| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-4/23/10664-1 |
| Registreeritud | 12.05.2023 |
| Sünkroonitud | 12.07.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-4 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses |
| Toimik | 7.2-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Kert Süsmalainen (Users, Merendusteenistus, Laevateede ja sadamate osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee
/ Registrikood 70008658
Hiiumaa Vallavalitsus
11.05.2023 nr 6-3/23/9014-2
Seisukoha küsimine Lehtma sadama
akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse
süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise
keskkonnamõju hindamise eksperdirühma
koosseisulise piisavuse kohta
Keskkonnaamet on 21.12.2022 kirjaga nr 6-3/22/6640-15 tingimuslikult nõuetele vastavaks tunnistanud
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise
keskkonnamõju hindamise programmi (manuses).
Tingimusliku nõuetele vastavaks tunnistamise põhjuseks oli asjaolu, et programmis ei olnud nimeliselt
kõiki eksperdirühma liikmeid välja toodud. Kui programmis puuduvad ekspertgrupi liikmete nimed, kuid
programm vastab muus osas kõigile KeHJS-s ette nähtud nõuetele, saab Keskkonnaamet teha programmi
osas tingimusliku nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse vastavalt Keskkonnaministeeriumi 30.04.2021
juhendile1. See tähendab, et KMH programm tunnistati nõuetele vastavaks kõrvaltingimusega, mille
kohaselt otsus jõustub pärast seda, kui Keskkonnaamet on andnud nõusoleku täiendatud KMH
programmile, milles on nimetatud ka eksperdirühma liikmete nimed (st kõrvaltingimus on täidetud).
Arendaja (AS Direct Consulting) ja ekspert (ELLE OÜ) esitasid Keskkonnaametile 03.05.2023 kirjaga
(manuses) eksperdirühma liikmed ning nende poolt hinnatavad valdkonnad.
KeHJS § 151 lg 4 kohaselt peab asjaomane asutus mh kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust,
mistõttu edastab Keskkonnaamet Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise
ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise eksperdirühma koosseisu ja palub seisukohta
selle piisavuse osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo Lisad:
1. Tingimuslikult nõuetele vastavaks tunnistatud Lehtma KMH programm.pdf
2. ELLE OÜ kiri Lehtma KMH ekspertrühma kooskõlastamine ELLE 270423.asice
Sama: Muinsuskaitseamet ([email protected]), Transpordiamet ([email protected]),
Rahandusministeerium ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]) Teadmiseks: Lea Jalukse ([email protected]) Karin Sisask 5193 1960
1 „KMH/KSH programmis eksperdirühma liikmete nimetamine“
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise
keskkonnamõju hindamise programm
Nõuetele vastavaks tunnistamisele
Projekt number 21LJ23
Tallinn
2022
2
Nimetus Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Versioon Nõuetele vastavaks tunnistamisele
Töö nr 21LJ23
Aeg November 2022
Arendaja Direct Consulting AS
Registrikood: 10575472
Peterburi tee 2F, 11415 Tallinn
Telefon: (+372) 6030700 Kontaktisik: Tõnu Kõuhkna e-post: [email protected]
Keskkonnamõjude hindaja
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Reg nr 10705517
Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn
Telefon: 6117690
E-post: [email protected]
Osalejad Toomas Pallo, MSc (KMH litsents nr 0090)
Lea Jalukse, MSc
Pille Antons, MSc
Kadri Kipper, MSc
Kadi Jette Tamjärv, MSc
Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS................................................................................ 5
2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED .................. 6
2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht ................................ 6
2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................ 6
2.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid ..................................... 7
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................................... 9
3.1 Kavandatava tegevuse ala üldiseloomustus ....................................... 9
3.2 Pinnavesi ............................................................................... 9
3.3 Looduskeskkond ...................................................................... 10
3.4 Kaitsealused objektid ................................................................ 10
4 NATURA EELHINDAMINE .................................................................... 12
4.1 Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ........................................... 12
4.2 Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 võrgustiku alade
kaitsekorraldusega ......................................................................... 13
4.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused ....................... 13
4.4 Tõenäoliste mõjude määratlemine ja hindamine ............................... 14
4.5 Natura eelhindamise järeldused ................................................... 14
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........... 16
6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ................... 19
7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA TEAVE VAJALIKE UURINGUTE KOHTA ................. 21
8 KMH JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA .................................... 22
8.1 Ülevaade programmi avalikustamisest ............................................ 26
9 KMH OSAPOOLED, EKSPERDIRÜHM, ASJAOMASED ASUTUSED JA HUVIPOOLED ............. 28
9.1 KMH osapooled........................................................................ 28
9.2 Eksperdirühm ......................................................................... 28
9.3 Asjaomased asutused ja huvipooled ............................................... 29
KASUTATUD MATERJALID ....................................................................... 30
LISAD .......................................................................................... 32
Lisa 1. Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja
süvendamispinnase kaadamise keskkonnaloa taotlus koos lisaga ................... 32
Lisa 2. Tagasiside KMH programmile asjaomastelt asutustelt ja vastused ......... 33
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 4
Lisa 3. Avaliku arutelu protokoll ......................................................... 47
Lisa 4. Avalikustamise ajal saabunud kirjad koos vastustega ........................ 55
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5
1 SISSEJUHATUS
Aktsiaselts Direct Consulting soovib tähtajatut keskkonnaluba, et süvendada Lehtma sadama sissesõidukanalit ja kaadata süvendatud pinnast Tareste lahte mahus kuni 50 000 m3 aastas. Keskkonnamõju hindamine (KMH) on algatatud 06.11.2019 Keskkonnaameti poolt koos veeloa taotluse menetlusse võtmisega (kiri nr 14-6/19/640-2). AS Direct Consulting poolt kavandatav tegevus kuulub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) §6 lg1 p17 olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka (mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3), mille puhul on KMH kohustuslik ning sellise tegevuse korral algatatakse KMH selle vajadust põhjendamata. Aktsiaseltsil Direct Consulting oli tähtajaline veeluba nr L.VV/325744, mis aegus 31.12.2021. Tähtajatu keskkonnaloa taotlus on esitatud programmi lisas 1.
Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Käesolev keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programm on koostatud, järgides keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (RTI, 24.03.2005, 15, 87). KMH protsess viiakse läbi vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele ja heale tavale.
KMH programmis kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise ulatust ja hindamismetoodikat ning esitatakse KMH protsessi kirjeldus ja ajakava. Lisaks nimetatakse programmis KMH huvitatud osapooled.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 6
2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED
2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht
Lehtma sadam asub Tahkuna poolsaarel, Tareste lahe ääres, Lehtma külas Hiiumaa vallas Hiiu maakonnas.
Lehtma sadama akvatooriumi koordinaadid on: 59°04,100' N, 22°41,653'E; 59°03,978' N, 22°41,979' E;59°03,898' N, 22°41,972' E; 59°03,894' N, 22°42,203' E; 59°03,934' N, 22°42,206' E; 59°03,935' N, 22°42,155' E.
Tahkuna poolsaare rannikumeres on domineerivaks aktiivsed hüdrodünaamilised protsessid (lainetus ja hoovused), mis põhjustavad intensiivset meresetete ümberpaiknemist ulatuslikul merealal. Lehtma sadama sissesõidukanal ja kompensatsiooniala asub aktiivses liivade liikumise piirkonnas ning olemasolevad tehnilised meetmed ei ole piisavalt efektiivsed takistamaks laevatee liivaga täitumist. Lehtma sadamakai valmimisega 1985. aastal seostatakse Tareste lahe läänekaldal paikneva liivaranna erosiooni.1
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on eemaldada kogunenud liiv sadama akvatooriumist ja kaadata süvendatud pinnas Tareste lahte samas mahus. Sadama süvendamine võimaldab sadamat sihtotstarbeliselt kasutada. Lehtma sadama süvendamine toimub iga-aastaselt nii sadama akvatooriumis kui ka sadama sissesõidukanalis. Süvendatavaks pinnaseks on liiv, mille ümberpaigutamise maht on kuni 50 000 m3 aastas.
Piirkonnas läbi viidud uuringud1 on näidanud, et seni kasutusel olnud kaadamiskoht ei ole sobilik Tareste lahe läänekaldal viimastel kümnenditel toimunud ulatusliku pinnaseerosiooni peatamiseks. Senise veeloaga võrreldes on uuringutele tuginedes kaadamiskohta muudetud, et leevendada sadamakai negatiivset mõju luidetele. Planeeritava kaadamiskoha koordinaadid on:
59° 3’ 38.646“ N, 22° 41. 54.576“ E
59° 3’ 38.022“ N, 22° 42’ 41.928“ E
59° 3’ 11.538“ N, 22° 42’ 40.614“ E
59° 3’ 12.162“ N, 22° 41’ 53.268“ E
Kavandatava tegevuse täpne asukoht on nähtav Joonis 2-1.
2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatavaks tegevuseks on Lehtma sadama sissesõidukanali süvendamine ja süvendatud pinnase kaadamine.
Süvendamiseks kavatsetakse kasutada nii ühe- kui paljukopalist ekskavaatorit ning pinnasepump-süvendajat. Ammutatud materjal kavatsetakse teisaldada pinnasepraamidega kaadamiskohale Tareste lahes.
Süvendatavaks pinnaseks on liiv, mille ümberpaigutamise maht on kuni 50 000 m3 aastas.
1 Noormets, et al., 2018. Tareste Lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju rannaerosioonile ja selle leevendamise
võimalused. Uuring on programmi Lisas 1 koos veeloa taotlusega.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7
Joonis 2-1. Kavandatava tegevuse asukohakaart
2.3 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid
Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid on erinevad lahendused arendaja poolt soovitud tegevuse ellu viimiseks.
Kavandatava tegevuse reaalsete võimalike alternatiividena saab käsitleda asukohaalternatiive ning tehnoloogilisi alternatiive.
Ebareaalsed alternatiivid. Alternatiivina ei hinnata tegevusi, mis ei ole vastavuses arendaja poolt soovitud eesmärkidega. Selle alla kuulub näiteks sadama käitamine mõnes teises asukohas. Samuti ei hinnata Lehtma sadama likvideerimist, kai lammutamist ja/või ümber ehitamist.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 8
Nullalternatiivina käsitletakse olukorda, kus vee erikasutustöid ei tehta, kuid kai jääb alles endisel kujul.
Alternatiiv 1 on kavandatav tegevus, mida on kirjeldatud eespool. Planeeritava kaadamiskoha koordinaadid on:
59° 3’ 38.646“ N, 22° 41. 54.576“ E
59° 3’ 38.022“ N, 22° 42’ 41.928“ E
59° 3’ 11.538“ N, 22° 42’ 40.614“ E
59° 3’ 12.162“ N, 22° 41’ 53.268“ E
Alternatiiv 2 on kaadamine olemasolevale kaadamisalale asukoha koordinaatidega:
59° 3’ 23.418“ N 22° 44’ 16.146“ E
59° 3’ 17.418“ N 22° 45’ 4.146“ E
59° 2’ 44.418“ N 22° 44’ 52.146“ E
59° 2’ 59.418“ N 22° 44’ 4.146“ E
Peamine erinevus kavandatava tegevusega ehk Alternatiiviga 1 on kaadamiskoha asukoht.
Alternatiiv 3 on süvendatud setete paigutamine erosiooni all kannatavale rannale. Asukoht täpsustub KMH aruande koostamise käigus.
Lisaks eelpool loetletud alternatiividele hinnatakse ka teisi asukohaalternatiive juhul, kui need osutuvad KMH käigus läbi viidud analüüsi tulemusel asjakohasteks.
Samuti hinnatakse vajadusel eelpool nimetatud alternatiivide alamalternatiividena erinevaid tehnilisi lahendusi süvendamis- ja kaadamistööde läbiviimiseks, s.t. ekskavaatoriga süvendamine ja praamiga kaadamine ning pumpamine, kui nende keskkonnamõjus seisneb olulisi erinevusi.
Käesoleva KMH protsessi raames ei hinnata kai lammutamist ja/või ümber ehitamist. Kai ümberehitamise lahendus ei ole kooskõlas arendaja poolt kavandatava tegevusega ning seda kaalub arendaja ainult juhul kui leevendavad meetmed süvendamise ja kaadamise mõjude vähendamiseks ei ole piisavad ja vee erikasutusloa taotlust ei rahuldata. Selle võimaluse kaalumine on mahukas eraldiseisev projekt ja seda käsitletakse vajadusel käesolevast KMH-st eraldiseisva järgmise etapina.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
3.1 Kavandatava tegevuse ala üldiseloomustus
Lehtma sadam asub Lehtma külas, Hiiumaa vallas (end Kõrgessaare vald), Tahkuna poolsaare kirdeosas.
Lehtma sadamat ümbritseb valdavas osas Tareste laht, läänest piirneb sadam peamiselt tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Sadam asub 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistul (katastritunnus: 39201:004:0937), mille pindala on 2,83 ha2. Sadamas on 7 kaid, üldpikkusega 532 m. Sadama akvatoorium hõlmab 126 600 m2 maa-ala ja 89 000 m2 veeala. Sadam teenindab kalalaevu.3
Lehtma külas elas 2020. aasta seisuga 4 inimest.4
Lehtma sadamasse viib Lehtma sadama tee (mustkate). 2020. aastal oli keskmine ööpäevane liiklussagedus Lehtma sadama teel (lõik 0-6,98 km) 202 sõidukit (sõiduautode osakaal 93%, veoautode ja autobusside osakaal 3%, autorongid 4%).
Kärdla linn asub Lehtma sadamast ca 12 km kaugusel (mööda maanteed).5
Kavandatava tegevuse ala jääb Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemere alarajooni 29 (väike kalapüügiruut 271).6 Piirkonnast püüti ajavahemikul 2011-2020 keskmiselt 7,2 tonni kala aastas.7
3.2 Pinnavesi
Tareste laht on Hiiumaa kirderannikul asuv avalaht. Laiemas mõttes on tegemist Lehtma ja Hiiesaare vahelise merealaga. Tareste laht on avalik veekogu, mida iseloomustab mesohaliinne, madal, lainetusele avatud rannikuvesi.
Tareste lahte suubuvad Ussisoo peakraav (VEE1600004), Tareste jõgi (VEE1163800), Rannametsa oja (VEE1600025), Nuutri jõgi (VEE1164000), Lehtma jõgi (VEE1163700) ja Liivajõgi (Kärdla oja, VEE1163900).8
Kavandatava tegevuse ala paikneb Lääne-Eesti vesikonnas, Hiiu madala rannikuveekogumis (veekogumi kood EE_7). Veekogumi koondseisund on hinnatud 2019. a seisuga halvaks. Halva koondseisundi põhjuseks on halb keemiline seisund (Hg sisaldus kalas 2011. a seireandmete alusel). Veekogumi ökoloogiline seisund on hinnatud kesiseks (mittehead seisundinäitajad on fütoplanktoni biomass, klorofüll a, üldfosfori, üldlämmastiku ja Secchi läbipaistvus 2017. a seireandmete alusel).9
2 Maa-ameti kaardirakendus: Maainfo (seisuga 26.04.21)
3 Sadamaregister: Lehtma sadam https://www.sadamaregister.ee/sadam/311 (seisuga 16.04.21)
4 Statistikaameti kaardirakendus https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (seisuga 29.04.21)
5 Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 29.04.21)
6 Läänemeri, ICESi alarajoonid ja väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/6010/VV_65m_lisa6.pdf#
7 Eesti mereala planeeringu kaardirakendus. 2021. http://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (seisuga 19.04.2022)
8 Keskkonnagentuur: EELIS infoleht
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=4;1588747579;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=534406079 (seisuga 16.04.21)
9 Keskkonnaagentuur, 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 10
3.3 Looduskeskkond
Kavandatava tegevuse piirkonna mereala põhjataimestik on suhteliselt liigi- ja biomassivaene10, põhjasubstraadiks on valdavalt liiv.
Tahkuna poolsaar on aga liigirikas ja seal on mitmeid olulisi elupaiku.
3.4 Kaitsealused objektid
Kavandatava tegevuse ala paikneb väljaspool kaitsealasid ja kaitsealuste liikide elupaiku.
Tahkuna poolsaarele jääb aga mitmeid kaitsealuste looma-, taime- ja samblikuliikide leiukohti ning kaitsealasid. Kaitsealustest liikidest leidub seal lisaks paljudele teistele näiteks kirjuhahk, roheline hiidkupar, harilik ungrukold, rand-seahernes, erinevad käpalised ja nahkhiired.
Tareste lahe kaitsealused alad ja üksikobjektid on Kärdla rändrahn (KLO4000515), Tareste maastikukaitseala (KLO1000601). Lisaks asub Tahkuna poolsaarel Tahkuna looduskaitseala (KLO1000290).11
Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad: Tareste loodusala (RAH000579), Tahkuna loodusala (RAH000089). Tahkuna ja Tareste loodusalade puhul on kaitstavateks väärtusteks rannikuelupaigad, näiteks püsitaimestuga liivarannad, eelluited, hallid luited, metsastunud luited, luidetevahelised niisked nõod. Enam kui 6 km kaugusele jääb ka Väinamere loodusala (RAH0000605) ja Väinamere linnuala (RAH0000133), millele kavandatav tegevus eeldatavasti mõju ei avalda. Natura 2000 alasid on täpsemalt käsitletud KMH programmi peatükis 4 Natura-eelhindamine.
Tareste maastikukaitseala kuulub ühtlasi loodusalana (RAH0000579) Natura 2000 võrgustikku. Vastavalt kaitse-eeskirjale kaitstakse Tareste maastikukaitsealal:
1) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas, - rukkirääku (Crex crex) ja sookurge (Grus grus), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, - ning I ja II kaitsekategooria liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on laiad madalad abajad ja lahed (1160), rannikulõukad (1150*), rannaniidud (1630*), luidetevahelised niisked nõod (2190), hallid luited (2130*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning vanad loodusmetsad (9010*);
3) karedat jürilille (Cardamine hirsuta), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), rohekat käokeelt (Platanthera chlorantha), suurt käopõlle (Listera ovata), tumepunast neiuvaipa (Epipactis atrorubens), ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäppa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi-sõrmkäppa (Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dacthylorhiza incarnata), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica) ja halli käppa (Orchis militaris), mis kõik on III kaitsekategooria liigid, ning II kaitsekategooria liike.
Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks (Tareste ja Rannametsa) ja üheks piiranguvööndiks (Tareste lahe). Rannametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste liikide ja vanuse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kujundamine puhke- ja õppe-eesmärkidel. Tareste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes
10 Sipelgas, L., Raudsepp, U., Lessin, G., Kolesova, N., Alari, V., Kõuts, M., 2009. Lehtma sadama süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne
11 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11
loodusliku protsessina. Tareste lahe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste linnuliikide elupaikade kaitse.12
Tahkuna looduskaitseala kuulub loodusalana (RAH000489) Natura 2000 võrgustikku. Tahkuna looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1) inimmõjuta või vähese inimmõjuga põlismetsade, soode ja kinnikasvavate järvede kaitse, luidete ja luitemetsade säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;
2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ning II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse.
Tahkuna looduskaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks loodusreservaadiks (Lehtma) ja kuueks sihtkaitsevööndiks (Lepaniidi SKV, Järidemetsa SKV, Lõimastu SKV, Kodeste soo SKV, Kauste SKV, Kodeste metsa SKV). Lepaniidi, Järidemetsa ja Kodeste soo SKV kaitsmise eesmärk on ökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Lõimastu, Kauste ja Kodeste metsa SKV kaitse eesmärk on metsakoosluste tüübi ning elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.13
12 Tareste maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 150
https://www.riigiteataja.ee/akt/12832149?leiaKehtiv
13 Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 22.09.2006 määrus nr 207 https://www.riigiteataja.ee/akt/13295625
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 12
4 NATURA EELHINDAMINE
Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad: Tareste loodusala (RAH000579) ja Tahkuna loodusala (RAH000089).
Enam kui 6 km kaugusele jääb ka Väinamere loodusala (RAH0000605) ja Väinamere linnuala (RAH0000133). Kuna alad paiknevad väljaspool kavandatava tegevuse mõjupiirkonda, siis kavandatav tegevus neile mõju ei avalda.
Tareste loodusalale ja Tahkuna loodusalale on käesolevas peatükis läbi viidud Natura eel- hindamine.
Natura 2000 alade puhul on oluline vältida kõikide selliste tegevuste, mis ei ole seotud kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisega, negatiivset mõju kaitse eesmärgiks olevatele väärtustele, sh liikidele ja elupaigatüüpidele.
KMH menetluse osana tuleb läbi viia ka Natura hindamine. Natura hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura-eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda negatiivne mõju Natura alale ning asjakohase hindamise vajadus.
Hindamine on viidud läbi vastavalt juhendmaterjalidele „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“14, „Juhised loodusdirektiivi artikli 6.4 rakendamiseks Eestis“15 ja „Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted.“16
4.1 Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus17
Tareste loodusala (RAH0000579)
Tareste loodusala (EE0040124) Hiiu maakonnas kaitstavad elupaigatüübid on:
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).
Tareste loodusalal kehtib Tareste maastikukaitseala kaitsekord.
Tahkuna loodusala (RAH000489)
Tahkuna loodusala (EE0040133) Hiiu maakonnas kaitstavad elupaigatüübid on: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on soohiilakas (Liparis loeselii).
14 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:
Keskkonnaamet.
15 Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet, 40 lk.
16 Euroopa Komisjoni teatis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“. Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final
17 Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615
https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13
Tahkuna loodusalal kehtib Tahkuna looduskaitseala kaitsekord.
4.2 Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega
Tegevus ei ole ühegi Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on süvendada sadama akvatooriumit ja kaadata süvendatud pinnas Tareste lahte samas mahus. Tegevus on seotud rannikuprotsessidega ja rannajoone muutustega, seega on mõju rannikuelupaikadele.
Kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustike aladel kehtivad alljärgnevad kaitse-eeskirjad:
• Tareste maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri18,
• Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri19.
Kavandatava tegevuse korral tuleb arvestada järgmiste, alade kaitseks loodud looduskaitsealade ja maastikukaitsealade, kaitsekorralduskavadega:
• Tareste maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-202220,
• Tahkuna looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-202421.
Kavandatav tegevus ei tohi kavades toodud eesmärkide saavutamist takistada.
4.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused
Kavandatava tegevuse puhul tuleb tähelepanu pöörata eelkõige rannikelupaikadele, seotuna setete liikumisega.
Kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda jäävad rannikuelupaigad on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (*1130), püsitaimestuga liivarannad (91640), eelluited (2110), hallid luited (*2130), metsatunud luited (2180) ja luidetevahelised niisked nõod (2190).
Kokkuvõttev ülevaade kaitse-eesmärkide ja võimaliku ebasoodsa mõju osas on esitatud järgnevates tabelites.
Tabel 4-1. Tareste loodusalal kaitse-eesmärkide paiknemine kavandatava tegevuse eeldatava mõjuala suhtes.
Kaitstav elupaigatüüp Mõjupiirkond*
liivased ja mudased pagurannad (1140) +
rannikulõukad (*1150) +
laiad madalad lahed (1160) +
püsitaimestuga liivarannad (1640) +
eelluited (2110) +
hallid luited (*2130) +
metsatunud luited (2180) +
luidetevahelised niisked nõod (2190) +
vanad loodusmetsad (*9010) -
18 https://www.riigiteataja.ee/akt/13292886
19 https://www.riigiteataja.ee/akt/13295625
20 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=699916582
21 https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-1365997911
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 14
Kaitstav elupaigatüüp Mõjupiirkond*
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) - (*) Mõjupiirkond: „+“ elupaik jääb kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda, „-“ elupaik ei jää kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda.
Tabel 4-2. Tahkuna loodusalal kaitse-eesmärkide paiknemine kavandatava tegevuse eeldatava mõjuala suhtes
Kaitstav elupaigatüüp Mõjupiirkond* Kaitstav liik Mõjupiirkond*
esmased rannavallid (1210) - Soohiilakas (Liparis loeselii)
-
püsitaimestuga liivarannad (1640)
-
eelluited (2110) -
hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130)
-
metsastunud luited (2180) -
luidetevahelised niisked nõod (2190)
-
siirde- ja õõtsiksood (7140) -
vanad loodusmetsad (*9010) -
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)
-
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) - (*) Mõjupiirkond: „+“ (liigi) elupaik jääb kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda, „-“ (liigi) elupaik ei jää kavandatava tegevuse eeldatavasse mõjupiirkonda.
4.4 Tõenäoliste mõjude määratlemine ja hindamine
Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Tareste loodusala.
Kavandatav tegevus ei mõjuta Tareste loodusala metsaelupaiku (*9010, *9080), mis jäävad väljapoole mõjupiirkonda.
Rannikuelupaikade puhul on mõju ilmnemine võimalik. Rannikuelupaiku võivad mõjutada setete liikumise muutus (seoses kaadamiskoha muutusega). Tareste lahe läänekaldal toimub ulatuslik erosioon. Endine liivarand on hävinenud. Olemasoleva olukorra jätkumine võib kahjustada Tareste loodusala esmatähtsaid elupaigatüüpe halle luiteid ning rannikulõukaid, samuti teisi kaitstavaid elupaigatüüpe. Kavandataval tegevusel on eeldatavalt positiivne mõju rannikuelupaikadele, sest sellega muutub eeldatavalt setete liikumine Tareste lahes.
Tareste loodusala puhul viiakse täpsem hindamine läbi KMH käigus läbiviidavas Natura asjakohases hindamises.
Nii Tahkuna loodusala metsaelupaigad (7140, *9010, *9080, *91D0) kui Tahkuna loodusala rannikuelupaigad jäävad väljaspoole Lehtma sadama eeldatavat mõjupiirkonda. Seega ei ole ette näha negatiivset mõju Tahkuna loodusala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele.
4.5 Natura eelhindamise järeldused
Lähtudes EELIS-est ja kaitsekorralduskavadest saadud informatsioonist, võib eelhindamise põhjal välistada võimaliku mõju Tahkuna loodusala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Samuti jäävad võimalikust mõjupiirkonnast välja Väinamere linnu- ja loodusalad ning võimaliku ebasoodsa mõju neile aladele saab välistada.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15
Käesolevas etapis ei ole KMH eksperdil võimalik välistada võimalikku ebasoodsat mõju Tareste loodusalale. Mõju avaldumine ja selle ulatus selgitatakse välja KMH aruande koostamise etapis läbiviidava Natura asjakohase hindamise käigus. Seejuures töötatakse vajadusel välja leevendavad meetmed.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 16
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+22 on püstitatud järgmised eesmärgid: Eesti on avatud merele. Riigi rahvusvahelise konkurentsivõime üheks põhiteguriks olev reisi-, kauba- ja väikesadamate võrgustik toimib tegusalt ning on muu taristuga hästi ühendatud. Tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline. Sobivate planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse, riigikaitse ja majandustegevuse vahel. Nii linnades kui ka maal Eesti maastikku hästi ilmestavad ja ruumi eripära esile tõstvad veekogud ja rannaalad on aktiivses ja kestlikus avalikus kasutuses. Planeeritav tegevus toetab eelmainitud eesmärke.
Hiiumaa valla uus üldplaneering23 algatati 2018. a oktoobris, mille lähteseisukohtade ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta on vallale esitatud hulk ettepanekuid, mille töögrupp koos konsultantidega on läbi kaalunud ning vajadusel dokumenti täiendanud. Käesoleva KMH programmi koostamise ajal on Hiiumaa valla kodulehel kättesaadavad üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse dokument koos esitatud ettepanekutega. Üldplaneeringu järgmist tööversiooni ega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet ei ole käesoleva KMH programmi kirjutamise ajal avaldatud.
Hiiumaa valla arengukava 2035+24 rõhutab sadamate arengu tähtsust, kuid sätestab ühe keskkonnahoiu ja -teadlikkuse eesmärgina Lehtma ja Sõru sadama rajatiste (nt kai) ümberehitamise, vältimaks ranna-alade erosiooni. Kai ümberehitamine ei ole KMH raames reaalne alternatiiv majanduslikel põhjustel, kuid käesoleva KMH protsessi eesmärk on leida Lehtma sadama kaadamisest tingitud rannaerosiooni leevendamiseks, seega kavandatav tegevus on üldjoontes arengukavaga kooskõlas.
Hiiu maakonna merealade planeeringu25 mõistes on Lehtma sadam oluline sadam. Planeeringu üheks eesmärgiks on tagada sadamate võimalikult mitmekesine kasutamine. Eelisarendada tuleb sadamaid, mis võimaldavad turistidele ligipääsu. Turismiga seotud laevade sissesõidu eesmärgiks on vajalik süvendamine 3,5 meetrini, kaubalaevadega seotus sissesõidu eesmärgil 5 meetrini. Lehtma sadama puhul on planeeringus välja toodud olemasolevateks kasutusviisideks: kaubavedu, kalapüük ja mereturism. Kavandatav tegevus seostub positiivselt antud eesmärkidega.
Kõrgessaare valla üldplaneeringus23 (kehtestatud 2010. a) on Lehtma nimetatud ühena kolmest valla suuremast sadamast. Sadama ala on planeeringu kaardil märgitud tootmisettevõtete ja ladude maana ning äri- ja teenindusettevõtete reservmaana. Lehtma sadamast lõuna poole mööda rannajoont on hoiumets kuni valla piirini v.a. RMK Tõrvanina Paradiisiranna telkimisala. Hoiumetsa piiril sisemaa poole kulgeb tugimaantee, mis suundub lõuna poolt sadamani välja. Üks eratee ja üks metsatee viivad tugimaanteelt randa. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist tööstus- ja kalasadamaga. Lehtma sadamasse on planeeritud jettide ja skuutritega randumine. Lehtma sadam on üks neljast valla tiheasustusaladest, kus rakendub detailplaneeringu kohustus. Kalanduse ühe arengusuunana näeb üldplaneering Lehtma sadama detailplaneeringu muutmist ja elluviimist, kuid seda ei ole
22 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 2013. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf
23 Hiiumaa vallas kehtivad üldplaneeringud. Kõrgessaare osavald. https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering
24 Hiiumaa valla arengukava 2035+.
http://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/27607563/Hiiumaa+valla+arengukava+2035%2B%20eeln%C3%B5u.pdf/5bd612bd-c4fb-4997-957f-
d7f5b5a17ace
25 Hiiu maakonna merealade planeering. 2016. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17
läbi viidud. Lehtma sadama detailplaneering aastast 199726 kehtib Lehtma sadamas siiani. Kuna valla üheks arengueelduseks loetakse sadamate olemasolu ja kavandatav tegevus hoiab sadama läbitavana, siis kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas.
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 203027 on toodud järgnev: ligi 17% ehk u 14 000 tonni Eesti kutselise kalapüügi saagist püütakse ranna- ja sisevete püügil, kus opereerib ligemale 1400 loa omanikku u 2400 loale kantud kaluri näol. Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Kalasadamad ja lossimiskohad vajavad investeeringuid infrastruktuuri parandamiseks, seadmetega varustamiseks ja multifunktsionaalsuse edendamiseks. Kavandatav tegevus parandab sadama infrastruktuuri ja toetab eelmainitud eesmärke.
Eesti mereala planeeringu28 (kehtestamisel) suunistes on välja toodud: säilitada/luua vaba juurdepääs kalastusaladele (rannikupüük ja traalpüük), kalasadamatele ja lossimiskohtadele kalavarude efektiivseks kasutamiseks. Ranniku sobivaimad sadamakohad on enamasti selleks otstarbeks juba kasutusel. Kuigi kauba- ja reisisadamate võrgustik on valdavalt välja arenenud toimub nende sadamate laiendamine vastavalt vajadustele. Areneb väikesadamate võrgustik: korrastatakse vanu sadamaid ja ehitatakse ka päris uusi. Looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige suuri kulusid (nt korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, vajadus ohtrama navigatsioonimärgistuse järele vms). Kavandatav tegevus toetab eesmärki säilitada vaba juurdepääs kalasadamale (lossimiskohale).
Mereplaneeringuga uusi kaadamisalasid ei kavandata. Prioriteediks on olemasolevate kaadamisalade kasutus, millest üks asub Lehtma sadamas. Uute kaadamisalade määramist (kavandatava tegevuse puhul alternatiivid 1 ja 3) ei loeta mereplaneeringu muutmiseks, juhul kui järgitakse mereplaneeringuga seatud tingimusi. KMH käigus arvestatakse mereplaneeringu kaadamise suuniste ja tingimustega.
Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegias 2015-202529 on toodud järgnev: traalpüügi sektorit esindab Hiiumaal AS Hiiu Kalur. 2014. aastal oli Hiiu Kaluri püügivõimaluseks 3870 tonni räime (Eesti kogupüügivõimalus vastavalt 16 553 tonni) ning 7330 tonni kilu (Eestis 30 126 tonni). Lisaks veel 208 tonni turska (Eestis 1520). Kuigi Hiiu Kalurile kuulub märkimisväärne osa Eesti kvoodist, lossiti 2014. aastal Hiiumaal Lehtma sadamas sellest vaid väikene osa 1804 tonni kilu ning 504 tonni räime. Hiiumaal lossimine on logistiliselt keerukam ning kulukam. Kohalikule elanikkonnale toob traalipüük kala lauale ajal, mil suurem osa rannapüügist on talvepuhkusel või on püütavad kogused väga väikesed. Kavandatav tegevuse tagajärjel paraneb Lehtma sadama võimekus teenindada kalalaevu, seega on tegevusel eeldatavalt positiivne mõju eelmainitud strateegiale.
Koostatava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava30 järgi kuulub Tareste laht Hiiu madala rannikuveekogumisse. Rannikumere veekogumi seisundi koondhinnang oli nimetatud rannikuveekogumi kohta 2019. aasta seisuga halb. 2021. aastaks ei ole saavutatud koondseisundi eesmärki hea seisund. Veemajanduskava eesmärk aastaks 2027 on samuti mainitud veekogumis saavutada hea seisund. Kavandatav tegevus võib ohustada
26 Lehtma sadama detailplaneering, 1997, Dagopen OÜ, Äri-,tootmis-, liiklus-, riigikaitse ja jäätmekäitlusmaa, Lehtma küla.
27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-
taistekst.pdf
28 Eesti mereala planeering. 2021. http://mereala.hendrikson.ee/lahendus-kehtestamisel.html
29 Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia 2015-2025.
http://www.hiiukala.org/uploads/ADMINFILES/yldkoosolekud/STRATEEGIA_2016_03_muudatused_november%202018_I.pdf
30 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 18
veemajanduskava eesmärkide täitmist. Keskkonnamõju hindamise käigus võetakse veemajanduskava eesmärke arvesse.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19
6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU
Sadama akvatooriumi süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise võimalikeks mõjuallikateks on:
− pinnase süvendamisel ja kaadamisel tekkiv heljum; − setete liikumise muutus Tareste lahes ja lahe rannikul; − liikuvad allikad, mida kasutatakse süvendamis- ja kaadamistöödel; − vahetu tegevuse mõju ehk mattumine pinnase alla kaadamisel/väljakaevamine
süvendamisel.
Kavandatav tegevus mõjutab Tareste lahte ja selle rannikut. Lisaks otsesele mõjule arvestatakse ka kaudset mõju sadama süvendamisest.
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt riigipiire ületavat keskkonnamõju.
Olulisemad kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud on:
− mõju veele – mere seisundile; − mõju maastikule ja pinnasele; − mõju looduslikule mitmekesisusele ja kaitsealadele; − mõju kaadamisala elustikule ja elupaikadele.
Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse KMH aruandes, mille hulka kuulub ka vajadusel seireprogrammi väljatöötamine.
Mõju keskkonnale hinnatakse tegevuse erinevates etappides, arvestades kavandatava tegevuse eripäradega. Süvendamine ja kaadamine toimub regulaarselt. Rajamisetappi ning likvideerimisetappi ei ole kavandatava tegevuse korral asjakohane välja tuua, seega hinnatakse kavandatava tegevuse mõju käitamisaegsete mõjudena.
Aruandes arvestatakse vähemalt järgnevalt kirjeldatud mõjuvaldkondadega:
− Mõju pinnaveele. Süvendamise ja kaadamise mõju pinnaveele seisneb setete ja heljumi paiskamises merevette. Keskkonnamõjude hindamisel tuleb vaadata tegevusega kaasnevate setete ja heljumi liikumist ja vee läbipaistvuse muutust. Selgitatakse välja, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida või vähendada.
− Mõju pinnasele. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju rannaprotsessidele ja setete kogunemisele rannal.
− Mõju maastikule. Piirkond asub aktiivsete rannaprotsesside piirkonnas ja kavandatav tegevus on seotud setete liikumisega Tareste lahes ning mõjutab seda otseselt. KMH peamiseks eesmärgiks on hinnata kavandatava kaadamiskoha mõju rannaprotsessidele ja maastikule rannal.
− Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja loomadele. Hinnatakse setete ja heljumi mõju kohalikele populatsioonidele nii meres kui rannikul – rannikuelupaikadele, taimestikule, kalastikule, sh kudealadele ja linnustikule. Mõjude hindamiseks linnustikule kaasatakse ornitoloog ning kasutatakse varasemate inventuuride, avalike andmebaaside ja kohalike ornitoloogide andmeid (vt ptk 9.2).
− Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele. Piirkonnas esineb kaitsealuseid liike ning kaitsealasid. KMH käigus hinnatakse tegevuse mõju nendele.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 20
Mõjude hindamiseks linnustikule kaasatakse ornitoloog ning kasutatakse varasemate inventuuride, avalike andmebaaside ja kohalike ornitoloogide andmeid (vt ptk 9.2).
− Mõju Natura 2000 aladele. Kavandatava tegevus ei toimu Natura alal, kuid mõju Natura 2000 alale võib esineda kaudse mõjuna. Natura eelhindamine on toodud programmis peatükis 4.
− Mõju hädaolukordadest. Hädaolukorrad on sündmused, mille toimumine on prognoosimatu, kuid mille esinemist saab heade juhtimistavadega vähendada. Hädaolukorrad võivad olla seotud ilma ning meresõiduga. Võimalikke hädaolukordadest tulenevaid mõjusid hinnatakse KMH käigus.
− Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule, varale, eri huvialadele merel ja piirkonna puhkemajandusele. Senised süvendus- ja kaadamistööd on oluliselt mõjutanud rannikuprotsesse ja seetõttu ka otseselt mõjutatavale alale jäävate eramaade omanikke. Mõjutatavasse piirkonda jääb ka Riigimetsa Majandamise Keskuse Tareste puhke- ja telkimisala koos supluskohaga, samuti Kärdla suplusrand.
− Mõju kultuuripärandile, sh militaarobjektidele. Kavandatava kaadamisala sisse jääb purjelaeva vrakk.
− Kaudne mõju. Kaudse mõjuna käsitletakse mõju, mis tegevuse tulemusel avaldub mõnes teises asukohas või mõne teise keskkonnaelemendi kaudu. Kaudse mõjuna käsitletakse sadama tegevusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis ei avaldu otseselt, nt tööhõive või laevade saabumise ja lahkumisega seotud müra ja lainetus.
Tulenevalt olulise keskkonnamõju eeldatavast puudumisest ei käsitleta keskkonnamõju hindamise aruandes järgmisi mõjuvaldkondi:
− Mõju põhjaveele. Tegevusel puudub oluline mõju põhjaveele. − Mõju kliimale. Kavandatava tegevusega seoses ei ole eeldatavalt ette näha olulist mõju
kliimale. − Mõju välisõhu kvaliteedile. Kavandatava tegevusega seoses ei rajata heiteallikaid, mis
võiksid välisõhu seisundit mõjutada. Liikuvad heiteallikad, mida kasutatakse süvendamisel ja kaadamisel võib lugeda välisõhu kvaliteedi seisukohast väheolulisteks mõjuallikateks, seetõttu mõju välisõhule ei hinnata.
− Mõju müratasemele. Müratase kavandatava tegevuse puhul olemasolevaga võrreldes eeldatavasti ei muutu. Kaadamiskoha muudatusega seotud mürataseme muutust võrreldes olemasoleva olukorraga võib pidada väheoluliseks.
− Mõju vibratsiooni tasemele. Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha olulisi vibratsiooni taseme muutusi.
− Mõju maavaradele. Kavandatav tegevus ei mõjuta maavarade kasutamist või kaevandamisväärsena säilimist.
− Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse, soojuse või kiirguse tasemes.
− Koosmõju teiste tegevustega. Koosmõju olemasolevate või planeeritavate tegevustega ei ole piirkonnas ette näha.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21
7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA TEAVE VAJALIKE UURINGUTE KOHTA
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid.
Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui keskkonnamõju hindaja poole.
Mõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Nt müra levik ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on elanikkond ning elusloodus.
Lehtma sadama muuli paiknemisega ning akvatooriumi süvendamisega seotud keskkonnahäiringuid on mitmel korral uuritud järgnevates töödes:
• 2008. aastal viis TTÜ Meresüsteemide Instituut läbi uuringu „Setete liikumise ja seda põhjustavate faktorite pilootuuring Lehtma sadama laevatee läheduses“.
• 2018. aasta suvel viidi läbi põhjalik uuring „Tareste lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused.“
• Kaarel Orviku on uurinud Tahkuna poolsaare randade lito- ja morfodünaamikat, see on avaldatud raamatus „Rannad ja rannikud“ (Orviku, 2018).
• 2009. aastal viis TTÜ Meresüsteemide instituut läbi Lehtma sadama süvendustööde keskkonnamõju hindamise, mille käigus viidi läbi mitmed ulatuslikud uuringud, mille tulemused on endiselt asjakohased.
Lisaks ülal loetletud töödele, on KMH ekspert tuvastanud järgnevate täiendavate uuringute läbi viimise vajaduse, mille sisu on kooskõlastatud Keskkonnaametiga31:
• hüdrodünaamika, setete liikumise uuringud ja setete transpordi modelleerimine
• põhjaelustiku uuring
• allveearheoloogiline uuring
• rannikuelupaikade inventuur (nii meres kui maismaal) Natura täismahulise hindamise raames
KMH aruande etapis võetakse arvesse nii asjaomastelt asutustelt kui avaliku arutelu raames saadud tagasisidet uuringute sisu ja ulatuse kohta.
31 Kiri Keskkonnaametilt ELLE OÜ-le, 02.03.2022 nr 6 3/21/9811 13 „Arvamus Lehtma sadama keskkonnamõju hindamise programmi täpsustuste kohta“.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 22
8 KMH JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA
Tabel 8-1 annab ülevaate KMH protsessist ning orienteeruvast ajakavast arvestatuna programmi koostamise hetkest. Ajakavas võib esineda muutusi seoses eksperdist sõltumatute asjaoludega või hindamistööde eeldatavate mahtude kasvuga.
Tabel 8-1. KMH protsessi eeldatav ajakava
Tegevus Põhivastutaja/läbiviija
2021 2022 Märkused
Apr Mai Juu ni
Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept
KMH programm
KMH programmi koostamine KMH ekspert
Otsustaja kontrollib programmi vastavust õigusaktidele
14 päeva jooksul
Seisukoha küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt Otsustaja
30 päeva jooksul
Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab oma seisukoha programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta
21 päeva jooksul
Tehtud ettepanekutega arvestamine/ mittearvestamise põhjendamine KMH ekspert, arendaja
Täiendatud KMH programmi esitamine otsustajale Arendaja
KMH programmi kontrollimine ja avalikust väljapanekust teavitamine Otsustaja
14 päeva jooksul
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23
Tegevus Põhivastutaja/läbiviija
2021 2022 Märkused
Apr Mai Juu ni
Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept
KMH programm
KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja
14 päeva jooksul
KMH programmi avalik arutelu KMH ekspert, arendaja
1 päev
Avalikul väljapanekul ja arutelul tehtud ettepanekutega arvestamine/ mittearvestamise põhjendamine KMH ekspert, arendaja
30 päeva jooksul
KMH programmi täiendamine (KMH ekspert, arendaja) ja esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks (arendaja)
KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Otsustaja
30 päeva jooksul
KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine Otsustaja
14 päeva jooksul
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 24
Tegevus Põhivastutaja /läbiviija
2022 2023 Märkused
Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Aprill Mai
KMH aruanne
KMH aruande koostamine KMH ekspert
Otsustaja kontrollib KMH aruande nõuetele vastavust Otsustaja
14 päeva jooksul
Seisukoha küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt Otsustaja
30 päeva jooksul
Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab oma seisukoha aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta
21 päeva jooksul
Tehtud ettepanekutega arvestamine / mittearvestamise põhjendamine, vastamine KMH ekspert, arendaja
Täiendatud aruande esitamine otsustajale Arendaja
KMH aruande kontrollimine ja väljapaneku toimumisest teavitamine Otsustaja
14 päeva jooksul
KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja
Vähemalt 30 päeva
KMH aruande avalik arutelu KMH ekspert, arendaja
1 päev
Tehtud ettepanekutega arvestamine/ mittearvestamise
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25
Tegevus Põhivastutaja /läbiviija
2022 2023 Märkused
Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Aprill Mai
KMH aruanne
põhjendamine, vastamine KMH ekspert, arendaja
KMH aruande esitamine nõuetele vastavuse kontrollimiseks Arendaja
Kooskõlastuse küsimine kõigilt asjaomastelt asutustelt Otsustaja
30 päeva jooksul
Otsustaja kontrollib aruande vastavust, tuginedes asjaomastelt asutustelt saadud kooskõlastustele ja teeb otsuse KMH aruande nõuetele vastavuse osas
30 päeva jooksul
Otsustaja teavitab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest
21 päeva jooksul
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 26
8.1 Ülevaade programmi avalikustamisest
KMH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikus 27.05.2022-09.06.2022 ning avalik arutelu toimus virtuaalselt Google Meet keskkonnas 10.06.2022 algusega kell 10:00. Arutelu protokoll on esitatud käesoleva dokumendi lisas nr 3). KMH programmiga oli võimalik tutvuda elektrooniliselt Keskkonnaameti kodulehel või TTJA dokumendiregistris.
Avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teavitati Keskkonnaameti kodulehel32, maakonnalehes Hiiu Leht (27.05.2022), Kärdla keskväljaku infotahvlil (vt Foto 8-1 ja Joonis 8-1) ja kohalikke elanikke kirja teel. Avaliku väljapaneku käigus esitati üks kirjalik seisukoht, mille esitajaks olid ühed kohaliku kinnistu omanikud. Kui kirjades oli vastamist nõudvaid punkte, koostasid arendaja koostöös KMH eksperdiga küsimustele vastused ning edastasid need küsijatele. Esitatud küsimused ja ettepanekud ning nende vastus on lisatud programmile (lisa 4). KMH programmi avalikul arutelul oli 9 osalejat. Arutelul esitatud küsimustele ja seisukohtadele vastati kohapeal suuliselt.
Foto 8-1. Teade avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust Kärdla keskväljaku infotahvlil üleval vasakus nurgas. 26.05.2022.
32 Keskkonnaamet. 2022. Lehtma sadama vee erikasutuse keskkonnaloa KMH programmi avalikustamine. https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi- kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek#lehtma
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27
Joonis 8-1. Kärdla keskväljaku infotahvli asukoht kaardil.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 28
9 KMH OSAPOOLED, EKSPERDIRÜHM, ASJAOMASED ASUTUSED JA HUVIPOOLED
9.1 KMH osapooled
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased KMH protsessi osapooled on arendaja, ekspert, otsustaja (Tabel 9-1. ).
Tabel 9-1. KMH osapooled
Arendaja
KMH ekspert
Otsustaja
AS Direct Consulting Peterburi tee 2f Lasnamäe linnaosa, Tallinn Harju maakond 11415
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Tõnismägi 3a-15 10119 Tallinn
Keskkonnaamet Roheline 64 80010 Pärnu
Kontaktisik: Tõnu Kõuhkna [email protected]
Kontaktisik: Kadi Jette Tamjärv Tel: 6117695 [email protected]
Kontaktisik: Kadri Tamm Tel: 53002210 [email protected]
9.2 Eksperdirühm
Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt litsentseeritud KMH eksperdi Toomas Pallo (litsents nr KMH0090) juhtimisel. Eksperdirühma kuuluvad vähemalt allpool toodud liikmed, loeteluna on toodud eksperdi poolt hinnatavad valdkonnad:
Toomas Pallo, KMH ekspert (litsents nr KMH0090), KMH juhtekspert: KMH aruande vastutav koostaja (eksperdirühma töö korraldamine, KMH aruande koostamine).
Kadi Jette Tamjärv, ekspert-projektijuht: mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule, varale, eri huvialadele merel ja piirkonna puhkemajandusele; kaudne mõju, milles on tal varasematest projektidest hindamise kogemus. Ekspert on omandanud magistrikraadi keskkonnateaduses praktika-aastaga Yorki Ülikoolist Suurbritannias. Eksperdi põhitegevusvaldkonnad on keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaekspertiis, kliima, veemajandus, loodushoid.
Lea Jalukse, MSc keskkonnatehnoloogia: mõju hädaolukordadest, milles on tal varasematest projektidest hindamise kogemus. Eksperdil on keskkonnaalane kõrgharidus spetsialiseerumisega heitmete töötlemise tehnoloogia suunale. Ta on töötanud keskkonnaeksperdina aastast 2010.
Pille Antons, MSc, vanem keskkonnaekspert: kaitsealad, kaitsealused üksikobjektid ja liigid; loomastik; bioloogiline mitmekesisus. Eksperdil on enam kui 15-aastane kogemus KMH-de ja KSHde läbi viimisel, s.h sisulise eksperdina välja toodud mõjuvaldkondades ning taristuprojektides (üld- ja maakonnaplaneeringute KSH-d juhteksperdi rollis; kaitsekorralduskavade koostamine, rohevõrgustiku analüüsid; erinevate veekogude kaitse- ja kasutamisega seotud projektide teostamine (sh vesikondade veemajanduskavade koostamine)).
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29
Lisaks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ töötajatele kaasatakse eksperdirühma järgnevate valdkondade eksperdid, kooskõlas Keskkonnaameti tagasisidega KMH programmile, kes kinnitatakse Keskkonnaametiga esimesel võimalusel ja esitatakse nimeliselt KMH aruande etapis:
• mereelustiku ekspert(-did): mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja loomadele.
• meregeoloogia ekspert: setete liikumine ja rannaprotsesside mõju pinnaveele, pinnasele ja maastikule.
• allveearheoloog: mõju kultuuripärandile, sh militaarobjektidele
• Natura hindamise ekspert: mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele, mõju Natura 2000 aladele.
• Ornitoloog Leho Luigujõe: mõjud merelindudele, sh nende pesitsus-, rände- ja toitumistingimustele, ning vajadusel leevendus- ja seiremeetmete määratlemine. Hinnang antakse kameraalse tööna tuginedes eksperdi käsutuses olevatele eelnevatele loendusandmetele.
9.3 Asjaomased asutused ja huvipooled
Allpool on loetletud asjaomased asutused, keda KMH menetlusse kaasatakse koos kaasamise põhjendusega:
• Keskkonnaamet – otsustaja, lisaks kuulub asjaomaste asutuste hulka lähtuvalt KeHJS §23 lg (2);
• Rahandusministeerium – maakonnaplaneeringute ning merealaplaneeringuga tegelev asutus;
• Muinsuskaitseamet – mälestiste ja muinsuskaitsealade järelvalve;
• Riigimetsa Majandamise Keskus – metsa ja loodusväärtuste hoidmine;
• Transpordiamet – inimeste ning sõidukite liikuvuse kavandamine, ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine;
• Hiiumaa Vallavalitsus – kavandatava tegevuse alaga seotud kohalik omavalitsus;
• Muud avaliku menetluse käigus oma huvi üles näidanud isikud ja asutused.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 30
KASUTATUD MATERJALID
1 Noormets, et al., 2018. Tareste Lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused. Uuring on programmi Lisas 1 koos veeloa taotlusega.
2 Maa-ameti kaardirakendus: Maainfo (seisuga 26.04.21) 3 Sadamaregister: Lehtma sadam https://www.sadamaregister.ee/sadam/311 (seisuga
16.04.21) 4 Statistikaameti kaardirakendus https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (seisuga
29.04.21) 5 Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 29.04.21) 6 Läänemeri, ICESi alarajoonid ja väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/6010/VV_65m_lisa6.pdf# 7 Eesti mereala planeeringu kaardirakendus (seisuga 29.04.21) 8 Keskkonnagentuur: EELIS infoleht
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=4;1588747579;est;eelisand;;&com p=objresult=veekogu&obj_id=534406079 (16.04.21 seisuga)
9 Keskkonnaagentuur, 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang
10 Sipelgas, L., Raudsepp, U., Lessin, G., Kolesova, N., Alari, V., Kõuts, M., 2009. Lehtma sadama süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne
11 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. 12 Tareste maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse
18.05.2007 määrus nr 150 https://www.riigiteataja.ee/akt/12832149?leiaKehtiv 13 Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 22.09.2006 määrus nr 207
https://www.riigiteataja.ee/akt/13295625 14 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 15 Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis:
Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet, 40 lk. 16 Euroopa Komisjoni teatis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi
92/43/EMÜ artikli 6 sätted“. Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final 17 Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse
05.08.2004 korraldus nr 615 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/13292886 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/13295625 20 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=699916582 21 https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-1365997911 22 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. 2013.
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eest i2030.pdf
23 Hiiumaa vallas kehtivad üldplaneeringud. Kõrgessaare osavald. https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering
24 Hiiumaa valla arengukava 2035+. http://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/27607563/Hiiumaa+valla+arengukava+20 35%2B%20eeln%C3%B5u.pdf/5bd612bd-c4fb-4997-957f-d7f5b5a17ace
25 Hiiu maakonna merealade planeering. 2016. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/
26 Lehtma sadama detailplaneering, 1997, Dagopen OÜ, Äri-,tootmis-, liiklus-, riigikaitse ja jäätmekäitlusmaa, Lehtma küla.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31
27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030- taistekst.pdf
28 Eesti mereala planeering. 2021. http://mereala.hendrikson.ee/lahendus- kehtestamisel.html
29 Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia 2015-2025. http://www.hiiukala.org/uploads/ADMINFILES/yldkoosolekud/STRATEEGIA_2016_03_m uudatused_november%202018_I.pdf
30 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do
31 Kiri Keskkonnaametilt ELLE OÜ-le, 02.03.2022 nr 6 3/21/9811 13 „Arvamus Lehtma sadama keskkonnamõju hindamise programmi täpsustuste kohta“.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 32
LISAD
Lisa 1. Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvendamispinnase kaadamise keskkonnaloa taotlus koos lisaga 33
33 Kaks faili: Lisa 1 Lehtma sadam veeloa taotlus ELLE 181019.pdf ja Lisa 1 Taotluse lisa Tareste Lahe põhjasetete koostis ja dynaamika v5[1].pdf
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33
Lisa 2. Tagasiside KMH programmile asjaomastelt asutustelt ja vastused
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 34
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 36
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 38
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 40
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 42
Teie: 26.07.2021 nr 6-3/21/9811-9
Meie: 06.04.2022
Vastused saadud tagasisidele
Käesolevaga edastame Teile vastused AS Direct Consulting Lehtma sadama vee erikasutuse
keskkonnaloa keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi kohta esitatud
seisukohtadele. Vastused on antud arendaja esindajate ning keskkonnamõju hindaja Estonian,
Latvian and Lithuanian Environment OÜ koostöös.
Sisulisi ettepanekuid on programmis arvesse võetud ja programmi vastavalt täiendatud. Kui
esitatud märkustega pole programmis arvestatud, on seda allpool olevas kirjas põhjendatud.
Väljavõte saadud tagasisidest Vastus/kommentaar
Keskkonnaamet 26.07.2021 nr 6-3/21/9811-9
1. Joonisel 1 tuleb täpsustada, et sinisega on märgitud planeeritav uus kaadamisala. Seni kasutuses olev ala (KMH programmis nullalternatiivina käsitletud kaadamiskoha asukoht) paikneb kaugemal lahes ning ka see tuleb joonisel näidata.
Täpsustus on programmi lisatud.
2. Lk 7 kohaselt: „Nullalternatiivina käsitletakse olemasoleva olukorra jätkumist, mille kohaselt süvendamine toimub kehtiva veeloaga määratud mahus ning kaadamine toimub endise veeloaga määratud asukohta koordinaatidega“. Keskkonnaamet rõhutab, et olemasolev vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/325744 kehtib kuni 31.12.2021. Piirkonnas läbi viidud uuringud on näidanud, et seni kasutusel olev kaadamisala ei ole sobilik, tegevusega kaasneb negatiivne mõju (see on välja toodud ka KMH programmi lk 5: „seni kasutusel olnud kaadamiskoht ei ole sobilik Tareste lahe läänekaldal viimastel kümnenditel toimunud ulatusliku pinnaseerosiooni peatamiseks“, lk 13: „Olemasoleva olukorra jätkumine võib kahjustada Tareste loodusala esmatähtsaid elupaigatüüpe halle luiteid ning rannikulõukaid, samuti teisi kaitstavaid elupaigatüüpe“). Seega on oluline leida alternatiiv, millega ei kaasne oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise teoorias ja praktikas tähendab alternatiivide hulka loetav 0-alternatiiv
Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Programmi on täiendatud.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43
Väljavõte saadud tagasisidest Vastus/kommentaar
tegevusvariantidest loobumist. Seega, antud juhul on nullalternatiiv olukord, kus vee erikasutustöid ei tehta. Senise kaadamisala kasutamine võib olla käsitletud ühe alternatiivina, et saada võrdlevat ülevaadet.
3. Hiiumaa valla arengukavas 2035+ (lk 50) ja Hiiumaa üldplaneeringu koostamise lähteseisukohtades (lk 9) on märgitud võimaluseks kai ümberehitamine vältimaks ranna-alade erosiooni. Soovitame seda varianti käsitleda ühe alternatiivina. See ei ole otseselt ebareaalne alternatiiv nagu näiteks kai lammutamine.
Seisukohta on kaalutud. Arendaja kinnitab, et kai suuremahuline ümberehitus on majanduslikel põhjustel välistatud. Seega kai ümberehitamist ei käsitleta võimaliku alternatiivina.
4. Lk 9 on esitatud väide: „Kavandatava tegevuse piirkonna mereala põhjataimestik on suhteliselt liigi- ja biomassivaene“. Palume lisada viide allikale.
Täname tähelepaneku eest, programmi on viitega täiendatud.
5. Lk 17 on välja toodud olulisemad kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud. Keskkonnaamet rõhutab, et kaadamisega kaasnevaks mõjuks on ka kaadamisala elupaikade ja elustiku hävimine/oluline muutus. Seda käesolevalt selgelt välja toodud ei ole. Palume KMH programmi vastavalt täpsustada.
Täpsustus on programmi lisatud.
6. Lk 19 on välja toodud, et KMH ekspert ei ole tuvastanud täiendavate uuringute läbiviimise vajadust. Keskkonnaamet rõhutab, et mõju hindamiseks on oluline teave kaadamisala põhjaelustiku kohta – kui vastavaid uuringuid alal varasemalt teostatud ei ole (nagu kavandatav kaadamiskoht), on need KMH raames vaja läbi viia. Lisaks ei ole KMH programmis käsitletud heljumi levikut uuel kaadamisalal, st võib olla vajalik heljumi leviku mudeldamine. Nimetatud mõjud ja uuringud peab programmis välja tooma ja vastavalt KMH aruandes käsitlema.
Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Programmi on täiendatud.
7. Lk 25 on nimetatud eksperdirühma kuuluvad liikmed ja toodud eksperdi poolt hinnatavad valdkonnad. Muuhulgas on nimetatud ka valdkonnad, mida KMH programmi lk 18 kohaselt hindamisel ei käsitleta. Näiteks on eksperdi Lea Jalukse valdkonnaks nimetatud muu hulgas välisõhk, kuigi varem on KMH programmis mainitud, et KMH hindamise aruandes ei käsitleta mõju välisõhu kvaliteedile. Iga eksperdi juures tuleb nimetada ja põhjendada, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab ekspert kõnealuse KMH käigus hindama.
Täname tähelepaneku eest. Programmi on täiendatud.
8. KMH ekspertrühma ei kuulu ühtegi mereelustiku ja rannaprotsessidega tegelevat isikut. KMH läbivaks küsimuseks on, kas väljapakutav uus kaadamiskoht on sobiv: milline on uude kohta kaadamise mõju elustikule; kas kogu kaadatav pinnas (arvestades, et taotletakse tähtajatut luba) liigub looduslike protsesside tulemusel edasi ega teki madalikku; kuidas levib kaadamise tekkiv heljum ning milline on heljumi
Mereelustiku eksperdi otsimine on käimas. Kinnitame eksperdi ja tema pädevuse Keskkonnaametiga esimesel võimalusel.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 44
Väljavõte saadud tagasisidest Vastus/kommentaar
leviku võimalik mõju elustikule, sh kalade kudealadele. Seega on oluline vastava eksperdi hindamisse kaasamine.
9. KMH algatamise otsuse kohaselt peab KMH käsitlema ka järgnevaid teemasid: kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Seega tuleb ka need teemad KMH programmi lisada.
Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Programmi on täiendatud.
10. Lk 8 on öeldud, et Tareste laht on avalikult kasutatav veekogu. Keskkonnaamet täpsustab, et Tareste laht on mere osa, seega on tegemist avaliku veekoguga, mitte avalikult kasutatava veekoguga.
Täname tähelepaneku eest. Programmi on parandatud.
11. Lk 18 on öeldud, et tulenevalt olulise keskkonnamõju eeldatavast puudumisest ei käsitleta KMH aruandes mõju kultuuripärandile, kuna kavandatava tegevuse alal ega lähiümbruses ei ole teada ühtki veealust mälestist ega kultuuriväärtusega leidu. Juhime tähelepanu, et piirkonnas ei leidu küll ühtki kaitse alla olevat mälestist, kuid on väga palju Hiiumaa Militaarajalooseltsi poolt kaardistatud militaarobjekte. Valdav osa piirkonda jäävatest objektidest on osa aastatel 1940-1941 rajatud Sarve- Lehtma kaitseliinist. Kuna mitmed nendest objektidest asuvad vahetult rannikul (rannaprotsessidest tulenevalt juba ka vees), siis tuleb käsitleda tegevuse mõju ka sellistele objektidele.
Täname tähelepaneku eest. Programmi on militaarobjektide osas täiendatud.
12. Lk 18 on öeldud, et tulenevalt olulise keskkonnamõju eeldatavast puudumisest ei käsitleta KMH aruandes mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule ja varale ning asjakohasel määral käsitletakse tegevuse mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale kaudsete mõjudena. Keskkonnaamet on seisukohal et kuna senised süvendus- ja kaadamistööd on oluliselt mõjutanud rannikuprotsesse, siis mõjutab see otseselt alale jäävate eramaade (kolm elamumaa kinnistut) omanikke – väheneb nende maade pindala, varsti võib meri hakata ohustama ka hooneid (hetkel jäävad lähimad hooned merest ca 20 m kaugusele). KMHs tuleks käsitleda ka seda teemat. Lisaks võib tegevusel olla mõju piirkonna puhkemajandusele – mõjutatavale alale jääb Riigimetsa Majandamise Keskuse Tareste puhke- ja telkimisala koos supluskohaga, samuti Kärdla supelrand.
Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Programmi on täiendatud.
13. KMH programm käsitleb mõjude hindamist kalastikule, sh kudealadele. Keskkonnaameti hinnangul tuleb KMH käigus suuremat tähelepanu
Viidates Keskkonnaameti kirjale 02.03.2022 nr 6 3/21/9811 13 „Arvamus Lehtma sadama
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45
Väljavõte saadud tagasisidest Vastus/kommentaar
pöörata just Lehtma jõele ning selle suudmealale ning samuti vajab põhjalikku käsitlemist mõju räime kudealadele ning meriforelli sigimisaladele liikumine (Nuutri jõgi).
keskkonnamõju hindamise programmi täpsustuste kohta“: Keskkonnaamet on arvamusel, et kalastiku osas ei ole täiendavaid uuringuid vaja teha, piisab kui modellerimise käigus antakse hinnang kuidas mõjutab kaadamisala muutmine Lehtma oja suuet ning Tareste oja. Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Mõjusid kalastikule hinnatakse KMH etapis nagu kirjeldatud programmi peatükis 6.
14. Peatükis 5 on käsitletud kavandatava tegevuse seost strateegiliste planeerimisdokumentidega. Käsitlemata on koostatav Hiiumaa valla üldplaneering ning alal kehtivad Kõrgesaare üldplaneering ja asjakohased detailplaneeringud.
Programmi peatükki 5 on täiendatud.
15. Ptk-s 9.2 nimetatud asjaomaste asutuste nimekirja tuleb korrigeerida. Keskkonnaamet on otsustanud asjaomaste asutustena kaasata Hiiumaa Vallavalitsuse, Rahandusministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Transpordiameti. Ülejäänud menetlusosalised kaasatakse KeHJS § 16 sätestatud korras.
Programmi peatükki 9.2 on täiendatud.
Muinsuskaitseamet 05.07.2021 nr 6-3/21/9811-7
Muinsuskaitseamet teatas, et KMH programmi tuleb täiendada kultuuripärandi osa. Kavandatava kaadamisala sisse jääb purjelaeva vrakk ning seetõttu tuleb KMH programmi lisada mõjude hindamine kultuuripärandile ja vajalike uuringute juurde allveearheoloogiline uuring. Eksperdirühma koosseisu tuleb lisada vastavat pädevust omav allveearheoloog. Keskkonnaameti hinnangul tuleb KMH programmi täiendada vastavalt Muinsuskaitseameti kirjas toodud märkustele ning kaasata ekspertrühma vastavat pädevust omav allveearheoloog.
Oleme aruannet täiendanud (ptk 6, 7 ja 9.2).
Transpordiamet 02.07.2021 nr 6-3/21/9811-6
Transpordiamet esitas oma kirjas küsimuse ja ettepaneku: „Miks praegusel juhul plaanitakse setete kaadamist rannast eemale merre, kust nende randa jõudmine on raskem, mitte vahetult erosiooni all kannatavale rannale? Soovitame kaaluda ühe setete paigutamise alternatiivina ka nende pumpamist vm moel viimist sadamast „allavoolu“ lainete mõju all olevale rannaalale.“
Seisukohaga arvestatakse KMH koostamisel. Programmi on täiendatud.
Rahandusministeerium 21.06.2021 nr 6-3/21/9811-5
Rahandusministeerium juhtis oma kirjas tähelepanu, et KMH programmis on nimetatud menetlusse
Täname tähelepaneku eest. Programmi on parandatud.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 46
Väljavõte saadud tagasisidest Vastus/kommentaar
kaasatava asjaomase asutusena nimetatud Veeteede Amet, kuid 01.01.2021 loodi Veeteede Ameti, Lennuameti ja Maanteeameti ühendamisel ning nende õigusjärgsena Transpordiamet. Keskkonnaamet on seisukohal, et Rahandusministeeriumi märkus on asjakohane ja KMH programmis peab nimetama korrektse asutuse.
Lugupidamisega,
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
/Allkirjastatud digitaalselt/
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47
Lisa 3. Avaliku arutelu protokoll
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 48
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju
hindamise avalik arutelu
Koht: Google Meet videokõnede keskkond
Aeg: 10. juuni 2022 kell 10:00 – 11:15
Protokollija: Lea Jalukse (ELLE OÜ)
Arutelu salvestatati protokollimise eesmärgil diktofoniga. Osalejate nimed on lisatud Google Meet keskkonna andmetel: Kadi Jette Tamjärv (ELLE OÜ), Lea Jalukse (ELLE OÜ), Kadri Tamm (Keskkonnaamet), Kai Ginter (Keskkonnaamet), Tõnu Kõuhkna (arendaja esindaja), Igor Prigoda, Riko Noormets, Märt Kesküla (Keskkonnaamet) ja Meeli Kesküla (Keskkonnaamet).
Koosoleku juhatab sisse ning KMH programmist annab ülevaate Kadi Jette Tamjärv (ELLE OÜ, edaspidi KJT).
KJT: kommenteerib avalikustamise kestel saabunud tagasisidet – Lia ja Igor Prigoda kirja, tuues välja ja kommenteerides kaheksat olulisemat punkti kirjast, omapoolseid kommentaare lisas Tõnu Kõuhkna (edaspidi TK). Kirjale on vastatud kirjalikult. Saadud kirja ja vastuskirja koopia on lisatud programmile.
Arutelu:
Kai Ginter (Keskkonnaamet, edaspidi KG): Täiendan Tõnu Kõuhkna seisukohta, et eelmise loaga oli lubatud vaid kaadamine, tegelikult oli ka pinnase paigutamine kaldale loas olemas.
TK: Toimisime vastavalt loale, pumpasime ka kaldale, aga seal oli täpselt määratud, kuhu pumpamine lubatud oli. Kui me oleksime kaldale pumbates omavoliliselt rannajoont hakanud kujundama, siis kuidas Keskkonnaamet sellesse suhtunud oleks? Võibolla seletasin segaselt.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49
KG: Teiseks, mis puudutab mainitud planeeringuid, siis kavandatavas Hiiumaa üldplaneeringus arutatakse ka kai ümberehitust. Arendaja sõnul pole see majanduslikult mõistlik. Kas seoses kohalike elanike ettepanekutega tasuks analüüsida, et kui kaadamiskohta pole võimalik leida, siis tuleks kaaluda kas nullalternatiiv või kai ümberehitus? Või oleks see mingi tulevane protsess?
KJT: Palub edastada andmed uue koostatava üldplaneeringu kohta, eksperdile polnud viimast versiooni kättesaadaval. Alternatiivide hindamisel hinnatakse kõiki alternatiive.
TK: Kui ümberehitamine alternatiivina kaasata, siis peaks sellele eelnema mahukas eeltöö, me seda alternatiivina pole läbi mänginud. See peaks eraldiseisva uuringuga toimuma. Siis peaks lisanduma teine KMH süvendamisele lisaks.
KG: Just mõtlesingi, et kui jõutakse järeldusele, et ühtki sobivat kaadamisala ei ole, siis oleks see järgmine samm.
TK: Kui veeluba ei väljastata, siis säilib sama olukord – nullalternatiiv – sest ümber ehitama ei saa keegi sundida. Ja kui siis tehakse uus analüüs võidakse ikkagi jõuda järeldusele, et ümberehitamine pole mõistlik.
KJT: Olen nõus, et siis tekiks üks etapp juurde. Kui luba ei väljastata, tehakse uus plaan ja hindamine ja alles siis saaks luba väljastama hakata. See on ka meie arusaam. Praegu oleme hinnanud kai ümberehitust majanduslikel põhjustel ebareaalseks alternatiiviks.
Riko Noormets (edaspidi RN): Mina olen meregeoloogia professor ja üks 2019. aastal koostatud uurimustöö kaasautoritest. Näha on, et uus soovituslik kaadamisala programmis on võetud üksühele uurimustööst. Taustast niipalju, et esialgses töö versioonis seda ei olnud sel kujul esitatud. Töö tulemused saadeti laiali Keskkonnaametile ja sadama omanikele ja siis sadama omanikud võtsid ühendust ja palusid teha ettepanek parema kaadamisala kohta. Üks põhjustest, miks see ala sai sinna joonistatud oli see, et toonane süvendamis- ja kaadamistehnoloogia ei võimaldanud pinnast rannale lähemale viia ja seetõttu on see lõdva randmega sinna 3,5 m sügavusele joonistatud. Kindlasti on vaja täiendavaid uuringuid, sest asjad on paari aastaga muutunud ja läinud konkreetsemaks.
Oluline on see, et luba taotletakse praegu tähtajatult, st läbivaatamisele luba ei tule. Loasse tuleks kindlasti seireprogramm sisse kirjutada, ükski hinnang ja modelleerimine ei anna 100% garantiid, et lahendus ka tööle hakkab. Kindlasti tähtajatu loa puhul mingi 5-aastane seireperiood, kus me käime ja vaatame, kas asi töötab nagu arvatakse.
Teine asi, et need süvendamismahud on väga suured, 50 000 m3, see on kohalikus skaalas, Lehtmast Tõrvaninani on 5 km, kui me jagame selle mahu sinna rannajoonele ära, see on iga jooksva meetri kohta 10 m3 liiva. Me räägime väga suurtest mahtudest, peab olema väga ettevaatlik, et mis me teeme ja et see mis me teeme ka nii töötaks nagu me plaanime.
TK: Kas keegi on hinnanud erosiooni tegelikku suurust aastas? Tegelikult me oleme jooksvalt süvendanud aastas keskmiselt 20 000 m3, praegu on paus sisse jäänud ja kui süvendama hakata, siis võibolla tuleks 50 000 m3 välja võtta. Kas keegi on hinnanud, kui suur on see erosioon kantides aastas? Et oleks võimalik hinnata, kui palju me mõjutame seda üldse oma süvendamisega.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 50
RN: Detailselt vist uuritud ei ole, aga see Lehtma rand on osa Eesti Geoloogiateenistuse poolt tehtavast rannaseire programmist, nii et nad on teinud regulaarseid rannaseire profiile juba vist kümneid aastaid. Ja rannaseire põhjal saab kindlasti erosiooni ulatuse välja arvutada.
TK: Ma tahakski teada, et kui palju see süvendamine seda mõjutab. See et sadam ja kai seda mõjutab, siin ei ole vaidlustki, ma saan inimeste murest aru. Aga koguseliselt kas 50 000 m3 või kui palju ta peaks olema? Ja kui palju see üldse mõjutab, seda oleks huvitav aru saada.
RN: Just seda tuleb uurida, sest nende setete mahtude kohta kuidas setted liiguvad ja millises mahus, seda me ei tea. 2019. aasta uuringus me vaatlesime põhjakihi hüdrodünaamilist aktiivsust, me nägime seda, et mõõteperioodi osas, mis kestis ligikaudu aasta välja arvatud suvekuud, mis polegi niivõrd olulised, sest suvel on ilmastik vaikne, liiva liigub vähe...
TK: Ma võin kogemusest öelda, et suvel liigub ka liiva.
RN: Jah, liigub seal rannanõlva ülemises otsas veepiiri lähedal, seal liigub kogu aeg, aga mis sügavamal on, liigub sügiseste-talviste tormide ajal, siis on kõige aktiivsem periood. Siit tulebki see, et ideaalis tuleks liiv panna rannanõlva sellesse ossa tagasi, kust ta võetakse. Süvendamine toimub ikka kai otsa juures kompensatsioonialal ja see on veepiirist meetri sügavusel või veidi rohkem, nii et liiv tuleks sinna sügavusele tagasi panna. Toona kui me seda uut ala joonistasime 3,5 meetri sügavusele, – mis on tunduvalt rannale lähemal kui vana ala ja see on igapidi parem alternatiiv - võimalused, et mingi liiv tuleb randa tagasi on suuremad, aga seda, kui palju tuleb, seda me ei tea, seda tuleb uurida.
TK: Ma võin kommenteerida tehnilise poole pealt, et kuidas süvendamine käib. On see siis meie tehnika või kellegi teise tehnika, poolemeetrisesse vette seda muud moodi kui pumpamisega ei saa, see tähendaks muidu, et tuleb sisse kaevata kanal, see on omakorda keskkonnamõjuga, igale poole kaevata ei ole võimalik. Pumpamisel ka on omad asjad, distantsid ja asjad, see ei ole päris nii... Paberil on see ilus, et pumpame sinna, aga tegelikult peab seda töö teostamist ka planeerima, kui seda ala hinnata. Ma ei välista seda, aga seal on omad suured agad.
RN: Täitsa nõus ja see peabki olema osa neist tehnoloogilistest hinnatavatest asjadest. Kai ümberehitus võiks olla, hüdropumpamine, ja kui me nüüd tõesti hakkame praeguses faasis välistama kõiki neid – hüdropumpamist ja kai osalist ümberehitamist kui ebareaalseid alternatiive, siis lõpptulemuseks ongi nullalternatiiv – me ei saa süvendada kui me ei leia kaadamiskohta, mis seda tohutut keskkonnakahju leevendaks või väldiks. Selle põhjust me ju näeme, see alternatiiv, kus kaadamine toimuks edasi senisesse kaadamiskohta ei olegi alternatiiv, sest inimestel hakkavad siis majad minema, Igoril hakkab laine tuppa lööma. Nii et mingisugune lahendus tuleb leida.
TK: Kui nullalternatiiv on ja mitte midagi ei tehta, kas me saame väita, et erosioon ei jätku?
RN: Kui me ei süvenda, siis looduslikud protsessid jätkuvad, liiv hakkab faarvaatrit täitma ja lõpuks ta täidab selle ära ja tuleb sealt edasi. Liiv leiab uue tee, see võib aastakümneid võtta aga ta hakkab sealt edasi liikuma, selles ei ole mitte mingisugust
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51
kahtlust. Muidugi võivad seal tekkida mingisugused liivaninad nagu Tõrvaninas, seda saab mudelarvutustega läbi mängida. Praeguse KMH käigus võib olla mõistlik lihtsalt ka need alternatiivid panna sisse, nii ümberehitus kui hüdropumpamine teistele aladele, et leida optimaalne ala kaadamiseks. Selle praegu joonistatud ruudu piires tuleks kindlasti teha setete transpordi ja kiiruse kohapealsed uuringud, sest mudelid on globaalsed ja aitavad meil mõista üldiseid protsesse, aga konkreetsete mahtude puhul kui mudelarvutused ei ole kalibreeritud, nad võivad suurusjärgu võrra olla erinevad. Seda tuleks uurida.
TK: See /hüdropumpamise/ alternatiiv on praegu sees.
RN: Ja peakski olema. Ujuvad torujuhtmed, mida Norras kasutatakse ja pumbatakse kilomeetrite kaugusele, see on tehiliselt teostatav.
TK: Siin hakkab jälle majanduslik külg peale.
Igor Prigoda (edaspidi IP): Ma kuulasin teie diskussiooni head kaasteelised, niimoodi võib teid vist nimetada, sest sama probleemi juures me oleme: Lehtma sadam, tema mõjud, plussid ja miinused. Siin oli teema praegu. Käisin, vabandust, Tõnu, luba küsimata, sadama kai otsas ja konsulteerisin ka inimestega kes kalapaatidega sõidavad piirkonnas, siis tegelikult on kai otsast praegu võimalik minna Riko juurde randa selliselt, et vee sügavus on 70 cm. Nii et kui mitte sekkuda siis väga kiiresti hoovus toob setted randa tagasi. Aasta tagasi oli Tare kinnistult vette minnes ühtlaselt süvenev, praegu on aastaga tekkinud liivavall 10 m kaugusele rannast, ja see tuleb juba pikapeale randa. See on visuaalne vaatlus.
Ma olen Tareste lahe ääres olnud 60 aastat väikesest poisist peale kala püüdes ja praegu omanikuna teatud piirkonnas, olen kogu aeg olnud aktiivselt nende protsesside tunnistajaks. Kõige kurvem seda protsessi jälgides, et kui me selliselt ei sekku, et setted ja liivad ei tule randa tagasi vaid erosioon jätkub ja hoovus võtab pinnast juurde, uskuge mind, mingi hetk see sete ja liiv jõuab Kärdla sadama faarvaatrisse ja siis me oleme sunnitud juba süvendama kaht sadamat. Rand, mis oli ilus, vabriku ajast supelsakste rajatud supelrajatised on juba kõik paksu liiva all. See liiv tuleb niiviisi. Kui me saame sellesse protsessi sekkuda, et hoovuses leiduv sete ja liiv jõuaks randa.
TK: Olen nõus, siin tuleb ekspertide hinnanguid arvesse võtta. Ma ei oska hinnata, kuidas see mõjuda võib, seda tuleb uurida. Olen päri, et need asjad tuleb selgeks teha.
IP: Ja kui seda protsessi ei õnnestu peatada, siis ma inimlikult palun, et leitaks kompensatsioonimeetmed, et seda ranna ala kaitsta nii, et 3-4-5 aasta pärast ei ole meie hooned juba vees.
TK: Jah.
IP: Ja me ju ei vaidle praegu selle üle, et seda negatiivset mõju ei ole. Negatiivne mõju on, eks ole. Ja tarkade inimestena me leiame kindlasti selle lahenduse ka, et kõik kinnisvaraomanikud, riik, RMK ja Kärdla kogukond, kes mereäärt on kasutanud ja oma tegevust laiendanud taastatud Kärdla sadamasse, et ka see vastuolu ei muutuks selliseks, et ühel päeval kõik laiutame käsi. See oht on kindlasti olemas, kui me
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 52
mõistlikult ei sekku sellesse protsessi. Ja te vastate kõigile meie ettepanekutele ja küsimustele, mis me tegime, sain ma nii aru, jah?
KJT: Jah, kirjalikult vastame, tänase päeva jooksul vist ei jõua, kiri saabus eile hilisel pärastlõunal, oleme kiiresti jõudnud läbi lugeda ja arutada, aga lähipäevil. Täiendan seda, mida Tõnu ütles, et KMH eesmärgiks on kõiki neid teemasid käsitleda, kaasata eksperdid, teha uuringud ja sellised asjad, et saaks neid mõjusid adekvaatselt hinnata. Kaasaarvatud sotsiaalmajanduslik mõju on üks neist mõjudest, mida me KMH aruandes käsitleme. Üks vahemärkus mitu kommentaari tagasi, kui Riko alustas oma kommentaaridega. Ma lisan seireprogrammi kohta, eriti tähtajatu loa puhul, et seireprogrammi väljatöötamine ja selle vajaduse hindamine on ka KMH aruande osa.
TK: Seiret on ka eelmise loa ajal tehtud. Jube tüütu oli seda mõnikord teha, aga sai tehtud.
RN: Seda on väga huvitav kuulda, mis Igor rääkis, et see liiv seal nii kiiresti liigub, see näitab mulle, et loodus on võimeline liiva seal väga suures mahus liigutama. Kas see on päris 50 000 m3 suuruses mahus, sellele peab see KMH vastuse andma.
TK: Mind huvitab ka just see, et kui suur see hulk on.
RN: See on jah võtmeküsimus. Me peame lähtuma taotluses antud mahtudest, see 50 000 m3. Võibolla me ei leia üht sobivat kaadamisala vaid mitu ala sõltuvalt sellest, kus see erosioon kõige hullem seal on. Me peame asja vaatama veidi laiemalt. Üks asi on mõõtmised teha sadamast lõunas, kus see liivade liikumine on aktiivne, kus praegu põhiline kaadamiskoht on märgitud programmi järgi. ma usun, et see on parim ala, sest erosioon on küll kõige aktiivsem Tõrvaninas, aga kogu sadamast lõunapoole jääv ala on erosiooniline, kuna seal on liiva defitsiit. Aga sellele saab uurimise käigus vastuse anda. Seda on hea teada, et liiva seal nii palju liigub. Tuleb leida sobiv kaadamisala, et liiv tuleks randa tagasi. 70datel oli Tõrvanina Hiiumaa kõige suurem rand ja see kõik on ju praeguseks kadunud.
TK: Küsin Kadi Jette käest, kas liiva hulga mõõdistused, või kuidas nimetada, modelleerimine, oli meie tööde nimekirjas.
KJT: See peaks olema tööde osa, nii detailselt me ei ole veel arutanud. Aga see on kirjas küll ja me räägime võimaliku eksperdiga ka sellest.
IP: Kui programmiga edasi minna, pange sotsiaalmajanduslik mõju oluliste asjade hulka. Praegu on kaudsete hulgas.
KJT: Sotsiaalmajanduslik mõju on hinnatava mõjuna sees. Kaudsed mõjud on eraldi. Sotsiaalmajanduslikku mõju hinnatakse kindlasti.
RN: Üks kommentaar veel ekspertide ja eksperdikandidaatide kohta. 2009. a KMHs puudus rannaprotsesside ekspert. See tehti ekspertgrupi poolt kus modelleerimise osa oli väga tugev. See 2009. a tehtud KMH on väga hea ja väga tugev, ma lugesin seda just ise hiljuti uuesti. Aga rannaprotsesse puudutav osa võeti seal kokku ühel leheküljel ja suurim rõhk oli hõljumi modelleerimisel ja rõhud olid seal selles mõttes paigast ära. Hõljum ei ole seal tegelikult suur probleem. Sest süvendatakse ikkagi liiva, sorteeritud luiteliiva, mis on vanad kulutatavad rannaluited, tuule poolt läbi pestud ja mere poolt läbi pestud ja seda näitab ka setete lõimis. See on väga ühtlane peenliiv, natuke on seal jämedamaid fraktsioone ja 1-2 maksimum 5 % on seal seda peenemat osa, mis
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53
moodustaks hõljumi. Liiva settimiskiirus on ju peenemas osas mõni kuni viis sentimeetrit sekundis ja jämedamas osas 20 cm sekundis. Kui see pumpata meetrisesse vette, see settib seal loetud minutite jooksul, hõljumit tekkib nii vähe ja mõjud jäävad väga lokaalsed, seda näitavad 2009. a tehtud modelleeringud ka, hõljumi pilv seal aruandes piltidel on küll suur, aga kui kontsentratsioone vaadata, siis need jäävad tükk maad alla looduslikku fooni. Igaüks kes on seal rannas elanud teab, et igasugune tuuline ilm seal rannanurga ülemises otsas lööb põhjast peenema osa üles ja vesi muutub häguseks. Hõljumi teke on osa looduslikust protsessist ja vältimatu ka süvendamisel, aga et tekiks mingit arvestatavat keskkonnamõju, arvestades setete koostist tareste lahes, see levib sealt mõne kümne võibolla 100 m kaugusele süvendamiskohast või kaadamisalast mitte kaugemale. Eelmisest KMH hinnangust jäi mulje, et hõljum on põhiprobleem, aga hõljum ei ole probleem. Probleem on, kuhu pannakse see 95-97 % süvendatavast settest. Vot see on probleem, kui me viime selle rannast ära siis tulemus on see, mis ta on.
KJT: Kas Kadri või Kai tahavad ka kommenteerida? Keskkonnaameti seisukohad, mis tulid enne avalikustamist täpsutasid ka seda, et rannikuprotsesside ekspert tuleb kaasata ja programmi täiendati vastavalt.
RN: Tahtsin küsida Tõnult, et kust see 50 000 m3 on võetud, kas kogemuste põhjal?
TK: Praegu on see ikkagi kalalaevade sadam, esialgu kavandati ka kaubalaevadele, aga alla 5 m süvendada ei õnnestu, vastu tuleb moreen. Ja Heltermaa sadama arendus on võtnud kaubalaevade teendindamise üle. Esialgu taheti süvendada 6 m. Nüüd on sellest loobutud. Kui nüüd ühekorraga oleks pidanud selle välja võtma, või kompensatsiooniala ära puhastama, siis oleks 50 000 m3 vaja olnud. Muidu me saame iga-aastaselt 20 000 hakkama. Kui nüüd just ei ole tormi, kus ta viskab mingi kuu ajaga sadama täis. Me süvendame võibolla kokku kolm kuud. See 50 000 m3 on võetud varuga, aga see võib olla vajalik mingites eriolukordaddes, jaanuaritorm 2005 vms.
RN: Jah, siis on selge, ma mõtlen lihtsalt praktilises mõttes, et kui me hakkame seda modelleerima, siis tuleb kasutada maksimumkoguseid.
TK: Ma ei tea, kui keskkonnaluba antaks välja mingite prim tingimustega, et erandkorras võib rohkem võtta, siis võib ka väiksem olla.
RN: Kui KMH hinnangu alus on võetud selle koguse peale, siis modelleerimisel tuleb seda arvestada ja liiva transpordi arvutustes, see on ikka suur kgous, kogu Tahkuna rand saab paksu liivakihi peale.
TK: Ikka oleks huvitav teada, et mis see erosioon on seal üldse.
IP Usaldage loodust, loodusega ei ole mõtet võidelda. kaaluda tuleks rohkem selliseid alternatiive, kus inimene ja loodus arvestavad teineteisega rohkem, kui praegu selle kunagi valesti ehitatud sadama puhul. Miks me kõiki neid lisameetmeid praegu otsime, on sellst sadamast tulenev kahju.
TK: Luba siin jääda eriarvamusele, nagu sa ise oma kirjas kirjutad, et igaühel meil on õigus oma vara kaitseks. Sadam on meil olemas ja väljavaateid sellele sadamale on kalalaevade baassadamana. Hiiu Kaluril on praegu 15 laeva. Lisaks laevad juurde, kes seal võiksid käia. Seda sadamat me soovime siiki võimalust mööda kasutada. See et paneme sadama kinni ja loodame, et see toob ranna tagasi, see on selline...
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 54
IP: Ma saan sinust väga hästi aru. Aga võibolla ongi õigem see sadam kinni panna ja teha väikene investeering või minna Kärdlasse, kus on vana kaubasadam taastatud, kus ei ole selliseid probleeme. Piisab ainult poolteist aastat ja loodus on juba võtnud oma asendi sisse ja setted tulevad randa tagasi.
TK: Jah, seda tuleb uurida.
RN: Võibolla on võimalik siiski alternatiivina jätta sisse see kai osaline ümberehitamine vaiadele. Kui see liiva liikumine oleks sealt lahti, siis süvendusvajadus võibolla kaob ära või jääb 10% peale praegusest. Sinna liiv enam ei tule vaid pääseb liikuma piki randa lõuna poole. Ma arvan ,et seda tasuks alternatiiivina päris läbi mängida kasvõi modelleerimise tasemel ja vaadata, mis need tulemused on. Ma saan aru, et ehitamine on kallis töö ja majanduslikult peab äriplaan olema taga.
TK: Kõige rohkem ma kardan sellist asja, et tehakse modelleerimine pool kaid vaiade peale nagu sa ütlesid ja siis keset kaid hakkab liiv kogunema. Seal on veel hunnik probleeme, mis võib tekkida.
RN: See võib jah väga keeruliseks minna ja see ongi väga keeruline.
TK: Jah, kui kai uuesti ehtiataks, siis võiks arvestada selle kõigega. Ringi ehitamine on suur risk.
IP: Kui oleks vanasti kuulda võetud vanade meremeeste ja kalameeste seisukohti, et kinnise kaina ei oleks tohtinud seda kaid ehitada vaid kastide peale, siis poleks sellist olukorda tekkinud. Alternatiiv on olemas.
TK: Mis see alternatiiv siis oleks?
IP: Võtta sadamakai lahti ja ehitada kastide peale. Ma saan aru, et tagantjärgi tarkusega oleks meil kõigil Nobeli preemia, aga kaua me peame seda looduse ja keskkonna suhtes tehtavat ülekohut kannatama.
KJT: Seda kastisüsteemi me rääkisime Tõnuga.
TK: See et liiv sealt vabalt läbi tuleks, eeldaks uue kai ehitamist. Me räägime praegu 5- 10 miljonist eurost. 20 miljonist eurost. Ma utreerin praegu selle hinnaga, aga hinnad muutuvad praegu nädalatega. Seda ei toeta miski. Aga see selleks. Käime praegused alternatiivid läbi, algame tegevustega ja lähme sealt edasi.
Rohkem kommentaare ei ole.
Arutelu lõppeb kell 11:15.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55
Lisa 4. Avalikustamise ajal saabunud kirjad koos vastustega
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 56
Keskkonnaamet
Narva mnt 7a
Tallinn
08.06.2022 nr. 1
Ettepanekud, kommentaarid ja vastuväited „Lehtma sadama vee erikasutuse
keskkonnaloa keskkonnamõju hindamise programmile“, mis on avalikustatud
26.05.2022 ja registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 6-
3/22/6640-4.
Keskkonnaamet avalikustas Lehtma sadama vee erikasutuse keskkonnaloa
keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH programm), millele soovime
tegevuse mõjupiirkonda jääva kinnistuomanikena esitada oma ettepanekud ja
vastuväited. On kahetsusväärne, et ehkki Lehtma sadama tegevusest tingitud negatiivne
keskkonnamõju on silmaga nähtav nii Lehtma- Tõvanina rannas kui ka Tare kinnistul,
siis ometigi ei ole KMH programmi koostamisel seda arvestatud ning lähtutud on
pelgalt Arendaja huvidest.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava
tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi
valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning
edendada säästvat arengut34. Praegusel juhul on aga KMH programmiga juba osa
võimalusi välistatud ning seda pelgalt põhjusel, et tegemist on tähtajatut veeluba
taotleva isiku jaoks „ebareaalse alternatiiviga“35. Tare kinnitu omanikena ei pea me
ebareaalseks alternatiiviks kai ümberehitamist, mis jättes kõrvale kai lammutamise,
oleks selgelt reaalne alternatiiv ning minimeeriks tulevikus ka sadama pideva
süvendamise vajalikkust (Lehtma sadama taastamise käigus 80.aa. juhtisid sadama
täiskai ehitamise puudustele tähelepanu vanad kalamehed ja meremehed ning selline
võimalik negatiivne mõju oli algselt sadama omanikule teada ja sellest räägiti ka
eelmise KMH arutelu käigus (vt. ettepanekud eelmise KMH hindamise programmile
05.06.2009) .
Asjaolu, et täna on Lehtma sadam olemas, ei tähenda, et keskkonnamõju hindamisse
võiks suhtuda pealiskaudselt ning keskkonnamõju hindamine saaks toimuda üksnes
tingimusel, et sadam sellisel kujul ning ilma ümberehitusteta peaks igal juhul säilima.
Meie hinnangul ei ole avalikustatud KMH programmi alusel võimalik täita KeHJS § 31
sätestatud eesmärki ning anda tegevusloa (tähtajatu veeloa) andjale adekvaatset pilti
kavandatava tegevuse mõjudest ning võimalikest alternatiividest. Avalikustatud
programmi alusel ei saa tegevusloa andja sisuliselt hinnata, milline lahendusvariant
võiks olla tegevuse lubamisel parim alternatiiv ega otsustada ka leevendusmeetmete
üle. Keskkonnamõju hindamine ei saa toimuda viisil, et kuna arendajale sobib tegevuse
elluviimine konkreetsel viisil, siis muid alternatiive ei kaalutagi ning neid nimetatakse
„ebareaalseks alternatiiviks“. On oluline tähele panna, et varasemalt on tegevus
34 KeHJS § 31 35 Vt programmi punkt 2.3.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57
toimunud tähtaegsete lubade alusel, ent praegusel juhul soovitakse luba saada
tähtajatult. Arvestades tegevuse senist negatiivset keskkonnamõju, siis ei saa tegevuse
lubamisse suhtuda kergekäeliselt või veelgi enam, mõjualasse jäävate kinnistuomanike
arvelt.
Alljärgnevalt esitame oma vastuväited ja ettepanekud:
1. Programmi koostamise käigus ei ole arendaja ega programmi koostaja meiega
kui Tareste küla Tare kinnistuomanikega (I.P. ja L.P.36) ühendust võtnud,
olenemata sellest, et nimetatud KMH programm ja selle alusel väljastatav
tähtajatu veeluba puudutab otseselt meie perekonna heaolu, vara ja tulevikku.
KMH programmis on seatud esikohale arendaja huvi ning jäetud tähelepanuta
tegevusest mõjutatud kinnistuomanike huvid ning omandi kahjustamisega
kaasnevad tagajärjed. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja
võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult
seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese
hüvituse eest.37. Õigusaktidest ei tulene, et arendaja õigus omandile on
võrreldes meie õigusega omandile enam kaitstud või et meie peaksime
arendaja huvides taluma meile kuuluva kinnistu iga-aastast vähenemist.
Tegemist ei ole loodusliku prosessiga, vaid selgelt Lehtma sadamast tingitud
negatiivse keskkonnamõjuga Tare kinnistule. KMH programmi koostamisel ei
ole sellega arvestatud.
2. Uue KMH programmi koostamise käigus tehtava analüüsi tulemusel tuleb
saavutada olukord, kus rannaerosioon peatub ja Arendaja edasine tegevus ei
mõjuta negatiivselt looduslikke rannaprotsesse. Mitte mingil juhul ei tohi
jätkuda olemasolev olukord ehk nn. nullalternatiiv lk. 7 kohaselt.
Juba eelmisel Lehtma sadama KMH arutelul, mis toimus 2009. aastal, pakkus
T. Kõuhkna välja ühe võimaliku süvendamise variandina setete pumpamise ja
sette ladustamise või uhtumise sadama lõunapoolsesse ossa selliselt, et liiv
jõuaks looduslikku ringlusse. Jääb arusaamatuks, mis seda ei ole seni ajani
proovitud ning miks seda ei ole toodud alternatiivina välja KMH programmis.
Jääb arusaamtuks, mida tähendab programmis toodud mõte „Lisaks eelpool
loetletud alternatiividele hinnatakse ka teisi asukohaalternatiive juhul, kui need
osutuvad KMH käigus läbi viidud analüüsi tulemusel asjakohasteks. Samuti
hinnatakse vajadusel eelpool nimetatud alternatiivide alamalternatiividena
erinevaid tehnilisi lahendusi süvendamis- ja kaadamistööde läbiviimiseks, kui
nende keskkonnamõjus seisneb olulisi erinevusi“. Jääb arusaamatuks, mille
järgi need otsused, kas midagi hinnatakse või mitte, tehakse.
Tähelepanek: Visuaalsete vaatluste põhjal on hetkel Lehtma sadama sissesõidu
akvatoorium/faarvaater ja kai ots täitunud liivaga ja liiv on osaliselt pääsenud
oma loomulikku ringlusse. Vee sügavus Lehtma sadama kai otsast ehk
faarvaatris ja sealt kuni rannaalani on sõltuvalt vee seisust 10-70 cm. Tare
kinnistult on näha ka esimene sadamaala faarvaatri liivaga täitumise positiivne
mõju, mis väljendub ja nähtub liiva jõudmisega Tare kinnistu ees olevasse
36 Nimed asendatud nimetähtedega isikuandmete kaitseks 37 PS § 32
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 58
randa. Kui selline liiva ja setete liikumise protsess saab jätkuda, siis kindlasti
jõuab see liiv kaldaribale ja selliselt hakkab randunud liiv ja sete taastama
ärauhutud kaldariba või kallast ning rannaerosioon lõpuks peatub (lisatud on
4 fotot LF nr.1 (21.03.2022) ja LF nr.2, LF nr.3 ja LF nr.4 (24.03.2022).
3. KMH programmi peatükk 4.4. „Tõenäoliste mõjude määratlemine ja
hindamine“, selles sisaldub lause: „Kavandataval tegevusel on eeldatavalt
positiivne mõju rannikuelupaikadele, sest sellega muutub eeldatavalt setete
liikumine Tareste lahes.“. Sooviks teada, milline see positiivse mõjuala ulatus
täpsemalt on ja kas sellega rannaerosioon lõpeb. Arvestades punkti 4.4
sõnastust, siis jääb arusaamatuks, millel selline positiivne järeldus põhineb,
kuivõrd tegevuse alternatiividest nähtuvalt suurt midagi muuta ei soovita.
Samuti jääb arusaamatuks, millel põhineb väide, et „Kavandatav tegevus ei
mõjuta Tareste loodusala metsaelupaiku (*9010, *9080), mis jäävad
väljapoole mõjupiirkonda.“. Arvestades asjaolu, et tänaseks on Lehtma
sadama mõju Tare kinnistule olnud ulatuslik ning iga-aastaselt hävineb
olemasolev mets, siis ei saa välistada, et tegelikult omab tegevus mõju ka
Tarest loodusala38 metsaelupaikadele ja liivaluidetele. Seejuures märgib
avaldaja, et ühelgi juhul ei hinnata KMH programmi kohaselt tegevuse mõju
avaldaja metsamaale. Avaldaja soovib selget ja täpset kirjalikku vastust ning
viidet allikale, millel see väide põhineb.
4. Peatükk 6 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju”
on välja toodud vähemalt arvestatavad mõjuvaldkonnad ning mõju pinnasele
ja maastikule. Kui maastiku mõju osas on välja toodud, et vajadusel
töötatakse välja seireprogramm ning hinnatakse erinevaid alternatiive ja
leevendusmeetmeid, et setete liikumise mõju maastikule minimeerida, siis
mõju pinnasele on täiesti abstraktne ning ei arvesta kuidagi Tareste ja Tare
kinnistu ranna erosiooniga seonduvat. Ka selle juures tuleb hinnata erinevaid
alternatiive ja leevendusmeetmeid, et minimeerida süvendamisest põhjustatud
ranna erosioon sellisel kujul nagu see praegu toimub ning töötada välja
lahendused protsessi peatamiseks. KMH programmi punktis 6 ei ole ei
programmi koostaja ega Arendaja välja pakkunud ühtegi meedet, kuidas sellist
negatiivset mõju vähendada ja leevendada. KMH programmi tuleb selles osas
täiendada ja täpsustada. Isegi kui möönda tegevuse võimalikkust, siis tuleb
ette näha leevendusmeetmed mõjupiirkonda jäävate maaomanike vara ja kalda
kindlustamiseks, et ei häviks nii Tare kui ka teiste merega piirnevate
kinnistuomanike ja riigi vara. KMH programm ning hilisem keskkonna
mõjude hindamine peab seda kajastama. Seejuures märgime, et välistatud ei
ole, et praeguses programmis märgitud ebareaalne alternatiiv “kai
38 Tareste loodusala Hiiumaal hõlmab nii metsa- ja niidualasid kui ka liivaluiteid Tõrvanina poolsaarest kuni Kärdla linna läänepiirini ning rannikumerd Tareste lahes. Loodusala pindala on 452,5 ha, mis hõlmab nii maismaad kui mereala (248,9 ha). Tareste-Tõrvanina piirkond on elupaigatüüpidelt mitmekesine ja vaheldusrikas ala, mida aktiivselt kasutatakse puhke- ja õppeeesmärkidel. Tareste laht ja rannikuala on rände- ja pesitsuspaigaks rohkearvulistele vee- ja rannikulindudele. Alale jäävad ka kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ning nahkhiirte elupaigad. Läbi elupaikade säilimise kaitstakse loodusalal kaitsealustest liikidest alpi võipätakat (Pinguicula alpina), kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), loim-vesipaunikut (Eryngium maritimum), rand-ogaputke (Eryngium maritimum), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), harilikku porssi (Myrica gale), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia) ja kuradi-sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata).
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59
ümberehitamine” võib osutuda oluliselt mõistlikumaks alternatiiviks, kui kogu
mõjualasse jääva kalda kindlustamine selliselt, et mõjualasse jäävate
kinnistuomanike vara väärtus ja vara koosseis ei väheneks.
5. Peatükk 6 “Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev
keskkonnamõju” väidab: “Kavandatava tegevusega ei ole ette näha
olulist mõju kliimale.” (lk 19). Arvestades teema aktuaalsust ning seda, et
taotletakse tähtajatut süvendusluba, tuleks seda siiski käsitleda. Sõltuvalt
süvendamiseks ja kaadamiseks kasutatava tehnoloogia valikust võib mõju
kliimale olla kordades erinev. Seda nii (pikaajalise) ressursikasutuse kui ka
CO2 ja muude heitgaaside õhku paiskamise läbi.
6. Programmis puudub peatükk sotsiaalmajanduslik mõju, ehkki KeHJS
sellise mõju hindamist ette näeb. Praegusel juhul on sotsiaalmajanduslikku
mõju peetud vaid kaudseks, kuid arusaamatuks jääb, millel selline väide
tugineb. Meie hinnangul on mõju otsene, kuna Tareste laht ning selle ümbrus
on oluline nii sotsiaalsest kui ka majanduslikust aspektist. Ei saa olla vaidlust,
et Tareste „laulvad liivad“ omavad rekreatiivset mõju, samuti on Tõrvanina
rand Hiiumaa elanike, külaliste ja turistide seas oluline. Seega on mõju otsene,
mitte kaudne nagu programm praegusel kujul seda käsitleb. Vastupidiselt
KMH programmi koostajatele ning Arendajale oleme seisukohal, et nii seni
lubatud kui ka täna tähtajatult kavandatav tegevus on suure
sotsiaalmajandusliku mõjuga piirkonnale Lehtmast kuni Kärdlani. Ehkki meile
teadaolevalt ei ole selles osas uuringuid tehtud (ehkki peaks), siis lisan siia
oma tähelepanekud:
a. Tareste lahe või Lehtma-Kärdla rannajoone ökosusteem on (olnud) üks tervik
ja kuni Lehtma sadama valmimiseni toimis looduslik ja loomulik piirkonna
keskkonnaareng selliselt, et ka selles piirkonnas Hiiumaa pindala suurenes
rannaala loomuliku ökoloogilise protsessi tulemusel. Kui see terviksüsteem
(setete ja liiva loomulik ringlus Tareste lahes) aga sadamaga lõhuti, hakkas
kaldaala kahanema ja rannaerosioon muutus nähtavaks. Kuigi jääb üle küsida,
kas sadama teistsugune ehituslik lahendus oleks selle keskkonnakahju ära
hoidnud, siis arvestades arendaja taotlust, on viimane aeg selle küsimusega
tegeleda ja sellele küsimusele vastata ning seda tuleb teha KMH programmi
raames.
b. Lehtma sadama olemasolu ning lisaks selle süvendamine mõjutab kõiki
Tareste lahega piirnevaid kinnistuomanikke, kuna rannaerosioon kahjustab
nende omandit ja vähendab kinnistu suurust. Nt on Tare kinnistu tänaseks juba
osaliselt meres. Lisatud 8 fotot.
c. Iga-aastase rannaerosiooni tõttu hukkuvad puud, mille vanus on 70 aastat ja
rohkem. Kui Tare kinnistul (omandamise ajal 1991.a.) olev hoone oli merest
eemal ca 70 meetrit, siis täna on see kaugus vaid ca 20 meetrit. Kui see ei ole
otsene negatiivne mõju, siis mis see on? Kuidas seda kahju minimeerida ja
leevendusmeetmetega kompenseerida? Selle küsimusega KMH programm ei
tegele, mistõttu ei anna sellele vastust ka KMS programmi alusel tulevikus
koostatav KMH aruanne, ehkki see on selge probleem, millega KMH
läbiviimisel tuleb tegeleda.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 60
d. RMK Tõrvanina puhkeala osas on mere pealetung ja rannaerosioon olnud
kõige ulatuslikum. Merre on uhutud ca 70–80 meetrit rannaala. Ehkki sellele
sai juhitud tähelepanu ka eelmise, 2009. aasta KMH aruandes, siis vahepealsel
ajal on kahju ulatus vaid kasvanud ja liivarand jätkuva erosiooni tõttu
kahanenud (vt. KMH Lisa nr. 1). Märgitud RMK rannaalalt ja seal toimunud
rannaerosiooni tõttu on suurim osa kadunud või merreuhutud setetest ja liivast
jõudnud Kärdla-Tareste randa või rannaalale.
e. Lehtma sadam ja seal toimuv avaldab mõju ka Kärdla sadamale ning rannale.
Aastatest 80.aa. lõpp kuni 2022 on toimunud rannaala osas väga oluline
muudatus, sest Tareste lahe hoovuse poolt Lehtma-Tareste rannaalalt
ärauhutud liiv (kuhugi peab see liiv ja sete uuesti jõudma) on olulise osana
jõudnud Kärdla rannaalale ja supelranda. Tareste-Kärdla mereäärne piirkond
soostub, sest loomulikust ringlusest Lehtma-Tareste rannaalalt äravõetav liiv
ja sete ei ladestu ühtlaselt Kärdla-Tareste rannaalale (Tareste lahe hoovus
ilmselt ei ulatu seda ala aktiivselt mõjutama ja setete kuhjumine ongi
ebaühtlane).
f. Vahepeal on jahisadamana valminud/taastatud Kärdla (vana kauba)sadam.
Lehtma-Tareste rannaalalt hoovuse poolt ärauhutud või äravõetav liiv
(rannaerosiooni tõttu, et loomulikust ringlusest liiva ja setteid ei lisandu) on
jõudnud praktiliselt Kärdla supelranda ja Kärdla sadama akvatooriumini ja
faarvaatrini ning hakkab loogiliselt pea sedagi täis kandma ja siis kui see
juhtub, tuleb ühe Lehtma sadama süvendamise asemel hakata süvendama 2
sadamat. Seega oleme jõudnud tänaseks sellisesse punkti, kus Arendaja huvid
paraku põrkuvad järjest enam kogukonna heaolu, vara ja huvidega, sh.
piirkonna kinnistuomanike huvidega.
Seega tuleb selles osas programmi kindlasti täiendada.
7. KMH programmi peatükk 2.3 käsitleb kai ümberehitamist kui “ebareaalset
alternatiivi” arendaja poolt soovitud tegevuse elluviimiseks. Selline käsitlus
jääb arusaamatuks, kuivõrd arendaja eesmärgiks on taotleda tähtajatut veeluba
väga suurte settemahtude teisaldamiseks. Seega peaks erinevate lahenduste,
kaasa arvatud kai ümberehitus, analüüs (sh. Sotsiaal-majanduslik analüüs)
hõlmama vähemalt 20-30 aastast perioodi. Sellist ajavaadet arvestades ei saa
pidada kai ümberehitamist ebareaalseks alternatiiviks. Seda enam, et praegusel
juhul mitte millegi tegemine on keskkonnale oluliselt paremaks alternatiiviks
kui süvendamise lubamine. Kai kohandamist ja osalist ümberehitamist ei saa
pidada ebareaalseks alternatiiviks ilma argumenteeritud ja põhjendatud
võrdleva analüüsita. Arendaja väide, et see ei ole pelgalt majanduslikel
kaalutlustel otstarbekas, ei ole piisav põhjendus, et see jätta kõrvale
analüüsitavate võimalike variantide hulgast. See looks kallutatud eeldused
objektiivse analüüsi läbiviimiseks seades arendaja kasumiteenimise kõrgemale
avalikule ruumile olulise keskkonnakahju tekitamisest omaniku
majandustegevuse tulemusel. Kui näiteks KMH käigus tehtud analüüsi
tulemusel ilmneb, et sadama käigus hoidmise kõige väiksema
keskkonnamõjuga tehniline lahendus sisaldab kai kohandamist siis tuleb seda
teha.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61
8. Peatükk 7 “Hindamismetoodika kirjeldus ja teave vajalike uuringute
kohta” loetleb täiendavate uuringute hulgas ka hüdrodünaamika ja setete
transpordi modelleerimise vajalikkust. Ehkki tegemist on väga olulise
punktiga, siis on tegemist pooliku lahendusega. Lisaks modelleerimisele on
vajalik ka kohapeal setete liikumise transpordi (kiiruse ja mahu) uuringud, mis
on äärmiselt olulised mudelarvutuste kalibreerimiseks ja valideerimiseks.
Valideerimata mudelarvutused võivad olla kordades erinevad looduslikest
protsessidest. Olemasolevad mõõtmised (Noormets 2018) Tareste lahes
annavad võimaluse põhjalähedase hüdrodünaamika mudelarvutuste
kalibreerimiseks, kuid setete liikumise kiirust ja mahtu ei ole Tareste lahes
seni mõõdetud. On oluline konkreetsetel andmetel põhinevate arvutustega, k.a.
mudelarvutused, veenduda, et süvendatud liiva kaadamisel KMH programmis
soovitatud kaadamisalale see sealt lainetuse ja hoovuste mõjul ka täies mahus
randa tagasi liiguks. Kui looduslikud protsessid ei ole selleks võimelised, siis
jätkub süvendamisega seotud negatiivne keskkonnamõju ning rannaerosioon
süveneb. Arvestades väga suuri soovitud süvendamise mahtusid (50,000 m3
aastas), on see kriitilise tähtsusega. Kui soovitatud kaadamisalalt liiv
looduslikku ringlusse ei naase või see naaseb valesse kohta, siis tuleb
täiendavate uuringutega leida sobivam kaadamisala (või kaadamisalad) ning
kaaluda alternatiivseid tehnoloogiaid, mis võimaldaks liiva kaadamist
sadamast lõunasse jääva rannanõlvale selliselt, et see lainete poolt taas
looduslikku ringlusse kaasataks. Samuti tuleks sisse seada seireprogramm, mis
teeks regulaarselt kordusmõõtmisi ja vaatlusi, ning vastavalt tulemustele peaks
olema valmidus ka konkreetset kaadamiskohta kas muuta või siis teostada
kaadamist mitmele erinevale alale kust liiv looduslike protsesside poolt kõige
optimaalsemalt taas ringlusse kaasatakse.
Lõpetuseks
KMH programmi eesmärk on keskkonnakahjude hindamine ja tekkida võivate kahjude
ärahoidmine või nende väljatoomine, mitte arendajale soodsa äritegevuse
võimaldamine. On ilmne, et iga tegevus toob endaga kaasa keskkonnamõju ning
äärmuslikel juhtudel, nagu praegu, ka keskkonnakahju või varakahju teistele isikutele,
kuid KMH programmi koostaja ülesanne on sellised asjad ära tunda ja need programmis
välja tuua, et KMH aruande koostaja saaks nendega arvestada, neid hinnata ning
tegevuse kaasnevat kahju minimeerida ja kahju saajatele leevendusmeetmetega
kompenseerida. Praegusel juhul KMH programm sellistest eeldustes ei lähtu. Arendaja
huvi ei võrdu KeHJS § 31 sätestatud keskkonnamõju hindamise eesmärgiga.
Täna ootavad Tareste küla kinnistuomanikud ning Tare kinnistu omanikud adekvaatset
keskkonnamõjude hindamise protsessi läbiviimist, kus arendaja huvid ei oleks
kõrgemal tema tegevusest mõjutatud teiste kinnistuomanike huvidest või kui see nii
peaks olema, siis tuleks vähemalt välja töötada kohesed leevendusmeetmed, mis
tagaksid teiste või kolmandate isikute õiguste kaitse. Juhtisime antud asjaolule
tähelepanu 2009.a. eelmise KMH programmi arutelul, kuid siis meid ei kuulatud ja
mitte midagi negatiivse mõjuga või tekitatud kahjuga ette ei võetud.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 62
On tähelepanuväärne, et tänaseks on Lehtma sadama kai sisuliselt maha jäetud ja
majandustegevust seal ei toimu. AS Hiiu Mets andmetel toimus viimane puidulaeva
laadimine 04.03.2021. Sellest ajast alates ei ole toimunud ka sadama süvendustöid ning
tänaseks on loodus näidanud, kuidas ta selles piirkonnas ilma inimese sekkumiseta
toimetab. Sadama kaiots on liiva täis kantud ning see liiv, mis sadama taha enam ei jää,
see kandub ilusti mööda Tareste lahte laiali. Kõik see tõendab, et Lehtma sadam on
ehitatud valesse asukohta ning jääb üle vaid küsida, miks sellist keskkonnavaenulikku
tegevust täna tolereerima peab (vt. LF fotod 4 tk. Lehtma sadama kai otsast)
Puidu väljavedu toimub nüüdseks Heltermaa sadama kaudu ning alternatiivina on
piirkonnas olemas keskonnakahjuta Kärdla sadam, mille kaudu on väiksemahuline
majandustegevus kindlasti võimalik. Seega majanduslikku tähtsust Lehtma sadamal
enam ei ole või on selle tähtsus saare majandusele olematu. Lehtma sadamast tingitud
keskkonnakahju ja teiste isikute varale tekitatud kahju on aga tohutu ning selle
likvideerimiseks kulub väga palju raha ja vahendeid ning aega.
Tänaseks on algatatud ettepanekuna ka Hiiumaa rahvuspargi moodustamine. Moodustatav rahvuspark ja selle alad puudutavad otseselt Lehtma-Kärdla rannaala.
Looduskaitseseadus LKS seab sellest tulenevalt ka Lehtma sadama KMH programmile
uued nõuded ja kindlasti ei tohiks täna enam tähtajatu veeloa väljastamisega kiirustada.
Käesoleva avaldaja ettepanekute lahutamatuks lisaks on järgmised dokumendid:
1.Teie kiri: 16.12.2019 nr 14/-6/19/640-6; Meie kiri: 15.01.2020; Teie kiri: 29.01.2020
nr DM-107435-7; Meie kiri: 27.02.2020 (kirjavahetus on Keskonnaametile saadetud ja
siia ei lisata);
2.I.P39 (eraisik) 05.06.2009 a.-1 kiri Keskkonnaministeeriumile eelmise KMH kohta;
3.Lisa 4 fotot LF nr.1 (21.03.2022) ja LF nr.2, LF nr.3 ja LF nr.4 (24.03.2022)
4.Lisa 8 fotot Tareste rannast Tare kinnistult vaadates (alates 80aa. lõpust kuni aprill 2022)
Lugupidamisega
[nimed eemaldatud isikuandmete kaitse seadusele vastavalt]
/allkirjastatud digitaalselt/
39 Nimi asendatud initsiaaldiega isikuandmete kaitseks
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63
LF nr.1 (21.03.2022)
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 64
LF nr.2 (24.03.2022)
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65
LF nr.3 (24.03.2022)
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 66
LF nr.4 (24.03.2022)
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67
fotod Tareste rannast Tare kinnistult vaadates (alates 80aa. lõpust kuni aprill 2022)
1980ndate lõpp
10.01.1990
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 68
24.04.1993
25.03.1995
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69
03.07.2006
16.01.2021
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 70
12.02.2022
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71
26.04.2022
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 72
Eraisikud L. Ja I.P Teie: 08.06.2022 nr. Saadetud e-posti aadressile Meie: 14.06.2022
Vastus kirjale “Ettepanekud, kommentaarid ja vastuväited „Lehtma sadama vee erikasutuse keskkonnaloa keskkonnamõju hindamise programmile“, mis on avalikustatud 26.05.2022 ja registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 6-3/22/6640-4.”
Keskkonnaamet on edastanud avalikustamise ajal saabunud kirjad arendajale ja keskkonnamõju hindajale. Alljärgnevalt on arendaja koostöös eksperdiga vastanud teie kirjas esitatud küsimustele ja kommentaaridele kirjas tõstatatud väidetega samas järjestuses. Lõigud, mis ei sisaldanud küsimusi või ei eeldanud kommenteerimist, on selguse huvides altpoolt välja jäetud. Oleme tutvunud kõigi teie seisukohtadega.
Sisulisi ettepanekuid on programmis arvesse võetud ja programmi vastavalt täiendatud. Kui esitatud märkustega pole programmis arvestatud, on seda allpool olevas kirjas põhjendatud.
Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas
oleva nummerdatud punktiga,
olemasolul
Vastus/kommentaar
Praegusel juhul on aga KMH programmiga
juba osa võimalusi välistatud ning seda
pelgalt põhjusel, et tegemist on tähtajatut
veeluba taotleva isiku jaoks „ebareaalse
alternatiiviga“ . Tare kinnitu omanikena ei
pea me ebareaalseks alternatiiviks kai
ümberehitamist, mis jättes kõrvale kai
lammutamise, oleks selgelt reaalne
alternatiiv ning minimeeriks tulevikus ka
sadama pideva süvendamise vajalikkust
Käesoleva KMH protsessi raames ei hinnata
kai lammutamist ja/või ümber ehitamist. Kai
ümberehitamise tasuvust on hinnatud ja see
ei ole arendaja jaoks majanduslikult võimalik.
KMH raames ei ole asjakohane käsitleda
lahendusi, mida tegevuse teostaja ellu ei viiks.
Põhimõte, et keskkonnamõju hindamises
käsitletakse üksnes reaalseid alternatiive, on
sätestatud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS).
Seda põhimõtet on selgitatud ka
keskkonnamõju hindamise juhendis, tuues
välja, et tegevuse kõrvalejätmise põhjus võib
olla ebamõistlikult kõrge hind.
Ümberehitustööde planeerimine oleks
mahukas projekt, millel on omad positiivsed ja
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73
Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas
oleva nummerdatud punktiga,
olemasolul
Vastus/kommentaar
negatiivsed mõjud, kuid nende hindamine
väljub praeguse KMH algatamise aluseks
olnud veeloa taotluse ulatusest. Juhul, kui
praeguse KMH käigus välja pakutavad
leevendavad meetmed süvendamise ja
kaadamise mõjude vähendamiseks ei ole
piisavad ja vee erikasutusloa taotlust ei
rahuldata, siis kaalutakse muid võimalusi, kuid
neid käsitletakse käesolevast KMH-st
eraldiseisvana.
1. Programmi koostamise käigus ei
ole arendaja ega programmi koostaja
meiega kui Tareste küla Tare
kinnistuomanikega (I.P ja L.P) ühendust
võtnud, olenemata sellest, et nimetatud
KMH programm ja selle alusel väljastatav
tähtajatu veeluba puudutab otseselt meie
perekonna heaolu, vara ja tulevikku.
Osapoolte kaasamine KMH protsessis toimub
vastavalt KeHJS § 16 „Keskkonnamõju
hindamise programmi avalikustamine“ ja § 17
„Keskkonnamõju hindamise programmi
avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
tulemuste arvestamine“. KMH programmi
avalik väljapanek toimus 27.05.2022-
09.06.2022, mille käigus olid ettepanekud
oodatud kõigilt huvitatud osapooltelt, ja avalik
arutelu 10.06.2022. Avalikust väljapanekust ja
avaliku arutelu toimumisest teavitati
Keskkonnaameti kodulehel, maakonnalehes
Hiiu Leht (27.05.2022), Kärdla keskväljaku
infotahvlil ja kohalikke elanikke kirja teel.
Avalikustamisel olnud programmi versioon ei
ole lõplik ja seda täiendatakse vastavalt
tagasisidele. Arvestades, et olete esitanud nii
kirjaliku seisukoha kui ka osalenud avalikul
arutelul, saame järeldada, et info avalikust
väljapanekust jõudis Teieni ning olete saanud
KMH programmiga tutvuda ja arvamust
avaldada.
KMH programmis on seatud esikohale
arendaja huvi ning jäetud tähelepanuta
tegevusest mõjutatud kinnistuomanike
huvid ning omandi kahjustamisega
kaasnevad tagajärjed. Põhiseaduse
kohaselt on igaühe omand puutumatu ja
võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku
nõusolekuta võõrandada ainult seaduses
sätestatud juhtudel ja korras üldistes
huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.
Õigusaktidest ei tulene, et arendaja õigus
Mõjutatud kinnistuomanikud saavad KMH
protsessis kaasa rääkida nii KMH programmi
kui KMH aruande etapis avaliku väljapaneku ja
avaliku arutelu käigus, et nende tagasisidega
KMH programmis ja KMH aruandes arvestada
saaks.
Vastavalt KMH programmi ptk 6 välja toodule,
on sotsiaalmajanduslik mõju üks
hinnatavatest mõjuvaldkondadest, millega
KMH aruandes arvestatakse: Mõju
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 74
Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas
oleva nummerdatud punktiga,
olemasolul
Vastus/kommentaar
omandile on võrreldes meie õigusega
omandile enam kaitstud või et meie
peaksime arendaja huvides taluma meile
kuuluva kinnistu iga-aastast vähenemist.
Tegemist ei ole loodusliku prosessiga, vaid
selgelt Lehtma sadamast tingitud
negatiivse keskkonnamõjuga Tare
kinnistule. KMH programmi koostamisel ei
ole sellega arvestatud.
sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh
inimese tervisele, heaolule, varale, eri
huvialadele merel ja piirkonna
puhkemajandusele. Mõju hindamisel võtame
arvesse, et senised süvendus- ja
kaadamistööd on oluliselt mõjutanud
rannikuprotsesse ja seetõttu ka otseselt
mõjutatavale alale jäävate eramaade
omanikke.
2. Uue KMH programmi koostamise
käigus tehtava analüüsi tulemusel tuleb
saavutada olukord, kus rannaerosioon
peatub ja Arendaja edasine tegevus ei
mõjuta negatiivselt looduslikke
rannaprotsesse. Mitte mingil juhul ei tohi
jätkuda olemasolev olukord ehk nn.
nullalternatiiv lk. 7 kohaselt.
KMH programmi eesmärgiks on määrata
teostatava KMH ulatus, olles nii-öelda
tööplaaniks. Senise veeloaga võrreldes on
kavandatava tegevuse jaoks uuringutele
tuginedes kaadamiskohta muudetud, et
leevendada sadamakai negatiivset mõju
luidetele. Selle saavutamiseks hinnatakse
KMH programmi kohaselt nelja erinevat
asukohaalternatiivi ja tehnoloogilisi
alternatiive. Eesmärgiks on leida lahendus,
mis mõjutaks looduslikke rannaprotsesse
võimalikult vähe.
Käsitletavate alternatiivide hulka kuulub ka nn
0-alternatiiv, mis tähendab kavandatavast
projektist mis tahes kujul loobumist40.
Nullalternatiivi käsitlus on muuhulgas vajalik
selgitamiseks, millised arengud toimuksid ilma
kavandatavata tegevuseta. Seega, antud juhul
on nullalternatiiv olukord, kus vee
erikasutustöid ei tehta.
Nullalternatiiv on KMH programmis
sõnastatud vastavalt Keskkonnaameti
tagasisidele ja keskkonnamõju hindamise
üldlevinud teooriale ja praktikale.
2. Juba eelmisel Lehtma sadama KMH
arutelul, mis toimus 2009. aastal, pakkus T.
Kõuhkna välja ühe võimaliku süvendamise
variandina setete pumpamise ja sette
ladustamise või uhtumise sadama
lõunapoolsesse ossa selliselt, et liiv jõuaks
Süvendustöid on seni teostatud vastavalt
kehtivale vee erikasutusloale, mis võimaldas
süvendatud liiva kaadamist kaadamisalale
meres või pumpamist rannaalale, mis ulatub
sadama territooriumilt kuni lõunapoolsele
alale. Täpne asukoht on kirjeldatud veeloas.
40 Põder, T. "Keskkonnamõju hindamise käsiraamat" (uuendatud 2018). https://envir.ee/media/1381/download
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75
Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas
oleva nummerdatud punktiga,
olemasolul
Vastus/kommentaar
looduslikku ringlusse. Jääb arusaamatuks,
mis seda ei ole seni ajani proovitud ning
miks seda ei ole toodud alternatiivina välja
KMH programmis.
Eelnevate tööde käigus on arendaja sõnul
proovitud ka setete pumpamist rannale.
Setete paigutamist erosiooni all kannatavale
rannale, kuigi see on tehniliselt kaadamisest
raskemini teostatav, käsitletakse KMH
programmis alternatiivina nr 3.
2. Jääb arusaamtuks, mida tähendab
programmis toodud mõte „Lisaks eelpool
loetletud alternatiividele hinnatakse ka
teisi asukohaalternatiive juhul, kui need
osutuvad KMH käigus läbi viidud analüüsi
tulemusel asjakohasteks. Samuti
hinnatakse vajadusel eelpool nimetatud
alternatiivide alamalternatiividena
erinevaid tehnilisi lahendusi süvendamis-
ja kaadamistööde läbiviimiseks, kui nende
keskkonnamõjus seisneb olulisi erinevusi“.
Jääb arusaamatuks, mille järgi need
otsused, kas midagi hinnatakse või mitte,
tehakse.
Erinevad alternatiivsed lahendused võidakse
KMH jooksul välja kujundada tulenevalt
uuringute tulemustest, vajadusest
leevendada mingit konkreetset selgunud
olulist keskkonnamõju vms. Kõiki neid
võimalikke olukordi/vajadusi on KMH
programmi etapis keeruline ette
näha/täpsustada. Asukohaalternatiive võib
juurde tekkida näiteks juhul, kui uuringute
tulemusena selgub, et ühe kaadamiskoha
(alternatiivid 1 ja 2) asemel tuleks süvendatud
liiv kaadata mitmesse kohta, et see rannikule
kanduks.
Otsus selle kohta, kas midagi hinnatakse või
mitte tehaksegi lähtuvalt lahenduse
potentsiaalselt erinevast keskkonnamõjust.
2. Tähelepanek: Visuaalsete vaatluste
põhjal on hetkel Lehtma sadama
sissesõidu akvatoorium/faarvaater ja kai
ots täitunud liivaga ja liiv on osaliselt
pääsenud oma loomulikku ringlusse. Vee
sügavus Lehtma sadama kai otsast ehk
faarvaatris ja sealt kuni rannaalani on
sõltuvalt vee seisust 10-70 cm. Tare
kinnistult on näha ka esimene sadamaala
faarvaatri liivaga täitumise positiivne
mõju, mis väljendub ja nähtub liiva
jõudmisega Tare kinnistu ees olevasse
randa. Kui selline liiva ja setete liikumise
protsess saab jätkuda, siis kindlasti jõuab
see liiv kaldaribale ja selliselt hakkab
randunud liiv ja sete taastama ärauhutud
kaldariba või kallast ning rannaerosioon
lõpuks peatub (lisatud on 4 fotot LF nr.1
Täname Teie tähelepanekute ja fotode eest,
võtame need teadmiseks.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 76
Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas
oleva nummerdatud punktiga,
olemasolul
Vastus/kommentaar
(21.03.2022) ja LF nr.2, LF nr.3 ja LF nr.4
(24.03.2022).
3. KMH programmi peatükk 4.4.
„Tõenäoliste mõjude määratlemine ja
hindamine“, selles sisaldub lause:
„Kavandataval tegevusel on eeldatavalt
positiivne mõju rannikuelupaikadele, sest
sellega muutub eeldatavalt setete
liikumine Tareste lahes.“. Sooviks teada,
milline see positiivse mõjuala ulatus
täpsemalt on ja kas sellega rannaerosioon
lõpeb. Arvestades punkti 4.4 sõnastust, siis
jääb arusaamatuks, millel selline positiivne
järeldus põhineb, kuivõrd tegevuse
alternatiividest nähtuvalt suurt midagi
muuta ei soovita.
Lehtma sadama muuli paiknemisega ning
akvatooriumi süvendamisega seotud
keskkonnahäiringuid on mitmel korral
uuritud:
• 2008. aastal viis TTÜ Meresüsteemide
Insitituut läbi uuringu „Setete liikumise ja
seda põhjustavate faktorite pilootuuring
Lehtma sadama laevatee läheduses“,
• Kaarel Orviku on uurinud Tahkuna
poolsaare randade lito- ja
morfodünaamikat, mis on ka hiljuti
avaldatud raamatus ”Rannad ja rannikud”
(Orviku, 2018),
• 2019. aasta suvel viidi läbi põhjalik uuring
„Tareste lahe põhjasetete koostis ja
dünaamika. Lehtma sadama süvendamise
mõju rannaerosioonile ja selle
leevendamise võimalused.“ Noormets, R.
et al.
Eelpoolmainitud allikatest viimane teeb
ettepaneku sadamakai negatiivse mõju
leevendamiseks valida mere põhjast
süvendatavatele setetele kaadamispaik, mis
kompenseeriks sadamakai negatiivset mõju
ning võimaldaks setetel liikuda endist
looduslikku rada mööda lõuna suunas.
Veeloa taotluse alusel taotletav uus
kaadamiskoht on valitud vastavalt nimetatud
uuringu ja eksperthinnangu ettepanekule.
Mõjude täpsem analüüsimine (mõju
avaldumise ja ulatuse selgitamine) toimub
KMH aruande koostamise etapis.
3. Samuti jääb arusaamatuks, millel
põhineb väide, et „Kavandatav tegevus ei
mõjuta Tareste loodusala metsaelupaiku
(*9010, *9080), mis jäävad väljapoole
mõjupiirkonda.“. Arvestades asjaolu, et
Kuigi metsaelupaigad (*9010, *9080) jäävad
Natura eelhindamise põhjal mõjupiirkonnast
välja, siis mõjudega metsale kui kooslusele on
arvestatud, näiteks hinnates mõjusid
elupaigatüüpidele püsitaimestuga liivarannad
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77
Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas
oleva nummerdatud punktiga,
olemasolul
Vastus/kommentaar
tänaseks on Lehtma sadama mõju Tare
kinnistule olnud ulatuslik ning iga-
aastaselt hävineb olemasolev mets, siis ei
saa välistada, et tegelikult omab tegevus
mõju ka Tarest loodusala
metsaelupaikadele ja liivaluidetele.
Seejuures märgib avaldaja, et ühelgi juhul
ei hinnata KMH programmi kohaselt
tegevuse mõju avaldaja metsamaale.
Avaldaja soovib selget ja täpset kirjalikku
vastust ning viidet allikale, millel see väide
põhineb.
(1640) ja metsatunud luited (2180). Mõju
avaldumine Tareste loodusalale ja selle ulatus
selgitatakse välja KMH aruande koostamise
etapis läbiviidava Natura asjakohase
hindamise käigus. Natura täismahulise
hindamise raames teostatakse ka
rannikuelupaikade inventuur välitööde
käigus.
4. Peatükk 6 Kavandatava tegevusega
eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju” on
välja toodud vähemalt arvestatavad
mõjuvaldkonnad ning mõju pinnasele ja
maastikule. Kui maastiku mõju osas on
välja toodud, et vajadusel töötatakse välja
seireprogramm ning hinnatakse erinevaid
alternatiive ja leevendusmeetmeid, et
setete liikumise mõju maastikule
minimeerida, siis mõju pinnasele on
täiesti abstraktne ning ei arvesta kuidagi
Tareste ja Tare kinnistu ranna erosiooniga
seonduvat. Ka selle juures tuleb hinnata
erinevaid alternatiive ja
leevendusmeetmeid, et minimeerida
süvendamisest põhjustatud ranna
erosioon sellisel kujul nagu see praegu
toimub ning töötada välja lahendused
protsessi peatamiseks. KMH programmi
punktis 6 ei ole ei programmi koostaja ega
Arendaja välja pakkunud ühtegi meedet,
kuidas sellist negatiivset mõju vähendada
ja leevendada. KMH programmi tuleb
selles osas täiendada ja täpsustada.
Isegi kui möönda tegevuse võimalikkust,
siis tuleb ette näha leevendusmeetmed
mõjupiirkonda jäävate maaomanike vara
ja kalda kindlustamiseks, et ei häviks nii
Tare kui ka teiste merega piirnevate
kinnistuomanike ja riigi vara. KMH
KMH aruandes arvestatakse mõju pinnasele,
sh hinnatakse kavandatava tegevuse mõju
rannaprotsessidele ja setete kogunemisele
rannal.
Nii nagu kõigi teiste mõjuvaldkondade puhul,
töötatakse ka pinnase puhul vajadusel
(oluliste mõjude ilmnemise tõenäosuse
korral) välja negatiivsete mõjude
leevendamise võimalused. Kuna tegu on KMH
üldise ülesandega, ei ole peetud vajalikuks
seda iga mõjuvaldkonna juures eraldi
rõhutada.
KMH programmi etapis leevendavate
meetmete välja töötamist ei toimu, see on
KMH aruande osa.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 78
Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas
oleva nummerdatud punktiga,
olemasolul
Vastus/kommentaar
programm ning hilisem keskkonna mõjude
hindamine peab seda kajastama.
4. Seejuures märgime, et välistatud ei ole,
et praeguses programmis märgitud
ebareaalne alternatiiv “kai
ümberehitamine” võib osutuda oluliselt
mõistlikumaks alternatiiviks, kui kogu
mõjualasse jääva kalda kindlustamine
selliselt, et mõjualasse jäävate
kinnistuomanike vara väärtus ja vara
koosseis ei väheneks.
Vt. kõige esimene vastus siin tabelis kai
ümberehitamise kohta.
5. Peatükk 6 “Kavandatava tegevusega
eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju”
väidab: “Kavandatava tegevusega ei
ole ette näha olulist mõju kliimale.” (lk 19).
Arvestades teema aktuaalsust ning seda,
et taotletakse tähtajatut süvendusluba,
tuleks seda siiski käsitleda. Sõltuvalt
süvendamiseks ja kaadamiseks kasutatava
tehnoloogia valikust võib mõju kliimale
olla kordades erinev. Seda nii (pikaajalise)
ressursikasutuse kui ka CO2 ja muude
heitgaaside õhku paiskamise läbi.
Kaadamise ja süvendamise käigus kasutatakse
tõepoolest energiaressursse. Samas,
nullalternatiivi korral jäävad need
kasutamata. KMH käigus hinnatakse siiski
ainult olulise mõjuga valdkondi.
Kasvuhoonegaaside emissioonid, mis tekivad
mõned korrad aastas süvendamise korral, on
Eesti riikliku süsinikuemissioonide tootmise
foonil ja võrreldes nt ressursimahukate
pikaajaliste taristuprojektidega marginaalsed.
Seetõttu ei pea KMH läbiviija vajalikuks
hinnata kavandatava tegevuse mõju kliimale.
6. Programmis puudub peatükk
sotsiaalmajanduslik mõju, ehkki KeHJS
sellise mõju hindamist ette näeb.
Praegusel juhul on sotsiaalmajanduslikku
mõju peetud vaid kaudseks, kuid
arusaamatuks jääb, millel selline väide
tugineb. Meie hinnangul on mõju otsene,
kuna Tareste laht ning selle ümbrus on
oluline nii sotsiaalsest kui ka
majanduslikust aspektist.
Oleme nõus, et sotsiaalmajandusliku mõju
hindamine on antud tegevuse puhul väga
oluline. Parandasime sõnastust programmis,
et see oleks paremini välja toodud. Vastavalt
KMH programmi ptk 6: „Mõju
sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh
inimese tervisele, heaolule, varale, eri
huvialadele merel ja piirkonna
puhkemajandusele. Senised süvendus- ja
kaadamistööd on oluliselt mõjutanud
rannikuprotsesse ja seetõttu ka otseselt
mõjutatavale alale jäävate eramaade
omanikke.“
Sotsiaalmajanduslikku mõju ei ole seejuures
kitsendatud üksnes kaudseks mõjuks.
Kaudse mõju sõnastust on KMH programmis
tagasiside põhjal selgemalt sõnastatud
järgnevalt:
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79
Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas
oleva nummerdatud punktiga,
olemasolul
Vastus/kommentaar
− Kaudne mõju. Kaudse mõjuna käsitletakse
mõju, mis tegevuse tulemusel avaldub
mõnes teises asukohas või mõne teise
keskkonnaelemendi kaudu. Kaudse
mõjuna käsitletakse sadama tegevusest
tulenevaid sotsiaalmajanduslikke
mõjusid, mis ei avaldu otseselt, nt
tööhõive või laevade saabumise ja
lahkumisega seotud müra ja lainetus.
6. a. Kui see terviksüsteem (setete ja liiva
loomulik ringlus Tareste lahes) aga
sadamaga lõhuti, hakkas kaldaala
kahanema ja rannaerosioon muutus
nähtavaks. Kuigi jääb üle küsida, kas
sadama teistsugune ehituslik lahendus
oleks selle keskkonnakahju ära hoidnud,
siis arvestades arendaja taotlust, on
viimane aeg selle küsimusega tegeleda ja
sellele küsimusele vastata ning seda tuleb
teha KMH programmi raames.
Senise veeloaga võrreldes on uuringutele
tuginedes kaadamiskohta muudetud, et
leevendada sadamakai negatiivset mõju
luidetele. Selle saavutamiseks hinnatakse
KMH programmi kohaselt nelja erinevat
asukohaalternatiivi ja tehnoloogilisi
alternatiive.
Antud KMH on algatatud sissesõidukanali
süvendamisele ja süvendatud pinnase
kaadamisele. Sadama terviklik ümber
ehitamine väljub KMH käsitlusulatusest ning
seda ei ole arvestatud tegevuse reaalseks
alternatiiviks eespool selgitatud põhjustel.
6.a-6.f Täname oma tähelepanekute esitamise eest.
Võtame need KMH läbi viimisel ja KMH
aruande koostamisel teadmiseks.
6. c. Iga-aastase rannaerosiooni tõttu
hukkuvad puud, mille vanus on 70 aastat ja
rohkem. Kui Tare kinnistul (omandamise
ajal 1991.a.) olev hoone oli merest eemal
ca 70 meetrit, siis täna on see kaugus vaid
ca 20 meetrit. Kui see ei ole otsene
negatiivne mõju, siis mis see on? Kuidas
seda kahju minimeerida ja
leevendusmeetmetega kompenseerida?
Selle küsimusega KMH programm ei
tegele, mistõttu ei anna sellele vastust ka
KMS programmi alusel tulevikus koostatav
KMH aruanne, ehkki see on selge
probleem, millega KMH läbiviimisel tuleb
tegeleda.
Mõju rannaelupaikadele, s.h sealsetele
puudele, hinnatakse mõjuvaldkonna „mõju
bioloogilisele mitmekesisusele, taimedele ja
loomadele“ all. Kaldajoone taandumist
arvestatakse asjakohases ulatuses ka
sotsiaalmajandusliku mõju all.
Kõiki mõjusid käsitletakse täpsemalt KMH
aruande etapis, ühtlasi selgitatakse KMH
aruande etapis ka leevendavate meetmete
rakendamise vajadused ja võimalused.
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 80
Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas
oleva nummerdatud punktiga,
olemasolul
Vastus/kommentaar
7. KMH programmi peatükk 2.3 käsitleb
kai ümberehitamist kui “ebareaalset
alternatiivi” arendaja poolt soovitud
tegevuse elluviimiseks. Selline käsitlus
jääb arusaamatuks, kuivõrd arendaja
eesmärgiks on taotleda tähtajatut veeluba
väga suurte settemahtude teisaldamiseks.
Seega peaks erinevate lahenduste, kaasa
arvatud kai ümberehitus, analüüs (sh.
Sotsiaal-majanduslik analüüs) hõlmama
vähemalt 20-30 aastast perioodi. Sellist
ajavaadet arvestades ei saa pidada kai
ümberehitamist ebareaalseks
alternatiiviks. Seda enam, et praegusel
juhul mitte millegi tegemine on
keskkonnale oluliselt paremaks
alternatiiviks kui süvendamise lubamine.
Kai kohandamist ja osalist ümberehitamist
ei saa pidada ebareaalseks alternatiiviks
ilma argumenteeritud ja põhjendatud
võrdleva analüüsita. Arendaja väide, et see
ei ole pelgalt majanduslikel kaalutlustel
otstarbekas, ei ole piisav põhjendus, et see
jätta kõrvale analüüsitavate võimalike
variantide hulgast.
Vt. kõige esimene vastus siin tabelis kai
ümberehitamise kohta.
8. Peatükk 7 “Hindamismetoodika
kirjeldus ja teave vajalike uuringute
kohta” loetleb täiendavate uuringute
hulgas ka hüdrodünaamika ja setete
transpordi modelleerimise vajalikkust.
Ehkki tegemist on väga olulise punktiga,
siis on tegemist pooliku lahendusega.
Lisaks modelleerimisele on vajalik ka
kohapeal setete liikumise transpordi
(kiiruse ja mahu) uuringud, mis on
äärmiselt olulised mudelarvutuste
kalibreerimiseks ja valideerimiseks.
Valideerimata mudelarvutused võivad olla
kordades erinevad looduslikest
protsessidest.
Vastav kompetentne mereelustiku ekspert(-
did) kaasatakse eksperdirühma, kelle
ülesandeks on vastavalt KMH programmi ptk
6 täita mõjude hindamise vajadus järgnevates
valdkondades: Mõju pinnaveele, Mõju
pinnasele, Mõju maastikule. Selleks viiakse
läbi hüdrodünaamika ja setete transpordi
modelleerimine ning põhjaelustiku uuring
(KMH programmi ptk 7).
KMH aruande etapis võetakse arvesse nii
asjaomastelt asutustelt kui avaliku arutelu
raames saadud tagasisidet uuringute sisu ja
ulatuse kohta. Võtame arvesse ka teie
kommentaari ning edastame selle uuringu
teostajale. Uuringu teostaja ja uuringu sisu
kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Täpsem 8. Olemasolevad mõõtmised (Noormets
2018) Tareste lahes annavad võimaluse
põhjalähedase hüdrodünaamika
Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise programm
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81
Väljavõte saadud tagasisidest, koos kirjas
oleva nummerdatud punktiga,
olemasolul
Vastus/kommentaar
mudelarvutuste kalibreerimiseks, kuid
setete liikumise kiirust ja mahtu ei ole
Tareste lahes seni mõõdetud. On oluline
konkreetsetel andmetel põhinevate
arvutustega, k.a. mudelarvutused,
veenduda, et süvendatud liiva kaadamisel
KMH programmis soovitatud
kaadamisalale see sealt lainetuse ja
hoovuste mõjul ka täies mahus randa
tagasi liiguks.
metoodika valik jääb siiski uuringu teostaja kui
oma ala eksperdi pädevusse.
8. Samuti tuleks sisse seada
seireprogramm, mis teeks regulaarselt
kordusmõõtmisi ja vaatlusi, ning vastavalt
tulemustele peaks olema valmidus ka
konkreetset kaadamiskohta kas muuta või
siis teostada kaadamist mitmele erinevale
alale kust liiv looduslike protsesside poolt
kõige optimaalsemalt taas ringlusse
kaasatakse.
Nagu on kirjeldatud KMH programmi ptk 6, on
KMH ja selle aruande osaks vajadusel (olulise
keskkonnamõju ilmnemise tõenäosuse korral)
ka seireprogrammi väljatöötamine. Uuringu
teostajal palutakse teha vastavad
ettepanekud.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamisest teavitamine ja seisukoha küsimine | 10.07.2024 | 2 | 7.2-4/24/10664-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Kiri | 18.05.2023 | 421 | 7.2-4/23/10664-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Kiri | 02.01.2023 | 557 | 7.2-4/23/88-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Kiri | 02.07.2021 | 1106 | 6.3-1/13682-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Kiri | 02.06.2021 | 1136 | 6.3-1/13682-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |