Kiri

1 (17)

I EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja

esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

BLRT Grupp AS (registrikood 10068499, aadress Kopli tn 103/38, Põhja-Tallinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) taotleb1 vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba).

Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutustöödeks seoses ujuvdoki nr 3 asendamisega uue

ujuvdokiga Vene-Balti sadamas (Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn

103, 11712).

Taotluse kohaselt on uus ujuvdokk eelmisest 15 meetri võrra pikem. Uue ujuvdoki

paigutamiseks eelmise asemele on vaja süvendada doki ankrualaga külgnevat sadama

akvatooriumi mahus kuni 3000 m³.

Süvendatava ala koordinaadid:

X: 6591426, Y: 537440

X: 6591400, Y: 537437

X: 6591372, Y: 537476

X: 6591399, Y: 537489

Väljakaevatav pinnas koosneb sinisavist (aluskivim) ja veega külastunud mudast (pealmise

pinnakihist). Mudakihi paksus on süvendusalal on 0,1-0,5 meetrit. Süvendustöödel väljavõetav

pinnas on looduslik merepõhja pinnas mahus ligikaudu 2800 m³ ning ülejäänud on muda.

Muda (orgaanilised setted) pumbatakse ujuvdokil nr 34 olevatesse geotekstiilist kottidesse, mis

seejärel tõstetakse maapinnale. Ujuvdokis nr 34 töötab reovee kogumissüsteem, mille kaudu

geotekstiilkottidest eraldatud vett suunatakse kaldal asuvasse kogumismahutisse, kust see

suunatakse edasi linna veepuhastusjaama. Pärast orgaaniliste setete eemaldamist kasutatakse

süvendamiseks ühe kopaga pontoonekskavaatorit.

Uue ujuvdoki kasutamiseks rajatakse uus kaiosa. Uue kaiosa rajamisel paigutatakse merepõhja

tagasitäiteks ligikaudu 2800 m³ süvenduspinnast. Enne väljakaevatava pinnase paigutamist

ehitatakse kai sulundseinad rammimise teel, st pinnas paigutatakse uue rajatise sisse. Lisaks

toimub kai rajamisel tahkete ainete (teraskonstruktsioonid, graniitkivid, betoon, mineraalne

1 Registreeritud keskkonna otsuste infosüsteemis KOTKAS 26.04.2023 menetluse nr M-124605 all.

2 (17)

täitematerjal) paigutamine allpool keskmist veetaset mahus kuni 7397 m³. Kaiosa rajamisel

toimub ka kaldajoone muutmine.

Tahkete ainete paigutamise ala koordinaadid:

X: 6591467, Y: 537440

X: 6591432, Y: 537444

X: 6591422, Y: 537470

X: 6591431, Y: 537496

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed.

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Vene-Balti sadam ehitati 1911. aastal asutatud Vene-Balti laevaehitustehase sadamaks.

Tööstuse ja sadama koostööd näeb piirkonnas ette ka kehtiv üldplaneering. Sadamas asuvad

kultuurimälestised väikelaevatsehhi ja pressitsehhi hoone ning turbiinitsehh. Sadamast ca 200-

300 m kaugusel asuva Bekkeri sadama territoorium on koguulatuses kultuurimälestiste ala.

Tegemist on ajaloolise sadamate piirkonnaga, kus sadama tegevusega seotud tööd on

regulaarsed ja vajalikud.

Vene-Balti sadam paikneb Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Alal on 11.01.2001 kehtestatud

Tallinna linnavolikogu määrusega nr 3 Tallinna linna üldplaneering2. Tallinna linna

üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks sadama ala ehk põhiliselt sadamategevusega

seonduv ala. Alale on üldplaneeringuga kavandatud kaubalaevade sadam. Vene-Balti sadama

põhifunktsiooniks jääb laevaremont.

Koostamisel on Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering. Koostamisel olev planeering näeb ette,

et Vene-Balti sadama jätkab kauba- ja tootmissadamana. Ala juhtfunktsiooniks on märgitud

tootmis- ja laondusettevõtete ala, ettevõtlusala kõrval funktsiooniga. Lisaks on välja toodud, et

lähipiirkonnas asuvate Meeruse ja Bekkeri sadama-alade ümberarendamisel

segafunktsiooniliseks linnakeskkonnaks tuleb arvestada BLRT GRUPP AS tegevusest leviva

mürahäiringuga. Seega, nähakse ette Vene-Balti sadamas senises mahus tööde jätkamist.

Alal on algatatud 31.03.2004 Tallinna linnavalitsuse otsusega nr 595-k „Kopli tn 103 kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ detailplaneering. Detailplaneeringu

eesmärk on linna avamine ja laienemine sadamafunktsioonist vabale mereäärsele alale, et

taastada ajaloolised sidemed linna ja mere vahel; planeeritavale alale kvaliteetse

linnakeskkonna kavandamine, lähtudes eelkõige uue linnaruumi arhitektuursest kvaliteedist ja

olemasolevatest säilitatavatest väärtustest; Paljassaare lahe äärse maa-ala kavandamine

avalikult kasutatavaks alaks koos haljaskoridori säilitamisega. Detailplaneeringuga ei

2 Tallinna linna üldplaneering. Kättesaadav: Tallinna planeeringute register (30.08.2023)

3 (17)

kavandatud muutusi ujuvdokkide piirkonnas. Tallinna planeeringute registri andmete kohaselt3

toimub menetluse lõpetamine (st planeeringut ei kehtestata).

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja

rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga (edaspidi

DP) või kehtestatud üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) kavandatud sadamaehitisele (LKS § 38

lg 5 p 2) või kui toimub olemasoleva rajatise laiendamine (LKS § 38 lg 4 p 5).

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga

lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne

keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise

detailplaneeringu kehtestamist. Käesolevalt toimub olemasoleva kaiosa juurdeehitus. Kaisoa

on taotluse lisa 8 kohaselt ca 33 m korda 28 m. Vene-Balti sadamas on ehitusregistri kohaselt

olemas kaid nr 1, 2, 3 (EHR kood 220229061), kaide kogupikkus Sadamaregistri kohaselt on

2360 m. Kuna kaiosa ehitatakse olemasoleva kai külge, võib kaiosa lugeda olemasoleva

rajatiste juurdeehituseks (LKS § 38 lg 4 p 5). Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või

laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale

ühe hoone ja seda teenindavad rajatised (planeerimisseadus § 125 lg 5).

Taotluses nimetatud tööd on vajalikud laevaremonditööde jätkamiseks Vene-Balti sadamas,

ujuvdoki väljavahetamisel remonditööde maht eelduslikult ei suurene (üks ujuvdokk

asendatakse teisega).

Taotluses nimetatud tegevuses ei ole vastuolus kehtivate planeeringute ega õigusaktidega.

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval kujul (kasutatud Maa-ameti

geoportaali andmeid). Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast,

maavara, vett ega loomastikku ja taimestikku. Süvendamisel tekkivat pinnast kasutatakse

maksimaalselt ressursikokkuhoiu mõttes täiteks uue kaiosa rajamisel.

Säästva arengu seadus § 2 sätestab, et looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise

eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid

looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Pinnase

kasulik kasutamine aitab kaasa ressursi kasulikule kasutamisele ja kaadamise mahu

vähendamisele.

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Planeeritud vee erikasutustöödega energiakulud on seotud tehnika kasutamisega. Energiakulud

viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat ning töökorras tehnikat.

3 Kopli tn 103 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Kättesaadav: Tallinna planeeringute register (30.08.2023)

4 (17)

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

1.1.5.1. heited vette

Veekeskkonnas toimuvate tööde (süvendamine, kaiseina paigaldamine, kaiseina taha tehtavad

täitetööd) otseste mõjude väljundalaks on sadama akvatoorium koos lähialaga (näiteks:

tekkekohast heljumi pilve ulatus, hüdrodünaamilised protsessid, merekeskkond) Kopli lahes.

Arvestades, et sadama akvatoorium on piiratud muulide/kaide ja lainemurdjatega, jääb tegevuse

mõjupiirkonnas eelkõige sadama akvatoorium.

Taotluse kohaselt on süvendusalal mudakihi paksus 0,1-0,5 meetrit (maht ca 200 m³). Selle all

on looduslik merepõhja pinnas, mis koosneb möllsavimoreenist ja sinisavist. Süvendustööde

piirkonnast võetud pinnase pealmise kihi analüüsi tulemused näitasid vase ja tinaorgaaniliste

ühendite suurenenud sisaldust võrreldes Keskkonnaministri 28.06.2019. määrus nr 26 „Ohtlike

ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (edaspidi määrus nr 26) sätestatud tööstustsooni

piirnormidega:

Cd 0,26...0,28 mg/kg

Cr 72...78 mg/kg

Ni 100..120 mg/kg

Pb 31...39 mg/kg

Cu 990..1100 mg/kg

Hg 0,16...0,33 mg/kg

Naftasaadused

(süsivesinikud C10

- C40)

330...610 mg/kg

Polütsükliliste

aromaatsete

süsivesinikesumma

(EPA 16 PAH-i)

3,4...5,0 mg/kg

Tributüültina-

katioon (TBT)

1600...2700 mg/kg

Ujuvdokkide piirkonna setetest (muda, möllsavimoreen ja sinisavi) 06.01.2020 võetud

pinnaseproovid4 tõid välja, et pinnases oli ületatud määruses nr 26 kehtestatud elumaa piirarv

vase, nikli, tsingi, kaadiumi, naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40, summa), benso(a)püreeni,

krüseeni ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike summa osas. Tööstustsooni piirnormid olid

ületatud vase sisalduse osas.

Ujuvdoki ja kai vahelisel alal on sügavamad kihid varasemalt puutumata ning need eelduste

kohaselt olulisel määral reostunud ei ole. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud

4 Pinnaseproovid võetud Osaühing Eesti Keskkonnauuringute Keskus poolt keskkonnaloa nr M-108525

menetluse raames. Kättesaadav keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1002611 lisas 5:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=8592&application_i

d=1002611 (23.08.2023)..

5 (17)

HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi5 p 6.3. a kohaselt (varasemalt puutumata pinnas).

Määrus nr 26 sätestab piirnormid pinnase seisundi hindamiseks. Sadama akvatoorium ja kogu

sadama piirkond on tööstustsoon, kus kehtivad vähem ranged normid. Samad piirnormid

kehtivad ka süvendamisel põhjast ammutatavale pinnasele - maa-ainesele, kui materjal

ladustatakse näiteks sadama territooriumile. Kui aga ammutatav materjal kaadatakse merre,

mida tuleb lugeda elukeskkonnaks paljudele organismidele, tuleb aluseks võtta piirnorm

elutsoonis. Kui setet ei ole võimalik kaadata ega kasutada sadamaala täiteks, sest vastavad

piirarvud on ületatud, peab eemaldatavat setendit käsitlema jäätmena või selle in situ või ex situ

stabiliseerima6.

Taotluses on välja toodud, et muda (orgaanilised setted) pumbatakse ujuvdokil nr 34 olevatesse

geotekstiilist kottidesse, mis seejärel tõstetakse maapinnale. Ujuvdokus nr 34 töötab reovee

kogumissüsteem, mille kaudu geotekstiilkottidest eraldatud vett suunatakse kaldal asuvasse

kogumismahutisse, kust see suunatakse edasi linna veepuhastusjaama. Pärast orgaaniliste setete

eemaldamist kasutatakse süvendamiseks ühe kopaga pontoonekskavaatorit. Pinnast soovitakse

kasutada rajatava kai täiteks, enne väljakaevatava pinnase paigutamist ehitatakse kai

sulundseinad rammimise teel.

Pumpsüvendamine on kõige tõhusam peenmaterjalidega töötamisel7. Üldiselt põhjustab

pumpsüvendusmeetod vähem heljumit ja müra võrreldes teiste meetoditega8. Pumpsüvendaja

eeliseks on ka see, et kaevandamisel tekib heljum tegelikult ainult vahetult süvenduskohas (või

ka settebasseini ülejooksu juures, kui setted pumbatakse settebasseini). Koppsüvendaja puhul

eraldub aga heljumit kogu veesamba ulatuses9.

Süvendamisel satub vette tagasi hinnanguliselt 10% süvendtava pinnase mahust. Lainetuse

poolt genereeritud hoovus viib selle segu hoovusega kaasa ja seejuures pinnase osakesed

hakkavad vajuma põhja. Kiiremini langevad tekkivast heljumi pilvest välja suuremad osakesed

ja peeneteraliste osakeste teekond kestab kauem. Avatud akvatooriumi korral võib

süvendamisel märgatav heljumi levik olla 500 kuni 700 m10.

Seega süvendamisega ei kaasne olulisel määral saasteainete heiteid vette, kuna pealmine kiht

eemaldatakse pumpsüvendajaga ning sel viisil on setteosakeste paiskumine vette väga lokaalne.

Aluspinna setted, mis eemaldatakse koppsüvendajaga, ei sisalda eelduste kohaselt saasteaineid

olulisel määral. Siiski, süvendamisel tekib mõningane heljum ja vette satub toitaineid.

Süvenduspinnast ei saa lubada kaadata mere kaadamisalale, kuna see on elukeskkond

mereelustikule. Pealmine orgaaniline sete tuleb käsitleda jäätmena. Käsiraamatus

5HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (23.08.2023). 6 COHIBA. 2012. Käsiraamat tööstusele: veekeskkonnale ohtlikud ained. Kättesaadav:

https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/114051 (29.08.2023). 7 Ivanova, V. 2021. „Süvendustööde organiseerimise ja läbiviimise analüüs lähtudes eesti omapärast“ TalTech

lõputöö ja EuDA. European Dredging Association. https://european-dredging.eu/About_EuDA (9.03.2021) 8 Ernst&Sohn, 2004. Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours and Waterways. 9 TÜ Eesti Mereinstituut, 2006. Ihasalu 1 liivamaardlal liiva kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude

hindamine. Töö nr. 2006/049. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/01/Ihasalu_liiva_kaevandamise_KMH_aruanne.pdf 10 Corson OÜ, 2018. Paldiski Põhjasadama kaide rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1622.

Keskkonnaamet on KMH aruande tunnistanud nõuetele vastavaks 29.03.2018 kirjaga 6-3/18/3087-2.

6 (17)

„Veekeskkonnale ohtlikud ained“ on toodud välja võimalus kasutada ex situ stabiliseerimist11

(näiteks kasutamine sadamarajatise täiteks12). Seega oluliselt reostamata aluspinnast saaks

kasutatakse kai täiteks. Kuna kõik täitetööd toimuvad sulundseina taha, on täitetöödel heljumi

levik kui ka saasteainete/toitainete levik minimaalne.

1.1.5.2. heited õhku

Mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO, CO2,

summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu,

Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen ja

indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir- või

sihtväärtusi ei ületata. Mõju on vaid tööde aegne. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid

muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas.

1.1.5.3. müra

Täitetööde ja süvendustöödega kaasneb mõningane mürafooni tõus. Kopp ekskavaatori on

müratase ca 109 dB13. Pumpsüvendajal 40 dB14 kuni 103 dB (Watermaster pumpsüvendaja)15.

Kaide sulundseina rajamiseks kasutatakse rammimismeetodit. Vaiade rammimisel tekib

impulssmüra16. Müra tugevus ja selle levik vees oleneb rammitava vaia suurusest,

põhjasubstraadist, vee sügavusest, soolsusest jne, seega vaja mudeldada iga spetsiifiline koht ja

vaia tüüp17,18. Sulundseinaga kai paigaldamisel ei kasutata eelduslikult väga suure läbimõõduga

konstruktsioone. Olenevalt konkreetsest tehnoloogiast on tekkiva müra vahemik 115-135 dB19.

Tööde ala lähedusse jääb tootmismaa, transpordimaa ja ärimaa. Vee erikasutustööde aegne

müra on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde lõppemisel see lakkab.

Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni tõus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra

ekvivalentsed piirtasemed normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00).

Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria

11 COHIBA. 2012. Käsiraamat tööstusele: veekeskkonnale ohtlikud ained. Kättesaadav:

https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/114051 (29.08.2023). 12 J. Havukainen, M. Leppänen & A. Piispanen, 2009. Mass stabilization – a method for the reuse of TBT-

contaminated sediments as a part of the harbour field in Helsinki, Finland. 13 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine.

Kättesaadav: file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/48503092716/Downloads/Keskkonnamyra_raamat.pdf

(29.08.2023). 14 Eesti Mereakadeemia, 2006. Muuga sadama akvatooriumi liitsihi piirkonna süvendamise keskkonnamõjude

hindamine. Töö nr. 03/06. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/01/Muuga_s%C3%BCvendamise_KMH_aruanne.pdf (30.08.2023) 15 AS Maves, 2018. „Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju

hindamise aruanne„. Töö nr: 16166. Kättesaadav:

https://www.peipsivald.ee/documents/18275523/19045972/Lahepera+KMH+aruanne+tekst+01_2018.pdf/c4545

200-66a1-4d50-9e9e-ef5c4044230f?version=1.0 (30.08.2023) 16 Tallinna Tehnikaülikool, 2023. „Veealuse inimtekkelise impulssmüra normide ja piirangute uuring“. 17 Andersson, M.H., Andersson, S., Ahlsén, J., Andersson, B.L., Hammar, J., Persson, L.K.G., Pihl, J., Sigray,

P., Wikström, A. 2016. A framework for regulating underwater noise during pile driving. A technical Vindval

report, ISBN 978-91-620-6775-5, Swedish Environmental Protection Agency, Stockholm, Sweden. 18 https://dosits.org/animals/effects-of-sound/anthropogenic-sources/pile-driving/ 19 OÜ Hendrikson & Ko. Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa

keskkonnamõju hindamine. 2016. Töö nr 1771/12.

7 (17)

tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale

normtasemeid kehtestatud ei ole. Lähimad elumajad asuvad ca 216 m kaugusel ning nendeni

jõudev müra on vaiade rammimisel kuni 71 dB20.

Vee erikasutuse käigus ei teki vibratsiooni, mis põhjustaks olulisi muutusi antud piirkonnas.

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate

masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Vene-Balti sadam on ajalooline sadam, sh laevaremondisadam. Eelhinnangu ptk 1.1.5.1. on

välja toodud, et setted ei sobi kaadamiseks kaadamisalale ning pealmine mudane kiht tuleb

käidelda jäätmena. Reostunud pinnase peab andma üle isikutele, kes omavad vastavat

jäätmeluba.

Vee erikasutusega seotud tööde käigus tekkivad muud võimalikud jäätmed käideldakse

jäätmeseaduses sätestatud korras.

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Eelpool kirjeldatud tehnika kasutamine, on aktsepteeritav antud piirkonnas vee erikasutusega

seotud tööde läbiviimiseks. Süvendustööde teostamiseks kasutatav tehnika peab vastama

kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele, vältimaks avariiolukordi

ja õnnetusi. Masinaid tankida väljaspool veekaitsevööndit. Sellele vaatamata peab olema

süvendustööde läbiviimisel õlikorje tehnika valmisolek. Õlikorje tehnika valmisoleku korral

on võimalik õlireostuse likvideerimine. Õlireostuse tekkimisel on vajalik võtta tarvitusele

abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja

(võimalikust) loodusreostusest informeerida kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit.

Vajadusel kaasata Päästeamet.

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Vene-Balti sadam (Sadamaregistri kood EE VEB) asub Tallinnas Kopli poolsaarel Põhja-

Tallinna linnaosas tiheasustusalal, 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistul

(katastritunnusega 78408:808:0260). Sadam maa-ala on 581 965 m². Vene-Balti sadam

koosneb kahest basseinist iseseisvate sissepääsudega, kogu sildumisjoone pikkus on 2,3 km.

Suurim sügavus kai ääres on 11,4 meetrit. Suurim võimalik laev, mida Vene-Balti sadam vastu

20 Sound Propagation and Acoustic Barrier Calculator - NoiseTools.net

8 (17)

võtta suudab, on kuni 200 m pikk ja kuni 35 m lai, süvisega kuni 11,0 m või kuni 7,5 m

(põhjapoolseimas basseinis).

Tabel 1. Kaid Vene-Balti sadamas Sadamaregistri andmetel.

Nimetus Sügavus kai

ääres (m)

EH2000

Pikkus(m)

Kai nr 0, kütusekai 10.9 185.0

Kai nr 1, kütusekai 8.3 160.0

Kai nr 2, kütusekai 6.3 130.0

Kai nr 3, üldotstarbeline 4.1 100.0

Kai nr 4, üldotstarbeline 6.5 132.5

Kai nr 5, üldotstarbeline 7.8 132.5

Kai nr 6, üldotstarbeline 10.0 120.0

Kai nr 7, üldotstarbeline 10.0 120.0

Kai nr 8, üldotstarbeline 5.8 150.0

Kai nr 9, üldotstarbeline 5.5 92.0

Kai number 10,

üldotstarbeline

7.2 92.0

Kai number 11,

üldotstarbeline

7.4 92.0

Kai number 12,

üldotstarbeline

7.2 92.0

Kai number 13,

üldotstarbeline

7.5 92.0

Kai number 14,

üldotstarbeline

7.5 120.0

Kai number 15,

üldotstarbeline

7.4 120.0

Kai number 16, seisukai 6.0 100.0

Kai number 17, seisukai 6.3 100.0

Kai number 18, seisukai 6.6 100.0

Kai number 19, seisukai 7.1 100.0

Kai number 20, seisukai 6.5 100.0

Vene-Balti sadamas on olemas 3 ujuvdokki. Ujuvdokkides teostatakse laevaremonditöid.

Keskkonnaloa taotluse kohaselt soovitakse süvendada ujuvdoki ja kai vahelist ala kõige

parempoolsema doki juures (vt joonis 1), et võimaldada uue ujuvdoki paigutamist vana

asemele.

9 (17)

Joonis 1. Kaide ja ujuvdokkide asetus Vene-Balti sadamas (allikas: https://portvenebalti.ee/wp-

content/maps/port_kopli_ship.png?539389) vasakul ja kavandatav süvendusala ja uus kaiosa

paremal.

Ujuvdokid piirnevad vahetult Süsta sadamaga. Oluline on sadamate töö elluviimine. Seega

tööde käigus ei tohi olla häiritud piirnevate sadamate tegevus. Nimetanud nõue

fikseeritakse keskkonnaloas (vt ptk 1.3.8. p 9.)

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud.

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Vene-Balti sadama akvatoorium paikneb Kopli lahes (VEE3134050). Kopli laht on üks

Tallinna lahe osaveekogudest. Kopli laht asub Kopli poolsaare ja Kakumäe poolsaare vahel.

Kopli laht kuulub Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi (EE_5) koosseisu ning on

määratletud veekogu tüübina R3 (Soome lahe lääneosa). Mereseire koondhinnang Muuga-

Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee kogumile 2019 aasta seisuga on halb. Halba koondseisundit

määrab kogumi keemilise seisundi hinnang. Halba keemilist seisundit põhjustavad

bromodifenüüleetrid ja elavhõbe elustikus ja tributüültina settes. Survet avaldavad veel 7

ühendit (antratseen, Cd, Pb, Ni, PFOS, PCB-d, HBCDD), st tulemused üle määramispiiri.

Veemajanduskava (edaspidi VMK)21 kohaselt on piirkonnas oluline uutest ja olemasolevatest

koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine. Vajalikud on täiendavate

tingimuste seadmine keskkonnaloas veekogu põhja ümberkujundamisel. Setetest vabanevate

ohtlike ainete vältimiseks tuleb setete liigutamist hõlmavate tööde puhul ette näha lisanõuded.

21 Veemajanduskavade info on kättesaadav: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (29.08.2023).

10 (17)

Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe veekogumi põhjaosas süviku olemasolu võimaldab Soome lahe

sügavamate veekihtide vete sissevoolu. Soolsus jääb vahemikku 5,5-9,5 psu. Piirkonna vete

toitainete sisaldus on tugevalt mõjutatud Tallinna linna ja intensiivse laevaliikluse poolt.

Enamus reostusest pärineb Tallinna linnast, osaliselt Pirita jõest.

Tallinna lahe põhjataimestik on antropogeense mõju all, mis on põhjustatud kiirlaevalainetest,

sadamate ekspluatatsioonist ja arendamisest, heit- ja sadevete juhtimisest Tallinna lahte ning

supelrandade olemasolust Tallinna lahe rannikul. Süvendataval alal põhjataimestik suure

sügavuse ja ebasoodsa substraadi tõttu ei kasva. Samuti võib öelda, et kinnitussubstraat on

ebastabiilses olekus, kuna ujuvdokkide uputamisel seguneb pindmine pehme sete ning laevade

sõukruvidest tekkivad kiirused sadama põhja pinnal liigutavad sadama põhja katvat materjali.

Tallinna lahe põhjaloomastiku koosseis on väga varieeruv, mis on osaliselt tingitud lahele

avaldatava antropogeense survega: heitvete sissevool, supelrandade kasutamine, laevaliiklus,

sadamate tööd jne. 1997- 2002 aastal teostatud põhjaloomastiku seire tulemused näitasid, et

seoses Tallinna lahe reostuskoormuse vähenemisega (paranesid reoveepuhastus süsteemid) on

toimunud lahe põhjaelustiku taastumine, mida iseloomustab liigilise mitmekesisuse

suurenemine ja põhjaloomastiku üldbiomassi langus. Süvendataval alal põhjaloomastiku

otsesed mõõtmisandmed puuduvad, kuid üldreeglina sadamate akvatooriumides on

põhjaloomastik liigivaene ning madala biomassi ja arvukusega. See on tingitud nii tugevast

antropogeensest mõjust kui ka pealmiste settekihtide ebapüsivusest laevaliikluse poolt tekitatud

vee liikumise tõttu, mille tagajärjel paikse eluviisiga põhjaloomastik hävib.

Vene-Balti sadama süvendamise ning sadama hilisema ekspluatatsiooniaegse võimalikus

mõjupiirkonnas esinevateks peamisteks merekaladeks on räim, kilu, lest, meritint ja ogalik.

Kavandatavate süvendustööde mõjupiikonnas töönduslikku ja praktiliselt ka harrastuslikku

kalapüüki ei toimu. Kalastikku võib enim mõjutada heljum, mis võib levida süvendamise

teostamisel kaugemale merealale ning võib kahjustada kudealasid, kalamarja ning kala

noorjärke.

Veelindude pesitsemist Vene-Balti sadama piirides ei ole täheldatud, kuid enamik sadamas

registreeritud liikidest pesitseb süvendustööde lähipiirkonna naabruses, põhiliselt Paljassaare

poolsaare rannikul ja roostikus. Üldiselt võib piirkonna linnustikku hinnata liigi- ja

isendivaeseks. Põhjused on järgnevad: • akvatooriumi väike pindala; • akvatooriumi

lähipiirkonna ranniku industriaalmaastik, mis ei paku enamikele linnuliikidele soodsaid

pesitsuskohti; • laevaliiklusest ja sadamate tegevusest tulenev suur inimmõju rannikul ja merel;

• pesitsemist mittesoosivate looma- ja linnuliikide (kassid, koerad, hallvaresed, hõbekajakad)

suur kontsentratsioon.

Riikliku keskkonnaseire aruannete põhjal, mis on leitavad seireveebis22 ei ole Tallinna lahe

keskkonnaseisund oluliselt muutunud viimase 10 aasta jooksul. 2022. aastal läbi viidud

rannikumere püsiseire aruande23 põhjal on näha, et Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogumi

seisundi pikaajalised andmeread on olnud stabiilsed. Üldiselt on vee läbipaistvus kevadkuudel

Soome lahe püsiseire veekogumite jaamades alates seire algusest 1993. aastal olnud

vähemuutuv. Suvekuudel (juuni-september) arvutati Secchi ketta keskmiseks

kadumissügavuseks 2000ndate esimesel kümnendil 4,6 meetrit, mis on parim näitaja mõõtmiste

ajaloos. 2010ndatel ja 2020ndate alguses langes see 4,2 meetrini. Samuti on toitainete

kontsentratsioon olnud stabiilne. Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogumi põhjataimetiku

22 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2129&Itemi d=3 23 TÜ Eesti Mereinstituut, 2023. Mereseire 2022 aruanne.

11 (17)

sügavusleviku näitaja on 2022 aastal eelevatest aastatest madalam. Kui varasemalt leiti

põhjataimestikku Suurupi W transektil ca 15 m sügavuseni, siis 2022. aastal maksimaalselt 13

m sügavusel. Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogumis on viimastel aastatel (2018–2022)

iseloomulik suurem liigirikkus (liikide maksimaalne arv aastas 9–13, 2022. aastal lausa 21) kui

varasematel aastatel. Ilmselt hakkab vee soolsuse tõus viimastel aastatel mõjuma positiivselt

piirkonna põhjaloomastiku liigilisele koosseisule, kuna seirejaamadesse levivad uued

riimveelised ja merelised liigid. Tallinna piirkonnas oli 2022. aastal mesozooplanktoni arvukus

madalam ja biomass kõrgem, kui eelmisel aastal, kuid jäid siiski viimase kümnendi keskmiste

lähedale. Sette orgaanika sisaldust mõõdetakse seirejaamades alates 2017. aastast. Kogutud

andmed näitavad, et orgaanika sisaldus settes on piirkonniti kõikidel uurimisaastatel stabiilselt

sarnasel tasemel.

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Vene-Balti sadama ja selle lähiümbruses, merealal vähemalt 1500 m raadiuses ei ole kaitstavaid

loodusobjekte ega ka Natura 2000 ala.

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja

soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida.

Vene-Balti sadamas planeeritud tööde käigus toimuv vee erikasutus ei põhjusta olulisi muutusi

õhukvaliteedi osas antud piirkonnas. Vene-Balti sadamas planeeritavatel vee erikasutustöödel

puudub oluline mõju inimese tervisele ja heaolule, kuna tegevus toimub kinnisel sadama

territooriumil, kus viibivad vaid sadamas töötavad inimesed ja liigub vaid sadamat teenindav

transport. Vee erikasutustöödega kaasnev müra ja heljum ei levi eeldatavasti Vene-Balti sadama

territooriumist ja akvatooriumist kaugemale. Siiski, ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb

vaiade rammimisega seotud töid teha vaid päevasel ajal (vt ptk 1.3.8. p 8).

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

Taotlusest nähtub, et süvendustööd toimuvad vahetult ujuvdokkide juures. Valdava osa

süvendatavast pinnasest moodustavad möllsavimoreen ja sinisavi. Süvendatavat pinnast ei

kaadata (vt ptk 1.1.1.). Pinnasepumpadega tuleb eemaldada pealmine reostunud mudane kiht.

Muda tuleb pumba ujuvdokil nr 34 olevatesse geotekstiilist kottidesse, mis seejärel tõstetakse

maapinnale. Setendit peab käsitlema jäätmena (pinnase peab andma üle isikutele, kes omavad

vastavat jäätmeluba). Ülejäänud pinnast on lubatud kasutada rajatava kai täiteks, enne

väljakaevatava pinnase paigutamist tuleb ehitada kai sulundseinad rammimise teel. Nimetatud

töökorraldus fikseeritakse keskkonnaloas (vt ptk 1.3.8. p 4). Sel viisil on minimeeritud

12 (17)

saasteainete sattumine veekeskkonda ja kandumine laiemale merealale.

Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) tuleb vee erikasutustööd

peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud (õlilaigud, ebameeldiv

lõhn või mõni muu reostusele viitav muutus) ja/või oluline heljumi kandumine

akvatooriumist väljapoole. Reostusilmingute ja/või olulise heljumi leviku piiramiseks

väljapoole akvatooriumi tuleb vajadusel kasutada ajutisi kaitseekraane. Süvendustööde

läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. Reostusilmingute ilmnemise

korral tuleb koheselt võtta tarvitusele abinõud reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks

ja edasiseks ennetamiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest

informeerida kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit. Vajadusel kaasata

Päästeamet. Nimetatud töökorraldus fikseeritakse keskkonnaloas (vt ptk 1.3.8. p 3, 5, 6, 7).

Sel viisil on minimeeritud saasteainete sattumine veekeskkonda ja kandumine töödepiirkonnast

eemale kaugemale merealale.

Süvendustööde käigus tekib paratamatult heljumit (vt ptk 1.1.5.1). Heljum võib kahjustada

kalade larvide ja noorjärkudel hingamist24, samuti võivad settuda täis kudealad. Heljumi

levimine akvatooriumist Kopli lahte ei ole tõenäoline, sest Vene-Balti Sadam on kaide ja

lainemurdjatega Kopli lahest eraldatud ning suurem osa ringlusesse tõusnud heljumist settib

tõenäoliselt juba sadama akvatooriumis. Lisaks võetakse kasutusele meetmed heljumi leviku

piiramiseks (vt ptk 1.3.8. p 2). Hüdrotehniliste tööde ajastamisega on võimalik minimeerida

mõju kalastikule. Selleks tuleb järgida suuniseid tööde ajastamises (vt ptk 1.3.8. p 1). Tulenevalt

eeltoodust on heljumi kandumine Stroomi ranna piirkonda välistatud ning heljum ei ohusta ka

kalamarja ja kalade noorjärke.

Sadama ümbruses eksisteeriv olukord põhjataimestiku ja -loomastiku kooslustes sõltub nii

antud piirkonna vee hüdrodünaamikast kui ka merepõhja morfoloogiast ja struktuurist. Kuna

tegemist on aastaid tegutsenud sadamaga, kus vahelduva sagedusega toimuvad süvendustööd

ja aktiivne laevaliiklus, ei sobi piirkond põhjaelustiku rikkalikuks arenguks ja intensiivseks

kasvuks, mistõttu võib väita, et kavandatav tegevus ei riku juba eksisteerivat olukorda

merepõhja kooslustes.

Süvendustöödel ja tahkete ainete paigutamisel ei mõjutata veekogu väljakujunenud hoovuste

mustrit, kuna tööd toimuvad väga piiratud alal olemasoleva sadama akvatooriumis.

Akvatoorium on piiritletud muulide ja lainemurdjatega. Tegemist on tehisrannaga. Seega,

tegevus ei mõjuta oluliselt vee liikumist laiemalt, samuti ei ole mõjutatud rannaprotsessid.

Tegevus ei ole vastuolus ranna või kalda kaitse eesmärkidega (LKS § 34).

Vee erikasutusega seotud tööd on kokkuvõttes lokaalsed. Pidev visuaalne seire tööde ajal (vt

ptk 1.3.8. p 13) võimaldab töövõtteid vajadusel operatiivselt korrigeerida.

Arvestades Kopli piirkonna sadamate rohkem kui 100 aastast eksisteerimisperioodi ja kogu

Kopli lahe piirkonna täisehitamist erinevate sadamatega, on sealse poolsaare looduslikud

rannaprotsessid inimese poolt oluliselt muudetud ja kavandatavad tööd olemasolevas sadamas

ei muuda selle piirkonna looduskeskkonna olemust ega randade arengut.

24 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401.

13 (17)

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Vee erikasutusest lähtuva mõju suurus oleneb:

• tööde mahust;

• läbiviimise ajast;

• läbiviimise logistilistest lahenditest;

• kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast;

• meteoroloogilistest tingimustest.

Välja toodud faktoreid on arvestatud vee erikasutuse keskkonnaloa tingimuste määramisel (vt

p 1.3.8.).

1.3.3. mõju ilmnemise tõenäosus

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5 või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele25.

Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal,

arvestades, et tööde teostamiseks kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele

eeskirjadele ning teostatakse pidevat visuaalset seiret (vt ptk 1.3.8. p 10, 13).

Ettevaatusprintsiibist lähtudes peab olema valmisolek võimaliku avarii (näiteks õlireostus)

likvideerimiseks (vt ptk 1.3.8. p 3).

1.3.4. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Kaasnevad mõjud nagu heljum ja müra on taanduvad. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille

tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab

vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Seega on õnnetuste juhtumise tõenäosus madal.

Teostades töid vastavalt taotluses toodule (vt ptk 1.3.8. p 11), lähtuda veeseadusest ning selle

alusel kehtestatud õigusaktidest (vt ptk 1.3.8. p 12) ja rakendades keskkonnaloaga seatud

nõudeid (vt ptk 1.3.8.) olulisi negatiivseid häiringuid ei teki, kõik võimalikud häiringud on

ajutised ja pöörduvad.

1.3.5. mõju piiriülesus

Kavandatavate vee erikasutustöödega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Vee erikasutuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ulatu. Vee erikasutusega seotud tööd

taotluses toodud mahus ei ohusta kaitstavaid loodusobjekte sh. Natura 2000 alasid.

25 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (01.09.2023)

14 (17)

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Vene-Balti sadamast kagu suunas asuvad Piirivalve sadam, Bekkeri sadam ja Meeruse sadam.

Tegemist on ajaloolise sadamate piirkonnaga, kus toimuvad tavapärased sadamate tegevused.

Lisaks teostatakse Vene-Balti sadamas laevaremonditöid (keskkonnaluba nr KL-513294).

BLRT Grupp AS-le on antud keskkonnaluba nr KL-507772 Vene-Balti sadamas ujuvdokkide

piirkonna hooldussüvendustöödeks kogumahus 7385 m³. Keskkonnaloa kohaselt tuleb kogu

pinnas teisaldada maismaale ja käsitleda jäätmena.

Aktsiaseltsile Logman Invest on antud keskkonnaluba nr L.VV/321581 Bekkeri sadama

regulaarseks hooldussüvenduseks kogumahus 230 000 m³.

Aktsiaseltsile Logman Invest on antud keskkonnaluba nr KL-515515 tahkete ainete

paigutamiseks Bekkeri samamasse uue lainemurdja rajamisel.

Seega saavad teoreetiliselt korraga toimuda erinevad vee erikasutusega seotud tööd. See

omakorda tähendab, et tööde mõjud võivad kumuleeruda.

Kopli lahe piirkonnas varem läbi viidud erinevad keskkonnamõju hindamised26,27,28 on

näidanud, et oluliselt suuremad süvendusmahud, ei ole olulise mõjuga - oluline on järgida

etteantud nõudeid ja tingimusi. Tulenevalt eeltoodust on Keskkonnaametil alust asuda

seisukohale, et rohkem kui 100 aastase ajalooga sadamate piirkonnas, kus akvatooriumid on

muulide, kaide ja lainemurdjatega piiratud, ei kaasne käesoleval juhul olulist koosmõju teiste

piirkonnas kavandatavate tegevustega.

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹,

veeseadus § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, lisatakse keskkonnaloale järgmised

töökorralduslikud nõuded:

VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9 alusel seatakse keskkonnaloale järgmine seire nõue

(tabel V8):

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Vee erikasutustööd on lubatud teostada talvel (01.12-15.03) või suvisel-sügisesel (01.07-

31.11) madalvee periood., st väljaspool kalade kudeaega.

2) Vee erikasutustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 15 m/s). Heljumi

leviku piiramiseks tuleb paigutada tööpiirkonda ujuvpoomid.

3) Süvendustööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek.

26 Eesti Mereakadeemia „Bekkeri sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamise keskkonnamõjude

hindamine“, töö nr 04/04, Tallinn, 2004. 27 Eesti Keskkonnainstituut ja Hedrikson ja Ko „Bekkeri sadama detailplaneeringu keskkonnmõjude hindamine“,

töö nr 12/00, Tartu/Tallinn, 2000. 28 Lemma OÜ „Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja

hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ 2021.

15 (17)

4) Reostunud süvenduspinnas ei ole lubatud kaadata: pinnasepumpadega tuleb eemaldada

pealmine reostunud mudane kiht. Muda tuleb pumba ujuvdokil nr 34 olevatesse geotekstiilist

kottidesse, mis seejärel tõstetakse maapinnale ning setendit peab käsitlema jäätmena (pinnase

peab andma üle isikutele, kes omavad vastavat jäätmeluba). Ülejäänud pinnast on lubatud

kasutada rajatava kai täiteks, enne väljakaevatava pinnase paigutamist ehitatakse kai

sulundseinad rammimise teel.

5) Vee erikasutustööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud

(õlilaigud, ebameeldiv lõhn või mõni muu reostusele viitav muutus) ja/või oluline heljumi

kandumine akvatooriumist väljapoole. Reostusilmingute ja/või olulise heljumi leviku

piiramiseks väljapoole akvatooriumi tuleb vajadusel kasutada ajutisi kaitseekraane.

6) Reostusilmingute ilmnemise korral tuleb koheselt võtta tarvitusele abinõud reostuse

peatamiseks ja likvideerimiseks ja edasiseks ennetamiseks.

7) Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida kohalikku

omavalitsust ja Keskkonnaametit. Vajadusel kaasata Päästeamet.

Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16):

8) Vaiade rammimisega seotud tööd on lubatud ainult päevasel ajal (keelatud ajavahemikul

21.00-7.00).

9) Tööde käigus ei tohi olla häiritud piirnevate sadamate tegevus.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16):

10) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut. Masinaid tankida väljaspool veekaitsevööndit.

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

11) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

12) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Seire (loa tabel V8):

13) Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning vajadusel (pinnavee

läbipaistvuse halvenemisel, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava

muutuse korral) võtma pinnavee proovid tööde teostamise piirkonnast ja võrdlusalalt

hõljuvainete, ohtlike ainete ning naftasaaduste määramiseks. Proovide võtmisel tuleb tagada

proovi esinduslikkus. Analüüsitulemused koos aruandega esitada loa andjale läbi KOTKAS-e.

Analüüsi tulemused koos aruandega esitada hiljemalt 2 nädalat peale nende väljastamist

laborist.

1.4. Eelhinnangu järeldus

BLRT Grupp Aktsiaselts (registrikood 10068499, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-

Tallinna linnaosa, Kopli tn 103/38, 11712) taotleb vee erikasutuse keskkonnaluba seoses

ujuvdoki nr 3 asendamisega uue ujuvdokiga Vene-Balti sadamas (Harju maakond, Tallinn,

Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 103, 11712). Taotluse kohaselt on uue ujuvdoki

paigutamiseks vaja süvendada doki ankrualaga külgnevat sadama akvatooriumi mahus kuni

3000 m³. Uue ujuvdoki kasutamiseks rajatakse uus kaiosa. Uue kaiosa rajamisel paigutatakse

16 (17)

merepõhja tagasitäiteks ligikaudu 2800 m³ süvenduspinnast. Enne väljakaevatava pinnase

paigutamist ehitatakse kai sulundseinad rammimise teel, st pinnas paigutatakse uue rajatise

sisse. Lisaks toimub kai rajamisel tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset mahus

kuni 7397 m³. Kaiosa rajamisel toimub ka kaldajoone muutmine.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav

rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste

tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda järgmistest nõuetest ja tingimustest:

1) Vee erikasutustööd on lubatud teostada talvel (01.12-15.03) või suvisel-sügisesel (01.07-

31.11) madalvee periood., st väljaspool kalade kudeaega.

2) Vee erikasutustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 15 m/s). Heljumi

leviku piiramiseks tuleb paigutada tööpiirkonda ujuvpoomid.

3) Süvendustööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek.

4) Reostunud süvenduspinnas ei ole lubatud kaadata: pinnasepumpadega tuleb eemaldada

pealmine reostunud mudane kiht. Muda tuleb pumba ujuvdokil nr 34 olevatesse geotekstiilist

kottidesse, mis seejärel tõstetakse maapinnale ning setendit peab käsitlema jäätmena (pinnase

peab andma üle isikutele, kes omavad vastavat jäätmeluba). Ülejäänud pinnast on lubatud

kasutada rajatava kai täiteks, enne väljakaevatava pinnase paigutamist ehitatakse kai

sulundseinad rammimise teel.

5) Vee erikasutustööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud

(õlilaigud, ebameeldiv lõhn või mõni muu reostusele viitav muutus) ja/või oluline heljumi

kandumine akvatooriumist väljapoole. Reostusilmingute ja/või olulise heljumi leviku

piiramiseks väljapoole akvatooriumi tuleb vajadusel kasutada ajutisi kaitseekraane.

6) Reostusilmingute ilmnemise korral tuleb koheselt võtta tarvitusele abinõud reostuse

peatamiseks ja likvideerimiseks ja edasiseks ennetamiseks.

7) Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida kohalikku

omavalitsust ja Keskkonnaametit. Vajadusel kaasata Päästeamet.

8) Vaiade rammimisega seotud tööd on lubatud ainult päevasel ajal (keelatud ajavahemikul

21.00-7.00).

9) Tööde käigus ei tohi olla häiritud piirnevate sadamate tegevus.

10) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut. Masinaid tankida väljaspool veekaitsevööndit.

11) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

12) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

17 (17)

13) Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning vajadusel (pinnavee

läbipaistvuse halvenemisel, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava

muutuse korral) võtma pinnavee proovid tööde teostamise piirkonnast ja võrdlusalalt

hõljuvainete, ohtlike ainete ning naftasaaduste määramiseks.

Kai Ginter

vee peaspetsialist

keskkonnaosakond

Nete Kukk

spetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Triin Ristmets

spetsialist

looduskasutuse osakond

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-519875

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi BLRT Grupp AS

Registrikood / Isikukood

10068499

Tegevuskoha andmed

Nimetus Vene-Balti sadama akvatoorium

Aadress Kopli tn 103, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 78408:808:0260

Territoriaalkood EHAK

0614

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Kopli laht (VEE3134050), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

13.10.2023

Lõppemise kuupäev 31.12.2025

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale.

Analüüsinõuded Pinnavee analüüsid teha akrediteeritud laboris.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus

Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Kopli laht VEE3134050 tööpiirkond X: 6591397, Y: 537480 Pinnaveeseire Heljum Nafta (merel) Tributüültina-katioon (TBT) Vask (Cu)

Vajadusel

2/8

Kopli laht VEE3134050 võrdlusala X: 6591117, Y: 537270 Pinnaveeseire Heljum Nafta (merel) Tributüültina-katioon (TBT) Vask (Cu)

Vajadusel

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning vajadusel (pinnavee läbipaistvuse halvenemisel, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtma pinnavee proovid tööde teostamise piirkonnast ja võrdlusalalt hõljuvainete, ohtlike ainete ning naftasaaduste määramiseks. Proovide võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 3/8

V10. Süvendamine

Veekogu nimetus Kopli laht

Veekogu kood VEE3134050

Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_5

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6591426, Y: 537440

X: 6591400, Y: 537437

X: 6591372, Y: 537476

X: 6591399, Y: 537489

Süvendamise vajaduse põhjendus BLRT Grupp tütarettevõtte Tallinn Shipyard OÜ plaanib ujuvdoki nr 3 asendada uue ujuvdokiga, mis on eelmisest 15 meetri võrra pikem. Uue ujuvdoki paigutamiseks eelmise asemele on vaja süvendada doki ankrualaga külgnevat sadama akvatooriumi.

Süvendamisviis Pealmine mudane kiht eemaldatakse pinnasepumbaga. Pärast orgaaniliste setete eemaldamist kasutatakse süvendamiseks ühe kopaga pontoonekskavaatorit.

Süvenduspinnase iseloomustus Mudakihi paksus süvendusalal on 0,1-0,5 meetrit.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

orgaanilised setted sisaldab üle lubatud taseme saasteaineid (Cu ja TBT), pinnas tõstetakse maapinnale. Pinnase saasteaine sisaldus on toodud lahtris "Süvenduspinnase keemilised omadused".

200

möllsavimoreen ja sinisavi

reostumata aluspinnas 2 800

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Cd 0,26...0,28 mg/kg

Cr 72...78 mg/kg

Ni 100..120 mg/kg

Pb 31...39 mg/kg

Cu 990..1100 mg/kg

Hg 0,16...0,33 mg/kg

Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 330...610 mg/kg

Polütsükliliste aromaatsete süsivesinikesumma (EPA 16 PAH-i) 3,4...5,0 mg/kg

Tributüültina-katioon (TBT) 1600...2700 mg/kg

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine 4/8

Veekogu nimetus Kopli laht

Veekogu kood VEE3134050

Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_5

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus tegevusega piirnev mereala

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6591432, Y: 537444

X: 6591422, Y: 537470

X: 6591446, Y: 537466

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvendustööde käigus välja kaevatud looduslik reostamata pinnas kasutatakse ära uue kai ehitamiseks. Süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja veeseadus § 187 p 8 alusel. Süvenduspinnase kasulik paigutamine vastavalt HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi p-le 7.2.5. (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2016/11/HELCOM- Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Pinnas paigutatakse merepõhja sulundseina taha

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

süvenduspinnas möllsavimoreen ja sinisavi 2 800

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

teadaolevalt ei ole pinnas reostunud süvenduspinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3. 2 kohaselt.

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Reostunud süvenduspinnas ei ole lubatud kaadata: pinnasepumpadega tuleb eemaldada pealmine reostunud mudane kiht. Muda tuleb pumba ujuvdokil nr 34 olevatesse geotekstiilist kottidesse, mis seejärel tõstetakse maapinnale. Setendit peab käsitlema jäätmena (pinnase peab andma üle isikutele, kes omavad vastavat jäätmeluba). Ülejäänud pinnast on lubatud kasutada rajatava kai täiteks, enne väljakaevatava pinnase paigutamist tuleb ehitada kai sulundseinad rammimise teel.

Veekogu nimetus Kopli laht

Veekogu kood VEE3134050

Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_5

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus

5/8

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6591467, Y: 537440

X: 6591432, Y: 537444

X: 6591422, Y: 537470

X: 6591431, Y: 537496

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Uue kai rajamine ujuvdokkide ohutu töö tagamiseks

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Kai sulundseinad paigutatakse rammimise teel

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

teraskonstruktsioonid, graniitkivid, betoon, mineraalne täitematerjal tahked ained 7 397

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

kasutatavad täitematerjalid on inertsed ja puhtad.

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Veekogu nimetus Kopli laht

Veekogu kood VEE3134050

Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_5

Tegevuse tüüp Kaldajoone muutmine

Planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus Uue kai rajamisel muutub kaldajoon

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6591467, Y: 537440

X: 6591432, Y: 537444

X: 6591427, Y: 537449

X: 6591422, Y: 537458

X: 6591422, Y: 537470

X: 6591431, Y: 537496

Rajatava veekogu mõõtmed

Laiendatava veekogu mõõtmed

Kavandatava tegevuse graafiline lisa (fail)

6/8

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Vee erikasutustööd on lubatud teostada talvel (01.12-15.03) või suvisel-sügisesel (01.07-31.11) madalvee periood., st väljaspool kalade kudeaega. 2) Vee erikasutustöid ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 15 m/s). Heljumi leviku piiramiseks tuleb paigutada tööpiirkonda ujuvpoomid. 3) Süvendustööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. 4) Reostunud süvenduspinnas ei ole lubatud kaadata: pinnasepumpadega tuleb eemaldada pealmine reostunud mudane kiht. Muda tuleb pumba ujuvdokil nr 34 olevatesse geotekstiilist kottidesse, mis seejärel tõstetakse maapinnale. Setendit peab käsitlema jäätmena (pinnase peab andma üle isikutele, kes omavad vastavat jäätmeluba). Ülejäänud pinnast on lubatud kasutada rajatava kai täiteks, enne väljakaevatava pinnase paigutamist tuleb ehitada kai sulundseinad rammimise teel.

Pidev

2. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Vee erikasutustööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud (õlilaigud, ebameeldiv lõhn või mõni muu reostusele viitav muutus) ja/või oluline heljumi kandumine akvatooriumist väljapoole. Reostusilmingute ja/või olulise heljumi leviku piiramiseks väljapoole akvatooriumi tuleb vajadusel kasutada ajutisi kaitseekraane. 2) Reostusilmingute ilmnemise korral tuleb koheselt võtta tarvitusele abinõud reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks ja edasiseks ennetamiseks. 3) Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit. Vajadusel kaasata Päästeamet.

Olukorra tekkimisel

3. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

1) Vaiade rammimisega seotud tööd on lubatud ainult päevasel ajal (keelatud ajavahemikul 21.00-7.00). 2) Tööde käigus ei tohi olla häiritud piirnevate sadamate tegevus.

Vaiade rammimisel

4. Parima võimaliku tehnika kasutamine

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Masinaid tankida väljaspool veekaitsevööndit.

Pidev

5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Teave meetmete rakendamise kohta

Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit. Olukorra tekkimisel

2. Seireandmed Jälgida käesoleva keskkonnaloa vormis V8 kehtestatud seire tingimusi. Analüüsitulemused koos aruandega esitada loa andjale läbi KOTKAS-e.

Analüüsi tulemused koos aruandega esitada hiljemalt 2 nädalat peale nende väljastamist laborist

3. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2) Keskkonnaloaga vee erikasutuseks seotud andmete muutmisel s.h. vee erikasutaja kohta käivate andmete muudatustest, teavitada kirjalikult loa andjat. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 4) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.

Vastavalt kehtestatud teabele.

4. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

5. Muu vajalik informatsioon Teavitada Keskkonnaametit rannajoone muutmise tööde elluviimise lõpetamisest. Tööde lõpetamisl

7/8

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

8/8