalturuväärtusele vastava

tulemuse, võrreldes kontrollitud tehingu tingimusi tingimustega, mis oleksid

kehtestatud, kui sidusettevõtjad oleksid olnud sõltumatud ja oleksid teinud

võrreldava tehingu võrreldavates tingimustes.

2. Liikmesriigid tagavad, et analüüsitavad tehingud on võrreldavad. Selleks et teha

kindlaks, kas kaks või enam tehingut on võrreldavad, võetakse arvesse järgmisi

tegureid niivõrd, kuivõrd need on tehingu faktide ja asjaolude seisukohast

majanduslikult olulised:

(a) tehingu lepingulised tingimused;

(b) iga tehingupoole täidetavad funktsioonid, võttes arvesse kasutatud varasid ja

võetud riske, sealhulgas seda, kuidas need funktsioonid on seotud laiema

väärtuse loomisega hargmaiste ettevõtjate kontserni poolt, kuhu pooled

kuuluvad, tehingu asjaolusid ja tööstusharu tavasid;

(c) üleantud vara või osutatud teenuste omadused;

(d) poolte majanduslik olukord ja selle turu majanduslik olukord, kus pooled

tegutsevad;

(e) poolte äristrateegiad.

3. Kontrollimata tehing on võrreldav kontrollitud tehinguga, kui on täidetud üks

järgmistest tingimustest:

ET 30 ET

(a) ükski erinevus võrreldavate tehingute või neid tehinguid tegevate ettevõtjate

vahel (kui neid on) ei saa oluliselt mõjutada avatud turu hinda;

(b) selliste erinevuste olulise mõju kõrvaldamiseks võib teha piisavalt täpseid

korrigeerimisi.

4. Liikmesriigid tagavad, et võrreldavate kontrollimata tehingute otsing on läbipaistev

ja korratav.

Artikkel 12

Reaalturuväärtusele vastava vahemiku kindlaksmääramine

1. Liikmesriigid tagavad, et kui siirdehindade määramise meetodite kohaldamisel

saadakse väärtuste vahemik, määratakse reaalturuväärtusele vastav vahemik

kontrollimata võrreldavate tehingute tulemuste kvartiilidevahelise vahemiku abil.

2. Kvartiilidevaheline vahemik on kontrollimata võrdlusandmete põhjal saadud

tulemuste vahemik, s.o 25.–75. protsentiil.

3. Liikmesriigid tagavad, et maksumaksjalt ei nõuta korrigeerimist, kui selle tulemused

jäävad reaalturuväärtusele vastavasse vahemikku, välja arvatud juhul, kui on

tõendatud, et konkreetne erinev asukoht vahemikus on konkreetse juhtumi faktide ja

asjaoludega põhjendatud.

4. Liikmesriigid tagavad, et kui kontrollitud tehingu tulemused jäävad väljapoole

reaalturuväärtusele vastavat vahemikku, korrigeeritakse kõigi tulemuste mediaani,

välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et mõni muu vahemiku punkt määrab

reaalturuväärtusele vastava hinna, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

Mediaan on võrreldavate kontrollimata tehingute tulemuste vahemiku 50. protsentiil.

Artikkel 13

Siirdehindade dokumenteerimine

1. Liikmesriigid tagavad, et maksumaksjal on piisavalt teavet ja analüüse, et

kontrollida, kas tema tehingud sidusettevõtjatega vastavad artikli 4 lõikele 1, ning

need peaksid hõlmama vähemalt artiklites 8, 9, 10, 11 ja 12 osutatud elemente.

2. Komisjonil on õigus võtta artikli 18 alusel vastu delegeeritud õigusakte, et hiljem

täiendada lõikes 1 osutatud reeglit seoses dokumentatsiooniga, nähes ette ühised

vormid, kehtestades keelenõuded, määrates kindlaks sellise maksumaksja liigi, kes

peab neid vorme järgima, ja hõlmatavad ajavahemikud.

III PEATÜKK

ORGANISATOORNE KORRALDUS

Artikkel 14

Reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamine

1. Liikmesriigid lisavad käesoleva direktiivi II peatükis sätestatud siirdehindade

eeskirju ülevõtvatesse siseriiklikesse õigusnormidesse sätted, millega tagatakse

kõnealuste siirdehindade eeskirjade kohaldamine viisil, mis on kooskõlas OECD

siirdehindade alaste suunistega.

ET 31 ET

2. Nõukogu võib kooskõlas OECD siirdehindade alaste suunistega kehtestada

täiendavaid eeskirju selle kohta, kuidas kohaldada reaalturuväärtuse põhimõtet ja

muid käesoleva direktiivi II peatüki sätteid konkreetsete tehingute suhtes, et tagada

suurem maksukindlus ja vähendada topeltmaksustamise ohtu. Need konkreetsed

tehingud on järgmised:

(a) immateriaalse vara või immateriaalse varaga seotud õiguste, sealhulgas raskesti

hinnatava immateriaalse vara üleandmine sidusettevõtjate vahel;

(b) sidusettevõtjate vahel teenuste osutamine, sealhulgas turundus- ja

levitamisteenuste osutamine;

(c) sidusettevõtjate vaheline kulude jagamise kokkulepe;

(d) sidusettevõtjate vahelised tehingud ettevõtete ümberkorraldamise raames;

(e) finantstehingud;

(f) peakontori ja selle püsivate tegevuskohtade vahelised tehingud.

3. Lõikes 2 osutatud eeskirjad võetakse vastu nõukogu rakendusaktidega, mis

põhinevad komisjoni ettepanekul.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Hindamine

1. Komisjon uurib ja hindab käesoleva direktiivi kohaldamist iga viie aasta järel ning

esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma hindamise kohta aruande. Esimene

aruanne esitatakse 31. detsembriks 2031.

2. Liikmesriigid esitavad kooskõlas lõikega 3 komisjonile asjakohase teabe, mis

võimaldab hinnata käesolevat direktiivi, pidades silmas reaalturuväärtuse põhimõtte

kohaldamise parandamist, topeltmaksustamise vähendamist ja maksualaste

kuritarvituste tõkestamist.

3. Komisjon määrab rakendusaktides kindlaks teabe, mille liikmesriigid vastavalt

lõikele 2 hindamise jaoks esitavad, ning täpsustab kõnealuse teabe esitamise vormi ja

tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 17 osutatud

kontrollimenetlusega.

4. Komisjon hoiab talle lõike 2 kohaselt edastatud teavet konfidentsiaalsena kooskõlas

liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate sätetega ja käesoleva direktiivi artikliga

16.

5. Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 2 alusel esitatud teabe ja komisjonis sellist

teavet kasutades koostatud aruande või dokumendi võib edastada teistele

liikmesriikidele. Teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis

laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.

ET 32 ET

Artikkel 16

Andmekaitse

1. Liikmesriigid võivad töödelda käesoleva direktiivi alusel isikuandmeid artikli 5

kohaldamiseks. Käesoleva direktiivi kohaldamisel isikuandmeid töödeldes

käsitatakse liikmesriikide pädevaid asutusi nende käesoleva direktiivi kohase

tegevuse piires vastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7

tähenduses.

2. Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldud teavet, sealhulgas isikuandmeid, säilitatakse

ainult nii kaua, kui on vajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ja

kooskõlas iga vastutava töötleja siseriiklikest õigusnormidest tulenevate

aegumistähtaegadega, kuid igal juhul mitte kauem kui kümme aastat.

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)

nr 182/201438 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 18

Delegeerimise rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklis 13 osutatud delegeeritud õigusakt

käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Nõukogu võib artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusakti

kehtivust.

3. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi

määratud ekspertidega vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelisele

parema õigusloome kokkuleppele.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks

nõukogule.

5. Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda

kohaldatakse seni, kuni nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid. Nõukogu võib

delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti

teatavakstegemisest. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe pärast seda, kui nõukogu

on teatanud oma otsusest esitada vastuväiteid.

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011,

millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme,

mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18)

ET 33 ET

Artikkel 19

Euroopa Parlamendi teavitamine

Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest,

delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise tagasivõtmisest

nõukogu poolt.

6. .

Artikkel 20

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud

õigus- ja haldusnormid hiljemalt [31. detsembriks 2025]. Nad edastavad kõnealuste

normide tekstid viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates [1. jaanuarist 2026].

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse

või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale

direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Artikkel 22

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourgis,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET 34 ET

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Siirdehindade direktiiv

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Maksupoliitika

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest39

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või

ühendamist teise või uue meetmega

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

Maksukindluse suurendamine; ettepaneku eesmärk on suurendada maksukindlust,

kehtestades selgema ja ühtsema lähenemisviisi siirdehindadele kogu ELis.

1.4.2. Erieesmärgid

1) Reaalturuväärtuse põhimõtte lisamine ELi õigusaktidesse.

2) OECD siirdehindade alaste suuniste rolli selgitamine.

3) Reaalturuväärtuse põhimõtte ühtse kohaldamise tagamine kogu liidus.

4) Topeltmaksustamise ja topeltmaksuvabastuse vähendamine.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Selgemad ja ühtlustatumad eeskirjad võivad aidata ka vähendada siirdehindadega

seotud vaidlusi kogu ELis ning kahandada topeltmaksustamist ja

topeltmaksuvabastust. Ühtsem lähenemisviis siirdehindadele võib vähendada

kulusid, mis on seotud siirdehindade eeskirjade järgimisega eri liikmesriikides.

1.4.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1) Eesmärk: topeltmaksustamise ja kohtuvaidluste ohu vähendamine.

Näitajad: Liikmesriikide vaheliste topeltmaksustamisega seotud vaidluste arv, mida

kajastavad uued juhtumid (pärast siirdehindade direktiivi kohaldamise algust)

vastastikuse kokkuleppe menetlustes ja vahekohtumenetlustes.

39 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 35 ET

Hindamisvahendid: Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kogutud andmed uute

vastastikuse kokkuleppe menetluste ning vahekohtu konventsiooni ja maksuvaidluste

lahendamise mehhanisme käsitleva direktiivi kohaste juhtumite arvu kohta.

2) Eesmärk: maksukindluse suurendamine.

Näitajad: Liikmesriikide vaheliste topeltmaksustamisega seotud vaidluste arv, mida

kajastavad uued juhtumid (pärast siirdehindade direktiivi kohaldamise algust)

vastastikuse kokkuleppe menetlustes ja vahekohtumenetlustes.

Hindamisvahendid: Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kogutud andmed uute

vastastikuse kokkuleppe menetluste ning vahekohtu konventsiooni ja maksuvaidluste

lahendamise mehhanisme käsitleva direktiivi kohaste juhtumite arvu kohta.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Komisjoni eesmärk on esitada rakendusaktide eelnõud enamiku artiklis 14 loetletud

tehingute kohta ja täpsustada artiklis 13 loetletud ühtseid siirdehindade dokumente

direktiivi kohaldamise esimesel viiel aastal.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)

Kõik ELi liikmesriigid on reaalturuväärtuse põhimõtte oma siseriiklikesse

õigusaktidesse üle võtnud. Siiski on liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides olulisi

erinevusi. Lisaks on OECD siirdehindade alaste suuniste staatus ja roll liikmesriigiti

erinev, tekitades reaalturuväärtusele erinevaid tõlgendusi.

Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)

Siirdehindade piiriülese elemendi tõttu tuleneb liidu osalemise lisaväärtus

võimalusest kehtestada siirdehindade suhtes kogu ELi hõlmav ühine lähenemisviis,

mille tulemuseks on suurem maksukindlus ja mida on võimalik saavutada üksnes ELi

tasandil.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

See seadusandlik algatus on ELi tasandil uus. Siirdehindade eeskirju ei ole ELi

tasandil õigusaktidega ühtlustatud. Varem tegeles komisjon siirdehindade

küsimustega ELi ühise siirdehindade foorumi (JTPF)40 töö kaudu, mis on komisjoni

poolt 2002. aastal loodud eksperdirühm, mille eesmärk oli pakkuda komisjonile

pragmaatilisi ja mitteseadusandlikke lahendusi ELi siirdehindade tavadest

tulenevatele praktilistele probleemidele. Selle volitused lõppesid 2019. aasta märtsis

ja neid ei pikendatud.

40 Vt ELi ühine siirdehindade foorum: https://taxation-customs.ec.europa.eu/joint-transfer-pricing-

forum_en.

ET 36 ET

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Käesolev direktiiv kajastab meedet, mis on esitatud majanduse taastamise strateegiat

toetavas õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavas. Õiglase maksustamise tagamiseks

on vaja ennetada maksualaseid kuritarvitusi. Ettepanekus kasutatakse sarnaseid

menetlusi, korda ja IT-vahendeid, mis on maksustamisalase halduskoostöö direktiivi

raames juba kehtestatud või väljatöötamisel.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Rakendusakti ettepaneku tegemiseks peab komisjon kaasama siirdehindade

valdkonna eksperdid ja korraldama kohtumisi, et küsida neilt nõu. Ekspertteadmiste

vahetamiseks võiks moodustada alalise eksperdirühma. Nende kohtumistega seotud

asjaomaseid kulusid rahastatakse ELi eelarvest.

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid41

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

41 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

ET 37 ET

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise

kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on

kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

Komisjon tagab, et kehtestatakse kord, mille alusel jälgitakse ja hinnatakse meetme

toimimist ning hinnatakse selle vastavust peamistele poliitikaeesmärkidele.

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal andmed eespool esitatud tabelis toodud

tulemusnäitajate kohta, mida kasutatakse direktiivi nõuete täitmise jälgimiseks. Kui

seireandmed on kättesaadavad ja kui seda peetakse asjakohaseks, hindab komisjon

vajadust vaadata mõni näitaja läbi aruandlussüsteemi käsitleva rakendusaktiga.

Hindamine toimub viis aastat pärast direktiivi rakendamist, mis võimaldab

komisjonil vaadata läbi poliitika tulemused, pidades silmas selle eesmärke, samuti

üldist mõju reaalturuväärtuse põhimõtte ühtse kohaldamise parandamisele kogu ELis

ning topeltmaksustamise ja topeltmaksuvabastuse vähendamisele.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Algatust rakendavad liikmesriikide pädevad asutused (maksuhaldurid).

Pärast direktiivi vastuvõtmist osaleb komisjon üksnes eeskirjade ettevalmistamises

rakendusaktidega ja tegutseb ainult direktiivi rikkumise korral.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Kontrollistrateegia peamised elemendid on järgmised.

Hankelepingud

Finantsmääruses kindlaks määratud hangete kontrollimenetlused: kõik

hankelepingud sõlmitakse maksete eest vastutavate komisjoni talituste kehtestatud

kontrollimenetluse kohaselt, võttes arvesse lepingulisi kohustusi ning usaldusväärset

finants- ja üldist juhtimist. Kõikides komisjoni ja toetusesaajate vahel sõlmitud

lepingutes sätestatakse pettusevastased meetmed (kontroll, aruanded jne). Iga üksiku

lepingu puhul sätestatakse lepingu aluseks olevad üksikasjalikud tingimused.

Vastuvõtmisel järgitakse rangelt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

elektroonilise projektihaldusvahendi (TEMPO) metoodikat: tulemused vaadatakse

läbi, neid muudetakse vajaduse korral ja lõpuks kiidetakse need sõnaselgelt heaks

(või lükatakse tagasi). Ilma „kinnituskirjata“ ei maksta ühtegi arvet.

ET 38 ET

Hanke tehniline kontroll

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat kontrollib tulemusi ja teostab järelevalvet

töövõtjate tegevuse ja teenuste üle. Samuti viib ta korrapäraselt läbi töövõtjate

kvaliteedi- ja turbeauditeid. Kvaliteediauditi käigus kontrollitakse töövõtja tegelike

tööprotsesside vastavust kvaliteedikavas kindlaksmääratud eeskirjadele ja

menetlustele. Turbeauditis keskendutakse konkreetsetele protsessidele, menetlustele

ja korrale.

Lisaks eespool nimetatud kontrollile teeb maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat

järgmisi tavapäraseid finantskontrolle.

Kulukohustuste eelkontroll

Kõiki maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kulukohustusi kontrollib finants- või

personalitalituse juhataja. Selle tulemusena hõlmab eelkontroll 100 %

kulukohustustest. See menetlus annab kindluse tehingute seaduslikkuse ja

korrektsuse suhtes.

Maksete eelkontroll

Eelkontroll hõlmab 100 % maksetest. Lisaks valitakse vähemalt üks makse (kõigist

kulukategooriatest) nädalas pisteliselt täiendavaks eelkontrolliks, mille teeb finants-

või personalitalituse juhataja. Kontrolliga hõlmatuse suhtes kindlaid eesmärke ei

seata, sest kontrolli eesmärk on kontrollida makseid pisteliselt, et teha kindlaks, kas

kõik maksed vastavad nõuetele. Ülejäänud makseid töödeldakse iga päev kooskõlas

kehtivate eeskirjadega.

Edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate deklaratsioonid

Kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad kirjutavad alla deklaratsioonile, mis

lisatakse asjaomase aasta kohta koostatud tegevusaruandele. Deklaratsioon hõlmab

programmi raames tehtavaid toiminguid. Edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja

kinnitab, et eelarve täitmisega seotud toimingud on ellu viidud vastavalt

usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, et kehtivad juhtimis- ja

kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse

suhtes ning et toimingutega seotud riskid on nõuetekohaselt tuvastatud, nendest on

teatatud ja et on rakendatud riskide maandamise meetmeid.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal).

Kehtestatud kontrollimenetlused annavad maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile

piisava kindluse kulude kvaliteedi ja korrektsuse suhtes ning vähendavad

mittevastavuse ohtu. Eespool nimetatud kontrollistrateegia meetmed langetavad

võimaliku riskitaseme alla ettenähtud 2 % ja see mõjutab kõiki toetusesaajaid.

Täiendavad meetmed riskide edasiseks vähendamiseks oleksid ebaproportsionaalselt

kulukad ja seetõttu ei ole neid ette nähtud. Eespool nimetatud kontrollistrateegia

rakendamisel tekkinud üldkulud (kõigi programmi „Fiscalis“ raames tehtud kulutuste

korral) moodustavad kuni 1,6 % kõigist tehtud maksetest. Käesoleva algatuse korral

jääb kõnealune määr eeldatavasti samaks. Programmi kontrollistrateegia tulemusena

on mittevastavuse oht praktiliselt olematu ning proportsionaalne kaasnevate

riskidega.

ET 39 ET

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse

strateegias esitatud meetmed.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja

inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/19993

ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/964 materiaal- ja menetlusõiguse

normidele, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatud toetuslepingu,

toetuse määramise otsuse või lepingu puhul on olnud tegemist liidu finantshuve

kahjustava pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevusega.

ET 40 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraa

mistiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr 03 04 0100

Liigendatu

d/liigenda

mata42

EFTA

riigid43

kandidaatri

igid ja

potentsiaal

sed

kandidaadi

d44

muud

kolmanda

d riigid

muu

sihtotstarbeline

tulu

Maksusüsteemide nõuetekohase

toimimise parandamine

Erinevu

s EI EI EI EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigendam

ata

EFTA

riigid

kandidaatrii

gid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

muud

kolmanda

d riigid

muu

sihtotstarbeline

tulu

[XX.YY.YY.YY]

Erinevus JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

42 Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 43 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 44 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

ET 41 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik Nr 03 04 0100

Maksunduse ja tolliliidu

peadirektoraat (TAXUD)

Aasta 202545

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta

Aasta

Aasta

KOKKU

 Tegevusassigneeringud

Eelarverida46 Kulukohustused (1a) 0,065 0,065 0,065 0,195

Maksed (2a) 0,065 0,065 0,065 0,195

Eelarverida Kulukohustused (1b)

Maksed (2b)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud47

Eelarverida (3)

Maksunduse ja tolliliidu

peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a +

1b + 3 0,065 0,065 0,065 0,195

Maksed

= 2a +

2b

+3

0,065 0,065 0,065 0,195

45 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul. 46 Eelarve ametliku liigenduse kohaselt. 47 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 42 ET

 Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4)

Maksed (5)

 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI <….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6

Maksed = 5 + 6

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist punkti korrata

 Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4)

Maksed (5)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1–6

assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)

Kulukohustused = 4 + 6

Maksed = 5 + 6

ET 43 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik 7 „Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa

Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks

konsulteerimiseks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et

näidata finantsmõju kestust (vt

punkt 1.6) KOKKU

Maksunduse ja tolliliidu

peadirektoraat (TAXUD)

 Personalikulud 1,026 1,026 1,026 3,078

 Muud halduskulud 0,052 0,052 0,52 0,156

Maksunduse ja tolliliidu

peadirektoraat KOKKU Assigneeringud 1,078 1,078 1,078 3,234

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma = maksete

kogusumma) 1,078 1,078 1,078

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

N48

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et

näidata finantsmõju kestust (vt

punkt 1.6) KOKKU

48 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

ET 44 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1–7

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused 1,143 1,143 1,143 3,429

Maksed 0,065 0,065 0,065 0,195

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta

N

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di

liik49

Kesk

mine

kulu A

rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 150...

– Väljund

– Väljund

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

49 Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 50 Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid“.

ET 45 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 202551

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI 7 kulud

Personalikulud 1,026 1,026 1,026 3,078

Muud halduskulud 0,052 0,052 0,052 0,156

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja

jäävate kulude

vahesumma

1,078 1,078 1,078 3,234

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud52

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGIST 7 välja

jäävate kulude vahesumma

KOKKU 1,078 1,078 1,078 3,234

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane

peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud

assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile

eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

51 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav

rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul. 52 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read),

kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 46 ET

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta

2027 Aasta Aasta Aasta Kokku

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 6 6 6 6

20 01 02 03 (delegatsioonides)

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

Muud eelarveread (märkige)

 Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)53

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide

lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 xx yy zz54

– peakorteris

– delegatsioonides

01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (märkige)

KOKKU 6 6 6 6

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades

töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite

eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Liikmesriikidega peetavate kohtumiste ja kirjavahetuse ettevalmistamine,

rakendusaktide ettevalmistamine, ekspertidega kohtumiste korraldamine, osalemine

OECD koosolekutel. Praegu ei ole maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadil vajalikke

vahendeid, mistõttu tuleks maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi tulevasse

eelarvesse lisada täiendavaid täistööajale taandatud töötajaid.

Koosseisuvälised töötajad

53 Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid

delegatsioonides. 54 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

ET 47 ET

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Selgitage ümberplaneerimist, märkides asjaomased eelarveread ja summad. Põhjaliku

ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu.

Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad ning nimetades

kasutatavad rahastamisvahendid.

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N55

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et

näidata finantsmõju kestust (vt

punkt 1.6)

Kokku

Nimetage kaasrahastav

asutus

Kaasrahastatavad

assigneeringud KOKKU

55 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene

eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

ET 48 ET

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav

sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju56

Aasta N

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ………….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

56 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 12.9.2023

COM(2023) 529 final

ANNEX 1

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu direktiiv

siirdehindade kohta

[…]

ET 1 ET

LISA

OECD SIIRDEHINDADE ALASED SUUNISED

OECD siirdehindade alased suunised

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/23-02330

Resolutsiooni teema: Siirdehindade direktiiv

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV siirdehindade kohta, COM(2023) 529.

EISi toimiku nr: 23-0400

Tähtaeg: 11.12.2023

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 21.12.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (13.12.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 11.12.2023.

Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 05.12.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201      

05.12.2023

Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV siirdehindade kohta

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

KOKi esitamise tähtpäev 13.12.2023

VV esitamise tähtpäev 21.12.2023

Subsidiaarsuse tähtpäev 26.01.2024

Ettepaneku selgitus: Vastutaja RAM

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse reguleerimisala nõuab vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist (RKKTS § 152¹ lg 1 p 1);

Selgitus: Tõenäoliselt vaja muuta tulumaksuseadust ja rahandusministri 10.11.2006 nr 53 määrust „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid“.

Sisukokkuvõte

12.09. esitas KOM ettepaneku siirdehinna reguleerimise ühtlustamiseks ELis. selgemaks. Ettepaneku eesmärk on suurendada maksukindlust, vähendada topeltmaksustamise riski ja kohtuvaidluseid ning muuta siirdehindade maksustamine piiriüleste tehingute osas selgemaks. Ühtlasi peaks direktiiviga vähenema ettevõtete võimalused kasutada siirdehindasid agressiivseks maksuplaneerimiseks. Täna EL õiguses ühtne regulatsioon selleks puudub.

Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei

Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei

Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Jah

Eesmärgid

1.Eesmärk - Ettepaneku eesmärk on suurendada maksukindlust, vähendada topeltmaksustamise riski ja kohtuvaidluseid ning muuta siirdehindade maksustamine piiriüleste tehingute osas selgemaks.

Mõju ja sihtrühm

Mõju valdkonnad

Majandus

Ettevõtlus

Sihtrühm: Ettevõtteid, kes teevad tehinguid omavahel seotud ettevõtete vahel (sidusettevõtted) ja omavad äritegevust mitmes liikmesriigis

Kaasamine

Kaasatud partnerid: Maksumaksjate Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon, PWC, KPMG, Ernst & Young, Deloitte, FinanceEstonia

2