Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Halduskohtumenetluse seadustiku

ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

(kohtumenetluse avalikkus)

Rahandusministeerium kooskõlastab halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1. Halduskohtumenetluses ja ka tsiviilkohtumenetluses võib kohtuasi puudutada

konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine võib ühiskonnas kaasa tuua selgelt

ebasoovitavaid tagajärgi. Näiteks finantsjärelevalve menetluste ja finantskriisi

lahendusmenetluse käigus saadud teave on konfidentsiaalne (vt Finantsinspektsiooni seaduse

§ 54 ja finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse (edaspidi FELS) § 51). Sellise teabe

avaldamine on lubatud vaid kohtumenetluses ja see võib tingida kohtumenetluse kinniseks

kuulutamist. Finantsjärelevalveline teave on turutundlik teave, mille avalikustamine võib

mõjutada finantsinstrumentide hinda ja negatiivsete asjaolude kokkulangemise korral võib

tekitada või suurendada finantsturu ebastabiilsust.

Seejuures tuleb arvestada, et finantsturule omab eriti olulist mõju teabe avaldamine

kriisilahenduskavade, võimaliku varajase sekkumise meetme jmt kohta, mis võib erilist mõju

omada ebastabiilsuse tingimustes. Näiteks kui kohtus lahendatakse vaidlust FELS alusel ja

vaidlusega seoses tuvastatakse vastavate teabevahetuse sise-eeskirjade rikkumine, peab

Finantsinspektsioon koostama koostöös Eesti Pangaga mõjuanalüüsi rikkumise mõjude kohta

finants-, rahandus- ja majanduspoliitikaga seonduvatele avalikele huvidele, füüsiliste ja

juriidiliste isikute majanduslikele huvidele ning kontrollidele, uurimisele või

audiitorkontrollile. Teabe avaldamise mõju hindamine hõlmab finantsseisundi taastamise ja

kriisilahenduskavade ning kriisilahenduskõlblikkuse hindamise tulemuste avaldamise mõju

eraldi hindamist. Seega võib teatud juhtudel jõustumata kohtuotsuse avaldamine kaasa tuua

täiendava halduskoormuse nii Finantsinspektsioonile kui kriisilahendusasutusele kui ka Eesti

Pangale.

Kinnises kohtumenetluses tehtud lahendi avalikustamine enne selle jõustumist võib anda

ebaadekvaatse või väära pildi finantsturul toimuvast ja erakorraliste asjaolude korral koguni

kahjustada avalikke huve (nt külvata usaldamatust finantssektori ettevõtjate suhtes,

põhjustades paanikat hoiustajate hulgas ja tuues esile nn „pangajooksu“ – mõjutada

hoiustajaid hoiuseid pankadest välja võtma).

Teie 26.07.2021 nr 8-1/4797

Meie 22.09.2021 nr 1.1-11/5473-2

2

Eeltoodu tõttu leiame, et kõikide kohtuotsuste avalikustamine haldus- ja tsiviilasjades enne

lahendi jõustumist ei ole põhjendatud. Teeme ettepaneku lisada halduskohtumenetluse

seadustiku § 175 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 säte, mille kohaselt võib kohus

otsustada, et kinnises menetluses arutatud asjades tehtud lahendeid ei avaldata enne

jõustumist, kui kohtuotsuse avalikustamine kahjustab või võib kahjustada olulisi avalikke

huve või kui lahendi avaldamata jätmiseks enne jõustumist on muid kaalukaid põhjusi.

2. Eelnõu kohaselt võimaldatakse menetlusvälisel isikul kohtu loal tutvuda

menetlusdokumentidega osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet.

Seletuskirjas on eelnõu § 4 punkti 3 selgitustes põgusalt märgitud, et silmas peetakse

„salastatud teavet, jälitusteavet, eriliiki isikuandmeid jne“. Samas ei ole üheselt selge mõiste

„piiratud juurdepääsuga teave“ sisustamine – kas seda tuleks mõista avaliku teabe seaduse

tähenduses või laiemalt. Kohtumenetluses võib olla avaldatud konfidentsiaalset teavet, mille

avaldamist ei reguleerita avaliku teabe seaduses vaid muus seaduses (nt pangasaladuse

regulatsioon krediidiasutuste seaduses). Teave isiku hoiuste ja muude finantsvarade kohta või

ka laenukohustuste kohta võib tekitada ebatervet avalikku huvi ja kahjustada ebamõistlikult

protsessiosalisi. Seetõttu palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, millist teavet käsitatakse

eelnõus „piiratud juurdepääsuga teabena“ ja kas selle mõiste alla kuulub ka teave, mille

konfidentsiaalsus on seaduse sätetega tagatud.

3. Eelnõu § 4 punkti 11 muudatusega asendatakse TsMS § 462 lõikes 3 sõna

„andmesubjekti“ sõnadega „füüsilisest isikust menetlusosalise“. Eelnõu tekstist tuleneb,

justkui saaks vastava taotluse esitada ainult menetlusosalisest füüsiline isik, aga seletuskirja

kohaselt võivad lisaks füüsilisest isikust menetlusosalistele ja tunnistajatele taotluse esitada

kõik lahendis viidatud füüsilised isikud. Palume seletuskirjas sätet täpsemalt selgitada.

4. Eelnõu seletuskirjas jääb ebaselgeks, kust kaetakse rakendamiseks vajalikud kulud (400

000 eurot) juhul, kui sellekohast lisataotlust ei rahuldata. Seetõttu palume seletuskirja

täiendada lõiguga: „Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega

arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse

järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt

valitsusele koondatava info alusel. Kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta vastava

valitsemisala eelarvest.".

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Pentus-Rosimannus

rahandusminister

Marit Maidla 611 3056

[email protected]

Agnes Peterson 611 3161

3

[email protected]