Hiiumaa Haldi küla Meistri detailplaneeringu algatamisest teavitamine

HIIUMAA VALLAVALITSUS EMMASTE OSAVALLA VALITSUS

Vallamaja Telefon: 372 462 2444

92001 Emmaste Faks: 372 462 2440

reg nr 77000571 E–post: [email protected]

A/arve: EE342200001120124153 Tehingupartneri kood: 166101

Makse saaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Transpordiamet

[email protected] 26. 01.2023 nr 8-4.1/20

Meistri detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsusega nr 93 „Meistri detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ algatati Haldi

külas asuval Meistri kinnistul, katastritunnusega 20501:001:1520, detailplaneering.

Planeeringualana käsitletakse ca 1 ha suurust maa-ala.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse

määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate

tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning

parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine,

üldplaneeringu muutmine, ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee

osas.

Otsusega ei algatata keskkonnamõju strateegilist hindamist. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja

teostada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Reha

osavallavanem

Lisa: Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023 otsus nr 93

Pilvi Post

maa- ja ehitusspetsialist

[email protected], 462 2445

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023

otsuse nr 93

Lisa 1

Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri

kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 05.10.2022)

1.2 Hiiu maakonnaplaneering

1.3 Emmaste valla üldplaneering

1.4 Transpordiameti 22.11.2022 kiri nr 7.2-2/22/24068

1.5 Rahandusministeeriumi 21.11.2022 kiri nr 15-3/8488-2

1.6 Keskkonnaameti 28.10.2022 kiri nr 6-2/22/20881-2

1.7 Maaeluministeeriumi 09.12.2022 kiri nr 4.1-5/2088-1

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Planeeringualana mõistetakse Meistri kinnistust ca 1 ha suurust ala (joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 20501:001:1520

Sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Kinnistusraamatu registriosa nr 21324350

Planeeritav Meistri kinnistu on hoonestamata.

Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Meistri kinnistu detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Õngu-Mänspe-Haldi II klassi

kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgsed

kasutustingimused väärtuslikul maastikul: Ala sobib elamu- ja suvilaehituseks, kuid uued hooned

tuleb hoolikalt maastikku sobitada; hooldussoovitused: Teega piirnevad külapõllud ja rohumaad

tuleks hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Ala

vanemaid okasmetsi oleks soovitav majandada püsimetsana. Planeeringuala piirneb põhjast, idast

ja läänest erakinnistutega, lõunast riigimaanteega ja loodest merega. Planeeringualale toimub

perspektiivne juurdepääs 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja

teostada. Planeeringuala ala asub Haldi külas, kus antud piirkonnas on tegemist endise

rannakarjamaaga. Ala on hoonestamata ja seal ei ole olnud ajaloolist asustust.

Emmaste valla üldplaneeringu muutmise põhjendatud kaalutlused: lähimad majapidamised asuvad

planeeringualast ca 200-250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk olemasolev hoonestus

asub planeeringualale suhteliselt lähedal; planeeringualast ca 750 m kaugusel asub Haldi sadam,

mis on kasutusel kohalike kalurite väikesadamana ja on viimastel aastatel läbi teinud suure arengu

(sadama kaid on värskelt rekonstrueeritud, hetkel rekonstrueeritakse sadamakuuri); sadamaalaga

piirnev Haldi säär on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana; planeeringualaga

piirnevast riigimaanteest lõunapool tee ääres asub kaks majapidamist; planeeringuala ja sadama

vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei rikutaks üldist

miljööd, tekiks häirivat ebakõla ega väheneks ala väärtus.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi: soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne

hoonestusala jääb III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria taimeliigi

elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m kaugusele, siis kavandatav

tegevus neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Meistri kinnistu asub terves ulatuses ranna või kalda ehituskeeluvööndis (joonis 3). Meresaartel on

ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd

koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole

Meistri kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud. Üldplaneeringu järgi on perspektiivne

hoonestusala määratud perspektiivseks pere- ja ridaelamu maaks (joonis 4).

3. Planeeringu eesmärk

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Meistri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse

lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine,

ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jagamine

Planeeringuga kinnistut ei jagata.

4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühele elamule ja kuni kahele abihoonele

koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate

kitsendustega. Maa kasutamise sihtotstarve määratakse planeeringuga.

4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule

sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete

määramisel arvestada, et:

• hoonestatavale krundile on lubatud püstitada üks elamu ja kuni 2 abihoonet;

• hoonestuse korruselisus: elamul kuni 2, abihoonetel kuni 1; ehitiste suurim lubatud kõrgus elamul

kuni 8 m, abihoonetel kuni 6 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale;

• hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.4. Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs hoonestusalale lahendada 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt. Krundile planeerida

minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. Vajadusel määrata servituutide asukohad. Tee

asukoht määrata nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ümberkaudse loodusega. Planeeringu koostamisel

lähtuda Transpordiameti 22.11.2022 kirjast nr 7.2-2/22/24068-2.

4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine teostada

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhiste tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

4.7. Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10. Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine

Vajadusel koostada kitsenduste kaart.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Emmaste Osavalla Valitus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija),

kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seada

tingimused võimalike mõjude leevendamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.

5.2. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise

leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala

tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus

geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale.

Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, side, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning

perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja

neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus. Detailplaneeringu joonisele (geo-alusele) peavad

olema kantud kraavid, truubid, teed, puhastuslodu, tuletõrje veevõtukoht

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).

• üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamine jaanuar 2023

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse

vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija

poolt

veebruar–juuli

2023

Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele

ülevaatamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine

august-

september 2023

Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega oktoober-

november 2023

Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavolikogu poolt ning avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning

detsember 2023 -

mai 2024 (avalik

avaliku arutelu korraldamine väljapanek

vähemalt 30

päeva)

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste

sisseviimine detailplaneeringusse

juuni 2024

Rahandusministeeriumi poolt planeeringu heakskiitmine juuli-august 2024

Planeeringu kehtestamine vallavolikogu poolt, kui ei ole tekkinud

olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid

vastuväiteid

september 2024

5.3. Täiendavad uuringud

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4. Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu koostamise korraldaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-alal

olemasolevate või sinna kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud

koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu

koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate

kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse

elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö

kinnitus lisada planeeringule.

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Emmaste Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering kooskõlastatakse:

• Päästeameti Lääne Päästekeskus

• Transpordiamet

• Keskkonnaamet

Planeeringu menetlusse kaasatakse Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ, piirinaabrid – Seere

(20501:001:1519), Haldi-Urve (17501:001:0166), Siimu-Sauna (17501:002:2720), Männi

(17501:002:2740), Kadaka (17501:002:2750), Sambliku (17501:002:0441) ja Uue-Sambliku

(17501:002:0442) kinnistute omanikud.

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavolikogule vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf

ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris. Digitaalselt allkirjastatud failide konteiner

koos kaaskirjaga saata e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Hiiumaa

vald Emmaste küla Vallamaja.

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Emmaste Osavalla

Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi

detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.

Kui detailplaneeringusse tehakse muudatusi, mis muudavad planeeringu põhilahendust, korratakse

osaliselt detailplaneeringu menetlust. Menetluse kordamise vajadust tuleb hinnata ka

detailplaneeringu osalisel kehtestamisel.

Lähteseisukohad koostas:

Pilvi Post, 462 2445

maa- ja ehitusspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023

otsuse nr 93

Lisa 2

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.

Emmaste 18.10.2022

1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed

Vastavalt Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele ja

lahendusskeemile (joonis 2) on Hiiumaa vallas Haldi külas asuva Meistri kinnistu (katastritunnus

20501:001:1520, pindala 6,92 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni kahe abihoone

püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, krundile juurdepääsu lahendamine

ning haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimuste määramine. Planeeringuala suurus on ca 1 ha.

Krundi kasutamise sihtotstarveteks määratakse 10% ulatuses üksikelamu maa, 90% ulatuses

looduslik maa. Kinnistut ei jagata. Kinnistu sihtotstarvet ei muudeta, see jääb 100%

maatulundusmaaks.

Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Meistri kinnistu detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal.

Planeeringuala piirneb põhjast, idast ja läänest erakinnistutega, lõunast riigimaanteega ja loodest

merega. Planeeringualale toimub perspektiivne juurdepääs 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt.

Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada.

Planeeringuala ala asub Haldi külas, kus antud piirkonnas on tegemist endise rannakarjamaaga.

Ala on hoonestamata ja ajaloolist asustust seal ei ole olnud.

Emmaste valla üldplaneeringu muutmise põhjendatud kaalutlused: planeeringualast asuvad

lähimad majapidamised ca 200-250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk olemasolev

hoonestus asub planeeringualale suhteliselt lähedal; planeeringualast ca 750 m kaugusel asub Haldi

sadam, mis on kasutusel kohalike kalurite väikesadamana, mis on viimastel aastatel läbi teinud

suure arengu (sadama kaid on värskelt rekonstrueeritud, hetkel rekonstrueeritakse sadamakuuri);

sadamaalaga piirnev Haldi säär on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana;

planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõunapool asub kaks majapidamist; planeeringuala ja

sadama vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei rikuta üldist

miljööd, tekiks häirivat ebakõla ega väheneks ala väärtus.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi: soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne

hoonestusala jääb III kaitsekategooria liikide elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria

taimeliigi elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m kaugusele, siis

kavandatav tegevus neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Meistri kinnistu asub terves ulatuses ranna või kalda ehituskeeluvööndis (joonis 3). Meresaartel on

ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd

koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole

Meistri kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud. Planeeringuga tehakse ettepanek

üldplaneeringu muutmiseks üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi vähendamiseks

hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Emmaste valla üldplaneeringu järgi on perspektiivne hoonestusala määratud perspektiivseks pere-

ja ridaelamu maaks (joonis 4).

2. Eelhinnangu õiguslik alus

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000

võrgustiku alale mõju, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest. Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33

lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

3. Eelhinnang

3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal esinevad

loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Õngu-Mänspe-Haldi II klassi kohaliku

tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Kasutustingimused väärtuslikul maastikul: Ala sobib elamu-

ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Hooldussoovitused:

Teega piirnevad külapõllud ja rohumaad tuleks hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada

ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Ala vanemaid okasmetsi oleks soovitav majandada püsimetsana.

Uue krundi moodustamisega ei rikuta merevaadet ega üldist miljööd, kui see paigutatakse nii, et ei

väheneks ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii,

et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.

Kõlvikuliselt koosseisult moodustab Meistri kinnistust looduslik rohumaa 0,23 ha, metsamaa 4,28

ha, muu maa 2,41 ha. Hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus elamule ja

kuni kahele abihoonele ning juurdepääsutee asukoht.

Meistri kinnistu asub terves ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Meresaartel on

ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd

koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole

Meistri kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust. Planeeringuga tehakse ettepanek

üldplaneeringu muutmiseks, ehituskeeluvööndi vähendamiseks hoonestusala ja juurdepääsutee

osas, mille kohta küsitakse nõusolekut Keskkonnaametilt.

Planeeritaval alal kultuuripärandit ega loodusvarasid ei esine. Tegemist on kaitstud põhjaveega

alaga. Planeeringuga kinnistut ei jagata ega muudeta katastriüksuse sihtotstarvet.

3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,

jäätme- ja energiamahukus, ning piirkonna teised tegevused.

Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selle lisade

alusel on kavandatava detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Meistri kinnistule hoonestusala ja

ehitusõiguse määramine elamule ja kuni kahele abihoonele ning juurdepääsutee asukoha

määramine. Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse püstitada uued eluhooned, mis ei

erine tavapärastest eluhoonetest.

Planeeringuala ala asub Haldi külas, kus antud piirkonnas on tegemist endise rannakarjamaaga ja

on hoonestamata. Alal ei ole olnud ajaloolist hoonestust. Lähimad majapidamised asuvad ca 200-

250 m kaugusel Toobri ja Kaheaakri kinnistutel. Planeeringualast ca 750 m kaugusel asub Haldi

sadam, mis on kasutusel kohalike kalurite väikesadamana ja on viimastel aastatel läbi teinud suure

arengu. Sadama kaid on värskelt rekonstrueeritud. Hetkel rekonstrueeritakse sadamakuuri.

Sadamaalaga piirnev Haldi säär on munitsipaalomandis ja kasutusel avaliku puhkealana.

Planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõunapool asub kaks majapidamist. Planeeringuala ja

sadama vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises,

jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Eeldatavalt tekivad ühe majapidamise olmejäätmed,

mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa

valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke,

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või

õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.

Eeldatavalt tekivad ühe majapidamise olmejäätmed, mis tuleb sorteerida ja anda üle

jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Jäätmete hulk suureneb ühe majapidamise jäätmekoguse võrra, kuid kui neid vastavalt seadusele

käidelda, siis ei kaasne ohtu keskkonnale. Müratase võib suureneda ehitustegevuse käigus, kuid

see on ajutine. Edaspidine uute elamute ekspluateerimine mürataset ei suurenda.

3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.

Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne. Ehitiste püstitamise perioodil võib seadmetel

tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb

kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid.

3.5. Tegevusega kaasnev mõju ala väärtusele ja tundlikkusele, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised

ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid

negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega

kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab

kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest

eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus

ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise

ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.

Kultuuripärandit alal ei asu, maa ei ole intensiivses kasutuses.

3.6. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele ning ranna ja kalda kaitse eesmärkidele.

Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliigi: soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on

keelatud. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne

hoonestusala jääb III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria taimeliigi

elupaigast ca 300 m kaugusele ning linnuliigi elupaigast ca 450 m kaugusele, siis kavandatav

tegevus neid liike ega nende elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Lähim püsielupaik, Klaasirahu hallhülge püsielupaik, asub Meistri kinnistust ca 1,65 km kaugusel

ja planeeringualast ca 1,95 km kaugusel. Meistri kinnistu asub Vanamõisa hoiualast ca 5,5 km

kaugusel. Antud piirkonnas kattuvad Natura 2000 võrgustiku alad (Klaasirahu loodusala,

Vanamõisa loodusala ja Vanamõisa linnuala) püsielupaiga ja hoiualaga. Arvestades Natura 2000

võrgustiku alade asukohti ja kaugust planeeritavast alast, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava

tegevuse ebasoodsat mõju Natura aladele ning seal esinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ja liikidele.

Kui planeeritava tegevuse tulemusena säilitatakse rannal asuvad looduskooslused, piiratakse

inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, suunatakse asustus arvestades ranna eripära ja tagatakse

seal vaba liikumine ning juurdepääs, siis planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju

ranna kaitse-eesmärkidele. Kuna perspektiivne hoonestusala jääb väljapoole kaitsealuste liikide

elupaika, siis sellest tulenevalt ei kahjusta kavandatav tegevus ranna kaitse-eesmärkideks olevaid

kooslusi ja kaitsealuseid liike.

Kui ehitustööde käigus teostatavate tööde tegemisel järgitakse seadustest tulenevaid nõudeid, ei

ole kavandatav tegevus olulise mõjuga. Ehitustegevust tuleb planeerida selliselt, et see ei kahjusta

ranna kaitse eesmärke.

3.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega

loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete

rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.

Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse

ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks.

Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva

mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on

valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette

ei ole näha.

3.8. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi,

ei sea ohtu inimese tervist, heaolu ega vara. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate

avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise

ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid

ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt

lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka

ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub

pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või

nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Mõju on kõige

suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale

ette ei ole näha.

4. Järeldus

Eelhinnangust järeldub, et kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Võttes aluseks, et detailplaneeringuga kavandatakse elamu rajamist, võib planeeringuga

kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse

algatamiseks Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu osas.

Hiiumaa Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. kvaliteeti.

Keskkonnaga seotud riski vältimiseks tuleb sillutatavad/kõvakattega alad kavandada.

Eelhinnangu koostas:

maa- ja ehitusspetsialist Pilvi Post

462 2445, [email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 19.01.2023

otsuse nr 93

Lisa 3

Joonis 1 Meistri kinnistu asukoha skeem (väljavõte Maa-ameti ortofotolt)

Joonis 2 Meistri kinnistu planeeringuala

Joonis 3 Planeeringuala Maa-ameti kitsenduste kaardil koos ehituskeeluvööndi ja riigimaantee

kaitsevööndiga

Joonis 4 Väljavõte Emmaste valla üldplaneeringust koos ehituskeeluvööndi piiriga ja

kinnitatud sihtotstarvetega.

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Meistri detailplaneeringu koostamise

algatamine ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Emmaste valla üldplaneeringut muutva Meistri

kinnistu (katastritunnus 20501:001:1520, pindala 6,92 ha, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju

strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

1. Olemasolev olukord

1.1. Meistri kinnistu asub Emmaste valla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega

hajaasustusalal, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal. Üldplaneeringuga on määratud

minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.

1.2. Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Haldi külas asuvast Meistri (katastritunnus

20501:001:1520, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6,92 ha) kinnistust ca 1 ha. Meistri

kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb kinnistu 0,23 ha ulatuses looduslikust

rohumaast, 4,28 ha ulatuses metsamaast, 2,41 ha ulatuses muust maast.

1.3. Perspektiivsele hoonestusalale rajatakse uus mahasõit 12134 Haldi-Sadama riigimaanteelt.

1.4. Perspektiivne hoonestusala ei asu ühelgi kaitse- ega hoiualal. Meistri kinnistule jäävad Eesti

Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ühe II kaitsekategooria taimeliigi, harilik muguljuur

(Herminium monorchis) ja ühe II kaitsekategooria linnuliigi, väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), ning kolme III kaitsekategooria taimeliikide, soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), kuradi-

sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad. II

kaitsekategooria kaitsealuste liikide kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.

III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on

keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna perspektiivne hoonestusala jääb

III kaitsekategooria elupaikadest väljapoole ja II kaitsekategooria taimeliigi elupaigast ca 300 m

kaugusele ning linnuliigi elupaik ca 450 m kaugusele, siis kavandatav tegevus neid liike ega nende

elu- ja kasvupaiku ei ohusta.

Lähim püsielupaik, Klaasirahu hallhülge püsielupaik, asub Meistri kinnistust ca 1,65 km kaugusel

ja planeeringualast ca 1,95 km kaugusel. Meistri kinnistu asub Vanamõisa hoiualast ca 5,5 km

kaugusel. Selles piirkonnas kattuvad Natura 2000 võrgustiku alad (Klaasirahu loodusala, Vanamõisa

loodusala ja Vanamõisa linnuala) püsielupaiga ja hoiualaga. Arvestades Natura 2000 võrgustiku

alade asukohti ja kaugust planeeritavast alast, ei ole eeldada planeeringuga kavandatava tegevuse

ebasoodsat mõju Natura aladele ning seal esinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

ja liikidele.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Õngu-Mänspe-Haldi II klassi kohaliku

tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Kasutustingimused väärtuslikul maastikul: ala sobib elamu-

ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

3. Emmaste valla üldplaneeringu muutmise põhjendused

Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, ehituskeeluvööndi vähendamiseks

hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, sest üldplaneeringu järgi on perspektiivne hoonestusala

määratud perspektiivseks pere- ja ridaelamu maaks. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi sobib ala

elamu- ja suvilaehituseks, kuid uued hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Planeeringuga

soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei rikuta üldist miljööd, ei tekiks

häirivat ebakõla ega väheneks ala väärtus.

Planeeringualaga piirnevast riigimaanteest lõunapool asub kaks majapidamist. Planeeringuala ja

sadama vahelisel alal on kehtestatud Haldi-Urve, Haldimere ja Haldiranna detailplaneering, kus on

Emmaste valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud. Planeeringualast asuvad lähimad

majapidamised ca 200-250 m kaugusel, Toobri ja Kaheaakri kinnistutel ehk olemasolev hoonestus

asub planeeringualale suhteliselt lähedal.

4. KSH algatamata jätmise põhjendused

Meistri kinnistu detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei

kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju.

Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes

aluseks, et detailplaneeringuga kavandatakse elamu rajamist, võib planeeringuga kaasnevaid

keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks

Haldi küla Meistri kinnistu detailplaneeringu osas.

Keskkonnaamet on oma 28.10.2022 kirjas nr 6-2/22/20881-2 jäänud samale seisukohale, et

eeldatavalt ei kaasne Meistri kinnistu detailplaneeringu ellurakendamisega olulist keskkonnamõju,

mistõttu KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Arvestades eeltoodut puudub eeldatavalt vajadus detailplaneeringu KSH algatamiseks.

5. Kehtiv detailplaneering

Planeeringualal ei ole kehtivat detailplaneeringut.

6. Detailplaneeringuga kavandatav

Planeeringuga kavandatakse ühe elamu ja kuni kahe abihoone püstitamist koos nende juurde

kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning

parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks vähendades ehituskeeluvööndit

hoonestusala ja juurdepääsutee osas.

Detailplaneeringuga kinnistut ei jagata ja sihtotstarvet ei muudeta.

7. Detailplaneeringu menetlus

7.1. Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 05.10.2022 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine Haldi

külas asuval Meistri katastriüksusel.

7.2. Keskkonnaamet on 28.10.2022 kirjas nr 6-2/22/20881-2 palunud täiendada volikogu otsuse

eelnõud kirjas esitatud märkuste alusel.

7.3. Transpordiamet on 22.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/24068 kooskõlastanud volikogu otsuse

eelnõu.

7.4. Rahandusministeerium on 21.11.2022 kirjas nr 15-3/8488-2 palunud täiendada volikogu otsuse

eelnõud kirjas esitatud märkuste alusel.

7.5. Maaeluministeerium on 09.12.2022 kirjas nr 4.1-5/2088-1 öelnud, et ei pea antud

detailplaneeringu menetluses enda kaasamist vajalikuks.

8. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.

PlanS § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse

hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele

kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142

lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides

1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.

Pilvi Post

Emmaste Osavalla Valitsuse maa- ja ehitusspetsialist

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 26.01.2023 11:55

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 8-4.1/20 Meistri detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Manused: Algatamisest teavitamine; Transpordiamet.asice

Tere

Emmaste Osavalla Valitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Meistri detailplaneeringu

aalgatamisest teavitamine" (lisatud manuses).

Lugupidamisega

Heli Üksik

sekretär

462 2444