Leping

Lisa 1 Tehniline kirjeldus

1. Hanke eesmärk

PPA ja Siseministeeriumi (edaspidi SiM) haldusala asutused vajavad juhtimisinfosüsteemi, kus

seostatud andmed tervikuna on hallatud ja juhitud strateegia, teenuste portfell, lühikesed- ja

keskpikad tegevus- ja arengukavad, sh teemakavad (koolitused, õppused, hanked,

rahvusvaheline koostöö, arendused), teenuste ressursid ja eelarve ning nii teenuste kui inimeste

arendamise tagasisidestamine.

2. Probleemi kirjeldus

PPA-l kui ühel suurimal avaliku sektori asutusel, kus toimub tegevuspõhise riigieelarve (TERE)

rakendamiseks vajalik teenuspõhine strateegiline planeerimine ja juhtimine, puudub alates

2021 aastast juhtimisinfosüsteem, kuna eelmises infosüsteemis olnud andmestike vahel puudus

kasutaja vajadustele ja ootustele vastavad seosed ja kasutajamugavus. Lisaks läks välismaine

teenusepakkuja keskkonnaga serveripõhisest üle kolmanda osapoole pilveteenusele, mida

turbenõuete tõttu PPA enam kasutada poleks saanud. Teenustega seotud infot (teenuskaardid,

teenuste tegevus- ja arengukava, riskid, eesmärgid-mõõdikud, teenuste struktuur,

arendusprojektid, ressursside haldus (ostugrupid materjalidega, ressursikomplek t id,

kulumudelis ressursside seosed ja osakaalud, eelarve), koolitused, õppused, hanked,

rahvusvahelise koostöö tegevused) hallatakse täna Excelites. Excelites ei saa toimuda sedavõrd

eriliigiliste ja suuremahuliste andmete omavahelist väärtustloovat seostamist, mida pakkuda

tööriistaks teenuste ning inimeste kvaliteetseks ning ressursisäästlikuks juhtimiseks.

3. Juhtimisinfosüsteemi funktsionaalsed nõuded

3.1 Terviklikuks inimeste, teenuste ja tulemuste juhtimise infotehnoloogilise lahenduse

nõuded:

3.1.1 hallata seostatult asutuse struktuuri ja teenuste tegevusi:

3.1.1.1 asutuse hierarhiline struktuur ja isikkoosseis peab olema automaatselt uuendatav

Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse poolt ettenähtud

koodinõuetele vastava AD liidese kaudu,

3.1.1.2 teenuste hierarhiline struktuur peab olema seostatav asutuse struktuuri ning

isikkoosseisuga,

3.1.1.3 struktuuri ja teenuse tegevuste seoseid peab saama luua tegevus- ja arengukavade,

teemakavade ning nendega seotud ülesannetega,

3.1.1.4 struktuurimuudatusi ja ametnike struktuuriüksuste vahelisi liikumisi peab saama

eristada, tagamaks tehtud seoste jälgitavus ning uuendamine,

3.1.2 planeerida ja seirata läbi teenuste ja inimeste juhtimise strateegilisi eesmärke:

3.1.2.1 terviklikuna peab olema võimalik sisestada hierarhiliselt strateegilisi eesmärke,

eesmärgi mõõdikuid ning mõõdikute alg-, siht- ja vahetasemeid (sh mõõdiku

arvutusvalem),

3.1.2.2 eesmärgi mõõdikute planeerimisandmete juurde peab olema võimalik sisestada

saavutatud tulemusi, sisestusi peab olema võimalik logida aja ja sisestaja järgi,

3.1.2.3 seostada strateegiliste eesmärkide mõõdikud lisaks teenuste 1+3a planeeringute ka

asutuse töötajate igapäevaste ülesannetega tulemuskokkulepete planeerimiseks,

sõlmimiseks ja täitmise seiramiseks,

3.1.3 planeerida ja seirata läbi üksuste, teenuste ja inimeste juhtimise tegevus- ja

arengukavasid, sh teemakavasid:

3.1.3.1 strateegiliste eesmärkide mõõdikud peavad planeerimisel olema seostatavad

ülesannetega, vastutavate täitjatega (nii asutuse struktuuriüksus kui ka töötaja),

teenuste tegevustega, planeerimisdokumentidega,

3.1.3.2 ülesandele peab olema võimalik sisestada tema tüüpi, sihttasemeid (1+3 aasta

lõikes), algus- ja lõpukuupäevi, staatust, täitmise kriitilisust, manuseid (sh

linkidena),

3.1.3.3 ülesandele peab olema võimalik sisestada erineva sisuga iseseivalt automaatse lt

kokku arvutatavaid (summa, keskmine, miinimum, maksimum) mõõdikuid, mis

panustavad eesmärgihierarhias kõrgema taseme eesmärgi mõõdikute saavutamisse,

3.1.3.4 ülesandeid peab olema võimalik grupeerida/ seostada erinevatesse

planeerimisdokumentidesse,

3.1.3.5 ülesande planeerimisel peab olema võimalik selle täitmist takistava riski

kirjeldamine planeerimistasandi kande juures (st riski sõnastamine, hindamine,

hindamise tulemusel riski taseme määramine, ülesande kriitiilisuse määramine,

maandamistegevuste sõnastamine uue ülesandena),

3.1.3.6 ülesande juurde peab olema võimalik planeerida ressursse ja näha eelarve täitmise

andmeid,

3.1.3.7 ülesandeid peab olema võimalik graafiliselt kujutada erinevatel viisidel, nt Kanban,

ajakava, kalender (liidestatud Outlookiga), Gantti graafik, nimekiri,

3.1.3.8 ülesannete ja mõõdikute täitmise andmeid peab olema võimalik seirata, st lisada

täitmise tulemus (ka automaatselt sisse lugeda liidestatud infosüsteemis t),

kommentaar, sisestuse kuupäev ja sisestaja peab olema logitud,

3.1.3.9 peab võimaldama to do listi ülesannete tegevuste planeerimiseks, juhtimiseks ja

seiramiseks ning eelarvestamiseks,

3.1.3.10 ülesanded peavad olema esitletud erinevates vaadetes seostatult kasutajapõhise lt

– teenuste, üksuste, rollide, vastutavate täitjate, teemakavade haldurite lõikes.

3.1.4 terviklikult seostatud andmed:

3.1.4.1 ühekordse andmesisestuse põhimõte – ühekordselt sisestatud andmeid peab saama

seostada erinevates vaadetes ning samuti kuvada erinevates vaadetes ning

aruannetes tehtud seoseid andmetega,

3.1.4.2 eesmärkidel ja tegevusplaanidel peavad olema läbivalt ühetaolise süsteemsusega

ning kasutajamugavalt tehtavad seosed teenuste ja teenuste tegevustega ning

ressurssidega (inimesed, vahendid, IT, eelarve jne),

3.1.4.3 teenuste ja tulemuste juhtimiseks peavad kõik infosüsteemi sisestatud andmed

olema omavahel süsteemselt seostatud,

3.1.5 korraldada projektihaldust:

3.1.5.1 projektiplaani (st tegevus- ja ajakava, ressursid, sh eelarve, riskid) planeerimine ja

seiramine,

3.1.5.2 projekti peab saama seostada strateegiliste eesmärkidega, teenuste ja selle

tegevustega, ressursside ja eelarvega, vastutavate täitjatega (nii struktuuriüksus kui

ka töötaja),

3.1.5.3 projektiplaani peab olema võimalik graafiliselt kujutada erinevatel viisidel, nt

Kanban, ajakava, kalender (liidestatud Outlookiga), Gantti graafik, nimekiri,

3.1.5.4 projekti juurde peab olema võimalik planeerida ressursse, sh eelarvet, näha eelarve

täitmise andmeid,

3.1.5.5 projekti info peab olema esitletud erinevates vaadetes läbivalt ühetaolise

süsteemsusega seostatult kasutajapõhiselt – teenuste, üksuste, rollide, vastutavate

täitjate, teemakavade haldurite lõikes,

3.1.5.6 projektiplaani täitmist peab olema võimalik seirata, st lisada täitmise tulemus,

kommentaar, sisestuse kuupäev ja sisestaja peab olema logitud,

3.1.6 korraldada riskijuhtimise tegevusi:

3.1.6.1 riske peab olema võimalik sisestada planeeritava ülesande juurde,

3.1.6.2 ülesande juurde riski sõnastamise järgselt peab olema võimalik kanda terviklik riski

info (riski sõnastus, riski tõenäosus, riski mõju, riski tase (arvutatuna automaatse lt

`mõju x tõenäosus`), ülesande kriitilisus (määratuna automaatselt ´ülesande

kriitilisus = riski tase`), maandamistegevused uute ülesannetena),

3.1.7 hallata teenuste osutamiseks vajalikku ressurssi ja eelarvet:

3.1.7.1 ressursse peab olema võimalik hallata teenuste põhiselt, tööjõukulu eelarvet ka

üksuste põhiselt;

3.1.7.2 peab olema võimalik luua ja hallata teenuspõhiselt erinevat liiki ressursse,

3.1.7.3 infosüsteemis hallatavate ressursikomplektide süsteemselt ühetaolise ja

kasutajamugavate seoste tegemine teenuste ning tegevus- ja arengukava,

projektidega, teemakavadega,

3.1.7.4 ressursse peab olema võimalik kirjeldada üksikuna aga ka hierarhiliselt grupeerituna

seostades need teenuse tegevuste ja eelarvekontodega, vastutavate täitjatega

(struktuuriüksus, teenus, töötaja),

3.1.7.5 planeerida ja juhtida läbi teenuste ja üksuste teenuste eelarvet,

3.1.7.6 teenuste eelarvet peab olema võimalik käsitleda erinevates vaadetes – ressursside ja

kontopõhiselt, seostatuna teenuste tegevustega, seostatud ülesannete põhiselt,

3.1.7.7 teenuspõhist eelarvet peab olema võimalik planeerida ja täitmist seirata,

3.1.8 läbi viia tulemusvestluseid ning tagasiside küsitlusi:

3.1.8.1 teenistujate arenguvajadusi kaardistavad koostöövestluste tulemused peavad olema

koondatud juhtimisinfoks ning süstemaatiliselt sidustatud (koolitus)ülesanne tena

koolituskavasse,

3.1.8.2 vestluste tulemustena kokkulepitud arenguvajadused peab saama kirjeldada

eesmärgistatud ülesannetena ning lisada seoste kaudu vastavatesse teemakavadesse,

3.1.8.3 lisada teenistujaga seotud tulemuskokkulepped isiku või üksuse järgmise perioodi

tegevusplaani, samuti vajadusel seostada neid tegevus- ja arengukava

tegevuseesmärkidega,

3.1.9 läbi viia teenistujate töörahulolu-uuringuid või teenuse kasutaja rahulolu- uuringuid

ning tagasisideküsitlusi,

3.1.10 luua kasutajale sobivaid vajaliku üldistus- või detailsusastmega aruandevorme

vastavalt kasutajale vajaliku teema lähtepositsiooni ja selle seostest lähtuvalt:

3.1.10.1 aruandeid peab olema võimalik kasutajal ise luua vastavalt vajadusele,

3.1.10.2 süsteemi peakasutaja poolt ette loodud/ seadistatud funktsioonipõhised

aruandevormid.

3.2 Üldised nõuded tarkvarale:

3.2.1 tarkvara peab olema eestikeelne,

3.2.2 tarkvara kasutajatugi peab olema eestikeelne,

3.2.3 tarkvarast saab välja võtta sisestatud infot seostatud aruande kujul,

3.2.4 tarkvara peab olema kasutajasõbralik, kiire, kasutajale loogilise sisuga, intuitiivne,

3.2.5 tarkvara on arendatud kasutades kaasaegseid kehtivaid tehnoloogilisi standardeid,

3.2.6 tarkvara peab võimaldama saata teavitused kasutajate e-postiaadressidele,

3.2.7 tarkvara kasutajaks registreerimise ja kasutajate õiguste haldamise protsess on lihtne

ja arusaadav ning selleks saab kasutada kaasaegseid võimalusi,

3.2.8 tarkvara arendamisel on arvesse võetud vajadus tulevikus lisada süsteemi uusi

funktsionaalsuseid või olemasolevaid oluliselt täiendada,

3.2.9 tarkvara võimaldab seadistada igale ühishankes osaleva ja raamhanke alusel

kasutusõigust kasutavale asutusele oma keskkonna ning on tagatud nende asutuste

koosloome võimekus,

3.2.10 tarkvaras peab olema võimalik hallata (muuta aktiivseks või mitteaktiivseks teatud

seoste või funktsionaalsuste komponentide nähtavust või muutmisõigus i

kasutajagruppide põhiselt) süsteemi funktsionaalsusi ja kasutajaõigusi iseseisva lt

iga asutuse keskselt,

3.2.11 tarkvarasse on seostatud andmete kadudeta migreerimine olemasolevatest

Excelitest,

3.2.12 tarkvara peab olema majutatav Siseministeeriumi info- ja tehnoloogiakeskuse

serverisse (SMIT),

3.2.13 tarkvara peab võimaldama logipõhiselt jälgida kasutaja tegevusi süsteemis,

3.2.14 tarkvara peab võimaldama liidestust kasutajate halduse süsteemiga AD (Active

Directory),

3.2.15 tarkvara peab olema võimeline liidestuma teiste üldlevinud infosüsteemidega,

3.2.16 tarkvara uuendamisel on tagatud asutuse poolt seadistatud funktsionaalsuste jätkuv

toimimine, sh teiste asutuste arendused ei põhjusta soovimatuid muutusi ja tõrkeid

olemasolevates funktsionaalsustes ja seadetes.

4. Täiendavad nõuded

4.1 Täitja peab määrama kliendihalduri, kes tegeleb teenusega seotud probleemide

lahendamisega, arendusvajaduste analüüsimise ja nende realiseerimise maksumuse

väljaselgitamisega ning kes tagab arendustööde tähtaegset täitmist.

4.2 Täitja peab võimaldama tellijale arendustööde tulemite testimist testkeskkonnas enne

nende üleandmist.

4.3 Täitjalt eeldatakse 100% pühendumist ja valmidust töötada agiilse arenduse

tööpõhimõtete järgi tellijat arendusprotsessi kaasavalt.

4.4 Täitja peab eelteavitama tellijat tarkvara olemasolevate funktsionaalsuste muutumisest

ja uute funktsionaalsuste tarnimisest, selleks et tellija saaks otsustada antud muudatuse

kasutusele võtmise või pakutavast funktsionaalsusest loobumise.

5. Kasutuselevõtu võimalik ajakava ja kasutajad

Juhtimisinfosüsteemi kasutusele võtmine vastavalt asutuse kasutajate arvule:

5.1 Tulemusjuhtimise (strateegilise tulemusjuhtimine, tegevusplaanide ja tööülesannete

haldamine (planeerimine ja seiramine), projektide juhtimine) ning teenuste ja

ressursside haldamise funktsionaalsused:

5.1.1 alates 01.10.2023 PPA 500, SiM 190, SKA 30, HÄK 30, PÄA 30,

5.1.2 alates 01.03.2024 PPA 2000, SiM 190, SKA 30, HÄK 30, PÄA 30,

5.1.3 alates 01.09.2024 PPA 2000, SiM 190, PÄA 500, SKA 100, HÄK 30.

5.2 Vestluste läbiviimise funktsionaalsused (vestluste läbiviimine, kompetentside

hindamine, tagasiside ja rahulolu-uuringute läbiviimine):

5.2.1 alates 01.01.2024 PPA 500, SiM 170, PÄA 50, SKA 240,

5.2.2 alates 01.01.2025 PPA 4800, SiM 170, PÄA 800, SKA 240, HÄK 30,

5.2.3 alates 01.01.2026 PPA 4800, SiM 170, PÄA 800, SKA 240, HÄK 220.

5.3 Tellija jätab endale õiguse vajadusel kasutajate arvu muuta.

5.4 Juhtimisinfosüsteemi moodulite kasutusele võtmise orienteeruv ajakava asutuste lõikes:

Asutus Tegevus Alates Kuni

PPA Tulemusjuhtimise moodulite kasutusele võtmine olemasoleva

juhtimisinfosüsteemi asemel 01.10.2023 29.02.2024

PPA Tulemusjuhtimise moodulite kasutusele võtmine juhtimise

tööriistana 01.03.2024

PPA Ressursimooduli arendamine 01.01.2025 31.08.2025

PPA Ressursimooduli kasutusele võtmine 01.09.2025

PPA Vestluste mooduli piloteerimine 01.01.2024 31.08.2024

PPA Vestluste mooduli arendamine (vajadusel) 01.09.2024 31.12.2024

PPA Vestluste mooduli kasutusele võtmine 01.01.2025

SiM Tulemusjuhtimise moodulite kasutusele võtmine 01.10.2023

PÄA Tulemusjuhtimise moodulite kasutusele võtmise piloteerimine 01.10.2023 01.09.2024

SKA Tulemusjuhtimise moodulite kasutusele võtmise piloteerimine 01.102023 01.09.2024

SiM Vestluste mooduli piloteerimine ja kasutusele võtmine 01.01.2024

PÄA Tulemusjuhtimise moodulite kasutusele võtmine 01.09.2024

PÄA Vestluste mooduli piloteerimine 01.01.2024 31.12.2024

PÄA Vestluste mooduli kasutusele võtmine 01.01.2025

SKA Tulemusjuhtimise moodulite kasutusele võtmine

01.09.2024

SKA Vestluste mooduli piloteerimine ja kasutusele võtmine 01.01.2024

HÄK Vestluste mooduli piloteerimine 01.01.2025 31.12.2025

HÄK Vestluste mooduli kasutusele võtmine (alates 01.01.2026) 01.01.2026

6. Arendustööde mahuprognoos

Vajalike arendustööde prognoositud maht (tunnid aastate lõikes):

2023 2024 2025 2026 2027

PPA 1480 560 470 250 250

SiM 0 500 500 500 500

KOKKU 1480 1060 970 750 750

7. Teenus peab sisaldama

7.1 Juhtimisinfosüsteemi moodulite kasutusõigust vastavalt punktis 5 toodud ajaraamile ja

asutuste kasutajate arvule, sh sisaldades:

7.1.1 tarkvara kasutusõigust;

7.1.2 kasutajatuge tarkvara juurutamisel ja kasutamisel igale asutusele (kuni 8 tundi

kuus),

7.1.3 regulaarseid tarkvara versiooniuuendusi.

7.2 Tarkvara moodulite ühekordset paigaldamist ja seadistamist igale asutusele

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (asukoht Mäealuse 2/2, Tallinn)

serverisse, baasseadistuste tegemist, AD-liidestuse loomist ning asutuse peakasutajate

koolitust.

7.3 Arendustööde realiseerimist vastavalt vajadusele ja prognoositud mahule.

Lisa 2 Hankelepingu projekt

HANKELEPING NR

Politsei- ja Piirivalveameti poolt läbiviidud riigihanke „Juhtimissüsteemi arendustööd ja

elutsükli tagamine” (viitenumber 269026) tulemusel sõlmitud riigihanke raamlepingu (edaspidi

ka raamleping) järgselt sõlmitud hankeleping (edaspidi hankeleping) on raamlepingu

lahutamatuks lisaks.

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET, mida esindab (põhimäärus/käskkiri) alusel (esindaja

ametinimetus ja nimi), ühelt poolt (edaspidi tellija),

ja

TEINE OSAPOOL, mida esindab (põhikiri/volitus) alusel (esindaja ametininimetus ja nimi),

teiselt poolt (edaspidi täitja),

edaspidi eraldi nimetatud kui pool või koos pooled, sõlmisid hankelepingu alljärgnevas:

1. Lepingu üldised tingimused, ese ja tähtaeg

1.1. Käesoleva hankelepingu alusel kohustub täitja teostama tellija juhtimissüsteemi

arendustöid ja elutsükli tagamist (edaspidi: tööd) raamlepingus sätestatud viisil ning

korras. Tingimustes, mida hankeleping ei reguleeri, lähtuvad pooled raamlepingus

sätestatust.

1.2. Hankelepinguga ostab tellija: 1.2.1. …………………………… (märkida rolli(de) nimetus(ed), kelle teenust ostetakse)

teenust mahus …. tundi;

1.2.2. arendustöö ja/või analüüsitöö tulemit, mis on kirjeldatud käesoleva lepingu

lisas 1. 1.3. Leping kehtib alates selle allkirjastamisest poolte poolt ja on kehtiv kuni kõigi lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseni.

2. Lepingu maksumus ja täitmine

2.1. Lepingu kogumaksumus on ………. eurot, millele lisandub käibemaks.

2.2. Tellitud tööde täitmise tähtaeg on ……… .

2.3. Töid teostab raamlepingus kontaktidena nimetatud isik/isikud.

2.4. Täitja esitab tellijale arve e-arvena peale üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

mõlema poole poolt. Vajadusel antakse tööd üle etappide kaupa, mille kohta

allkirjastatakse eraldi üleandmise-vastuvõtmise aktid.

3. Teated ja informatsioon

3.1. Poolte lepingulised kontaktisikud on järgmised:

Tellija Täitja

Kontaktisik: ……….

Telefon: ……………..

E-post: ……………

Kontaktisik: ………………

Telefon: ………………

E-post: ……………

3.2. Kontaktisiku vahetumisest tuleb koheselt vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teavitada teist poolt.

Tellija Täitja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

1

Lisa 3 – Üleandmise-vastuvõtmise akt

Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood ……………….., aadress ……………….., (edaspidi tellija),

ja ………………………., registrikood ………………., asukoht ………………………………..,

(edaspidi täitja),

edaspidi ka pool või pooled, kinnitavad alljärgnevaga, ……... sõlmitud lepingu nr ........….

(edaspidi leping) esemeks olevate tööde üleandmist:

1. Täitja annab tellijale üle järgmised tööd:

1.1. Tellitavate tööde nimetus: ………………….

1.2. Kogus tundides: …………………….

1.3. Tööde kuupäev: …………………….

1.4. Tellija soovil tehtud tööde loetelu: …………………….

Tingimus

Vastavus lepingus

sätestatud tingimustele

(JAH / EI)

Pretensioonid/

märkused

(Kirjeldus / Ei ole)

Tööde vastavus esitatud tehnilise le

kirjeldusele

Tööd on vastu võetud (täidab tellija)

2. Pooled kinnitavad, et üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on õiged.

(allkirjastatud digitaalselt)

Koostatud 28.09.2023 11:21:55 1 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 6316556/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 269026 Hankija: Politsei- ja Piirivalveamet (70008747) Hange: Juhtimissüsteemi arendustööd ja elutsükli tagamine Pakkumus: 452662 Ettevõtja: PlanPro OÜ (11512200), roll: peapakkuja

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Arendustööde 1(ühe) töötunni maksumus Pakkuja esitab arendustööde 1 (ühe) töötunni maksumuse.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 40%

Hindamismetoodika kirjeldus: Kuni 11.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". Alates 12.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

EUR 60,000 60,000 20 72,000

2. Litsentside maksumused tulemusjuhtimise moodulile Pakkuja esitab litsentside maksumused tulemusjuhtimise moodulile

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 30%

Hindamismetoodika kirjeldus: Kuni 11.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". Alates 12.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

a. Miinimum tasu kuni 30 kasutajat

Koostatud 28.09.2023 11:21:55 2 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 6316556/general-info

Väärtus Ühik Märkused

150,000 EUR Hind kuus

b. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 30-250 kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

5,000 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

c. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 30-499 kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

4,000 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

d. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 500-999 kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

3,300 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

e. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 1000-1999 kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

3,000 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

f. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 2000-2999 kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

2,310 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

g. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 3000+ kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

1,650 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

3. Litsentside maksumused vestluste moodulile Pakkuja esitab litsentside maksumused vestluste moodulile

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 30%

Koostatud 28.09.2023 11:21:55 3 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 6316556/general-info

Hindamismetoodika kirjeldus: Kuni 11.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". Alates 12.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

a. Miinimum tasu kuni 30 kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

100,000 EUR Hind kuus

b. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 30-250 kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

1,000 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

c. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 30-499 kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

1,000 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

d. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 500-999 kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

0,900 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

e. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 1000-1999 kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

0,750 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

f. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 2000-2999 kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

0,500 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

g. Litsentsi maksumus kui moodulit kasutab 3000+ kasutajat

Väärtus Ühik Märkused

0,330 EUR Hind ühe kasutaja kohta/kuus

Koostatud 28.09.2023 11:21:55 4 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 6316556/general-info

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 60,000

Maksumus kokku KM-ga: 72,000

RAAMLEPING NR 20-2.44/1-7

Politsei- ja Piirivalveamet, mida esindab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 28.07.2022

käskkirja 1.1-1/77 alusel peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas, ühelt poolt (edaspidi tellija)

ja PlanPro OÜ, mida esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse liige Kalev Truusalu, teiselt poolt (edaspidi täitja)

edaspidi eraldi nimetatud kui pool või koos pooled, sõlmivad käesoleva raamlepingu (edaspidi

leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Juhtimissüsteemi arendustööd ja elutsükli tagamine “ (viitenumber 269026) (edaspidi riigihange) tulemusena, lähtudes riigihanke

alusdokumentides sätestatud tingimustest ja täitja esitatud pakkumusest, mis on lepingu

lahutamatuteks osadeks.

1.2. Lepingu esemeks on juhtimissüsteemi arendustööd ja elutsükli tagamine (edaspidi ka „teenus“ või „tööd“) mida täitja kohustub läbi viima vastavalt riigihanke alusdokumentide le,

sõlmitud lepingule, nende järgselt tellijaga sõlmitud hankelepingutele ja nende lisadele.

1.3. Tellija sõlmib lepingu edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga.

1.4. Tellija sõlmib lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele ning eeldades heas usus täitjate

professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita.

1.5. Lepingu allkirjastamisel kinnitab täitja, et:

1.5.1. tema poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks.

1.5.2. tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita leping ja selle alusel sõlmitud hankelepingud professionaalselt ning nõuetekohaselt.

1.5.3. ta nõustub kõigi lepingus sätestatud tingimustega ja tal oli võimalik iga sätte sisu mõjutada.

1.6. Juhul, kui lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb

vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevalt esitatud dokumentide tähtsuse järjekorrast: 1) hanketeade 2) muud riigihanke alusdokumendid (v.a hanketeade);

3) leping; 4) hankeleping; 5) tellija kinnitus hankelepingu sõlmimiseks; 6) õigusaktid.

1.7. Kõik lepingu dokumendid täiendavad üksteist ning täitja kohustab täitma kõiki nimetatud dokumentidest ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning nõudeid.

1.8. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.

2

1.9. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke

alusdokumendid), riigihankes esitatud täitja pakkumus, poolte vahel sõlmitud hankelepingud, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.10. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad, sõltumata nende vahetust lisamisest

lepingu juurde:

1.10.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;

1.10.2. Lisa 2 – Hankelepingu projekt;

1.10.3. Lisa 3 – Üleandmise-vastuvõtmise akt; 1.10.4. Hindamiskriteeriumid; 1.10.5. Kliendihalduri_andmed.

2. Lepingu eeldatav maksumus ja maksmise kord

2.1. Lepingu maksimaalne kogumaksumus ilma käibemaksuta on 794 000 eurot. 2.1.1. Politsei- ja Piirivalveameti maksimaalne kogumaksumus ilma käibemaksuta on

461 200 eurot;

2.1.2. Siseministeeriumi maksimaalne kogumaksumus ilma käibemaksuta on 180 300 eurot;

2.1.3. Päästeameti maksimaalne kogumaksumus ilma käibemaksuta on 99 500 eurot; 2.1.4. Häirekeskuse maksimaalne kogumaksumus ilma käibemaksuta on 16 700 eurot; 2.1.5. Sisekaitseakadeemia maksimaalne kogumaksumus ilma käibemaksuta on 36 300

eurot. 2.2. Lepingu maksimaalne kogumaksumus on eeldatav ning ei ole tellijale täitmiseks

kohustuslik. Lepingu tegelik kogumaksumus selgub lepingu lõppemisel selle alusel tehtud

tellimuste / sõlmitud hankelepingute ja tasutud arvete põhjal. Arvete koostamise aluseks on

üleandmise-vastuvõtmise aktid.

2.3. Täitja esitab tellijale arve e-arvena peale üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

mõlema poole poolt. Täitja esitab tellijale e-arve teenusepakkuja e-arvete infosüsteemi. E- arve peab vastama kas raamatupidamise seaduse alusel kehtestatud määruse nõuetele või e- arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.

2.4. Täitja poolt esitatav e-arve peab selgelt ja üheselt viitama tellija poolt tehtud tellimusele ja lepingule, sisaldama makse teostamiseks vajalikke andmeid, riigihanke viitenumbrit

(269026), riigihangete registri hankelepingu osa viitenumbrit, tellija kontaktisiku nime ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. E-arvel peab märgitud olema tööde nimetus koos tööde maksumusega. Juhul kui täitja ja tellija vahel on lisaks käesolevale lepingule sõlmitud

veel lepinguid, on täitja kohustatud esitama iga lepingu kohta eraldi e-arve. 2.5. Arve tasumine toimub 21 kalendripäeva jooksul arvates tellija poolt nõuetekohase arve

kättesaamisest. Maksete laekumise kohaks on arvel märgitud täitja arvelduskonto. Arvelduskonto muutumisest on täitja kohustatud tellijat viivitamatult e-posti teel informeerima. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning seda ei käsitleta lepingu

muutmisena. Tellija ei vastuta arve mitteõigeaegse tasumise eest kui vastava asjaolu on põhjustanud täitja poolt ebaõigete andmete esitamine.

2.6. Käesolevas peatükis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul kohustub täitja esitama tellijale uue arve kolme tööpäeva jooksul. Täitja süül esitamata või valesti esitatud arve tõttu

tellija viivist ei maksa.

3. Lepingu täitmine

3.1. Lepingu täitmine toimub vastavalt tellija vajadusele. Lepingu alusel hankelepingute

sõlmimiseks esitab tellija täitjatele vastavasisulise tellimuse. 3.2. Hankelepingu all peetakse silmas lepingu alusel sõlmitavat vastastikuste varaliste õiguste ja

kohustustega kokkulepet, kus spetsifitseeritakse lepingu ese, maksumus, tähtajad ja muud

3

olulised tingimused. Hankelepingud sõlmitakse poolte kokkuleppel lepingu kehtivusaja

jooksul riigihangete seaduses ja käesolevas lepingus sätestatud korras. Lepingu kehtivusa ja l selle alusel sõlmitud hankelepingute tähtaeg võib olla lepingu tähtajast lühem või pikem.

3.3. Hankelepingud, mille maksumus on käibemaksuta 20 000 eurot või enam, sõlmitakse kirjalikult. Kui hankelepingu maksumus on alla 20 000 euro ilma käibemaksuta, sõlmitakse hankeleping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, milleks võib olla ka nõustumus

täitja pakkumusele e-posti teel. 3.4. Lepingus fikseeritakse arendustööde tunnihinde maksumus ja litsentside maksumused 24-ks

kalendrikuuks vastavalt täitja poolt esitatud pakkumusele. 3.5. Täitjal ei ole õigust arendustööde tunnihinde maksumust ja litsentside maksumusi tõsta 24

kalendrikuu jooksul alates lepingu jõustumisest. Hinna alandamine on lubatud kogu

lepinguperioodi jooksul. Pärast 24 kalendrikuu möödumist lepingu sõlmimisest on täitjal õigus kord aastas teha ettepanek hindade korrigeerimiseks. Täitja võib hindu korrigeerida

vastavalt Eesti Statistikaameti poolt avaldatava eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeks i võrra kuid mitte rohkem kui 10% aastas. Täitja poolt kirjalikult esitatav taotlus peab sisaldama tarbijahinnaindeksi muutuse suurust protsentides, viidet selle avaldamise allika

kohta, ühikuhindade tõstmise protsenti ning muudetud ühikuhindasid. Tellija vaatab täitja poolt esitatud taotluse läbi 30 kalendripäeva jooksul selle kätte saamisest arvates.

Tarbijahinnaindeksi negatiivse muutuse korral hindu muuta ei saa. 3.6. Muutmisavalduse saamisest arvates on tellijal 10 tööpäeva aega kontrollida avalduses

toodud hinnamuudatuse vastavust lepingu tingimustele ja esitada sellele põhjendatult

vastuväide. 3.7. Arendustööde tunnihinde maksumuse ja litsentside maksumuste muutmise kohta

vormistatakse lepingu muudatus. Uus arendustööde tunnihinde maksumus ja litsents ide

maksumused kehtivad vähemalt järgmised 24 kalendrikuud alates lepingu muudatuse jõustumisest ning arendustööde tunnihinde maksumuse ja litsentside maksumuste muutmist

võib täitja käesolevas punktis sätestatud tingimustel uuesti taotleda peale 24 kalendrikuu möödumist alates lepingu muudatuse jõustumisest.

4. Tööde teostamine

4.1. Kui pooled pole kokku leppinud teisiti, teostatakse töid tellija juhiste ja ette antud ülesannete

alusel tsüklitena. Tööülesannete täitmisel märgitakse süsteemis töö tehtuks ning tulem üle antuks, kui tellija otsusel on tööülesande eesmärk saavutatud. Tööde teostamise ning üleandmise kohta vormistatakse lisaks üleandmise-vastuvõtmise akt.

4.2. Töid teostatakse tellija asukohas või täitja asukohas vastavalt hankelepingule. Tellija nõudmisel kohustub täitja teostama töid tellija asukohas, sellisel juhul teostatakse töid

tavapäraselt ajavahemikul esmaspäevast neljapäevani kell 8:30-17:00 ja reedel kell 8:30- 16:00. Kui tööprotsessid sujuvad ja projektis ei esine raskusi, võib eraldi kokku leppida, et töid teostatakse kaugtööna.

4.3. Poolte kontaktisikud lepivad kokku regulaarsetes kohtumistes, kus täpsustatakse töökorraldust, projektijuhtimist, tellija ja täitja ootuseid jms.

4.4. Tellija on kohustatud kõikidele täitja lepingu täitmisega seotud põhjendatud küsimuste le vastama esimesel võimalusel. Juhul, kui küsimusele vastamine nõuab tellijalt pikemat analüüsimist, on tellija kohustatud andma täitjale hinnangulise aja, millal tagasisidet antakse,

sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tellimuse täitmise tähtaja proportsionaalset pikendamist. 4.5. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida tööde vastavust lepingule ning nõuda täitjalt

informatsiooni lepingu täitmise kohta. Tellija nõudmisel kohustub täitja meeskonnali ige jooksvalt andma ülevaate ja esitlema juba teostatud või teostamisel olevaid töid.

4.6. Pretensioonid meeskonnaliikme töö teostamise efektiivsuse ja kvaliteedi kohta annab tellija

teada lisaks meeskonnaliikmele ka täitja lepingulisele kontaktisikule. Korduvaid või olulises ulatuses või kõrvalekaldeid tellija juhiste järgimata jätmisel või ülesannete teostamisel, sh

meeskonnatööga arvestamise vmt osas, loetakse lepingu rikkumiseks. Lisaks mujal

4

sätestatud õigustele, on tellijal õigus nõuda selle meeskonnaliikme vahetamist, kelle töö ei

vasta tellija õigustatud ootustele. Nimetatud vahetuse nõue on tellija-poolne otsustus ning täitja kohustub tagama meeskonnaliikme vahetuse 10 kalendripäeva jooksul alates

tellijapoolsest otsustuse teavitusest. 4.7. Täitja kohustub lepingu täitmisel pidama silmas lepingu eesmärki ning vajadusel küsima

tellijalt täiendavaid selgitusi. Vastuolude tekkimisel peab täitja sellest koheselt teavitama

tellijat ning lepingu täitmisel lähtuma tellija vastavatest juhistest. 4.8. Vajadusel tagab tellija täitjale juurdepääsu lepingu täitmiseks olulisele dokumentatsioonile,

teabele, ruumidele ja/või tehnoloogilistele keskkondadele. Juurdepääsu vajadust hindab tellija.

4.9. Täitja on kohustatud järgima tellija asukoha ruumide kasutamise korda ja teisi turvalisusega

seotud nõudeid ja piiranguid, mida tellija on täitjale tutvustanud enne lepingu täitmise le asumist ja/või lepingu täitmise ajal.

4.10. Täitja on kohustatud lepingu alusel ja selles sätestatud maksumuse eest teostama ka nn sidustöid, mis ei ole lepingus sõnaselgelt sätestatud, kuid mille teostamine on headest tavadest ja täitja ametialasest professionaalsusest lähtudes nõutavad ja/või vajalikud

lepingust tuleneva eesmärgi saavutamiseks. Käesolevas punktis kirjeldatud sidustööde all ei peeta silmas tellijast tulenevat lähteülesande või töömahu muudatust.

4.11. Täitja on kohustatud teostama töid kvaliteetselt, tähtaegselt ja efektiivselt. Juhul kui tellija l tekib põhjendatud kahtlus eelnimetatud kohustuste täitmise osas, on tellijal õigus esitada täitjale vastavasisuline arupärimine. Juhul kui täitja põhjendused ei ole tellija jaoks piisavad,

on tellijal õigus küsida sõltumatu kolmanda isiku seisukohta. 4.12. Täitja kohustub teenuse osutamisel tegema tellijaga igakülgset koostööd ning arvestama

tellija ettepanekute ning arvamusega. Sealjuures on täitja kohustatud tellijat teavitama

viivitamatult asjaoludest, mis takistavad tööde nõuetekohast teostamist või muul moel lepingu nõuetekohast täitmist.

5. Üleandmine ja vastuvõtmine

5.1. Täitja annab tellijale üle tööd, mille kvaliteet ja omadused vastavad lepingus ja hanke

alusdokumentides sätestatule. 5.2. Tööde üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Aktis

fikseeritakse vähemalt tööde üleandmise koht, tellitavate tööde nimetus, kogus tundides ja valmimise kuupäev.

5.3. Üleandmise-vastuvõtmise akti on täitja kohustatud koostama elektrooniliselt ning esitama

tellijale digiallkirjastamiseks vahetult enne tööde üleandmist. Tellijal on 10 (kümme) tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud tööde lepingutingimustele vastavust.

5.4. Tellija keeldub üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui tööd ei vasta lepingus sätestatud tingimustele ning nõuab lepingu tingimuste nõuetekohast täitmist. Kui tellija avastab lepingu tingimustele mittevastavuse pärast üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist, siis on tellijal õigus esitada kirjalik pretensioon 2 (kahe) kalendrikuu jooksul vastava üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest arvates.

5.5. Juhul kui tellija avastab vastuvõtmiseks esitatud lepingu esemes vigu, puudusi või muu lepingutingimustele mittevastavuse, vastutab täitja lepingu rikkumise eest ning rikkumise kõrvaldamine toimub tellija sellekohaste juhiste alusel.

5.6. Täitja on kohustatud omal kulul üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud puudused likvideerima tellija kontaktisikuga kirjalikult kokkulepitud ajal, kuid mitte hiljem kui 14

(neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates hetkest, kui poolte kontaktisikud on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.

5.7. Täitja annab tellijale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle lepingu eseme juurde kuuluva

tehnilise ja muu lepingu eseme kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku dokumentatsiooni paberil ja/või elektroonilisel andmekandja ja/või e-posti teel või paigaldab selle tellija

näidatud keskkonda.

5

6. Garantiitingimused

6.1. Hankes, mille käigus tellitakse töö tulemit, rakendatakse garantiid pikkusega 12

kalendrikuud, mis hakkab kehtima alates hetkest, kui poolte kontaktisikud on allkirjastanud puudusteta tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi: garantiiaeg).

6.2. Täitja on kohustatud garantiiajal omal kulul tagama töödel või selle osadel ilmnenud

puuduste kõrvaldamise lepingu dokumentides sätestatud tingimustele vastavate töödega 5 tööpäeva jooksul tellija kontaktisiku kirjaliku pretensiooni esitamisest arvates.

6.3. Garantiiajal asendatud töödele antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii. 6.4. Garantii ei välista ega piira tellija õigust kasutada muid seadusest ja lepingust tuleneva id

õiguskaitsevahendeid.

7. Intellektuaalne omand

7.1. Täitja annab tellijale õiguse lepingu alusel litsentse kasutada tehnilises kirjelduses sätestatud ulatuses ja määras.

7.2. Täitja on kohustatud tagama lepingu täitmiseks vajalike intellektuaalse omandi õiguste

olemasolu ja kehtivuse kogu litsentside kehtivuse aja jooksul. 7.3. Täitja kinnitab, et litsentside andmisega ei rikuta kolmandate isikute autoriõigusi ega muid

intellektuaalse omandi õigusi ei lepingu kehtivuse ajal ega ka pärast lepingu kehtivuse lõppu. 7.4. Täitja on vastutav selle eest, kui tema poolt müüdavad litsentsid rikuvad teiste isikute õigusi.

Täitja kohustub hüvitama tellijale kõik täitja poolt käesoleva punkti rikkumisest tulenevad

tellijale tekkivad kulud ja kahjud. 7.5. Täitja kannab kõik otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on

või väidetavalt on intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi lepinguga seotud

intellektuaalse omandi objektile. 7.6. Lepinguga reguleerimata autoriõiguste küsimustes lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest

autoriõigusealastest õigusaktidest. 8. Poolte vastutus

8.1. Tööde üleandmisega viivitamisel on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus tasuda leppetrahvi 0,15% vastava töö maksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui

50% töö maksumusest. 8.2. Lepingus kokkulepitud kohustuste täitmata jätmisel on tellijal õigus nõuda ja täitjal seejärel

kohustus tasuda leppetrahvi 10 000 (kümme tuhat) eurot igakordse kohustuse rikkumise eest.

8.3. Tööde puuduste likvideerimisega viivitamisel on tellijal õigus nõuda ja täitjal seejärel kohustus tasuda leppetrahvi 0,15% vastava töö maksumusest iga viivitatud kalendripäeva

eest, kuid mitte rohkem kui 50% töö maksumusest. 8.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumisel on kahjustatud poolel õigus nõuda ja rikkunud poolel

kohustus maksta leppetrahvi 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot iga vastava juhtumi korral.

8.5. Garantiitingimuste rikkumisel on kahjustatud poolel õigus nõuda ja rikkunud poolel kohustus maksta leppetrahvi 10 000 (kümme tuhat) eurot iga vastava juhtumi korral.

8.6. Nõuetekohaselt esitatud arve tasumisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda ja tellija l kohustus maksta viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendrip äeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% tasumisele kuuluvast summast.

8.7. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamise le

eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 8.8. Pooled võivad leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise rahalise nõude täitmiseks leppida

kokku selle nõude samas väärtuses täitmiseks võlgniku täiendavate mitterahaliste

kohustustega. Nimetatud kokkulepe ei mõjuta lepingu põhikohustuste täitmise ulatust ja olemust.

6

8.9. Piiramata teisi lepingu sätteid, astub kumbki pool mõistlikke samme vähendamaks kahju,

mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 8.10. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel lähtuvad pooled rikkumise loomust, ulatusest,

olulisusest ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahend ite kohaldamisel ja/või leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija võlaõigusseaduses sätestatud

põhimõtteid ja regulatsiooni. 8.11. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama

rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka

kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 8.12. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul vastava

nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi

summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 8.13. Leppetrahvid ja viivised arvestatakse käibemaksuga summadelt.

9. Vääramatu jõud

9.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle

asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje välistaks.

9.2. Pool ei vastuta oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta tõendab, et rikkus

kohustust takistava asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja kui sellise takistava asjaolu arvesse võtmist lepingu sõlmimise ajal või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle

tagajärgedest ülesaamist ei saanud temalt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata.

9.3. Kui vääramatu jõuna käsitletav asjaolu on ainult ajutine, ei vastuta pool kohustuse rikkumise

eest üksnes aja vältel, mil takistav asjaolu mõjutas kohustuse täitmist.

9.4. Kui pool ei vastuta oma kohustuse rikkumise eest vääramatu jõu tõttu, võib teine pool siiski peatada omapoolsete kohustuste täitmise, nõuda sissenõutavalt rahasummalt viivist, lõpetada lepingu ja kasutada muid õiguskaitsevahendeid peale kohustuse tegeliku täitmise

ja kahju hüvitamise nõude.

9.5. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõuna käsitletavate asjaolu tõttu, peab teatama teisele Poolele sellest asjaolust ja selle mõjust tema võimele kohustust täita viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada või pidi sellest teada saama. Teatamata jätmise korral

vastutab ta sellega teisele poolele tekitatud kahju eest.

9.6. Pool ei või tugineda kohustuse rikkumisele teise poole poolt ega kasutada sellest tuleneva lt

ühtki õiguskaitsevahendit, kui kohustuste rikkumise põhjustas tema enda käitumine.

9.7. Vääramatu jõu asjaolu esinemine ei vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik

võimalikud abinõud kohustuse rikkumisega tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks.

9.8. Vääramatu jõu asjaolu esinemine fikseeritakse poolte vahel vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

10. Konfidentsiaalsus

10.1. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest

variantidest kõige piiratumal viisil. 10.2. Pooled on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel neile teatavaks saanud informatsiooni teise

poole ja tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Pooled on kohustatud kaitsma temale üle antud andmekandjate, lepingu täitmise käigus või juhuslikult teatavaks saanud

7

informatsiooni konfidentsiaalsust. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või

levitamist poole või temaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. 10.3. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumiseks ei loeta:

10.3.1. informatsiooni edastamist poole juhtorgani liikmetele, õigusnõustaja(te) le, audiitori(te)le ja raamatupidaja(te)le, välja arvatud juhul kui informats ioon edastatakse vastavatele isikutele eesmärgiga, et informatsioon jõuaks vastavate

isikute kaudu kolmandate isikuteni; 10.3.2. informatsiooni edastamist, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktides t

tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil;

10.3.3. täitja lepingu pakkumust ulatuses, milles selle avaldamise kohustus tuleb

õigusaktidest ja milles täitja ei ole seda märkinud ärisaladuseks. 10.4. Pooled on kohustatud lepingu täitmiseks rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid lepingu alusel neile mistahes viisil teatavaks saanud konfidentsiaalsete andmete kaitseks.

10.5. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

11. Lepingu kehtivus, loovutamine, muutmine ja lõpetamine

11.1. Leping loetakse sõlmituks alates lepingu allkirjastamisest kõigi osapoolte poolt ning leping kehtib 48 kuud või kuni lepingu eeldatava maksimaalse maksumuse täitumiseni, sõltuva lt

sellest kumb tingimus saabub varem. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste

täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

11.2. Täitja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmanda le isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11.3. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse kirjalikult lepingu lisadena, mis kehtivad

arvates nende allkirjastamisest või poolte määratud tähtajast. 11.4. Tellijal on õigus leping igal ajal erakorraliselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu

täitmiseks rahalised vahendid või kaob vastav vajadus.

12. Kontaktisikud

12.1. Kõik õigusliku tähendusega teated ja muu informatsioon loetakse nõuetekohaselt edastatuks, kui see on lepingu kontaktisikule edastatud e-posti teel kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Informatsioonilise sisuga teadet või informatsiooni võib edastada ka telefoni teel. 12.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmete l.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

12.3. Poolte kontaktisikud on:

12.3.1. Tellija kontaktisik: Ly Kokkar, telefon 5308 3167, e-post: ly.kokkar@politsei.ee

12.3.2. Täitja kontaktisik: Kalev Truusalu, telefon 511 38 02, e-post: kalev@planpro.ee 12.4. Lepingus või hankelepingus märgitud tellijapoolse kontaktisiku eemal viibimisel on samad

õigused tellijapoolse kontaktisiku asutusesiseselt määratud asendajal. 12.5. Tellija kontaktisikutel puudub õigus lepingut või selle alusel sõlmitud hankelepingut muuta.

Lepingu või selle alusel sõlmitud hankelepingu muutmise õigus on üksnes tellija seaduslikul või volitatud esindajal.

12.6. Lepingus nimetatud teated loetakse poole poolt kättesaaduks, kui:

12.6.1. see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva

või

8

12.6.2. e-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade

kätte saaduks e-kirjas näidatud saatmise päeval kui e-kiri on saadetud tööpäeval enne kella 15:00 ja saatmisele järgneval päeval kui e-kiri on saadetud tööpäeval pärast

kella 15:00. 12.7. Pool võib igal ajal muuta aadressi ja muid kontaktandmeid, kuhu teated või muu

informatsioon toimetatakse ning oma vastavaid eeltoodud kontaktisikuid, teatades sellest

teisele poolele e-posti teel. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning seda ei käsitleta lepingu muutmisena.

13. Lõppsätted

13.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

13.2. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest. 13.3. Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada poolte kokkuleppega. Juhul, kui

kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

13.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust kui võib eeldada, et pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise sätteta.

13.5. Lepingu sõlmimisega kinnitab täitja, et on tutvunud Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel asuvate usaldusväärse ja eetilise koostööpartneri põhimõtetega (https://www.politsei.ee/et/ppa- lugu-ja-vaeaertused).

14. Poolte rekvisiidid

Politsei- ja Piirivalveamet Registrikood 70008747

Pärnu mnt 139, Tallinn 15060

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas peadirektori asetäitja arenduse alal

PlanPro OÜ Registrikood 11512200

Veeriku tee 24, 12014 Tallinn

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Truusalu juhatuse liige