Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

KÄSKKIRI

Tallinn 11.07.2024 nr 1.1-1/24/112

Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

Transpordiameti teevara osakond on koostanud 2024. aastal punktis 1 nimetatud kinnisasjade

kohta riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruande, mille kohaselt kinnisasjadel Järvakalda tee

L3, (katastritunnus 44605:001:0148), Järvekalda tee L4 (katastritunnus 44601:001:0881) ja Vana-

Narva maantee L19 (katastritunnus 44601:001:0898) paiknevad teed ei vasta riigitee tunnustele.

Kinnisasjadel paiknevad lühikesed ühendus- ja juurdepääsuteed, neil on asulasisene liikluskord ja

teenindavad kohalikku liiklust. Teid ei ole haldusaktiga määratud avalikuks kasutamiseks ja

seetõttu on teeregistrisse kandmata.

Transpordiamet riigivara valitseja volitatud asutusena nimetatud kinnisasju seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks ei vaja. Teedega kinnisasjade tasuta üleandmine Maardu linnale võimaldaks

kohalikul omavalitsusel korraldada linnas ühtselt teehoidu ja liiklust ning parendada seal

liikumistingimusi.

Maardu Linnavalitsus on 16.04.2024 korraldusega nr 240 taotlenud punktis 1 nimetatud

kinnisasjade tasuta võõrandamist linna omandisse ja teede muutmist avalikult kasutatavaks

kohalikuks teeks.

Asjaõigusseaduse § 36 lõike 1 lõike 2, § 119 lõike 1 ja 2, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi

RVS) § 37 lõike 1 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama

seaduse § 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega

31, 32, 4, 5 ja 7 ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja majandus-

ja taristuministri 15.11.2021 käskkirjaga nr 227 ja kliimaministri 04.05.2023 käskkirjaga nr 75

„Majandus- ja taristuministri 15. novembri 2021. a käskkirja nr 227 „Volituste andmine

Transpordiametile“ muutmine“, Transpordiameti ja Maardu Linnavalitsuse vahel 22.03.2022

toimunud läbirääkimiste protokolliga (allkirjastatud 17.05.2022), Maardu Linnavolikogu

26.05.2022 määrusega nr 73 kinnitatud „Maardu linnavara valitsemise korraga“ ja Maardu

Linnavalitsuse 16.04.2024 korraldusega nr 240 „Kinnisasjade Järvekalda tee L3, Järvekalda tee

L4 ja Vana-Narva maantee L19 linnale tasuta omandamine“ (Transpordiameti dokumendiregistris

registreeritud nr 8-4/24/6628-1) otsustan:

1. võõrandada otsustuskorras ja tasuta Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi valitsemisel

ja Transpordiameti valduses olevad Harju maakonnas Maardu linnas asuvad kinnisasjad

Maardu linnale (Maardu Linnavalitsuse, registrikood 75011470, Harju maakond, Maardu linn,

Kallasmaa tn 1, kaudu) tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks järgnevalt:

2

1.1. Järvekalda tee L3 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 12524850, katastritunnus 44605:001:0148, pindala 830 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV25156);

1.2. Järvekalda tee L4 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 23929850, katastritunnus 44601:001:0881, pindala 1988 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV114543);

1.3. Vana-Narva maantee L19 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 22840650, katastritunnus 44601:001:0898, pindala 5461 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV111460).

2. sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasjade võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. üleantavate teede maade ja rajatiste bilansilised väärtused tasuta võõrandamisel on:

2.1.1. Järvekalda tee L3 kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa bilansilise

maksumuse jääkväärtus 05.07.2024 seisuga 850,02 eurot. Kinnisasjal asuv rajatis on

amortiseerunud ning bilansiline maksumus 0 eurot;

2.1.2. Järvekalda tee L4 kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa bilansilise

maksumuse jääkväärtus 05.07.2024 seisuga 84,00 eurot. Kinnisasjal asuv rajatis on

amortiseerunud ning bilansiline maksumus 0 eurot;

2.1.3. Vana-Narva maantee L19 kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa

bilansilise maksumuse jääkväärtus 05.07.2024 seisuga 5567,09 eurot. Kinnisasjal asuv

rajatis on amortiseerunud ning bilansiline maksumus 0 eurot.

2.2. Maardu linn on kohustatud omandatavaid kinnisasju kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasjad omandanud isikult

leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti

vara väärtusest selle võõrandamise hetkel;

2.3. Kui Maardu linn võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktis 1 nimetatud RVS §

33 lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasjad, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara

harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud § 33 lõikes

10 sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31 nimetatud hüvitise

suurusest maha Maardu linna poolt kinnisasjadele tehtud kasulikud kulutused, kui nendega

on kinnisasju oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus

on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavatele kinnisasjadele hoone, mis oli

vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasjad talle üle andis;

2.4. kui Maardu linn võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasjad

või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva

eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud

juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasjad või hoonestusõiguse või seab

omandatud kinnisasjadele hoonestusõiguse;

2.5. Maardu Linnavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatavate

kinnisasjade võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;

2.6. kinnisasjade võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Maardu Linnavalitsus;

2.7. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3

3. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada riigivara võõrandamise

leping ja asjaõigusleping.

4. Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna ja Maardu linna volitatud isikutel

vormistada lepingujärgselt digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise

akt.

5. lugeda kinnisasjade omand üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

6. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50 lõike

1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

Haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide

esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Lisa 1 Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Maardu linnas asuvad teega kinnisasjad

Järvakalda tee L3

Järvekalda tee L4

Vana-Narva maantee L19

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2024

2

1. Sissejuhatus

Maardu Linnavalitsus esitas oma kirjaga 16.04.2024 nr 240 taotluse Harju maakonnas, Maardu

linnas suvate teega kinnisasjade Järvakalda tee L3, (katastritunnus 44605:001:0148),

Järvekalda tee L4 (katastritunnus 44601:001:0881) ja Vana-Narva maantee L19 (katastritunnus

44601:001:0898) omandamiseks. Taotluses on viidatud Transpordiameti ja Maardu

Linnavalitsuse vahel 22.03.2022 toimunud läbirääkimiste protokollile.

Vastavalt riigivaraseadusele tuleb taotluse menetlemisel välja selgitada, kas taotletav vara ei

ole riigivara valitsejale vajalik ja kas vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Käesolevas aruandes hinnatakse taotluses käsitletud tee vastavust riigitee tunnustele, et teha

järeldusotsus teega kinnisasjade riigile vajalikkuse kohta.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile

analüüsitakse vastavust neljale riigitee tunnusele nende koosmõjus:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

3

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

4

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. Kinnisasjal Järvekalda tee L3 paikneva tee riigitee tunnuste hindamine

Taotletav teega kinnisasi (edaspidi tee) paikneb Maardu linna haldusterritooriumil. Kinnistu

andmed:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 23929850, katastritunnus

44605:001:0148, 1988.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Teega kinnisasja asukoht on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Teega kinnisasja Järvakalda tee L3 asukoht (punane taust).

Kinnistul paikneb 0,14 km pikkune kattega tee, mis ei ole teeregistrisse kantud.

5

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee ei ole määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Tee idapoolses otsas on suletav värav, millest edasi kulgeb kergliiklustee

munitsipaalmaal.

Tee vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna kinnistu piiril asuva värava eemaldamisel on selle

üldine takistusteta kasutamine võimalik.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Tee paikneb linna territooriumil, seal kehtib asulasisene liikluskord. Teel ei ole liikluskorda

liiklusmärkidega reguleeritud. Teel ei ole bussipeatusi. Liiklussageduse kohta andmed

puuduvad.

Tee ei vasta riigitee tunnusele, kuna seal on asulasisene liikluskord ja teenindab kohalikku

liiklust.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Mootorsõidukitele tupiktee. Paikneb

kohalike teede 4463001 ja 4460036 vahelisel alal. Teel puudub ühendus riigiteede võrguga.

Marsruut ida suunas jätkub kergliiklusteena munitsipaalmaal. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks

on juurdepääs erakinnistutele.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Teel puudub otseühendus riigiteede võrguga ja on mootorsõidukitele tupik, mistõttu ei ole

Transpordiameti partneril hooldefirmal võimalik optimeerida teehoolde tehnoloogilisi

marsruute. Transpordiametil ei saa ühtselt liiklust korraldada teel, mis pole riigiteede võrguga

ühendatud.

Tee üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel linnas korraldada ühtselt

teehoidu ja liiklust ja parendada seal liikumistingimusi.

Tee ei vasta teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. Kinnisasjal Järvekalda tee L3 paikneva tee riigitee tunnuste hindamine

kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

6

Riigitee tunnus Tee kinnisasjal Järvakalda tee L3

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 1 Kinnisasjal Järvakalda tee L3 paikneva tee riigitee tunnustele vastavuse

koondhinnang.

Tee ei vasta riigitee tunnustele.

Tee paikneb Maardu linna territooriumil, seal kehtib asulasisene liikluskord. Teel ei ole

liikluskorda liiklusmärkidega reguleeritud. Teel ei ole bussipeatusi. Liiklussageduse kohta

andmed puuduvad. Paikneb kohalike teede vahelisel alal, teel puudub ühendus riigiteede

võrguga. Marsruut ida suunas jätkub kergliiklusteena munitsipaalmaal. Põhiliseks

ühendusfunktsiooniks on juurdepääs erakinnistutele. Transpordiametil ei saa ühtselt liiklust

korraldada teel, mis pole riigiteede võrguga ühendatud.

Tee teenindab vaid kohalikku liiklust. Tee üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul

omavalitsusel linnas korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust ja parendada seal liikumistingimusi.

5. Kinnisasjal Järvekalda tee L4 paiknevate teede riigitee tunnuste

hindamine

Taotletav teedega kinnisasi (edaspidi teed) paikneb Maardu linna haldusterritooriumil. Kinnistu

andmed:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 23929850, katastritunnus

44601:001:0881, 1988.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Teedega kinnisasja asukoht on näidatud joonisel 2.

7

Joonis 2. Teega kinnisasja Järvakalda tee L4 asukoht (punane taust, sinise joonega sõidutee

ning jalgratta-ja jalgtee).

Kinnistul paiknevad asfaltbetoonist sõidutee ning haljasribaga eraldatud jalgratta- ja jalgteed,

need ei ole teeregistrisse kantud.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

5.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Teid ei ole määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“.

Teed vastavad osaliselt riigitee tunnusele, kuna nende üldist kasutamist pole takistatud.

5.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teed paiknevad linna territooriumil, seal kehtib asulasisene liikluskord. Sõiduteel ei ole

liikluskorda liiklusmärkidega reguleeritud. Sõidutee kõrval on bussipeatus. Liiklussageduse

kohta andmed puuduvad. Sõidutee ja kergliiklustee on valgustatud.

Teed ei vasta riigitee tunnusele, kuna seal on asulasisene liikluskord ja teenindavad kohalikku

liiklust.

5.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teed ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Ühendavad kohalikke teid 4463001

Teemeistri ja 4463004 Kogre tänav (ühise liikluspinna nimi Järvekalda tee) riigiteega 11601

Loo-Loovälja tee. Terviktee pikkus 62 m. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on kohalike teede

ühendamine riigiteede võrguga.

Teed ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

8

5.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Teed oleks riigiteena tupikud, mille marsruut jätkub mööda kohalikke teid. Transpordiameti

partneril hooldefirmal ei oleks võimalik optimeerida teehoolde tehnoloogilisi marsruute.

Transpordiametil ei sobi ühtselt liiklust korraldama teel, mis teenindab kohalikku liiklust.

Teede üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel linnas korraldada

ühtselt teehoidu ja liiklust ja parendada seal liikumistingimusi.

Teed ei vasta Transpordiameti teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

6. Kinnisasjal Järvekalda tee L4 paiknevate teede riigitee tunnuste

hindamine kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 2.

Riigitee tunnus Teed kinnisasjal Järvakalda tee L4

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 2 Kinnisasjal Järvakalda tee L4 paikneva tee riigitee tunnustele vastavuse

koondhinnang.

Teed ei vasta riigitee tunnustele.

Asfaltbetoonkattega teed paiknevad Maardu linna territooriumil, seal kehtib asulasisene

liikluskord. Teel on bussipeatus. Liiklussageduse kohta andmed puuduvad. Sõidutee ja

kergliiklustee on valgustatud. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on kohalike teede ühendamine

riigiteede võrguga. Teed oleks riigiteena tupikud, mille marsruut jätkub mööda kohalikke teid.

Transpordiametil ei sobi ühtselt liiklust korraldama teel, mis teenindab kohalikku liiklust.

Valgustatud sõidutee ja kergliiklusteede üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul

omavalitsusel korraldada linnas ühtselt teehoidu ja liiklust ja parendada seal liikumistingimusi.

9

7. Kinnisasjal Vana-Narva maantee L19 paiknevate teede riigitee tunnuste

hindamine

Taotletav teedega kinnisasi (edaspidi teed) paikneb Maardu linna haldusterritooriumil. Kinnistu

andmed:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 22840650, katastritunnus

44601:001:0898, 5461.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Teedega kinnisasja asukoht on näidatud joonisel 3.

Joonis 3. Teedega kinnisasja Vana-Narva maantee L19 asukoht (punane taust, sinise joonega

sõiduteed).

Kinnistul paiknevad asfaltbetoonist sõiduteed, mis ei ole teeregistrisse kantud.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

7.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Teid ei ole määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“.

Teed vastavad osaliselt riigitee tunnusele, kuna nende üldist kasutamist pole takistatud.

7.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teed paiknevad linna territooriumil, seal kehtib asulasisene liikluskord. Teedel ei ole

bussipeatusi. Liiklussageduse kohta andmed puuduvad. Sõidutee on valgustatud.

Teed ei vasta riigitee tunnusele, kuna seal on asulasisene liikluskord ja teenindavad kohalikku

liiklust juurdepääsuks tootmisettevõtetele.

10

7.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teed ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teed kulgevad linnatänaval

liikluspinna nimega Vana-Narva maantee, mis ei ole teena teeregistrisse kantud. Riigiteega

11608 ühendustee pikkus 35 m, erakinnistutele juurdepääsuteede pikkus 220 m. Põhiliseks

ühendusfunktsiooniks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Teed ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

7.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Teed oleks riigiteena tupikud, mis lõppevad erakinnistute piiril. Transpordiameti partneril

hooldefirmal ei oleks võimalik optimeerida teehoolde tehnoloogilisi marsruute.

Transpordiametil ei sobi ühtselt liiklust korraldama teel, mis teenindab kohalikku liiklust.

Teede üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel linnas korraldada

ühtselt teehoidu ja liiklust ja parendada seal liikumistingimusi.

Teed ei vasta Transpordiameti teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

8. Kinnisasjal Vana-Narva maantee L19 paiknevate teede riigitee tunnuste

hindamine kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 3.

Riigitee tunnus Teed kinnisasjal Vana-Narva maantee L19

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 3 Kinnisasjal Vana-Narva maantee L19 paiknevate teede riigitee tunnustele vastavuse

koondhinnang.

Teed ei vasta riigitee tunnustele.

Teed paiknevad Maardu linna territooriumil, seal kehtib asulasisene liikluskord. Teedel ei ole

bussipeatusi. Liiklussageduse kohta andmed puuduvad. Sõidutee on valgustatud.

Riigiteega 11608 ühendustee pikkus on 35 m, erakinnistutele juurdepääsuteede pikkus 220 m.

Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele. Teed oleks

riigiteena tupikud, mis lõppevad erakinnistute piiril. Transpordiametil ei sobi ühtselt liiklust

korraldama teel, mis teenindab kohalikku linnaliiklust.

Tee üleandmine kohalikuks teeks võimaldaks kohalikul omavalitsusel korraldada linnas ühtselt

teehoidu ja liiklust ja parendada seal liikumistingimusi.

11

9. Hindamisaruande kokkuvõte

Maardu Linnavalitsus esitas oma kirjaga 16.04.2024 nr 240 taotluse Harju maakonnas, Maardu

linnas asuvate teedega kinnisasjade Järvakalda tee L3, (katastritunnus 44605:001:0148),

Järvekalda tee L4 (katastritunnus 44601:001:0881) ja Vana-Narva maantee L19 (katastritunnus

44601:001:0898) omandamiseks. Taotluses on viidatud Transpordiameti ja Maardu

Linnavalitsuse vahel 22.03.2022 toimunud läbirääkimiste protokollile, milles osapooled pidasid

põhjendatuks teedega kinnistute omandi võõrandamist kohalikule omavalitsusele seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks.

Ülalnimetatud 3 riigi transpordimaa üksust on kantud kinnistusraamatusse. Teega kinnisasjade

üleandmisele eelnevalt ei ole vaja teha maakorraldustöid.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tuvastas, et kinnistutel paiknevad teed ei vasta riigitee

tunnustele ja Maardu linna taotluse neile 3 kinnisasja tasuta üleandmiseks saaks rahuldada.

Kinnisasjadel paiknevad lühikesed ühendus- ja juurdepääsuteed, mis teenindavad kohalikku

liiklust. Teid ei ole haldusaktiga määratud avalikuks kasutamiseks ja seetõttu on teeregistrisse

kandmata

Teedega kinnisasjade tasuta üleandmine Maardu linnale võimaldaks kohalikul omavalitsusel

korraldada linnas ühtselt teehoidu ja liiklust ning parendada seal liikumistingimusi.

Kinnisasjade üleandmine kohalikule omavalitsusele ei põhjusta muudatust riigiteede

nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72

„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Seetõttu Transpordiametil ei ole vaja enne

kinnisasjade tasuta võõrandamise otsustamist saada kirjalikku nõusolekut valdkonna eest

vastutavalt ministeeriumilt.