2
Eeltoodu tõttu leiame, et kõikide kohtuotsuste avalikustamine haldus- ja tsiviilasjades enne
lahendi jõustumist ei ole põhjendatud. Teeme ettepaneku lisada halduskohtumenetluse
seadustiku § 175 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 säte, mille kohaselt võib kohus
otsustada, et kinnises menetluses arutatud asjades tehtud lahendeid ei avaldata enne
jõustumist, kui kohtuotsuse avalikustamine kahjustab või võib kahjustada olulisi avalikke
huve või kui lahendi avaldamata jätmiseks enne jõustumist on muid kaalukaid põhjusi.
2. Eelnõu kohaselt võimaldatakse menetlusvälisel isikul kohtu loal tutvuda
menetlusdokumentidega osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet.
Seletuskirjas on eelnõu § 4 punkti 3 selgitustes põgusalt märgitud, et silmas peetakse
„salastatud teavet, jälitusteavet, eriliiki isikuandmeid jne“. Samas ei ole üheselt selge mõiste
„piiratud juurdepääsuga teave“ sisustamine – kas seda tuleks mõista avaliku teabe seaduse
tähenduses või laiemalt. Kohtumenetluses võib olla avaldatud konfidentsiaalset teavet, mille
avaldamist ei reguleerita avaliku teabe seaduses vaid muus seaduses (nt pangasaladuse
regulatsioon krediidiasutuste seaduses). Teave isiku hoiuste ja muude finantsvarade kohta või
ka laenukohustuste kohta võib tekitada ebatervet avalikku huvi ja kahjustada ebamõistlikult
protsessiosalisi. Seetõttu palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, millist teavet käsitatakse
eelnõus „piiratud juurdepääsuga teabena“ ja kas selle mõiste alla kuulub ka teave, mille
konfidentsiaalsus on seaduse sätetega tagatud.
3. Eelnõu § 4 punkti 11 muudatusega asendatakse TsMS § 462 lõikes 3 sõna
„andmesubjekti“ sõnadega „füüsilisest isikust menetlusosalise“. Eelnõu tekstist tuleneb,
justkui saaks vastava taotluse esitada ainult menetlusosalisest füüsiline isik, aga seletuskirja
kohaselt võivad lisaks füüsilisest isikust menetlusosalistele ja tunnistajatele taotluse esitada
kõik lahendis viidatud füüsilised isikud. Palume seletuskirjas sätet täpsemalt selgitada.
4. Eelnõu seletuskirjas jääb ebaselgeks, kust kaetakse rakendamiseks vajalikud kulud (400
000 eurot) juhul, kui sellekohast lisataotlust ei rahuldata. Seetõttu palume seletuskirja
täiendada lõiguga: „Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega
arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse
järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt
valitsusele koondatava info alusel. Kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta vastava
valitsemisala eelarvest.".
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Marit Maidla 611 3056
Marit.maidla@fin.ee
Agnes Peterson 611 3161