Siseministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise kord

1.

KÄSKKIRI

14.02.2021 nr 1-3/16

Siseministeeriumi valitsemisala riigihangete

läbiviimise kord

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2 ja 14 alusel ning tuginedes riigihangete seaduse § 9 lõikele

3 ja § 42 lõikele 5.

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Käesoleva korraga kehtestatakse Siseministeeriumi valitsemisala asutuste (edaspidi

nimetatud asutus või hankija) riigihangete kavandamise, läbiviimise ja vastutuse

jagunemisega seotud ühtsed põhimõtted ning valitsemisala kesksete ja ühishangete

läbiviimise kord (edaspidi nimetatud kord). Kaitsepolitseiameti suhtes kohaldatakse

korda kooskõlas julgeolekuasutuste tegevust reguleerivate õigusaktidega, arvestades

julgeolekuasutuse eripärasid.

1.2. Asutuse riigihangete läbiviimise, kavandamise ning korra rakendamise eest vastutab

asutuse juht.

1.3. Käesolevas korras kasutatavad mõisted:

1.3.1. „Riigihange“ on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö

tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt.

1.3.2. „Keskne riigihange“ on keskse hankija poolt asutustele asjade ostmine või

teenuste tellimine või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine asutustele

asjade ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks.

1.3.3. “Ühishange” on kahe või enama hankija sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud

ühine riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse

alusel riigihanke teise või teiste hankijate eest.

1.3.4. „Kesksete riigihangete kava“ on siseministri või tema volitatud isiku poolt

neljaks aastaks kinnitatud kava, milles määratakse kindlaks valitsemisala

kesksed hanked ja kava kinnitamise hetkel teadaolevad ühishanked.

1.3.5. „Pikaajaline ostuplaan“ on asutusesisene strateegiline rulluv ostuplaan, mis

sisaldab prioriseeritult asutusele teadaolevaid ostuvajadusi järgnevaks neljaks

aastaks. Pikaajalist ostuplaani uuendatakse vähemalt kaks korda aastas

(novembri ja mai lõpuks) järgneva 48 kuu osas. Ostuplaani maht võib kuni 20%

ületada asutuse teadaoleva eelarve mahtu, et tagada suuremat paindlikkust

hangete ajalisel planeerimisel. Pikaajalise ostuplaani kohustuslikud andmed on

esitatud Lisas 1.

1.3.6. „Hankekord“ on asutuse juhi poolt kehtestatud käesoleva korra ja riigihangete

seadusega (edaspidi RHS) kooskõlas olev asutusesisene riigihangete läbiviimise

kord.

1.3.7. „Riigihanke piirmäära ületav riigihange“ on riigihange, mille maksumus ületab

RHSs sätestatud siseriiklikku või rahvusvahelist riigihanke piirmäära.

1.3.8. „Piirmäära ületav riigihange“ on riigihange, mille puhul on RHSi kohaselt

nõutud toimingute tegemine riigihangete registris, sealhulgas lihthanked.

1.3.9. „Hankeplaan“ on asutuse eelarve ja pikaajalise ostuplaani alusel koostatud iga-

aastane riigihangete läbiviimise kava, milles määratakse kindlaks vähemalt

käesolevas korras nimetatud riigihanked.

1.3.10. „Riigihanke alusdokumendid“ on hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi

kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud

muud dokumendid, milles on määratud konkreetse riigihanke üksikasjad,

sealhulgas pakkujale või taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise

nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste

hindamise kriteeriumid.

1.3.11. „Tehniline kirjeldus“ on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas

valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet

kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate

nõuete loetelu või ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete

kogum, mis on koostatud kooskõlas RHSiga ja käesolevas korras sätestatud

põhimõtetega.

1.3.12. „Tehnilise kirjelduse eest vastutav isik“ on asutuse juhi või tema volitatud isiku

poolt määratud riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ja sellele eelneva turu-

uuringu läbiviimise eest vastutav isik, kes omab riigihanke objektile vastavas

valdkonnas sisulisi teadmisi.

1.3.13. „Riigihanke eest vastutav isik“ on asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt

määratud isik, kes viib läbi riigihanke menetluse ja vastutab menetluse

õiguspärase läbiviimise eest.

1.3.14. „Turu-uuring“ on riigihanke ettevalmistamiseks läbiviidav uuring, milles

analüüsitakse turu olukorda hankeesemele vastavas valdkonnas ja selgitatakse

välja, milliseid tingimusi on ostu tulemuslikuks läbiviimiseks võimalik ja

otstarbekas seada, arvestades turul pakutavaid tooteid ja ettevõtjate võimekust

ning asjaomast hinnataset.

1.3.15. „Hankeleping“ on asutuse ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud

leping, sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või

ehitustööd. Raamlepingule kohaldatakse hankelepingu sätteid, kui käesolevas

korras ei ole sätestatud teisiti.

1.3.16. „Kulujuht“ on asutuse juhi poolt määratud teenistuja, kes saab oma

juhtimisotsustega mõjutada ressursside kasutamist ning kes vastutab eelarveliste

vahendite sihipärase ja säästliku kasutamise, ostude kavandamise ning andmete

hankeplaani ja pikaajalisse ostuplaani esitamise eest temale kinnitatud eelarve

piires.

1.3.17. „Komisjon“ on asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt riigihanke piirmäära

ületava riigihanke läbiviimiseks ja riigihankega seotud otsuste langetamiseks

moodustatud organ.

1.3.18. „Hankelepingu täitmise eest vastutav isik“ on hankelepingus kontaktisikuna

määratud isik, kes jälgib, et hankelepingut täidetakse lepingus sätestatud

tingimustel.

1.3.19. „Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihange“ on RHS § 169 lõikes 1 nimetatud

riigihange.

1.3.20. „Huvide konflikt“ on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku

töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel

mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid,

majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.

1.3.21. „Riigihanke erand“ käesoleva korra regulatsiooni mõistes on iga RHS § 11 lõike

1 punktis 20 sätestatud erand või RHS § 170 lõikes 1 sätestatud kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna riigihanke erisus.

1.3.22. „Maksumuselt piirmäära ületav erand“ on käesoleva korra mõistes erand, mille

maksumus algab vastava hankeeseme lihthanke piirmäärast, kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna erisuste puhul erisus, mille maksumus algab vastava

hankeeseme kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthanke piirmäärast.

1.4. Eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal

kohaldatakse käesolevat korda kooskõlas vastavat erikorda või riigi valmisoleku astet

reguleerivate õigusaktidega. Nimetatud juhtudel on asutuse juhil õigus kehtestada

käesoleva korra punktide 4, 5 ja 7 osas asutuse hankekorras ajutine asutusesisene

erikord, arvestades RHSi nõuete ja vastavast erikorrast või riigi valmisoleku astmest

tingitud eripäradega.

2. NÕUDED ASUTUSE HANKEKORRALE

2.1. Asutuse hankekorras peavad sisalduma vähemalt järgmised asutusesisese töökorralduse

ja vastutuse jaotusega seotud põhimõtted, kui need ei ole kindlaks määratud muus

organisatsioonisiseses töökorraldust reguleerivas dokumendis:

2.1.1. RHS § 9 lõikes 4 sätestatud regulatsioon, sealhulgas see osa, mille puhul on

hankijale jäetud kaalutlusõigus;

2.1.2. pikaajalise ostuplaani koostamise ja muutmise kord, vastutavad isikud ning

tähtpäev;

2.1.3. riigihanke eest vastutava isiku, tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku,

hankelepingu täitmise eest vastutava isiku (edaspidi koos nimetatud vastutavad

isikud) määramise ning komisjoni moodustamise põhimõtted ja kord;

2.1.4. riigihanke alusdokumente ja otsuseid kinnitav ning muutev isik või organ,

kelleks võib olla ka komisjon;

2.1.5. piirmäära mitteületavate riigihangete läbiviimise kord koos selge vastutuse

jaotusega;

2.1.6. riigihanke erandite, sealhulgas käesoleva korra kohaldamisalasse mittekuuluvate

erandite kohaldamise ja kavandamise kord koos selge vastutuse jaotusega;

2.1.7. meetmed huvide konflikti ja korruptsiooniohu ennetamiseks, tuvastamiseks ja

kõrvaldamiseks riigihankel.

2.2. Hankekord on avalik ning asutus avaldab hankekorra viivitamata pärast hankekorra

kehtestamist või muutmist oma veebilehel ning esitab teadmiseks ministeeriumile.

3. RIIGIHANKE KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

3.1. Riigihanke korraldamisel on asutus kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid, mille

kohaselt hankija:

3.1.1. tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja

proportsionaalselt;

3.1.2. kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa

Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis,

võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;

3.1.3. tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-

õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku

osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike

vahendite kasutamise tõttu;

3.1.4. väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ja korruptsiooniohtlikke

olukordi;

3.1.5. kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu

parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi

mõistliku aja jooksul.

3.2. Isikul on kohustus järgida korruptsioonivastases seaduses sätestatud

toimingupiiranguid, millest tulenevalt on keelatud riigihankega seotud toimingu või

otsuse tegemine, kui:

3.2.1. otsus või toiming tehakse isiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

3.2.2. isik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust

huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

3.2.3. isik on teadlik korruptsiooniohust.

3.3. Pakkumuste hindamisse ei tohi kaasata pakkujaga seotud isikuid ning hankija nimel

tegutsev isik ei tohi olla seotud ühegi potentsiaalse pakkujaga viisil, mis kahjustab või

võib hakata kahjustama konkurentsi.

3.4. Kui ilmnevad eelnimetatud asjaolud, on isik kohustatud sellest koheselt teavitama

asutuse juhti või tema volitatud isikut, kes otsustab isiku taandamise vajalikkuse ja

määrab vajadusel uue isiku.

3.5. Kui taandamine ei ole võimalik, peab riigihange olema läbi viidud nii, et igasugune

seotusest tulenev eelis, näiteks mingi informatsiooni teadmise kaudu, on täielikult

välistatud.

4. VASTUTAVATE ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks määratakse

asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt nimeliselt riigihanke eest vastutav isik ja

tehnilise kirjelduse eest vastutav isik.

4.2. Tehnilise kirjelduse eest vastutav isik:

4.2.1. planeerib riigihanke sisult ühtse tervikuna, eesmärgiga saavutada hankelepingu

eseme terviklik majanduslik soodsus ja parim kvaliteet olemasoleva raha eest;

4.2.2. viib läbi turu-uuringu ja koostab riigihanke tehnilise kirjelduse;

4.2.3. vastutab riigihankele esitatud sisuliste tingimuste läbimõelduse, otstarbekuse ja

põhjendatuse eest;

4.2.4. teeb ettepanekud pakkujate või taotlejate kvalifitseerimise-, pakkumuse

vastavustingimuste, pakkumuse hindamiskriteeriumite ja sõlmitava

hankelepingu sisuliste tingimuste seadmiseks;

4.2.5. kontrollib pakkumuste ning pakkujate või taotlejate sisulist vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele;

4.2.6. esitab komisjonile otsuste tegemiseks ülevaate eeltoodud kontrolli tulemustest

koos omapoolsete tähelepanekute ja otsustuskohtadega;

4.2.7. arvestab hankeobjektile tingimuste seadmisel ka vajadusel elutsüklikuludega ja

hilisemate ülalpidamis- ja hoolduskuludega ning võimalike tulevikus tekkivate

kohustustega;

4.2.8. viib vajadusel läbi riigihanke tulemuslikkuse analüüsi.

4.3. Riigihanke eest vastutav isik:

4.3.1. viib läbi riigihanke ja vastutab riigihanke õiguspärase läbiviimise eest;

4.3.2. valmistab turu-uuringu, tehnilise kirjelduse ja komisjoni ettepanekute alusel ette

riigihanke alusdokumendid;

4.3.3. kontrollib koostöös tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga oma pädevuse

ulatuses pakkujate või taotlejate ning pakkumuste vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele ning esitab komisjonile otsuste

tegemiseks ülevaate eeltoodud kontrolli tulemustest koos omapoolsete

ettepanekute ja otsustuskohtadega;

4.3.4. protokollib komisjoni koosolekud ja valmistab ette riigihankega seotud otsused;

4.3.5. läbirääkimistega riigihanke korral osaleb läbirääkimistel või dialoogis;

4.3.6. korraldab riigihankele esitatud küsimuste tähtaegse vastamise ning vajadusel

nõuab pakkujatelt või taotlejatelt täiendavaid selgitusi, andmeid või dokumente;

4.3.7. vastutab kõikide riigihangete registri toimingute, registrikannete ja dokumentide

(sh teadete ja aruannete) tähtaegse ja õiguspärase esitamise eest ning

riigihankega seotud dokumendihalduse eest;

4.3.8. nõustab komisjoni liikmeid RHSga seotud küsimustes;

4.3.9. omab õigust nõuda riigihanke läbiviimisega seotud isikutelt seadustest

kinnipidamist ning otsuste ja tingimuste läbimõeldust, terviklikkust ja kvaliteeti;

4.3.10. esindab asutust riigihangetega seotud vaidlustustel vaidlustuskomisjonis või

kohtumenetluses, kui asutuse juht või tema poolt volitatud isik ei ole andnud

sellekohast volitust teisele isikule.

4.4. Hankelepingu täitmise eest vastutav isik: 4.4.1. osaleb lepingutingimuste sisulisel ettevalmistamisel;

4.4.2. jälgib, et sõlmitud hankelepingut täidetakse lepingus sätestatud tingimustel;

4.4.3. teavitab viivitamatult riigihanke eest vastutavat isikut lepingu täitmisel tekkinud

probleemidest, millel on mõju lepingu kohasele täitmisele;

4.4.4. teavitab viivitamatult riigihanke eest vastutavat isikut lepingu lõppemisest, et

oleks tagatud riigihangete registrisse registrikannete õigeaegne esitamine.

4.5. Maksumuselt piirmäära ületavate erandite kohaldamisel määratakse asutuse juhi või

tema volitatud isiku poolt nimeliselt riigihanke eest vastutav isik ja tehnilise kirjelduse

eest vastutav isik. Vastutavate isikute õigused ja kohustused kohalduvad eranditele

ulatuses, mis on erandi olemusest tulenevalt võimalik ja asjakohane.

5. KOMISJONI ÜLESANDED

5.1. Riigihanke piirmäära ületavate riigihangete läbiviimiseks moodustatakse asutuse juhi

või tema volitatud isiku poolt komisjon, keda esindab ja kelle tööd juhib komisjoni

esimees.

5.2. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm isikut, sealhulgas komisjoni esimees

ja tehnilise kirjelduse eest vastutav isik.

5.3. Komisjoni koosseisu on lubatud kaasata asutuseväliseid sõltumatuid eksperte

tingimusel, et tema suhtes kehtivad käesolevas korras sätestatud toimingupiirangud ja

välistatud on huvide konflikt.

5.4. Komisjoni õiguste ja kohustuste hulka kuuluvad:

5.4.1. kõikide riigihankega seotud otsuste tegemine;

5.4.2. osalemine riigihanke alusdokumentide ettevalmistamisel;

5.4.3. riigihanke alusdokumentide kinnitamine, kui asutuse juht ei ole kinnitamise

õigust andnud teisele isikule;

5.4.4. läbirääkimistega riigihangete korral läbirääkimistel või dialoogil osalemine;

5.4.5. vajadusel riigihanke kohta saabunud küsimustele vastuste ettevalmistamisel

osalemine.

5.5. Komisjoni töö vorm on koosolek, mille võib läbi viia ka kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või muul moel elektrooniliselt.

5.6. Komisjoni otsused tehakse komisjoni poolthäälte enamuse alusel.

5.7. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Kui

komisjoni liikmete hääled jagunevad võrdselt on otsustavaks komisjoni esimehe hääl.

5.8. Komisjoni otsused peavad olema õiguspärased, kaalutletud ja põhjendatud. Kui mõni

komisjoni liige jääb eriarvamusele, lisatakse eriarvamus otsusesse.

5.9. Komisjoni otsused on lõplikud ja õiguslikult siduvad otsused riigihankel, kui asutuse

juht ei ole otsustanud teisiti.

6. RIIGIHANGETE PLANEERIMINE

6.1. Piirmäära ületavate riigihangete läbiviimine toimub asutuse hankeplaani alusel.

Riigihankeid võib erandkorras läbi viia hankeplaani väliselt, kui asutuse hankekorras

on selline võimalus ette nähtud.

6.2. Pärast asutuse eelarve kinnitamist on asutuse juht või tema volitatud isik kohustatud

kinnitama asutuse hankekorras nimetatud tähtajaks hankeplaani.

6.3. Hankeplaanis peavad sisalduma vähemalt kõik eelarveaastaks planeeritud piirmäära

ületavad riigihanked, asutuse poolt läbiviidavad kesksed hanked ja ühishanked.

6.4. Hankeplaanis peavad sisalduma vähemalt järgmised hankeplaani koostamise hetkel

teadaolevad andmed:

6.4.1. riigihanke objekt;

6.4.2. riigihanke eeldatav maksumus;

6.4.3. kavandatav riigihanke menetluse liik;

6.4.4. eeldatav riigihanke väljakuulutamise aeg vähemalt kvartali täpsusega;

6.4.5. planeeritav lepingu kehtivusaeg vähemalt aasta täpsusega;

6.4.6. rahastamisallikas;

6.4.7. riigihanke eest vastutav isik ja tehnilise kirjelduse eest vastutav isik, kui asutuse

korra kohaselt ei määrata vastutavaid isikuid muu dokumendiga.

6.5. Hankeplaan on avalik ning asutus avaldab iga-aastase hankeplaani oma veebilehel

viivitamata pärast selle kinnitamist ning esitab teadmiseks ministeeriumile.

Avaldamisele ei kuulu hankeplaanist teave, mille avaldamine ei ole kehtivate

õigusaktide kohaselt lubatud.

6.6. Asutuse hankeplaan vaadatakse võimaliku uuendamise eesmärgil läbi vähemalt kord

kvartalis.

6.7. Pikaajalise ostuplaani uuendamiseks vaadatakse ostuplaan järgneva 48 kuu osas üle iga

aasta 1. novembriks ja 1. maiks.

7. RIIGIHANKE PIIRMÄÄRA ÜLETAVATE RIIGIHANGETE LÄBIVIIMINE

7.1. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke algatamise ja läbiviimise aluseks on asutuse

juhi või tema poolt volitatud isiku kirjalik otsus.

7.2. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke alusdokumendid ja riigihankega seotud otsused

peavad olema kinnitatud asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt, kelleks võib olla ka

komisjon.

7.3. Riigihankest, mille maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, on asutus kohustatud

teavitama Siseministeeriumi, kui nimetatud riigihange ei sisaldu kinnitatud

hankeplaanis. Siseministeeriumil on õigus määrata riigihanke komisjoni oma esindaja.

7.4. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke tingimuste või alusdokumentide koostamisele

peab eelnema turu-uuringu läbiviimine, mis on toeks tingimuste kehtestamisel.

7.5. Turu-uuringu eesmärk on saada täpsem ülevaade turul pakutavast, teha selgeks

võimalikud pakkujad, nende võimekus ja vajadusel usaldusäärsus ning võimalik

hinnatase, koguda vajalikku infot aja- ja asjakohase tehnilise kirjelduse koostamiseks,

et luua eeldused parima hinna ja kvaliteediga tulemuse saavutamiseks. Kui see on

tulenevalt riigihanke objektist asjakohane, loetakse turu-uuringuks ka asutuse poolt kuni

viimase kolme aasta jooksul sarnaste tingimuste alusel läbiviidud ostu.

7.6. Turu-uuringu käigus võib hankija RHSs sätestatud ulatuses ja tingimustel konsulteerida

ka asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega. Saadud nõuandeid võib

kasutada riigihanke kavandamisel ja korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta

konkurentsi. Turu-uuringu tegemisel ja selle käigus saadud nõuannete riigihankes

kasutamisel tagab hankija mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise.

7.7. Turu-uuringu tulemus koostatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning

sellest peavad selgelt välja tulema vähemalt järgmised turu-uuringu läbiviimise hetkel

teadaolevad andmed:

7.7.1. hankija vajadusele vastavad asjad, teenused, ehitustööd (edaspidi koos

nimetatud tooted) või esialgne tehniline kirjeldus;

7.7.2. võimalikud ettevõtjad, kes pakuvad turul eelnimetatud tooteid;

7.7.3. esialgsed ettepanekud ettevõtjatele esitatavatest nõuetest või ettevõtjate valiku

kriteeriumitest, kui neid kavatsetakse seada;

7.7.4. ettevõtjad, kes eeldatavalt vastavad eeltoodud tingimustele;

7.7.5. eeldatav tarneaeg;

7.7.6. eeldatav maksumus;

7.7.7. kui toode on seotud hilisemate kuludega siis ka toote elutsükli eeldatavad kulud;

7.7.8. allikad, mida on turu-uuringu koostamisel kasutatud või millele tuginetud (nt

messid, veebilehed, varasemad riigihanked (erandid) või punktis 7.6 nimetatud

konsultatsiooni tulemused jms);

7.7.9. turu-uuringu koostamise kuupäev ja koostaja nimi.

7.8. Kui turu-uuringuna käsitletakse kuni viimase kolme aasta jooksul sarnaste tingimuste

alusel läbiviidud ostu, tuuakse turu-uuringu tulemuses eelnimetatud andmetest välja

vaid dokumentides mittesisaldunud või kaasajastamist vajavad andmed, sealhulgas

võimalik hinnamuutus.

7.9. Riigihanke tehniline kirjeldus peab tagama ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse

esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihanke avamisel

konkurentsile.

7.10. Kõik riigihankega seotud otsused peavad olema välja antud kehtiva õiguse alusel,

sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta, vastama vorminõuetele, olema

selged ja üheselt mõistetavad ning kirjalikult põhjendatud. Otsuse faktilises

motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa otsuse aluseks

oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni

omavaheline loogiline sidumine, mis peaks otsuse adressaati ja otsusega tutvujat

veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest

kaasa just sellesisulise otsustuse tegemise. Kaalutlusõiguse alusel antud otsuse

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest asutus on otsuse andmisel lähtunud.

7.11. Kõik riigihanke ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud dokumendid, sealhulgas turu-

uuringud ja pakkumused koostatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja säilitatakse kooskõlas õigusaktidega.

8. KESKSETE JA ÜHISHANGETE LÄBIVIIMINE

8.1. Valitsemisala keskne riigihange ja keskne hankija ning valitsemisala ühishange ja

ühishanget läbiviiv asutus määratakse valitsemisala kesksete riigihangete kavas (v.a

punktis 8.2 nimetatud hanked). Ühishange võib olla määratud üksnes ka ühishanget

korraldava asutuse hankeplaanis.

8.2. Valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) valdkonna

riigihangete keskne hankija on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

(edaspidi SMIT), kelle ülesandeks on ministeeriumi valitsemisala IKT valdkonna

riigihangete läbiviimine SMIT põhimääruses nimetatud ulatuses, kui ministeeriumi

valitsemisala asutus ei ole erandkorras ning kooskõlastatult SMITiga1 otsustanud viia

IKT valdkonna riigihanke läbi iseseisvalt või ühiselt koos teiste hankijatega.

8.3. IKT kesksed riigihanked viiakse läbi SMITi hankekava alusel. SMIT peab hankeplaani

koostamisel arvestama asutuste ostuvajadustega.

1Kuna RHS § 4 punktis 10 sätestatud keskse hankija mõiste ja § 42 sätestatud kesksete riigihangete regulatsioon on seotud

riigihangete korraldamisega, ei laiene antud nõue seadusest tulenevatele riigihanke eranditele.

8.4. Keskse riigihanke läbiviimise eest vastutab keskne hankija. Ühishanke läbiviimise eest

vastutavad hankijad solidaarselt.

8.5. Keskse riigihankega või ühishankega liituvad asutused juhul, kui ostuvajadused on

sarnased ja riigihangete ühildamine on võimalik, põhjendatud, otstarbekas ja võib viia

parema tulemuseni, kui riigihanget üksi läbi viies.

8.6. Kesksete riigihangete kavas nimetatud keskse riigihanke läbiviimine on kesksele

hankijale kohustuslik. Ühishanke läbiviimine ei ole kohustuslik kui ühishanget

läbiviival asutusel endal riigihanke läbiviimise vajadus puudub. Eeltoodud asjaolu

ilmnemisest teavitab hankija viivitamatult ühishankes osaleda soovinud asutusi.

8.7. Kesksete riigihangete ja ühishangete läbiviimiseks moodustatavasse komisjoni kuulub

üldjuhul üks liige igast riigihankega liitunud asutusest, kes esindab riigihankega liitunud

asutuse huve. Asutusel on õigus komisjoni liiget mitte nimetada.

8.8. Keskset riigihanget või ühishanget korraldav asutus teavitab mõistliku aja jooksul kõiki

valitsemisala asutusi riigihanke ettevalmistamisest ja riigihanke esialgsetest

planeeritavatest tingimustest ning annab asutustele piisava aja osalemissoovi, sisuliste

ning põhjendatud ettepanekute ja -ostuvajaduste esitamiseks ning komisjoni liikme

nimetamiseks.

8.9. Keskset riigihanget või ühishanget korraldav asutus on kohustatud riigihankega liituvate

asutuste poolt esitatud asjakohaste ettepanekutega arvestama või põhjendama nendega

mittearvestamist.

8.10. Kesksete riigihangete kavas nimetatud keskse riigihankega liitumiseks ja asutuse nimel

lepingu sõlmimiseks ei ole kesksele hankijale volikirja esitamine vajalik.

9. KAITSE- JA JULGEOLEKUVALDKONNA RIIGIHANGETE LÄBIVIIMINE

9.1. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked viiakse läbi RHS sätestatud korras ja nende

suhtes kohalduvad kõik käesolevas korras riigihangetele esitatud nõuded.

9.2. Riigihangete puhul, mis sisaldavad või on seotud riigisaladuse või salastatud

välisteabega või muu kaitset vajava teabega, märgitakse dokumentidesse ka

õigusaktidest tulenev teabe salastamise või kaitsmise alus ning nimetatud dokumente

menetletakse kooskõlas vastavate õigusaktidega.

10. RIIGIHANKE ERANDID

10.1. Riigihanke erandi kohaldamisel on hankija kohustatud tegutsema kontrollitavalt,

tagama võimalusel korra punktis 3 nimetatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtete

järgimise maksimaalsel võimalikul määral, kui see on ostu spetsiifikast tulenevalt

võimalik, tagama erandiga seotud julgeoleku huvides kaitsmist vajava teabe kaitse ning

tehtavate otsuste ja toimingute kooskõla kehtivate õigusaktidega.

10.2. Pärast asutuse eelarve kinnitamist kinnitab asutuse juht või tema volitatud isik asutuse

hankekorras nimetatud vormil ja tähtajaks asutusesisese riigihangete erandite kava(d),

milles sisalduvad vähemalt maksumuselt piirmäära ületavad erandid. Kava(de)le

tagatakse teadmisvajadusel põhinev juurdepääs.

10.3. Riigihanke erandi kohaldamine on lubatud vaid selgelt põhjendatud juhtudel, kui

esinevad seadusest tulenevad alused ja objektiivsed asjaolud, mis muudavad võimatuks

RHS kohaldamise. Hankija ei või ühtegi erandit kasutada eesmärgiga vältida RHS

kohaldamist.

10.4. Riigihanke erandi kohaldamise aluseid tuleb alati tõlgendada kitsendavalt, mis

tähendab, et erandi kohaldamine on lubatud siis ja sellises ulatuses, mis tagab erandiga

kaitstava õigushüve realiseerimise, arvestades, et selle mõjud ei ulatuks kaugemale, kui

on huvide õiguspäraseks kaitsmiseks tingimata vajalik. Kui vastava õigushüve

kaitsmine on võimalik ka RHSi järgides, ei ole lubatud erandit kohaldada.

10.5. Riigihanke erandi kohaldamisel on igakordselt kohustus nende kohaldamise eelduste

olemasolu põhistada ja viia läbi erandi rakendamise proportsionaalsuse kontroll, mille

käigus tuleb hinnata, kas huve oleks võimalik kaitsta läbi pakkujatele hankemenetluses

kehtestatavate nõuete või konfidentsiaalsusmeetmete. Kui eeltoodu on võimalik, on

RHS järgimata jätmine eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

10.6. Riigihanke erandi kohaldamise aluseks olevad kaalutlused ja põhjendused peavad

olema fikseeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, arvestades muuhulgas

korra punktis 9.2 esitatud nõudeid.

10.7. Punktis 10.11 nimetatud erandi otsusele peab eelnema turu-uuringu läbiviimine

tingimusel, et seeläbi ei satuks ohtu kaitsmist vajav teave. Turu-uuringu tulemus peab

olema vormistatud korra punktide 7.4-7.8 kohaselt, arvestades muuhulgas korra punktis

9.2 esitatud nõudeid.

10.8. Riigihanke erandi kohaldamisel tuleb võimaluse korral konkurentsi soodustamiseks

võtta võrdlevad pakkumused ning pakkumuste koostamiseks tuleb ettevõtjatele jätta

mõistlik aeg, arvestades lepingu eseme keerukust.

10.9. Riigihanke erandi alusel läbiviidava ostu tingimused, sealhulgas tehniline kirjeldus, ei

tohi ettevõtjatele tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi pakkumuste

esitamiseks rohkem, kui see on teabe kaitsmise seisukohalt vajalik.

10.10. Riigihanke erandi alusel sõlmitav leping peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 20 000 eurot.

10.11. Maksumuselt piirmäära ületavate erandite kohaldamise otsustab asutuse juht või tema

poolt volitatud isik kirjaliku otsusega. Otsus peab olema vormistatud käesoleva korra

kohaselt (sh punkt 7.10) ning selles peavad olema määratud nimeliselt ka korra punktis

4.5 nimetatud vastutavad isikud ja vajadusel komisjon.

10.12. Kõik riigihanke erandi kohaldamisega seotud dokumendid, sealhulgas pakkumused ja

pakkumuse esitamise ettepanekud koostatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja säilitatakse kooskõlas õigusaktidega. Riigisaladust ja tundlikku teavet

sisaldavate dokumentide puhul tuleb arvestada ka punktis 9.2 esitatud nõudeid.

10.13. Erandi kohaldamisel tuleb eelnevalt analüüsida, kas tegu võib olla kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna riigihankega.

10.14. RHS § 11 lõikes 1 punktis 20 nimetatud erandi puhul, selles osas, kus hankelepingu

sõlmimine või ideekonkursi korraldamine RHSis sätestatud korras kohustaks hankijat

avaldama teavet, mida ta peab riigi oluliste julgeolekuhuvide vastaseks, või erandi

kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks tingimusel,

et julgeolekuhuve ei saa tagada vähem sekkuvate meetmetega ja RHS § 170 lõike 1

punktis 3 nimetatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna erisuste korral, mille puhul RHS

kohaldamine kohustaks hankijat andma teavet, mida ta peab riigi oluliste

julgeolekuhuvide vastaseks (edaspidi koos nimetatud riigi olulise julgeolekuhuvi

erandid) kohaldamisel tuleb järgida ka alljärgnevaid põhimõtteid:

Riigi oluliste julgeolekuhuvide erandite kohaldamine

10.15. Riigi oluliste julgeolekuhuvide erandi kohaldamine on lubatud vaid selgelt erandlikel ja

põhjendatud juhtudel. Oluline ei ole siinjuures see, kes on hankija, vaid see, mida

hangitakse ja kas lepingu sõlmimisega kaasneva teabe avaldamise riskid on otseselt ning

lahutamatult seotud riigi oluliste julgeolekuhuvidega.

10.16. Riigi oluliste julgeolekuhuvide erandi kohaldamise otsus peab põhinema iga üksiku

juhtumi hindamisel, millega tuvastatakse riigi olulised julgeolekuhuvid ja hinnatakse

vajadust RHSi kohaldamata jätmise järele, võttes arvesse eespool nimetatud

proportsionaalsuse põhimõtet ja vajadust tõlgendada erandi kohaldamise aluseid

kitsendavalt.

10.17. RHSi kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid objektiivselt tuvastatud oluline

julgeolekuhuvi, mistõttu ka üksnes võimaliku riigisisese normi olemasolu ei väära

kohustust igal üksikul korral eraldi tõendada olulise julgeolekuhuvi kaitsmise vajadust.

Hankija peab igal konkreetsel juhul eraldi hindama, kas RHSi järgimine kohustaks teda

andma teavet, mille avalikustamist ta peab riigi oluliste julgeolekuhuvide vastaseks ning

tagama, et konkreetne võetud meede on tuvastatud oluliste julgeolekuhuvide

kaitsmiseks kohane ja vastav meede ei lähe kaugemale, kui antud eesmärgi täitmiseks

otseselt vajalik.

10.18. Riigi oluliste julgeolekuhuvide erandi kohaldamise otsuses või sellega seotud

dokumentides peavad olema põhistatud vähemalt järgmised asjaolud, mille põhjal on

võimalik järeldada, et erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste

julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

10.18.1. viide seadusest tulenevale erandi kohaldamise õiguslikule alusele;

10.18.2. peamised tingimused, millele lepingu ese peab vastama või tehniline

kirjeldus;

10.18.3. põhjendus, kuidas erandi kohaldamine tagab riigi oluliste julgeolekuhuvide

kaitsmise ning miks ei ole eesmärki võimalik saavutada vähem piiravate

meetmetega (nt piiratud hankemenetluse või kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

riigihanke läbiviimine);

10.18.4. kaitstava teabe kirjeldus, mille avaldamine ohustab riigi olulist

julgeolekuhuvi, sealhulgas objektiivselt tuvastatud riigi olulised

julgeolekuhuvid koos põhjenduste ja faktiliste asjaoludega;

10.18.5. selgitus, kellele ja millistel põhjustel teavet ei tohi avaldada;

10.18.6. kas erand on seotud kaitsmist vajava teabega, riigisaladuse või salastatud

välisteabega (põhjendus ja viide seadusest tulenevalt alusele);

10.18.7. vastutavad isikud.

10.19. Käesolevas korras sätestatud põhimõtted kohalduvad ka juhul, kui kooskõlas RHSiga

kavatsetakse riigi oluliste julgeolekuhuvide erandi alusel sõlmitud lepingu alusel teha

täiendavaid oste.

11. KONTROLLI TEOSTAMINE

11.1. Asutus on kohustatud Siseministeeriumit teavitama riigihankes esitatud vaidlustusest ja

käesolevas korras nimetatud teavitustest aadressil [email protected].

11.2. Siseministeeriumil on õigus teostada asutuse riigihangete ja käesolevas korras

nimetatud dokumentide üle kontrolli.

12. RAKENDUSSÄTTED

12.1. Tunnistan kehtetuks siseministri 17. aprilli 2019. a käskkirja nr 1-3/36

„Siseministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise kord“.

12.2. Asutustel viia hankekorrad kooskõlla käesoleva korraga. Käesoleva korra ja asutuse

hankekorra vastuolu korral või juhul, kui asutus ei ole viinud asutuse hankekorda

käesoleva korraga kooskõlla, kohaldatakse käesolevat korda.

12.3. Korra täitmist kontrollib Siseministeeriumi õigusosakond.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister

Lisa. Pikaajaline ostuplaan

Lisa

Pikaajaline ostuplaan

Hankeobjekt

Hanke väljakuulutamise

eeldatav aeg

(aasta)

Lepingu

periood

(kuud)

Rahastus-

allikas Märkused ,,,,,, … …. ….

Eeldatav

kogu-

maksumus

(eur)

NT Autokütus mai 48 10 000 000 eelarve keskne hange