Pöördumine

Saatja: Eesti Üürnike Liit <[email protected]>

Saadetud: 16.08.2023 12:18

Adressaat: <"RAM Info">; <=?windows-1257?Q?Mart_V=F5rklaev?=>

Koopia: <"Evelin Oras">; <"Kaie Karniol">

Teema: FW: Teavitus

Manused: Õhtuleht 9juuni 23 tekst.docx; Õhtuleht 9juuni23 ÜürnikeLiit reklaam.pdf

Tervist, Saatsime 11.juulil 2023 Peaministrile manuses oleva pöördumise. Oleme nüüd Riigikantseleist saanud alloleva informatsiooni. Palume teatada, kellega antud küsimuses edasi suhelda ja millised on seisukohad omandireformis riikliku sunni läbi kannatanud inimeste kompensatsiooninõude võimalused. Eesti Üürnike liit saatis peaminister Kaja Kallasele manuses oleva pöördumise ja palus vastust. Otsevastuse asemel suunas ta pöördumise Rahandusministeeriumile vastamiseks.

From: Sirje Alliksoo <[email protected]> Sent: Monday, July 17, 2023 12:06 PM To: [email protected] Subject: Teavitus

Meie viide: 23-01416-3

Tere

Teavitame, et peaministrile 11.7.2023 saabunud Eesti Üürnike Liidu juhatuse kirja ja sellele

lisatud failid edastas valitsuse nõunik vastamiseks vastavalt valitsemisalale ka

Rahandusministeeriumile ja teadmiseks Justiitsministeeriumile.

Lugupidamisega

Riigikantselei Rahukohtu 3 | 15161 Tallinn

www.riigikantselei.ee | [email protected]

Omandireformi kohta on kirjutatud hulk tõsiseid raamatuid ja põhjalikke analüüse, mis sisaldavad ängistavaid lehekülgi, jutustades sundüürnike kallal toime pandud jõhkrustest. Reformi ülekohus ühe elanikkonna grupi suhtes on üksikasjalikult kirja pandud. Oleneb nüüd Eesti valitsuse sammudest, kas saab neile raamatuile lähiajal vabanduskirjad juurde panna. Siis väheneksid edaspidi vaidlused taasiseseisvumise aja esimese kolme aastakümne riigi- juhtide tegude ja eksimuste üle – sarnased vaidlused, mida peame täna Pätsi või Smuuli nime ümber. Muidu on tudengid ja teadusmehed, kes viiekümne või saja aasta pärast Eesti 21. sajandi lähiajalugu uurima asuvad, sunnitud omandireformi aastaid väga mustades värvides kirjeldama. See õudne aeg võiks lõppeda küll.

Lugupeetud Vabariigi President Alar Karis, Peaminister Kaja Kallas, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas!

13. juunil möödub kolmkümmend kaks aastat päevast, mil Toompeal kiideti heaks omandireformi aluste seadus (ORAS). Balti riikides läbi vii- dud rahvusvahelise uuringu andmeil tõsteti Eestis reformi käigus kodudest välja ligi 75 000 inimest. Meie oma rahandusministeerium toob ohvrite arvuks 22 000 perekonda.

Enamik kodu kaotanuist olid sun- nitud muretsema endale uue elamis- pinna krõbeda turuhinna eest. Pal- jud neist laenasid end vaeseks, osa sipleb tänaseni pangavõla valusais köidikuis. Eesti valitsused pole roh- kem kui veerand sajandit neid pere- kondi mitte sendigi eest aidanud, rää- kimata kaotuste kompenseerimisest. Ametlikus asjaajamises pole kom- beks sundüürnikke isegi meenutada.

Lugupeetud Alar Karis, Kaja Kallas, Jüri Ratas!

Teie olete need, kelle initsiatiivist ja otsustamisest oleneb paljude oman- direformi ohvrite edasine suhtumine oma riiki. Sundüürnike ühenduse juhtidena teame, et kodu kaotanud inimesed ja nende järeltulijad väljen- davad tihti pettumust, sest selle riigi eest me kõik koos Lauluväljakul kord laulsime.

Iga seitsmes Balti ketis seisnud eestlane tõsteti reformi käigus oma kodust välja, mõnigi koos mööbliga otse tänavale. Ei aidanud kohale kut- sutud politsei, sest tema lähtus amet- likust tagastamise otsusest ja korteri vabastamise korraldusest. Ametkon- dadel polnud kohustust lageda taeva alla jäetud peresid aidata. Kohalikele omavalitsustele probleemi lahenda- miseks vahendeid ei antud.

Me ei suuda tihtipeale mõista, kui- das võis Hitleri võimu ajal süütuid juu- te peksta, mõnitada, surmalaagrisse saata? Kuidas sai puhkeda üleöö ve- rine Vene ja Ukraina vaheline sõda? Kuidas sai Stalini ajal Eesti taludest pered autode peale laadida ja Sibe- risse küüditada?

„Küüditamine“ tähendab sõna- raamatu järgi inimeste sunniviisilist ümberasustamist/deporteerimist. Ka omandireformi käigus püsielanike väljaajamist saab küüditamiseks ni- metada. Paljude eestlaste seas levib mõru nali, et kui Stalin küüditas kahe tunniga, siis oma elanike välja tõstmi- seks läks kaks aastat.

Selliseid hinnanguid omaenda riigi kohta on valus kuulata. Kuid neile on ainet andnud riik ise. Eesti eliit peaks leidma endas julgust ja õiglustun- net, et omandireformi ülekohus kord selgeks rääkida. Nii nagu tegi seda 2008. aastal Kanada juhtkond omal ajal kodudest röövitud indiaanlas- test 150 000 lapse piinamise ja sek-

suaalse kuritarvitamise pärast. Samal aastal vabandas Austraalia valitsus selle mandri kunagiste põliselanike, aborigeenide lastelaste ees. Sellega paluti andeks suure ülekohtu eest, mis tekitati põlisperekondi lahutades, kodudest välja ajades ja lapsi valgete peredesse kasvatada andes. Iirimaa valitsus vabandas 2013. aastal mitu kümnendit kestnud vallasemade or- jastamise ja väärkohtlemise eest, mil- le käigus suur osa emadelt äravõe- tud lastest suri südametute nunnade hoolde jäetud lastekodudes.

Osa riigipäid on pidanud vaja- likuks mineviku vigu tunnistada ja nende eest andeks paluda. Ka Alar Karis või Kaja Kallas peaksid leidma julgust oma isamaa varasemate juhti- de eksimuste eest vabandust paluda. Või pööraks hoopis kõrgeima rahva toetusega erakonna, opositsioonilise EKRE värvikas juht ja hästi poliitikas ning ajaloos orienteeruv Martin Hel- me varem tehtud ränkadele vigadele tähelepanu?

Lugupeetud Alar Karis, Kaja Kallas, Jüri Ratas!

Tagastatud majades Nõukogude ajal elanud perekonnad ei vastuta nat- sionaliseerimise ülekohtu eest. Need perekonnad ei ole süüdi. Nemad said elamispinna ausal teel tollal kehtinud seaduste alusel. Nad olid korterivalda- jad, kes said orderi elamispinna kasu- tamise õigusega piiramatuks ajaks.

Aastakümneid elati, remonditi ja säilitati vanu maju kasutamiskõlbli- kena. Omandireformi käigus kujunes endistest korterivaldajaist omaette kogukond, kelle Üürnike Liit ristis sundüürnikeks. Valdavalt uusoma- nikud oma majja nn kohustuslikke üürnikke ei tahtnud ja algas inimeste massiline välja tõrjumine.

Nii sündis uus ülekohus, kuigi ORAS-e § 2 keelab uue ülekohtu te- kitamise. Ükski taasiseseisvunud va- litsus selle seaduspügala täitmisega hakkama pole saanud. Sisuliselt riik, mis laseb ülekohtul sundüürnike suh-

tes pikalt kesta, on 32 aastat järjest seadust rikkunud.

Sundüürnikud peavad reformi enda suhtes julmaks ja ebaõiglaseks. Seda on nimetatud isegi krõbedamalt – pogrommiks ja deporteerimiseks.

Rahandusministeeriumi poolt tel- litud Tallinna Ülikooli teadlaste uuri- mistöö „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud” (2022, leitav mi- nisteeriumi kodulehelt) jõudis tõsise järelduseni: reform on ülekohtune ja sundüürnikele tehti liiga. Avaliku arva- muse uuring näitas, et üle 70% Eesti elanikest leiab, et sundüürnikke kohel- di omandireformi käigus ebaõiglaselt.

On aeg astuda samme vigade heastamiseks ja sundüürnike kaotuste kompenseerimiseks.

Kui Alar Karis peab end kogu rahva presidendiks, saaks ta astuda esime- se sammu. Teda toetaks demokraatli- ku valitsuse peaminister, kes alustaks õigusriikliku kompensatsiooni teemal sundüürnike esindajatega läbirääkimi-

si. Riigikogu opositsioon peaks neid samme toetama.

Musta värvi saaks Eesti lähiajaloo ühelt häbiväärselt leheküljelt maha pühkida. On ammu aeg omandire- form, kus Eesti inimestega käituti genotsiidiga võrreldavalt, tunnistada lisaks teadlastele ka riigikogu tase- mel ühe elanikkonna grupi suhtes ebaõiglaseks. Saaksime üheskoos asuda kompensatsiooni mehhanismi välja töötama ja võiksime julgemalt tulevikku vaadata. Siis ei peaks me enam häbenema vanu pildialbumeid, kus vanavanemate või isade-emade käest riigi poolt ära võetud kodud valu- said mälestusi peidavad. Siis saaksid sundüürnike lapsed ja lapselapsed tunnustada riiki, mis julgeb ajaloole ausalt silma vaadata.

Eesti Üürnike Liit Kontakt: 53083191, [email protected]

REKLAAMTEKST

13. juuni 2023 — Eesti omandireformi ohvrite 32. leinapäev