Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule äritegevuse kohta Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT)

ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА

TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE- EUROPE.EE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON SUURIM ETTEVÕTJAID ESINDAV ORGANISATSIOON EESTIS, KUHU KUULUB LIGI 3600 ETTEVÕTET, KELLEST ENAMUS ON VÄIKESE- JA KESKMISE SUURUSEGA. KAUBANDUSKOJA LIIKMED ANNAVAD ÜLE 40 PROTSENDI EESTI ETTEVÕTETE KÄIBEST, LIGI 40 PROTSENTI PUHASKASUMIST JA TASUVAD ÜLE 40 PROTSENDI RIIKLIKEST MAKSUDEST. KAUBANDUSKODA ESINDAB JA KAITSEB KÕIGI ETTEVÕTJATE ÜHISHUVE NING ON MITTERIIKLIK JA APOLIITILINE ORGANISATSIOON.

Rahandusministeerium Teie 09.10.2023 [email protected] Meie 13.11.2023 nr 4/186 Arvamuse esitamine äriühingute tulumaksustamise raamistiku kohta Lugupeetud Tiina Hansson!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust äriühingute tulumaksustamise raamistiku (BEFIT) direktiivi ettepaneku kohta, mille eesmärk on kehtestada ühtne ettevõtte tulumaksu baas Euroopa Liidus tegutsevatele vähemalt 750miljonilise müügituluga kontsernidele. Oleme eelnõuga tutvunud ning edastame järgnevalt enda seisukohad:

1. Kavandatava BEFIT-direktiiviga soovib Euroopa Komisjon luua Euroopa Liidu ühtset

äriühingu tulumaksu reeglistikku kontsernidele. Ettevõtetele ühise tulumaksu

raamistiku kehtestamise eesmärk on lihtsustada ja vähendada ELis tegutsevate

ettevõtete halduskoormust. Kavandatava BEFIT-direktiivi vastuvõtmine oleks

märkimisväärne samm ettevõtete tulumaksu eeskirjade ühtlustamise suunas

Euroopa Liidus. Leiame, et BEFIT-direktiivi ettepaneku eesmärk halduskulude

vähendamise ja ettevõtete konkurentsivõime parandamise osas on positiivne ja

toetamist väärt. Ettevõtete piiriülese tegevuse hõlbustamine on siseturul toimimise

seisukohast väga oluline. Seega toetab Kaubanduskoda, et BEFIT-direktiivi

ettepaneku eesmärk on ettevõtete halduskoormuse ja seeläbi ka kulude

vähendamine, piiriülese tegutsemise soodustamine ja ühtse turu tagamine.

2. BEFIT-direktiivi ettepaneku kohaselt jääb teatud küsimustes liikmesriikidele ka õigus ise otsustada. Näiteks BEFIT-direktiivi ettepaneku seletuskirja osas on öeldud, et selleks, et tagada liikmesriikide täielik pädevus oma maksumäärade poliitika üle, võivad liikmesriigid vabalt kohaldada oma eraldatud osadele täiendavaid mahaarvamisi, maksusoodustusi või maksustamisbaasi suurendamist. Seega, kuna liikmesriikidele jääb teatud küsimustes õigus ise otsustada, ei teki täielikku BEFIT- direktiivi ühtset kohaldamist liikmesriikides ning endiselt peavad ettevõtted arvestama erinevate liikmesriikide reeglitega. Seetõttu jääb täielik potentsiaal kasutamata.

Samas ei ole me veendunud, et täielikult harmoniseeritud lahendus oleks Eesti ettevõtjate jaoks kõige parem lahendus, kuna teatud detailid võivad hoopis hakata

ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE- EUROPE.EE

negatiivset mõju avaldama. Näiteks tuleb arvestada sellega, et kui on liikmesriikide ülene harmoniseeritud lahendus, siis see võib tuua kaasa uute probleemide tekkimise just kolmandate riikide suhtes.

3. Oleme seisukohal, et BEFIT-direktiivi rakendamine on keeruline protsess ja see tooks endaga kaasa ka lisakulusid seoses uue korra järgimise ja kohandamisega ning suurendaks liikmesriikide maksuametite halduskoormust. Kuna Eesti riigil tuleb hallata ja kohaldada kolme erinevat süsteemi üheaegselt (kehtiv kasumi jaotamisel põhinev süsteem, üleilmne miinimummaksu süsteem ja BEFIT), siis need kolm süsteemi oleks Eesti jaoks ilmselt keerulisem ja kulukam lahendus kui seni kehtinud süsteem ja üleilmne miinimumtulumaksu süsteem. Lisaks peavad ka ettevõtted kõigi uute maksusüsteemidega kohanema ning ka see nõuab aega ja kulusid.

4. Hetkel on Euroopa Liidus töös mitmed maksuteemad, näiteks on riikidel kohustus võtta üle üleilmse miinimummaksu direktiiv aastaks 2024 ja direktiivi erandi kohaselt peavad riigid, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohaldama miinimummaksu ja kogu direktiivi üle võtma aastaks 2030. Samas on BEFIT-direktiivi ettepaneku kohaselt liikmesriikidel kohustus BEFIT-direktiivi reeglid üle võtta 1. jaanuariks 2028 ja neid rakendada alates 1. juulist 2028. Kuna riikidel on juba kohustus võtta üle üleilmse miinimummaksu direktiiv aastaks 2024, siis oleme seisukohal, et BEFIT-direktiivi ülevõtmine lähiaastate jooksul võib osutuda keeruliseks ning segadusttekitavaks nii ettevõtetele kui riigile.

Kaubanduskoda on seega seisukohal, et hetkel peaks fookus olema suunatud üleilmsele miinimummaksule ning kui BEFIT-direktiivi algatusega minnakse edasi, siis tuleks ülevõtmise tähtaega edasi lükata, et üleilmse miinimummaksu direktiivi erandit kohaldavate riikide jaoks ei satuks väga lähestikku mitme uue maksusüsteemi rakendamine. Uute süsteemide jaoks ettevalmistamine ja nendega harjumine vajab aega ning kui tuleb mitut suurt uut maksusüsteemi väga lähestikku väikeriigil rakendada, siis võib see endaga kaasa tuua vigu ning väga suure halduskoormuse kasvu.

Kaubanduskoda on kokkuvõtvalt seisukohal, et lähiaastatel ei ole BEFIT-direktiivi ettepaneku elluviimine hädavajalik, sest esimene prioriteet peaks olema üleilmse miinimummaksu süsteemi elluviimisel ja rakendamisel.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor

ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE- EUROPE.EE

Ireen Tarto [email protected]

VABARIIGI VALITSUS EELNÕU

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2024 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule äritegevuse kohta Euroopas: tulumaksuga

maksustamise raamistik (BEFIT)

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule

äritegevuse kohta Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT):

1.1 Peame oluliseks vähendada ettevõtjate halduskulusid, parandada nende konkurentsivõimet ning

hõlbustada ettevõtjate piiriülest tegevust ELi siseturul. Eesti hinnangul direktiivi eelnõu neid

eesmärke ei täida, vaid toob ettevõtjatele kaasa täiendava halduskoormuse ja keerukuse

kontsernide raamatupidamise- ning maksuarvestusse ning suured halduskulud maksuhaldurile

kahe erineva äriühingute tulumaksusüsteemi ülalpidamise tõttu.

1.2 Peame oluliseks tagada, et Eesti maksutulu ettevõtte tulumaksu laekumistest ei väheneks. Eesti

ei saa läbirääkimistel toetada lahendust, mis vähendaks Eesti maksutulu ettevõtte tulumaksu

laekumisest.

1.3 Leiame, et BEFITi direktiivi eelnõu ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest

direktiivi eelnõu ei saavuta esitatud kujul endale seatud eesmärki muuta siseturul tegutsemine

mitmes liikmesriigis tegutsevale kontsernile lihtsamaks ja soodsamaks.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja

seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee

liikmetele.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde Nõukogu direktiivi eelnõule äritegevuse kohta

Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT)

1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE

12. septembril 2023 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) direktiivi eelnõu 2023/0321

(CNS)1, millega kehtestatakse äriühingu tulumaksu ühtne raamistik. Komisjoni hinnangul pidurdab

ettevõtte tulumaksu ühtse süsteemi puudumine ELi siseturul konkurentsivõimet. Euroopa Liidus

tegutsedes peavad ettevõtted järgima 27 erinevat ettevõtte tulumaksu süsteemi. Nende süsteemide

keerukus ja erinevused loovad ebavõrdsed tingimused ning suurendavad ebakindlust maksuasjades.

Direktiivi eesmärk on muuta siseturul tegutsemine lihtsamaks ja soodsamaks. Direktiivi eelnõu

kohaldatakse kodumaisesse või piiriülesesse kontserni kuuluvate ELi maksuresidendist äriühingute,

sealhulgas nende teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade ning kolmandates riikides

asuvate äriühingute püsivate tegevuskohtade suhtes. Kui kontserni aastane tulu on 750 miljonit eurot

vähemalt kahel aastal viimasest neljast järjestikusest aastast, siis on direktiivi kohaldamine

kohustuslik. Teistele kontsernidele aga vabatahtlik.

Direktiivi abil loodetakse vähendada ettevõtjate maksustamisega seotud nõuete täitmise kulusid,

suurendada õiguskindlust, julgustada piiriülest laienemist ning vähendada äriotsuseid mõjutavaid

moonutusi. Selleks näeb direktiiv ette ühtse lähenemisviisi ettevõtjate maksubaasi arvutamisele. Iga

kontserniliikme puhul leitakse finantsaruandluse korrigeerimise abil esialgne maksustatav tulu, mis

koondatakse ühtseks maksubaasiks ning seejärel jaotatakse see nõuetele vastavatele

kontserniliikmetele. Oma residendist ettevõtjale omistatud maksubaasi võib kontserni liikme

residendiriik oma maksuseaduse kohaselt maksustada.

Direktiivis sätestatud reeglite ülevõtmise tähtajaks on eelnõus ette nähtud 2028. aasta 1. jaanuar ja

reeglite rakendamine peaks algama 2028. aasta 1. juulist. Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik muuta

tulumaksuseadust ja selle rakendusakte või alternatiivina kehtestada täiesti uus seadus.

Eesti toetab direktiivi eesmärki vähendada ettevõtjate halduskoormust, kuid leiab, et eelnõu seda

eesmärki pakutud kujul ei saavuta. Direktiiv ei ühtlusta maksubaasi arvutamist täielikult – igas

liikmesriigis tuleb teha korrigeerimisi ettevõtja raamatupidamisarvestuses ja olenevalt liikmesriikide

valikutest ka maksuarvestuses. Lisaks valmistab muret ettepanekuga kaasnev maksuhalduri

töökoormuse oluline suurenemine, mis ei pruugi olla proportsionaalne direktiivi rakendamise

võimaliku positiivse mõjuga.

Belgia eesistuja jaoks ei ole tegemist prioriteetse teemaga ja praeguse info kohaselt kavatsetakse

sellega tegeleda pigem eesistumise teises pooles.

Direktiivi eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115, mille kohaselt on

direktiivi vastuvõtmiseks vaja liikmesriikide ühehäälset otsust.

Vabariigi Valitsuse seisukohtade eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna peaspetsialist Tiina Hansson (tel 5885 1480, e-post [email protected]).

Seisukohad on kooskõlastanud finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi (tel 5696

1216, e-post [email protected]).

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52023PC0532&qid=1703765565353

2. DIREKTIIVI SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Mitmes liikmesriigis tegutsevatel ettevõtjatel on keeruline ja kulukas iga riigi tulumaksusüsteemi ja

halduspraktikaga toime tulla. See mõjutab negatiivselt siseturu toimimist, pärsib piiriüleseid

investeeringuid ja seab liidus tegutsevad ettevõtjad ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes

teistel sarnase suurusega turgudel tegutsevate ettevõtetega. Direktiivi eesmärk on kehtestada ühtne

raamistik tulumaksubaasi arvutamiseks neile kontserni kuuluvatele äriühingutele, kes peavad

koostama konsolideeritud finantsaruandeid ja tasuma liikmesriigis äriühingu tulumaksu.

EL-is ühtse ettevõtte tulumaksubaasi väljatöötamine ei ole uus mõte. BEFIT asendab 2011. ja 2016.

aasta CCTB2 ja CCCTB3 ettepanekuid, mis on tänaseks tagasi võetud. Olgugi, et kõigi eelnimetatud

ettepanekute eesmärk on olnud harmoniseerida äriühingute tulumaksubaasi EL-is, on neil erinevusi

nii maksubaasi arvutamise kui ka selle liikmesriikide ettevõtjate vahel jaotamise osas. Komisjoni

sõnul tugineb direktiivi ettepanek lisaks varasematest ettevõtte tulumaksu algatustest saadud

kogemustele ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kaasava raamistiku

raames kokkulepitud kahesambalisele lähenemisviisile4. Kavandatav direktiiv on seotud ka ELi

meetmete rahastamisega, kuna see on kavandatud ELi omavahendite (EL eelarve tulud) võimaliku

uue allikana.

Eelnõu koosneb 80 artiklist, mis on jaotatud 6 peatükki.

2.1. I peatükk – üldsätted (artiklid 1–3)

Üldsätted määravad kindlaks direktiivi reguleerimiseseme, kohaldamisala ja mõisted. Direktiivi

kohaldatakse kontserni kuuluvate liikmesriigi residendist äriühingute ja nende või kolmanda riigi

residendist üksuste liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes, mis koostavad

konsolideeritud finantsaruandeid ja mille aastatulu on vähemalt 750 miljonit eurot kahel

maksustamisaastal viimasest neljast maksustamisaastast.

Kui kontserni lõplik emaüksus asub väljaspool ELi ja kontserni tulu ELis ei ületa 5% kontserni

kogutulust või 50 miljonit eurot vähemalt kahel viimasest neljast maksustamisaastast, siis direktiiv

automaatselt ei kohaldu. Sel juhul on võimalik kontsernil ise otsustada direktiivi reeglite kohaldamise

üle. Samuti võivad sellise valiku teha väiksemad kontsernid, kelle aastane konsolideeritud müügitulu

jääb alla 750 miljoni euro.

2.2. II peatükk – esialgse maksustatava tulu kindlaksmääramine (artiklid 4–41)

Direktiivi II peatükis sätestatakse BEFITi kontserni tekkimise tingimused ning esialgse maksustatava

tulu kindlaksmääramise reeglid.

BEFITi kontserni moodustab kaks või enam direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat äriühingut või

püsivat tegevuskohta, kui lõplikule emaüksusele kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 75%

omandiõigustest või kasumi saamise õigustest katkestusteta kogu maksustamisaasta jooksul.

Tegemist on täiendava lävendiga kontserni aastast tulu puudutavatele kriteeriumitele.

2 Nõukogu direktiivi ettepanek äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (CCTB, 2016) https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0685&qid=1704644880062 3 Nõukogu direktiivi ettepanekud äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta (CCCTB), 2011

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52011PC0121&qid=1704645877422 ja 2016

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52016PC0683&qid=1704645111367 4 „Avaldus kahesambalise lahenduse kohta majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide käsitlemiseks“,

OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekt, 8. oktoober 2021.

https://www.oecd.org/tax/beps/statement-on-a-two-pillar-solution-to-address-the-tax-challenges-arising-from-the-

digitalisation-of-the-economy-october-2021.htm

BEFITi kontserni iga liige arvutab esialgse maksustatava tulu eraldi, alustades konsolideerimise

eesmärgil koostatud kasumiaruande kasumist (kahjumist) enne tulumaksustamist5 ning kohaldades

ELis tunnustatud raamatupidamisstandardit, mida kasutab liikmesriigi lõplik emaüksus või aruandev

üksus. Sisuliselt tähendab see seda, et tegemist peab olema ühe liikmesriigi üldtunnustatud

raamatupidamispõhimõtetega (GAAP) või rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS).

Esialgse maksustatava tulu leidmiseks tuleb BEFITi kontserni liikmel teha direktiivi ettepaneku

sätestatud korrigeerimisi.

Kasumile (või kahjumile) lisatakse järgmised summad, kui neid ei ole juba

raamatupidamisaruannetes kajastatud või lisatakse uuesti juhul, kui need arvati maha:

 kauplemiseks hoitav finantsvara – võetakse arvesse erinevus maksustamisaasta alguse või

ostukuupäeva seisuga arvutatud õiglase väärtuse ja sama maksustamisaasta lõpus arvutatud

õiglase väärtuse vahel;

 ülejääva laenukasutuse kulu, mis on makstud BEFITi kontserni välistele osapooltele;

 teatud kindlustusseltside tehniliste eraldiste summa, mis arvati maha BEFITi kontserni liikme

netotulust või kahjumist, vaadatakse läbi ja korrigeeritakse iga maksustamisaasta lõpus;

 auditi tulemusel ebaseaduslikuks tunnustatud maksetega seotud kulud (nt altkäemaksud) ning

trahvid ja viivised, mis tuleb tasuda mis tahes õigusaktide rikkumise eest;

 makstud äriühingu tulumaks ning ELi miinimummaksu direktiivi6 alusel makstud lisamaks.

Kasumist (või kahjumist) lahutatakse järgmised summad, kui need olid raamatupidamisarvestuses

kajastatud:

 dividendid ja muud väljamaksed - 95% maksustamisaastal saadud dividendide ja

väljamaksete summast, kui BEFITi kontserni liikmel on jaotamise kuupäeval olnud osalus

kauem kui üks aasta ja osalus annab õiguse rohkem kui 10% kasumist, kapitalist, reservist või

hääleõigustest;

 BEFITi kontserni liikme püsivatele tegevuskohtadele omistatav tulu või kahjum;

 tonnaažimaksuga hõlmatud laevandusest saadud tulud, kulud ja muud mahaarvatavad

summad;

 põhivara või maa võõrandamisel saadava tulu ja asendusvara7 maksustatavat väärtust ületav

summa;

 direktiivi eelnõu kohaselt amortiseeritava põhivara soetuse, ehituse või parendamisega seotud

kulud ning sellise varaga otseselt seotud toetused;

 põhivara ja kohustisega seotud realiseerimata kasum või kahjum valuutakursi muutustest ning

valuutavahetuse realiseerimata kahjumi katteks kirjendatud eraldise summa;

 artiklis 48 loetletud jaotamisjärgsete korrigeerimiste summad.

Lisaks sätestab direktiivi eelnõu põhivara kulumi arvestamise reeglid. BEFITi kontserni liikme

finantsaruande kasumist või kahjumist enne tulumaksustamist jäetakse välja materiaalne põhivara,

mille arvestuslik väärtus on alla 5000 euro. Selline põhivara kantakse kohe kuludesse. Ülejäänud

põhivara amortiseeritakse lineaarselt selle kasuliku eluea jooksul. Hoonete, kinnisasjade ja rajatiste

puhul on direktiivi eelnõu kohaselt kasulik eluiga 28 aastat ja immateriaalse põhivara puhul periood,

mille jooksul on varal õiguslik kaitse või 5 aastat.

5 Direktiivi eelnõu eestikeelses tõlkes on kasutatud väljendit netotulu või -kahjum. 6 Nõukogu direktiiv (EL) 2022/2523, 14. detsember 2022, hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste

kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022L2523 7 Artikkel 18 lg 1 selgitab asendusvara mõistet:

„Kui amortiseeritava põhivara või maa võõrandamisest saadav tulu (sealhulgas kahjuhüvitis) reinvesteeritakse

sarnasesse varasse, mida kasutatakse samal või sarnasel ärilisel eesmärgil enne võõrandamise maksustamisaastale

järgneva teise maksustamisaasta lõppu, võib summa, mille võrra see tulu ületab vara maksustatavat väärtust,

võõrandamise aastal maha arvata. Vabatahtlikult võõrandatud vara peab olema enne võõrandamist olnud võõrandaja

omanduses vähemalt kolm aastat.“.

Varude ja lõpetamata toodangu väärtuse vahe maksustamisaasta alguses ja lõpus tingib samuti

BEFITi kontserni liikme kasumi või kahjumi kohandamise. Pikaajaliste lepingute puhul (tootmise,

seadmestamise, ehituse või teenuste osutamise leping, mis ületab 12 kuud) kehtib erireegel, mille

kohaselt võetakse arvesse asjaomasele maksustamisaastale vastavad tulud ja kulud.

Üldjuhul jäetakse finantsarvestuse tulumaksueelse kasumi (kahjumi) arvestusest välja eraldiste

summad. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded võib maha arvata kui kõik mõistlikud meetmed makse

sissenõudmiseks on võetud või kui nõuet on võimalik usaldusväärselt hinnata või kui võlgnik on

sidusettevõtja. Riskimaandamisinstrumentide puhul tuleb järgida riskimaandamissubjekti

maksukäsitlust.

Direktiivi eelnõu 5. jagu käsitleb BEFITi kontserniga ühinemise ja sealt lahkumise ning äriühingute

restruktureerimisega seotud sätteid.

2.3 III peatükk – esialgse maksustatava tulu koondamine ja BEFITi maksubaasi jaotamine

(artiklid 42- 49)

BEFITi maksubaasi arvutamiseks liidetakse kokku kõigi BEFITi kontserni liikmete esialgne

maksustatav tulu. Tulemus võib olla kas positiivne või negatiivne. Viimasel juhul saab kahjumi edasi

kanda, et tasaarveldada see positiivse BEFITi maksubaasiga tulevikus. Direktiivi eelnõu ei sätesta

kahjumi edasikandmiseks tähtaega.

Kuna intressimaksed ja litsentsitasud lisatakse BEFITi maksubaasi, ei peeta nendelt BEFITi

kontsernisisestelt tehingutelt makse kinni, kui makse saaja on kontserni liige. BEFITi maksubaasist

eraldatakse kaevandustegevusest saadav tulu ja kahjum, sest see omistatakse BEFITi kontserni

liikmele, kus kaevandustegevus aset leiab. Samuti arvatakse maksubaasist välja rahvusvahelisest

laevandusest saadud tulud ja kulud, mis ei ole hõlmatud tonnaažikorraga ning rahvusvahelistest

õhuvedudest saadavad tulud ja kulud.

Kui tulem konkreetsel aastal on positiivne, jaotatakse kasum BEFITi kontserni liikmete vahel

vastavalt iga liikme osakaalule kontserni summeeritud maksustavas tulus (nn koondmaksubaasis),

võttes aluseks kolme aasta keskmised näitajad.

Selleks jagatakse BEFITi kontserni liikme kolme eelneva aasta keskmine maksustatav tulu BEFITi

kontserni kolme eelneva aasta keskmise maksustatava kogutuluga, mis korrutatakse 100-ga.

Kui BEFITi kontserni liige on maksustamisaasta lõpetanud kahjumiga, siis loetakse baasjaotuse

protsendiks null.

Sellist jaotusvalemit kasutatakse direktiivi eelnõu kohaselt seitse aastat (alates 1. juulist 2028 kuni

30. juunini 2035). Üleminekueeskirja kohaldamisel käsitatakse kontsernisiseseid tehinguid

siirdehindade kontekstis madala riskitasemega olevateks, kui BEFITi kontserni liikme

kontsernisiseste tehingute kulud või tulud on maksustamisaastal suurenenud vähem kui 10% võrra

kolme eelneva aasta keskmisest kulust või tulust. Kui 10% künnis saavutatakse või ületatakse, on

tegemist kõrge riskitasemega. Sel juhu maksuhaldur eeldab, et kontsernisisesed tehingud ei vasta

turuväärtuse põhimõttele ning 10% ületavat osa ei võeta arvesse ettevõtja BEFIT-maksustamisbaasi

jaotatava osa arvutamisel. Kui BEFITi kontserni liige suudab siirdehinna turuväärtusele vastavust

tõendada, võetakse tehingu hind arvesse.

Ettepaneku seletuskirja kohaselt võiks edaspidi minna üle alalisele valemipõhisele jaotusmeetodile,

kui on kogutud selle väljatöötamiseks enam andmeid. Varasemates CCCTB ettepanekutes on valemis

kasutatud näiteks käibe, töötajate arvu ja varade komponente.

Uuele süsteemile ülemineku lihtsustamiseks lähtutakse kolmel esimesel direktiivi kohaldamise aastal

maksustatava tulu leidmisel liikmesriigi äriühingu tulumaksu käsitlevatest õigusaktidest.

BEFITi kontserni liikmetel on kohustus suurendada või vähendada talle kindlaks määratud osa

vastavalt artiklis 48 sätestatule.

Direktiivi eelnõu näeb ette erireegli selliste äriühingute tulumaksusüsteemide jaoks, kus kasumit

maksustatakse selle jaotamisel (nt Eesti ja Läti). Artikli 49 kohaselt korrigeeritakse jaotuspõhise

maksusüsteemiga riigi residendist BEFITi kontserni liikmele eraldatud osa majandusaasta jooksul

tehtud äriühingu tulumaksuga maksustatud väljamaksetega. Sama reeglit kasutatakse ka BEFITi

kontserni liikmest püsivate tegevuskohtade puhul, mis asuvad jaotuspõhise maksusüsteemiga riigis.

Korrigeeritud osa leidmiseks korrutatakse BEFITi kontserni liikmele eraldatud osa selle liikme

maksustamisaasta jooksul tulumaksuga maksustatud väljamaksed (kasumi jaotamisel ning

maksustatavate kulude tegemisel) finantstulu jagatisega. Finantstulu tähendab siinkohal tulu, mida

saab jaotuspõhise maksusüsteemi puhul maksustamisaastal jaotada, sealhulgas reserve.

Kui korrigeeritud eraldatud osa on väiksem kui eraldatud osa, kantakse vahe üle järgmisesse

maksustamisaastasse.

Liikmesriigid võivad oma residendist ettevõtjale omistatud osa maksubaasist maksustada oma

maksuseaduse kohaselt ning neil säilib vabadus maksubaasi suurendada või vähendada eeldusel, et

järgitakse EL miinimummaksu direktiivi sätteid. Näiteks võivad liikmesriigid kohaldada erinevaid

mahaarvamisi või maksusoodustusi.

2.4 IV peatükk- lihtsustatud lähenemisviis siirdehindade suhtes kehtestatud nõuete täitmisele

(artiklid 50- 53)

Direktiivi eelnõu sätestab siirdehindade suhtes kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks madala

riskitasemega turustus- ja tootmistegevuse lihtsustatud lähenemisviisi. Riskihindamise raamistik

koosneb kolmest siirdehindade riskitasemest- madal, keskmine ja kõrge (nn valgusfoorisüsteem), mis

määratakse kindlaks avalike võrdlusaluste kaudu, kasutades selleks sama tegevusega tegelevate

sõltumatute üksuste viie aasta keskmisi kasuminäitajaid.

Liikmesriikide maksuhaldurid peaksid keskenduma kõrge riskitasemega tehingutele BEFITi

kontserni liikme ja kontserniväliste sidusettevõtjate vahel. Kõrge riskitaseme puhul võivad

liikmesriikide pädevad asutused otsustada algatada audit. Komisjoni hinnangul võimaldab selline

lähenemisviis liikmesriikidel kasutada oma ressursse tõhusamalt ja annab ettevõtjatele suurema

kindluse, et kasutatud siirdehinnad on vastuvõetavad.

2.5 V peatükk- haldamine ja menetlused (artiklid 54- 72)

Direktiivi eelnõu kohaselt kohaldatakse direktiivi BEFITi kontserni suhtes vähemalt viie aasta

jooksul. Kui kontsern ei vasta enam artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele, esitatakse teade

kohaldamise lõpetamise kohta ning kohaldamise periood automaatselt ei pikene. Vabatahtlikult

direktiivi kohaldamise valinud kontsernide puhul kohaldatakse direktiivi samuti viis aastat, misjärel

eeskirjad nende suhtes enam ei kehti, välja arvatud juhul, kui aruandev üksus teatab oma otsusest

direktiivi kohaldamisalasse kuulumist pikendada.

Aruandev üksus (liikmesriigis asuv lõplik emaüksus või selleks määratud muu liikmesriigis asuv

üksus) esitab hiljemalt neli kuud pärast maksustamisaasta lõppu BEFITi teabedeklaratsiooni oma

residendiriigi pädevale asutusele. Mitteresidendist maksumaksja püsiva tegevuskoha puhul selle

liikmesriigi pädevale asutusele, kus ta asub. Teabedeklaratsioonis esitatakse muuhulgas esialgse

maksustatava tulu, BEFITi maksubaasi ja iga kontserni liikmele eraldatud osa kohta.

Aruandlusasutus8 saadab viivitamata teabedeklaratsiooni edasi teistele pädevatele asutustele, kus

BEFITi kontsern tegutseb. Iga BEFITi kontserni liige esitab individuaalse maksudeklaratsiooni ka

oma residendi- või asukoha riigi maksuhaldurile, et oleks võimalik sellele riigile eraldatud osa

riigisiseselt korrigeerida.

Ühe kuu jooksul pärast BEFITI teabedeklaratsiooni esitamist kutsutakse kokku BEFITi töörühm,

mis koosneb ühest või mitmest asjaomase maksuhalduri esindajast. Töörühma liikmed jagavad

omavahel teavet ja peavad üksteisega nõu, kasutades selleks loodavat veebipõhist koostöövahendit.

BEFITi töörühm püüab nelja kuu jooksul alates nõutud teabe esitamisest arvates saavutada BEFITi

teabedeklaratsiooni suhtes konsensust. Kui seda ei saavutata, loetakse konsensus saavutatuks

töörühma liikmete lihthäälteenamusega.

BEFITi direktiiv sisaldab ka sätteid maksuauditite kohta ning põhimõtteid, mida tuleb järgida

deklaratsioonide korrigeerimise puhul ja kaebuste esitamisel. BEFITi teabedeklaratisooni

menetlemine käib üldjuhul lõpliku emaüksise liikmesriigi õiguse kohaselt. Individuaalse

maksuotsuse kohta võib BEFITi kontserni liige esitada kaebusele oma residendiriigi maksuhaldurile

kahe kuu jooksul pärast maksuotsusest teatamist.

2.6 VI peatükk- lõppsätted (artiklid 73- 80)

Lõppsätted reguleerivad komiteemenetlust, delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse andmist,

isikuandmete kaitset, direktiivi toimimise hindamist, direktiivi ülevõtmist, jõustumist ja adressaate.

Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid direktiivi üle võtma 2028. aasta 1. jaanuariks ning norme

kohaldama hakkama 1. juulist 2028.

3. ETTEPANEKU VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE

PÕHIMÕTETELE

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab liit meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui

liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme

eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu

tasandil.

Komisjon põhjendab ettepaneku vastavust subsidiaarsuse põhimõttele sellega, et kavandatava

direktiivi sätete eesmärk on kõrvaldada piiriülese äritegevuse takistused, mis tulenevad 27 erineva

ettevõtte tulumaksusüsteemi olemasolust. Komisjoni sõnul toob selline olukord kaasa suuremaid

halduskulusid piiriüleselt tegutsevatele ettevõtetele. Lisaks võivad erinevused ettevõtte

tulumaksusüsteemides viia ebasobivate maksusoodustusteni ja olukordadeni, kus teatavat tulu ei

maksustata üldse. Komisjon leiab, et need probleemid on ühised kõikidele liikmesriikidele ja neid ei

saa tõhusalt lahendada riiklike meetmetega. Komisjoni hinnangul ei saaks kavandatud eeskirju

ühepoolselt kohaldada ilma topeltmaksustamise ohuta ning ühtsed maksuhalduse menetlused tooks

kasu nii äriühingutele kui ka üldsusele. Komisjon on jätnud tähelepanuta aga selle, et peaaegu kõigi

liikmesriikide vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud. Ka ilma maksulepinguta on

liikmesriik kohustatud topeltmaksustamist ühepoolselt vältima selleks, et tagada ELTL sätestatud

põhivabaduste (peamiselt asutamisvabaduse) kaitse. Mittemaksustamise ärahoidmiseks on EL

liikmesriigid võtnud vastu kaks direktiivi9, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt

8 Artikli 3 lg 1 p 17 kohaselt on aruandlusasutus selle liikmesriigi pädev asutus, kus aruandev üksus on maksuresident,

või kui tegemist on mitteresidendist maksumaksja püsiva tegevuskohaga, selle liikmesriigi pädev asutus, kus on

aruandva üksuse püsiv tegevuskoht. 9 Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, 12. juuli 2016, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate

maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016L1164 ja Nõukogu direktiiv (EL) 2017/952, 29. mai 2017, millega muudetakse

mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad ja täiendanud ema- ja tütarettevõtjate

suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi direktiivi kuritarvituste vastaste sätetega10. Seega on

liikmesriigid nii ühiselt kui ka kahepoolselt võtnud vastu õigusakte topelt- ja mittemaksustamise

ärahoidmiseks ning uut direktiivi samade eesmärkide saavutamiseks enam vaja ei ole.

Ettevõtte tulumaksu baasi kohustuslik harmoneerimine ettepanekus toodud mahus oleks vaid

riiklikele meetmetele tuginedes väga keeruline kui mitte võimatu. Seetõttu võib komisjoni seisukohta,

et direktiivi ettepaneku eesmärkide saavutamaks on tõhusaim liiduülene regulatsioon, pidada üldiselt

asjakohaseks.

Komisjon põhjendab ettepaneku vastavust proportsionaalsuse põhimõttega sellega, et direktiivi

eelnõuga ei ühtlustata maksustamispõhimõtteid tervikuna. Ettepanekus sätestatakse üksnes eeskirjad,

mis on vajalikud liidus tegutsete äriühingute ühtlustatud maksubaasi arvutamiseks. Samas võimaldab

ettepanek lisaks ühtsetele reeglitele liikmesriikidel siiski teha oma riigi maksupoliitilisi vajadusi

arvesse võttes vajalikke kohandusi. Komisjoni sõnul on proportsionaalsuse seisukohast oluline ka

see, et kohustuslik reguleerimisala piirdub äriühingutega, mille suhtes kohaldatakse EL

miinimummaksu direktiivi. Direktiivi kohaldataks eelkõige nende äriühingute suhtes, kellel on

tõenäoliselt piiriülene tegevus ja kes saavad kõige tõenäolisemalt kasu ühisest maksubaasist. Tuleb

aga tähele panna, et EL miinimummaksu direktiivi ja BEFITi direktiivi kohaldamisalas on erinevusi.

Näiteks BEFITi puhul on kohaldamisalas olevatele 750 miljoni eurose aastatuluga kontsernidele

täiendav 75%-line omandiõiguse nõue, mida EL miinimummaksu direktiivis ei ole. Samuti on erinev

maksustamisbaasi arvutamisel tehtavate korrigeerimiste ulatus, kuigi mõlema lähtepunktiks on

kontserni finantsaruanded.

Kuna ettepanek ei võimalda seatud eesmärkide täitmist ja toob kaasa soovitule täiesti vastupidise

mõju, on tegemist sekkumisega liikmesriikide ainupädevusse, millele puudub ELL Artiklis 5 nõutav

õigustus.

Otseste maksude puhul peaks säilima liikmesriikide laialdane suveräänsus oma maksupoliitika üle

otsustada. Iga liikmesriigi pädevuses on maksupoliitika kaudu otsustada, kuidas koguda vahendeid

eelarvekulude katmiseks. Igal riigil on kohustus oma territooriumil tagada oma kodanike heaolu ja

kaitsta oma terviklikkust. Kuna EL liikmesriigid on oma vajaduste ja võimaluste poolest väga

erinevad, ei pruugi riikide eripärasid mittearvestav ühtlustatud maksusüsteem võimaldada riikidel

oma kohustusi parimal viisil täita. Teatud kontsernidele kohustuslikud maksubaasi arvutamise reeglid

ja eelkõige maksubaaside kohustuslik konsolideerimine mõjutaks tulevikus võimalust kasutada

ettevõtte tulumaksu majanduspoliitilise vahendina.

Viimastel aastatel on nii OECDst kui ka ELst tulnud märkimisväärne hulk algatusi, mille eesmärgiks

on just ettevõtte tulumaksu harmoneerimine, juba on näha ka survet füüsilise isiku tulumaksureeglite

ühtlustamiseks. Viimane katse, mis Eesti jaoks tähendas suurt halduskulu ning olematut maksutulu

oli ELs ülemaailmse miinimummaksu eeskujul 15% miinimumtulumaksu kehtestamine.

Tollimaksud, käibemaks ja aktsiisid on ELs juba tugevalt harmoneeritud. Iga järjekordne

ühtlustamiskatse seob riikide käsi järjest enam ja jätab neile vähem võimalusi oma eelarve tulude üle

otsustamiseks.

Äriühingute tulumaksu ühtse raamistiku suurimate kasuteguritena on välja toodud halduskoormuse

vähenemine ja siseturul lihtsustatud maksukeskkonna loomine, kuna kontsernid ei pea enam rinda

pistma 27 liikmesriigi maksureeglitega. Samas on eelnõus liikmesriikidele jäetud võimalus

kohandada neile jaotatud osade suhtes mis tahes mahaarvamisi, maksusoodustusi või maksubaasi

suurendamist (artikkel 48), mis tähendab, et kontsernid peavad ikkagi kursis olema kõigis

direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017L0952 10 Nõukogu direktiiv 2011/96/EL, 30. november 2011, eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava

ühise maksustamissüsteemi kohta (uuesti sõnastatud) https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02011L0096-20150217

liikmesriigis kehtivate reeglitega ning halduskoormus komisjoni hinnangus toodud määral praktikas

ei vähene.

USA mõttekoda Tax Foundation on oma analüüsis11 jõudnud järeldusele, et kapitalikulude

tagasiteenimise (inglise keeles capital cost recovery) seisukohast on BEFITi direktiivi eelnõu

majanduslikult kahjulikum kui enamuse liikmesriikide kehtiv maksupoliitika. Investeeringute

tegemise üle otsustamisel mängib rolli, milliseid kulusid saavad äriühingud oma investeeringutelt

maha arvata. Analüüsis vaadeldakse kahjumite edasikandmise, varude käsitlemise, omakapitali

mahaarvamise ja kulumi arvestamise reegleid. Eesti ja Läti on kapitalikulu tagasiteenimise näitaja

poolest kõige kõrgema näitajaga (100 punkti), samas kui BEFITi maksubaasi näitaja on 25. See

tähendab, et BEFITi direktiivi eelnõu mõjutaks negatiivselt investeerimisotsuseid võrreldes praeguse

olukorraga.

Komisjon ei ole mõjuhinnangus veenvalt näidanud, et BEFITi ettepaneku rakendamisel saadav kasu

kaalub üle võimalikud liikmesriikide meetmed (mitteformaalne koordineerimine, parem koostöö

maksuhaldurite vahel).

Samuti puuduvad piisavad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, mis võimaldavad hinnata

ettepaneku kõiki tagajärgi. Mõjuhinnangus tuuakse välja mitmetel eeldustel põhinevad hinnangud

maksunõuete täitmisega seotud kulude vähenemise, investeeringute ja SKP kasvu ning äriühingute ja

maksuhaldurite halduskulude kohta ELi tasandil, kuid puudub mõjuanalüüs liikmesriikide kaupa.

BEFITi puhul harmoniseeritakse äriühingute maksustamise reegleid väga suures ulatuses ning

praeguses etapis ei ole selge, kuidas see mõjutab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Komisjon on

ka ise oma mõjuhinnangus tõdenud, et ettepaneku kulusid ei saa täpselt hinnata, kuna puudub

pretsedent ning konkreetsed andmed.

BEFITi positiivse aspektina väljatoodud kahjude tasaarvestamine vähendab kontserni

maksukoormust, kuid viib riikide maksubaasi sõltuvusse terve ettevõtete grupi kasumlikkusest.

Direktiivi eelnõuga kehtestataks esmalt üleminekuperioodi reeglid (7 aastaks), misjärel võiks

komisjoni hinnangul üle minna maksubaasi jaotusvalemile, mille sisu selle ettepaneku raames veel ei

avata. CCCTB ettepanekute kogemuse põhjal võib öelda, et jaotusvalemipõhine maksubaasi jaotus

ei too kasu kõigile liikmesriikidele. Eesti oma väikese avatud majandusega oleks kaotajate poolel.

See tooks kaasa ka suure halduskulu, sest tuleks muuta juba rakendunud süsteemi uuesti. Nii

ettevõtjad kui maksuhaldurid peaksid kohanema maksubaasi jaotamise uute alustega ning kohandama

oma arvestussüsteeme ja tegema suuri kulutusi IT-lahendustele. Leiame, et riikide põhine

maksustamine töötab piisavalt hästi ja selle muutmiseks ei ole piisavaid argumente. Eesti äriühingute

tulumaksusüsteem on läbipaistev ning lihtsasti administreeritav. Nende kontsernide puhul, kes

peavad direktiivi kohustuslikus korras rakendama muutub olemasoleva süsteemi kasutamine

võimatuks.

Komisjoni hinnangul aitaks kontsernide maksunõuete täitmise jaoks loodav ühtne kontaktpunkt kaasa

maksuhalduri ressursside tõhusamale ja sihipärasemale kasutusele. Samas peavad kontserni liikmed

individuaalse deklaratsiooni esitama oma asukohariigi maksuhaldurile vastavalt BEFITi reeglitele

ning kõigis teistes maksuküsimustes lähtuma oma riigi õigusaktidest. Maksuhaldur peab hakkama

osalema BEFITi meeskonna töös ning lisaks kontrollima oma riiki esitatud deklaratsiooni õigsust.

See tähendab oluliselt suuremat töökoormust, mis ei pruugi olla proportsionaalne saadava kasuga.

4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

11 European Tax Policy Scorecard: Capital Cost Recovery under BEFIT versus Current Member State Policies, Sean

Bray, Alex Mengden, 25. oktoober 2023 https://taxfoundation.org/blog/eu-capital-cost-recovery-befit/

Komisjon on avaldanud direktiivi ettepanekule lisatud mõjuhinnangu. Selle kohaselt vähendaks

direktiivi ettepaneku rakendamine ettevõtjate maksunõuete täitmisega seotud kulusid kuni 65%. Kui

vaadata vaid suuri kontserne (käive üle 750 miljoni euro), kellele oleks direktiivi kohaldamine

kohustuslik, võiks komisjoni hinnangul halduskulud väheneda 11―22 miljoni euro võrra. Kui võtta

arvesse kõik ülepiiriselt tegutsevad kontsernid väheneksid halduskulud 42―80 miljoni euro võrra.

Ettepaneku kulusid ettevõtetele ja maksuametitele ei ole täpselt välja toodud, samuti puudub

liikmesriikide kaupa tehtud mõjuhinnang. Komisjon on vaid nentinud, et ettepaneku rakendamisega

kaasnevad halduskulud ja võimalikud ühekordsed kohandamiskulud, mis on seotud infosüsteemide

ajakohastamise ja töötajate koolitamisega. Komisjoni hinnangul oleksid kulud pikemas perspektiivis

siiski väiksemad kui ettepanekust saadav kasu.

Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt suurendaks ettepanek investeeringuid ja majanduskasvu ning

aitaks stabiliseerida maksutulusid. Komisjoni mõjuhinnangus hinnatakse ettepanekuga hõlmatud

ettevõtete arvu riikidepõhise aruandluse andmete põhjal (nn CbC-aruandlus). 2018. aasta

aruandlusaasta andmete põhjal tegutses ELis sel ajal 4082 kontserni, mille kogukäive oli üle 750

miljoni euro. Nende kontsernide jaoks oleks direktiiv kohustuslik. Alla 750 miljoni euro suuruse

kogukäibega kontserne, kes koostavad konsolideeritud aruandeid, on ligikaudu 16 000. Nende

kontsernide jaoks oleks direktiiv vabatahtlik.

Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt tuleneb ettepaneku mõju maksutuludele peamiselt ühtse

maksubaasi ja piiriülese kahjumite mahaarvamise võimaldamise ning ühiste

amortisatsioonieeskirjade tõttu. Ettepanekus sisalduv piiriülene kahjumi mahaarvamine vähendaks

liikmesriikide maksutulu, kuna see võimaldaks kontserni kuuluvatel äriühingutel maha arvata oma

kahjumit teises riigis asuvate tütarettevõtete tulemustest. Üle 750 miljoni euro suuruse käibega

kontsernide puhul vähendaks komisjoni hinnangul piiriülese kahjumi mahaarvamise mõju ELi

ettevõtte tulumaksubaasi kokku 1,7% võrra. Teisest küljest vähendaks see kontsernide tegelikku

kapitalikulu, mis suurendaks ettevõtete investeerimissoodustusi. Pikas perspektiivis võib komisjoni

hinnangul ELi SKT kasvada 0,1% kahjumite mahaarvamise võimaluse tõttu ning 0,04%

amortisatsioonireeglite tõttu.

Mõju Eestile

Komisjoni mõjuhinnang ei sisalda liikmesriigipõhist mõjuhinnangut. Eesti puhul on direktiivi

kohustusliku rakendamise vaates sihtrühm küllaltki väike. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA)

andmetel ületas 2022. aastal 750 miljoni euro lävendi vähemalt kahel majandusaastale vahetult

eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast viis hargmaise kontserni lõplikku emaühingut ja ca

350 tütarühingut12. Lisaks tuleb arvestada, et direktiivi eelnõu kohaselt on teistel kontsernidel

võimalik vabatahtlikult otsustada direktiivi nõuete kohaldamise üle, kui nad täidavad selleks

ettenähtud tingimusi. Ettevõtjate käitumist on aga võimatu ette ennustada, mis tähendab, et täpset

sihtrühma suurust ei saa välja tuua.

Tegemist on mahuka ja küllaltki keerulise süsteemiga, mis vähemalt algfaasis tekitab ettevõtjatele

halduskulude kasvu ning nõuab aega kohanemiseks (nt IT kulud uute arvestussüsteemide

juurutamiseks, töötajate koolitamisega seotud kulud). Aruandev üksus peab koondama kontserni

esialgsed maksustatavad tulemused ning esitama maksuhaldurile BEFITi teabedeklaratsiooni, mis on

ka seotud teatud kuludega. Kuna direktiiv ei ühtlusta maksubaasi arvutamist täielikult, vaid tingib

liikmesriikides erinevate kohanduste tegemist, lisab see täiendavat halduskoormust. Ettevõtja peab

kursis olema nii BEFITi kui ka oma riigi reeglitega. Lisaks tuleb kontsernil mõnel juhul teha lisaks

BEFITi maksubaasile arvutustele ka ülemaailmse miinimummaksu omad.

Direktiivi rakendamine toob endaga kaasa maksuhalduri töökoormuse olulise suurenemise, mis ei

pruugi olla proportsionaalne direktiivi rakendamise võimaliku positiivse mõjuga. Töökoormus

12 Puuduvad andmed selle kohta, kui paljud neist täidaksid 75% omandiõiguse lävendit.

suureneb näiteks seoses suureneva teabevahetuse mahuga ning osalemisega BEFITi töörühmade töös.

Iga BEFITi kontserni jaoks loodakse oma töörühm. Lisakulusid tekitab maksuhalduri kohustus

kontrollida kontserni riske vastavalt nn valgusfoorisüsteemile. Samas saab riskitasemete kohaselt

ressursse suunata pigem nendele juhtumitele, kus riskitase on kõrgem.

Maksu- ja Tolliameti prognoosi kohaselt kaasnevad eelnõu rakendamisega kulutused IT-arendusteks.

Investeeringute kogusumma aastatel 2028 ja 2029 on ca 7,7 miljonit eurot. Personali- ja

majanduskuludeks kulub aastatel 2028- 2033 täiendavalt ca 14,6 miljonit eurot.

Ettepaneku majanduslikke mõjusid on raske hinnata, sest see sisaldab praeguse ettevõtte

tulumaksusüsteemiga võrreldes mitu täiesti uut elementi. Tõenäoliselt mõjutaksid maksubaasi

muudatused mingil määral ka Eesti maksulaekumisi. Piiriülese kahjumi vähendamine võimaldaks

rahvusvahelistel kontsernidel kanda välismaal tekkinud kahjumit Eestisse, et see Eestis

maksustatavast tulust maha arvata. Samas võib Eestis tekkinud kahjumeid maha arvata teiste riikide

maksustatavast tulust.

VALITSUSE SEISUKOHA SELGITUS

1. Peame oluliseks vähendada ettevõtjate halduskulusid, parandada nende konkurentsivõimet ning

hõlbustada ettevõtjate piiriülest tegevust ELi siseturul. Eesti hinnangul direktiivi eelnõu neid

eesmärke ei täida, vaid toob ettevõtjatele kaasa täiendava halduskoormuse ja keerukuse kontsernide

raamatupidamise- ning maksuarvestusse ning suured halduskulud maksuhaldurile kahe erineva

äriühingute tulumaksusüsteemi ülalpidamise tõttu.

Eesti peab oluliseks vähendada ettevõtjate halduskulusid ja parandada nende konkurentsivõimet.

Samuti on ettevõtjate piiriülese tegevuse hõlbustamine siseturu toimimise seisukohalt väga oluline.

Direktiivi eelnõu aga loodetud eesmärke ei täida ning seega ei õigusta suuri kulusid kahe süsteemi

ülalpidamiseks. Kahjude tasaarvestamine vähendab kontserni maksukoormust, kuid viib riikide

maksubaasi sõltuvusse terve ettevõtjate grupi kasumlikkusest.

Direktiiv ei ühtlusta maksubaasi arvutamist täielikult, vaid nõuab liikmesriikidelt ettevõtja

raamatupidamisarvestuse korrigeerimist , mis lisab täiendavat halduskoormust ka ettevõtjatele. Kulud

ei kasva tõenäoliselt ainult uue süsteemi rakendamise algfaasis ega ole ühekordsed, sest äriühingud

peaksid olema kursis mitte ainult BEFITi maksubaasi arvutamisega, vaid ka liikmesriikide

maksuseadustega ning võimalike täiendavate maksubaasi korrigeerimistega liikmesriigi tasandil.

BEFITi kontsernid, mille lõplik emaühing on väljaspool ELi ning mis ei järgi IFRSi

raamatupidamisstandardit13, peavad tegema suuri muudatusi oma raamatupidamisarvestuse

süsteemides, et need kohandada ELi liikmesriigi standardi või IFRSiga.

BEFITi direktiivi jõustumisel tuleb Eestil hakata haldama kolme erinevat äriühingu

tulumaksusüsteemi – kehtivat kasumi jaotamisel põhinevat süsteemi, ülemaailmse miinimummaksu

süsteemi (hiljemalt aastast 2030) ja BEFITi süsteemi, mis on sarnane, aga pole päris identne

miinimummaksuga. BEFITi direktiivi rakendamine 2028. aastast oleks väga keeruline, kuna sel ajal

töötab Eesti tõenäoliselt välja oma õigusakte ELi miinimummaksu direktiivi ülevõtmiseks (Eesti saab

rakendada ülevõtmise tähtaja erandit aastani 2030, kuna Eestis on vähem kui 12 hargmaise kontserni

lõplikku emaüksust) ning arendab oma IT-süsteeme. Kahe keerulise ja mahuka süsteemi samaaegne

juurutamine käiks Eestile üle jõu nii ettevõtjate kui maksuhalduri seisukohast.

13 IFRS ehk International Financial Reporting Standards on Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu

(IASB) poolt väljaantud rahvusvahelise finantsaruandluse standardite kogum

2. Peame oluliseks tagada, et Eesti maksutulu ettevõtte tulumaksu laekumistest ei väheneks. Eesti ei

saa läbirääkimistel toetada lahendust, mis vähendaks Eesti maksutulu ettevõtte tulumaksu

laekumisest.

BEFITi direktiivi eelnõu maksubaasi konsolideerimise reeglid teevad Eesti maksutulude hindamise

keeruliseks. Piiriülene kahjumite mahaarvamine võimaldab kontserni kuuluvatel äriühingutel maha

arvata oma kahjumit teises riigis asuvate tütarettevõtete tulemustest. See võib tähendada, et Eesti ei

saa maksustada osa oma riigis saadud maksustatavat tulu. Teisest küljest võib Eesti äriühingu

kahjumeid maha arvestada teises liikmesriigis. Samuti tuleb läbirääkimiste käigus kriitiliselt hinnata

erinevate korrigeerimiste mõju Eesti eelarvetuludele.

3. Leiame, et BEFITi direktiivi eelnõu ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest

direktiivi eelnõu ei saavuta esitatud kujul endale seatud eesmärki muuta siseturul tegutsemine mitmes

liikmesriigis tegutsevale kontsernile lihtsamaks ja soodsamaks.

Komisjoni ettepanek muudab ettevõtjate ja liikmesriikide maksuarvestuse keerukamaks lisades

ettevõtte tulumaksubaasi arvutamisse uusi elemente ning luues paralleelse tulumaksusüsteemi, mille

mõjusid ei ole võimalik praeguses faasis liikmesriikide tasandil hinnata. Kõige rohkem ettevõtte

tulumaksu puudutavaid vaidlusi on liikmesriikide vahel siirdehindade kindlaksmääramise õigsuse

üle. Kuigi eelnõu püüab direktiivi kohaldamisalas olevate kontsernide siirdehindade

kindlaksmääramist lihtsustada, ei vähenda see võimalusi vaidlusteks.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Direktiivi eelnõu esitati arvamuse saamiseks Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule,

FinanceEstoniale ning Deloittele, Ernst&Youngile, KPMGle ning PwC Eestile.

Arvamuse esitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (KTK), kes toetas direktiivi ettepaneku eesmärki

vähendada ettevõtete halduskulusid ja parandada ettevõtete konkurentsivõimet. Samuti pidas KTK

siseturu toimimise seisukohast oluliseks hõlbustada piiriülest tegevust ja ühtse turu tagamist. Samas

aga tõi negatiivsena välja ettepaneku rakendamisega lisanduva keerukuse ja kulud nii ettevõtjate kui

maksuhaldurite jaoks olukorras, kus Eesti riigil tuleb hallata ja kohaldada kolme erinevat süsteemi

üheaegselt (kehtiv kasumi jaotamisel põhinev süsteem, üleilmne miinimummaksu süsteem ja

BEFIT). KTK leiab, et fookus peaks olema suunatud üleilmsele miinimummaksule ning kui BEFIT-

direktiivi algatusega minnakse edasi, siis tuleks ülevõtmise tähtaega edasi lükata, et üleilmse

miinimummaksu direktiivi erandit kohaldavate riikide jaoks ei satuks väga lähestikku mitme uue

maksusüsteemi rakendamine.

Maksu- ja Tolliameti (MTA) hinnangul suureneks direktiivi vastuvõtmisel liikmesriikide

maksuhaldurite vaheline infovahetuse ja suhtluse maht. Samuti peaks suurenema infovahetuse kiirus.

Infovahetuse mahu ja kiiruse kasvu tõttu võiks EL panustada üle-euroopalise rakenduse

arendamisesse. Samuti tõi MTA välja, et teise riigi teavitamiseks ja deklaratsioonis olevate vigade

parandamiseks on eelnõus väga lühikesed tähtajad. Direktiivi eelnõu näeb BEFITi töörühma

vaheliseks teabevahetuseks ette elektroonilise BEFITi koostöövahendi loomise, kuid selle täpsemad

eeskirjad kehtestab komisjon rakendusaktidega.

Lisa: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Nõukogu

direktiivi eelnõule äritegevuse

kohta Euroopas: tulumaksuga

maksustamise raamistik (BEFIT)

Austatud riigisekretär

Edastame Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule äritegevuse kohta Euroopas:

tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisa(d):

1. BEFIT VV seisukohad

2. BEFIT seletuskiri

3. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamus

Tiina Hansson 5885 1480

[email protected]

Meie 08.02.2024 nr 1.1-10.1/669-1