Siseministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise kord

KÄSKKIRI

17.04.2019 nr …..

Siseministeeriumi valitsemisala

riigihangete läbiviimise kord

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2 ja 14 alusel ning kooskõlas riigihangete seaduse § 42

lõigetega 5 ja 6.

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Käesoleva korraga kehtestatakse Siseministeeriumi valitsemisala asutuste (edaspidi

nimetatud asutus või hankija) riigihangete kavandamise, läbiviimise ja vastutuse

jagunemisega seotud ühtsed põhimõtted ning valitsemisala kesksete ja ühishangete

läbiviimise kord (edaspidi nimetatud kord). Kaitsepolitseiameti suhtes kohaldatakse

korda kooskõlas julgeolekuasutuste tegevust reguleerivate õigusaktidega, arvestades

julgeolekuasutuse eripärasid.

1.2 Asutuse riigihangete läbiviimise, kavandamise ning korra rakendamise eest vastutab

asutuse juht.

1.3 Käesolevas korras kasutatavad mõisted:

1.3.1 „Riigihange“ on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö

tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt.

1.3.2 „Keskne riigihange“ on keskse hankija poolt hankijale asjade ostmine või

teenuste tellimine või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine hankijale asjade

ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks.

1.3.3 “Ühishange” on kahe või enama hankija sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud

ühine riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse

alusel riigihanke teise või teiste hankijate eest.

1.3.4 „Kesksete riigihangete kava“ on siseministri või tema volitatud isiku poolt

neljaks aastaks kinnitatud kava, milles määratakse kindlaks valitsemisala

kesksed hanked ja ühishanked.

1.3.5 „Pikaajaline ostuplaan“ on asutusesisene strateegiline rulluv ostuplaan, mis

sisaldab prioriseeritult asutusele teadaolevaid ostuvajadusi järgnevaks neljaks

aastaks. Pikaajalist ostuplaani uuendatakse vähemalt kaks korda aastas

(novembri ja mai lõpuks) järgneva neljakümne kaheksa kuu osas. Ostuplaani

maht võib kuni 20% ületada teadaoleva eelarve mahtu, et tagada suuremat

paindlikkust hangete ajalisel planeerimisel. Pikaajalise ostuplaani kohustuslikud

andmed on esitatud Lisas 1.

1.3.6 „Hankekord“ on asutuse juhi poolt kehtestatud käesoleva korra ja riigihangete

seadusega (edaspidi RHS) kooskõlas olev asutusesisene riigihangete läbiviimise

kord.

1.3.7 „Riigihanke piirmäära ületav riigihange“ on riigihange, mille maksumus ületab

RHSs sätestatud siseriiklikku või rahvusvahelist riigihanke piirmäära.

1.3.8 „Piirmäära ületav riigihange“ on riigihange, mille puhul on RHSi kohaselt

nõutud toimingute tegemine riigihangete registris, sealhulgas lihthanked.

1.3.9 „Hankeplaan“ on asutuse eelarve ja pikaajalise ostuplaani alusel koostatud iga-

aastane riigihangete läbiviimise kava, milles määratakse kindlaks käesolevas

korras nimetatud riigihanked

1.3.10 „Riigihanke alusdokumendid“ on hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi

kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud

muud dokumendid, milles on määratud konkreetse riigihanke üksikasjad,

sealhulgas pakkujale või taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise

nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste

hindamise kriteeriumid.

1.3.11 „Riigihanke tehniline kirjeldus“ on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas

valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet

kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate

nõuete loetelu või ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete

kogum, mis on koostatud kooskõlas RHSiga ja käesolevas korras sätestatud

põhimõtetega.

1.3.12 „Tehnilise kirjelduse eest vastutav isik“ on asutuse juhi või tema volitatud isiku

poolt määratud konkreetse riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ja sellele

eelneva turu-uuringu läbiviimise eest vastutav isik, kes omab riigihanke

objektile vastavas valdkonnas sisulisi teadmisi.

1.3.13 „Riigihanke eest vastutav isik“ on asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt

määratud isik, kes viib läbi riigihanke menetluse ja vastutab menetluse

õiguspärase läbiviimise eest.

1.3.14 „Turu-uuring“ on riigihanke ettevalmistamiseks läbiviidav uuring, milles

analüüsitakse turu olukorda ja selgitatakse välja, milliseid tingimusi on

riigihanke tulemuslikuks läbiviimiseks riigihanke alusdokumentidesse võimalik

ja otstarbekas seada, arvestades turul pakutavaid tooteid ja ettevõtjate võimekust

ning asjaomast hinnataset. Kui see on tulenevalt riigihanke objektist asjakohane,

loetakse turu-uuringuks ka asutuse poolt kuni viimase kolme aasta jooksul

sarnaste tingimuste alusel läbiviidud riigihanget.

1.3.15 „Hankeleping“ on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud

leping, sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või

ehitustööd.

1.3.16 „Kulujuht“ on asutuse juhi poolt määratud teenistuja, kes saab oma

juhtimisotsustega mõjutada ressursside kasutamist ning kes vastutab eelarveliste

vahendite sihipärase ja säästliku kasutamise, ostude kavandamise ning andmete

hankeplaani ja pikaajalisse ostuplaani esitamise eest temale kinnitatud eelarve

piires.

1.3.17 „Komisjon“ on asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt riigihanke piirmäära

ületava riigihanke läbiviimiseks ja riigihankega seotud otsuste langetamiseks

moodustatud ajutine organ.

1.3.18 „Hankelepingu täitmise eest vastutav isik“ on hankelepingus kontaktisikuna

määratud isik, kes jälgib, et hankelepingut täidetakse lepingus sätestatud

tingimustel.

1.3.19 „Riigihanke erand“ on käesoleva korra mõistes RHSis sätestatud erand või

kaitse- ja julgeolekuvaldkonna erisus, mille puhul RHSi regulatsiooni

rakendamine ei ole kohustuslik.

1.3.20 „Huvide konflikt“ on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku

töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel

mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid,

majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.

1.3.21 „Toode“ on käesolevas korras kasutatav riigihanke objekti üldnimetus, mille

alla kuuluvad kõik riigihanke objektid, sõltumata nende liigist.

2. NÕUDED ASUTUSE HANKEKORRALE

2.1. Asutuse hankekorras peavad sisalduma vähemalt järgmised asutusesisese töökorralduse

ja vastutuse jaotusega seotud põhimõtted, kui need ei ole kindlaks määratud muus

organisatsioonisiseses töökorraldust reguleerivas dokumendis:

2.1.1. RHS § 9 lõikes 4 sätestatud põhimõtted, sealhulgas need, mille puhul on

hankijale jäetud kaalutlusõigus;

2.1.2. pikaajalise ostuplaani koostamise, kinnitamise ja muutmise kord, vastutavad

isikud ning tähtpäev;

2.1.3. riigihanke eest vastutava isiku, tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku,

hankelepingu täitmise eest vastutava isiku (edaspidi koos nimetatud vastutavad

isikud) ning komisjoni moodustamise põhimõtted ja kord;

2.1.4. riigihanke alusdokumente ja otsuseid kinnitav ning muutev isik või organ,

kelleks võib olla ka komisjon;

2.1.5. piirmäära mitteületavate riigihangete läbiviimise kord koos selge vastutuse

jaotusega;

2.1.6. riigihanke erandite läbiviimise kord koos selge vastutuse jaotusega;

2.1.7. meetmed huvide konflikti ja korruptsiooniohu ennetamiseks, tuvastamiseks ja

kõrvaldamiseks riigihankel.

2.2. Hankekord on avalik ning asutus avaldab hankekorra viivitamata pärast hankekorra

kehtestamist või muutmist oma veebilehel ning esitab teadmiseks ministeeriumile.

3. RIIGIHANKE KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

3.1. Riigihanke korraldamisel on asutus kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid, mille

kohaselt hankija:

3.1.1. tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja

proportsionaalselt;

3.1.2. kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa

Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis,

võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;

3.1.3. tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-

õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku

osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike

vahendite kasutamise tõttu;

3.1.4. väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ja korruptsiooniohtlikke

olukordi;

3.1.5. kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu

parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi

mõistliku aja jooksul.

3.2. Isikul on kohustus järgida korruptsioonivastases seaduses sätestatud

toimingupiiranguid, millest tulenevalt on keelatud riigihankega seotud toimingu või

otsuse tegemine, kui:

3.2.1. otsus või toiming tehakse isiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

3.2.2. isik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust

huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

3.2.3. isik on teadlik korruptsiooniohust.

3.3. Pakkumuste hindamisse ei tohi kaasata pakkujaga seotud isikuid ning hankija nimel

tegutsev isik ei tohi olla seotud ühegi potentsiaalse pakkujaga viisil, mis kahjustab või

võib hakata kahjustama konkurentsi.

3.4. Kui ilmnevad eelnimetatud asjaolud, on isik kohustatud sellest koheselt teavitama

asutuse juhti või tema volitatud isikut, kes otsustab isiku taandamise vajalikkuse ja

määrab vajadusel uue isiku.

3.5. Kui taandamine ei ole võimalik, peab riigihange olema läbi viidud nii, et igasugune

seotusest tulenev eelis, näiteks mingi informatsiooni teadmise kaudu, on täielikult

välistatud.

4. VASTUTAVATE ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks määratakse

asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt nimeliselt riigihanke eest vastutav isik ja

tehnilise kirjelduse eest vastutav isik.

4.2. Tehnilise kirjelduse eest vastutav isik:

4.2.1. planeerib riigihanke sisult ühtse tervikuna, eesmärgiga saavutada hankelepingu

eseme terviklik majanduslik soodsus ja parim kvaliteet olemasoleva raha eest;

4.2.2. viib läbi turu-uuringu ja koostab riigihanke tehnilise kirjelduse;

4.2.3. vastutab riigihankele esitatud sisuliste tingimuste läbimõelduse, otstarbekuse ja

põhjendatuse eest;

4.2.4. teeb ettepanekud pakkujate või taotlejate kvalifitseerimise-, pakkumuse

vastavustingimuste, pakkumuse hindamiskriteeriumite ja sõlmitava

hankelepingu sisuliste tingimuste seadmiseks;

4.2.5. kontrollib pakkumuste ning pakkujate või taotlejate sisulist vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele;

4.2.6. esitab komisjonile otsuste tegemiseks ülevaate eeltoodud kontrolli tulemustest

koos omapoolsete tähelepanekute ja otsustuskohtadega;

4.2.7. arvestab hangitavate toodete tingimuste seadmisel ka elutsüklikuludega ja

hilisemate ülalpidamis- ja hoolduskuludega ning võimalikke tulevikus tekkivate

kohustustega;

4.2.8. viib vajadusel läbi riigihanke tulemuslikkuse analüüsi.

4.3. Riigihanke eest vastutav isik:

4.3.1. viib läbi riigihanke ja vastutab riigihanke õiguspärase läbiviimise eest;

4.3.2. valmistab turu-uuringu, tehnilise kirjelduse ja komisjoni ettepanekute alusel ette

riigihanke alusdokumendid;

4.3.3. kontrollib koostöös tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga oma pädevuse

ulatuses pakkujate või taotlejate ning pakkumuste vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele ning esitab komisjonile otsuste

tegemiseks ülevaate eeltoodud kontrolli tulemustest koos omapoolsete

ettepanekute ja otsustuskohtadega;

4.3.4. protokollib komisjoni koosolekud ja valmistab ette riigihankega seotud otsused;

4.3.5. läbirääkimistega riigihangete korral osaleb läbirääkimistel või dialoogis;

4.3.6. korraldab riigihanke küsimuste tähtaegse vastamise ning vajadusel nõuab

pakkujatelt või taotlejatelt täiendavaid selgitusi, andmeid või dokumente;

4.3.7. vastutab kõikide riigihangete registri toimingute, registrikannete ja dokumentide

(sh teadete ja aruannete) tähtaegse ja õiguspärase esitamise eest ning

riigihankega seotud dokumendihalduse eest;

4.3.8. nõustab komisjoni liikmeid RHSga seotud küsimustes;

4.3.9. omab õigust nõuda riigihankega seotud isikutelt seadustest kinnipidamist ning

otsuste ja tingimuste läbimõeldust, terviklikkust ja kvaliteeti;

4.3.10. esindab asutust riigihangetega seotud vaidlustustel vaidlustuskomisjonis või

kohtumenetluses, kui asutuse juht või tema poolt volitatud isik ei ole andnud

sellekohast volitust teisele isikule.

4.4. Hankelepingu täitmise eest vastutav isik:

4.4.1. osaleb lepingutingimuste sisulisel ettevalmistamisel;

4.4.2. jälgib, et sõlmitud hankelepingut täidetakse lepingus sätestatud tingimustel;

4.4.3. teavitab viivitamatult riigihanke eest vastutavat isikut lepingu täitmisel tekkinud

probleemidest;

4.4.4. teavitab viivitamatult riigihanke eest vastutavat isikut lepingu lõppemisest, et

oleks tagatud riigihangete registrisse registrikannete õigeaegne esitamine.

5. KOMISJONI ÜLESANDED

5.1. Riigihanke piirmäära ületavate riigihangete läbiviimiseks moodustatakse asutuse juhi

või tema volitatud isiku poolt komisjon, keda esindab ja kelle tööd juhib komisjoni

esimees.

5.2. Komisjon koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm isikut, sealhulgas komisjoni esimees

ja tehnilise kirjelduse eest vastutav isik.

5.3. Komisjoni koosseisu on lubatud kaasata asutuseväliseid sõltumatuid eksperte

tingimusel, et tema suhtes kehtivad käesolevas korras sätestatud toimingupiirangud ja

välistatud on huvide konflikt.

5.4. Komisjoni õiguste ja kohustuste hulka kuuluvad:

5.4.1. kõikide riigihankega seotud otsuste tegemine;

5.4.2. osalemine alusdokumentide ettevalmistamisel;

5.4.3. riigihanke alusdokumentide kinnitamine, kui asutuse juht ei ole kinnitamise

õigust andnud teisele isikule;

5.4.4. läbirääkimistega riigihangete korral läbirääkimistel või dialoogil osalemine;

5.4.5. vajadusel riigihanke kohta saabunud küsimustele vastuste ettevalmistamisel

osalemine.

5.5. Komisjoni töö vorm on koosolek, mille võib läbi viia ka kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või muul moel elektrooniliselt.

5.6. Komisjoni otsused tehakse komisjoni poolthäälte enamuse alusel.

5.7. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Kui

komisjoni liikmete hääled jagunevad võrdselt on otsustavaks komisjoni esimehe hääl.

5.8. Komisjoni otsused peavad olema õiguspärased, kaalutletud, põhjendatud ja

kooskõlastatud kõikide otsuse tegemisel osalenud komisjoni liikmete poolt. Kui mõni

komisjoni liige jääb eriarvamusele, lisatakse eriarvamus otsusesse.

5.9. Komisjoni otsused on lõplikud ja õiguslikult siduvad otsused riigihankel, kui asutuse

juht ei ole otsustanud teisiti.

6. RIIGIHANGETE PLANEERIMINE

6.1. Piirmäära ületavate riigihangete läbiviimine toimub asutuse hankeplaani alusel.

Riigihankeid võib erandkorras läbi viia hankeplaani väliselt, kui asutuse hankekorras

on selline võimalus ette nähtud.

6.2. Pärast asutuse eelarve kinnitamist on asutuse juht või tema volitatud isik kohustatud

kinnitama asutuse hankekorras nimetatud tähtajaks hankeplaani.

6.3. Hankeplaanis peavad sisalduma vähemalt kõik eelarveaastaks planeeritud piirmäära

ületavad riigihanked, asutuse poolt läbiviidavad kesksed- ja ühishanked ning riigihanke

erandid.

6.4. Hankeplaanis peavad sisalduma vähemalt järgmised hankeplaani koostamise hetkel

teadaolevad andmed:

6.4.1. riigihanke objekt;

6.4.2. riigihanke eeldatav maksumus;

6.4.3. kavandatav riigihanke menetluse liik;

6.4.4. eeldatav riigihanke väljakuulutamise aeg vähemalt kvartali täpsusega;

6.4.5. planeeritav lepingu kehtivusaeg vähemalt aasta täpsusega;

6.4.6. rahastamisallikas;

6.4.7. riigihanke eest vastutav isik ja tehnilise kirjelduse eest vastutav isik, kui asutuse

korra kohaselt ei määrata vastutavaid isikuid muu dokumendiga.

6.5. Hankeplaan on avalik ning asutus avaldab iga-aastase hankeplaani oma veebilehel

viivitamata pärast selle kinnitamist ning esitab teadmiseks ministeeriumile.

6.6. Avaldamisele ei kuulu hankeplaanist teave, mille avaldamine ei ole kehtivate

õigusaktide kohaselt lubatud. Eeltoodud osa hankeplaanist võib olla vormistatud eraldi

dokumendina.

6.7. Asutuse hankeplaan vaadatakse võimaliku uuendamise eesmärgil läbi vähemalt kord

kvartalis.

6.8. Pikaajalise ostuplaani uuendamiseks vaadatakse ostuplaan järgneva 48 kuu osas üle iga

aasta 1. novembriks ja 1. maiks.

7. RIIGIHANKE PIIRMÄÄRA ÜLETAVATE RIIGIHANGETE LÄBIVIIMINE

7.1. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke algatamise ja läbiviimise aluseks on asutuse

juhi või tema poolt volitatud isiku otsus.

7.2. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke alusdokumendid ja riigihankega seotud otsused

peavad olema kinnitatud asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt, kelleks võib olla ka

komisjon.

7.3. Riigihangetest, mille maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, on asutus kohustatud

teavitama Siseministeeriumi, kui nimetatud riigihanked ei sisaldu kinnitatud

hankeplaanis. Siseministeeriumil on õigus määrata riigihanke komisjoni oma esindaja.

7.4. Riigihanke piirmäära ületavate riigihanke tingimuste või alusdokumentide koostamisele

peab eelnema turu-uuringu läbiviimine.

7.5. Turu-uuringu tulemus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

dokumenteeritud ning sisaldama olenevalt hangitavast tootest võimalusel vähemalt

järgmised turu-uuringu läbiviimise hetkel teadaolevad andmed:

7.5.1. hankija vajadusele ja esialgsele tehnilisele kirjeldusele vastavad tooted;

7.5.2. teadaolevad alternatiivsed tooted;

7.5.3. ettevõtjad, kes pakuvad turul eelnimetatud tooteid;

7.5.4. esialgsed ettepanekud kvalifitseerimistingimusteks;

7.5.5. ettevõtjad, kes eeldatavalt vastavad eelnimetatud kvalifitseerimise tingimustele;

7.5.6. tootmis- ja/või tarneaeg;

7.5.7. riigihanke eeldatav maksumus;

7.5.8. kui toode on seotud hilisemate kuludega siis ka toote elutsükli eeldatavad kulud;

7.5.9. allikad, mida on turu-uuringu koostamisel kasutatud või millele tuginetud;

7.5.10. turu-uuringu koostamise kuupäev ja koostaja nimi.

7.6. Kui turu-uuringuna käsitletakse kuni viimase kolme aasta jooksul sarnaste tingimuste

alusel läbiviidud riigihanget, tuuakse turu-uuringu tulemuses eelnimetatud andmetest

välja vaid riigihankega seotud dokumentides mittesisaldunud või kaasajastamist

vajavad andmed, sealhulgas hinnamuutus.

7.7. Turu-uuringu käigus võib hankija konsulteerida asjaomases valdkonnas tegutsevate

isikute ja ettevõtjatega. Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke kavandamisel ja

korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-uuringu tegemisel ja selle

käigus saadud nõuannete kasutamisel riigihankes tagab hankija mittediskrimineerimise

ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise.

7.8. Riigihanke tehniline kirjeldus peab tagama ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse

esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile.

7.9. Kõik piirmäära ületava riigihankega seotud dokumendid ja riigihanke pakkumused

säilitatakse riigihangete registris või asutuse dokumendihaldussüsteemis.

8. KESKSETE JA ÜHISHANGETE LÄBIVIIMINE

8.1. Valitsemisala keskne riigihange ja keskne hankija ning valitsemisala ühishange ja

ühishanget läbiviiv asutus määratakse kesksete riigihangete kavas. Plaaniväline

ühishange võib olla määratud ka ühishanget korraldava asutuse hankeplaanis.

8.2. Keskse riigihanke läbiviimise eest vastutab keskne hankija, kes viib riigihanke läbi

asutuse hankekorra kohaselt. Ühishanke läbiviimise eest vastutavad hankijad

solidaarselt.

8.3. Keskse või ühishankega liituvad asutused juhul, kui ostuvajadused on sarnased ja

hangete ühildamine on võimalik, põhjendatud, otstarbekas ja võib viia parema

tulemuseni, kui hanget üksi läbi viies.

8.4. Kesksete riigihangete kavas nimetatud keskse riigihanke läbiviimine on kesksele

hankijale kohustuslik.

8.5. Ühishanke läbiviimine ei ole kohustuslik kui ühishanget läbiviival asutusel endal

riigihanke läbiviimise vajadus puudub. Eeltoodud asjaolu ilmnemisest teavitab hankija

viivitamatult asutusi.

8.6. Valitsemisala kesksete ja ühishangete komisjoni kuulub üldjuhul vähemalt üks liige

igast riigihankega liitunud asutusest, kes esindab hankega liitunud asutuse huve.

Asutusel on õigus komisjoni liikme nimetamisest loobuda.

8.7. Keskset või ühishanget korraldav asutus teavitab mõistliku aja jooksul kõiki

valitsemisala asutusi riigihanke ettevalmistamisest ja riigihanke esialgsetest

tingimustest ning annab asutustele piisava aja osalemissoovi, sisuliste ettepanekute ja

ostuvajaduste esitamiseks ning komisjoni liikme nimetamiseks.

8.8. Keskset või ühishanget korraldav asutus on kohustatud hankega liituvate asutuste poolt

esitatud ettepanekutega arvestama või põhjendama nendega mittearvestamist.

8.9. Kesksete riigihangete kavas nimetatud keskse riigihankega liitumiseks ei ole volikirja

esitamine vajalik.

9. RIIGIHANKE ERANDID

9.1. Riigihanke erandite, sealhulgas kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke erandite ja

erisuste kohaldamine on lubatud vaid äärmuslikel ja põhjendatud juhtudel, kui

ilmselgelt esinevad RHSist tulenevatel alustel.

9.2. Erandi kohaldamine peab olema kaalutletud ning faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud.

Erandi rakendamine peab olema kinnitatud asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt.

9.3. Kui erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks

peab hankija olema veendunud ja suuteline tõendama, et tema kehtestatud piirang on

kohane ja proportsionaalne ning, et nimetatud julgeolekuhuve ei saa tagada vähem

sekkuvate meetmetega. Nimetatud erandi kohaldamise otsuses või sellega seotud

dokumentides peavad olema põhistatud vähemalt järgmised asjaolud:

9.3.1. peamised tingimused, millele lepingu ese peab vastama;

9.3.2. kaitstava teabe kirjeldus, mille avaldamine ohustab riigi olulist julgeolekuhuvi;

9.3.3. objektiivselt tuvastatud riigi olulise julgeolekuhuvi kirjeldus koos põhjenduste

ja faktiliste asjaoludega;

9.3.4. selgitus, kellele ja millistel põhjustel teavet ei tohi avaldada;

9.3.5. põhjendus, miks ei piisa tundliku teabe kaitsmiseks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2009/81/EÜ, 13.07.2009 ettenähtud meetmetest, mis on üle

võetud RHSi kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete läbiviimiseks;

9.3.6. kirjeldus, kuidas erandi kohaldamine tagab riigi oluliste julgeolekuhuvide

kaitsmise;

9.3.7. potentsiaalsed pakkujad;

9.3.8. riigihanke erandi läbiviimise õiguslik alus.

9.4. Erandi kohaldamisel on hankija kohustatud tegutsema kontrollitavalt, võimalusel

tagama riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise (kui see on ostu spetsiifikast

tulenevalt võimalik), tagama erandiga seotud tundliku ja salastatud teabe kaitsmise,

tehtavate otsuste ja toimingute kooskõla kehtivate õigusaktidega, dokumentide ja

põhjenduse vormistamise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja dokumentide

säilitamise vastavalt asutusesisesele korrale.

9.5. Käesolevas korras sätestatu kohaldub ka juhul, kui erandi tulemusena sõlmitud lepingu

alusel kavatsetakse teha täiendavaid oste ning seesuguste täiendavate ostude teostamine

on RHSi kohaselt võimalik.

9.6. Ilma punktis 9.2 nimetatud otsuseta võib erandit kasutada, kui:

9.6.1. sõlmitakse tööleping;

9.6.2. sõlmitakse leping kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste

omandamiseks või kasutamiseks;

9.6.3. ostetakse õigusteenust, mis on seotud asutuse potentsiaalse esindamisega Eesti

või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses

advokaadi poolt, ja sellega seotud õigusnõustamist või notariaalse dokumendi

tõestamistoiminguga seotud teenust või hooldaja või eestkostja osutatavat

õigusteenust või muud õigusteenust, mida osutab kohtu määratud isik, või

õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega;

9.6.4. tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate

ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas

oleva õigusakti alusel antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval

territooriumil.

9.7. Erandi alusel läbiviidavaid oste menetletakse erandi eest vastutava isiku poolt asutuse

hankekorra kohaselt.

10. KONTROLLI TEOSTAMINE

10.1. Asutus on kohustatud Siseministeeriumit teavitama riigihankes esitatud vaidlustusest ja

käesolevas korras nimetatud teavitustest aadressil

[email protected].

10.2. Siseministeeriumil on õigus teostada asutuste riigihangete ja korras nimetatud

dokumentide üle kontrolli.

11. RAKENDUSSÄTTED

11.1. Tunnistan kehtetuks siseministri 11. septembri 2017. a käskkirja nr 1-3/88

„Siseministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise kord“.

11.2. Asutustel viia hankekorrad kooskõlla käesoleva korraga.

11.3. Korra täitmist kontrollib ministeeriumi varahaldusosakonna juhataja asetäitja hangete

alal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katri Raik

Siseminister

Lisa 1. Pikaajaline ostuplaan

Lisa 1

Pikaajaline ostuplaan

Hankeobjekt

Hanke väljakuulutamise

eeldatav aeg

(aasta)

Lepingu

periood

(kuud)

Rahastus-

allikas Märkused 2019 … …. ….

Eeldatav

kogu-

maksumus

(eur)

NT Autokütus mai 48 10 000 000 eelarve keskne hange