Vastus avalikule pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Tanel Talve

Eesti Külaliikumine Kodukant

[email protected]

Vastus avalikule pöördumisele

Austatud härra Talve

Riigikantselei on rahandusministrile edastanud vastamiseks Eesti Külaliikumine Kodukant

avaliku pöördumise seoses elektri jaotusvõrgu investeeringute ja töökindlusega.

Rahandusministeerium selgitab vastuseks teie küsimustele järgmist:

Kes vastutab aastakümneid tegemata töö eest, mis on viinud meie elektrivõrgu

kriitiliselt halva seisukorrani?

Elektrilevi OÜ on järjepidevalt investeerinud enda tegevuspiirkonnas võrguteenuse kvaliteedi

tõstmisesse, mis on omanud võrguteenusele ka positiivset mõju. 2010. aastaga võrreldes on

rikete arv Elektrilevi võrgus kahanenud üle 2 korra (ca 31 000 riket aastal 2010; ca 14 400

riket aastal 2023). Seejuures on peamine rikete vähenemise allikas olnud madalpingevõrgu

muutmine ilmastikukindlaks – tänaseks on üle 95% madalpingevõrgust ilmastikukindel.

Järgnevatel aastatel tuleb tagada investeeringute jätkumine võrgu töökindluse tõstmiseks, et

muuta ka keskpingevõrk ilmastikukindlamaks. Rahandusministeerium on seadnud Eesti

Energia AS-le ning Eesti Energia AS Elektrilevi OÜ-le seadnud omaniku ootuse, et parandada

võrguteenuse kvaliteeti.

Eesti Energia AS on Elektrilevi omanikuna taganud investeeringud elektrivõrgu

töökindlusesse oluliselt suuremal määral, kui seda on katnud võrgutasust laekuvad summad.

Perioodil 2015-2023 kattis võrgutasu ainult 60% Elektrilevi tehtud investeeringutest, ülejäänu

finantseeriti omaniku tulukuse ja laenukapitali arvelt. Elektrilevi investeeris sellel perioodil

ligikaudu 600 mln eurot, sellest oli tariifiga kaetud 352 mln eurot. Järgnevatel aastatel on

Elektrilevi investeerimisvajadus ca 100 kuni 150 mln eurot aastas, tariif katab sellest

vahemikus 35 kuni 40 mln eurot, seega on selge, et võrgutasu arvutamise põhimõtted peavad

muutuma.

Rahandusministrina mõistan, et tekkinud olukord, kus regulaarselt on suuremahulised

elektrikatkestused, ei ole vastuvõetav ning vajab lähiajal kiiret parandamist.

Rahandusministeerium Eesti Energia osaluse valitsejana hindab omaniku ootuseid uuendades,

kuidas tagada parem tasakaal võrgutasu konkurentsivõime ja taskukohasuse ootuse ning

võrgu töökindluse vahel.

Millal, kellele ja millised ettepanekud on Elektrilevi teinud investeeringute

vajaduste kohta, mis oleks võimaldanud tänase kriitilise olukorra ära hoida?

Elektrilevi investeeringukava kinnitab ettevõtte nõukogu, võttes seejuures arvesse ettevõtte

võimekust neid investeeringuid rahastada, kusjuures normaalolukorras peaks võrgutasu

tagama investeerimiseks vajalikud vahendid. Võrgutasu tagab täna investeeringute rahastuse

Teie 09.01.2024 nr 7-5.13/24-00046

Meie 08.02.2024 nr 1.4-1/124-2

2

34 mln euro ulatuses, 2023. aastal investeeris Elektrilevi omavahenditest 115,8 mln eurot.

Elektrilevi investeeris 2023. aastal üle 80 mln euro rohkem kui tariifist investeeringuteks

rahastust sai.

Elektrilevi on korduvalt teinud Konkurentsiametile ettepaneku tariifimetoodika muutmiseks,

et võrgutasu tagaks investeeringuteks vajalikud vahendid.

Miks neid ettepanekuid (juhul kui neid on ikka tehtud) pole arvesse võetud?

Iga täiendav investeering tõstab võrgutasu. Perioodil 2005 kuni 2023 tõusis tarbijahinnaindeks

ca 2,2 korda, Elektrilevi võrgutasu aga 1,47 korda. Elektrilevi võrgutasu hinnatõus on jäänud

oluliselt alla elukalliduse üldisele tõusule. See on saavutatud Konkurentsi range järelevalve ja

Elektrilevi efektiivse tegevuse tulemusena. Kusjuures Elektrilevi tänases tariifiga tagatud

tegevuskulude tase on pärit 2021. aastast, vahepeal on tarbijahinnaindeks kasvanud aga üle

25%.

Kes vastutab selle eest, et meie elektriliinide töökindluse tagamise asemel kaotati

ainuüksi Utah projektiga vähemalt 65 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha?

Teie poolt välja toodud nö Utah investeering ei ole tehtud Elektrilevi OÜ poolt ega mõjuta

mitte mingil määral investeeringuid elektri jaotusvõrku või selle töökindlust. Kõigi äriliste

otsuste, sh investeeringute, eest vastutavad ettevõtte juhtorganid vastavalt otsustustasanditele

– juhatus ja nõukogu. Riigi äriühingute puhul on mõningateks tegevusteks vajalik ka

üldkoosoleku otsus (nt RVS § 88 nõuab, et tütarettevõttes osaluse soetamiseks on vajalik

üldkoosoleku otsus).

Milline on Eesti riigi strateegiline eesmärk seoses elektrivarustuse katkestusteta

tagamisega kõikjal Eestis? Millal ja millised investeeringud vähemalt nüüd on

selle saavutamiseks eraldatud?

2022. a suvel sõlmiti Elektrilevi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel

leping, millega eraldati Elektrilevile 8 mln eurot võrkude töökindluse tõstmiseks. Selle

lepinguga võttis Elektrilevi endale kohustuse investeerida toetuse saamisel enda poolt teist

sama palju, et võrgu töökindlust tõsta. Kokku investeeris Elektrilevi lepingu täitmiseks 17,2

mln eurot ning üle Eesti rajati 564 km ilmastikukindlaid liine.

2022. aasta lõpus tabas erakordselt tugev lumesadu Saaremaad ja Hiiumaad, misjärel otsustas

valitsus eraldada saarte elektrivõrkude kliimakindluse tõstmiseks 15,7 mln eurot. Elektrilevi

on nende töödega ka juba alustanud, Hiiumaa elektrivõrku on investeeritud üle 1,5 mln eurot

ning Saaremaa elektrivõrku üle 3,8 mln eurot. Käesoleval aastal on kavas nimetatud

maakondades investeerida veel täiendavalt üle 10 mln euro.

Eesti taaste- ja vastupidavuskavas1 on elektrivõrgu tugevdamise programmile taastuvenergia

tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks eraldatud 30

miljonit eurot, millega tugevdatakse üle 600 km elektrivõrku üle Eesti.

2022. aastal investeeris Elektrilevi Eesti elektrivõrkudesse kokku ligi 123 mln eurot, 2023.

aastal juba üle 167 mln eurot. Kõik need investeeringud on parandanud Eesti elektrivõrgu

toimepidevust, aga selge on see, et lähiaastatel peab veelgi rohkem investeerima. Elektrilevi

on koostanud võrgu pikaajalise arengukava aastani 2035, mille järgi tuleb järgnevatel aastatel

investeerida võrgu töökindluse kasvatamisesse keskmiselt 172 mln eurot aastas (baas +

liitumised stsenaarium). Need on vajalikud investeeringud, aga eeldavad tänast 1 https://valitsus.ee/media/4051/download

3

tariifimetoodika muudatust, mida riik koos Elektrilevi ja Konkurentsiametiga hetkel ka

arutab.

Kokkuvõttes on riigi pikaajaline strateegiline eesmärk viia rikkeline SAIDI (keskmine

katkestuste aeg aastas kliendi kohta) aastaks 2030 tasemele 90 minutit. Selle eesmärgi

täitmine eeldab elektrivõrkudesse tänasest rohkem investeeringuid ja kindlasti on riigi

strateegiline eesmärk nendeks investeeringuteks vajalikud vahendid leida.

Kui tavapärast võrguühendust ei suudeta tagada, siis miks ei toimeta Elektrilevi

katkestuste küüsis vaevlevatele piirkondadele ise vajaliku võimsusega

generaatorid või muud lahendused, mis võimaldaks ühiskonna jätkuvat

toimimist ka maapiirkondades?

Elektrilevi tavarutiinides on generaatorite kasutamine kõige haavatavamate klientide

elektrivarustuse taastamiseks. Need on kliendid, kus elektri puudumisel on oht inimelule.

Ülejäänud klientide puhul kasutatakse generaatoreid vastavalt võimalustele, seejuures

võetakse objektide valikul arvesse põhitoite likvideerimise aeg, rikkega seotud klientide hulk,

tehnilised võimalused generaatori paigaldamiseks, võrgus olevate hajatootjate hulk ja

varasemad pikad katkestused.

Statsionaarsete generaatorite paigaldamine ei ole tänases turukorralduses majanduslikult

mõistlik, sest need tuleks paigaldada ka töös hoida Elektrilevi tuludest ilma tariifist katet

omamata. Täiendava generaatorvõimekuse tagamine peaks tulenema õigusaktidest, mis

elektri jaotusvõrgu valdkonnas on Kliimaministeeriumi valdkond ning mille üle teostab

järelevalvet Konkurentsiamet. Paigutades üle Eesti üle 30 000 generaatori, millest igaüks

maksaks ca 50 000 eurot tekiks Elektrilevi rahavoole nii suur täiendav koormus, et muud

võrguinvesteeringud jääksid selle võrra teostamata (tänane võrgutariifi metoodika ei võimalda

generaatorite investeeringuid ega jooksvat hoolduskulu hinnastamisel arvesse võtta).

Millised kompensatsioonid on plaanis katkestuste piirkondade elanikele, kes on

pool oma elektriarvest maksnud võrgutasuks kuid kes on ostetud teenusest ilma

jäetud?

Kõik kliendid, kes kogesid lubatust pikemaid katkestusi, saavad automaatse võrgutasude

vähendamise. Võrgutasude vähendamise olukorrad ja kompensatsiooni suurused on sätestatud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt vastava määrusega (Võrguteenuste

kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral

– https://www.riigiteataja.ee/akt/1039867?leiaKehtiv).

Kuidas kompenseeritakse saamata jäänud ettevõtlustulu ning inimeste endi

kantud lisakulud oma kodus ellujäämiseks?

Elektrilevi saamata jäänud tulu ei kompenseeri, küll aga hüvitatakse kõik kahjud, mis on

tekkinud Elektrilevi tõttu. Hüvitise saamiseks tuleb Elektrilevile esitada avaldus

(https://www.elektrilevi.ee/katkestused/hyvitamine).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

4

Lisaadressaadid:

Riigikantselei

Kliimaministeerium

Kaupo Raag 5885 1386

[email protected]