Hiiumaa Haldi küla Meistri detailplaneeringu korduv kooskõlastamine

Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis muuhulgas sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta.

Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

3.1.1. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• avalikult teelt mahasõit ja elamukrundi juurdepääsutee, parkimiskohad;

• hooned;

• tehnovõrgud ja -rajatised.

Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust. Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010

Koppe OÜ Reg. nr. 12092951 Kodasoo küla [email protected] Kuusalu vald

Tel. 51 47540

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

3.1.2. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• riigiteelt mahasõidu ning krundi juurdepääsutee rajamine, krundisisesed juurdepääsuteed, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste jaoks. Nähtavust piiravad takistused (puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) tuleb kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist;

• rajatakse krunti teenindavad võrgud ning krundisisesed tehnovõrgud;

• planeeritud krundile püstitatakse hooned.

Osapoolt kohustused:

Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja - rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

Koppe OÜ 05.09.2023 Lisa 4.1./2

Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;

• regulaarselt tellida olemasoleva puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

Koppe OÜ Reg. nr. 12092951 Kodasoo küla [email protected] Kuusalu vald

Tel. 51 47540

KRUNT 1

60

5

30

p2

EP

HL

lk

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) Epipactis palustris (soo-neiuvaip) Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp)

20

40

Meistri kinnistu detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Põhijoonis

JN100

1:1000

Evert Olof Post

Veiko Koppe

Hiiumaa vald Haldi küla

Meistri

AR68-23 08.07.2024

A2

PLANEERINGUALA M 1:1000

LÄHTEANDMETE LEPPEMÄRGID

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna kõrgusjoon Tee Haljastus, haljasala Nõlv, reljeef

Planeeringuala piir*

Ranna ehituskeeluvööndi ulatus vastavalt Emmaste valla üldplaneeringule (kehtestatud 30.09.2005)

Katastriüksuse nimi

KITSENDUSED

Korduva üleujutusega ala piir vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 (3¹) Ranna ehituskeeluvööndi ulatus vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 (4)

Kraav Elektri keskpinge õhuliin

Riigitee kaitsevööndi ulatus Keskpinge õhuliini kaitsevööndi ulatus

Olemasolev kinnistu

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

K ru

nd i n

r Meistri 1

Planeeritud parkimis- kohtade

arv

≥2

Kinnistul kehtivad piirangud

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Kinnistule planeeritud piirangud

TP3 - ranna ehituskeeluvöönd (200 m) - riigitee kaitsevöönd (30 m) - II ja III kaitsekategooria

taimeliikide kasvukoht - II kaitsekategooria linnuliigi

elupaik

- puurkaevu hooldusala - omapuhasti kuja - tuleohutuskuja

Krundi ehitusõigused

Krundi kasutamise sihtotstarve

EP5 HL95

Krundi pindala

(ha)

6,92

Hoonete suurim

lubatud arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud

kõrgus (m)

3 300

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Hoone katuse tüüp

ja kalle

viilkatus 30°..45°

Hoonete suurim lubatud suletud netopind (m²)

400

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded

- hooned sobitada hoonestusalale piirkonna maastikku ja looduse üldist miljööd arvestavalt

- hooned peavad olema kaasaegsed ja energiatõhusad - ehitusmaterjalide valikul eelistada naturaalseid materjale ja

vältida imitatsioone

JN100_Haldi_Meistri_Põhijoonis_2024.07.08.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM)

PLANEERITUD MAAKASUTUS

EP - üksikelamu maaEP HL - looduslik maa

PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID

Krundi piir Krundi numberKRUNT 1

Juurdepääsu- ja krundisisene tee, parkimiskoht

p2

LIIKLUS, PARKIMINE

Juurdepääs krundile Parkimiskohtade arv krundil

Krundi maapealne hoonestusala

HOONED, RAJATISED

lk

TEHNOVARUSTUS Veetorustik

Kanalisatsioonitorustik Madalpinge elektrikaabel

Puurkaev ja selle hooldusala

Elektri liitumiskilp

Planeeritud põhihoone

HL

Ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise ettepanek

* Planeeringuala piir on esituskuju joonisel kujutatud visuaalse selguse huvides tegelikkusest suuremana

LOODUSKAITSE III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala piir

Riigitee nähtavusala

Elektri maakaabel

Planeeritud abihoone

põhihoone 8 m abihoone 6 m

põhihoone 2 abihoone 1

PLANEERINGUALA SKEEM M 1:5000

VÕIMALIKUS ASUKOHAS PLANEERINGULAHENDUS Säiliv kõrghaljastus

PLANEERINGU KOOSTAMISE JA FINANTSEERIMISE LEPING nr 14-1/113

Kärdla (kuupäev digiallkirjades)

Hiiumaa Vallavalitsus, registrikood 77000424, keda esindab valla põhimääruse alusel vallavanem Hergo Tasuja isikus (edaspidi nimetatud Tellija), Evert Olof Post, e-mail [email protected] (edaspidi nimetatud Huvitatud Isik) ning Koppe OÜ, registrikood 12092591 (edaspidi nimetatud Koostaja), juhataja Veiko Koppe isikus, kes tegutseb põhikirja alusel, kõik koos nimetud ”pooled” leppisid kokku alljärgnevas:

1. Lepingu objekt ja eesmärk 1.1. Käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) objekt on Huvitatud isiku poolt esitatud

detailplaneeringu algatamise taotluse alusel Tellija poolt menetlusse võetud detailplaneeringu nimetusega ”Haldi küla Meistri kü detailplaneering” (edaspidi Detailplaneering) koostamise korraldamine;

1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida poolte vahelisi suhteid Detailplaneeringu menetlemisel. 2. Poolte avaldused ja kinnitused 2.1 Pooled kinnitavad, et nad on Lepinguga põhjalikult tutvunud ning Lepingu sõlmimisega ei

riku nad ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti ega sisedokumendi sätet ega varem sõlmitud lepingutega endale võetud kohustust;

2.2 Pooled avaldavad ja kinnitavad, et Poolte esindajate volitused on kehtivad ning puuduvad asjaolud, mis piiraksid või välistaksid Poolte õigust sõlmida ja täita käesolevat lepingut;

2.3 Pooled on teadlikud, et kohalik omavalitsus peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise (PlanS § 4 lg 2 p 2);

2.4 Pooled on teadlikud, et detailplaneeringu võib koostada asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik (edaspidi planeerija) (PlanS § 4 lg 5);

2.5 Pooled on teadlikud, et detailplaneeringu koostamise ja vormistamise nõuete muutumisel detailplaneeringu menetlemise käigus, tuleb detailplaneering uute nõuetega vastavusse viia;

2.6 Huvitatud isik ja Koostaja on teadlikud, et Lepingu sõlmimine ei tekita õiguspärast ootust, et detailplaneering võetakse vastu või kehtestatakse, sõltumata detailplaneeringu menetlemise ajast ja kulutustest;

2.7 Lepingu lõpetamisel võib Hiiumaa Vallavalitsus teha otsuse ka planeerimismenetluse lõpetamiseks.

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1 Tellijal on õigus: 3.1.1 keelduda tingimusteta detailplaneeringu esitamisest vastuvõtmiseks, kui Koostaja või

Huvitatud isik ei ole täitnud Lepinguga võetud kohustusi või esitatud detailplaneering on ilmselgelt ebaprofessionaalselt koostatud, vastuolus lähtematerjalidega või avalike huvide ja väärtustega;

3.1.2 keelduda tingimusteta detailplaneeringu esitamisest kehtestamiseks ning lõpetada planeeringumenetlus kui ei saavutata tasakaalustatud lahendust (kompromissi) avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ja vastuväidete esitajate ning planeeritava ala omanike vahel, arvestades avalike huvide ja väärtuste kaitse vajadusega.

3.2 Tellija kohustub: 3.2.1 korraldama ja juhtima detailplaneeringu koostamist ja tagama võimalikult paljude

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks;

3.2.2 tegema mõistliku aja jooksul detailplaneeringu koostamise käigus vajalikud menetlustoimingud, kui Koostaja ja Huvitatud isik täidavad Lepingus sätestatud kohustused nõuetekohaselt ja tähtajaks;

3.2.3 võimaldama Koostajal ja Huvitatud isikul tutvuda detailplaneeringu materjalidega ning andma informatsiooni planeeringu menetluse käigust;

3.2.4 koostama Tellija poolt heakskiidetud planeeringulahenduse ja nõuetekohaselt vormistatud planeeringumaterjalide alusel Hiiumaa Vallavalitsuse/Vallavolikogu korralduse/otsuse eelnõu detailplaneeringu algatamise/vastuvõtmise/kehtestamise otsustamiseks, v.a. Lepingu p 3.1.2 ja 3.1.3 sätestatud juhul.

3.3 Koostajal on õigus: 3.3.1 saada detailplaneeringu koostamiseks vajalikku Tellija käsutuses olevat informatsiooni ja

Tellija poolt kehtestatud hinnakirja alusel vajalikke materjale; 3.3.2 saada detailplaneeringu koostamise eest tasu vastavalt Lepingu p 3.6.1. 3.4. Koostaja kohustub: 3.4.1 tegema planeerimistööd vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele ning detailplaneeringu

algatamise korraldusele/otsusele; 3.4.2 koostama detailplaneeringu mõistliku aja jooksul ning esitama selle koos Tellija nõutud

paranduste ja täiendustega paberkandjal ühes eksemplaris ning digitaalselt (põhijoonise ja seletuskirja) vastuvõtmise korralduse/otsuse eelnõu koostamiseks;

3.4.3 teavitama Tellijat asjaoludest, mis takistavad detailplaneeringu koostamist mõistliku aja jooksul;

3.4.4 edastama elektrooniliselt Tellija määratud ajaks ja mahus detailplaneeringu materjalid planeerimisseaduses tulenevate kohustuste täitmiseks;

3.4.5 edastama Tellija määratud ajaks, mahus ja arvul detailplaneeringu materjalid Planeerimisseaduses tulenevate kohustuste täitmiseks;

3.4.6 edastama Tellija nõudmisel detailplaneeringu menetluse käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete lahendamiseks põhjendatud kirjaliku seisukoha;

3.4.7 osalema Tellija nõudmisel detailplaneeringu lähteseisukohti ja (eskiis)lahendusi tutvustavatel avalikel aruteludel ning järelevalve käigus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt korraldavatel koosolekutel;

3.4.8 täiendama ja parandama detailplaneeringut vastavalt Tellija nõudmistele ning esitama Tellija poolt kooskõlastatud detailplaneeringu neljas eksemplaris paberkandjal ja ühe eksemplari digitaalselt tellijale kehtestamise otsuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks Hiiumaa Vallavalitsusele või Vallavolikogule otsuse tegemiseks.

3.5 Huvitatud isikul on õigus: 3.5.1 esitada tellijale ettepanekuid detailplaneeringu lahenduse suhtes; 3.5.2 tutvuda kõikide detailplaneeringu materjalidega ning saada teavet detailplaneeringu

menetlemise käigust. 3.6 Huvitatud isik kohustub: 3.6.1 tasuma kõik detailplaneeringu koostamisega seotud kulud; 3.6.2 kirjalikult teatama Tellijale planeeringualal paikneva temale kuuluva kinnistu või

asjaõiguse võõrandamisest kolmandatele isikutele; 3.6.3 planeeringualal paikneva kinnistu või asjaõiguse võõrandamisel kolmandatele isikutele

eelnevalt täitma Lepinguga võetud kohustused või andma need kolmandatele isikutele üle, fikseerides selle võõrandamislepingus ja informeerima pooli kohustuste üleminekust;

4. Poolte teated 4.1. Kõik Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud informatiivse

iseloomuga teated, mille edastamisel Pooltel ei ole õiguslikke tagajärgi. Õiguslikke tagajärgi omavad teated tuleb edastada järgnevatel aadressidel:

Tellija kontaktisik (menetleja) abivallavanem, tel 5887 7836, e-post [email protected] ;

Koostaja kontaktisik Veiko Koppe, tel 5130891, e-post: [email protected]; Huvitatud isik Evert Olof Post, tel +46 73 582 11 33, e-post [email protected] 4.2 Teade loetakse kätteantuks, kui: 4.2.1 teade on üle antud allkirja vastu; 4.2.2 teade on saadetud Pooltele lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud

vähemalt 3 (kolm) tööpäeva; 4.2.3 teade on saadetud kontaktisikute e-postile. 4.3 Lepingus sätestatud kontaktandmete muutustest kohustub Pool teavitama teisi Pooli

viivitamatult. Informatiivsed teated võib edastada telefoni või e-posti teel.

5. Poolte vastutus 5.1 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad

Pooled Lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. 5.2 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6. Lepingu kehtivus 6.1 Leping jõustub detailplaneeringu algatamise korralduse jõustumisel. 6.2 Leping on sõlmitud tähtajaga kaks (2) aastat. Kui Pool ei ole teistele Pooltele hiljemalt üks

(1) kuu enne Lepingu tähtaja saabumist kirjalikult teatanud, et ta soovib Lepingu lõpetada, pikeneb Leping samadel tingimustel 1 (ühe) aastase tähtaja kaupa.

7. Lepingu muutmine ja lõpetamine 6.1 Pooled võivad Lepingut muuta igal ajal nendevahelisel kokkuleppel, vormistades muudatused

kirjalikult Lepingu lisana; 6.2 Tellija võib Lepingu ühepoolselt lõpetada Lepingu olulise rikkumise korral Koostaja või

Huvitatud isiku poolt, teatades sellest Pooltele vähemalt neliteist (14) päeva ette. Oluliseks rikkumiseks loevad Pooled Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmist, ilmselgelt ebaprofessionaalselt koostatud detailplaneeringu esitamist, lähtematerjalidega vastuolus oleva detailplaneeringu esitamist jms.

6.3 Tellija võib Lepingut ühepoolselt muuta või selle lõpetada, kui muutub kehtetuks või tühistatakse detailplaneeringu algatamise või vastuvõtmise korraldus või kui see on vajalik avalike huvide või väärtuste kaitseks.

8. Vaidluste lahendamine Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.

9. Muud sätted Leping kehtib, kui selle on digitaalselt allkirjastanud kõik osapooled ning leping kehtib eraldiseisvalt kas kõiki allkirju sisalduva digikonteinerina või trükituna koos allkirjade kinnituslehega.

10. Poolte rekvisiidid

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tellija Koostaja Huvitatud isik Hiiumaa Vallavalitsus Koppe OÜ Evert Olof Post reg nr 77000424 reg kood 12092591 elukoht: Klockarlötsvägen 15 asukoht: Keskväljak 5a asukoht: Kodasoo küla 13795 Österhaninge Kärdla 92413 Harjumaa 74632 Sweden tel: 463 6082 tel: 5130891 tel: +46 73 582 11 33

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023

otsuse nr 93

Lisa 1

Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri

kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 05.10.2022)

1.2 Hiiu maakonnaplaneering

1.3 Emmaste valla üldplaneering

1.4 Transpordiameti 22.11.2022 kiri nr 7.2-2/22/24068

1.5 Rahandusministeeriumi 21.11.2022 kiri nr 15-3/8488-2

1.6 Keskkonnaameti 28.10.2022 kiri nr 6-2/22/20881-2

1.7 Maaeluministeeriumi 09.12.2022 kiri nr 4.1-5/2088-1

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Planeeringualana mõistetakse Meistri kinnistust ca 1 ha suurust ala (joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 20501:001:1520

Sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Kinnistusraamatu registriosa nr 21324350

Planeeritav Meistri kinnistu on hoonestamata.

Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Meistri kinnistu detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Õngu-Mänspe-Haldi II klassi

kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgsed

kasutustingimused väärtuslikul maastikul: Ala sobib elamu- ja suvilaehituseks, kuid uued hooned

tuleb hoolikalt maastikku sobitada; hooldussoovitused: Teega piirnevad külapõllud ja rohumaad

tuleks hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Ala

vanemaid okasmetsi oleks soovitav majandada püsimetsana. Planeeringuala piirneb põhjast, idast

ja läänest erakinnistutega, lõunast riigimaanteega ja loodest merega. Planeeringualale toimub

perspektiivne juurdepääs 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja

teostada. Planeeringuala ala asub Haldi külas, kus antud piirkonnas on tegemist endise

rannakarjamaaga. Ala on hoonestamata ja seal ei ole olnud ajaloolist asustust.

Emmaste valla üldplaneeringu muutmise põhjendatud kaalutlused: lähimad majapidamised asuvad

planeeringualast ca 200-250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk olemasolev hoonestus

asub planeeringualale suhteliselt lähedal; planeeringualast ca 750 m kaugusel asub Haldi sadam,

mis on kasutusel kohalike kalurite väikesadamana ja on viimastel aastatel läbi teinud suure arengu

(sadama kaid on värskelt rekonstrueeritud, hetkel rekonstrueeritakse sadamakuuri); sadamaalaga

piirnev Haldi säär on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana; planeeringualaga

piirnevast riigimaanteest lõunapool tee ääres asub kaks majapidamist; planeeringuala ja sadama

vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei rikutaks üldist

miljööd, tekiks häirivat ebakõla ega väheneks ala väärtus.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi: soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne

hoonestusala jääb III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria taimeliigi

elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m kaugusele, siis kavandatav

tegevus neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Meistri kinnistu asub terves ulatuses ranna või kalda ehituskeeluvööndis (joonis 3). Meresaartel on

ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd

koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole

Meistri kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud. Üldplaneeringu järgi on perspektiivne

hoonestusala määratud perspektiivseks pere- ja ridaelamu maaks (joonis 4).

3. Planeeringu eesmärk

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse

lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine,

ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jagamine

Planeeringuga kinnistut ei jagata.

4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühele elamule ja kuni kahele abihoonele

koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate

kitsendustega. Maa kasutamise sihtotstarve määratakse planeeringuga.

4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule

sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete

määramisel arvestada, et:

• hoonestatavale krundile on lubatud püstitada üks elamu ja kuni 2 abihoonet;

• hoonestuse korruselisus: elamul kuni 2, abihoonetel kuni 1; ehitiste suurim lubatud kõrgus elamul

kuni 8 m, abihoonetel kuni 6 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale;

• hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.4. Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs hoonestusalale lahendada 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt. Krundile planeerida

minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. Vajadusel määrata servituutide asukohad. Tee

asukoht määrata nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ümberkaudse loodusega. Planeeringu koostamisel

lähtuda Transpordiameti 22.11.2022 kirjast nr 7.2-2/22/24068-2.

4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine teostada

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhiste tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

4.7. Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10. Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine

Vajadusel koostada kitsenduste kaart.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Emmaste Osavalla Valitus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija),

kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seada

tingimused võimalike mõjude leevendamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.

5.2. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise

leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala

tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus

geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale.

Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, side, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning

perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja

neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus. Detailplaneeringu joonisele (geo-alusele) peavad

olema kantud kraavid, truubid, teed, puhastuslodu, tuletõrje veevõtukoht

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).

• üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamine jaanuar 2023

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse

vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija

poolt

veebruar–juuli

2023

Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele

ülevaatamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine

august-

september 2023

Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega oktoober-

november 2023

Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavolikogu poolt ning avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning

detsember 2023 -

mai 2024 (avalik

avaliku arutelu korraldamine väljapanek

vähemalt 30

päeva)

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste

sisseviimine detailplaneeringusse

juuni 2024

Rahandusministeeriumi poolt planeeringu heakskiitmine juuli-august 2024

Planeeringu kehtestamine vallavolikogu poolt, kui ei ole tekkinud

olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid

vastuväiteid

september 2024

5.3. Täiendavad uuringud

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4. Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu koostamise korraldaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-alal

olemasolevate või sinna kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud

koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu

koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate

kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse

elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö

kinnitus lisada planeeringule.

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Emmaste Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering kooskõlastatakse:

• Päästeameti Lääne Päästekeskus

• Transpordiamet

• Keskkonnaamet

Planeeringu menetlusse kaasatakse Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ, piirinaabrid – Seere

(20501:001:1519), Haldi-Urve (17501:001:0166), Siimu-Sauna (17501:002:2720), Männi

(17501:002:2740), Kadaka (17501:002:2750), Sambliku (17501:002:0441) ja Uue-Sambliku

(17501:002:0442) kinnistute omanikud.

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavolikogule vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf

ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris. Digitaalselt allkirjastatud failide konteiner

koos kaaskirjaga saata e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Hiiumaa

vald Emmaste küla Vallamaja.

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Emmaste Osavalla

Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi

detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.

Kui detailplaneeringusse tehakse muudatusi, mis muudavad planeeringu põhilahendust, korratakse

osaliselt detailplaneeringu menetlust. Menetluse kordamise vajadust tuleb hinnata ka

detailplaneeringu osalisel kehtestamisel.

Lähteseisukohad koostas:

Pilvi Post, 462 2445

maa- ja ehitusspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023

otsuse nr 93

Lisa 2

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.

Emmaste 18.10.2022

1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed

Vastavalt Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele ja

lahendusskeemile (joonis 2) on Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri kinnistu (katastritunnus

20501:001:1520, pindala 6,92 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone

püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, krundile juurdepääsu lahendamine

ning haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimuste määramine. Planeeringuala suurus on ca 1 ha.

Krundi kasutamise sihtotstarveteks määratakse 10% ulatuses üksikelamu maa, 90% ulatuses

looduslik maa. Kinnistut ei jagata. Kinnistu sihtotstarvet ei muudeta, see jääb 100%

maatulundusmaaks.

Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Meistri kinnistu detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal.

Planeeringuala piirneb põhjast, idast ja läänest erakinnistutega, lõunast riigimaanteega ja loodest

merega. Planeeringualale toimub perspektiivne juurdepääs 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt.

Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada.

Planeeringuala ala asub Haldi külas, kus antud piirkonnas on tegemist endise rannakarjamaaga.

Ala on hoonestamata ja ajaloolist asustust seal ei ole olnud.

Emmaste valla üldplaneeringu muutmise põhjendatud kaalutlused: planeeringualast asuvad

lähimad majapidamised ca 200-250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk olemasolev

hoonestus asub planeeringualale suhteliselt lähedal; planeeringualast ca 750 m kaugusel asub Haldi

sadam, mis on kasutusel kohalike kalurite väikesadamana, mis on viimastel aastatel läbi teinud

suure arengu (sadama kaid on värskelt rekonstrueeritud, hetkel rekonstrueeritakse sadamakuuri);

sadamaalaga piirnev Haldi säär on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana;

planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõunapool asub kaks majapidamist; planeeringuala ja

sadama vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei rikuta üldist

miljööd, tekiks häirivat ebakõla ega väheneks ala väärtus.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi: soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne

hoonestusala jääb III kaitsekategooria liikide elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria

taimeliigi elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m kaugusele, siis

kavandatav tegevus neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Meistri kinnistu asub terves ulatuses ranna või kalda ehituskeeluvööndis (joonis 3). Meresaartel on

ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd

koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole

Meistri kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud. Planeeringuga tehakse ettepanek

üldplaneeringu muutmiseks üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi vähendamiseks

hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Emmaste valla üldplaneeringu järgi on perspektiivne hoonestusala määratud perspektiivseks pere-

ja ridaelamu maaks (joonis 4).

2. Eelhinnangu õiguslik alus

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000

võrgustiku alale mõju, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest. Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33

lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

3. Eelhinnang

3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal esinevad

loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Õngu-Mänspe-Haldi II klassi kohaliku

tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Kasutustingimused väärtuslikul maastikul: Ala sobib elamu-

ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Hooldussoovitused:

Teega piirnevad külapõllud ja rohumaad tuleks hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada

ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Ala vanemaid okasmetsi oleks soovitav majandada püsimetsana.

Uue krundi moodustamisega ei rikuta merevaadet ega üldist miljööd, kui see paigutatakse nii, et ei

väheneks ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii,

et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.

Kõlvikuliselt koosseisult moodustab Meistri kinnistust looduslik rohumaa 0,23 ha, metsamaa 4,28

ha, muu maa 2,41 ha. Hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus elamule ja

kuni kahele abihoonele ning juurdepääsutee asukoht.

Meistri kinnistu asub terves ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Meresaartel on

ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd

koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole

Meistri kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust. Planeeringuga tehakse ettepanek

üldplaneeringu muutmiseks, ehituskeeluvööndi vähendamiseks hoonestusala ja juurdepääsutee

osas, mille kohta küsitakse nõusolekut Keskkonnaametilt.

Planeeritaval alal kultuuripärandit ega loodusvarasid ei esine. Tegemist on kaitstud põhjaveega

alaga. Planeeringuga kinnistut ei jagata ega muudeta katastriüksuse sihtotstarvet.

3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,

jäätme- ja energiamahukus, ning piirkonna teised tegevused.

Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selle lisade

alusel on kavandatava detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Meistri kinnistule hoonestusala ja

ehitusõiguse määramine elamule ja kuni kahele abihoonele ning juurdepääsutee asukoha

määramine. Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse püstitada uued eluhooned, mis ei

erine tavapärastest eluhoonetest.

Planeeringuala ala asub Haldi külas, kus antud piirkonnas on tegemist endise rannakarjamaaga ja

on hoonestamata. Alal ei ole olnud ajaloolist hoonestust. Lähimad majapidamised asuvad ca 200-

250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel. Planeeringualast ca 750 m kaugusel asub Haldi

sadam, mis on kasutusel kohalike kalurite väikesadamana ja on viimastel aastatel läbi teinud suure

arengu. Sadama kaid on värskelt rekonstrueeritud. Hetkel rekonstrueeritakse sadamakuuri.

Sadamaalaga piirnev Haldi säär on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana.

Planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõunapool asub kaks majapidamist. Planeeringuala ja

sadama vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises,

jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Eeldatavalt tekivad ühe majapidamise olmejäätmed,

mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa

valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke,

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või

õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.

Eeldatavalt tekivad ühe majapidamise olmejäätmed, mis tuleb sorteerida ja anda üle

jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Jäätmete hulk suureneb ühe majapidamise jäätmekoguse võrra, kuid kui neid vastavalt seadusele

käidelda, siis ei kaasne ohtu keskkonnale. Müratase võib suureneda ehitustegevuse käigus, kuid

see on ajutine. Edaspidine uute elamute ekspluateerimine mürataset ei suurenda.

3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.

Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne. Ehitiste püstitamise perioodil võib seadmetel

tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb

kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid.

3.5. Tegevusega kaasnev mõju ala väärtusele ja tundlikkusele, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised

ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid

negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega

kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab

kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest

eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus

ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise

ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.

Kultuuripärandit alal ei asu, maa ei ole intensiivses kasutuses.

3.6. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele ning ranna ja kalda kaitse eesmärkidele.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi: soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne

hoonestusala jääb III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria taimeliigi

elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m kaugusele, siis kavandatav

tegevus neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Lähim püsielupaik, Klaasirahu hallhülge püsielupaik, asub Meistri kinnistust ca 1,65 km kaugusel

ja planeeringualast ca 1,95 km kaugusel. Meistri kinnistu asub Vanamõisa hoiualast ca 5,5 km

kaugusel. Antud piirkonnas kattuvad Natura 2000 võrgustiku alad (Klaasirahu loodusala,

Vanamõisa loodusala ja Vanamõisa linnuala) püsielupaiga ja hoiualaga. Arvestades Natura 2000

võrgustiku alade asukohti ja kaugust planeeritavast alast, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava

tegevuse ebasoodsat mõju Natura aladele ning seal esinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ja liikidele.

Kui planeeritava tegevuse tulemusena säilitatakse rannal asuvad looduskooslused, piiratakse

inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, suunatakse asustus arvestades ranna eripära ja tagatakse

seal vaba liikumine ning juurdepääs, siis planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju

ranna kaitse-eesmärkidele. Kuna perspektiivne hoonestusala jääb väljapoole kaitsealuste liikide

elupaika, siis sellest tulenevalt ei kahjusta kavandatav tegevus ranna kaitse-eesmärkideks olevaid

kooslusi ja kaitsealuseid liike.

Kui ehitustööde käigus teostatavate tööde tegemisel järgitakse seadustest tulenevaid nõudeid, ei

ole kavandatav tegevus olulise mõjuga. Ehitustegevust tuleb planeerida selliselt, et see ei kahjusta

ranna kaitse eesmärke.

3.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega

loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete

rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.

Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse

ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks.

Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva

mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on

valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette

ei ole näha.

3.8. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi,

ei sea ohtu inimese tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate

avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise

ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid

ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt

lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka

ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub

pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või

nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Mõju on kõige

suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale

ette ei ole näha.

4. Järeldus

Eelhinnangust järeldub, et kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Võttes aluseks, et detailplaneeringuga kavandatakse elamu rajamist, võib planeeringuga

kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse

algatamiseks Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu osas.

Hiiumaa Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. kvaliteeti.

Keskkonnaga seotud riski vältimiseks tuleb sillutatavad/kõvakattega alad kavandada.

Eelhinnangu koostas:

maa- ja ehitusspetsialist Pilvi Post

462 2445, [email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023

otsuse nr 93

Lisa 3

Joonis 1 Meistri kinnistu asukoha skeem (väljavõte Maa-ameti ortofotolt)

Joonis 2 Meistri kinnistu planeeringuala

Joonis 3 Planeeringuala Maa-ameti kitsenduste kaardil koos ehituskeeluvööndi ja riigimaantee

kaitsevööndiga

Joonis 4 Väljavõte Emmaste valla üldplaneeringust koos ehituskeeluvööndi piiriga ja

kinnitatud sihtotstarvetega.

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Meistri detailplaneeringu koostamise

algatamine ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Emmaste valla üldplaneeringut muutva Meistri

kinnistu (katastritunnus 20501:001:1520, pindala 6,92 ha, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

1. Olemasolev olukord

1.1. Meistri kinnistu asub Emmaste valla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal. Üldplaneeringuga on määratud

minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.

1.2. Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Haldi külas asuvast Meistri (katastritunnus

20501:001:1520, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6,92 ha) kinnistust ca 1 ha. Meistri

kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb kinnistu 0,23 ha ulatuses looduslikust

rohumaast, 4,28 ha ulatuses metsamaast, 2,41 ha ulatuses muust maast.

1.3. Perspektiivsele hoonestusalale rajatakse uus mahasõit 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt.

1.4. Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliikide, soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.

III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on

keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne hoonestusala jääb

III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria taimeliigi elupaigast ca 300 m

kaugusele ning linnuliigi elupaik ca 450 m kaugusele, siis kavandatav tegevus neid liike ega nende

elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Lähim püsielupaik, Klaasirahu hallhülge püsielupaik, asub Meistri kinnistust ca 1,65 km kaugusel

ja planeeringualast ca 1,95 km kaugusel. Meistri kinnistu asub Vanamõisa hoiualast ca 5,5 km

kaugusel. Selles piirkonnas kattuvad Natura 2000 võrgustiku alad (Klaasirahu loodusala, Vanamõisa

loodusala ja Vanamõisa linnuala) püsielupaiga ja hoiualaga. Arvestades Natura 2000 võrgustiku

alade asukohti ja kaugust planeeritavast alast, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava tegevuse

ebasoodsat mõju Natura aladele ning seal esinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

ja liikidele.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Õngu-Mänspe-Haldi II klassi kohaliku

tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Kasutustingimused väärtuslikul maastikul: ala sobib elamu-

ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

3. Emmaste valla üldplaneeringu muutmise põhjendused

Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, ehituskeeluvööndi vähendamiseks

hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, sest üldplaneeringu järgi on perspektiivne hoonestusala

määratud perspektiivseks pere- ja ridaelamu maaks. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi sobib ala

elamu- ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Planeeringuga

soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei rikuta üldist miljööd, ei tekiks

häirivat ebakõla ega väheneks ala väärtus.

Planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõunapool asub kaks majapidamist. Planeeringuala ja

sadama vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud. Planeeringualast asuvad lähimad

majapidamised ca 200-250 m kaugusel, Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk olemasolev hoonestus

asub planeeringualale suhteliselt lähedal.

4. KSH algatamata jätmise põhjendused

Meistri kinnistu detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei

kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju.

Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes

aluseks, et detailplaneeringuga kavandatakse elamu rajamist, võib planeeringuga kaasnevaid

keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks

Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu osas.

Keskkonnaamet on oma 28.10.2022 kirjas nr 6-2/22/20881-2 jäänud samale seisukohale, et

eeldatavalt ei kaasne Meistri kinnistu detailplaneeringu ellurakendamisega olulist keskkonnamõju,

mistõttu KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Arvestades eeltoodut puudub eeldatavalt vajadus detailplaneeringu KSH algatamiseks.

5. Kehtiv detailplaneering

Planeeringualal ei ole kehtivat detailplaneeringut.

6. Detailplaneeringuga kavandatav

Planeeringuga kavandatakse ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamist koos nende juurde

kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning

parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks vähendades ehituskeeluvööndit

hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Detailplaneeringuga kinnistut ei jagata ja sihtotstarvet ei muudeta.

7. Detailplaneeringu menetlus

7.1. Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 05.10.2022 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine Haldi

külas asuval Meistri katastriüksusel.

7.2. Keskkonnaamet on 28.10.2022 kirjas nr 6-2/22/20881-2 palunud täiendada volikogu otsuse

eelnõud kirjas esitatud märkuste alusel.

7.3. Transpordiamet on 22.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/24068 kooskõlastanud volikogu otsuse

eelnõu.

7.4. Rahandusministeerium on 21.11.2022 kirjas nr 15-3/8488-2 palunud täiendada volikogu otsuse

eelnõud kirjas esitatud märkuste alusel.

7.5. Maaeluministeerium on 09.12.2022 kirjas nr 4.1-5/2088-1 öelnud, et ei pea antud

detailplaneeringu menetluses enda kaasamist vajalikuks.

8. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.

PlanS § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse

hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele

kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142

lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides

1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.

Pilvi Post

Emmaste Osavalla Valitsuse maa- ja ehitusspetsialist

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Tiit Reha

Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla

Valitsus

[email protected]

Teie 24.10.2022 nr 8-4.1/459

Meie 28.10.2022 nr 6-2/22/20881-2

Seisukoht Meistri kinnistu detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Austatud Tiit Reha

Esitasite Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks Hiiumaa vallas Haldi külas Meistri

kinnistu1 detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu (edaspidi otsuse eelnõu) koos seletuskirja ja

lähteseisukohtadega. Kirjale olid lisatud KSH vajalikkuse eelhinnangu eelnõu.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse

määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate

tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse

ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine

ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Keskkonnaamet annab KSH algatamise vajalikkuse kohta seisukoha Keskkonnaameti

pädevusse jäävas osas. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 6 ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 6 kohaselt tuleb

KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt

asutustelt.

Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet

seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist

keskkonnamõju, mistõttu KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Lõpliku otsuse KSH algatamise või algatamata

jätmise osas peab tegema kohalik omavalitsus.

Samas palume eelhinnangu ja otsuse eelnõu täiendada alltoodud märkuste alusel:

1. Meistri kinnistu ei paikne ühelgi kaitstaval alal. Planeeringualale jäävad Eesti Looduse

Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis), ja kolme III kaitsekategooria taimeliigi, soo-neiuvaip (Epipactis

palustris), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ning kahelehine käokeel (Platanthera

bifolia) elupaigad. II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja

1 Katastritunnus 20501:001:1520, pindala 6,92 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa

2 (3)

hävitamine, on keelatud2. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade

hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas3.

Eelhinnangu eelnõus Meistri kinnistu detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta on

kaitsealustest liikidest nimetatud III kaitsekategooria liigid, kuid puudub info II

kaitsekategooria liigi hariliku muguljuure kohta. Kuigi algatav detailplaneering hõlmab vaid

osa (ca 1 ha) Meistri kinnistust ning planeeringuga ei kavandata hoonestusala kaitsealuste

taimeliikide elupaika, tuleks eelhinnangut täiendada II kaitsekategooria liigi infoga ning

hinnanguga, kuidas mõjutab planeeringuga kavandatav tegevus seda liiki ja tema elupaika.

2. KSH eelhinnangu eelnõus on nimetatud lähim hoiuala (Vanamõisa lahe hoiuala4) ja lähim

püsielupaik (Klaasirahu hallhülge püsielupaik5), kuid puudub info lähimate Natura 2000

võrgustiku alade (Klaasirahu loodusala, Vanamõisa loodusala ja Vanamõisa linnuala) kohta.

Kuigi antud piirkonnas Natura 2000 võrgustiku alad kattuvad püsielupaiga ja hoiualaga, tuleb

KSH eelhinnangus nimetada ka Natura 2000 võrgustiku alad, millele mõju kaalutakse. KSH

eelhinnangut tuleb selles osas täiendada. Arvestades Natura 2000 võrgustiku alade asukohti ja

kaugust planeeritavast alast, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava tegevuse ebasoodsat

mõju Natura aladele ning seal esinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja

liikidele.

Märgime, et Klaasirahu hallhülge püsielupaik paikneb Meistri kinnistust ca 1,65 km kaugusel

ja planeeringualast ca 1,95 km kaugusel, mitte 3 km kaugusel nagu on toodud eelhinnangu

eelnõus. Palume eelhinnangu punkti 3.5 korrigeerida.

3. Meistri kinnistu paikneb tervikuna ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis. Ranna

ehituskeeluvööndis on üldjuhul uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.6

Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Ehituskeeluvööndit on erandkorras võimalik suurendada või vähendada, arvestades ranna või

kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.7 Ehituskeeluvööndi

vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja

Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega, milleks on

rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine,

ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

KSH eelhinnangu eelnõus on öeldud: „Kui planeeritava tegevuse tulemusena säilitatakse

rannal asuvad looduskooslused, piiratakse inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju,

suunatakse asustus arvestades ranna eripära ja tagatakse seal vaba liikumine ning juurdepääs,

siis planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ranna kaitse-

eesmärkidele.“ Samas puudub hinnang, kuidas planeeritav tegevus mõjutab ranna kaitse

eesmärke ja kas ehitustegevust on võimalik planeerida selliselt, et see ei kahjusta ranna kaitse

eesmärke. Palume KSH eelhinnangut täiendada hinnanguga tegevusega kaasnevale võimalikule

mõjule ranna kaitse eesmärkidele.

2 Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lg 7 3 LKS § 55 lg 8 4 Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 “Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” 5 Keskkonnaministri 20.12.2005 määrus nr 78 „Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja

kaitse-eeskiri“ 6 LKS § 38 lg 3 7 LKS § 40

3 (3)

Eelhinnangu eelnõu punktis 3.5 on öeldud: „Kuna perspektiivne hoonestusala jääb väljapoole

kaitsealuste liikide elupaika, siis sellest tulenevalt ei kahjusta kavandatav tegevus ranna kaitse-

eesmärkideks olevaid kooslusi ja kaitsealuseid liike.“ Juhime tähelepanu, et randade ja kallaste

kasutamise piirangud ei ole kehtestatud üksnes kaitsealuste alade ja liikide kaitseks. Ranna- ja

kaldaalad on ökoloogilises mõttes ökotonid – piirialad, kus kohtuvad erinevad keskkonnad.

Sellised alad on eriti olulised bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, kuna lühikesel

ruumigradiendil märkimisväärselt muutuvad keskkonnatingimused loovad sobiva elupaiga

väga erinevatele liikidele. Ranna- ja kaldaalade eripärane keskkond on koduks paljudele

spetsiifilistele liikidele, mida muudes elupaigatüüpides ei pruugi leiduda. Sellest tuleneb ka

vajadus randu ja kaldaid kaitsta. Lisaks rannale ja kaldale spetsiifilistele kooslustele laienevad

looduskaitseseaduses seatud ranna ja kalda kaitse kitsendused ka muudele rannal esinevatele ja

seeläbi rannale iseloomulikele looduslikele kooslustele. Ranna- ja kaldakaitsevööndid on

kehtestatud mitte ainult kaitsealuste, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade

kaitseks.

4. PlanS § 124 lõike 6 ja KeHJS § 332 lõigete 3-5 kohaselt tuleb anda KSH eelhinnang ja

kaaluda KSH vajalikkust lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest. Antud

juhul on eelhinnangu eelnõu koostamisel võetud aluseks KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud

keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kriteeriumid, mis kehtisid kuni 12.07.2017. Palume üle

vaadata. Keskkonnaameti kodulehel on toodud üks KSH eelhinnangu ja KSH ajalikkuse otsuse

näidis, mida on võimalik vajadusel KSH eelhinnangu koostamisel abimaterjalina kasutada.

5. Palume täiendada otsuse eelnõu sellega, et KeHJS § 35 lg 6 kohaselt tuleb KSH algatamisest

või algatamata jätmisest teavitada 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist ka elektrooniliselt,

liht- või tähtkirjaga KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi, sh Keskkonnaametit.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Hänni

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Meeli Kesküla 5345 4246

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hiiumaa Vallavalitsus

Emmaste Osavalla Valitsus

[email protected]

Arvamus Meistri kinnistu detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Austatud härra Reha

Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 24.10.2022 Rahandusministeeriumile

taotluse seisukoha saamiseks Haldi külas Meistri kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid

detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud lähteseisukohad, KSH eelhinnang

ning Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meistri detailplaneeringu koostamise algatamine,

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu).

Planeeringuala on hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Meistri kinnistu

(20501:001:1520, 6,92 ha), kõlvikuliselt koosseisult mets, muu maa ja rohumaa.

Detailplaneeringu eesmärk on moodustatavale krundile määrata ehitusõigus ja hoonestusala

elamu ja kahe abihoone rajamiseks. Samuti lahendatakse tehnovõrkude ja juurdepääsutee

paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus, seatakse olulisemad arhitektuuri- ja ehitusnõuded.

Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Haldi-Sadama riigimaanteelt (12134).

Planeeringualal on III kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemise tõenäosus ja väärtuslik

põllumajandusmaa keskmise boniteediga 29 ja 301.

Planeeringuala asub vastavalt 30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule pere-

ja ridaelamu maakasutuse juhtotstarbega maa-alal. Planeeringuala jääb osaliselt ranna

ehituskeeluvööndisse, detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna

ehituskeeluvööndi ulatust, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva

detailplaneeringuga.2

Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:

1 Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti. 2 Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna

ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on

200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.

Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m

kõrgune samakõrgusjoon.

Teie 24.10.2022 nr 8-4.1/458

Meie 21.11.2022 nr 15-3/8488-2

2

1. Kuna eelhinnangu kohaselt olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, ei ole

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine asjakohane. Samas palume PlanS § 4

lõike 2 punktist 5 lähtuda muude mõjude hindamisel. Kui menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.

2. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt paikneb

planeeringuala rohelise võrgustiku koridoris, kus võib arendada majandustegevust, kui see

ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei

ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Planeeringuala paikneb Õngu-Mänspe-Haldi II

klassi kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul, mis sobib suvilaehituseks, uusi hooneid

tuleb hoolikalt maastikku sobitada, teega piirnevaid rohumaid tuleb niita ja karjatada ning

vanemaid okasmetsi majandada püsimetsana. Planeeringuala piirneb ilusa

maanteelõiguga. Ilusateks maanteelõikudeks määrati maakonnaplaneeringus teed, mis

läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku, enamasti jäävad need väärtuslike maastike

piiridesse ja nende puhul kehtivad analoogsed hooldussoovitused. Seejuures enim

tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Palume

detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud soovitusi.

3. Detailplaneeringu korrektsuse ja üheselt mõistetavuse huvides palume eelnõud täiendada

võttes arvesse alljärgnevaid märkusi:

3.1.Eelnõus ei ole planeeringuala ja hoonestusala üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt

kirjeldatud. Näiteks eelnõus on märgitud, et planeeringuala suurus ca 1 ha ja samuti, et

planeeringualana mõistetakse Meistri kinnistut tervikuna. Seejuures on Meistri kinnistu

pindala 6,92 ha. Arusaamatu on lause: Planeeringuga määratakse perspektiivsel

hoonestusalal - hoonestusala ja ehitusõigus ühele elamule ja kuni kahele abihoonele koos

peamiste arhitektuursete tingimustega.

3.2. Üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi ehitusõiguse määramine,

PlanS § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega muuhulgas selle

kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Eelnõu kohaselt krundi sihtotstarvet ei muudeta,

see jääb 100% maatulundusmaaks. Selgitame, et PlanS § 126 lõike 5 kohaselt määrab

krundi kasutamise sihtotstarve, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu

kehtestamist kasutada. Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on määrata krundile

ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja abihoonete rajamiseks, seega ei ole maatulundusmaa

sihtotstarve kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Lisame, et krundi kasutamise

sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise

kasutamise otstarbe, seejuures võib krundile määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

3.3. Juhime tähelepanu, et Meistri kinnistu katastritunnus on 20501:001:1520, kuid eelnõus

on märgitud 20501:001:1250.

4. Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga. PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on

detailplaneeringu üks ülesannetest kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel

lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale

planeeringuga kehtestatud tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda,

kuidas ja millistel tingimustel läbipääs ja/või juurdepääs tagatakse ning milliseid

meetmeid tuleb selleks vajadusel rakendada.

5. Palume eelnõusse lisada täiendavalt asutuseks Maaeluministeerium, kellega tuleb

detailplaneeringu koostamisel koostööd teha (väärtuslikku põllumajandusmaad

3

puudutavates küsimustes). Palume lisada teisel pool Haldi Sadama teed paiknevate

Siimu-Sauna, Männi, Kadaka, Sambliku, Uue-Sambliku kinnistute omanikud, kes

tuleb lisaks eelnõus nimetatutele kaasata.

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud

kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes

on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel palume

lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest.

6. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1

kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu

muutmise ettepanekut. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 7 peab juhul, kui detailplaneering

sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle

koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui

reegel, on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses, kus

Riigikohus leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa

üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse

võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks

detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab

paindlikuma võimaluse kohanduda muutuvate olude ja vajadustega. Arvestades PlanS §

142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab üldplaneeringu muutmise

vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud.

Palume esitatud eelnõud täiendada ning lisada vastavad kaalutlused ja üldplaneeringu

muutmise vajaduse põhjendused. Detailplaneeringu koostamisel palume eeltoodust

lähtuda.

Märgime, et planeeringute kvaliteet sõltub väga suurel määral ülesande püstitusest, sh

lähteseisukohtade kvaliteedist, seejuures kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et

detailplaneering vastaks PlanS nõuetele. Detailplaneeringu koostamisel palume juhinduda

detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

Detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige

uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse

veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad

sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud

menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja

vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Juhime tähelepanu, et kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21, § 130 või § 131 kohased lepingud,

on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja need tuleb avalikustada kohaliku

omavalitsuse veebilehel.

Palume detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitada Rahandusministeeriumile PlanS §

81 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate

koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.

4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus

Urve Pill 715 5809

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Emmaste Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 24.10.2022 nr 8-4.1/460

Meie 22.11.2022 nr 7.2-2/22/24068-2

Seisukohtade väljastamine Haldi küla Meistri

kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

20501:001:1520, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on üksikelamu kavandamine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12134

Haldi sadama tee km 1,15-1,60. Riigitee 2021.a keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 35 autot,

kiiruspiirang 90 km/h. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs (ristumiskoht) kavandada asukohast, kus nähtavuskolmnurgad 3x150 m on

maksimaalselt tagatavad riigiteealusel maal.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad (3x150 m) vastavalt juhisele

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS

§ 72 lg 2). Nõustume nähtavuskolmnurkadega 3x150 m, mis vastavad projektkiirusele 80

km/h, kuna üldjuhul riigitee parameetrid (kruuskate) ei võimalda sõita maksimaalse lubatud

kiirusega.

5. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

2 (2)

6. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone hoone ehitamise

alustamise teatise esitamist.

7. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

8. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust.

9. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, tehnorajatis

jms) kaugused riigitee katte servast.

10. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

12. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Palusalu

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

58507716, [email protected]

Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Tiit Reha Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus

Teie: 22.11.2022 nr 8-4.1/500 Meie: 09.12.2022 nr 4.1-5/2088-1

Arvamus Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri kinnistu detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta Austatud härra Reha Planeerimisseaduse § 76 lõike 2 alusel palub Hiiumaa Vallavalitsuse Emmaste Osavalla Valitsus Maaeluministeeriumilt arvamust Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri kinnistu detailplaneeringu algatamise vallavolikogu otsuse eelnõu kohta. Hiiumaa vallas Haldi külas asuva maatulundusmaa sihtotstarbega Meistri kinnistu (katastritunnus 20501:001:1520), mille pindala on 6,92 hektarit, detailplaneeringuala suurus on üks hektar ning detailplaneeringu eesmärgiks on määrata krundile hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, lahendada juurdepääs krundile ning määrata haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Kinnistu sihtotstarvet ei muudeta. Maakatastri andmetel on kinnistu kõlvikulises koosseisus 4,28 hektarit metsamaad, 0,23 hektarit looduslikku rohumaad ning 2,41 hektarit muud maad. Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meistri detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu lisas 1 toodud detailplaneeringu lähteseisukohtadest nähtub, et hoonestusala kavandatakse metsamaale ja looduslikule rohumaale. Meistri kinnistul ja kinnistuga piirnevatel kinnistutel olevad looduslikud rohumaad ei ole kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning nende maade kohta ei ole taotletud ja makstud toetusi. Sellest saab järeldada, et Meistri kinnistul olev väike loodusliku rohumaa ala ei ole põllumajanduslikus kasutuses. Maaeluministeerium on nõus Meistri kinnistu detailplaneeringu algatamisega, samuti Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meistri detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu ja selle lisaga 1 „Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“. Maaeluministeerium ei võta seisukohta vallavolikogu eelnimetatud otsuse eelnõu lisas 2 toodud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.

2 (2)

Tulenevalt eeltoodust ei pea Maaeluministeerium vajalikuks enda edasist kaasamist selle detailplaneeringu menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Helve Hunt 625 6511 [email protected]

TEHNILISED TINGIMUSED 454383

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

Kuusk, Arno

Isiku- või registrikood

38208210236

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla linn, Metsa tn, 35a

Sihtnumber

92413

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

526 7075

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Telefon e-post

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Meistri Haldi küla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

20501:001:1520

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam

EMMASTE 35/10

Toitefiider

ÕNGU:EMM

Jaotusalajaam

Peetri:(Hiiu)

Jaotusfiider

F1:Peetri:(Hiiu)

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 454383

KLIENDI TEGEVUSED 1. Olemasoleva alajaama Peetri:(Hiiu) fiidri F1 baasil näha ette uuele objektile toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistute piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile soovitavalt mitmekohalisena teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Lauri Aksalu, tel. 5878 9380, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Lauri Aksalu

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

+37258789380 | [email protected]

Koostatud: 05.07.2023

Kehtib kuni: 05.07.2025

2/2

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Hiiumaa valla Emmaste Osavalla Valitsus

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 21.12.2023 nr 8-4.1/439 Meie: 16.01.2024 nr 14-3/4147-1

Meistri detailplaneeringu kohta arvamuse esitamine ning täiendavate koostöötegijate ja

kaasatavate määramine

Hiiumaa valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

21.12.2023 Haldi külas Meistri detailplaneeringu (detailplaneering) planeerimisseaduse

(PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ja PlanS § 142 lõike 4 alusel isikute ning

asutuste määramiseks, kellega tuleb koostööd teha või keda detailplaneeringu koostamisel

kaasata. Käesolevaga esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukoha

ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnast.

Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsusega nr 93. Nimetatud

otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH), kuna KSH eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline

negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 28.10.2022 kirjas nr

6 2/22/20881 2

Planeeringuala moodustab hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Meistri kinnistu

(20501:001:1520), kõlvikuliselt koosseisult metsamaa, muu maa, looduslik rohumaa

Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Haldi sadama riigiteelt (12134).

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala

rohelise võrgustiku koridoris, kus võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus

kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise

võrgustiku toimimist. Planeeringuala paikneb Õngu-Mänspe-Haldi II klassi kohaliku

tähtsusega väärtuslikul maastikul, mis sobib suvilaehituseks, uusi hooneid tuleb hoolikalt

maastikku sobitada, teega piirnevaid rohumaid tuleb niita ja karjatada ning vanemaid okasmetsi

majandada püsimetsana. Planeeringuala piirneb ilusa maanteelõiguga. Ilusateks

maanteelõikudeks määrati maakonnaplaneeringus teed, mis läbivad kaunist ja vaheldusrikast

maastikku, enamasti jäävad need väärtuslike maastike piiridesse ja nende puhul kehtivad

analoogsed hooldussoovitused. Seejuures enim tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike

kujundamisele ja hooldamisele.

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas, seal on tõenäosus nelja III

kaitsekategooria taimeliigi esinemiseks ja sinna jääb ühe II kaitsekategooria taimeliigi ja ühe II

kaitsekategooria loomaliigi elupaik.

Detailplaneeringuga moodustatakse üks krunt, kuhu määratakse ehitusõigus ja hoonestusala

kuni 8 m kõrguse elamu ja kahe abihoone rajamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku 300 m2.

2 (3)

Emmaste valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt pere- ja ridaelamumaal

ning osaliselt nn valgel alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust, mistõttu on

tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks

palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:

1. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt moodustab planeeringuala Meistri kinnistu

(6,92 ha).

Põhijoonisel on Meistri kinnistust moodustatud krunt kasutamise sihtotstarvetega

pereelamumaa 5% ja looduslik maa 95%. Nähtav on krundi idapoolne osa, kus on

kujutatud planeeringuala ja selle sees omakorda hoonestusala.

Rõhutame, et PlanS § 3 lõike 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala ehk

planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus. PlanS § 126 kohaselt on

planeeringuala kruntideks jaotamine ning krundi hoonestusala ja ehitustingimuste

määramine detailplaneeringu kohustuslikud ülesanded.

Palume detailplaneeringus planeeringuala PlanS kohaselt, selgelt ja üheselt mõistatavalt

määrata ning detailplaneeringu seletuskiri ja põhijoonis kooskõlla viia. Samuti

märgime, et planeeringuala peab põhijoonisel nähtav olema kogu ulatuses.

2. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.2.4 „Hooned ja rajatised“ on märgitud, et

piirkonnas on abihooned enamasti põhihoonest madalamad. Palume detailplaneeringut

täiendada ja määrata ka abihoonetele maksimaalne kõrgus. Samuti palume põhijoonisel

elamu ja abihoonete leppemärkidele lisada selgitus.

3. Looduskaitseseaduse § 53 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liikide täpse elupaiga või

kasvukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Avaliku teabe seaduse § 35

kohaselt tuleb teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning

tema elupaiga või kasvukoha säilimist, tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks.

Tulenevalt eelnevast tuleb detailplaneeringu avalikust eksemplarist II kaitsekategooria

liikide nimed eemaldada. Huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse eksemplaridesse

võivad need alles jääda.

4. Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala maalise

asustusega alal ja Õngu-Mänspe-Haldi II klassi väärtuslikul maastikul ning osaliselt

rohelisel võrgustikul ja üleujutuse riskipiirkonnas. Juhime tähelepanu, et

detailplaneering peab vastama kehtestamise ajal kehtivale üldplaneeringule.

Koostamise ajal tuleb arvestada asjassepuutuvate dokumentidega, sh koostamisel oleva

üldplaneeringuga, kuid õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik vaid

kehtestamise ajal kehtiv õigusakt, st sellel hetkel kehtiv üldplaneering. Seega juhul, kui

koostatav üldplaneering kehtestatakse enne detailplaneeringut, tuleb detailplaneeringu

koostamisel sellega arvestada.

5. Kohaliku omavalitsuse kinnitusel kooskõlastatakse detailplaneering Keskkonnaametiga

ja Päästeametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Haldi-Urve, Meistri, Männi, Kadaka,

Sambliku, Seere, Siimu-Sauna ja Uue-Sambliku kinnistute omanikud.

Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ sätestatut, määran täiendavalt asutuseks Transpordiameti,

kellega Meistri detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka

kooskõlastada (külgnemine riigiteega). Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei pea

vajalikuks määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, keda Meistri detailplaneeringu

koostamisel tuleb kaasata.

3 (3)

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid

kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heddy Klasen

Ruumilise planeerimise osakonna juhataja

Urve Pill

53023306, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Tiit Reha

Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 21.12.2023 nr 8-4.1/442

Meie 16.01.2024 nr 6-2/23/25619-2

Arvamus Meistri kinnistu

detailplaneeringu kohta

Austatud Tiit Reha

Tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lõikest 1 olete Keskkonnaametile

esitanud arvamuse avaldamiseks Meistri kinnistu detailplaneeringu, kuna planeeringuala asub ranna ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule1 hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos

nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine,

üldplaneeringu muutmine, ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Keskkonnaamet on 28.10.2022 kirjaga nr 6-2/22/20881-2 esitanud seisukoha Meistri kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.

Ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub LKS § 40 lg 4 alusel planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist. Seega ei saa

Keskkonnaamet LKS-st lähtudes anda planeeringu kooskõlastamise või arvamuse avaldamise protsessis ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolekut või keelduda nõusoleku andmisest enne

planeeringu vastuvõtmist. Lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering on vastu võetud ning kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse.

Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust,

reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest.

Meistri kinnistu on 100% maatulundusmaa. Krundi hoonestusala planeeritakse hoonestamata maa-alale, millel on varem olnud põllu- ja metsamaa funktsioon. Randade ja kallaste

kasutamise piirangud ei ole kehtestatud üksnes kaitsealuste alade ja liikide kaitseks, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade kaitseks. Looduskooslusi tuleb vaadelda

terviklikuna, kus kaitsealused liigid on nende esinemisel üheks ökoloogiliseks elemendiks. Ala on looduskaitseliselt väärtuslikum, kui seal esineb mitmeid kaitsealuseid liike, kuid EKV

1 Katastritunnus 20501:001:1520

2 (2)

vähendamise otsustamisel ei ole kaitsealuste liikide esinemine iseseisvaks kriteeriumiks või

otsustamise aluseks. Ranna- ja kaldaalad on ökoloogilises mõttes ökotonid – piirialad, kus kohtuvad erinevad keskkonnad. Sellised alad on eriti olulised elurikkuse seisukohast, kuna

piiratud alal märkimisväärselt muutuvad keskkonnatingimused loovad sobiva elupaiga väga erinevatele liikidele.

Ranna- ja kaldaalade eripärane keskkond on koduks paljudele spetsiifilistele liikidele, mida muudes elupaikades ei pruugi leiduda. Seepärast on vajadus ka randu ja kaldaid kaitsta.

Keskkonnaamet arvestab EKV vähendamiseks nõusoleku andmisel kõikide looduslike kooslustega ja kavandatava tegevuse võimaliku mõjuga neile. Ehitamise ja hoonestuse tihendamise tulemusena hävivad EKVs looduskooslused ning väheneb ranna- ja kaldaalade

senine looduslik elurikkus.

Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. EKV kaalumisel arvestatakse igasugust kahjulikku mõju, mis kaasneb inimtegevusega rannal ja kaldal. Inimmõju kahjulikkus ilmneb rannal asuva taimkatte hävitamise või muutmisena, rannale

püsivat mõju tekitava ehitamisena, teiste liikide elupaikade hõivamisena, pinna- ja põhjavee võimaliku reostuse tekitamisena jm. Valdavalt kaasneb inimtegevuse laienemisega

looduskeskkonnale negatiivne mõju ning mõju on ajas kasvav ning kumuleeruv. Planeeringualal olemasolev ja väljakujunenud asustus puudub ning planeeringualal pole

ajalooliste kaartide põhjal asunud talukohta. Piirkonna ajalooline asustus on jäänud rohkem sisemaa poole, moodustades küla läbiva tee äärse sumbküla.

Eelöeldust lähtuvalt on ehituskeeluvööndi vähendamist mittetoetavaid argumente. Kuna

ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamine on eraldiseisev pikk ja kaalutlemist

nõudev protsess, mis eeldab mitmete erinevate asjaolude uurimist, saab Keskkonnaamet

oma lõpliku ja siduva seisukoha esitada pärast planeeringu vastuvõtmist. Kuna ka

planeerimismenetlus on ressursikulukas, on Keskkonnaameti soovitus enne menetluse

jätkamist hinnata planeeringu elluviidavuse tõenäosust ja riske arvestades EKV

vähendamise kaalumisel arvesse võetavaid asjaolusid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kesküla

juhtivspetsialist looduskasutuse osakond

Liis Sinijärv 5306 4783

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Pilvi Post

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 03.04.2024 nr 9-6.2/772

Meie 16.06.2024 nr 7-13/24/6871-4

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisest

keeldumine Hiiumaa vallas Haldi küla Meistri

kinnistu detailplaneeringu alusel

Austatud Pilvi Post

Hiiumaa Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile taotluse1 ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV)

vähendamiseks Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Haldi külas asuval Meistri kinnistul

(katastritunnus 20501:001:1520), vastavalt Hiiumaa Vallavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 183

vastu võetud Meistri kinnistu detailplaneeringule (edaspidi ka DP; Koppe OÜ töö nr AR68-23).

Ranna EKV vähendamist taotletakse ligikaudu 5000 m2 ulatuses ühe elamu ja kuni kahe

abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude, teede ning parkla

väljaehitamisega.

EKV vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lõikes 1 sätestatud

tingimustest: arvestatakse ranna kaitse eesmärke, lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute

ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asutusest.

Vastavalt LKS § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse

suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaamet annab seisukoha

ehituskeeluvööndi vähendamisele iga nimetatud asjaolu eraldi kaaludes.

Keskkonnaamet tutvus EKV vähendamise taotlusega, kohapealse olukorraga2 planeeringualal

ning taotluse aluseks oleva detailplaneeringuga.

Otsus ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse kohta

Lähtudes vastuvõetud DP-st, LKS §-s 40 sätestatust, järgnevates punktides esitatud asjaoludest

ja selgitustest, ei anna Keskkonnaamet nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks. DP

ei arvesta väljakujunenud asustusega (DP ala ja naaberkatastriüksused on hoonestamata). DP-

ga kavandatud tegevus ei järgi ranna kaitse eesmärke, kuna detailplaneeringu realiseerimisel:

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.04.2024 2 Kohapealne ülevaatus teostatud 14.04.2024

2 (7)

1) hävivad EKVs asuvad looduskooslused ehitiste (hooned, teed, parkla, tehnorajatised) alusel

alal ning kooslust muudetakse tekkiva õueala ulatuses, 2) suureneb inimtegevusest lähtuv

kahjulik mõju ranna-alale, 3) tõenäoliselt võivad kuivendamiseks rajatavad kraavid mõjutada

lähedalasuvat rannaniitu ning 4) arvestades korduva üleujutusala piiri, võib kõrgvesi ulatuda

hoonestusalani.

1. Faktilised asjaolud

Meistri kinnistu detailplaneeringuala (edaspidi planeeringuala) hõlmab Hiiu maakonnas

Hiiumaa Vallas Haldi külas asuvat Meistri kinnistut (kinnistu registriosa nr 21324350,

katastritunnus 20501:001:1520).

Meistri kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa ning pindala 6,92 ha, millest 0,23 ha on

loodusliku rohumaa, 4,28 ha on metsamaa ja 2,41 on muu maa kõlvik. Maa-ameti andmetel on

planeeringuala kõlvikuline koosseis valdavalt looduslik rohumaa, mis piirneb metsamaaga.

Planeeringuala ala asub Haldi külas ja tegemist on endise rannakarjamaaga. Ala on

hoonestamata ja ajaloolist asustust seal ei ole olnud. Perspektiivsest hoonestusalast asuvad

lähimad majapidamised umbes 200-250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk

olemasolev hoonestus asub planeeringualale suhteliselt lähedal. Planeeringualast ca 750 m

kaugusel asub Haldi sadam.

Planeeringuala jääb terves ulatuses ranna EKV-sse. LKS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel

EKV laius 200 meetrit. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna

EKV üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel

määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva

üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter

kaldajoone kõrgusväärtusest. Kuna Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse

ala piiri määratud, siis tuleb Meistri kinnistul ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri

samakõrgusjoonest (1 meetri samakõrgusjoonest mõõdetud 200 meetrit).

DP koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe

elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse

lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine, EKV

vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas. Planeeringualana mõistetakse Meistri

kinnistust ca 1 ha suurust ala kinnistu idapoolses servas.

Planeeringuala kinnistu asub Emmaste valla üldplaneeringualal. Emmaste valla üldplaneeringu

järgi asub planeeringuala detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal ja planeeritav

hoonestusala on määratud perspektiivseks pere- ja ridaelamu maaks. Hiiu

maakonnaplaneeringu järgi asub ala Õngu-Mänspe II klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku

maastiku alal. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kasutustingimused väärtuslikul maastikul on:

ala sobib elamu- ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

Meistri kinnistul taotletakse EKV vähendamist hoonestatava ala ja juurdepääsutee osas ning

tehakse ettepanek muuta üldplaneeringujärgset EKV piiri vastavalt põhiplaani joonisele.

Planeeringualale planeeritakse ühte põhihoonet, kahte abihoonet, juurdepääsuteed ja

parkimiskohta. Minimaalsete vajalike tehnovõrkudena on planeeritud tsentraalne

elektrivarustus ning lokaalsed vee- ning kanalisatsioonisüsteemid.

3 (7)

Keskkonnaametile esitatud taotluses ei ole põhjendatud, miks on vajalik teha erand

üldkehtivale normile. Hiiumaa Vallavalitsus on EKV vähendamise vajalikkust põhjendanud

järgmiste asjaoludega, mis on sisult ehitustegevuse võimalike mõjude kaalumine, mitte aga

põhjendused, miks ala hoonestamine on vajalik:

• EKV vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Mardihansu lahte ega selle kallast, kuna

hoonestusala ja mere vahele jääb ca 300-400 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks

seatud eesmärkide täitmist.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. EKV vähendamist taotletav ala ei

asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel on alal ühe II

kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur (Herminium monorchis), ja ühe II

kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), ning kolme III

kaitsekategooria taimeliigi, sooneiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-sõrmkäpa

(Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja

loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna

perspektiivne hoonestusala jääb III kaitsekategooria liikide elupaikadest väljapoole ja II

kaitsekategooria taimeliigi elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450

m kaugusele, siis kavandatav tegevus neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest

lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrkude

rajamine jne), kuid inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju on ajutine ja ei ole

märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud

detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna

ning eemal ehitustegevusest.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi või ehitisi, mis võiksid takistada kallasrajal vaba

liikumist või kallasrajale juurdepääsu ning planeering arvestab vajadusega tagada vaba

liikumine kallasrajal.

EKV vähendamise taotlust kaaluti Meistri kinnistu planeeringulahenduse joonisel „Põhijoonis“

märgitud alal.

2. Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine

Ranna kaitse üheks eesmärgiks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, mis on oluline

aspekt seal erinevate tegevuste suunamisel. See tähendab, et rannikule omaseid koosluseid tuleb

säilitada maksimaalses ulatuses.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi: soo-neiuvaiba (Epipactis palustris),

kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia)

elupaigad. Perspektiivne hoonestusala jääb III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II

kaitsekategooria taimeliigi elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m

kaugusele. Kavandatav tegevus tõenäoliselt neid liike ega nende elu- ja kasvukohti oluliselt ei

ohusta, aga randade ja kallaste kasutamise piirangud ei ole kehtestatud üksnes kaitsealuste alade

ja liikide kaitseks, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade kaitseks.

Looduskooslusi tuleb vaadelda terviklikuna, kus kaitsealused liigid on nende esinemisel vaid

üheks elemendiks. Ranna- ja kaldaalad on ökoloogilises mõttes piirialad, kus kohtuvad erinevad

4 (7)

keskkonnad. Sellised alad on eriti olulised elurikkuse seisukohast, kuna piiratud alal

märkimisväärselt muutuvad keskkonnatingimused sobivad väga erinevatele liikidele.

Lähim püsielupaik, Klaasirahu hallhülge püsielupaik, asub Meistri kinnistust ca 1,65 km

kaugusel ja planeeringualast ca 1,95 km kaugusel. Meistri kinnistu asub Vanamõisa hoiualast

ca 5,5 km kaugusel. Antud piirkonnas kattuvad Natura 2000 võrgustiku alad (Klaasirahu

loodusala, Vanamõisa loodusala ja Vanamõisa linnuala) püsielupaiga ja hoiualaga. Arvestades

Natura 2000 võrgustiku alade asukohti ja kaugust planeeritavast alast, ei ole põhjust eeldada

planeeringuga kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju Natura aladele ning seal esinevatele

kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele.

Maa-ameti mullastiku kaardi järgi asub EKV vähendatav ala ja hoonestusala gleistunud

leostunud mullal (Kog), mis on niiskusrežiimilt ajutiselt ja alaliselt liigniiske muld.

Hoonestusala on planeeritud loodusliku rohumaa kõlvikule, mis piirneb metsamaaga. DP

kohaselt ei kasva alal metsa ega kõrghaljastust, mida peaks arenduste elluviimiseks eelduslikult

raadama. Hoonestust planeeritakse looduslikult lagedale alale, kuid tõenäoliselt tuleb

juurdepääsutee rajamiseks puid eemaldada. DP ütleb, et hoonetest kaugemale jäävatel aladel

säilitatakse senine rannikuäärne maastik, mida hooldatakse vastavalt vajadusele ja nõuetele

ning et kõrghaljastusega aladel tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada.

Planeeringuala mõjuala rannikuäärsed alad jäävad Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi

rohelise võrgustiku koosseisu ja väärtusliku maastiku alale. Rohelise võrgustikuna määratletud

aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-

eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Rohelise

võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine.

Kavandatud hoonestusala piirneb rohevõrgustiku alaga, kuid ei asu sellel. Kuna hoonestusala

ja mere vahele jääb umbes 300-400 m laiune ala ja metsaga kaetud ala umbes 100 m, siis

tõenäoliselt ei mõjuta planeeritav hoonestusala oluliselt rohelise võrgustiku koridori

terviklikkust ja sidusust.

Kuigi hoonestusala ja mere vahele jääb umbes 300-400 m laiune ala, siis korduva üleujutusala

piiri ja hoonestusala vahele jääb umbes 50 m. Üleujutuspiirist mere poole on inventeeritud

(01.01.2000) loodusdirektiivi elupaigatüüp rannaniit (1630*), mis on suhteliselt halvas

seisukorras, sest karjatamist ei toimu, ala kasvab pilliroogu ja metsastub. Rannaniidu olemusest

võib järeldada, et tegemist on suhteliselt märja alaga, samuti juhib Keskkonnaamet tähelepanu,

et DP-s ette nähtud liigniiske pinnase kuivendamiseks tervikliku kraavide süsteemi loomine

võib negatiivselt mõjutada loodusdirektiivi esmatähtsat elupaika rannaniitu. Hiiu

maakonnaplaneeringus on välja toodud hooldussoovitused väärtuslikel maastikel, soovitatakse

teega piirnevad külapõllud ja rohumaad hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada ala

esteetilist ja ajaloolist väärtust. Soovitav oleks karjatada ka Haldi nina rannaniite ning ala

vanemaid okasmetsi oleks soovitav majandada püsimetsana.

DP seletuskirjas p 4.15. antud selgitus, nagu EKV vähendamisel püsielanikkonnaga krundid

loovad eelduse ümbritseva maastiku aktiivsemaks hooldamiseks ja seeläbi piirkonna ala

väärtuse säilitamiseks ja tõstmiseks, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Keskkonnaameti

kogemustel laieneb inimtegevus uute ehitusalade võimaldamisel looduskeskkonna arvelt.

Lähtuvalt eeltoodust leiab Keskkonnaamet, et kavandatav tegevus on vastuolus

rannikukoosluste säilitamise põhimõttega, kuna ehitustegevus on kavandatud looduslikule

rohumaale, mistõttu looduskoosluse pindala väheneb ning kraavitamine võib negatiivselt

mõjutada loodusdirektiivi esmatähtsat elupaika rannaniitu.

5 (7)

3. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine

Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. EKV kaalumisel

arvestatakse igasugust kahjulikku mõju, mis kaasneb inimtegevusega rannal ja kaldal.

Ajalooliselt hoonestamata kinnistutele ehitamine suurendab märgatavalt ala kasutuskoormust

ja inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Inimmõju kahjulikkus ilmneb rannal asuva

taimkatte hävitamise või muutmisena, rannale püsivat mõju tekitava ehitamisena, teiste liikide

elupaikade hõivamisena, pinna- ja põhjavee võimaliku reostuse tekitamisena jm. Valdavalt

kaasneb inimtegevuse laienemisega looduskeskkonnale negatiivne mõju ning mõju on ajas

kasvav ning kumuleeruv.

DP-ga määratakse Meistri kinnistu sihtotstarbed pereeramumaa 5% ja looduslik maa 95%. Ette

on nähtud ühe hoonestusala moodustamine. Suurim lubatud hoonete arv on kolm (üks elamu ja

kuni kaks abihoonet) ning ehitusalune pind 300 m2. Juurdepääsu tagamiseks rajatakse avaliku

kasutusega riigiteele uus mahasõit ning mahasõidust kuni krundi hoonestuseni mööda krundi

maa-ala kulgev juurdepääsutee.

Kinnistule planeeritud hoonestuse teenindamiseks rajatakse krundi hoonestusalale uus

veehaarde puurkaev ning hoonete kanaliseerimiseks rajatakse lokaalne biopuhastist ja

imbväljakust koosnev süsteem.

Peamine negatiivne inimmõju seisneb ehitustegevusega kaasnevas looduskoosluste levikuala

vähenemises. Ehitustegevus hävitab osa looduslikust ökosüsteemist ning ohustab rannaalade

kooslusi ka läbi hoonestusalade ümbruses toimuva maakasutuse muutuse. Väljaspool

hoonestusala on vajalik rajada juurdepääsutee ja planeerida juurdepääsutee serva liitumiskilp.

Tehnovõrkude ja juurdepääsu tee rajamiseks on vajalik puude eemaldamine.

Lisaks muudetakse ala elamumaana kasutuselevõtul hooneid ümbritsevad alad tihti

õuealadeks/muruplatsideks, kus tiheda niitmise ning muude võimalike mõjude tõttu (nt

looduskoolustele mitteomaste seemnete külvamine murualaks, taime- ja putukamürkide

kasutamine, transpordivahenditest tulev saaste jms) hävib rannaaladele iseloomulik elustik,

halveneb veekeskkonna ja põhjavee seisund.

EKV-l ja seal asuvatel looduskooslustel on oluline roll veekogu kaitsel muuhulgas hajureostuse

eest. Ehitamisel rannale väheneb taimkatte pindala, mis on oluline puhverala inimmõjuga alade

ja veekogu vahel. Piirkonna rannik on oluline kaitstava elupaigatüübi rannaniiduna ning EKV

vähendamine elamuehituseks toob kaasa suureneva inimmõju, mis ohustab looduskoosluste

säilimist ja ala kaitseväärtusi. Rannaniidu hooldamine parandaks elupaigatüübi seisundit.

Ei ole õige EKV taotluses antud hinnang, et inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju on ajutine ja

ei ole märkimisväärne. Ehitiste ehitamine vähendab alaliselt ranna looduslikkust,

looduskoosluste pindala vähenemisele lisandub muu inimtegevusest tulenev teadlik ja ka

teadvustamata loodust ümberkujundav mõju. Oluline negatiivne mõju ei ole koheselt ilmnev

ega inimesele hoomatav, sest negatiivsed ilmnevad aastakümnete jooksul, kuid on siis sageli

pöördumatud.

DP teostamine suurendab kasutuskoormust ja inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, sest

seni maatulundusmaa otstarbega loodulikule rohumaale püstitatakse ehitised ja osaliselt sellega

piirnevale metsamaale rajataks hoonete teenindamiseks vajalikud rajatised. Hoonestamisega

kaasnev negatiivne inimmõju keskkonnale on Keskkonnaameti praktikale tuginedes aja jooksul

suurenev ja ruumis laienev. EKV vähendamisel ja DP elluviimisel suureneb täiendavalt

negatiivne inimmõju veekaitsevööndi eesmärkidele.

6 (7)

4. Ranna eripära arvestava asustuse suunamine

Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. LKS § 40 lg 1 kohaselt

tuleb EKV vähendamisel lähtuda reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast

teede- ja tehnovõrgust ja väljakujunenud asustusest.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub ala Õngu-Mänspe II klassi kohaliku tähtsusega

väärtusliku maastiku alal. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgsed kasutustingimused

väärtuslikul maastikul: ala sobib elamu- ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt

maastikku sobitada.

Hoonestusala, mille ulatuses taotletakse EKV vähendamist, asub avalikku kasutusse määratud

Haldi sadama tee 12134 kõrvalmaantee ääres. Praegu DP alal olemasolev väljakujunenud

asustus puudub ning planeeringualal pole ajalooliste kaartide põhjal asunud talukohta.

Varasemalt on olnud maa-alal põllu- ja metsamaa funktsioon.

Ei saa nõustuda EKV vähendamise taotluses esitatud väitega, et koostatud detailplaneering on

ranna eripära arvestav, sest rannikukooslused on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal

ehitustegevusest. LKS § 35 lg 1 järgi moodustub rannavöönd mereäärsel alal piiranguvööndist,

ehituskeeluvööndist ja veekaitsevööndist, st ulatub kuni piiranguvööndi (saartel EKV) piirini

ja ehitustegevust kavandatakse varem inimtegevusest puutumatuna säilinud alal ranna ulatuses.

Planeeritud hoonestusalast ca 500 m raadiuses paikneb kümme erinevas suuruses krundiga

elamukohta. Lähimad majapidamised asuvad planeeringualast umbes 200-250 m kaugusel

läänes Toobri3 ja Kaheaakri4 kinnistutel ehk olemasolev hoonestus asub planeeringualale

suhteliselt lähedal ning ligikaudu 750 m kaugusel asub Haldi sadam. Lähipiirkonna EKVs

asuvad hooned on püstitatud enne rannakaitse piirangute ja EKV kehtima hakkamist.

Planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõuna pool tee ääres asub kaks majapidamist ning

planeeringuala ja sadama vahelisel alal on Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna kinnistutel

kehtestatud DP. EKV on vähendatud DP alusel ainult Haldiranna5 kinnistul (KeA 22.05.2012

kiri nr HLS 14-9/12/8393-2), kuid DP-ga kavandatud ehitisi ei ole seni ehitatud.

Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, aga Maa-ameti

üleujutuskaartide alusel ujutab merevesi kord kümne aasta jooksul üle Meistri kinnistu

merepoolse osa ligikaudu 240 m kauguseni veepiirist. Kord 50 aasta jooksul jõuab vesi

looduslikul lageda alani ja suhteliselt lähedale planeeritavale eluhoonele. Üleujutus kavandatud

hooneteni ei ulatu, kuid võib takistada kanalisatsioonirajatiste toimimist (liigniiskel alal ei toimi

immutusväljak ilma täiendavate pinnasetöödeta ja reljeefimuudatusteta).

Kuigi lähedal asuvad majapidamised ning mõned nendest on ka ajaloolised talukohad, võib

hoonestusala sattuda kõrgveeajal üleujutatud alale, mis võib tähendada reljeefi muutmise

vajadust ja kuivendamiseks kraavide süsteemi loomist.

5. Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine

Ranna kaitse eesmärk on kalda vaba liikumise ning kallasrajale juurdepääsu tagamine.

Mardihansu lahe kallas jääb hoonestusalast umbes 300-400 m kaugusele. Meistri kinnistu

hoonestamine ei takista eelduslikult vaba liikumist kallasrajal. Planeeringuga ei kavandata

tegevusi, mis takistaksid veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas rannal

liikumist. Juurdepääs kallasrajale saab toimuda Haldi sadamast (planeeringualast ca 500 m).

3 Katastritunnus 17501:001:0002 4 Katastritunnus 17501:001:0560 5 Katastritunnus 17501:001:0167

7 (7)

Planeeringulahendus ei piira rannal vaba liikumist ja kallasrajale pääsu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Maris Pertel 5902 8703

[email protected]

ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected]

Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee

Rikketelefon 1343

PROJEKTI KOOSKÕLASTUS

Kooskõlastuse nr 2845889423

Kooskõlastuse kuupäev 27.09.2023

KOOSKÕLASTUSE TELLIJA

Registrikood 12656409

Ettevõtte nimi KUUSED OÜ

Kontakisik ARNO KUUSK

Objekti aadress Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald (DP)

Töö number AR68-23

Töö sisu Detailplaneering tehnovõrkudega

Etapp Detailplaneering

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS

Yulia Kolnes

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Emmaste Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 22.12.2023 nr 8-4.1/440

Meie 02.01.2024 nr 7.2-2/24/2081-4

Haldi küla Meistri kinnistu

detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitasite Transpordiametile kooskõlastamiseks Meistri kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

20501:001:1520, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamu ja

abihoonete rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

2. Ristumiskoha puhul tuleb huvitatud isikul taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt

nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Oleme valmis kaaluma näidislahenduse

väljastamist, milleks palume mahasõidu taotlusele lisada kinnistule koostatud geodeetiline

alusplaan.

3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Palusalu

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: detailplaan 16.10.2023

58507716, [email protected]

Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjad

18.12.2023

Nimi kontaktandmed

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu

Protokoll

Toimumise koht: Emmaste osavallamaja Toimumise aeg: 18.12.2023 kell 10.00 – 10.30

Koosolekut juhatas maa- ja ehitusspetsialist Pilvi Post Protokollis Pilvi Post Koosolekust võttis osa 1 inimene, kes on ühtlasi detailplaneeringu korraldajana Hiiumaa Vallavalitsuse esindaja. Osavõtjate nimekiri on lisatud protokollile.

Planeering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsusega nr 93 „Meistri detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“. Planeeringualana käsitletakse ca 1 ha kinnistust. Maa-ala on hoonestamata. Planeeringuga kavandatakse ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamist koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks vähendades ehituskeeluvööndit hoonestusala ja juurdepääsutee osas. Detailplaneeringuga kinnistut ei jagata ja sihtotstarvet ei muudeta.

Planeeringu eskiisi avalikustamise käigus ettepanekuid ega märkusi ei esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Protokollis Pilvi Post

Meistri kinnistu detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Tugiplaan

ML106

1:1000

Evert Olof Post

Veiko Koppe

Hiiumaa vald Haldi küla

Meistri

AR68-23 16.10.2023

A2

PLANEERINGUALA ASENDISKEEM (M 1:4000)

PLANEERINGUALA M 1:1000

LEPPEMÄRGID

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna kõrgusjoon Tee Haljastus, haljasala Nõlv, reljeef

Planeeringuala piir

Ranna ehituskeeluvööndi ulatus vastavalt Emmaste valla üldplaneeringule (kehtestatud 30.09.2005)

Katastriüksuse nimi

KITSENDUSED

Korduva üleujutusega ala piir vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 (3¹) Ranna ehituskeeluvööndi ulatus vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 (4)

DETAILPLANEERINGU JOONISTE KOOSTAMISE ALUSMATERJALINA KASUTATUD GEODEETILINE UURING

Kraav Keskpinge õhuliin

Riigitee kaitsevööndi ulatus Keskpinge õhuliini kaitsevööndi ulatus

Lisa 4. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 (4) kohaselt lisatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks

planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

Koppe OÜ Reg. nr. 12092951 Kodasoo küla [email protected] Kuusalu vald

Tel. 51 47540

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Koppe OÜ 05.09.2023 Lisa 4.1

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Koppe OÜ 05.09.2023 Lisa 4.1

Töö nr AR68-23

MEISTRI KINNISTU DETAILPLANEERING

Planeeringuala: Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Planeeringu koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus

Planeeringust huvitatud isik: Evert Olof Post

Planeeringu koostamise aeg: August 2023

Väljatrükk: 08.07.2024

Koppe OÜ Reg. nr. 12092591 Kodasoo küla [email protected] Kuusalu vald

Tel. 51 47540

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu üldandmed................................................................................5 2. Planeeringuala ja selle mõjuala...............................................................................7

2.1. Planeeringuala....................................................................................................7 2.1.1 Asukoht..........................................................................................................7 2.1.2 Maakasutus...................................................................................................9 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus.............................................................10 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse.............................................................10 2.1.5 Kitsendused.................................................................................................11

2.2. Planeeringuala mõjuala..................................................................................12 2.2.1 Asukoht........................................................................................................12 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus.......................................................................12 2.2.3 Maakasutus.................................................................................................12 2.2.4 Hooned ja rajatised....................................................................................13 2.2.5 Tehnovarustus.............................................................................................13

3. Ruumilise arengu eesmärgid..................................................................................14 3.1. Maakonnaplaneering......................................................................................14 3.2. Üldplaneering....................................................................................................15 3.3. Detailplaneeringud..........................................................................................18 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused...............18

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused.............................20 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine.............................................................20 4.2. Krundi hoonestusala määramine....................................................................20 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine......................................................................21

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed...............................................................21 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa- alal........................................................................................................................22 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind..............................................22 4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus....................................................22

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine..................................................23

4.4.1 Elektrivarustus..............................................................................................23 4.4.2 Veevarustus.................................................................................................23 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus...............................................................................24 4.4.4 Juurdepääsuteed.......................................................................................24

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine.........................................................25 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine........................25 4.5.2 Energiakasutus............................................................................................26 4.5.3 Loodusvarade kasutus...............................................................................26 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine...............................26

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.....................27 4.6.1 Materjalivalik...............................................................................................27 4.6.2 Hooned........................................................................................................27

Koppe OÜ 05.09.2023 2/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

4.6.3 Piirded, väikevormid...................................................................................28 4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine......................................................28 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine..................................29 4.9. Kuja määramine...............................................................................................30 4.10. Avaliku juurdepääsu tagamine.....................................................................31 4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine............................31 4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.................................................31 4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine..........................................32 4.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.................................................................................................32 4.15. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks........................................................33 4.16. Muud planeeringu ülesannetega seonduvad ülesanded.........................34

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 35 Joonis 1.2. Põhijoonis ........................................................................................................... 36

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Keskkonnaameti 28.10.2022 seisukoht 6-2/22/20881-2 ......................................... 37 Lisa 1.2. Rahandusministeeriumi 21.11.2022 arvamus 15-3/8488-2 .................................... 30 Lisa 1.3. Transpordiameti 22.11.2022 seisukoht 7.2-2/22/24068-2 ....................................... 44 Lisa 1.4. Maaeluministeeriumi 09.12.2022 arvamus 4.1-5/2088-1 ........................................ 46 Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsus nr 93 ........................................................ 48 Lisa 1.6. Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsus nr 93 lisa 1 ............................................... 50 Lisa 1.7. Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsus nr 93 lisa 2 .............................................. 56 Lisa 1.8. Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsus nr 93 lisa 3 .............................................. 61 Lisa 1.9. Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsus nr 93 seletuskiri ....................................... 63 Lisa 1.10. Elektrilevi 05.07.2023 tehnilised tingimused nr 454383 ......................................... 66 Lisa 1.11. Elektrilevi 27.09.2023 kooskõlastus nr 2845889423 ................................................ 68 Lisa 1.12. Transpordiameti 02.01.2024 kooskõlastus nr 7.2-2/24/2081-4 ............................. 69 Lisa 1.13. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 16.01.2024 arvamus ....................... 70 Lisa 1.14. Keskkonnaameti 16.01.2024 arvamus ................................................................... 73 Lisa 1.15. Eelnõu avaliku arutelu 18.12.2023 osalejate leht ................................................. 75 Lisa 1.16. Eelnõu avaliku arutelu 18.12.2023 protokoll ......................................................... 76 Lisa 1.17. Keskkonnaameti 16.06.2024 seisukoht 7-13/24/6871-4 ....................................... 77

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia topo-geodeetiline uuring, töö nr AP23_034 ................................ 84

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused ........................ 85 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

Koppe OÜ 05.09.2023 3/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed .......................................................................................................................... 87

4. Ruumilised illustratsioonid Lisa 4.1. Ruumilised illustratsioonid .......................................................................................... 88

5. Lepingud Lisa 5.1. Rahastamise leping .................................................................................................. 91

Koppe OÜ 05.09.2023 4/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning selle eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Lisaks linnadele, alevitele ja alevikele on ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust või olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks detailplaneeringu koostamine vajalik ka üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning juhtudel.

Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus.

Meistri kinnistu detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Haldi küla Meistri kinnistu (kinnistu registriosa nr 21324350, katastritunnus 20501:001:1520)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 19. jaanuar 2023 otsus nr 93 „Meistri detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”2

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Planeeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine, ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringu koostaja: Koppe OÜ, arhitekt Veiko Koppe

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010 2 Hiiumaa Vallavolikogu 19. jaanuar 2023 otsus nr 93: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?

itm=254176

Koppe OÜ 05.09.2023 5/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

(Volitatud arhitekt, tase 7, tunnistuse nr 173580)

Planeeringu koostamise aeg: August 2023, täiendatud juuli 2024

Alusmaterjalid: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Haldi küla Meistri kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega (07.05.2023, AP Geodeesia OÜ töö nr AP23_034).

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel valdkondlike seaduste ning nendest tulenevate määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+3

• Emmaste valla üldplaneering4

• Tuleohutuse seadus5

• Ehitusseadustik6

• Looduskaitseseadus7

• Jäätmeseadus8

• Veeseadus9

3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/ 4 Emmaste valla üldplaneering:

https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24572007/emmaste_yp_seletuskiri.pdf/7645accc-17d1- 4b20-a488-8ee505830568

5 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 6 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024005 7 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024010 8 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037 9 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024017

Koppe OÜ 05.09.2023 6/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala Planeerimisseaduse § 3 kohase planeeringualana käsitleb planeering Haldi küla Meistri kinnistut, mis on 6,92 ha suurune.

Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Haldi küla territooriumi, mis jääb Emmaste – Luidja riigitee ja Haldi sadama vahele.

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Planeeringuala paikneb Haldi küla lääneosas, ca 1 km kaugusel Emmaste – Luidja maanteest. Planeeringuala piirneb põhjast, idast ja läänest erakinnistutega, lõunast riigimaanteega ja loodest merega.

Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (umbkaudne, linnulennult):

• Emmaste keskus (osavalla halduskeskus - kool, lasteaed, raamatukogu, kauplus, perearst, pangaautomaat, tankla, vabatahtlik päästekomando) – 14 km;

• Sõru sadam (Triigi-Sõru parvlaevaliin) – 13 km;

• Käina alevik (Lõuna-Hiiumaa tõmbekeskus – kool, lasteaed, raamatukogu, kauplus, perearst, pangaautomat, apteek, tankla, päästekomando);

• Kärdla linn (maakonnakeskus - lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat, päästekomando, politseijaoskond, perearstikeskus, kiirabi, haigla) – 27 m;

• Kärdla lennujaam (Tallinn-Kärdla lennuliin) – 29 km;

• Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliin) – 35 km.

Koppe OÜ 05.09.2023 7/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Planeeritava kinnistuga piirnevad maaüksused on riiklikus maakatastris registreeritud:

Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Haldi-Urve 17501:001:0166 10509 m² 100% tootmismaa

Haldi sadama tee 17501:002:2540 3,04 ha 100% transpordimaa

Koppe OÜ 05.09.2023 8/35

Joonis 1: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:50000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

Joonis 2: Planeeringuala asukoha skeem, M 1:5000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Seere 20501:001:1519 6,87 ha 100% maatulundusmaa

2.1.2 Maakasutus Riikliku maakatastri järgi on Meistri katastriüksusel maatulundusmaa sihtotstarve. Planeeringuala maa-ala on lauge reljeefiga, kerge langusega mere suunas. Geodeetilise alusplaani kohaselt on planeeringuala keskmine kõrgus ca. +1,50 m merepinnast, madalaima ja kõrgeima osa erinevus on ca. 1 m (vahemaa ca 150 m).

Maa-ala piirneb lõunast Haldi sadama teega, mis saab alguse planeeringualast ca 1 km kaugusel idas paiknevast Emmaste – Luidja maanteest ning suundub planeeringualast ca. 500 m kaugusel läänes paikneva Haldi sadamani.

Kõlvikuliselt on planeeritaval kinnistul suurima osakaaluga metsamaa ja muu maa, väikese osa moodustab looduslik rohumaa.

Tabel 2: Planeeritava Meistri kinnistu andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Haldi küla

Lähiaadress Meistri

Katastriüksuse tunnus 20501:001:1520

Katastriüksuse registreerimise aeg 22.02.2022

Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Koppe OÜ 05.09.2023 9/35

Joonis 3: Katastriüksuse kõlvikukaart

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Pindala 6,92 ha

Sh looduslik rohumaa 0,23 ha

Sh metsamaa 4,28 ha

Sh muu maa 2,41 ha

Registriosa 21324350

Omandivorm Eraomand

Hinnatsoon H017500110 100%

Viljakustsoon V017500211 100%

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Planeeringualal olemasolevaid hooneid ega rajatisi ei paikne.

Planeeringuala piirneb lõunast avaliku kasutusega Haldi sadama kõrvalmaantee nr 12134 ning ca 1 km kaugusel idas paikneb kahesuunaline riigitee 84 Emmaste - Luidja.

Planeeringualas lõunas, teisel pool Haldi sadama teed, kulgeb keskpinge õhuliin.

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala on suures osas kaetud metsaga, kinnistu idaosas on väikeses osas rohumaid. Pinnakatte moodustavad meresetted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel). Õhukese pinnakattega ala, pinnakatte paksus on < 1 m.

Planeeringuala ja lähipiirkonna põhjavesi on suhteliselt kaitstud.

Planeeringuala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)12 andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, ühe II kaitsekategooria linnuliigi ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi- sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Planeeritav kinnistu piirneb põhjast mererannaga, millele on määratud 10 m laiune kallasrada, et tagada vaba liikumine. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis takistaksid veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas selle rannal liikumist. Juurdepääs kallasrajale saab toimuda Haldi sadamast (kaugus planeeringualalt ca 500 m).

Läänemere saarte rannal kehtib üldjuhul 200 m laiune ehituskeeluvöönd. 2005. aastal Emmaste vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringuga keeluvööndi vähendamist

10 Hinnatsoonid: https://www.maaamet.ee/hv/175.pdf 11 Viljakustsoonid: https://www.maaamet.ee/hv/175.pdf 12 Eesti looduse infosüsteem: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/

Koppe OÜ 05.09.2023 10/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

ette ei nähtud ning ranna ehituskeeluvöönd määrati planeeritava kinnistu piirkonnas selliselt, et planeeritava kinnistu idanurk oleks jäänud ehituskeeluvööndist välja. Kuna üldplaneeringuga ei määratud korduva üleujutusega ala piiri mererannal, loetakse vastavalt 01.04.2007 kehtima hakanud Looduskaitseseaduse redaktsioonile korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluseks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Seetõttu ulatub detailplaneeringu koostamise perioodil kehtiva Looduskaitseseaduse § 35 kohane tegelik ranna ehituskeeluvöönd ka nendele aladele, mis on planeeringuala raames üldplaneeringuga kavandatud pere- ja ridaelamumaaks.

2.1.5 Kitsendused

Tabel 3: Planeeritaval kinnistul kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendav objekt Nimi ID Omanik Pindala

Rannajoon Hiiumaa 2023017520 ETAK - rannajoon 111,02 m²

Ranna ehituskeeluvöönd

7248991 39238,8 m²

Ranna veekaitsevöönd

7248992 10922,19 m²

Ranna piiranguvöönd

7248993 39238,8 m²

Veekogu kallasrada 7248994 2259,08 m²

Korduv üleujutusala piir

101694 650,93 m²

Korduv üleujutusala 7276960 29983,8 m²

Maantee Haldi sadama tee

12134 Transpordiamet

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

12134 11828,64 m²

III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

Platanthera bifolia (kaheleheline käokeel)

KLO9304192

EELIS 40491,26 m²

Dactylorhiza maculata (kuradi- sõrmkäpp)

KLO9304477

40491,26 m²

Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)

KLO9304094

2311,14 m²

Epipactis KLO9305135 40491,26

Koppe OÜ 05.09.2023 11/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

palustris (soo- neiuvaip)

m²

2.2. Planeeringuala mõjuala Mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

2.2.1 Asukoht Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Haldi küla. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste, sealt edasi Hiiumaa valla koosseisu.

Küla piirneb põhjas Mänspe, idas Kaderna ning lõunas Härma ja Laartsa külaga. Külas asub Haldi sadam, mis ehitati külla 1950. aastate alguses ja sellest sai mõneks ajaks üks olulisemaid kevadise räime vastuvõtmise ja töötlemise kohti Hiiumaal. Aastatel 1961- 1992 käis sealt merele peamiselt vaid kalurikolhoosi „Hiiu Kalur“ kõrgelt tunnustatud rannapüügibrigaad. Küla alal kaugemale merre ulatub Haldi nina, millest põhja jääb Mänspe lõugas ja lõunasse Haldi lõugas. Haldi nina tipus asus Nõukogude piirivalve vaatluspunkt.

Küla territooriumi poolitab põhja-lõunasuunaline Emmaste - Luidja riigitee.

2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Planeeringuala piirneb kahesuunalise Haldi sadama kõrvalmaanteega nr 12134. 2021. aasta loendusandmete järgi kasutab antud maanteelõiku aasta lõikes keskmiselt 35 sõidukit ööpäevas13. Küla idaosa piirneb Emmaste – Luidja riigiteega nr 84, mille keskmine liiklussagedus oli 260 sõidukit ööpäevas.

Haldi sadama tee on kruusatee, Emmaste – Luidja maantee freesipurust kattega tee.

2.2.3 Maakasutus Küla keskosas on rohkem põllumaad ning servades metsamaa. Maapinna kõrgus kogu piirkonnas jääb vahemikku ca 0..8 m merepinnast – merepoolne osa madalam ja maanteega piirnev osa kõrgem.

Küla territooriumil olevad suuremad maaüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega, hoonestatud kruntidele on määratud ka elamu- ja ärimaa ning Haldi sadamaga piirnevatel maaüksustel ka tootmismaa sihtotstarbeid. Kruntide suurused varieeruvad väga suures ulatuses ning mingit kindlat reeglit suuruste määramisel välja lugeda ei ole võimalik – kui väiksemad elamukrundid on kõigest 2000..3000 m², siis suuremad põllumajandus- ja metsamaad on 11..13 ha suurused.

13 Transpordiameti riigiteede liiklussageduse loenduse andmed: https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus

Koppe OÜ 05.09.2023 12/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

2.2.4 Hooned ja rajatised Emmaste-Luidja maanteest ida poole jääb kaks ning lääne poole pea paarkümmend elamukohta. Hooned paiknevad valdavalt küla läbiva tee ääres sumbkülana, hoonestatud alade vahele jäävad põllumaad ja metsatukad.

Hoonestatud maaüksuste valdavaks hoonestuseks on 2-korruseline elamu koos abihoonetega. Enamasti on abihooned põhihoonest väiksemad ja madalamad ning hoonel korraga vaid üks funktsioon (saun, kuur, garaaž, kelder jne).

Haldi sadam on kasutusel peamiselt kalasadamana. Veesõidukite lubatud suurim süvis on 0,8 m, kaide ääres on vee sügavus 1,2 m.

2.2.5 Tehnovarustus Küla territooriumil paikneb kaks OÜ Elektrilevi elektrialajaama: Jürna ja Peetri. Alajaamade vahel ning alajaamadest kuni lõpptarbijateni on nii õhuliine kui ka maakaableid.

Tsentraalseid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole piirkonda rajatud ning elamumaa kruntidel on veevarustuseks puurkaevud ning kanalisatsioon kas kogumismahuti või imbsüsteemiga. Sademevete ärajuhtimiseks kasutatakse kraave või immutatakse see pinnasesse.

Lähimad nõuetele vastavad tuletõrje veevõtukohad paiknevad Leisu ja Nurste külades (kaugus Haldi külani mööda maanteed ca 3 km). Lähim alaline päästekomando paikneb Käina alevikus (ca 25..30 km).

Koppe OÜ 05.09.2023 13/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.

Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid.

• Üldistusastmelt on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kõige üldisem, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.

• Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

• Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala hoonestamata maaüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+14 on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Õngu-Mänspe-Haldi II klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on põllumajandus siinkandis peaaegu täielikult hääbunud, rannaniidud on võsastunud ja madalal liivasel rannal levib jõudsalt pilliroog. Ala peamisteks väärtusteks on ilusad metsad, looklev Õngu oja ning külade ehituslik pärand. Mõlema külas on säilinud tüüpilisi jõukate meremeeste elamuid iseseisvusajast, Õngul lisaks ka tuulik, üks väiksemaid saarel.

Väärtusliku maastiku kasutustingimused: küla sobib suvilaehituseks, kuid uusi hooneid tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

Väärtusliku maastiku hooldussoovitused:

14 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee

Koppe OÜ 05.09.2023 14/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• teega piirnevad külapõllud ja rohumaad tuleks hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust;

• soovitav oleks karjatada ka Haldi nina rannaniite;

• ala vanemaid okasmetsi oleks soovitav majandada püsimetsana.

Maakonnaplaneeringu põhijoonise kohaselt on Haldi sadama lähiümbruse ranna-alad ka osaks rohelisest võrgustikust. Haldi sadama ja Emmaste – Luidja maantee vahel kulgevad perspektiivsed elektriliinid ning Puskist kuni Haldi sadama teeni kulgev riigitee on määratud ilusaks teelõiguks.

3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Emmaste valla üldplaneering (koostanud Dagopen OÜ, töö nr 05/35), mis on kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrus nr 3915.

15 Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrus nr 39: https://www.riigiteataja.ee/akt/427022013025

Koppe OÜ 05.09.2023 15/35

Joonis 4: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhikaardist

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Üldplaneeringu järgi asub Meistri kinnistu detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal. Kinnistu idaosa läbib ranna ehituskeeluvööndi piir ning sellele on määratud perspektiivne pere- ja ridaelamumaa maakasutus, krundi kesk- ja lääneosale maakasutust ei ole määratud.

Üldplaneeringuga ei ole antud asukohas ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ette ei nähtud ning ranna ehituskeeluvöönd on määratud planeeritava kinnistu piirkonnas selliselt, et planeeritava kinnistu idanurk jääb ehituskeeluvööndist välja. Kuna üldplaneeringuga ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri mererannal, loetakse vastavalt 01.04.2007 kehtima hakanud Looduskaitseseaduse redaktsioonile korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluseks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Seetõttu ulatub detailplaneeringu koostamise perioodil kehtiva Looduskaitseseaduse § 35 kohane tegelik ranna ehituskeeluvöönd ka nendele aladele, mis on planeeringuala raames üldplaneeringuga kavandatud pere- ja ridaelamumaaks ning detailplaneeringu kehtestamise ja planeeritud tegevuste elluviimiseks on vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Emmaste valla üldplaneeringu muutmise põhjendatud kaalutlused:

• lähimad majapidamised asuvad planeeringualast ca 200-250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk olemasolev hoonestus asub planeeringualale suhteliselt lähedal;

• planeeringualast ca 750 m kaugusel asub Haldi sadam, mis on kasutusel kohalike kalurite väikesadamana ja on viimastel aastatel läbi teinud suure arengu (sadama kaid on värskelt rekonstrueeritud, hetkel rekonstrueeritakse sadamakuuri);

Koppe OÜ 05.09.2023 16/35

Joonis 5: Väljavõte Emmaste valla üldplaneeringust

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• sadamaalaga piirnev Haldi säär on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana;

• planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõunapool tee ääres asub kaks majapidamist;

• planeeringuala ja sadama vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Üldplaneeringu nõuded, mida on planeeringuala asukohast ning üldplaneeringuga määratud juhtotstarvetest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal. Ehitustegevus ei saa alata enne detailplaneeringu kehtestamist;

• ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud;

• aladel, kuhu ei planeerita otsest ehitustegevust, säilib rohu-, põllu- või karjamaa, metsamaa ja lookooslused, kus saavad pesitseda linnud, elada metsloomad ja taastub või säilib putukate kooslus;

• kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest. Kallasraja laius on 10 m;

• ehitusõigust taotlev krunt peab detailplaneeringu kohustusega alal olema vähemalt 1,0 ha;

• lubatud pereelamu kõrgus planeeritaval alal on kuni 8,0 m (harjajoone kõrgus olemasolevast maapinnast);

• elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50% säilitada;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab eelistama naturaalseid materjale. Vältida imiteerivaid materjale.

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Detailplaneeringu koostamise perioodil on toimumas Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi/väljatöötamise kavatsuse avalikustamise järgne muudatuste sisseviimine.

Koppe OÜ 05.09.2023 17/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

3.3. Detailplaneeringud

Tabel 4: Planeeringualal ja selle mõjualal koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund

17725 Haldiranna ja Haldi-Urve kinnistute DP

Jagada kinnistud kolmeks kinnistuks, määrata hoonestusalad, muuta SO-d

Jah Kehtiv

29787 Sadama kinnistu DP

Olemasoleva Haldi väikesadama rekonstrueerimine, hoonestusala määramine ning ehitusõiguse saamine olemasoleva kai laiendamiseks

Ei Kehtiv

4675 Sambliku Kinnistu jagamine, sihtotstarbe muutmine

Ei ole teada

Kehtiv

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sellel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

Planeeringuala ja selle mõjuala kohta on arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, kus on teadlikult ja suunatult ette nähtud perspektiivset ehitus- ja inimtegevust. Viimastel aastatel omab kõige enam tooni Haldi sadama rekonstrueerimine ja sadamaga seotud rajatiste ning hoonete aktiivsem kasutuselevõtt kohalike kalurite poolt. Sellest tulenevalt

Koppe OÜ 05.09.2023 18/35

Joonis 6: Väljavõte Maa-ameti planeeringute registrist

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

on üha rohkem tehtud korda ja ehitatud uusi hooneid ka sadamast kaugemale jäävatel maaüksustel. Kohalik omavalitsus on juba pea 20 aastat tagasi koostatud üldplaneeringus näinud ette võimaluse piirkonna arendamiseks elamu- ja ridaelamumaana ning olenemata juriidilistest nüanssidest hiljem kehtima hakanud ehituskeeluvööndi määramise aluste ulatuses, on määratud maakasutus tänaseni kehtiv ja omavalitsuse tahet selgelt näitav. Uute hoonete planeerimine ning ehitus- ja arendustegevus ning hoonestamata maa-ala kasutuselevõtt elamupinnana ei oma olulist negatiivset rolli põllu- ega metsamajandusele, ei riku piirkonna miljööd ning on kooskõlas maakonna ja valla arengudokumentidega.

Planeeringuala sobib ehitustegevuseks ja elamumaana kasutuselevõtuks, sest olemas on juurdepääsud, korralikud teed ning tehnovõrgud lähedal – säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut.

Planeeringualal ja selle mõjualas ei ole välja kujunenud kindlat hoonestuse paigutust, mahtu ega ühe krundi piires paiknevate hoonete minimaalset ega maksimaalset arvu, millest tuleks planeerimislahenduse koostamisel lähtuda. Haldi külas on erinevat maakasutust, hoonestust ning erinevatel ajaperioodidele omast arhitektuurset lähenemist, küla läbiva tee äärde on hooneid paigutatud nii risti, paralleelselt kui nurga all.

Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamise aluseks olevaid materjale, on planeeringu koostamisel eeldatud, et kõik planeeritud tegevused on põhjendatud ning lähtuvad planeeringualal ja selle mõjualas oleva ning planeeritud maakasutuse ja üldiste Emmaste osavalla arengusuundadega.

Koppe OÜ 05.09.2023 19/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse, lähteseisukohtade, tehniliste tingimuste, planeeringust huvitatud isiku soovide ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal ette planeeritavale kinnistule ehitusõiguse määramise. Lisaks määratakse ehitustingimused, liiklus ja parkimiskorraldus ning tehnovõrkude ja -rajatiste vajadus. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Emmaste valla üldplaneeringuga määratud ranna ehituskeeluvööndi osaliseks muutmiseks.

Planeeritud hoonestusalast ca 500 m raadiuses paikneb kümme erinevas suuruse krundiga elamukohta. Krundi hoonestusala planeeritakse hoonestamata maa-alale, millel on varem olnud põllu- ja metsamaa funktsioon. Hoonestamata maa-alade kasutuselevõtt hoonestatud kruntidena ei oma olulist negatiivset rolli piirkonna põllu- ja metsamaa kasutusele, sest tegu on väga väikese osaga kogu piirkonna aktiivsest maakasutusest.

Läbi detailplaneeringu luuakse võimalused planeeringualale uute hoonete püstitamiseks, et koos maastikuvormide, kõrg- ja madalhaljastuse, rajatiste ning väikevormidega moodustuks terviklik elukeskkond. Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.

Kui planeeritud tegevuste elluviimisel järgitakse üldplaneeringus, detailplaneeringus ja muudes arengudokumentides toodud põhimõtteid ja nõudeid ehitus-, arendus- ning käitlustegevusele, siis eeldatavalt ei kujuta need olulisi ega pöördumatult negatiivseid mõjusid.

4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga ei kavandata olemasoleva maaüksuse kruntideks jaotamist – ehitusõigus elamute püstitamiseks lahendatakse krundi protsentuaalse maakasutuse sihtotstarbe kaudu.

4.2. Krundi hoonestusala määramine Krundi kagunurka määratakse üks ca 2942 m² suurune hoonestusala, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi.

Hoonestusala on määratud suuremana kui planeeritud hoonete ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt hoonete asukohti ja paigutada need maastiku ja looduskoosluste säilimise eesmärgil hajusalt.

Hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

Koppe OÜ 05.09.2023 20/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• hoonestusala paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis,. Kaitsevööndi ulatuses tohib püstitada vaid eluhoone abihooneid, mille püstitamine ei vaja lähtuvalt kasutusotstarbest ega gabariitidelt ehitusloa väljastamist;

• hoonestusala paikneb väljapool kaitsealuste taimede kasvuala;

• kogu hoonestusala ulatuses on maapinna kõrgus merepinnast vähemalt +2,00 m;

• hoonestusala paikneb krundi idapoolsest piirist enam kui 4 m16 kaugusel, et oleks tagatud nõuetekohane tuleohutuskuja naaberkinnistuga;

• hoonestusalal on piisavalt ruumi, et säilitada olemasolevat ning rajada uut privaatsust ning kaitset pakkuvat haljastust tuule, müra, tolmu jm eest.

Planeeringuala hoonestusalale planeeritud hoonete püstitamisel peab arvestama, et valdavas osas on planeeritud hooned mitmest suunast vaadeldavad ning hoonete tihedusest ja asukohavalikust sõltub ka õueala terviklikuna tajumise võimalikkus.

Iga hoone peab paiknema täies ulatuses planeeringuga määratud krundi hoonestusala sees. Hoonestusala sees peavad paiknema ka sellised väikeehitised, mis ei eelda püstitamiseks ehitusloa taotlemist, kuid omavad planeeringualal ruumilist mõju – näiteks lehtla, kasvuhoone jne. Taolisi ehitisi ei arvestata suurima krundile lubatud hoonete arvu ega ehitisealuse pinna sisse.

Hoonestusalast väljapoole võiivad jääda hooneid teenindavad tehnovõrgud- ja rajatised.

4.3. Krundi ehitusõiguse määramine Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratakse ehitusõigus planeeritud krundile uue elamu ja selle abihoonete püstitamiseks.

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.

16 Tulenevalt tuleohutusnõuetest on naaberkruntide hoonete minimaalne nõutud vahemaa 8 m, mis üldjuhul jagatakse krundi piiril pooleks.

Koppe OÜ 05.09.2023 21/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Meistri kinnistule määratud sihtotstarbed: EP5, HL95 (EP - pereelamumaa 5%, HL – looduslik maa 95%).

Elamuala rajamine kinnistu idaossa on sobilik, sest hoonestust saab sobitada maastikule ja samas säilitada kõrghaljastust, ehitustegevuse käigus saab ära kasutada olemasoleva juurdepääsutee ja lähikonnas paiknevad tehnovõrgud. Krundile planeeritud sihtotstarbed ega nende osakaal ei ole vastuolus või välistavad võrreldes lähipiirkonna kruntide kasutamise sihtotstarvetega.

4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal Planeeringuala hoonete suurim lubatud arv lähtub planeeringualal ja selle mõjualas paiknevatest hoonemahtudest, planeeritud kruntide ja hoonestusalade suurusest ning põhimõttest, et hajaasustatud piirkonnas on vajadus mitme erineva funktsiooniga hoone järgi.

Meistri kinnistu hoonete suurim lubatud arv maa-alal: 3

Planeeringualale tohib püstitada kuni ühe elamu ja kuni kaks elamut teenindavat abihoonet. Planeeritav elamu peab paiknema hoonestusala selles osas, mis jääb väljapoole riigitee kaitsevööndit – riigitee kaitsevööndiga kaetud hoonestusala osasse tohib püstitada vaid elamu abihooneid, mille kasutusotstarve ja gabariidid ei eelda ehitusloa taotlemist.

4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind lähtub krundi kasutamise sihtotstarbest ning võtab arvesse ka planeeringuala mõjuala hoonestusmahtusid.

Meistri kinnistu hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 300 m ² .

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel: 0,04%.

Planeeringuga määratud suurim ehitisealune pind võimaldab püstitada perele vajalikus suuruses elamu ning seda teenindavad abihooned. Planeeringuala paikneb hajaasustuses ning planeeringuga võimaldatud ehitusmaht ei ole ka maksimaalse täisehituse korral keskkonnale koormav.

4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus Hoonete maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast.

Meistri kinnistu hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 8m, sh planeeritud abihoonete maksimaalne kõrgus 6m. Maksimaalne lubatud korruselisus: 2.

Detailplaneeringuga määratud hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, madalaima tuleohuklassi (TP3) hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest ning piirkonnas levinud hoonestusmahtudest. Hoonestuse

Koppe OÜ 05.09.2023 22/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad kõikidele hoonetele, sh ka kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hoonete projekteerimise korral.

Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m.

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Planeeritud hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks minimaalsete vajalike tehnovõrkudena on planeeritud tsentraalne elektrivarustus ning lokaalsed vee- ning kanalisatsioonisüsteemid. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt tehnilised tingimused. Tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga.

Juurdepääsuks avalikule teele rajatakse kinnistuga piirnevale riigiteele mahasõit ning krundisisene juurdepääsutee.

Tehnovõrkude ja -rajatiste täpsed asukohad ja dimensioonid määratakse ehitusprojekti koosseisus - detailplaneeringu joonistele kantud planeeritud tehnovõrkude asukohad on näidatud soovituslikuna ning nendest ei pea projekteerimisel lähtuma.

4.4.1 Elektrivarustus Meistri kinnistu elektrivõrguga liitumiseks rajatakse vastavalt Elektrilevi OÜ 05.07.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 454383 ca 300 m kaugusel paikneva Peetri:(Hiiu) alajaama fiidri F1 faasil uuele objektile toiteliini 0,4 kV maakaabelliinina. Krundi elektrivarustuseks on kinnistu juurdepääsutee serva planeeritud 0,4 kV liitumiskilp.

Liitumiskilp peab alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbist kuni hooneteni ning kõik krundisisesed ühendused rajatakse maakaabliga.

4.4.2 Veevarustus Kinnistule planeeritud hoonestuse teenindamiseks rajatakse krundi hoonestusalale üks uus veehaarde puurkaev. Planeeritud kaevu veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala.

Puurkaevust rajatakse kuni planeeritud hooneteni maa-alune veetrass, millelt tehakse sobivas kohas väljavõte ning lisatakse sulgemist võimaldav maakraan.

Uue puurkaevu täpse asukoha valikul tuleb lähtuda tingimustest:

• piirkonna põhjavesi on suhteliselt kaitstud;

Koppe OÜ 05.09.2023 23/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• arvestatakse maa-ala hüdrogeoloogilisi tingimusi;

• planeeritud puurkaevu hooldusala välispiirist 50 meetri raadiuses ei tohi paikneda kanalisatsiooni imbväljakut ega toimuda heitvee juhtimist kraavi.

4.4.3 Kanalisatsioonivarustus Planeeringualal ega selle mõjualas ei ole ühiskanalisatsioonivõrgustikku ning hajaasustuse ja suurte vahemaade tõttu seda ka ei planeerita. Kinnistule planeeritud hoonete kanaliseerimiseks rajatakse kas lokaalne kinnine kogumismahuti, mida regulaarselt tühjendatakse, või biopuhastist ja imbväljakust koosnev süsteem.

Biopuhasti asukoha määramisel tuleb lähtuda tingimustest:

• valitud asukoht peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu, et mitte ohustada puhasti avarii korral põhjavett;

• asukohta ei ohusta üleujutused;

• on arvestatud maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;

• pealt kinnise omapuhasti kuja on >5 m;

• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 6117 § 3 lg 3 nõuetele.

Arvestades piirkonna geodeetilist ja geoloogilist olukorda, tuleb imbsüsteem tõenäoliselt rajada maapinnast kõrgema filterpeenrana. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine imbväljaku kaudu on lubatud järgmistel tingimustel:

• imbväljak paikneb planeeritud puurkaevust allavoolu;

• immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;

• immutusväljaku immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest;

• imbväljaku minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist;

• omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võivad süsteemi rikkuda.

4.4.4 Juurdepääsuteed Detailplaneeringu koostamiseks on Transpordiamet väljastanud 22.11.2022 kirjas nr 7.2- 2/22/24068-2 lähteseisukohad, millega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud.

Planeeringuala piirneb avaliku kasutusega Haldi sadama teega nr 12134, mille 30 m ulatusega kaaitsevöönd ulatub ka planeeringualale. Krundile juurdepääsu tagamiseks

17 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002

Koppe OÜ 05.09.2023 24/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

rajatakse avaliku kasutusega riigiteele uus mahasõit ning mahasõidust kuni krundi hoonestuseni mööda krundi maa-ala kulgev juurdepääsutee. Mahasõidu nurkade pöörderaadius peab olema minimaalselt 5m, krundisisene juurdepääsutee peab olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok jne).

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele.

Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ette nähtud ehitiste ehituslike tingimuste eristamist kui need ei tulene seaduslikust alusest.

Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest18 ning määrusest “Nõuded ehitusprojektile”19. Hoonete ehitusel tuleb järgida radooniohtutu elamu ehitamise üldnõudeid ning takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.

4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:

Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud kõrgus

Suurim lubatud korruse-lisus20

Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 8 m Kuni 2

Planeeringu koostamisel on arvestatatud, et kuna krundile ei projekteerita hoonet, mille ehitisealune pind jääb üle 400 m², võib vajadusel ühe krundi siseste hoonete omavaheline kuja jääda tavapärasest minimaalsest 8 m tuleohutuskujast väiksemaks.

Naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas takistatud vähemalt 30 minutit.

Kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt ühe autonoomse automaatse tulekahjusignalisatsioonianduriga ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.

Tuleohutuse seaduse § 23 (2) kohaselt peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Üldjuhul tuleb eluhoonetele rajada 200 m (kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt, siis

18 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 19 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023292 20 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf

Koppe OÜ 05.09.2023 25/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

kuni 400 m) raadiusesse nõuetekohane veevõtukoht. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala lähipiirkonnas hooneid ei paikne ega planeerita (st on tagatud erinevate kinnistute hoonete omavaheliseks kauguseks rohkem kui 40 m), on võimalik ehitise veevõtukohana käsitada lähimat olemasolevat nõuetekohast avalikku veevõtukohta Nurste külas (kaugus mööda maanteed ca 4 km), kust teostatakse õnnetusjuhtumi korral veevedu. Lähim eramaal paiknev veevõtukoht on planeeringualast ca 700 m kaugusel Haldi sadama veevõtuhüdrant, mida ei ole veevõtukohtade ametlikku registrisse kantud.

Lähim riiklik päästekomando paikneb 18 km kaugusel Käinas ning vabatahtlik komando 14 km kaugusel Emmaste keskuses. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik lisaks veevõtukoha rajamisele ette näha ka muid täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks: näiteks automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne.

4.5.2 Energiakasutus Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele ning lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest.

Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

4.5.3 Loodusvarade kasutus Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähim olemasolev maardla on Prassi kruusamaardla (linnulennul ca 12 km kaugusel).

Kõik vajalikud ehitusmaterjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt ning neid tuleb tarbida säästlikult.

4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. Hiiumaa edelaosas, sh planeeringualal ja selle llähipiirkonnas, on 2004. aastal välja antud kaardi21 järgi määratud alaks, kus on normaalse radooniriski ala ja normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda körge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. 2020. aastal uuendatud kaardi22 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.

21 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download 22 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga):

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/? id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Koppe OÜ 05.09.2023 26/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele23 ning standardile24.

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile.

Hoonestusaladel tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada eksisteerivat väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi. Eelistada looduslikku ehitusviisi, kasutades piirkonnale omaseid materjale ja tehnikaid. Ehitamisel on soovitatav kasutada kergeid ehitusmasinaid.

4.6.1 Materjalivalik Planeeritud hoone ning selle ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad olema kaasaegsed. Sama krundi erinevatel hoonetel tuleb kasutada samaseid ehitusmaterjale ja kujunduspõhimõtteid:

• hoone projekteerimisel eelistada naturaalseid ja maapiirkonda sobivaid materjale: puit, kivi, betoon, klaas. Korraga tohib ühe hoone puhul kasutada kuni 3 erinevat materjali. Materjalivalikul tuleb vältida imiteerivate materjalide kasutamist: näiteks plastvooder, profiilplekid, krohvi- ja kivipinda meenutavad viimistlusplaadid jne;

• võimalikult suures mahus puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab hoone eripärasust ja looduslähedust. Õigesti ehitatud ja sademete eest kaitstud puit kestab aastakümneid ja lisab väärikust. Puithoone püstitamisel ei tohi kasutada plastaknaid;

• eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, sindel-, laastu-, roo- või õlgkatus. Võimalik on kasutada ka plekki, kuid selle valikul tuleks profiilplekile eelistada miljöösse sobivamat ja ajalooliselt laialt kasutatud valtsplekk katust.

4.6.2 Hooned Peamised arhitektuursed tingimused planeeringuala hoonetele:

• uued hooned projekteerida kahepoolsete viilkatustega. Katusekalde vahemik 30°...45°. Valitud katusekalded peavad kõikidel ühel krundil paiknevatel hoonetel ja sama hoone erinevates osades olema samad – erinevate kallete kombineerimine on häiriv ja lõhub liigselt selget vormi;

23 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 24 EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2017

Koppe OÜ 05.09.2023 27/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• hoonestuse värvilahenduses eelistada sooje toone, välistada erksavärvilised toonid. Värvitud katusekatte valiku puhul valida eelistatult tumedaid toone: näiteks must, tumehall, tumepruun, tumepunane;

• hoonestusalale ei määrata tulenevalt hajaasustuses paiknemisest ega piirkonna eripärasest paigutusmustrist kohustuslikku ehitusjoont ega hoonete suunda;

• hoone kaugust teest või täpset asukohta hoonestusalal detailplaneeringuga ei määrata - iga hoone asukoht tuleb arhitektil sobitada hoonestusalale nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning piirkonna maastiku väärtus ei kahaneks;

• hoone projekteerimisel ja asukoha määramisel tuleb lähtuda hoone asukohas valitsevatest looduslikest tingimustest – ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuv kõrghaljastus jne;

• iga hoone asukoht hoonestusalal peab tagama tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks sõidukiga juurdepääsuvõimaluse.

4.6.3 Piirded, väikevormid • Hoonestuse ning hoone ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm

peavad olema kaasaegsed;

• krundi või selle osa võib piirata kuni 1,4 m kõrguse piirdeaia või hekiga. Piirde materjalina eelistada kivi või puitu (vertikaalne puitlippaed, saartele omane korendusaed vms). Võrkpiiret võib kasutada vaid kruntide vahel, krundi teepoolsel küljel ei ole lubatud vaid võrkpiiret kasutada. Hooneid või hoonestusala ümbritsevat piiret ei pea rajama vaid piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka maastikus hoonete esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine;

• krundi teepoolne osa või sissepääs (värav) peab olema nii materjalivalikul kui ehituslikult kooskõlas hoonestuse arhitektuuriga.

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Juurdepääs planeeringuala krundile toimub mööda olemasolevalt kahesuunaliselt avaliku kasutusega Haldi sadama teed nr 12134. Krundi juurdepääsu tagamiseks rajatakse riigiteele mahasõit ning rajatakse krundile ca 70..80 m pikkune juurdepääsutee kuni krundi hooneteni. Krundi sisene juurdepääsutee jääb krundi omanike ja külaliste kasutamiseks ning sellele avalik kasutus ei laiene.

Planeeritud mahasõit peab olema piisavalt lai ja vähemalt 5 m pöörderaadiusega, et seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok, lumetõrjet teostav sõiduk, päästetehnika jne. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi EhS § 71 alusel määratud riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Planeeringualale ulatub vastavalt Ehitusseadustiku (EhS) 25 71 lg 2 alusel äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m kaugusele riigitee kaitsevöönd, mis on määratud

25 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002

Koppe OÜ 05.09.2023 28/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

tagamaks tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendamaks teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teekaitsevööndisse ei planeerita ühtegi ehitusloakohustuslikku ehitist.

2021. aasta loendusandmete alusel on Haldi sadmaa tee nr 12134 keskmine ööpäevane liiklussagedus 35 autot. Planeeringu koostamisel arvestatud, et taolises mahus liikluskoormus on planeeringualale häiringute tekitamiseks ja oluliste leevendusmeetmete kasutuselevõtuks liiga väike, samuti ei kaasne planeeringu elluviimisega müra normtaseme ületamist planeeringualal ja puudub vajadus mürahinnangu koostamiseks. Lihtsaim leevendusmeede teelt leviva müra ja tolmu vähendamiseks on hoonestusala ja riigitee vahele jätta või rajada võimalikult suures mahus kõrghaljastust.

Planeeringust huvitatud isik arvestab planeeringuga kavandatud tegevusi ellu viies, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks ega planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Parkimine lahendatakse täies ulatuses planeeritud krundi territooriumil, ühe sõiduauto parkimiskoha minimaalne suurus 2,5 m X 5 m. Parkimiskohtade hulk peab olema piisav nii elaniku kui külaliste sõidukitele. Planeering näeb ette minimaalselt 2 parkimiskoha vajaduse.

Riigiteel kavandatud mahasõidule määratakse nähtavuskolmnurgad 3X150 m, mis vastavad projektkiirusele 80 km/h, kuna üldjuhul riigitee parameetrid (kruuskate) ei võimalda sõita maksimaalse lubatud kiirusega. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, vajadusel tuleb nähtavusalale jääv mets või võsa likvideerida.

4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Peale ehitusperioodi lõppu tuleb hoonete ümbrus korrastada ja regulaarselt hooldada. Hoonete lähiümbrusesse võib istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid igihaljaid puid, põõsaid ja heki.

Planeeringuga määratud hoonestusala nähakse tervikliku õuealana, sh kõik hoonestuse rajamise ja kasutamisega seotud tegevused peaksid jääma hoonestusala piiridesse (sh suvisel perioodil hoonete ümbrusest muru niitmine ei tohiks ulatuda hoonestusest enam kui 10 m kaugemale). Õueala haljastamisel ja külvamisel ei tohi kasutada piirkonna looduskooslustele mitteomaseid seemneid ning taime- ega putukamürke, mis võiksid mõjutada ranna-aladele iseloomulikku elustikku, veekeskkonda ja põhjavett.

Piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole hajaasustuses ka majanduslikult mõistlik. Hoonete katustelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi hoonestusala piires või juhtida olemasolevatesse kraavidesse, mis tuleb korrastada ja vajadusel süvendada, kraavide kallastelt tuleb eemaldada võsa ja puud. Uute kraavide rajamist ei planeerita, et seeläbi mitte mõjutada piirnevate rannaniitude niiskusrežiimi. Vajadusel tuleb kaasata olemasolevate kraavide korrastamisse ka teised

Koppe OÜ 05.09.2023 29/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

piirkonna kinnistute omanikud. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires või juhtida kraavidesse, vältida tuleb sajuvete teadlikku juhtimist naaberkinnistutele või riigitee äärde. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused ja lahendused määratakse hoone ehitusprojektis.

Krundisiseste parkimiskohtade ja liikumisteede rajamisel arvestada, et krundi hoonestusalal oleks minimaalselt kõvakattega alasid - kattega pindade rajamise vajadusel eelistada sõmerat kruusa, multši, suurema vuugiga kiviplaate, murukivi vms lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel lokaalselt imbuda.

Hoonestusalale hoonete püstitamiseks tuleb raiuda minimaalses mahus puid. Puude raiel tuleb arvestada, et säiliks säilitatavate puude juurestik ja võra ning oleks tagatud hoone insulatsioonitingimused.

Planeeritud hoonetest kaugemale jääval alal maaüksuse kesk- ja lääneosas tuleb säilitada senine rannikuäärne maastik ning planeerida tegevused, et parandada kehvas seisus rannaniidu seisukorda - rannaniitu tuleb regulaarselt hoida kasutuses (sh niitmine ja karjatamine), et see ei kasvaks täis pilliroogu ega metsastuks.

Rannaäärse metsa eesmärk on lisaks loodus- ja miljööväärtuse pakkumisele kaitsta erinevaid alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Lageraide teostamine ranna piiranguvööndisse jääval metsamaal ei ole lubatud – kõrghaljastusega aladel tuleb teostada puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused. Võimalusel tuleb säilitada vähemalt 80% ulatuses kõrghaljastusest. Maakonnaplaneeringus toodud hooldussoovituste kohaselt tuleks piirkonna metsi majandada püsimetsana.

Kinnistul tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on võimalik ja täiendava tasu eest. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

• erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;

• hoonete eesmärgipärasel kasutamisel tekkivad segaolemejäätmed tuleb sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;

• nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning kas viia pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;

• kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald). Ehitustegevuse lõppedes tuleb hoonete ümbrus haljastada ja heakorrastada.

4.9. Kuja määramine Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad.

Planeeringuga määratud kujad:

Koppe OÜ 05.09.2023 30/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8 m.

4.10. Avaliku juurdepääsu tagamine Planeeritav kinnistu piirneb osaliselt rannaga, mille kaldale on määratud 10 m laiune kallasrada, et tagada vaba liikumine rannal. Planeeringuga ei tohi kavandada tegevusi, mis takistaksid veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas rannal liikumist.

Juurdepääs kallasrajale saab toimuda Haldi sadamast - detailplaneeringu koostamisel ei nähta vajadust täiendava avaliku kallasrajale juurdepääsu loomise vajadust.

4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard”.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• territooriumi juurdepääsutee ja krundi põhihoone juures on soovituslikult videovalvesüsteem;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

Koppe OÜ 05.09.2023 31/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• juurdepääsuks kasutatav avaliku kasutusega Haldi sadama tee on väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ümbrusesse hekk või kõrghaljastatud puhveralasid;

• planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid;

• igapärane müratase võib suurem olla ehitustegevuse perioodil, hoonete ekspluateerimise perioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei suurene.

Kuna planeeritud hoonestusala jääb III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria taimeliigi elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m kaugusele, siis kavandatav tegevus eeldatavalt neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Kuna planeeritud tegevuste elluviimisega ei planeerita lageraiet ning säilitatakse maksimaalses võimalikus mahus looduslike alade osatähtsus, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu arengupõhimõtteid ja kasutustingimusi.

Planeeringu koostamise ja elluviimisega seotud isikud on teadlikud, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Planeeringuala juurdepääsuks kasutatav Haldi sadama tee nr 12134 on avalikus kasutuses ja täiendavaid juurdepääsuservituute ei kavandata.

Tehnovõrkude talumiseks seatakse servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. Täpne servituudi ala ning ulatuse vajadus sõltub liitumispunktide ning trasside rajamise asukohast ning selgub projekteerimistööde käigus.

Koppe OÜ 05.09.2023 32/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

4.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur.

Kõik rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis. Nimetatud rajatised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas.

4.15. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Emmaste valla üldplaneering. Koostatud detailplaneering esitab ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuses.

Üldplaneeringu muutmine on vajalik, kuna 2005. aastal kehtestatud üldplaneeringuga ei ole mererannale määratud korduva üleujutusega ala piiri, mistõttu loetakse alates 2007. aastal kehtima hakanud Looduskaitseseaduse alusel korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluses üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Kehtiva üldplaneeringuga määratud ranna ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine on põhjendatud, sest see on ainus võimalus kuidas ellu viia üldplaneeringuga planeeritud perspektiivset elamu- ja ridaeluamumaa maakasutust.

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine arvestab väljakujunenud asustusega, sest planeeringuala mõjupiirkonnas paiknevad ajalooliselt hoonestatud krundid ning nii maakonnaplaneering kui üldplaneering on ette näinud piirkonnas elamu- ja suvilaehituse võimalused.

Maa-ala, mis on maksimaalselt puudutatud võimalikust ehitustegevusest, on vähem kui 5% ning võimalik hoonestusmaht vähem kui 0,5% kogu planeeritava maaüksuse pindalast - eelduslikult ei kujuta taoline väiksemahuline ehitustegevust olulist negatiivset mõju piirkonna looduskooslustele ega ranna-alale.

Koppe OÜ 05.09.2023 33/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Planeeritud krundi rajamisel on tegemist planeeringuala mõjupiirkonnas samase funktsiooniga maakasutuse lisandumisega ning sellest tulenevalt ei ole piirkonna arenguga vastuolus. Planeeritud tegevuste elluviimisel püstitatakse uued hooned olemasoleva tee lähedusse ning planeeritava kinnistu valdavas osas säilitatakse senine maakasutus. Püsielanikkonnaga krundid loovad eelduse ümbritseva maastiku aktiivsemaks hooldamiseks ja seeläbi piirkonna ala väärtuse säilitamiseks ja tõstmiseks.

Ühe maa-ala ulatuses üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestamise korral ei muudeta üldplaneeringut oluliselt ning üldplaneering säilitab oma eesmärgi ja terviklikkuse ning on elluviidav. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata.

Muudatus võimaldab alale püstitada pereelamu ja neid teenindavad abihooned. Ala arendamisel saab ära kasutada olemasolevat avaliku kasutusega juurdepääsuteed ning varasemalt piirkonda rajatud tehnovõrke. Maa-ala kasutuselevõtt elamualana ei riku looduslikku kooslust, alal ei kasva metsa ega kõrghaljastust, mida peaks arenduste elluviimiseks juba eelduslikult raadama.

4.16. Muud planeeringu ülesannetega seonduvad ülesanded Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgi Õngu-Mänspe-Haldi II klassi väärtuslik maastiku koosseisus. Detailplaneeringuga kavandatud tegevus järgib maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike üldisi kasutustingimusi ja hooldussoovitusi:

• planeeringuala paikneb piirkonnas, kus on varasemalt olnud hoonestus;

Koppe OÜ 05.09.2023 34/35

Joonis 7: Üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• planeeritud krunt on pindalalt suure;

• krundile määratud hoonestusala ja hoonete soovituslikud asukohad järgivad looduslikku situatsiooni;

• planeeritud hoonete olemus ja muster järgib lähipiirkonna hoonestuslaadi ning hooned on planeeringualal hajutatud;

• planeeringuala hoonestusalast väljapoole jäävatel maa-aladel jätkatakse ka senist põllumajanduslikku kasutust;

• kruntide elektrivarustuseks vajalikud madalpingekaablid on planeeritud maakaablitena.

Planeeringuala mõjuala rannikuäärsed alad jäävad Hiiu maakonaplaneeringu 2030+ järgi rohelise võrgustiku koosseisu. Kuna planeeringualale planeeritud tegevuste elluviimisega ei kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust, maa-aladele ei planeerita lageraiet ning säilitatakse arengudokumentides nõutud looduslike alade osatähtsus, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku põhimõtteid ja kasutustingimusi.

Koppe OÜ 05.09.2023 35/35

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Transpordiamet

[email protected] Meie: 10.07.2024 nr 9-6.1/1350

Haldi küla Meistri detailplaneeringu

korduv kooskõlastamine

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsusega nr 93 „Meistri detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ algatatud

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse

määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate

tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja

liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine,

ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas. Otsusega ei algatatud

keskkonnamõju strateegilist hindamist. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada.

Detailplaneering on koostatud Koppe OÜ poolt 2023 (töö nr AR68-23) ja muudetud

hoonestusala vähendamise osas juulis 2024. Riigimaanteelt mahasõidu asukohta ei muudetud.

Lähtudes planeerimisseaduse § 133 esitab Emmaste Osavalla Valitsus antud planeeringu

Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks. Kooskõlastus palume saata e-mailile:

[email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisi Mäeumbaed

abivallavanem

Lisa: Meistri kinnistu muudetud detailplaneering

Pilvi Post

462 2445, [email protected]

Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis muuhulgas sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta.

Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

3.1.1. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• avalikult teelt mahasõit ja elamukrundi juurdepääsutee, parkimiskohad;

• hooned;

• tehnovõrgud ja -rajatised.

Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust. Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010

Koppe OÜ Reg. nr. 12092951 Kodasoo küla [email protected] Kuusalu vald

Tel. 51 47540

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

3.1.2. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• riigiteelt mahasõidu ning krundi juurdepääsutee rajamine, krundisisesed juurdepääsuteed, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste jaoks. Nähtavust piiravad takistused (puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) tuleb kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist;

• rajatakse krunti teenindavad võrgud ning krundisisesed tehnovõrgud;

• planeeritud krundile püstitatakse hooned.

Osapoolt kohustused:

Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja - rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

Koppe OÜ 05.09.2023 Lisa 4.1./2

Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;

• regulaarselt tellida olemasoleva puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

Koppe OÜ Reg. nr. 12092951 Kodasoo küla [email protected] Kuusalu vald

Tel. 51 47540

KRUNT 1

60

5

30

p2

EP

HL

lk

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) Epipactis palustris (soo-neiuvaip) Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp)

20

40

Meistri kinnistu detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Põhijoonis

JN100

1:1000

Evert Olof Post

Veiko Koppe

Hiiumaa vald Haldi küla

Meistri

AR68-23 08.07.2024

A2

PLANEERINGUALA M 1:1000

LÄHTEANDMETE LEPPEMÄRGID

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna kõrgusjoon Tee Haljastus, haljasala Nõlv, reljeef

Planeeringuala piir*

Ranna ehituskeeluvööndi ulatus vastavalt Emmaste valla üldplaneeringule (kehtestatud 30.09.2005)

Katastriüksuse nimi

KITSENDUSED

Korduva üleujutusega ala piir vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 (3¹) Ranna ehituskeeluvööndi ulatus vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 (4)

Kraav Elektri keskpinge õhuliin

Riigitee kaitsevööndi ulatus Keskpinge õhuliini kaitsevööndi ulatus

Olemasolev kinnistu

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

K ru

nd i n

r Meistri 1

Planeeritud parkimis- kohtade

arv

≥2

Kinnistul kehtivad piirangud

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Kinnistule planeeritud piirangud

TP3 - ranna ehituskeeluvöönd (200 m) - riigitee kaitsevöönd (30 m) - II ja III kaitsekategooria

taimeliikide kasvukoht - II kaitsekategooria linnuliigi

elupaik

- puurkaevu hooldusala - omapuhasti kuja - tuleohutuskuja

Krundi ehitusõigused

Krundi kasutamise sihtotstarve

EP5 HL95

Krundi pindala

(ha)

6,92

Hoonete suurim

lubatud arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud

kõrgus (m)

3 300

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Hoone katuse tüüp

ja kalle

viilkatus 30°..45°

Hoonete suurim lubatud suletud netopind (m²)

400

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded

- hooned sobitada hoonestusalale piirkonna maastikku ja looduse üldist miljööd arvestavalt

- hooned peavad olema kaasaegsed ja energiatõhusad - ehitusmaterjalide valikul eelistada naturaalseid materjale ja

vältida imitatsioone

JN100_Haldi_Meistri_Põhijoonis_2024.07.08.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM)

PLANEERITUD MAAKASUTUS

EP - üksikelamu maaEP HL - looduslik maa

PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID

Krundi piir Krundi numberKRUNT 1

Juurdepääsu- ja krundisisene tee, parkimiskoht

p2

LIIKLUS, PARKIMINE

Juurdepääs krundile Parkimiskohtade arv krundil

Krundi maapealne hoonestusala

HOONED, RAJATISED

lk

TEHNOVARUSTUS Veetorustik

Kanalisatsioonitorustik Madalpinge elektrikaabel

Puurkaev ja selle hooldusala

Elektri liitumiskilp

Planeeritud põhihoone

HL

Ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise ettepanek

* Planeeringuala piir on esituskuju joonisel kujutatud visuaalse selguse huvides tegelikkusest suuremana

LOODUSKAITSE III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala piir

Riigitee nähtavusala

Elektri maakaabel

Planeeritud abihoone

põhihoone 8 m abihoone 6 m

põhihoone 2 abihoone 1

PLANEERINGUALA SKEEM M 1:5000

VÕIMALIKUS ASUKOHAS PLANEERINGULAHENDUS Säiliv kõrghaljastus

PLANEERINGU KOOSTAMISE JA FINANTSEERIMISE LEPING nr 14-1/113

Kärdla (kuupäev digiallkirjades)

Hiiumaa Vallavalitsus, registrikood 77000424, keda esindab valla põhimääruse alusel vallavanem Hergo Tasuja isikus (edaspidi nimetatud Tellija), Evert Olof Post, e-mail [email protected] (edaspidi nimetatud Huvitatud Isik) ning Koppe OÜ, registrikood 12092591 (edaspidi nimetatud Koostaja), juhataja Veiko Koppe isikus, kes tegutseb põhikirja alusel, kõik koos nimetud ”pooled” leppisid kokku alljärgnevas:

1. Lepingu objekt ja eesmärk 1.1. Käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) objekt on Huvitatud isiku poolt esitatud

detailplaneeringu algatamise taotluse alusel Tellija poolt menetlusse võetud detailplaneeringu nimetusega ”Haldi küla Meistri kü detailplaneering” (edaspidi Detailplaneering) koostamise korraldamine;

1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida poolte vahelisi suhteid Detailplaneeringu menetlemisel. 2. Poolte avaldused ja kinnitused 2.1 Pooled kinnitavad, et nad on Lepinguga põhjalikult tutvunud ning Lepingu sõlmimisega ei

riku nad ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti ega sisedokumendi sätet ega varem sõlmitud lepingutega endale võetud kohustust;

2.2 Pooled avaldavad ja kinnitavad, et Poolte esindajate volitused on kehtivad ning puuduvad asjaolud, mis piiraksid või välistaksid Poolte õigust sõlmida ja täita käesolevat lepingut;

2.3 Pooled on teadlikud, et kohalik omavalitsus peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise (PlanS § 4 lg 2 p 2);

2.4 Pooled on teadlikud, et detailplaneeringu võib koostada asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik (edaspidi planeerija) (PlanS § 4 lg 5);

2.5 Pooled on teadlikud, et detailplaneeringu koostamise ja vormistamise nõuete muutumisel detailplaneeringu menetlemise käigus, tuleb detailplaneering uute nõuetega vastavusse viia;

2.6 Huvitatud isik ja Koostaja on teadlikud, et Lepingu sõlmimine ei tekita õiguspärast ootust, et detailplaneering võetakse vastu või kehtestatakse, sõltumata detailplaneeringu menetlemise ajast ja kulutustest;

2.7 Lepingu lõpetamisel võib Hiiumaa Vallavalitsus teha otsuse ka planeerimismenetluse lõpetamiseks.

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1 Tellijal on õigus: 3.1.1 keelduda tingimusteta detailplaneeringu esitamisest vastuvõtmiseks, kui Koostaja või

Huvitatud isik ei ole täitnud Lepinguga võetud kohustusi või esitatud detailplaneering on ilmselgelt ebaprofessionaalselt koostatud, vastuolus lähtematerjalidega või avalike huvide ja väärtustega;

3.1.2 keelduda tingimusteta detailplaneeringu esitamisest kehtestamiseks ning lõpetada planeeringumenetlus kui ei saavutata tasakaalustatud lahendust (kompromissi) avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ja vastuväidete esitajate ning planeeritava ala omanike vahel, arvestades avalike huvide ja väärtuste kaitse vajadusega.

3.2 Tellija kohustub: 3.2.1 korraldama ja juhtima detailplaneeringu koostamist ja tagama võimalikult paljude

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks;

3.2.2 tegema mõistliku aja jooksul detailplaneeringu koostamise käigus vajalikud menetlustoimingud, kui Koostaja ja Huvitatud isik täidavad Lepingus sätestatud kohustused nõuetekohaselt ja tähtajaks;

3.2.3 võimaldama Koostajal ja Huvitatud isikul tutvuda detailplaneeringu materjalidega ning andma informatsiooni planeeringu menetluse käigust;

3.2.4 koostama Tellija poolt heakskiidetud planeeringulahenduse ja nõuetekohaselt vormistatud planeeringumaterjalide alusel Hiiumaa Vallavalitsuse/Vallavolikogu korralduse/otsuse eelnõu detailplaneeringu algatamise/vastuvõtmise/kehtestamise otsustamiseks, v.a. Lepingu p 3.1.2 ja 3.1.3 sätestatud juhul.

3.3 Koostajal on õigus: 3.3.1 saada detailplaneeringu koostamiseks vajalikku Tellija käsutuses olevat informatsiooni ja

Tellija poolt kehtestatud hinnakirja alusel vajalikke materjale; 3.3.2 saada detailplaneeringu koostamise eest tasu vastavalt Lepingu p 3.6.1. 3.4. Koostaja kohustub: 3.4.1 tegema planeerimistööd vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele ning detailplaneeringu

algatamise korraldusele/otsusele; 3.4.2 koostama detailplaneeringu mõistliku aja jooksul ning esitama selle koos Tellija nõutud

paranduste ja täiendustega paberkandjal ühes eksemplaris ning digitaalselt (põhijoonise ja seletuskirja) vastuvõtmise korralduse/otsuse eelnõu koostamiseks;

3.4.3 teavitama Tellijat asjaoludest, mis takistavad detailplaneeringu koostamist mõistliku aja jooksul;

3.4.4 edastama elektrooniliselt Tellija määratud ajaks ja mahus detailplaneeringu materjalid planeerimisseaduses tulenevate kohustuste täitmiseks;

3.4.5 edastama Tellija määratud ajaks, mahus ja arvul detailplaneeringu materjalid Planeerimisseaduses tulenevate kohustuste täitmiseks;

3.4.6 edastama Tellija nõudmisel detailplaneeringu menetluse käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete lahendamiseks põhjendatud kirjaliku seisukoha;

3.4.7 osalema Tellija nõudmisel detailplaneeringu lähteseisukohti ja (eskiis)lahendusi tutvustavatel avalikel aruteludel ning järelevalve käigus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt korraldavatel koosolekutel;

3.4.8 täiendama ja parandama detailplaneeringut vastavalt Tellija nõudmistele ning esitama Tellija poolt kooskõlastatud detailplaneeringu neljas eksemplaris paberkandjal ja ühe eksemplari digitaalselt tellijale kehtestamise otsuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks Hiiumaa Vallavalitsusele või Vallavolikogule otsuse tegemiseks.

3.5 Huvitatud isikul on õigus: 3.5.1 esitada tellijale ettepanekuid detailplaneeringu lahenduse suhtes; 3.5.2 tutvuda kõikide detailplaneeringu materjalidega ning saada teavet detailplaneeringu

menetlemise käigust. 3.6 Huvitatud isik kohustub: 3.6.1 tasuma kõik detailplaneeringu koostamisega seotud kulud; 3.6.2 kirjalikult teatama Tellijale planeeringualal paikneva temale kuuluva kinnistu või

asjaõiguse võõrandamisest kolmandatele isikutele; 3.6.3 planeeringualal paikneva kinnistu või asjaõiguse võõrandamisel kolmandatele isikutele

eelnevalt täitma Lepinguga võetud kohustused või andma need kolmandatele isikutele üle, fikseerides selle võõrandamislepingus ja informeerima pooli kohustuste üleminekust;

4. Poolte teated 4.1. Kõik Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud informatiivse

iseloomuga teated, mille edastamisel Pooltel ei ole õiguslikke tagajärgi. Õiguslikke tagajärgi omavad teated tuleb edastada järgnevatel aadressidel:

Tellija kontaktisik (menetleja) abivallavanem, tel 5887 7836, e-post [email protected] ;

Koostaja kontaktisik Veiko Koppe, tel 5130891, e-post: [email protected]; Huvitatud isik Evert Olof Post, tel +46 73 582 11 33, e-post [email protected] 4.2 Teade loetakse kätteantuks, kui: 4.2.1 teade on üle antud allkirja vastu; 4.2.2 teade on saadetud Pooltele lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud

vähemalt 3 (kolm) tööpäeva; 4.2.3 teade on saadetud kontaktisikute e-postile. 4.3 Lepingus sätestatud kontaktandmete muutustest kohustub Pool teavitama teisi Pooli

viivitamatult. Informatiivsed teated võib edastada telefoni või e-posti teel.

5. Poolte vastutus 5.1 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad

Pooled Lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. 5.2 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6. Lepingu kehtivus 6.1 Leping jõustub detailplaneeringu algatamise korralduse jõustumisel. 6.2 Leping on sõlmitud tähtajaga kaks (2) aastat. Kui Pool ei ole teistele Pooltele hiljemalt üks

(1) kuu enne Lepingu tähtaja saabumist kirjalikult teatanud, et ta soovib Lepingu lõpetada, pikeneb Leping samadel tingimustel 1 (ühe) aastase tähtaja kaupa.

7. Lepingu muutmine ja lõpetamine 6.1 Pooled võivad Lepingut muuta igal ajal nendevahelisel kokkuleppel, vormistades muudatused

kirjalikult Lepingu lisana; 6.2 Tellija võib Lepingu ühepoolselt lõpetada Lepingu olulise rikkumise korral Koostaja või

Huvitatud isiku poolt, teatades sellest Pooltele vähemalt neliteist (14) päeva ette. Oluliseks rikkumiseks loevad Pooled Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmist, ilmselgelt ebaprofessionaalselt koostatud detailplaneeringu esitamist, lähtematerjalidega vastuolus oleva detailplaneeringu esitamist jms.

6.3 Tellija võib Lepingut ühepoolselt muuta või selle lõpetada, kui muutub kehtetuks või tühistatakse detailplaneeringu algatamise või vastuvõtmise korraldus või kui see on vajalik avalike huvide või väärtuste kaitseks.

8. Vaidluste lahendamine Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.

9. Muud sätted Leping kehtib, kui selle on digitaalselt allkirjastanud kõik osapooled ning leping kehtib eraldiseisvalt kas kõiki allkirju sisalduva digikonteinerina või trükituna koos allkirjade kinnituslehega.

10. Poolte rekvisiidid

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tellija Koostaja Huvitatud isik Hiiumaa Vallavalitsus Koppe OÜ Evert Olof Post reg nr 77000424 reg kood 12092591 elukoht: Klockarlötsvägen 15 asukoht: Keskväljak 5a asukoht: Kodasoo küla 13795 Österhaninge Kärdla 92413 Harjumaa 74632 Sweden tel: 463 6082 tel: 5130891 tel: +46 73 582 11 33

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023

otsuse nr 93

Lisa 1

Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri

kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 05.10.2022)

1.2 Hiiu maakonnaplaneering

1.3 Emmaste valla üldplaneering

1.4 Transpordiameti 22.11.2022 kiri nr 7.2-2/22/24068

1.5 Rahandusministeeriumi 21.11.2022 kiri nr 15-3/8488-2

1.6 Keskkonnaameti 28.10.2022 kiri nr 6-2/22/20881-2

1.7 Maaeluministeeriumi 09.12.2022 kiri nr 4.1-5/2088-1

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Planeeringualana mõistetakse Meistri kinnistust ca 1 ha suurust ala (joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 20501:001:1520

Sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Kinnistusraamatu registriosa nr 21324350

Planeeritav Meistri kinnistu on hoonestamata.

Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Meistri kinnistu detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Õngu-Mänspe-Haldi II klassi

kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgsed

kasutustingimused väärtuslikul maastikul: Ala sobib elamu- ja suvilaehituseks, kuid uued hooned

tuleb hoolikalt maastikku sobitada; hooldussoovitused: Teega piirnevad külapõllud ja rohumaad

tuleks hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Ala

vanemaid okasmetsi oleks soovitav majandada püsimetsana. Planeeringuala piirneb põhjast, idast

ja läänest erakinnistutega, lõunast riigimaanteega ja loodest merega. Planeeringualale toimub

perspektiivne juurdepääs 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja

teostada. Planeeringuala ala asub Haldi külas, kus antud piirkonnas on tegemist endise

rannakarjamaaga. Ala on hoonestamata ja seal ei ole olnud ajaloolist asustust.

Emmaste valla üldplaneeringu muutmise põhjendatud kaalutlused: lähimad majapidamised asuvad

planeeringualast ca 200-250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk olemasolev hoonestus

asub planeeringualale suhteliselt lähedal; planeeringualast ca 750 m kaugusel asub Haldi sadam,

mis on kasutusel kohalike kalurite väikesadamana ja on viimastel aastatel läbi teinud suure arengu

(sadama kaid on värskelt rekonstrueeritud, hetkel rekonstrueeritakse sadamakuuri); sadamaalaga

piirnev Haldi säär on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana; planeeringualaga

piirnevast riigimaanteest lõunapool tee ääres asub kaks majapidamist; planeeringuala ja sadama

vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei rikutaks üldist

miljööd, tekiks häirivat ebakõla ega väheneks ala väärtus.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi: soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne

hoonestusala jääb III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria taimeliigi

elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m kaugusele, siis kavandatav

tegevus neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Meistri kinnistu asub terves ulatuses ranna või kalda ehituskeeluvööndis (joonis 3). Meresaartel on

ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd

koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole

Meistri kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud. Üldplaneeringu järgi on perspektiivne

hoonestusala määratud perspektiivseks pere- ja ridaelamu maaks (joonis 4).

3. Planeeringu eesmärk

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse

lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine,

ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jagamine

Planeeringuga kinnistut ei jagata.

4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühele elamule ja kuni kahele abihoonele

koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate

kitsendustega. Maa kasutamise sihtotstarve määratakse planeeringuga.

4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule

sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete

määramisel arvestada, et:

• hoonestatavale krundile on lubatud püstitada üks elamu ja kuni 2 abihoonet;

• hoonestuse korruselisus: elamul kuni 2, abihoonetel kuni 1; ehitiste suurim lubatud kõrgus elamul

kuni 8 m, abihoonetel kuni 6 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale;

• hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.4. Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs hoonestusalale lahendada 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt. Krundile planeerida

minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. Vajadusel määrata servituutide asukohad. Tee

asukoht määrata nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ümberkaudse loodusega. Planeeringu koostamisel

lähtuda Transpordiameti 22.11.2022 kirjast nr 7.2-2/22/24068-2.

4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine teostada

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhiste tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

4.7. Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10. Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine

Vajadusel koostada kitsenduste kaart.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Emmaste Osavalla Valitus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija),

kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seada

tingimused võimalike mõjude leevendamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.

5.2. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise

leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala

tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus

geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale.

Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, side, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning

perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja

neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus. Detailplaneeringu joonisele (geo-alusele) peavad

olema kantud kraavid, truubid, teed, puhastuslodu, tuletõrje veevõtukoht

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).

• üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamine jaanuar 2023

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse

vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija

poolt

veebruar–juuli

2023

Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele

ülevaatamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine

august-

september 2023

Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega oktoober-

november 2023

Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavolikogu poolt ning avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning

detsember 2023 -

mai 2024 (avalik

avaliku arutelu korraldamine väljapanek

vähemalt 30

päeva)

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste

sisseviimine detailplaneeringusse

juuni 2024

Rahandusministeeriumi poolt planeeringu heakskiitmine juuli-august 2024

Planeeringu kehtestamine vallavolikogu poolt, kui ei ole tekkinud

olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid

vastuväiteid

september 2024

5.3. Täiendavad uuringud

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4. Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu koostamise korraldaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-alal

olemasolevate või sinna kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud

koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu

koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate

kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse

elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö

kinnitus lisada planeeringule.

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Emmaste Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering kooskõlastatakse:

• Päästeameti Lääne Päästekeskus

• Transpordiamet

• Keskkonnaamet

Planeeringu menetlusse kaasatakse Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ, piirinaabrid – Seere

(20501:001:1519), Haldi-Urve (17501:001:0166), Siimu-Sauna (17501:002:2720), Männi

(17501:002:2740), Kadaka (17501:002:2750), Sambliku (17501:002:0441) ja Uue-Sambliku

(17501:002:0442) kinnistute omanikud.

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavolikogule vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf

ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris. Digitaalselt allkirjastatud failide konteiner

koos kaaskirjaga saata e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Hiiumaa

vald Emmaste küla Vallamaja.

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Emmaste Osavalla

Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi

detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.

Kui detailplaneeringusse tehakse muudatusi, mis muudavad planeeringu põhilahendust, korratakse

osaliselt detailplaneeringu menetlust. Menetluse kordamise vajadust tuleb hinnata ka

detailplaneeringu osalisel kehtestamisel.

Lähteseisukohad koostas:

Pilvi Post, 462 2445

maa- ja ehitusspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023

otsuse nr 93

Lisa 2

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.

Emmaste 18.10.2022

1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed

Vastavalt Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele ja

lahendusskeemile (joonis 2) on Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri kinnistu (katastritunnus

20501:001:1520, pindala 6,92 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone

püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, krundile juurdepääsu lahendamine

ning haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimuste määramine. Planeeringuala suurus on ca 1 ha.

Krundi kasutamise sihtotstarveteks määratakse 10% ulatuses üksikelamu maa, 90% ulatuses

looduslik maa. Kinnistut ei jagata. Kinnistu sihtotstarvet ei muudeta, see jääb 100%

maatulundusmaaks.

Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Meistri kinnistu detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal.

Planeeringuala piirneb põhjast, idast ja läänest erakinnistutega, lõunast riigimaanteega ja loodest

merega. Planeeringualale toimub perspektiivne juurdepääs 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt.

Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada.

Planeeringuala ala asub Haldi külas, kus antud piirkonnas on tegemist endise rannakarjamaaga.

Ala on hoonestamata ja ajaloolist asustust seal ei ole olnud.

Emmaste valla üldplaneeringu muutmise põhjendatud kaalutlused: planeeringualast asuvad

lähimad majapidamised ca 200-250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk olemasolev

hoonestus asub planeeringualale suhteliselt lähedal; planeeringualast ca 750 m kaugusel asub Haldi

sadam, mis on kasutusel kohalike kalurite väikesadamana, mis on viimastel aastatel läbi teinud

suure arengu (sadama kaid on värskelt rekonstrueeritud, hetkel rekonstrueeritakse sadamakuuri);

sadamaalaga piirnev Haldi säär on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana;

planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõunapool asub kaks majapidamist; planeeringuala ja

sadama vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei rikuta üldist

miljööd, tekiks häirivat ebakõla ega väheneks ala väärtus.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi: soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne

hoonestusala jääb III kaitsekategooria liikide elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria

taimeliigi elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m kaugusele, siis

kavandatav tegevus neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Meistri kinnistu asub terves ulatuses ranna või kalda ehituskeeluvööndis (joonis 3). Meresaartel on

ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd

koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole

Meistri kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud. Planeeringuga tehakse ettepanek

üldplaneeringu muutmiseks üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi vähendamiseks

hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Emmaste valla üldplaneeringu järgi on perspektiivne hoonestusala määratud perspektiivseks pere-

ja ridaelamu maaks (joonis 4).

2. Eelhinnangu õiguslik alus

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000

võrgustiku alale mõju, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest. Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33

lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

3. Eelhinnang

3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal esinevad

loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Õngu-Mänspe-Haldi II klassi kohaliku

tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Kasutustingimused väärtuslikul maastikul: Ala sobib elamu-

ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Hooldussoovitused:

Teega piirnevad külapõllud ja rohumaad tuleks hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada

ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Ala vanemaid okasmetsi oleks soovitav majandada püsimetsana.

Uue krundi moodustamisega ei rikuta merevaadet ega üldist miljööd, kui see paigutatakse nii, et ei

väheneks ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii,

et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.

Kõlvikuliselt koosseisult moodustab Meistri kinnistust looduslik rohumaa 0,23 ha, metsamaa 4,28

ha, muu maa 2,41 ha. Hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus elamule ja

kuni kahele abihoonele ning juurdepääsutee asukoht.

Meistri kinnistu asub terves ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Meresaartel on

ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd

koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole

Meistri kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust. Planeeringuga tehakse ettepanek

üldplaneeringu muutmiseks, ehituskeeluvööndi vähendamiseks hoonestusala ja juurdepääsutee

osas, mille kohta küsitakse nõusolekut Keskkonnaametilt.

Planeeritaval alal kultuuripärandit ega loodusvarasid ei esine. Tegemist on kaitstud põhjaveega

alaga. Planeeringuga kinnistut ei jagata ega muudeta katastriüksuse sihtotstarvet.

3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,

jäätme- ja energiamahukus, ning piirkonna teised tegevused.

Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selle lisade

alusel on kavandatava detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Meistri kinnistule hoonestusala ja

ehitusõiguse määramine elamule ja kuni kahele abihoonele ning juurdepääsutee asukoha

määramine. Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse püstitada uued eluhooned, mis ei

erine tavapärastest eluhoonetest.

Planeeringuala ala asub Haldi külas, kus antud piirkonnas on tegemist endise rannakarjamaaga ja

on hoonestamata. Alal ei ole olnud ajaloolist hoonestust. Lähimad majapidamised asuvad ca 200-

250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel. Planeeringualast ca 750 m kaugusel asub Haldi

sadam, mis on kasutusel kohalike kalurite väikesadamana ja on viimastel aastatel läbi teinud suure

arengu. Sadama kaid on värskelt rekonstrueeritud. Hetkel rekonstrueeritakse sadamakuuri.

Sadamaalaga piirnev Haldi säär on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana.

Planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõunapool asub kaks majapidamist. Planeeringuala ja

sadama vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises,

jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Eeldatavalt tekivad ühe majapidamise olmejäätmed,

mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa

valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke,

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või

õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.

Eeldatavalt tekivad ühe majapidamise olmejäätmed, mis tuleb sorteerida ja anda üle

jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Jäätmete hulk suureneb ühe majapidamise jäätmekoguse võrra, kuid kui neid vastavalt seadusele

käidelda, siis ei kaasne ohtu keskkonnale. Müratase võib suureneda ehitustegevuse käigus, kuid

see on ajutine. Edaspidine uute elamute ekspluateerimine mürataset ei suurenda.

3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.

Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne. Ehitiste püstitamise perioodil võib seadmetel

tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb

kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid.

3.5. Tegevusega kaasnev mõju ala väärtusele ja tundlikkusele, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised

ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid

negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega

kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab

kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest

eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus

ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise

ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.

Kultuuripärandit alal ei asu, maa ei ole intensiivses kasutuses.

3.6. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele ning ranna ja kalda kaitse eesmärkidele.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi: soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne

hoonestusala jääb III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria taimeliigi

elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m kaugusele, siis kavandatav

tegevus neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Lähim püsielupaik, Klaasirahu hallhülge püsielupaik, asub Meistri kinnistust ca 1,65 km kaugusel

ja planeeringualast ca 1,95 km kaugusel. Meistri kinnistu asub Vanamõisa hoiualast ca 5,5 km

kaugusel. Antud piirkonnas kattuvad Natura 2000 võrgustiku alad (Klaasirahu loodusala,

Vanamõisa loodusala ja Vanamõisa linnuala) püsielupaiga ja hoiualaga. Arvestades Natura 2000

võrgustiku alade asukohti ja kaugust planeeritavast alast, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava

tegevuse ebasoodsat mõju Natura aladele ning seal esinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ja liikidele.

Kui planeeritava tegevuse tulemusena säilitatakse rannal asuvad looduskooslused, piiratakse

inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, suunatakse asustus arvestades ranna eripära ja tagatakse

seal vaba liikumine ning juurdepääs, siis planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju

ranna kaitse-eesmärkidele. Kuna perspektiivne hoonestusala jääb väljapoole kaitsealuste liikide

elupaika, siis sellest tulenevalt ei kahjusta kavandatav tegevus ranna kaitse-eesmärkideks olevaid

kooslusi ja kaitsealuseid liike.

Kui ehitustööde käigus teostatavate tööde tegemisel järgitakse seadustest tulenevaid nõudeid, ei

ole kavandatav tegevus olulise mõjuga. Ehitustegevust tuleb planeerida selliselt, et see ei kahjusta

ranna kaitse eesmärke.

3.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega

loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete

rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.

Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse

ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks.

Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva

mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on

valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette

ei ole näha.

3.8. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi,

ei sea ohtu inimese tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate

avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise

ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid

ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt

lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka

ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub

pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või

nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Mõju on kõige

suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale

ette ei ole näha.

4. Järeldus

Eelhinnangust järeldub, et kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Võttes aluseks, et detailplaneeringuga kavandatakse elamu rajamist, võib planeeringuga

kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse

algatamiseks Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu osas.

Hiiumaa Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. kvaliteeti.

Keskkonnaga seotud riski vältimiseks tuleb sillutatavad/kõvakattega alad kavandada.

Eelhinnangu koostas:

maa- ja ehitusspetsialist Pilvi Post

462 2445, [email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023

otsuse nr 93

Lisa 3

Joonis 1 Meistri kinnistu asukoha skeem (väljavõte Maa-ameti ortofotolt)

Joonis 2 Meistri kinnistu planeeringuala

Joonis 3 Planeeringuala Maa-ameti kitsenduste kaardil koos ehituskeeluvööndi ja riigimaantee

kaitsevööndiga

Joonis 4 Väljavõte Emmaste valla üldplaneeringust koos ehituskeeluvööndi piiriga ja

kinnitatud sihtotstarvetega.

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Meistri detailplaneeringu koostamise

algatamine ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Emmaste valla üldplaneeringut muutva Meistri

kinnistu (katastritunnus 20501:001:1520, pindala 6,92 ha, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

1. Olemasolev olukord

1.1. Meistri kinnistu asub Emmaste valla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal. Üldplaneeringuga on määratud

minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.

1.2. Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Haldi külas asuvast Meistri (katastritunnus

20501:001:1520, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6,92 ha) kinnistust ca 1 ha. Meistri

kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb kinnistu 0,23 ha ulatuses looduslikust

rohumaast, 4,28 ha ulatuses metsamaast, 2,41 ha ulatuses muust maast.

1.3. Perspektiivsele hoonestusalale rajatakse uus mahasõit 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt.

1.4. Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliikide, soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.

III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on

keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne hoonestusala jääb

III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria taimeliigi elupaigast ca 300 m

kaugusele ning linnuliigi elupaik ca 450 m kaugusele, siis kavandatav tegevus neid liike ega nende

elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Lähim püsielupaik, Klaasirahu hallhülge püsielupaik, asub Meistri kinnistust ca 1,65 km kaugusel

ja planeeringualast ca 1,95 km kaugusel. Meistri kinnistu asub Vanamõisa hoiualast ca 5,5 km

kaugusel. Selles piirkonnas kattuvad Natura 2000 võrgustiku alad (Klaasirahu loodusala, Vanamõisa

loodusala ja Vanamõisa linnuala) püsielupaiga ja hoiualaga. Arvestades Natura 2000 võrgustiku

alade asukohti ja kaugust planeeritavast alast, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava tegevuse

ebasoodsat mõju Natura aladele ning seal esinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

ja liikidele.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Õngu-Mänspe-Haldi II klassi kohaliku

tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Kasutustingimused väärtuslikul maastikul: ala sobib elamu-

ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

3. Emmaste valla üldplaneeringu muutmise põhjendused

Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, ehituskeeluvööndi vähendamiseks

hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, sest üldplaneeringu järgi on perspektiivne hoonestusala

määratud perspektiivseks pere- ja ridaelamu maaks. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi sobib ala

elamu- ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Planeeringuga

soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei rikuta üldist miljööd, ei tekiks

häirivat ebakõla ega väheneks ala väärtus.

Planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõunapool asub kaks majapidamist. Planeeringuala ja

sadama vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud. Planeeringualast asuvad lähimad

majapidamised ca 200-250 m kaugusel, Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk olemasolev hoonestus

asub planeeringualale suhteliselt lähedal.

4. KSH algatamata jätmise põhjendused

Meistri kinnistu detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei

kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju.

Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes

aluseks, et detailplaneeringuga kavandatakse elamu rajamist, võib planeeringuga kaasnevaid

keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks

Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu osas.

Keskkonnaamet on oma 28.10.2022 kirjas nr 6-2/22/20881-2 jäänud samale seisukohale, et

eeldatavalt ei kaasne Meistri kinnistu detailplaneeringu ellurakendamisega olulist keskkonnamõju,

mistõttu KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Arvestades eeltoodut puudub eeldatavalt vajadus detailplaneeringu KSH algatamiseks.

5. Kehtiv detailplaneering

Planeeringualal ei ole kehtivat detailplaneeringut.

6. Detailplaneeringuga kavandatav

Planeeringuga kavandatakse ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamist koos nende juurde

kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning

parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks vähendades ehituskeeluvööndit

hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Detailplaneeringuga kinnistut ei jagata ja sihtotstarvet ei muudeta.

7. Detailplaneeringu menetlus

7.1. Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 05.10.2022 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine Haldi

külas asuval Meistri katastriüksusel.

7.2. Keskkonnaamet on 28.10.2022 kirjas nr 6-2/22/20881-2 palunud täiendada volikogu otsuse

eelnõud kirjas esitatud märkuste alusel.

7.3. Transpordiamet on 22.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/24068 kooskõlastanud volikogu otsuse

eelnõu.

7.4. Rahandusministeerium on 21.11.2022 kirjas nr 15-3/8488-2 palunud täiendada volikogu otsuse

eelnõud kirjas esitatud märkuste alusel.

7.5. Maaeluministeerium on 09.12.2022 kirjas nr 4.1-5/2088-1 öelnud, et ei pea antud

detailplaneeringu menetluses enda kaasamist vajalikuks.

8. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.

PlanS § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse

hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele

kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142

lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides

1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.

Pilvi Post

Emmaste Osavalla Valitsuse maa- ja ehitusspetsialist

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Tiit Reha

Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla

Valitsus

[email protected]

Teie 24.10.2022 nr 8-4.1/459

Meie 28.10.2022 nr 6-2/22/20881-2

Seisukoht Meistri kinnistu detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Austatud Tiit Reha

Esitasite Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks Hiiumaa vallas Haldi külas Meistri

kinnistu1 detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu (edaspidi otsuse eelnõu) koos seletuskirja ja

lähteseisukohtadega. Kirjale olid lisatud KSH vajalikkuse eelhinnangu eelnõu.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse

määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate

tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse

ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine

ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Keskkonnaamet annab KSH algatamise vajalikkuse kohta seisukoha Keskkonnaameti

pädevusse jäävas osas. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 6 ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 6 kohaselt tuleb

KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt

asutustelt.

Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet

seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist

keskkonnamõju, mistõttu KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Lõpliku otsuse KSH algatamise või algatamata

jätmise osas peab tegema kohalik omavalitsus.

Samas palume eelhinnangu ja otsuse eelnõu täiendada alltoodud märkuste alusel:

1. Meistri kinnistu ei paikne ühelgi kaitstaval alal. Planeeringualale jäävad Eesti Looduse

Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis), ja kolme III kaitsekategooria taimeliigi, soo-neiuvaip (Epipactis

palustris), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ning kahelehine käokeel (Platanthera

bifolia) elupaigad. II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja

1 Katastritunnus 20501:001:1520, pindala 6,92 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa

2 (3)

hävitamine, on keelatud2. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade

hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas3.

Eelhinnangu eelnõus Meistri kinnistu detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta on

kaitsealustest liikidest nimetatud III kaitsekategooria liigid, kuid puudub info II

kaitsekategooria liigi hariliku muguljuure kohta. Kuigi algatav detailplaneering hõlmab vaid

osa (ca 1 ha) Meistri kinnistust ning planeeringuga ei kavandata hoonestusala kaitsealuste

taimeliikide elupaika, tuleks eelhinnangut täiendada II kaitsekategooria liigi infoga ning

hinnanguga, kuidas mõjutab planeeringuga kavandatav tegevus seda liiki ja tema elupaika.

2. KSH eelhinnangu eelnõus on nimetatud lähim hoiuala (Vanamõisa lahe hoiuala4) ja lähim

püsielupaik (Klaasirahu hallhülge püsielupaik5), kuid puudub info lähimate Natura 2000

võrgustiku alade (Klaasirahu loodusala, Vanamõisa loodusala ja Vanamõisa linnuala) kohta.

Kuigi antud piirkonnas Natura 2000 võrgustiku alad kattuvad püsielupaiga ja hoiualaga, tuleb

KSH eelhinnangus nimetada ka Natura 2000 võrgustiku alad, millele mõju kaalutakse. KSH

eelhinnangut tuleb selles osas täiendada. Arvestades Natura 2000 võrgustiku alade asukohti ja

kaugust planeeritavast alast, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava tegevuse ebasoodsat

mõju Natura aladele ning seal esinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja

liikidele.

Märgime, et Klaasirahu hallhülge püsielupaik paikneb Meistri kinnistust ca 1,65 km kaugusel

ja planeeringualast ca 1,95 km kaugusel, mitte 3 km kaugusel nagu on toodud eelhinnangu

eelnõus. Palume eelhinnangu punkti 3.5 korrigeerida.

3. Meistri kinnistu paikneb tervikuna ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis. Ranna

ehituskeeluvööndis on üldjuhul uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.6

Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Ehituskeeluvööndit on erandkorras võimalik suurendada või vähendada, arvestades ranna või

kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.7 Ehituskeeluvööndi

vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja

Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega, milleks on

rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine,

ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

KSH eelhinnangu eelnõus on öeldud: „Kui planeeritava tegevuse tulemusena säilitatakse

rannal asuvad looduskooslused, piiratakse inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju,

suunatakse asustus arvestades ranna eripära ja tagatakse seal vaba liikumine ning juurdepääs,

siis planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ranna kaitse-

eesmärkidele.“ Samas puudub hinnang, kuidas planeeritav tegevus mõjutab ranna kaitse

eesmärke ja kas ehitustegevust on võimalik planeerida selliselt, et see ei kahjusta ranna kaitse

eesmärke. Palume KSH eelhinnangut täiendada hinnanguga tegevusega kaasnevale võimalikule

mõjule ranna kaitse eesmärkidele.

2 Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lg 7 3 LKS § 55 lg 8 4 Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 “Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” 5 Keskkonnaministri 20.12.2005 määrus nr 78 „Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja

kaitse-eeskiri“ 6 LKS § 38 lg 3 7 LKS § 40

3 (3)

Eelhinnangu eelnõu punktis 3.5 on öeldud: „Kuna perspektiivne hoonestusala jääb väljapoole

kaitsealuste liikide elupaika, siis sellest tulenevalt ei kahjusta kavandatav tegevus ranna kaitse-

eesmärkideks olevaid kooslusi ja kaitsealuseid liike.“ Juhime tähelepanu, et randade ja kallaste

kasutamise piirangud ei ole kehtestatud üksnes kaitsealuste alade ja liikide kaitseks. Ranna- ja

kaldaalad on ökoloogilises mõttes ökotonid – piirialad, kus kohtuvad erinevad keskkonnad.

Sellised alad on eriti olulised bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, kuna lühikesel

ruumigradiendil märkimisväärselt muutuvad keskkonnatingimused loovad sobiva elupaiga

väga erinevatele liikidele. Ranna- ja kaldaalade eripärane keskkond on koduks paljudele

spetsiifilistele liikidele, mida muudes elupaigatüüpides ei pruugi leiduda. Sellest tuleneb ka

vajadus randu ja kaldaid kaitsta. Lisaks rannale ja kaldale spetsiifilistele kooslustele laienevad

looduskaitseseaduses seatud ranna ja kalda kaitse kitsendused ka muudele rannal esinevatele ja

seeläbi rannale iseloomulikele looduslikele kooslustele. Ranna- ja kaldakaitsevööndid on

kehtestatud mitte ainult kaitsealuste, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade

kaitseks.

4. PlanS § 124 lõike 6 ja KeHJS § 332 lõigete 3-5 kohaselt tuleb anda KSH eelhinnang ja

kaaluda KSH vajalikkust lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest. Antud

juhul on eelhinnangu eelnõu koostamisel võetud aluseks KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud

keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kriteeriumid, mis kehtisid kuni 12.07.2017. Palume üle

vaadata. Keskkonnaameti kodulehel on toodud üks KSH eelhinnangu ja KSH ajalikkuse otsuse

näidis, mida on võimalik vajadusel KSH eelhinnangu koostamisel abimaterjalina kasutada.

5. Palume täiendada otsuse eelnõu sellega, et KeHJS § 35 lg 6 kohaselt tuleb KSH algatamisest

või algatamata jätmisest teavitada 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist ka elektrooniliselt,

liht- või tähtkirjaga KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi, sh Keskkonnaametit.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Hänni

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Meeli Kesküla 5345 4246

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hiiumaa Vallavalitsus

Emmaste Osavalla Valitsus

[email protected]

Arvamus Meistri kinnistu detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Austatud härra Reha

Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 24.10.2022 Rahandusministeeriumile

taotluse seisukoha saamiseks Haldi külas Meistri kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid

detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud lähteseisukohad, KSH eelhinnang

ning Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meistri detailplaneeringu koostamise algatamine,

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu).

Planeeringuala on hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Meistri kinnistu

(20501:001:1520, 6,92 ha), kõlvikuliselt koosseisult mets, muu maa ja rohumaa.

Detailplaneeringu eesmärk on moodustatavale krundile määrata ehitusõigus ja hoonestusala

elamu ja kahe abihoone rajamiseks. Samuti lahendatakse tehnovõrkude ja juurdepääsutee

paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus, seatakse olulisemad arhitektuuri- ja ehitusnõuded.

Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Haldi-Sadama riigimaanteelt (12134).

Planeeringualal on III kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemise tõenäosus ja väärtuslik

põllumajandusmaa keskmise boniteediga 29 ja 301.

Planeeringuala asub vastavalt 30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule pere-

ja ridaelamu maakasutuse juhtotstarbega maa-alal. Planeeringuala jääb osaliselt ranna

ehituskeeluvööndisse, detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna

ehituskeeluvööndi ulatust, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva

detailplaneeringuga.2

Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:

1 Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti. 2 Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna

ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on

200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.

Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m

kõrgune samakõrgusjoon.

Teie 24.10.2022 nr 8-4.1/458

Meie 21.11.2022 nr 15-3/8488-2

2

1. Kuna eelhinnangu kohaselt olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, ei ole

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine asjakohane. Samas palume PlanS § 4

lõike 2 punktist 5 lähtuda muude mõjude hindamisel. Kui menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.

2. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt paikneb

planeeringuala rohelise võrgustiku koridoris, kus võib arendada majandustegevust, kui see

ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei

ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Planeeringuala paikneb Õngu-Mänspe-Haldi II

klassi kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul, mis sobib suvilaehituseks, uusi hooneid

tuleb hoolikalt maastikku sobitada, teega piirnevaid rohumaid tuleb niita ja karjatada ning

vanemaid okasmetsi majandada püsimetsana. Planeeringuala piirneb ilusa

maanteelõiguga. Ilusateks maanteelõikudeks määrati maakonnaplaneeringus teed, mis

läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku, enamasti jäävad need väärtuslike maastike

piiridesse ja nende puhul kehtivad analoogsed hooldussoovitused. Seejuures enim

tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Palume

detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud soovitusi.

3. Detailplaneeringu korrektsuse ja üheselt mõistetavuse huvides palume eelnõud täiendada

võttes arvesse alljärgnevaid märkusi:

3.1.Eelnõus ei ole planeeringuala ja hoonestusala üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt

kirjeldatud. Näiteks eelnõus on märgitud, et planeeringuala suurus ca 1 ha ja samuti, et

planeeringualana mõistetakse Meistri kinnistut tervikuna. Seejuures on Meistri kinnistu

pindala 6,92 ha. Arusaamatu on lause: Planeeringuga määratakse perspektiivsel

hoonestusalal - hoonestusala ja ehitusõigus ühele elamule ja kuni kahele abihoonele koos

peamiste arhitektuursete tingimustega.

3.2. Üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi ehitusõiguse määramine,

PlanS § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega muuhulgas selle

kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Eelnõu kohaselt krundi sihtotstarvet ei muudeta,

see jääb 100% maatulundusmaaks. Selgitame, et PlanS § 126 lõike 5 kohaselt määrab

krundi kasutamise sihtotstarve, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu

kehtestamist kasutada. Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on määrata krundile

ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja abihoonete rajamiseks, seega ei ole maatulundusmaa

sihtotstarve kooskõlas detailplaneeringu eesmärgiga. Lisame, et krundi kasutamise

sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise

kasutamise otstarbe, seejuures võib krundile määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

3.3. Juhime tähelepanu, et Meistri kinnistu katastritunnus on 20501:001:1520, kuid eelnõus

on märgitud 20501:001:1250.

4. Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga. PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on

detailplaneeringu üks ülesannetest kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel

lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale

planeeringuga kehtestatud tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda,

kuidas ja millistel tingimustel läbipääs ja/või juurdepääs tagatakse ning milliseid

meetmeid tuleb selleks vajadusel rakendada.

5. Palume eelnõusse lisada täiendavalt asutuseks Maaeluministeerium, kellega tuleb

detailplaneeringu koostamisel koostööd teha (väärtuslikku põllumajandusmaad

3

puudutavates küsimustes). Palume lisada teisel pool Haldi Sadama teed paiknevate

Siimu-Sauna, Männi, Kadaka, Sambliku, Uue-Sambliku kinnistute omanikud, kes

tuleb lisaks eelnõus nimetatutele kaasata.

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud

kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes

on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel palume

lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest.

6. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1

kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu

muutmise ettepanekut. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 7 peab juhul, kui detailplaneering

sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle

koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui

reegel, on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses, kus

Riigikohus leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa

üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse

võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks

detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab

paindlikuma võimaluse kohanduda muutuvate olude ja vajadustega. Arvestades PlanS §

142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab üldplaneeringu muutmise

vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud.

Palume esitatud eelnõud täiendada ning lisada vastavad kaalutlused ja üldplaneeringu

muutmise vajaduse põhjendused. Detailplaneeringu koostamisel palume eeltoodust

lähtuda.

Märgime, et planeeringute kvaliteet sõltub väga suurel määral ülesande püstitusest, sh

lähteseisukohtade kvaliteedist, seejuures kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et

detailplaneering vastaks PlanS nõuetele. Detailplaneeringu koostamisel palume juhinduda

detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

Detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige

uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse

veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad

sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud

menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja

vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Juhime tähelepanu, et kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21, § 130 või § 131 kohased lepingud,

on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja need tuleb avalikustada kohaliku

omavalitsuse veebilehel.

Palume detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitada Rahandusministeeriumile PlanS §

81 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate

koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.

4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus

Urve Pill 715 5809

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Emmaste Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 24.10.2022 nr 8-4.1/460

Meie 22.11.2022 nr 7.2-2/22/24068-2

Seisukohtade väljastamine Haldi küla Meistri

kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

20501:001:1520, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on üksikelamu kavandamine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12134

Haldi sadama tee km 1,15-1,60. Riigitee 2021.a keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 35 autot,

kiiruspiirang 90 km/h. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs (ristumiskoht) kavandada asukohast, kus nähtavuskolmnurgad 3x150 m on

maksimaalselt tagatavad riigiteealusel maal.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad (3x150 m) vastavalt juhisele

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS

§ 72 lg 2). Nõustume nähtavuskolmnurkadega 3x150 m, mis vastavad projektkiirusele 80

km/h, kuna üldjuhul riigitee parameetrid (kruuskate) ei võimalda sõita maksimaalse lubatud

kiirusega.

5. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

2 (2)

6. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone hoone ehitamise

alustamise teatise esitamist.

7. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

8. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust.

9. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, tehnorajatis

jms) kaugused riigitee katte servast.

10. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

12. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Palusalu

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

58507716, [email protected]

Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Tiit Reha Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus

Teie: 22.11.2022 nr 8-4.1/500 Meie: 09.12.2022 nr 4.1-5/2088-1

Arvamus Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri kinnistu detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta Austatud härra Reha Planeerimisseaduse § 76 lõike 2 alusel palub Hiiumaa Vallavalitsuse Emmaste Osavalla Valitsus Maaeluministeeriumilt arvamust Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri kinnistu detailplaneeringu algatamise vallavolikogu otsuse eelnõu kohta. Hiiumaa vallas Haldi külas asuva maatulundusmaa sihtotstarbega Meistri kinnistu (katastritunnus 20501:001:1520), mille pindala on 6,92 hektarit, detailplaneeringuala suurus on üks hektar ning detailplaneeringu eesmärgiks on määrata krundile hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, lahendada juurdepääs krundile ning määrata haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Kinnistu sihtotstarvet ei muudeta. Maakatastri andmetel on kinnistu kõlvikulises koosseisus 4,28 hektarit metsamaad, 0,23 hektarit looduslikku rohumaad ning 2,41 hektarit muud maad. Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meistri detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu lisas 1 toodud detailplaneeringu lähteseisukohtadest nähtub, et hoonestusala kavandatakse metsamaale ja looduslikule rohumaale. Meistri kinnistul ja kinnistuga piirnevatel kinnistutel olevad looduslikud rohumaad ei ole kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning nende maade kohta ei ole taotletud ja makstud toetusi. Sellest saab järeldada, et Meistri kinnistul olev väike loodusliku rohumaa ala ei ole põllumajanduslikus kasutuses. Maaeluministeerium on nõus Meistri kinnistu detailplaneeringu algatamisega, samuti Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meistri detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu ja selle lisaga 1 „Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“. Maaeluministeerium ei võta seisukohta vallavolikogu eelnimetatud otsuse eelnõu lisas 2 toodud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.

2 (2)

Tulenevalt eeltoodust ei pea Maaeluministeerium vajalikuks enda edasist kaasamist selle detailplaneeringu menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Helve Hunt 625 6511 [email protected]

TEHNILISED TINGIMUSED 454383

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

Kuusk, Arno

Isiku- või registrikood

38208210236

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla linn, Metsa tn, 35a

Sihtnumber

92413

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

526 7075

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Telefon e-post

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Meistri Haldi küla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

20501:001:1520

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam

EMMASTE 35/10

Toitefiider

ÕNGU:EMM

Jaotusalajaam

Peetri:(Hiiu)

Jaotusfiider

F1:Peetri:(Hiiu)

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 454383

KLIENDI TEGEVUSED 1. Olemasoleva alajaama Peetri:(Hiiu) fiidri F1 baasil näha ette uuele objektile toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistute piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile soovitavalt mitmekohalisena teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Lauri Aksalu, tel. 5878 9380, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Lauri Aksalu

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

+37258789380 | [email protected]

Koostatud: 05.07.2023

Kehtib kuni: 05.07.2025

2/2

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Hiiumaa valla Emmaste Osavalla Valitsus

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 21.12.2023 nr 8-4.1/439 Meie: 16.01.2024 nr 14-3/4147-1

Meistri detailplaneeringu kohta arvamuse esitamine ning täiendavate koostöötegijate ja

kaasatavate määramine

Hiiumaa valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

21.12.2023 Haldi külas Meistri detailplaneeringu (detailplaneering) planeerimisseaduse

(PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ja PlanS § 142 lõike 4 alusel isikute ning

asutuste määramiseks, kellega tuleb koostööd teha või keda detailplaneeringu koostamisel

kaasata. Käesolevaga esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukoha

ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnast.

Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsusega nr 93. Nimetatud

otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH), kuna KSH eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline

negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 28.10.2022 kirjas nr

6 2/22/20881 2

Planeeringuala moodustab hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Meistri kinnistu

(20501:001:1520), kõlvikuliselt koosseisult metsamaa, muu maa, looduslik rohumaa

Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Haldi sadama riigiteelt (12134).

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala

rohelise võrgustiku koridoris, kus võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus

kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise

võrgustiku toimimist. Planeeringuala paikneb Õngu-Mänspe-Haldi II klassi kohaliku

tähtsusega väärtuslikul maastikul, mis sobib suvilaehituseks, uusi hooneid tuleb hoolikalt

maastikku sobitada, teega piirnevaid rohumaid tuleb niita ja karjatada ning vanemaid okasmetsi

majandada püsimetsana. Planeeringuala piirneb ilusa maanteelõiguga. Ilusateks

maanteelõikudeks määrati maakonnaplaneeringus teed, mis läbivad kaunist ja vaheldusrikast

maastikku, enamasti jäävad need väärtuslike maastike piiridesse ja nende puhul kehtivad

analoogsed hooldussoovitused. Seejuures enim tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike

kujundamisele ja hooldamisele.

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas, seal on tõenäosus nelja III

kaitsekategooria taimeliigi esinemiseks ja sinna jääb ühe II kaitsekategooria taimeliigi ja ühe II

kaitsekategooria loomaliigi elupaik.

Detailplaneeringuga moodustatakse üks krunt, kuhu määratakse ehitusõigus ja hoonestusala

kuni 8 m kõrguse elamu ja kahe abihoone rajamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku 300 m2.

2 (3)

Emmaste valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt pere- ja ridaelamumaal

ning osaliselt nn valgel alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust, mistõttu on

tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks

palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:

1. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt moodustab planeeringuala Meistri kinnistu

(6,92 ha).

Põhijoonisel on Meistri kinnistust moodustatud krunt kasutamise sihtotstarvetega

pereelamumaa 5% ja looduslik maa 95%. Nähtav on krundi idapoolne osa, kus on

kujutatud planeeringuala ja selle sees omakorda hoonestusala.

Rõhutame, et PlanS § 3 lõike 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala ehk

planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus. PlanS § 126 kohaselt on

planeeringuala kruntideks jaotamine ning krundi hoonestusala ja ehitustingimuste

määramine detailplaneeringu kohustuslikud ülesanded.

Palume detailplaneeringus planeeringuala PlanS kohaselt, selgelt ja üheselt mõistatavalt

määrata ning detailplaneeringu seletuskiri ja põhijoonis kooskõlla viia. Samuti

märgime, et planeeringuala peab põhijoonisel nähtav olema kogu ulatuses.

2. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.2.4 „Hooned ja rajatised“ on märgitud, et

piirkonnas on abihooned enamasti põhihoonest madalamad. Palume detailplaneeringut

täiendada ja määrata ka abihoonetele maksimaalne kõrgus. Samuti palume põhijoonisel

elamu ja abihoonete leppemärkidele lisada selgitus.

3. Looduskaitseseaduse § 53 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liikide täpse elupaiga või

kasvukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Avaliku teabe seaduse § 35

kohaselt tuleb teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning

tema elupaiga või kasvukoha säilimist, tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks.

Tulenevalt eelnevast tuleb detailplaneeringu avalikust eksemplarist II kaitsekategooria

liikide nimed eemaldada. Huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse eksemplaridesse

võivad need alles jääda.

4. Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala maalise

asustusega alal ja Õngu-Mänspe-Haldi II klassi väärtuslikul maastikul ning osaliselt

rohelisel võrgustikul ja üleujutuse riskipiirkonnas. Juhime tähelepanu, et

detailplaneering peab vastama kehtestamise ajal kehtivale üldplaneeringule.

Koostamise ajal tuleb arvestada asjassepuutuvate dokumentidega, sh koostamisel oleva

üldplaneeringuga, kuid õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik vaid

kehtestamise ajal kehtiv õigusakt, st sellel hetkel kehtiv üldplaneering. Seega juhul, kui

koostatav üldplaneering kehtestatakse enne detailplaneeringut, tuleb detailplaneeringu

koostamisel sellega arvestada.

5. Kohaliku omavalitsuse kinnitusel kooskõlastatakse detailplaneering Keskkonnaametiga

ja Päästeametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Haldi-Urve, Meistri, Männi, Kadaka,

Sambliku, Seere, Siimu-Sauna ja Uue-Sambliku kinnistute omanikud.

Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ sätestatut, määran täiendavalt asutuseks Transpordiameti,

kellega Meistri detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka

kooskõlastada (külgnemine riigiteega). Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei pea

vajalikuks määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, keda Meistri detailplaneeringu

koostamisel tuleb kaasata.

3 (3)

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid

kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heddy Klasen

Ruumilise planeerimise osakonna juhataja

Urve Pill

53023306, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Tiit Reha

Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 21.12.2023 nr 8-4.1/442

Meie 16.01.2024 nr 6-2/23/25619-2

Arvamus Meistri kinnistu

detailplaneeringu kohta

Austatud Tiit Reha

Tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lõikest 1 olete Keskkonnaametile

esitanud arvamuse avaldamiseks Meistri kinnistu detailplaneeringu, kuna planeeringuala asub ranna ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule1 hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos

nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine,

üldplaneeringu muutmine, ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Keskkonnaamet on 28.10.2022 kirjaga nr 6-2/22/20881-2 esitanud seisukoha Meistri kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.

Ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub LKS § 40 lg 4 alusel planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist. Seega ei saa

Keskkonnaamet LKS-st lähtudes anda planeeringu kooskõlastamise või arvamuse avaldamise protsessis ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolekut või keelduda nõusoleku andmisest enne

planeeringu vastuvõtmist. Lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering on vastu võetud ning kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse.

Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust,

reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest.

Meistri kinnistu on 100% maatulundusmaa. Krundi hoonestusala planeeritakse hoonestamata maa-alale, millel on varem olnud põllu- ja metsamaa funktsioon. Randade ja kallaste

kasutamise piirangud ei ole kehtestatud üksnes kaitsealuste alade ja liikide kaitseks, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade kaitseks. Looduskooslusi tuleb vaadelda

terviklikuna, kus kaitsealused liigid on nende esinemisel üheks ökoloogiliseks elemendiks. Ala on looduskaitseliselt väärtuslikum, kui seal esineb mitmeid kaitsealuseid liike, kuid EKV

1 Katastritunnus 20501:001:1520

2 (2)

vähendamise otsustamisel ei ole kaitsealuste liikide esinemine iseseisvaks kriteeriumiks või

otsustamise aluseks. Ranna- ja kaldaalad on ökoloogilises mõttes ökotonid – piirialad, kus kohtuvad erinevad keskkonnad. Sellised alad on eriti olulised elurikkuse seisukohast, kuna

piiratud alal märkimisväärselt muutuvad keskkonnatingimused loovad sobiva elupaiga väga erinevatele liikidele.

Ranna- ja kaldaalade eripärane keskkond on koduks paljudele spetsiifilistele liikidele, mida muudes elupaikades ei pruugi leiduda. Seepärast on vajadus ka randu ja kaldaid kaitsta.

Keskkonnaamet arvestab EKV vähendamiseks nõusoleku andmisel kõikide looduslike kooslustega ja kavandatava tegevuse võimaliku mõjuga neile. Ehitamise ja hoonestuse tihendamise tulemusena hävivad EKVs looduskooslused ning väheneb ranna- ja kaldaalade

senine looduslik elurikkus.

Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. EKV kaalumisel arvestatakse igasugust kahjulikku mõju, mis kaasneb inimtegevusega rannal ja kaldal. Inimmõju kahjulikkus ilmneb rannal asuva taimkatte hävitamise või muutmisena, rannale

püsivat mõju tekitava ehitamisena, teiste liikide elupaikade hõivamisena, pinna- ja põhjavee võimaliku reostuse tekitamisena jm. Valdavalt kaasneb inimtegevuse laienemisega

looduskeskkonnale negatiivne mõju ning mõju on ajas kasvav ning kumuleeruv. Planeeringualal olemasolev ja väljakujunenud asustus puudub ning planeeringualal pole

ajalooliste kaartide põhjal asunud talukohta. Piirkonna ajalooline asustus on jäänud rohkem sisemaa poole, moodustades küla läbiva tee äärse sumbküla.

Eelöeldust lähtuvalt on ehituskeeluvööndi vähendamist mittetoetavaid argumente. Kuna

ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamine on eraldiseisev pikk ja kaalutlemist

nõudev protsess, mis eeldab mitmete erinevate asjaolude uurimist, saab Keskkonnaamet

oma lõpliku ja siduva seisukoha esitada pärast planeeringu vastuvõtmist. Kuna ka

planeerimismenetlus on ressursikulukas, on Keskkonnaameti soovitus enne menetluse

jätkamist hinnata planeeringu elluviidavuse tõenäosust ja riske arvestades EKV

vähendamise kaalumisel arvesse võetavaid asjaolusid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kesküla

juhtivspetsialist looduskasutuse osakond

Liis Sinijärv 5306 4783

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Pilvi Post

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 03.04.2024 nr 9-6.2/772

Meie 16.06.2024 nr 7-13/24/6871-4

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisest

keeldumine Hiiumaa vallas Haldi küla Meistri

kinnistu detailplaneeringu alusel

Austatud Pilvi Post

Hiiumaa Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile taotluse1 ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV)

vähendamiseks Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Haldi külas asuval Meistri kinnistul

(katastritunnus 20501:001:1520), vastavalt Hiiumaa Vallavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 183

vastu võetud Meistri kinnistu detailplaneeringule (edaspidi ka DP; Koppe OÜ töö nr AR68-23).

Ranna EKV vähendamist taotletakse ligikaudu 5000 m2 ulatuses ühe elamu ja kuni kahe

abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude, teede ning parkla

väljaehitamisega.

EKV vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lõikes 1 sätestatud

tingimustest: arvestatakse ranna kaitse eesmärke, lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute

ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asutusest.

Vastavalt LKS § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse

suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaamet annab seisukoha

ehituskeeluvööndi vähendamisele iga nimetatud asjaolu eraldi kaaludes.

Keskkonnaamet tutvus EKV vähendamise taotlusega, kohapealse olukorraga2 planeeringualal

ning taotluse aluseks oleva detailplaneeringuga.

Otsus ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse kohta

Lähtudes vastuvõetud DP-st, LKS §-s 40 sätestatust, järgnevates punktides esitatud asjaoludest

ja selgitustest, ei anna Keskkonnaamet nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks. DP

ei arvesta väljakujunenud asustusega (DP ala ja naaberkatastriüksused on hoonestamata). DP-

ga kavandatud tegevus ei järgi ranna kaitse eesmärke, kuna detailplaneeringu realiseerimisel:

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.04.2024 2 Kohapealne ülevaatus teostatud 14.04.2024

2 (7)

1) hävivad EKVs asuvad looduskooslused ehitiste (hooned, teed, parkla, tehnorajatised) alusel

alal ning kooslust muudetakse tekkiva õueala ulatuses, 2) suureneb inimtegevusest lähtuv

kahjulik mõju ranna-alale, 3) tõenäoliselt võivad kuivendamiseks rajatavad kraavid mõjutada

lähedalasuvat rannaniitu ning 4) arvestades korduva üleujutusala piiri, võib kõrgvesi ulatuda

hoonestusalani.

1. Faktilised asjaolud

Meistri kinnistu detailplaneeringuala (edaspidi planeeringuala) hõlmab Hiiu maakonnas

Hiiumaa Vallas Haldi külas asuvat Meistri kinnistut (kinnistu registriosa nr 21324350,

katastritunnus 20501:001:1520).

Meistri kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa ning pindala 6,92 ha, millest 0,23 ha on

loodusliku rohumaa, 4,28 ha on metsamaa ja 2,41 on muu maa kõlvik. Maa-ameti andmetel on

planeeringuala kõlvikuline koosseis valdavalt looduslik rohumaa, mis piirneb metsamaaga.

Planeeringuala ala asub Haldi külas ja tegemist on endise rannakarjamaaga. Ala on

hoonestamata ja ajaloolist asustust seal ei ole olnud. Perspektiivsest hoonestusalast asuvad

lähimad majapidamised umbes 200-250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk

olemasolev hoonestus asub planeeringualale suhteliselt lähedal. Planeeringualast ca 750 m

kaugusel asub Haldi sadam.

Planeeringuala jääb terves ulatuses ranna EKV-sse. LKS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel

EKV laius 200 meetrit. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna

EKV üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel

määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva

üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter

kaldajoone kõrgusväärtusest. Kuna Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse

ala piiri määratud, siis tuleb Meistri kinnistul ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri

samakõrgusjoonest (1 meetri samakõrgusjoonest mõõdetud 200 meetrit).

DP koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe

elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse

lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine, EKV

vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas. Planeeringualana mõistetakse Meistri

kinnistust ca 1 ha suurust ala kinnistu idapoolses servas.

Planeeringuala kinnistu asub Emmaste valla üldplaneeringualal. Emmaste valla üldplaneeringu

järgi asub planeeringuala detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal ja planeeritav

hoonestusala on määratud perspektiivseks pere- ja ridaelamu maaks. Hiiu

maakonnaplaneeringu järgi asub ala Õngu-Mänspe II klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku

maastiku alal. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kasutustingimused väärtuslikul maastikul on:

ala sobib elamu- ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

Meistri kinnistul taotletakse EKV vähendamist hoonestatava ala ja juurdepääsutee osas ning

tehakse ettepanek muuta üldplaneeringujärgset EKV piiri vastavalt põhiplaani joonisele.

Planeeringualale planeeritakse ühte põhihoonet, kahte abihoonet, juurdepääsuteed ja

parkimiskohta. Minimaalsete vajalike tehnovõrkudena on planeeritud tsentraalne

elektrivarustus ning lokaalsed vee- ning kanalisatsioonisüsteemid.

3 (7)

Keskkonnaametile esitatud taotluses ei ole põhjendatud, miks on vajalik teha erand

üldkehtivale normile. Hiiumaa Vallavalitsus on EKV vähendamise vajalikkust põhjendanud

järgmiste asjaoludega, mis on sisult ehitustegevuse võimalike mõjude kaalumine, mitte aga

põhjendused, miks ala hoonestamine on vajalik:

• EKV vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Mardihansu lahte ega selle kallast, kuna

hoonestusala ja mere vahele jääb ca 300-400 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks

seatud eesmärkide täitmist.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. EKV vähendamist taotletav ala ei

asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel on alal ühe II

kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur (Herminium monorchis), ja ühe II

kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), ning kolme III

kaitsekategooria taimeliigi, sooneiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-sõrmkäpa

(Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja

loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna

perspektiivne hoonestusala jääb III kaitsekategooria liikide elupaikadest väljapoole ja II

kaitsekategooria taimeliigi elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450

m kaugusele, siis kavandatav tegevus neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest

lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrkude

rajamine jne), kuid inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju on ajutine ja ei ole

märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud

detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna

ning eemal ehitustegevusest.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi või ehitisi, mis võiksid takistada kallasrajal vaba

liikumist või kallasrajale juurdepääsu ning planeering arvestab vajadusega tagada vaba

liikumine kallasrajal.

EKV vähendamise taotlust kaaluti Meistri kinnistu planeeringulahenduse joonisel „Põhijoonis“

märgitud alal.

2. Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine

Ranna kaitse üheks eesmärgiks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, mis on oluline

aspekt seal erinevate tegevuste suunamisel. See tähendab, et rannikule omaseid koosluseid tuleb

säilitada maksimaalses ulatuses.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi: soo-neiuvaiba (Epipactis palustris),

kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia)

elupaigad. Perspektiivne hoonestusala jääb III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II

kaitsekategooria taimeliigi elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m

kaugusele. Kavandatav tegevus tõenäoliselt neid liike ega nende elu- ja kasvukohti oluliselt ei

ohusta, aga randade ja kallaste kasutamise piirangud ei ole kehtestatud üksnes kaitsealuste alade

ja liikide kaitseks, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade kaitseks.

Looduskooslusi tuleb vaadelda terviklikuna, kus kaitsealused liigid on nende esinemisel vaid

üheks elemendiks. Ranna- ja kaldaalad on ökoloogilises mõttes piirialad, kus kohtuvad erinevad

4 (7)

keskkonnad. Sellised alad on eriti olulised elurikkuse seisukohast, kuna piiratud alal

märkimisväärselt muutuvad keskkonnatingimused sobivad väga erinevatele liikidele.

Lähim püsielupaik, Klaasirahu hallhülge püsielupaik, asub Meistri kinnistust ca 1,65 km

kaugusel ja planeeringualast ca 1,95 km kaugusel. Meistri kinnistu asub Vanamõisa hoiualast

ca 5,5 km kaugusel. Antud piirkonnas kattuvad Natura 2000 võrgustiku alad (Klaasirahu

loodusala, Vanamõisa loodusala ja Vanamõisa linnuala) püsielupaiga ja hoiualaga. Arvestades

Natura 2000 võrgustiku alade asukohti ja kaugust planeeritavast alast, ei ole põhjust eeldada

planeeringuga kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju Natura aladele ning seal esinevatele

kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele.

Maa-ameti mullastiku kaardi järgi asub EKV vähendatav ala ja hoonestusala gleistunud

leostunud mullal (Kog), mis on niiskusrežiimilt ajutiselt ja alaliselt liigniiske muld.

Hoonestusala on planeeritud loodusliku rohumaa kõlvikule, mis piirneb metsamaaga. DP

kohaselt ei kasva alal metsa ega kõrghaljastust, mida peaks arenduste elluviimiseks eelduslikult

raadama. Hoonestust planeeritakse looduslikult lagedale alale, kuid tõenäoliselt tuleb

juurdepääsutee rajamiseks puid eemaldada. DP ütleb, et hoonetest kaugemale jäävatel aladel

säilitatakse senine rannikuäärne maastik, mida hooldatakse vastavalt vajadusele ja nõuetele

ning et kõrghaljastusega aladel tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada.

Planeeringuala mõjuala rannikuäärsed alad jäävad Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi

rohelise võrgustiku koosseisu ja väärtusliku maastiku alale. Rohelise võrgustikuna määratletud

aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-

eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Rohelise

võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine.

Kavandatud hoonestusala piirneb rohevõrgustiku alaga, kuid ei asu sellel. Kuna hoonestusala

ja mere vahele jääb umbes 300-400 m laiune ala ja metsaga kaetud ala umbes 100 m, siis

tõenäoliselt ei mõjuta planeeritav hoonestusala oluliselt rohelise võrgustiku koridori

terviklikkust ja sidusust.

Kuigi hoonestusala ja mere vahele jääb umbes 300-400 m laiune ala, siis korduva üleujutusala

piiri ja hoonestusala vahele jääb umbes 50 m. Üleujutuspiirist mere poole on inventeeritud

(01.01.2000) loodusdirektiivi elupaigatüüp rannaniit (1630*), mis on suhteliselt halvas

seisukorras, sest karjatamist ei toimu, ala kasvab pilliroogu ja metsastub. Rannaniidu olemusest

võib järeldada, et tegemist on suhteliselt märja alaga, samuti juhib Keskkonnaamet tähelepanu,

et DP-s ette nähtud liigniiske pinnase kuivendamiseks tervikliku kraavide süsteemi loomine

võib negatiivselt mõjutada loodusdirektiivi esmatähtsat elupaika rannaniitu. Hiiu

maakonnaplaneeringus on välja toodud hooldussoovitused väärtuslikel maastikel, soovitatakse

teega piirnevad külapõllud ja rohumaad hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada ala

esteetilist ja ajaloolist väärtust. Soovitav oleks karjatada ka Haldi nina rannaniite ning ala

vanemaid okasmetsi oleks soovitav majandada püsimetsana.

DP seletuskirjas p 4.15. antud selgitus, nagu EKV vähendamisel püsielanikkonnaga krundid

loovad eelduse ümbritseva maastiku aktiivsemaks hooldamiseks ja seeläbi piirkonna ala

väärtuse säilitamiseks ja tõstmiseks, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Keskkonnaameti

kogemustel laieneb inimtegevus uute ehitusalade võimaldamisel looduskeskkonna arvelt.

Lähtuvalt eeltoodust leiab Keskkonnaamet, et kavandatav tegevus on vastuolus

rannikukoosluste säilitamise põhimõttega, kuna ehitustegevus on kavandatud looduslikule

rohumaale, mistõttu looduskoosluse pindala väheneb ning kraavitamine võib negatiivselt

mõjutada loodusdirektiivi esmatähtsat elupaika rannaniitu.

5 (7)

3. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine

Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. EKV kaalumisel

arvestatakse igasugust kahjulikku mõju, mis kaasneb inimtegevusega rannal ja kaldal.

Ajalooliselt hoonestamata kinnistutele ehitamine suurendab märgatavalt ala kasutuskoormust

ja inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Inimmõju kahjulikkus ilmneb rannal asuva

taimkatte hävitamise või muutmisena, rannale püsivat mõju tekitava ehitamisena, teiste liikide

elupaikade hõivamisena, pinna- ja põhjavee võimaliku reostuse tekitamisena jm. Valdavalt

kaasneb inimtegevuse laienemisega looduskeskkonnale negatiivne mõju ning mõju on ajas

kasvav ning kumuleeruv.

DP-ga määratakse Meistri kinnistu sihtotstarbed pereeramumaa 5% ja looduslik maa 95%. Ette

on nähtud ühe hoonestusala moodustamine. Suurim lubatud hoonete arv on kolm (üks elamu ja

kuni kaks abihoonet) ning ehitusalune pind 300 m2. Juurdepääsu tagamiseks rajatakse avaliku

kasutusega riigiteele uus mahasõit ning mahasõidust kuni krundi hoonestuseni mööda krundi

maa-ala kulgev juurdepääsutee.

Kinnistule planeeritud hoonestuse teenindamiseks rajatakse krundi hoonestusalale uus

veehaarde puurkaev ning hoonete kanaliseerimiseks rajatakse lokaalne biopuhastist ja

imbväljakust koosnev süsteem.

Peamine negatiivne inimmõju seisneb ehitustegevusega kaasnevas looduskoosluste levikuala

vähenemises. Ehitustegevus hävitab osa looduslikust ökosüsteemist ning ohustab rannaalade

kooslusi ka läbi hoonestusalade ümbruses toimuva maakasutuse muutuse. Väljaspool

hoonestusala on vajalik rajada juurdepääsutee ja planeerida juurdepääsutee serva liitumiskilp.

Tehnovõrkude ja juurdepääsu tee rajamiseks on vajalik puude eemaldamine.

Lisaks muudetakse ala elamumaana kasutuselevõtul hooneid ümbritsevad alad tihti

õuealadeks/muruplatsideks, kus tiheda niitmise ning muude võimalike mõjude tõttu (nt

looduskoolustele mitteomaste seemnete külvamine murualaks, taime- ja putukamürkide

kasutamine, transpordivahenditest tulev saaste jms) hävib rannaaladele iseloomulik elustik,

halveneb veekeskkonna ja põhjavee seisund.

EKV-l ja seal asuvatel looduskooslustel on oluline roll veekogu kaitsel muuhulgas hajureostuse

eest. Ehitamisel rannale väheneb taimkatte pindala, mis on oluline puhverala inimmõjuga alade

ja veekogu vahel. Piirkonna rannik on oluline kaitstava elupaigatüübi rannaniiduna ning EKV

vähendamine elamuehituseks toob kaasa suureneva inimmõju, mis ohustab looduskoosluste

säilimist ja ala kaitseväärtusi. Rannaniidu hooldamine parandaks elupaigatüübi seisundit.

Ei ole õige EKV taotluses antud hinnang, et inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju on ajutine ja

ei ole märkimisväärne. Ehitiste ehitamine vähendab alaliselt ranna looduslikkust,

looduskoosluste pindala vähenemisele lisandub muu inimtegevusest tulenev teadlik ja ka

teadvustamata loodust ümberkujundav mõju. Oluline negatiivne mõju ei ole koheselt ilmnev

ega inimesele hoomatav, sest negatiivsed ilmnevad aastakümnete jooksul, kuid on siis sageli

pöördumatud.

DP teostamine suurendab kasutuskoormust ja inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, sest

seni maatulundusmaa otstarbega loodulikule rohumaale püstitatakse ehitised ja osaliselt sellega

piirnevale metsamaale rajataks hoonete teenindamiseks vajalikud rajatised. Hoonestamisega

kaasnev negatiivne inimmõju keskkonnale on Keskkonnaameti praktikale tuginedes aja jooksul

suurenev ja ruumis laienev. EKV vähendamisel ja DP elluviimisel suureneb täiendavalt

negatiivne inimmõju veekaitsevööndi eesmärkidele.

6 (7)

4. Ranna eripära arvestava asustuse suunamine

Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. LKS § 40 lg 1 kohaselt

tuleb EKV vähendamisel lähtuda reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast

teede- ja tehnovõrgust ja väljakujunenud asustusest.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub ala Õngu-Mänspe II klassi kohaliku tähtsusega

väärtusliku maastiku alal. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgsed kasutustingimused

väärtuslikul maastikul: ala sobib elamu- ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt

maastikku sobitada.

Hoonestusala, mille ulatuses taotletakse EKV vähendamist, asub avalikku kasutusse määratud

Haldi sadama tee 12134 kõrvalmaantee ääres. Praegu DP alal olemasolev väljakujunenud

asustus puudub ning planeeringualal pole ajalooliste kaartide põhjal asunud talukohta.

Varasemalt on olnud maa-alal põllu- ja metsamaa funktsioon.

Ei saa nõustuda EKV vähendamise taotluses esitatud väitega, et koostatud detailplaneering on

ranna eripära arvestav, sest rannikukooslused on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal

ehitustegevusest. LKS § 35 lg 1 järgi moodustub rannavöönd mereäärsel alal piiranguvööndist,

ehituskeeluvööndist ja veekaitsevööndist, st ulatub kuni piiranguvööndi (saartel EKV) piirini

ja ehitustegevust kavandatakse varem inimtegevusest puutumatuna säilinud alal ranna ulatuses.

Planeeritud hoonestusalast ca 500 m raadiuses paikneb kümme erinevas suuruses krundiga

elamukohta. Lähimad majapidamised asuvad planeeringualast umbes 200-250 m kaugusel

läänes Toobri3 ja Kaheaakri4 kinnistutel ehk olemasolev hoonestus asub planeeringualale

suhteliselt lähedal ning ligikaudu 750 m kaugusel asub Haldi sadam. Lähipiirkonna EKVs

asuvad hooned on püstitatud enne rannakaitse piirangute ja EKV kehtima hakkamist.

Planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõuna pool tee ääres asub kaks majapidamist ning

planeeringuala ja sadama vahelisel alal on Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna kinnistutel

kehtestatud DP. EKV on vähendatud DP alusel ainult Haldiranna5 kinnistul (KeA 22.05.2012

kiri nr HLS 14-9/12/8393-2), kuid DP-ga kavandatud ehitisi ei ole seni ehitatud.

Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, aga Maa-ameti

üleujutuskaartide alusel ujutab merevesi kord kümne aasta jooksul üle Meistri kinnistu

merepoolse osa ligikaudu 240 m kauguseni veepiirist. Kord 50 aasta jooksul jõuab vesi

looduslikul lageda alani ja suhteliselt lähedale planeeritavale eluhoonele. Üleujutus kavandatud

hooneteni ei ulatu, kuid võib takistada kanalisatsioonirajatiste toimimist (liigniiskel alal ei toimi

immutusväljak ilma täiendavate pinnasetöödeta ja reljeefimuudatusteta).

Kuigi lähedal asuvad majapidamised ning mõned nendest on ka ajaloolised talukohad, võib

hoonestusala sattuda kõrgveeajal üleujutatud alale, mis võib tähendada reljeefi muutmise

vajadust ja kuivendamiseks kraavide süsteemi loomist.

5. Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine

Ranna kaitse eesmärk on kalda vaba liikumise ning kallasrajale juurdepääsu tagamine.

Mardihansu lahe kallas jääb hoonestusalast umbes 300-400 m kaugusele. Meistri kinnistu

hoonestamine ei takista eelduslikult vaba liikumist kallasrajal. Planeeringuga ei kavandata

tegevusi, mis takistaksid veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas rannal

liikumist. Juurdepääs kallasrajale saab toimuda Haldi sadamast (planeeringualast ca 500 m).

3 Katastritunnus 17501:001:0002 4 Katastritunnus 17501:001:0560 5 Katastritunnus 17501:001:0167

7 (7)

Planeeringulahendus ei piira rannal vaba liikumist ja kallasrajale pääsu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Maris Pertel 5902 8703

[email protected]

ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected]

Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee

Rikketelefon 1343

PROJEKTI KOOSKÕLASTUS

Kooskõlastuse nr 2845889423

Kooskõlastuse kuupäev 27.09.2023

KOOSKÕLASTUSE TELLIJA

Registrikood 12656409

Ettevõtte nimi KUUSED OÜ

Kontakisik ARNO KUUSK

Objekti aadress Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald (DP)

Töö number AR68-23

Töö sisu Detailplaneering tehnovõrkudega

Etapp Detailplaneering

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS

Yulia Kolnes

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Emmaste Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 22.12.2023 nr 8-4.1/440

Meie 02.01.2024 nr 7.2-2/24/2081-4

Haldi küla Meistri kinnistu

detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitasite Transpordiametile kooskõlastamiseks Meistri kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

20501:001:1520, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamu ja

abihoonete rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

2. Ristumiskoha puhul tuleb huvitatud isikul taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt

nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Oleme valmis kaaluma näidislahenduse

väljastamist, milleks palume mahasõidu taotlusele lisada kinnistule koostatud geodeetiline

alusplaan.

3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Palusalu

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: detailplaan 16.10.2023

58507716, [email protected]

Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjad

18.12.2023

Nimi kontaktandmed

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu

Protokoll

Toimumise koht: Emmaste osavallamaja Toimumise aeg: 18.12.2023 kell 10.00 – 10.30

Koosolekut juhatas maa- ja ehitusspetsialist Pilvi Post Protokollis Pilvi Post Koosolekust võttis osa 1 inimene, kes on ühtlasi detailplaneeringu korraldajana Hiiumaa Vallavalitsuse esindaja. Osavõtjate nimekiri on lisatud protokollile.

Planeering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsusega nr 93 „Meistri detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“. Planeeringualana käsitletakse ca 1 ha kinnistust. Maa-ala on hoonestamata. Planeeringuga kavandatakse ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamist koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks vähendades ehituskeeluvööndit hoonestusala ja juurdepääsutee osas. Detailplaneeringuga kinnistut ei jagata ja sihtotstarvet ei muudeta.

Planeeringu eskiisi avalikustamise käigus ettepanekuid ega märkusi ei esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Protokollis Pilvi Post

Meistri kinnistu detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Tugiplaan

ML106

1:1000

Evert Olof Post

Veiko Koppe

Hiiumaa vald Haldi küla

Meistri

AR68-23 16.10.2023

A2

PLANEERINGUALA ASENDISKEEM (M 1:4000)

PLANEERINGUALA M 1:1000

LEPPEMÄRGID

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna kõrgusjoon Tee Haljastus, haljasala Nõlv, reljeef

Planeeringuala piir

Ranna ehituskeeluvööndi ulatus vastavalt Emmaste valla üldplaneeringule (kehtestatud 30.09.2005)

Katastriüksuse nimi

KITSENDUSED

Korduva üleujutusega ala piir vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 (3¹) Ranna ehituskeeluvööndi ulatus vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 (4)

DETAILPLANEERINGU JOONISTE KOOSTAMISE ALUSMATERJALINA KASUTATUD GEODEETILINE UURING

Kraav Keskpinge õhuliin

Riigitee kaitsevööndi ulatus Keskpinge õhuliini kaitsevööndi ulatus

Lisa 4. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 (4) kohaselt lisatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks

planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

Koppe OÜ Reg. nr. 12092951 Kodasoo küla [email protected] Kuusalu vald

Tel. 51 47540

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Koppe OÜ 05.09.2023 Lisa 4.1

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Koppe OÜ 05.09.2023 Lisa 4.1

Töö nr AR68-23

MEISTRI KINNISTU DETAILPLANEERING

Planeeringuala: Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Planeeringu koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus

Planeeringust huvitatud isik: Evert Olof Post

Planeeringu koostamise aeg: August 2023

Väljatrükk: 08.07.2024

Koppe OÜ Reg. nr. 12092591 Kodasoo küla [email protected] Kuusalu vald

Tel. 51 47540

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu üldandmed................................................................................5 2. Planeeringuala ja selle mõjuala...............................................................................7

2.1. Planeeringuala....................................................................................................7 2.1.1 Asukoht..........................................................................................................7 2.1.2 Maakasutus...................................................................................................9 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus.............................................................10 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse.............................................................10 2.1.5 Kitsendused.................................................................................................11

2.2. Planeeringuala mõjuala..................................................................................12 2.2.1 Asukoht........................................................................................................12 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus.......................................................................12 2.2.3 Maakasutus.................................................................................................12 2.2.4 Hooned ja rajatised....................................................................................13 2.2.5 Tehnovarustus.............................................................................................13

3. Ruumilise arengu eesmärgid..................................................................................14 3.1. Maakonnaplaneering......................................................................................14 3.2. Üldplaneering....................................................................................................15 3.3. Detailplaneeringud..........................................................................................18 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused...............18

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused.............................20 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine.............................................................20 4.2. Krundi hoonestusala määramine....................................................................20 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine......................................................................21

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed...............................................................21 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa- alal........................................................................................................................22 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind..............................................22 4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus....................................................22

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine..................................................23

4.4.1 Elektrivarustus..............................................................................................23 4.4.2 Veevarustus.................................................................................................23 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus...............................................................................24 4.4.4 Juurdepääsuteed.......................................................................................24

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine.........................................................25 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine........................25 4.5.2 Energiakasutus............................................................................................26 4.5.3 Loodusvarade kasutus...............................................................................26 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine...............................26

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.....................27 4.6.1 Materjalivalik...............................................................................................27 4.6.2 Hooned........................................................................................................27

Koppe OÜ 05.09.2023 2/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

4.6.3 Piirded, väikevormid...................................................................................28 4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine......................................................28 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine..................................29 4.9. Kuja määramine...............................................................................................30 4.10. Avaliku juurdepääsu tagamine.....................................................................31 4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine............................31 4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.................................................31 4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine..........................................32 4.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.................................................................................................32 4.15. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks........................................................33 4.16. Muud planeeringu ülesannetega seonduvad ülesanded.........................34

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 35 Joonis 1.2. Põhijoonis ........................................................................................................... 36

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Keskkonnaameti 28.10.2022 seisukoht 6-2/22/20881-2 ......................................... 37 Lisa 1.2. Rahandusministeeriumi 21.11.2022 arvamus 15-3/8488-2 .................................... 30 Lisa 1.3. Transpordiameti 22.11.2022 seisukoht 7.2-2/22/24068-2 ....................................... 44 Lisa 1.4. Maaeluministeeriumi 09.12.2022 arvamus 4.1-5/2088-1 ........................................ 46 Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsus nr 93 ........................................................ 48 Lisa 1.6. Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsus nr 93 lisa 1 ............................................... 50 Lisa 1.7. Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsus nr 93 lisa 2 .............................................. 56 Lisa 1.8. Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsus nr 93 lisa 3 .............................................. 61 Lisa 1.9. Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsus nr 93 seletuskiri ....................................... 63 Lisa 1.10. Elektrilevi 05.07.2023 tehnilised tingimused nr 454383 ......................................... 66 Lisa 1.11. Elektrilevi 27.09.2023 kooskõlastus nr 2845889423 ................................................ 68 Lisa 1.12. Transpordiameti 02.01.2024 kooskõlastus nr 7.2-2/24/2081-4 ............................. 69 Lisa 1.13. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 16.01.2024 arvamus ....................... 70 Lisa 1.14. Keskkonnaameti 16.01.2024 arvamus ................................................................... 73 Lisa 1.15. Eelnõu avaliku arutelu 18.12.2023 osalejate leht ................................................. 75 Lisa 1.16. Eelnõu avaliku arutelu 18.12.2023 protokoll ......................................................... 76 Lisa 1.17. Keskkonnaameti 16.06.2024 seisukoht 7-13/24/6871-4 ....................................... 77

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia topo-geodeetiline uuring, töö nr AP23_034 ................................ 84

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused ........................ 85 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

Koppe OÜ 05.09.2023 3/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed .......................................................................................................................... 87

4. Ruumilised illustratsioonid Lisa 4.1. Ruumilised illustratsioonid .......................................................................................... 88

5. Lepingud Lisa 5.1. Rahastamise leping .................................................................................................. 91

Koppe OÜ 05.09.2023 4/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning selle eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Lisaks linnadele, alevitele ja alevikele on ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust või olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks detailplaneeringu koostamine vajalik ka üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning juhtudel.

Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus.

Meistri kinnistu detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Haldi küla Meistri kinnistu (kinnistu registriosa nr 21324350, katastritunnus 20501:001:1520)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 19. jaanuar 2023 otsus nr 93 „Meistri detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”2

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Planeeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine, ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringu koostaja: Koppe OÜ, arhitekt Veiko Koppe

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010 2 Hiiumaa Vallavolikogu 19. jaanuar 2023 otsus nr 93: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?

itm=254176

Koppe OÜ 05.09.2023 5/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

(Volitatud arhitekt, tase 7, tunnistuse nr 173580)

Planeeringu koostamise aeg: August 2023, täiendatud juuli 2024

Alusmaterjalid: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Haldi küla Meistri kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega (07.05.2023, AP Geodeesia OÜ töö nr AP23_034).

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel valdkondlike seaduste ning nendest tulenevate määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+3

• Emmaste valla üldplaneering4

• Tuleohutuse seadus5

• Ehitusseadustik6

• Looduskaitseseadus7

• Jäätmeseadus8

• Veeseadus9

3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/ 4 Emmaste valla üldplaneering:

https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24572007/emmaste_yp_seletuskiri.pdf/7645accc-17d1- 4b20-a488-8ee505830568

5 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 6 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024005 7 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024010 8 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037 9 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024017

Koppe OÜ 05.09.2023 6/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala Planeerimisseaduse § 3 kohase planeeringualana käsitleb planeering Haldi küla Meistri kinnistut, mis on 6,92 ha suurune.

Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Haldi küla territooriumi, mis jääb Emmaste – Luidja riigitee ja Haldi sadama vahele.

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Planeeringuala paikneb Haldi küla lääneosas, ca 1 km kaugusel Emmaste – Luidja maanteest. Planeeringuala piirneb põhjast, idast ja läänest erakinnistutega, lõunast riigimaanteega ja loodest merega.

Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (umbkaudne, linnulennult):

• Emmaste keskus (osavalla halduskeskus - kool, lasteaed, raamatukogu, kauplus, perearst, pangaautomaat, tankla, vabatahtlik päästekomando) – 14 km;

• Sõru sadam (Triigi-Sõru parvlaevaliin) – 13 km;

• Käina alevik (Lõuna-Hiiumaa tõmbekeskus – kool, lasteaed, raamatukogu, kauplus, perearst, pangaautomat, apteek, tankla, päästekomando);

• Kärdla linn (maakonnakeskus - lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat, päästekomando, politseijaoskond, perearstikeskus, kiirabi, haigla) – 27 m;

• Kärdla lennujaam (Tallinn-Kärdla lennuliin) – 29 km;

• Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliin) – 35 km.

Koppe OÜ 05.09.2023 7/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Planeeritava kinnistuga piirnevad maaüksused on riiklikus maakatastris registreeritud:

Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Haldi-Urve 17501:001:0166 10509 m² 100% tootmismaa

Haldi sadama tee 17501:002:2540 3,04 ha 100% transpordimaa

Koppe OÜ 05.09.2023 8/35

Joonis 1: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:50000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

Joonis 2: Planeeringuala asukoha skeem, M 1:5000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Seere 20501:001:1519 6,87 ha 100% maatulundusmaa

2.1.2 Maakasutus Riikliku maakatastri järgi on Meistri katastriüksusel maatulundusmaa sihtotstarve. Planeeringuala maa-ala on lauge reljeefiga, kerge langusega mere suunas. Geodeetilise alusplaani kohaselt on planeeringuala keskmine kõrgus ca. +1,50 m merepinnast, madalaima ja kõrgeima osa erinevus on ca. 1 m (vahemaa ca 150 m).

Maa-ala piirneb lõunast Haldi sadama teega, mis saab alguse planeeringualast ca 1 km kaugusel idas paiknevast Emmaste – Luidja maanteest ning suundub planeeringualast ca. 500 m kaugusel läänes paikneva Haldi sadamani.

Kõlvikuliselt on planeeritaval kinnistul suurima osakaaluga metsamaa ja muu maa, väikese osa moodustab looduslik rohumaa.

Tabel 2: Planeeritava Meistri kinnistu andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Haldi küla

Lähiaadress Meistri

Katastriüksuse tunnus 20501:001:1520

Katastriüksuse registreerimise aeg 22.02.2022

Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Koppe OÜ 05.09.2023 9/35

Joonis 3: Katastriüksuse kõlvikukaart

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Pindala 6,92 ha

Sh looduslik rohumaa 0,23 ha

Sh metsamaa 4,28 ha

Sh muu maa 2,41 ha

Registriosa 21324350

Omandivorm Eraomand

Hinnatsoon H017500110 100%

Viljakustsoon V017500211 100%

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Planeeringualal olemasolevaid hooneid ega rajatisi ei paikne.

Planeeringuala piirneb lõunast avaliku kasutusega Haldi sadama kõrvalmaantee nr 12134 ning ca 1 km kaugusel idas paikneb kahesuunaline riigitee 84 Emmaste - Luidja.

Planeeringualas lõunas, teisel pool Haldi sadama teed, kulgeb keskpinge õhuliin.

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala on suures osas kaetud metsaga, kinnistu idaosas on väikeses osas rohumaid. Pinnakatte moodustavad meresetted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel). Õhukese pinnakattega ala, pinnakatte paksus on < 1 m.

Planeeringuala ja lähipiirkonna põhjavesi on suhteliselt kaitstud.

Planeeringuala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)12 andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, ühe II kaitsekategooria linnuliigi ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi- sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Planeeritav kinnistu piirneb põhjast mererannaga, millele on määratud 10 m laiune kallasrada, et tagada vaba liikumine. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis takistaksid veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas selle rannal liikumist. Juurdepääs kallasrajale saab toimuda Haldi sadamast (kaugus planeeringualalt ca 500 m).

Läänemere saarte rannal kehtib üldjuhul 200 m laiune ehituskeeluvöönd. 2005. aastal Emmaste vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringuga keeluvööndi vähendamist

10 Hinnatsoonid: https://www.maaamet.ee/hv/175.pdf 11 Viljakustsoonid: https://www.maaamet.ee/hv/175.pdf 12 Eesti looduse infosüsteem: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/

Koppe OÜ 05.09.2023 10/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

ette ei nähtud ning ranna ehituskeeluvöönd määrati planeeritava kinnistu piirkonnas selliselt, et planeeritava kinnistu idanurk oleks jäänud ehituskeeluvööndist välja. Kuna üldplaneeringuga ei määratud korduva üleujutusega ala piiri mererannal, loetakse vastavalt 01.04.2007 kehtima hakanud Looduskaitseseaduse redaktsioonile korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluseks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Seetõttu ulatub detailplaneeringu koostamise perioodil kehtiva Looduskaitseseaduse § 35 kohane tegelik ranna ehituskeeluvöönd ka nendele aladele, mis on planeeringuala raames üldplaneeringuga kavandatud pere- ja ridaelamumaaks.

2.1.5 Kitsendused

Tabel 3: Planeeritaval kinnistul kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendav objekt Nimi ID Omanik Pindala

Rannajoon Hiiumaa 2023017520 ETAK - rannajoon 111,02 m²

Ranna ehituskeeluvöönd

7248991 39238,8 m²

Ranna veekaitsevöönd

7248992 10922,19 m²

Ranna piiranguvöönd

7248993 39238,8 m²

Veekogu kallasrada 7248994 2259,08 m²

Korduv üleujutusala piir

101694 650,93 m²

Korduv üleujutusala 7276960 29983,8 m²

Maantee Haldi sadama tee

12134 Transpordiamet

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

12134 11828,64 m²

III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

Platanthera bifolia (kaheleheline käokeel)

KLO9304192

EELIS 40491,26 m²

Dactylorhiza maculata (kuradi- sõrmkäpp)

KLO9304477

40491,26 m²

Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)

KLO9304094

2311,14 m²

Epipactis KLO9305135 40491,26

Koppe OÜ 05.09.2023 11/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

palustris (soo- neiuvaip)

m²

2.2. Planeeringuala mõjuala Mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

2.2.1 Asukoht Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Haldi küla. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste, sealt edasi Hiiumaa valla koosseisu.

Küla piirneb põhjas Mänspe, idas Kaderna ning lõunas Härma ja Laartsa külaga. Külas asub Haldi sadam, mis ehitati külla 1950. aastate alguses ja sellest sai mõneks ajaks üks olulisemaid kevadise räime vastuvõtmise ja töötlemise kohti Hiiumaal. Aastatel 1961- 1992 käis sealt merele peamiselt vaid kalurikolhoosi „Hiiu Kalur“ kõrgelt tunnustatud rannapüügibrigaad. Küla alal kaugemale merre ulatub Haldi nina, millest põhja jääb Mänspe lõugas ja lõunasse Haldi lõugas. Haldi nina tipus asus Nõukogude piirivalve vaatluspunkt.

Küla territooriumi poolitab põhja-lõunasuunaline Emmaste - Luidja riigitee.

2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Planeeringuala piirneb kahesuunalise Haldi sadama kõrvalmaanteega nr 12134. 2021. aasta loendusandmete järgi kasutab antud maanteelõiku aasta lõikes keskmiselt 35 sõidukit ööpäevas13. Küla idaosa piirneb Emmaste – Luidja riigiteega nr 84, mille keskmine liiklussagedus oli 260 sõidukit ööpäevas.

Haldi sadama tee on kruusatee, Emmaste – Luidja maantee freesipurust kattega tee.

2.2.3 Maakasutus Küla keskosas on rohkem põllumaad ning servades metsamaa. Maapinna kõrgus kogu piirkonnas jääb vahemikku ca 0..8 m merepinnast – merepoolne osa madalam ja maanteega piirnev osa kõrgem.

Küla territooriumil olevad suuremad maaüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega, hoonestatud kruntidele on määratud ka elamu- ja ärimaa ning Haldi sadamaga piirnevatel maaüksustel ka tootmismaa sihtotstarbeid. Kruntide suurused varieeruvad väga suures ulatuses ning mingit kindlat reeglit suuruste määramisel välja lugeda ei ole võimalik – kui väiksemad elamukrundid on kõigest 2000..3000 m², siis suuremad põllumajandus- ja metsamaad on 11..13 ha suurused.

13 Transpordiameti riigiteede liiklussageduse loenduse andmed: https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus

Koppe OÜ 05.09.2023 12/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

2.2.4 Hooned ja rajatised Emmaste-Luidja maanteest ida poole jääb kaks ning lääne poole pea paarkümmend elamukohta. Hooned paiknevad valdavalt küla läbiva tee ääres sumbkülana, hoonestatud alade vahele jäävad põllumaad ja metsatukad.

Hoonestatud maaüksuste valdavaks hoonestuseks on 2-korruseline elamu koos abihoonetega. Enamasti on abihooned põhihoonest väiksemad ja madalamad ning hoonel korraga vaid üks funktsioon (saun, kuur, garaaž, kelder jne).

Haldi sadam on kasutusel peamiselt kalasadamana. Veesõidukite lubatud suurim süvis on 0,8 m, kaide ääres on vee sügavus 1,2 m.

2.2.5 Tehnovarustus Küla territooriumil paikneb kaks OÜ Elektrilevi elektrialajaama: Jürna ja Peetri. Alajaamade vahel ning alajaamadest kuni lõpptarbijateni on nii õhuliine kui ka maakaableid.

Tsentraalseid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole piirkonda rajatud ning elamumaa kruntidel on veevarustuseks puurkaevud ning kanalisatsioon kas kogumismahuti või imbsüsteemiga. Sademevete ärajuhtimiseks kasutatakse kraave või immutatakse see pinnasesse.

Lähimad nõuetele vastavad tuletõrje veevõtukohad paiknevad Leisu ja Nurste külades (kaugus Haldi külani mööda maanteed ca 3 km). Lähim alaline päästekomando paikneb Käina alevikus (ca 25..30 km).

Koppe OÜ 05.09.2023 13/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.

Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid.

• Üldistusastmelt on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kõige üldisem, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.

• Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

• Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala hoonestamata maaüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+14 on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Õngu-Mänspe-Haldi II klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on põllumajandus siinkandis peaaegu täielikult hääbunud, rannaniidud on võsastunud ja madalal liivasel rannal levib jõudsalt pilliroog. Ala peamisteks väärtusteks on ilusad metsad, looklev Õngu oja ning külade ehituslik pärand. Mõlema külas on säilinud tüüpilisi jõukate meremeeste elamuid iseseisvusajast, Õngul lisaks ka tuulik, üks väiksemaid saarel.

Väärtusliku maastiku kasutustingimused: küla sobib suvilaehituseks, kuid uusi hooneid tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

Väärtusliku maastiku hooldussoovitused:

14 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee

Koppe OÜ 05.09.2023 14/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• teega piirnevad külapõllud ja rohumaad tuleks hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust;

• soovitav oleks karjatada ka Haldi nina rannaniite;

• ala vanemaid okasmetsi oleks soovitav majandada püsimetsana.

Maakonnaplaneeringu põhijoonise kohaselt on Haldi sadama lähiümbruse ranna-alad ka osaks rohelisest võrgustikust. Haldi sadama ja Emmaste – Luidja maantee vahel kulgevad perspektiivsed elektriliinid ning Puskist kuni Haldi sadama teeni kulgev riigitee on määratud ilusaks teelõiguks.

3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Emmaste valla üldplaneering (koostanud Dagopen OÜ, töö nr 05/35), mis on kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrus nr 3915.

15 Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrus nr 39: https://www.riigiteataja.ee/akt/427022013025

Koppe OÜ 05.09.2023 15/35

Joonis 4: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhikaardist

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Üldplaneeringu järgi asub Meistri kinnistu detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal. Kinnistu idaosa läbib ranna ehituskeeluvööndi piir ning sellele on määratud perspektiivne pere- ja ridaelamumaa maakasutus, krundi kesk- ja lääneosale maakasutust ei ole määratud.

Üldplaneeringuga ei ole antud asukohas ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ette ei nähtud ning ranna ehituskeeluvöönd on määratud planeeritava kinnistu piirkonnas selliselt, et planeeritava kinnistu idanurk jääb ehituskeeluvööndist välja. Kuna üldplaneeringuga ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri mererannal, loetakse vastavalt 01.04.2007 kehtima hakanud Looduskaitseseaduse redaktsioonile korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluseks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Seetõttu ulatub detailplaneeringu koostamise perioodil kehtiva Looduskaitseseaduse § 35 kohane tegelik ranna ehituskeeluvöönd ka nendele aladele, mis on planeeringuala raames üldplaneeringuga kavandatud pere- ja ridaelamumaaks ning detailplaneeringu kehtestamise ja planeeritud tegevuste elluviimiseks on vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Emmaste valla üldplaneeringu muutmise põhjendatud kaalutlused:

• lähimad majapidamised asuvad planeeringualast ca 200-250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk olemasolev hoonestus asub planeeringualale suhteliselt lähedal;

• planeeringualast ca 750 m kaugusel asub Haldi sadam, mis on kasutusel kohalike kalurite väikesadamana ja on viimastel aastatel läbi teinud suure arengu (sadama kaid on värskelt rekonstrueeritud, hetkel rekonstrueeritakse sadamakuuri);

Koppe OÜ 05.09.2023 16/35

Joonis 5: Väljavõte Emmaste valla üldplaneeringust

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• sadamaalaga piirnev Haldi säär on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana;

• planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõunapool tee ääres asub kaks majapidamist;

• planeeringuala ja sadama vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Üldplaneeringu nõuded, mida on planeeringuala asukohast ning üldplaneeringuga määratud juhtotstarvetest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal. Ehitustegevus ei saa alata enne detailplaneeringu kehtestamist;

• ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud;

• aladel, kuhu ei planeerita otsest ehitustegevust, säilib rohu-, põllu- või karjamaa, metsamaa ja lookooslused, kus saavad pesitseda linnud, elada metsloomad ja taastub või säilib putukate kooslus;

• kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest. Kallasraja laius on 10 m;

• ehitusõigust taotlev krunt peab detailplaneeringu kohustusega alal olema vähemalt 1,0 ha;

• lubatud pereelamu kõrgus planeeritaval alal on kuni 8,0 m (harjajoone kõrgus olemasolevast maapinnast);

• elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50% säilitada;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab eelistama naturaalseid materjale. Vältida imiteerivaid materjale.

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Detailplaneeringu koostamise perioodil on toimumas Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi/väljatöötamise kavatsuse avalikustamise järgne muudatuste sisseviimine.

Koppe OÜ 05.09.2023 17/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

3.3. Detailplaneeringud

Tabel 4: Planeeringualal ja selle mõjualal koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund

17725 Haldiranna ja Haldi-Urve kinnistute DP

Jagada kinnistud kolmeks kinnistuks, määrata hoonestusalad, muuta SO-d

Jah Kehtiv

29787 Sadama kinnistu DP

Olemasoleva Haldi väikesadama rekonstrueerimine, hoonestusala määramine ning ehitusõiguse saamine olemasoleva kai laiendamiseks

Ei Kehtiv

4675 Sambliku Kinnistu jagamine, sihtotstarbe muutmine

Ei ole teada

Kehtiv

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sellel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

Planeeringuala ja selle mõjuala kohta on arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, kus on teadlikult ja suunatult ette nähtud perspektiivset ehitus- ja inimtegevust. Viimastel aastatel omab kõige enam tooni Haldi sadama rekonstrueerimine ja sadamaga seotud rajatiste ning hoonete aktiivsem kasutuselevõtt kohalike kalurite poolt. Sellest tulenevalt

Koppe OÜ 05.09.2023 18/35

Joonis 6: Väljavõte Maa-ameti planeeringute registrist

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

on üha rohkem tehtud korda ja ehitatud uusi hooneid ka sadamast kaugemale jäävatel maaüksustel. Kohalik omavalitsus on juba pea 20 aastat tagasi koostatud üldplaneeringus näinud ette võimaluse piirkonna arendamiseks elamu- ja ridaelamumaana ning olenemata juriidilistest nüanssidest hiljem kehtima hakanud ehituskeeluvööndi määramise aluste ulatuses, on määratud maakasutus tänaseni kehtiv ja omavalitsuse tahet selgelt näitav. Uute hoonete planeerimine ning ehitus- ja arendustegevus ning hoonestamata maa-ala kasutuselevõtt elamupinnana ei oma olulist negatiivset rolli põllu- ega metsamajandusele, ei riku piirkonna miljööd ning on kooskõlas maakonna ja valla arengudokumentidega.

Planeeringuala sobib ehitustegevuseks ja elamumaana kasutuselevõtuks, sest olemas on juurdepääsud, korralikud teed ning tehnovõrgud lähedal – säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut.

Planeeringualal ja selle mõjualas ei ole välja kujunenud kindlat hoonestuse paigutust, mahtu ega ühe krundi piires paiknevate hoonete minimaalset ega maksimaalset arvu, millest tuleks planeerimislahenduse koostamisel lähtuda. Haldi külas on erinevat maakasutust, hoonestust ning erinevatel ajaperioodidele omast arhitektuurset lähenemist, küla läbiva tee äärde on hooneid paigutatud nii risti, paralleelselt kui nurga all.

Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamise aluseks olevaid materjale, on planeeringu koostamisel eeldatud, et kõik planeeritud tegevused on põhjendatud ning lähtuvad planeeringualal ja selle mõjualas oleva ning planeeritud maakasutuse ja üldiste Emmaste osavalla arengusuundadega.

Koppe OÜ 05.09.2023 19/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse, lähteseisukohtade, tehniliste tingimuste, planeeringust huvitatud isiku soovide ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal ette planeeritavale kinnistule ehitusõiguse määramise. Lisaks määratakse ehitustingimused, liiklus ja parkimiskorraldus ning tehnovõrkude ja -rajatiste vajadus. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Emmaste valla üldplaneeringuga määratud ranna ehituskeeluvööndi osaliseks muutmiseks.

Planeeritud hoonestusalast ca 500 m raadiuses paikneb kümme erinevas suuruse krundiga elamukohta. Krundi hoonestusala planeeritakse hoonestamata maa-alale, millel on varem olnud põllu- ja metsamaa funktsioon. Hoonestamata maa-alade kasutuselevõtt hoonestatud kruntidena ei oma olulist negatiivset rolli piirkonna põllu- ja metsamaa kasutusele, sest tegu on väga väikese osaga kogu piirkonna aktiivsest maakasutusest.

Läbi detailplaneeringu luuakse võimalused planeeringualale uute hoonete püstitamiseks, et koos maastikuvormide, kõrg- ja madalhaljastuse, rajatiste ning väikevormidega moodustuks terviklik elukeskkond. Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.

Kui planeeritud tegevuste elluviimisel järgitakse üldplaneeringus, detailplaneeringus ja muudes arengudokumentides toodud põhimõtteid ja nõudeid ehitus-, arendus- ning käitlustegevusele, siis eeldatavalt ei kujuta need olulisi ega pöördumatult negatiivseid mõjusid.

4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga ei kavandata olemasoleva maaüksuse kruntideks jaotamist – ehitusõigus elamute püstitamiseks lahendatakse krundi protsentuaalse maakasutuse sihtotstarbe kaudu.

4.2. Krundi hoonestusala määramine Krundi kagunurka määratakse üks ca 2942 m² suurune hoonestusala, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi.

Hoonestusala on määratud suuremana kui planeeritud hoonete ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt hoonete asukohti ja paigutada need maastiku ja looduskoosluste säilimise eesmärgil hajusalt.

Hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

Koppe OÜ 05.09.2023 20/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• hoonestusala paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis,. Kaitsevööndi ulatuses tohib püstitada vaid eluhoone abihooneid, mille püstitamine ei vaja lähtuvalt kasutusotstarbest ega gabariitidelt ehitusloa väljastamist;

• hoonestusala paikneb väljapool kaitsealuste taimede kasvuala;

• kogu hoonestusala ulatuses on maapinna kõrgus merepinnast vähemalt +2,00 m;

• hoonestusala paikneb krundi idapoolsest piirist enam kui 4 m16 kaugusel, et oleks tagatud nõuetekohane tuleohutuskuja naaberkinnistuga;

• hoonestusalal on piisavalt ruumi, et säilitada olemasolevat ning rajada uut privaatsust ning kaitset pakkuvat haljastust tuule, müra, tolmu jm eest.

Planeeringuala hoonestusalale planeeritud hoonete püstitamisel peab arvestama, et valdavas osas on planeeritud hooned mitmest suunast vaadeldavad ning hoonete tihedusest ja asukohavalikust sõltub ka õueala terviklikuna tajumise võimalikkus.

Iga hoone peab paiknema täies ulatuses planeeringuga määratud krundi hoonestusala sees. Hoonestusala sees peavad paiknema ka sellised väikeehitised, mis ei eelda püstitamiseks ehitusloa taotlemist, kuid omavad planeeringualal ruumilist mõju – näiteks lehtla, kasvuhoone jne. Taolisi ehitisi ei arvestata suurima krundile lubatud hoonete arvu ega ehitisealuse pinna sisse.

Hoonestusalast väljapoole võiivad jääda hooneid teenindavad tehnovõrgud- ja rajatised.

4.3. Krundi ehitusõiguse määramine Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratakse ehitusõigus planeeritud krundile uue elamu ja selle abihoonete püstitamiseks.

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.

16 Tulenevalt tuleohutusnõuetest on naaberkruntide hoonete minimaalne nõutud vahemaa 8 m, mis üldjuhul jagatakse krundi piiril pooleks.

Koppe OÜ 05.09.2023 21/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Meistri kinnistule määratud sihtotstarbed: EP5, HL95 (EP - pereelamumaa 5%, HL – looduslik maa 95%).

Elamuala rajamine kinnistu idaossa on sobilik, sest hoonestust saab sobitada maastikule ja samas säilitada kõrghaljastust, ehitustegevuse käigus saab ära kasutada olemasoleva juurdepääsutee ja lähikonnas paiknevad tehnovõrgud. Krundile planeeritud sihtotstarbed ega nende osakaal ei ole vastuolus või välistavad võrreldes lähipiirkonna kruntide kasutamise sihtotstarvetega.

4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal Planeeringuala hoonete suurim lubatud arv lähtub planeeringualal ja selle mõjualas paiknevatest hoonemahtudest, planeeritud kruntide ja hoonestusalade suurusest ning põhimõttest, et hajaasustatud piirkonnas on vajadus mitme erineva funktsiooniga hoone järgi.

Meistri kinnistu hoonete suurim lubatud arv maa-alal: 3

Planeeringualale tohib püstitada kuni ühe elamu ja kuni kaks elamut teenindavat abihoonet. Planeeritav elamu peab paiknema hoonestusala selles osas, mis jääb väljapoole riigitee kaitsevööndit – riigitee kaitsevööndiga kaetud hoonestusala osasse tohib püstitada vaid elamu abihooneid, mille kasutusotstarve ja gabariidid ei eelda ehitusloa taotlemist.

4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind lähtub krundi kasutamise sihtotstarbest ning võtab arvesse ka planeeringuala mõjuala hoonestusmahtusid.

Meistri kinnistu hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 300 m ² .

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel: 0,04%.

Planeeringuga määratud suurim ehitisealune pind võimaldab püstitada perele vajalikus suuruses elamu ning seda teenindavad abihooned. Planeeringuala paikneb hajaasustuses ning planeeringuga võimaldatud ehitusmaht ei ole ka maksimaalse täisehituse korral keskkonnale koormav.

4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus Hoonete maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast.

Meistri kinnistu hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 8m, sh planeeritud abihoonete maksimaalne kõrgus 6m. Maksimaalne lubatud korruselisus: 2.

Detailplaneeringuga määratud hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, madalaima tuleohuklassi (TP3) hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest ning piirkonnas levinud hoonestusmahtudest. Hoonestuse

Koppe OÜ 05.09.2023 22/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad kõikidele hoonetele, sh ka kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hoonete projekteerimise korral.

Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m.

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Planeeritud hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks minimaalsete vajalike tehnovõrkudena on planeeritud tsentraalne elektrivarustus ning lokaalsed vee- ning kanalisatsioonisüsteemid. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt tehnilised tingimused. Tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga.

Juurdepääsuks avalikule teele rajatakse kinnistuga piirnevale riigiteele mahasõit ning krundisisene juurdepääsutee.

Tehnovõrkude ja -rajatiste täpsed asukohad ja dimensioonid määratakse ehitusprojekti koosseisus - detailplaneeringu joonistele kantud planeeritud tehnovõrkude asukohad on näidatud soovituslikuna ning nendest ei pea projekteerimisel lähtuma.

4.4.1 Elektrivarustus Meistri kinnistu elektrivõrguga liitumiseks rajatakse vastavalt Elektrilevi OÜ 05.07.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 454383 ca 300 m kaugusel paikneva Peetri:(Hiiu) alajaama fiidri F1 faasil uuele objektile toiteliini 0,4 kV maakaabelliinina. Krundi elektrivarustuseks on kinnistu juurdepääsutee serva planeeritud 0,4 kV liitumiskilp.

Liitumiskilp peab alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbist kuni hooneteni ning kõik krundisisesed ühendused rajatakse maakaabliga.

4.4.2 Veevarustus Kinnistule planeeritud hoonestuse teenindamiseks rajatakse krundi hoonestusalale üks uus veehaarde puurkaev. Planeeritud kaevu veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala.

Puurkaevust rajatakse kuni planeeritud hooneteni maa-alune veetrass, millelt tehakse sobivas kohas väljavõte ning lisatakse sulgemist võimaldav maakraan.

Uue puurkaevu täpse asukoha valikul tuleb lähtuda tingimustest:

• piirkonna põhjavesi on suhteliselt kaitstud;

Koppe OÜ 05.09.2023 23/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• arvestatakse maa-ala hüdrogeoloogilisi tingimusi;

• planeeritud puurkaevu hooldusala välispiirist 50 meetri raadiuses ei tohi paikneda kanalisatsiooni imbväljakut ega toimuda heitvee juhtimist kraavi.

4.4.3 Kanalisatsioonivarustus Planeeringualal ega selle mõjualas ei ole ühiskanalisatsioonivõrgustikku ning hajaasustuse ja suurte vahemaade tõttu seda ka ei planeerita. Kinnistule planeeritud hoonete kanaliseerimiseks rajatakse kas lokaalne kinnine kogumismahuti, mida regulaarselt tühjendatakse, või biopuhastist ja imbväljakust koosnev süsteem.

Biopuhasti asukoha määramisel tuleb lähtuda tingimustest:

• valitud asukoht peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu, et mitte ohustada puhasti avarii korral põhjavett;

• asukohta ei ohusta üleujutused;

• on arvestatud maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;

• pealt kinnise omapuhasti kuja on >5 m;

• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 6117 § 3 lg 3 nõuetele.

Arvestades piirkonna geodeetilist ja geoloogilist olukorda, tuleb imbsüsteem tõenäoliselt rajada maapinnast kõrgema filterpeenrana. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine imbväljaku kaudu on lubatud järgmistel tingimustel:

• imbväljak paikneb planeeritud puurkaevust allavoolu;

• immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;

• immutusväljaku immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest;

• imbväljaku minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist;

• omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võivad süsteemi rikkuda.

4.4.4 Juurdepääsuteed Detailplaneeringu koostamiseks on Transpordiamet väljastanud 22.11.2022 kirjas nr 7.2- 2/22/24068-2 lähteseisukohad, millega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud.

Planeeringuala piirneb avaliku kasutusega Haldi sadama teega nr 12134, mille 30 m ulatusega kaaitsevöönd ulatub ka planeeringualale. Krundile juurdepääsu tagamiseks

17 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002

Koppe OÜ 05.09.2023 24/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

rajatakse avaliku kasutusega riigiteele uus mahasõit ning mahasõidust kuni krundi hoonestuseni mööda krundi maa-ala kulgev juurdepääsutee. Mahasõidu nurkade pöörderaadius peab olema minimaalselt 5m, krundisisene juurdepääsutee peab olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok jne).

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele.

Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ette nähtud ehitiste ehituslike tingimuste eristamist kui need ei tulene seaduslikust alusest.

Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest18 ning määrusest “Nõuded ehitusprojektile”19. Hoonete ehitusel tuleb järgida radooniohtutu elamu ehitamise üldnõudeid ning takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.

4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:

Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud kõrgus

Suurim lubatud korruse-lisus20

Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 8 m Kuni 2

Planeeringu koostamisel on arvestatatud, et kuna krundile ei projekteerita hoonet, mille ehitisealune pind jääb üle 400 m², võib vajadusel ühe krundi siseste hoonete omavaheline kuja jääda tavapärasest minimaalsest 8 m tuleohutuskujast väiksemaks.

Naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas takistatud vähemalt 30 minutit.

Kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt ühe autonoomse automaatse tulekahjusignalisatsioonianduriga ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.

Tuleohutuse seaduse § 23 (2) kohaselt peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Üldjuhul tuleb eluhoonetele rajada 200 m (kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt, siis

18 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 19 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023292 20 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf

Koppe OÜ 05.09.2023 25/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

kuni 400 m) raadiusesse nõuetekohane veevõtukoht. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala lähipiirkonnas hooneid ei paikne ega planeerita (st on tagatud erinevate kinnistute hoonete omavaheliseks kauguseks rohkem kui 40 m), on võimalik ehitise veevõtukohana käsitada lähimat olemasolevat nõuetekohast avalikku veevõtukohta Nurste külas (kaugus mööda maanteed ca 4 km), kust teostatakse õnnetusjuhtumi korral veevedu. Lähim eramaal paiknev veevõtukoht on planeeringualast ca 700 m kaugusel Haldi sadama veevõtuhüdrant, mida ei ole veevõtukohtade ametlikku registrisse kantud.

Lähim riiklik päästekomando paikneb 18 km kaugusel Käinas ning vabatahtlik komando 14 km kaugusel Emmaste keskuses. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik lisaks veevõtukoha rajamisele ette näha ka muid täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks: näiteks automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne.

4.5.2 Energiakasutus Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele ning lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest.

Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

4.5.3 Loodusvarade kasutus Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähim olemasolev maardla on Prassi kruusamaardla (linnulennul ca 12 km kaugusel).

Kõik vajalikud ehitusmaterjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt ning neid tuleb tarbida säästlikult.

4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. Hiiumaa edelaosas, sh planeeringualal ja selle llähipiirkonnas, on 2004. aastal välja antud kaardi21 järgi määratud alaks, kus on normaalse radooniriski ala ja normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda körge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. 2020. aastal uuendatud kaardi22 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.

21 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download 22 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga):

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/? id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Koppe OÜ 05.09.2023 26/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele23 ning standardile24.

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile.

Hoonestusaladel tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada eksisteerivat väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi. Eelistada looduslikku ehitusviisi, kasutades piirkonnale omaseid materjale ja tehnikaid. Ehitamisel on soovitatav kasutada kergeid ehitusmasinaid.

4.6.1 Materjalivalik Planeeritud hoone ning selle ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad olema kaasaegsed. Sama krundi erinevatel hoonetel tuleb kasutada samaseid ehitusmaterjale ja kujunduspõhimõtteid:

• hoone projekteerimisel eelistada naturaalseid ja maapiirkonda sobivaid materjale: puit, kivi, betoon, klaas. Korraga tohib ühe hoone puhul kasutada kuni 3 erinevat materjali. Materjalivalikul tuleb vältida imiteerivate materjalide kasutamist: näiteks plastvooder, profiilplekid, krohvi- ja kivipinda meenutavad viimistlusplaadid jne;

• võimalikult suures mahus puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab hoone eripärasust ja looduslähedust. Õigesti ehitatud ja sademete eest kaitstud puit kestab aastakümneid ja lisab väärikust. Puithoone püstitamisel ei tohi kasutada plastaknaid;

• eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, sindel-, laastu-, roo- või õlgkatus. Võimalik on kasutada ka plekki, kuid selle valikul tuleks profiilplekile eelistada miljöösse sobivamat ja ajalooliselt laialt kasutatud valtsplekk katust.

4.6.2 Hooned Peamised arhitektuursed tingimused planeeringuala hoonetele:

• uued hooned projekteerida kahepoolsete viilkatustega. Katusekalde vahemik 30°...45°. Valitud katusekalded peavad kõikidel ühel krundil paiknevatel hoonetel ja sama hoone erinevates osades olema samad – erinevate kallete kombineerimine on häiriv ja lõhub liigselt selget vormi;

23 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 24 EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2017

Koppe OÜ 05.09.2023 27/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• hoonestuse värvilahenduses eelistada sooje toone, välistada erksavärvilised toonid. Värvitud katusekatte valiku puhul valida eelistatult tumedaid toone: näiteks must, tumehall, tumepruun, tumepunane;

• hoonestusalale ei määrata tulenevalt hajaasustuses paiknemisest ega piirkonna eripärasest paigutusmustrist kohustuslikku ehitusjoont ega hoonete suunda;

• hoone kaugust teest või täpset asukohta hoonestusalal detailplaneeringuga ei määrata - iga hoone asukoht tuleb arhitektil sobitada hoonestusalale nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning piirkonna maastiku väärtus ei kahaneks;

• hoone projekteerimisel ja asukoha määramisel tuleb lähtuda hoone asukohas valitsevatest looduslikest tingimustest – ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuv kõrghaljastus jne;

• iga hoone asukoht hoonestusalal peab tagama tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks sõidukiga juurdepääsuvõimaluse.

4.6.3 Piirded, väikevormid • Hoonestuse ning hoone ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm

peavad olema kaasaegsed;

• krundi või selle osa võib piirata kuni 1,4 m kõrguse piirdeaia või hekiga. Piirde materjalina eelistada kivi või puitu (vertikaalne puitlippaed, saartele omane korendusaed vms). Võrkpiiret võib kasutada vaid kruntide vahel, krundi teepoolsel küljel ei ole lubatud vaid võrkpiiret kasutada. Hooneid või hoonestusala ümbritsevat piiret ei pea rajama vaid piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka maastikus hoonete esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine;

• krundi teepoolne osa või sissepääs (värav) peab olema nii materjalivalikul kui ehituslikult kooskõlas hoonestuse arhitektuuriga.

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Juurdepääs planeeringuala krundile toimub mööda olemasolevalt kahesuunaliselt avaliku kasutusega Haldi sadama teed nr 12134. Krundi juurdepääsu tagamiseks rajatakse riigiteele mahasõit ning rajatakse krundile ca 70..80 m pikkune juurdepääsutee kuni krundi hooneteni. Krundi sisene juurdepääsutee jääb krundi omanike ja külaliste kasutamiseks ning sellele avalik kasutus ei laiene.

Planeeritud mahasõit peab olema piisavalt lai ja vähemalt 5 m pöörderaadiusega, et seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok, lumetõrjet teostav sõiduk, päästetehnika jne. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi EhS § 71 alusel määratud riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Planeeringualale ulatub vastavalt Ehitusseadustiku (EhS) 25 71 lg 2 alusel äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m kaugusele riigitee kaitsevöönd, mis on määratud

25 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002

Koppe OÜ 05.09.2023 28/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

tagamaks tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendamaks teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teekaitsevööndisse ei planeerita ühtegi ehitusloakohustuslikku ehitist.

2021. aasta loendusandmete alusel on Haldi sadmaa tee nr 12134 keskmine ööpäevane liiklussagedus 35 autot. Planeeringu koostamisel arvestatud, et taolises mahus liikluskoormus on planeeringualale häiringute tekitamiseks ja oluliste leevendusmeetmete kasutuselevõtuks liiga väike, samuti ei kaasne planeeringu elluviimisega müra normtaseme ületamist planeeringualal ja puudub vajadus mürahinnangu koostamiseks. Lihtsaim leevendusmeede teelt leviva müra ja tolmu vähendamiseks on hoonestusala ja riigitee vahele jätta või rajada võimalikult suures mahus kõrghaljastust.

Planeeringust huvitatud isik arvestab planeeringuga kavandatud tegevusi ellu viies, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks ega planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Parkimine lahendatakse täies ulatuses planeeritud krundi territooriumil, ühe sõiduauto parkimiskoha minimaalne suurus 2,5 m X 5 m. Parkimiskohtade hulk peab olema piisav nii elaniku kui külaliste sõidukitele. Planeering näeb ette minimaalselt 2 parkimiskoha vajaduse.

Riigiteel kavandatud mahasõidule määratakse nähtavuskolmnurgad 3X150 m, mis vastavad projektkiirusele 80 km/h, kuna üldjuhul riigitee parameetrid (kruuskate) ei võimalda sõita maksimaalse lubatud kiirusega. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, vajadusel tuleb nähtavusalale jääv mets või võsa likvideerida.

4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Peale ehitusperioodi lõppu tuleb hoonete ümbrus korrastada ja regulaarselt hooldada. Hoonete lähiümbrusesse võib istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid igihaljaid puid, põõsaid ja heki.

Planeeringuga määratud hoonestusala nähakse tervikliku õuealana, sh kõik hoonestuse rajamise ja kasutamisega seotud tegevused peaksid jääma hoonestusala piiridesse (sh suvisel perioodil hoonete ümbrusest muru niitmine ei tohiks ulatuda hoonestusest enam kui 10 m kaugemale). Õueala haljastamisel ja külvamisel ei tohi kasutada piirkonna looduskooslustele mitteomaseid seemneid ning taime- ega putukamürke, mis võiksid mõjutada ranna-aladele iseloomulikku elustikku, veekeskkonda ja põhjavett.

Piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole hajaasustuses ka majanduslikult mõistlik. Hoonete katustelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi hoonestusala piires või juhtida olemasolevatesse kraavidesse, mis tuleb korrastada ja vajadusel süvendada, kraavide kallastelt tuleb eemaldada võsa ja puud. Uute kraavide rajamist ei planeerita, et seeläbi mitte mõjutada piirnevate rannaniitude niiskusrežiimi. Vajadusel tuleb kaasata olemasolevate kraavide korrastamisse ka teised

Koppe OÜ 05.09.2023 29/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

piirkonna kinnistute omanikud. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires või juhtida kraavidesse, vältida tuleb sajuvete teadlikku juhtimist naaberkinnistutele või riigitee äärde. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused ja lahendused määratakse hoone ehitusprojektis.

Krundisiseste parkimiskohtade ja liikumisteede rajamisel arvestada, et krundi hoonestusalal oleks minimaalselt kõvakattega alasid - kattega pindade rajamise vajadusel eelistada sõmerat kruusa, multši, suurema vuugiga kiviplaate, murukivi vms lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel lokaalselt imbuda.

Hoonestusalale hoonete püstitamiseks tuleb raiuda minimaalses mahus puid. Puude raiel tuleb arvestada, et säiliks säilitatavate puude juurestik ja võra ning oleks tagatud hoone insulatsioonitingimused.

Planeeritud hoonetest kaugemale jääval alal maaüksuse kesk- ja lääneosas tuleb säilitada senine rannikuäärne maastik ning planeerida tegevused, et parandada kehvas seisus rannaniidu seisukorda - rannaniitu tuleb regulaarselt hoida kasutuses (sh niitmine ja karjatamine), et see ei kasvaks täis pilliroogu ega metsastuks.

Rannaäärse metsa eesmärk on lisaks loodus- ja miljööväärtuse pakkumisele kaitsta erinevaid alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Lageraide teostamine ranna piiranguvööndisse jääval metsamaal ei ole lubatud – kõrghaljastusega aladel tuleb teostada puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused. Võimalusel tuleb säilitada vähemalt 80% ulatuses kõrghaljastusest. Maakonnaplaneeringus toodud hooldussoovituste kohaselt tuleks piirkonna metsi majandada püsimetsana.

Kinnistul tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on võimalik ja täiendava tasu eest. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

• erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;

• hoonete eesmärgipärasel kasutamisel tekkivad segaolemejäätmed tuleb sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;

• nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning kas viia pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;

• kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald). Ehitustegevuse lõppedes tuleb hoonete ümbrus haljastada ja heakorrastada.

4.9. Kuja määramine Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad.

Planeeringuga määratud kujad:

Koppe OÜ 05.09.2023 30/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8 m.

4.10. Avaliku juurdepääsu tagamine Planeeritav kinnistu piirneb osaliselt rannaga, mille kaldale on määratud 10 m laiune kallasrada, et tagada vaba liikumine rannal. Planeeringuga ei tohi kavandada tegevusi, mis takistaksid veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas rannal liikumist.

Juurdepääs kallasrajale saab toimuda Haldi sadamast - detailplaneeringu koostamisel ei nähta vajadust täiendava avaliku kallasrajale juurdepääsu loomise vajadust.

4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard”.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• territooriumi juurdepääsutee ja krundi põhihoone juures on soovituslikult videovalvesüsteem;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

Koppe OÜ 05.09.2023 31/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• juurdepääsuks kasutatav avaliku kasutusega Haldi sadama tee on väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ümbrusesse hekk või kõrghaljastatud puhveralasid;

• planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid;

• igapärane müratase võib suurem olla ehitustegevuse perioodil, hoonete ekspluateerimise perioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei suurene.

Kuna planeeritud hoonestusala jääb III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria taimeliigi elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m kaugusele, siis kavandatav tegevus eeldatavalt neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Kuna planeeritud tegevuste elluviimisega ei planeerita lageraiet ning säilitatakse maksimaalses võimalikus mahus looduslike alade osatähtsus, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu arengupõhimõtteid ja kasutustingimusi.

Planeeringu koostamise ja elluviimisega seotud isikud on teadlikud, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Planeeringuala juurdepääsuks kasutatav Haldi sadama tee nr 12134 on avalikus kasutuses ja täiendavaid juurdepääsuservituute ei kavandata.

Tehnovõrkude talumiseks seatakse servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. Täpne servituudi ala ning ulatuse vajadus sõltub liitumispunktide ning trasside rajamise asukohast ning selgub projekteerimistööde käigus.

Koppe OÜ 05.09.2023 32/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

4.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur.

Kõik rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis. Nimetatud rajatised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas.

4.15. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Emmaste valla üldplaneering. Koostatud detailplaneering esitab ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuses.

Üldplaneeringu muutmine on vajalik, kuna 2005. aastal kehtestatud üldplaneeringuga ei ole mererannale määratud korduva üleujutusega ala piiri, mistõttu loetakse alates 2007. aastal kehtima hakanud Looduskaitseseaduse alusel korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluses üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Kehtiva üldplaneeringuga määratud ranna ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine on põhjendatud, sest see on ainus võimalus kuidas ellu viia üldplaneeringuga planeeritud perspektiivset elamu- ja ridaeluamumaa maakasutust.

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine arvestab väljakujunenud asustusega, sest planeeringuala mõjupiirkonnas paiknevad ajalooliselt hoonestatud krundid ning nii maakonnaplaneering kui üldplaneering on ette näinud piirkonnas elamu- ja suvilaehituse võimalused.

Maa-ala, mis on maksimaalselt puudutatud võimalikust ehitustegevusest, on vähem kui 5% ning võimalik hoonestusmaht vähem kui 0,5% kogu planeeritava maaüksuse pindalast - eelduslikult ei kujuta taoline väiksemahuline ehitustegevust olulist negatiivset mõju piirkonna looduskooslustele ega ranna-alale.

Koppe OÜ 05.09.2023 33/35

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

Planeeritud krundi rajamisel on tegemist planeeringuala mõjupiirkonnas samase funktsiooniga maakasutuse lisandumisega ning sellest tulenevalt ei ole piirkonna arenguga vastuolus. Planeeritud tegevuste elluviimisel püstitatakse uued hooned olemasoleva tee lähedusse ning planeeritava kinnistu valdavas osas säilitatakse senine maakasutus. Püsielanikkonnaga krundid loovad eelduse ümbritseva maastiku aktiivsemaks hooldamiseks ja seeläbi piirkonna ala väärtuse säilitamiseks ja tõstmiseks.

Ühe maa-ala ulatuses üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestamise korral ei muudeta üldplaneeringut oluliselt ning üldplaneering säilitab oma eesmärgi ja terviklikkuse ning on elluviidav. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata.

Muudatus võimaldab alale püstitada pereelamu ja neid teenindavad abihooned. Ala arendamisel saab ära kasutada olemasolevat avaliku kasutusega juurdepääsuteed ning varasemalt piirkonda rajatud tehnovõrke. Maa-ala kasutuselevõtt elamualana ei riku looduslikku kooslust, alal ei kasva metsa ega kõrghaljastust, mida peaks arenduste elluviimiseks juba eelduslikult raadama.

4.16. Muud planeeringu ülesannetega seonduvad ülesanded Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgi Õngu-Mänspe-Haldi II klassi väärtuslik maastiku koosseisus. Detailplaneeringuga kavandatud tegevus järgib maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike üldisi kasutustingimusi ja hooldussoovitusi:

• planeeringuala paikneb piirkonnas, kus on varasemalt olnud hoonestus;

Koppe OÜ 05.09.2023 34/35

Joonis 7: Üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek

Meistri kinnistu detailplaneering Töö nr AR68-23 Meistri, Haldi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

• planeeritud krunt on pindalalt suure;

• krundile määratud hoonestusala ja hoonete soovituslikud asukohad järgivad looduslikku situatsiooni;

• planeeritud hoonete olemus ja muster järgib lähipiirkonna hoonestuslaadi ning hooned on planeeringualal hajutatud;

• planeeringuala hoonestusalast väljapoole jäävatel maa-aladel jätkatakse ka senist põllumajanduslikku kasutust;

• kruntide elektrivarustuseks vajalikud madalpingekaablid on planeeritud maakaablitena.

Planeeringuala mõjuala rannikuäärsed alad jäävad Hiiu maakonaplaneeringu 2030+ järgi rohelise võrgustiku koosseisu. Kuna planeeringualale planeeritud tegevuste elluviimisega ei kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust, maa-aladele ei planeerita lageraiet ning säilitatakse arengudokumentides nõutud looduslike alade osatähtsus, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku põhimõtteid ja kasutustingimusi.

Koppe OÜ 05.09.2023 35/35

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Transpordiamet

[email protected] Meie: 10.07.2024 nr 9-6.1/1350

Haldi küla Meistri detailplaneeringu

korduv kooskõlastamine

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsusega nr 93 „Meistri detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ algatatud

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse

määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate

tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja

liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine,

ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas. Otsusega ei algatatud

keskkonnamõju strateegilist hindamist. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada.

Detailplaneering on koostatud Koppe OÜ poolt 2023 (töö nr AR68-23) ja muudetud

hoonestusala vähendamise osas juulis 2024. Riigimaanteelt mahasõidu asukohta ei muudetud.

Lähtudes planeerimisseaduse § 133 esitab Emmaste Osavalla Valitsus antud planeeringu

Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks. Kooskõlastus palume saata e-mailile:

[email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisi Mäeumbaed

abivallavanem

Lisa: Meistri kinnistu muudetud detailplaneering

Pilvi Post

462 2445, [email protected]