Kiri

Terviseamet

Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud katselabor reg. nr. L042. Akrediteeritud on mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemused kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest.

Terviseamet Paldiski mnt 81 Tallinn 10614 Reg. nr 70008799 www.terviseamet.ee

Rahvatervise labori kesklabor Tel.: +372 794 3539

+372 794 3537 e-post: [email protected]

Haapsalu, Aida tn 6 müra mõõtmine ja kaardistamine

Terviseamet

Rahvatervise labori kesklabor

Tallinn 2022

TERVISEAMET

Rahvatervise labori kesklabor lk. 2/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Töö number: 6/4-6-2/2161

Töö alus: Eelkalkulatsiooni 6/4-HP1306 kinnitus

Terviseameti Tallinna labori reg. 23.09.2022 FL4170

Töö nimetus: Haapsalu, Aida tn 6 müra mõõtmine ja kaardistamine

Töö tellija: Haapsalu Linnavalitsus

Posti 34, 90504 Haapsalu

Tellija kontaktisik: Maarja Toomemäe, linnaarhitekt

Telefon: +372 472 5316, 5870 9088

e-post: [email protected]

Töö teostaja: Terviseameti Rahvatervise labori kesklabor

Paldiski mnt 81, Tallinn 10614

Vastutav täitja ja

aruande koostaja:

Sergei Rušai, juhtivspetsialist

Telefon: +372 794 3539

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Mõõtmiste teostaja: Ardo Urmet, vanemspetsialist

Telefon: +372 794 3537

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Aruande kinnitaja: Jaan Mell, kvaliteedispetsialist

Telefon: +372 794 3538

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Rahvatervise labori kesklabor lk. 3/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Sisukord

Sisukord .................................................................................................................................................... 3

1. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

2. Uurimisobjekt ................................................................................................................................... 4

3. Müra hindamise kriteeriumid* ......................................................................................................... 5

4. Müra allikad ...................................................................................................................................... 6

5. Müra mõõtmised ja müra kaardistamise lähteandmed ................................................................... 7

6. Müra modelleerimine ja mürakaardistamine ................................................................................... 8

7. Müra arvutustulemused ................................................................................................................. 10

8. Uurimistöö tulemused ja järeldused ............................................................................................... 11

Viited....................................................................................................................................................... 12

Lisa 1. Mürakaardid (lisatud eraldi failina) .............................................................................................. 12

Lisa 2. Müra mõõtmiseks kasutatavad instrumendid ja mõõteriistad: ................................................... 12

Rahvatervise labori kesklabor lk. 4/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

1. Sissejuhatus Käesolev müra uuringu töö on teostatud Haapsalu Linnavalitsus tellimisel ja seoses, Haapsalu linnas Aida tn 6 detailplaneeringu algatamisega, mille eesmärgiks on kinnistu jagamine kaheks elamumaa krundiks ning anda mõlemale krundile ehitusõigus kuni nelja korteriga ridaelamute püstitamiseks.

Müramõõtmiste läbiviimise ja hilisema mürakaardistamise eesmärk on enne detailplaneeringuga asumist veenduda, et detailplaneeringu objektil jääb Morobell OÜ tegevusest tööstusmüra ka öösel normi piiresse ja müranormi tase tulevastes elu- ja magamisruumides.

Tööstusettevõte tegevusest tingitud müra mõõtmine ja kaardistamine on mõeldud tööstusettevõte ümbritsevas keskkonnas müra leviku kohta informatsiooni saamiseks, samuti vajadusel müra vähendamise meetmete kavandamiseks.

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 kohaselt koostatakse välisõhu mürakaart olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta.

2. Uurimisobjekt Aida tn 6 planeeritav maa-ala (katastritunnus 18401:001:0079) asub Haapsalu linnas, üksikelamute ja tootmishoonete vahelisel alal ning on hoonestamata.

Aida tn 6 olemasolev detailplaneeringu ala lääne- ja edelakülg piirneb ettevõtte Morobell OÜ territooriumiga. Tööstusmüra tundlikeks objektideks võivad olla Aida tn 6 kinnistule kavandatavad elamud, mis asuvad ettevõtte Morobell OÜ territooriumil asuvatest müraallikatest 60-65 m kaugusel.

Haapsalu linnas Aida tn 6 kinnistu asukoht on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. Kaardile on punasega märgitud hetkel olemasoleva Aida tn 6 kinnistu piir

Käesoleva aruande kaardimaterjali allikaks on Maa-ameti kaardirakendus aadressil

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

Rahvatervise labori kesklabor lk. 5/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

3. Müra hindamise kriteeriumid* Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS, RT I, 05.07.2016, 1) tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad

paiksed või liikuvad allikad.

Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete maa-aladel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016,

27).

Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest. Vastavalt eelpool nimetatud

määrusele jaotatakse hoonestatud või hoonestamata alad üldplaneeringu alusel nelja

kategooriasse:

• I kategooria, virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;

• II kategooria, haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamud;

• III kategooria, keskuse maa-alad;

• IV kategooria, ühiskondlike hoonete maa-alad.

Müra kriteeriumitena kasutatakse peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00– 7.00) A-korrigeeritud (inimkõrva tundlikkust arvestav) ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T (dB), mis

kirjeldab keskmist mürasituatsiooni. Päevane ajavahemik (7.00–23.00) sisaldab ka õhtust aega

(19.00–23.00), millele tuleb rakendada parandustegurit +5 dB.

Olemasolevate tööstusobjektide tegevusega müraolukorra ja müravastaste meetmete vajaduse hindamisel tuleks lähtuda piirväärtustest, mis on toodud aruande tabelis 1.

Tabel 1. Tööstusmüra normtasemed sõltuvalt ala kategooriast**

Ala kategooria vastavalt keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 (Lisa1)

Müra piirväärtus (dBA)

Päev (7-23) Öö (23-7)

II kategooria (elamu maa-alad) 60 45

III kategooria (keskuse elamu maa-alad) 65 50

Välisõhus leviva müra normtasemetega võrdluseks kasutatakse müra hinnatud taset LAr,ti (dB).

Müra hinnatud tase tähendab, et mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud ekvivalentsele

tasemele lisatakse vajadusel parandus sõltuvalt müra häirivusest. Müra piirväärtust võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus. Müra hinnatud tase ei tohi ületada

tabelis 1 toodud piirväärtust.

Lisaks ekvivalentmürale (mingi perioodi keskmistatud müratase) tuleb hinnata ka võimalikku

maksimaalset (hetkelist või lühiajalist maksimumi) mürataset. Tööstusettevõtete tegevusest

tuleneva müra maksimaaltasemete (LpA,max) piirväärtused on määratletud määruse nr 71 lõige §6 punktis (2).

* Normtasemete määramine ja mõõtmistulemuste hinnang ei kuulu labori akrediteeritud mõõtealasse;

** Vastavalt 13.06.2020 jõustunud atmosfääriõhu kaitse seaduse §56 lg.2 p.2 redaktsioonile ning vastava muudatuse

seletuskirjale on müra normtasemed seotud üldplaneeringuga kehtestatavate maakasutuse juhtotstarvetega ning üldplaneeringu

raames määratakse kohaliku omavalitsuse territooriumil alade müra kategooriad.

Samas märgitakse, et muudatus on tehtud õigusselguse huvides - atmosfääriõhu kaitse seaduse §56 põhimõte on, et müra

sihtväärtust ei rakendata detailplaneeringuga kehtestatavate maa sihtotstarvete kohta ega üldplaneeringu juhtotstarbe

muutmisel ning sellisel alal kehtib kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga määratletud müra normtase.

Rahvatervise labori kesklabor lk. 6/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

4. Müra allikad Mürauuringu teostamisel lähtuti eeldusest, et peamised müraallikad seoses detailplaneeringualaga Aida tn 6 asuvad kalatööstusettevõtte Morobell OÜ (katastritunnus

18301:018:0057, lähiaadress Oja tn 2 / 4, Haapsalu linn) territooriumil.

Peamisteks müraallikateks Morobell OÜ territooriumil võib pidada hoonete Oja tn 2 ja Oja tn 4

katusele paigaldatud jahutussüsteemide soojusvahetite tööd. Lisaks paigaldati Oja tn 2 hoone

põhjaküljele kolm täiendavat soojusvahetit. Täiendavateks müraallikateks detailplaneeringu objekti suhtes võib pidada veoautode liikumist ja parkimist ettevõtte territooriumil, samuti

veoautode peale- ja mahalaadimist.

Peamiste müraallikate paigutus Morobell OÜ territooriumil on näidatud aruande joonisel 2 ning joonise 3 fotodel.

Joonis 2. Müraallikate asukohad Morobell OÜ territooriumil

Joonis 3. Hoonete katusele ja fassaadi küljele paigaldatud soojusvahetid

Veoautode parkimisala LOO.T1/LOO.T2

Soojusvahetid

Soojusvahetid

Soojusvahetid

Aida tn 6

planeeringualaga

Veoautode peale- ja

mahalaadimine

Veoautode peale- ja

mahalaadimine

Veoautode peale- ja mahalaadimine

Rahvatervise labori kesklabor lk. 7/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Ülaltoodud müraallikate tööaeg sõltub hooajast ning tooraine kogusest. Periooditi võib

seadmete tööaeg olla pikemaajalisem.

5. Müra mõõtmised ja müra kaardistamise lähteandmed Morobell OÜ tegevusest põhjustatud olemasoleva müraolukorra modelleerimisel võeti müraallikate lähteandmeteks eelnevalt 07.02.2023 mõõdetud helirõhutasemete tulemused.

Tööstuslike müra allikate karakteristikute mõõtmisel lähtuti standardite EVS-EN ISO 3746:2010 ja

EVS-ISO 8297:2006 metoodikast, mille kohaselt mõõdetakse helirõhutasemeid müraallikatest teatud kaugustel ja suundadel, mida võeti hiljem arvesse müraallikate helivõimsuse arvutamisel.

Mürataseme mõõtmised ettevõtte naaberterritooriumil viidi läbi vastavalt põhistandardi EVS-ISO

1996-2:2017 nõuetele.

Mõõtmiseks kasutati standardile IEC 61672-1 vastavaid 1. täppisklassi mõõteseadmeid. Kõigil

mõõtevahenditel on kehtivad kalibreerimistunnistused.

Andmed mõõtevahendite kalibreerimise kohta on esitatud käesoleva aruande lisas 2.

Müra mõõtmispunktide asukohad Morobell OÜ territooriumil, samuti Aida tn 6 detailplaneeringu

alal on joonisel 4 kaardil tähistatud sümboliga ( ).

Joonis 4. Müra mõõtmispunktide paigaldusskeem

Rahvatervise labori kesklabor lk. 8/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

6. Müra modelleerimine ja mürakaardistamine Morobell OÜ territooriumi ja selle ümbruse kolmemõõtmelise akustilise arvutusmudeli ehitamiseks, müratasemete arvutamiseks ning mürakaardi koostamiseks kasutati keskkonnamüra modelleerimise tarkvara CadnaA (Datakustik GmbH), kus müra leviku arvutamise algoritm põhineb EVS-ISO 9613-2:2006 „Acoustics -- Attenuation of sound during propagation outdoors -- Part 2: General method of calculation” arvutusmetoodikal.

Maastiku ja hoonestuse vaadeldava ala 3D-mudel mudel on koostatud Maa-ameti (Eesti põhikaart 1:10000 ja LIDAR kõrgusandmed eraldusvõimega 5 m) samuti uuringu tellija esitatud andmete alusel. Maa-ala, mille osas teostatakse mürakaardi koostamine on piiritletud koordinaatidega: └ X: 6532335,8 ja Y: 473175,7 ning ┐X: 6532772,8 ja Y: 473542,6.

Kavandatavate hoonete paigutus akustilisel mudelil tehti vastavalt tellija esitatud infole (vt skeemi joonisel 5).

Joonis 5. Aida tn 6 detailplaneeringu planeeringuala skeem

Müratasemete arvutamisel ja mürakaartide koostamisel arvestati müraallikate geomeetriliste omadustega, olemasolevate objektide müravarjestava toimega, müra neeldumisega õhus samuti maapinna reljeefi mõjuga.

Müralevi modelleerimisel ei ole arvestatud tuule mõju, temperatuuri gradienti ega müra neeldumist taimestikus. Tööstusmüra leviku arvutamisel kasutati järgmisi üldisi tsiviilrakendustes kasutatavaid lähteparameetreid:

• müra hindamisparameetrid vastavalt päevase (kl 7:00 - 23:00) LAr,07-23 ja öise (kl 23:00 - 7:00) LAr,07-23 ajavahemikute jaoks;

• maastiku helineeldumistegurid võeti vastavalt pinnakatte omadustele vahemikus alates 0 kuni 1, kus 0 vastab peegeldavale pinnale ja 1 vastab heli neelduvale pinnale;

• heli peegelduste arv 3;

• arvutusruutude suurus 5 x 5 m;

• müra leviku arvutused teostati ja mürakaardid koostati 2 meetri kõrgusel maapinnast;

• mürakaardistamise ilmastikutingimused - õhutemperatuur 15°C ja õhu suhteline niiskus 70%.

Rahvatervise labori kesklabor lk. 9/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Morobell OÜ territooriumi ja sellega külgneva Aida tn 6 detailplaneeringu ala kolmemõõtmeline

akustiline mudeli välimus on kujutatud joonisel 6.

Joonis 6. Aida tn 6 müra kaardistamiseks ehitatud akustilisest mudelist ülevaade

Morobell OÜ tegevusest põhjustatud müra kaardid koostati vastavalt keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed, normtaseme määramise,

mõõtmise ja hindamise meetodid“ kehtestatud indikaatoritega Ld (kogupäevase aja

müraindikaator kl 7:00 - 23:00) ja Ln (öise aja müraindikaator kl 23:00 - 7:00).

Müra arvutustulemused Morobell OÜ territooriumil (Haapsalu linnas Oja tn 2/4) ja selle müraallikate asukoha vahetus läheduses ca 250 m raadiuses on esitatud mürakaartidel

samatugevustsoonidena.

Müra arvutused ja vastavad mürakaardid koostati kahe müraallikatega kokkupuute variandi

jaoks:

• esimene variant - antud juhul on ettevõtte territooriumilt kostev müra tingitud jahutussüsteemide soojusvahetite tööst, samuti teistjärguliste müraallikate tegevusest (veokite liikumine ja parkimine, samuti peale- ja mahalaadimine);

• teine variant - müraallikatena võetakse jahutussüsteemide soojusvahetite töö (muude

allikate mõju ei võeta arvesse).

Kokku koostati neli mürakaarti, mis iseloomustavad tööstusmüra olukorda ettevõtte

territooriumil ja selle piiridega külgneval elamu-aladel päeval ja öösel olemasolevate müraallikate asukoha situatsioonis.

Morobell OÜ tegevusega kaasneva mürakaardid on esitatud aruande lisas 1.

Mürakaartidel värvidega märgitud müratasemete tsoonide samm on 5 dBA. Mürakaartide geograafilised koordinaadid näidati L-Est 97 süsteemis.

Kavandatav hoonestus

detailplaneeringu alal

Peamised müraallikad ettevõtte territooriumil

Müra arvutuspunktid

elamute fassaadidel

Rahvatervise labori kesklabor lk. 10/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

7. Müra arvutustulemused Aida tn 6 detailplaneeringualale kavandatavate hoonete fassaadide eeldatava mürataseme arvutuste tulemuste näide on toodud joonisel 7, mis iseloomustab mürataseme jaotust

müraallika suhtes.

Müra arvutuspunktid asuvad maapinnast 4 m kõrgusel või hoone teise korruse kõrgusel.

Joonis 7. Müra tasemete jaotus Aida tn 6 detailplaneeringualal kavandatavate hoonete fassaadidel (variant 1, päev)

Tabelis 2 on toodud andmed müra arvutatud summaarsete ekvivalentsete tasemete LAr,ti kohta Aida tn 6 kinnistul kavandatavate eluhoonete fassaadidel ettevõtte poolsest küljest.

Tabel 2. Tööstusmüra hinnatud tasemed Aida tn 6 kinnistul kavandatavate müratundlike hoonete fassaadidel

Järk. nr

Mürataseme arvutuspunkt

hoone fassaadil

Variant 2, müratase hoonete

fassaadidel jahutussüsteemi soojusvahetite töö ajal

Teisejärguliste müraallikate

tegevusest tingitud müratasemed

Variant 1, summaarne müratase hoonete fassaadidel

ettevõtte kõigi müraallikate mõjul

Päev LAr,7-23 (dB)

Öö LAr,23-7 (dB)

Päev LAr,7-23 (dB)

Öö LAr,23-7 (dB)

Päev LAr,7-23 (dB)

Öö LAr,23-7 (dB)

1 Aida tn 6 (1)-1 54,5 52,7 50,6 43,0 56,0 53,1

2 Aida tn 6 (1)-2 55,3 53,4 50,8 43,6 56,6 53,8

3 Aida tn 6 (1)-3 55,7 53,8 49,8 43,4 56,7 54,2

4 Aida tn 6 (2)-4 53,8 52,0 45,9 39,4 54,5 52,2

5 Aida tn 6 (2)-5 53,5 51,7 48,9 42,1 54,8 52,1

6 Aida tn 6 (2)-6 52,6 50,7 49,0 42,1 54,1 51,3

Arvutuspunkt

Aida tn 6 (2)-6

Arvutuspunkt Aida tn 6 (2)-5

Arvutuspunkt Aida tn 6 (2)-4

Arvutuspunkt

Aida tn 6 (1)-3

Arvutuspunkt

Aida tn 6 (1)-2

Arvutuspunkt

Aida tn 6 (1)-1

Rahvatervise labori kesklabor lk. 11/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

8. Uurimistöö tulemused ja järeldused Haapsalu linnas Morobell OÜ tegevusega seotud tööstusmüra kaardistamise tulemused on esitatud graafiliste mürakaartidena aruande lisas 1 ning müra arvutuslikud hinnatud tasemed

müratundlike hoonete fassaadidel on toodud tabelis 2.

Müraarvutuse tulemuste hindamisel tuleb arvestada, et mürakaart ei sisalda taustamüra ja muid

täiendavaid tegureid, mis võivad tegelikku müraolukorda mõjutada.

Arvestades tööstusettevõtte müraallikate ööpäevaringset töörežiimi, tuleb müra mõõtmis- ja arvutustulemuste hindamisel pöörata erilist tähelepanu lähedalasuvate elamute ümbruses öösel

tekkivale müratasemele.

Arvutustulemused näitavad, et päevasel ajal (kl 7.00-23.00) ulatub müratase Morobell OÜ põhja- ja kirdeküljega vahetult piirneval maa-alal 56-57 dBA, mis jääb allapoole II kategooria alade

tööstusmüra piirtaset (60 dB).

Öösel (kl 23.00-7.00), Morobell OÜ territooriumil olevate müraallikate täisvõimsuse töötamise

korral, on Aida tn 6 kinnistule kavandatavate hoonete Morobell OÜ poolsetel fassaadidel

tööstusmüra tase vahemikus 51-54 dB.

Võttes juhiseks KeM 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud II kategooria maa-aladele

tööstusmüra öist piirväärtust (45 dB), ületab müra lubatud taset nii eluruumides kui ka sellega

piirnevas elamualal.

**Mürauuringu tulemused kehtivad antud mõõtmistega uuritud müraallikate ja mõõtepunktide paigalduse korral.

Uuringu tulemuste hindamine ei kuulu labori akrediteeritud mõõtealasse.

Arvutas ja koostas:

Sergei Rušai

juhtivspetsialist

Terviseameti Rahvatervise labor

Rahvatervise labori kesklabor lk. 12/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Viited

1. Atmosfääriõhu kaitse seadus (RTI, 05.07.2016,1)

2. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016, 27)

3. Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ (RT I, 05.10.2016, 4)

4. Keskkonnaministri 20.10.2016. a. määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja

koostamise kord“ (RTI, 21.10.2016,13)

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25.06.2002, mis on seotud

keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega

6. EVS-EN ISO 3746:2010 Akustika. Müraallikate helivõimsuse ja helienergia tasemete

määramine helirõhu abil. Täpsusklassi 3 meetod, kasutades peegeldava pinna kohal

ümbritsevat mõõtepinda

7. EVS-ISO 8297:2006 Akustika - Müraallikate helivõimsuse taseme määramine mitme

müraallikaga tööstustehastes seoses helirõhu taseme hindamisega keskkonnas -

Tehniline meetod

8. EVS-ISO 1996-2:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine.

Osa 2: Helirõhu taseme määramine

9. EVS-ISO 9613-2:2006/AC:2020 Akustika. Heli sumbumine välistingimustes leviku korral.

Osa 2: Üldine arvutusmeetod

10. Maa-ameti avalikud ruumiandmekogud. Maa-amet, 2022. Geoportaal

Lisa 1. Mürakaardid (lisatud eraldi failina)

1.1. Variant 1. Aida tn 6 tööstusmüra kaart päevasel ajal kl 7-23;

1.2. Variant 1. Aida tn 6 tööstusmüra kaart öösel kl 23-7.

2.1. Variant 2. Aida tn 6 tööstusmüra kaart päevasel ajal kl 7-23;

2.2. Variant 2. Aida tn 6 tööstusmüra kaart öösel kl 23-7.

Lisa 2. Müra mõõtmiseks kasutatavad instrumendid ja mõõteriistad:

Nimetus Number Kalibreeritud

Müra analüsaator SVAN 977 45717 09.06.2021 KL-144-21-217

Akustiline kalibraator Brüel & Kjær 4231 2459986 09.03.2022 BTLC-22/001

Rahvatervise labori kesklabor lk. 13/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Rahvatervise labori kesklabor lk. 14/17

57

56 47

46

51

46

50 56

56

57

5452

54

55

54

54

49

43

43

42

5350

79,2

73,1 63,0 56,3

56,7

56,6 56,0

54,5

54,8

54,1

473260

473260

473280

473280

473300

473300

473320

473320

473340

473340

473360

473360

473380

473380

473400

473400

473420

473420

473440

473440

473460

473460

473480

473480

473500

473500 6

5 3

2 3

6 0

6 5

3 2

3 6

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 2

0

6 5

3 2

5 2

0

Terviseamet

Rahvatervise labori

Tallinna labor

Aruanne

6/4-6-2/2161

Lisa 1.1

Morobell OÜ

tööstusmüra

leviku kaart

päevases

ajavahemikus

LAr,7-23

Arvutusruutude

suurus 2 x 2 m

kõrgusel 2 m

maapinnast

> 30.0 dB

> 35.0 dB

> 40.0 dB

> 45.0 dB

> 50.0 dB

> 55.0 dB

> 60.0 dB

> 65.0 dB

> 70.0 dB

> 75.0 dB

> 80.0 dB

Rahvatervise labori kesklabor lk. 15/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

54

54 43

41

49

41

47 53

53

54

5452

52

52

52

51

45

38

39

38

5350

77,4

71,2 60,6 53,5

54,2

53,8 53,1

52,2

52,1

51,3

473260

473260

473280

473280

473300

473300

473320

473320

473340

473340

473360

473360

473380

473380

473400

473400

473420

473420

473440

473440

473460

473460

473480

473480

473500

473500 6

5 3

2 3

6 0

6 5

3 2

3 6

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 2

0

6 5

3 2

5 2

0

Terviseamet

Rahvatervise labori

Tallinna labor

Aruanne

6/4-6-2/2161

Lisa 1.2

Morobell OÜ

tööstusmüra

leviku kaart

öösel

LAr,23-7

Arvutusruutude

suurus 2 x 2 m

kõrgusel 2 m

maapinnast

> 30.0 dB

> 35.0 dB

> 40.0 dB

> 45.0 dB

> 50.0 dB

> 55.0 dB

> 60.0 dB

> 65.0 dB

> 70.0 dB

> 75.0 dB

> 80.0 dB

Rahvatervise labori kesklabor lk. 16/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

56

55 42

40

50

42

49 54

55

56

5351

54

54

53

53

46

39

39

37

5149

79,2

73,1 61,1 54,8

55,7

55,3 54,5

53,8

53,5

52,6

473260

473260

473280

473280

473300

473300

473320

473320

473340

473340

473360

473360

473380

473380

473400

473400

473420

473420

473440

473440

473460

473460

473480

473480

473500

473500 6

5 3

2 3

6 0

6 5

3 2

3 6

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 2

0

6 5

3 2

5 2

0

Terviseamet

Rahvatervise labori

Tallinna labor

Aruanne

6/4-6-2/2161

Lisa 2.1

Morobell OÜ

tehnoseadmete

müra

leviku kaart

päevases

ajavahemikus

LAr,7-23

Arvutusruutude

suurus 2 x 2 m

kõrgusel 2 m

maapinnast

> 30.0 dB

> 35.0 dB

> 40.0 dB

> 45.0 dB

> 50.0 dB

> 55.0 dB

> 60.0 dB

> 65.0 dB

> 70.0 dB

> 75.0 dB

> 80.0 dB

Rahvatervise labori kesklabor lk. 17/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

54

53 40

39

48

40

47 52

53

54

5351

52

52

51

51

44

37

37

35

5149

77,4

71,2 59,2 52,9

53,8

53,4 52,7

52,0

51,7

50,7

473260

473260

473280

473280

473300

473300

473320

473320

473340

473340

473360

473360

473380

473380

473400

473400

473420

473420

473440

473440

473460

473460

473480

473480

473500

473500 6

5 3

2 3

6 0

6 5

3 2

3 6

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 2

0

6 5

3 2

5 2

0

Terviseamet

Rahvatervise labori

Tallinna labor

Aruanne

6/4-6-2/2161

Lisa 2.2

Morobell OÜ

tehnoseadmete

müra

leviku kaart

öösel

LAr,23-7

Arvutusruutude

suurus 2 x 2 m

kõrgusel 2 m

maapinnast

> 30.0 dB

> 35.0 dB

> 40.0 dB

> 45.0 dB

> 50.0 dB

> 55.0 dB

> 60.0 dB

> 65.0 dB

> 70.0 dB

> 75.0 dB

> 80.0 dB

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:16 000 A4

1 25.08.2023

Situatsiooniskeem

Läänemaa, Haapsalu linn

MyLand OÜ

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

DP-04/04-2022

Märkused

1. Planeeringuala suurus on 3486 m².

2. Alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti (17.10.2022)

Planeeringuala piir

Leppemärgid

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud krundipiir

Planeeritud hoonestusala

Lähim olol tuletõrjeveevõtukoht

Lähim olol bussipeatus

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:2000 A2

2 25.08.2023

Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Läänemaa, Haapsalu linn

MyLand OÜ

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

DP-04/04-2022

Märkused

1. Planeeringuala suurus on 3486 m².

2. Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri.

ärimaa

elamumaa

üldkasutatav maa

ühiskondlike ehitiste maa

transpordimaa

sihtotstarbeta maa

tootmismaa

80%elamumaa, 20% ärimaa

Olemasolevad kü sihtotstarbed

Planeeritud tehnovõrkude olemasolevate

trassidega liitmise punktid

elekter (alajaam SUITSU:(Haapsalu))

side (sidekaev HPS-296)

vesi (PEH 110 Pn 10 sõlm S-1)

kanalisatsioon (vaatluskaev KK-1)

Aadress

Krundi

pindala

(m²)

Hoonete arv

(põhih./abih.)

Põhihoone tüüp

ja korruselisus

Põhihoone

suletud

netopind (m²)

Krundi

ehitisealune

pindala kokku (m²)

303

garaaž; 1k

88 105 35% lamekatus

puitlaudis ja tellis

2

8 korteriga

korterelamu; 2k

581 572 19%

lauge kelpkatus

krohv

4 korteriga

korterelamu; 2k

330 265 10%

lauge kelpkatus

krohv

üksikelamu; 1k 51 121 8% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 2k 188 225 12% viilkatus

puitlaudis, abihoonel

krohv

üksikelamu; 2k 403 360 23%

ehitus pooleli ehitus pooleli

üksikelamu; 2k 80 123 10% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 1k 57 141 12% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 2k 105 110 18%

lauge kelpkatus

tellis

üksikelamu; 3k 205 172 29% lamekatus krohv

üksikelamu; 2k 185 139 23% kaldkatus

tellis, puit

üksikelamu; 1k 67 179 7% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 1k 97 154 8% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 3k 190 161 27%

lauge kaldkatus

krohv

üksikelamu; 3k 154 78 13% lamekatus

krohv, tellis

üksikelamu; 2k 210 112 19%

lauge kaldkatus krohv, puit

üksikelamu; 2k 211 135 23% lamekatus tellis

üksikelamu; 2k 216 256 42% lamekatus

tellis, puitlaudis

üksikelamu; 2k 119 63 11% viilkatus tellis

üksikelamu; 2k 144 107 18% viilkatus

krohv, tellis

üksikelamu; 2k 87 151 21% viilkatus krohv

üksikelamu; 2k 90 108 14% viilkatus

krohv, puit

üksikelamud;

1k/2k

291 293 13% viilkatus

krohv, puitlaudis

üksikelamu; 2k 125 93 15% viilkatus

puit, krohv, tellis

üksikelamu; 2k 229 154 23% viilkatus

krohv, puit

üksikelamu; 2k 122 101 17% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 2k 147 206 30% viilkatus

krohv, tellis

üksikelamu; 2k 160 346 17% viilkatus

puitlaudis, krohv

üksikelamu; 1k 85 101 9% viilkatus

puitlaudis

sotsiaalmaja; 2k

633 863 27%

lauge viilkatus puitlaudis

ladu-tootmishoone

ja külmhoone; 1k

6315 6551 43%

lamekatus,

kaldkatus

metall, plekk

kauplus-kontor; 1k

656 726 27% viilkatus

puitlaudis, krohv

Väljavõte kehtivast Haapsalu linna üldplaneeringust

Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (22.08.2023)

Aadress

Krundi

pindala

(m²)

Hoonete arv

(põhih./abih.)

Põhihoone tüüp

ja korruselisus

Põhihoone

suletud

netopind (m²)

Krundi

ehitisealune

pindala kokku (m²)

1385

3 boksiga

ridaelamu,

kaksikelamu või

üksikelamu; 2k

neto selgub

projektiga, bruto

sõltuvalt kas 3

boksi või

üksikelamu

144-432

270

19,5%

lamekatus- 45°

viilkatus

POS 2 19,3%

Piiskopilinnus 3,8 km

Haigla 3,8 km

Kultuurikeskus 3,45 km

Ühisgümnaasium 3,8 km

Täiskasvanute gümnaasium 3 km

Rimi toidukauplus 2,44 km

Veekeskus 3 km

Lasteaed 3,2 km

Kolledž 3,25 km

Staadion 3,15 km

Ostukeskus 300 m

Auto varuosade pood 400 m

Bussipeatus 300 m

Tankla 550 m

Kasutatud asjade pood 70 m

Sotsiaalobjektide kaugused mõõdetuna mõõda sõiduteed. Väljavõte Maa-ameti kaardist (22.08.2023)

Leppemärgid

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev kõrgepinge elektrikaabel

Olemasolev madalpinge elektriõhuliin

Olemasolev piirdeaed

Olemasolev tee

Sõidusuunad

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Post

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A3

3 25.08.2023

Olemasolev olukord

Läänemaa, Haapsalu linn

MyLand OÜ

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

DP-04/04-2022

Märkused

1. Planeeringuala suurus on 3486 m².

2. Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri.

3. Detailplaneeringu koostamise aluseks on 10.02.2022 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja

OÜ Aakermaa (litsents nr. 740 MA, MTR nr EG10175835-0001), töö nr 3980. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis.

Kõrgused EH2000 süsteemis.

Väljavõte Maa-ameti fotolaost (pildistatud 30.05.2021)

Kõrghaljastuse väärtusklassid (joonisel koos võra tegeliku raadiusega)

Väärtuslik puu (II väärtusklass) - dekoratiivne, pikaealine ning mehhaanilistest vigastustest, haigustest või kahjuritest kahjustamata (või väikese kahjustusega) puu. Dekoratiivsete, haigus- ning kahjurikindlate ja pikaealiste puuliikide noored elujõulised eksemplarid. Haljastusplaani (istutusskeemi) järgi istutatud puu. Omab olulist maastikulist ja ökoloogilist tähtsust. Säilitada. Planeeringualal 8 ühikut.

Oluline puu (III väärtusklass) - dekoratiivne või pikaealine ning väheste mehhaaniliste vigastuste, haiguste- või kahjurite tunnustega, kuid veel elujõuline (juurdekasvu omav) puu. Puu, mis on osa ökoloogiliselt efektiivsest haljastusega kohast. Võimalusel säilitada. Planeeringualal 22 ühikut.

Väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) - puu, mis kahjustab või tulevikus hakkab kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumat puud. Puu, mis on oma eluea lõpul, kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on allasurutud seisundis. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav likvideerida või asendada väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida. Planeeringualal 25 ühikut.

Likvideeritav puu (V väärtusklass) - haige, elujõuetu, ohtlik puu, ning millel on antud kohal väike ökoloogiline tähtsus. Puu, mis on kuivanud, tugevasti kahjustunud varju, linnatingimuste, põlemise, mehaaniliste vigastuste jms. tõttu. Puu, mis varjab ja kahjustab I ja II väärtusklassi puid või muud haljastust. Kuulub väljaraiumisele. Planeeringulal 19 ühikut.

nr 75 harilik kuusk

harilik mänd

aed-ploomipuu

nr 39 ja 51 harilik vaher

nr 4, 7, 14, 24, 25 raagremmelgas

ülejäänud nr kased

põõsastik

Puuliigid

Leppemärgid

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev kõrgepinge elektrikaabel

Olemasolev madalpinge elektriõhuliin

Olemasolev kanalisatsioonitrass (orient.)

Olemasolev veetrass (orient.)

Olemasolev piirdeaed

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Sõidusuunad

Planeeritud krundipiir

Planeeritud hoonestusala

Peajuurdepääs krundile/hoonesse

Planeeritud hoone (illustreeriv)

Planeeritud prügikonteinerid

Planeeritud parkimiskoht

Olemasolev tee

Planeeritud tee

Planeeritud kõnnitee

Planeeritud terrass

Planeeritud mänguväljak

Servituudivajadusega ühised objektid

Krunt Krundi pindala

(m²)

Krundi kasutamise

otstarve

Hoonete suurim

lubatud arv

Suurim lubatud

ehitisealune pindala (m²)

Hoonete suurim

lubatud kõrgus (m)

POS 1 1385

Ridaelamu maa (ER)

või kaksikelamu maa

(EPk) või

üksikelamumaa (EP)

põhihoone/ 1

abihoone

270, millest põhihoone kuni

80%

viilkatus 8,5; lamekatus

kuni 7/ abihooned kuni

4

POS 2 1402

Ridaelamu maa (ER)

või kaksikelamu maa

(EPk) või

üksikelamumaa (EP)

põhihoone/ 1

abihoone

270, millest põhihoone kuni

80%

viilkatus 8,5; lamekatus

kuni 7/ abihooned kuni

4

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A3

4 01.11.2023

Põhijoonis

Läänemaa, Haapsalu linn

MyLand OÜ

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

DP-04/04-2022

Märkused

1. Planeeringuala suurus on 3486 m².

2. Detailplaneeringu koostamise aluseks on 10.02.2022 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500.

Koostaja OÜ Aakermaa (litsents nr. 740 MA, MTR nr EG10175835-0001), töö nr 3980. Koordinaadid Lambert-EST 97

süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis .

3. Planeeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed lahendused selguvad

projektidega.Planeeritud trasside kogu ulatust vaata joonis 2.

*Tehnovõrgu likvideerimine ei ole vajalik juhul kui hooned paigutatakse trassist vähemalt 2 m kaugusele.

Planeeritud tehnovõrgud

(trass+2kohaline liitumispunkt)

Elekter

Side

Vesi

Kanalisatsioon

Likvideeritav tehnovõrk*

Kõrghaljastus

2. väärtusklassi puu koos võra diameetriga.

Kohustuslik säilitada, raiumise vajaduse korral

teha asendusistutus.

3. väärtusklassi puu koos võra diameetriga.

Joonisel on esitatud ainult võimalikud

säilitatavad puud illustreeritud hoonete ja

parkimise lahenduse korral.

4. väärtusklassi puud koos võra diameetriga.

Joonisel on esitatud aiunult võimalikud

säilitatavad puud illustreeritud hoonete ja

parkimise lahenduse korral.

5. väärtusklassi puu. Ohtlik likvideeritav puu.

3. ja 4. väärtusklassi puud, mille säilitamine või

likvideerimine otsustatakse ehitusprojektidega.

(illustreeritud hoonete ja parkimise lahenduse

korral tuleks need likvideerida).

Kõikide 3, ja 4, klassi puude paiknemine koos

võra diameetriga on esitatud joonisel 3.

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

- A4

5 13.09.2023

Illustreeriv joonis

Läänemaa, Haapsalu linn

MyLand OÜ

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

DP-04/04-2022

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP- 04/04-2022

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

Asukoht: Lääne maakond, Haapsalu linn, Haapsalu linn Huvitatud isik: Myland OÜ Planeeringu koostamise korraldaja: Haapsalu Linnavalitsus Planeerija: Triin Kask, EMÜ maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184) [email protected] +372 55968821

Tartu 2023

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI _______________________________________________________________ 3

1. Planeeringu koostamise alused ___________________________________________________ 3

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta __________________________ 3

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ________________ 3

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _______________________________________________ 4

4.1 Olemasoleva kõrghaljastuse kirjeldus ___________________________________________________ 4

5. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs ____ 6

5.1 Vastavus üldplaneeringule _____________________________________________________________ 6

5.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed ______________________________________ 9

5.3 Planeeringu kontaktvööndi analüüsi tulemuste järeldused, kaalutlused ja planeeringu lahenduse

põhjendused ___________________________________________________________________________ 10

5.3.1 Kaalutlused ja selgitused planeeringu koostamise kohta müratundlikus piirkonnas __________ 11

6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi ______________________13

7. Krundi ehitusõigus _____________________________________________________________13

8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele ____________________________________14

8.1 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks _________________________________________________ 14

9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ______________________________________15

10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted _________________________________________16

11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ___________________________________________18

11.1 Veevarustus _______________________________________________________________________ 18

11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi ________________________________________________________ 18

11.3 Tuletõrje veevarustus _______________________________________________________________ 20

11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus ______________________________________________________ 20

11.5 Soojavarustus _____________________________________________________________________ 21

11.6 Sidevarustus ______________________________________________________________________ 21

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _____________________________________22

13. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________23

14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________23

15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi tingimusi tagavate nõuete seadmine _______________________________________________________________________24

16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja __________________25

17. Planeeringu elluviimine ________________________________________________________25

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ______________________________27

C DETAILPLANEERINGU JOONISED ___________________________________________29

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Haapsalu Linnavalitsuse 28. septembri 2022

korraldus nr 937 „Detailplaneeringu algatamine (Aida tn 6, Haapsalu linn, Haapsalu linn)“

ning korralduse lisana koostatud lähteseisukohad.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 10.02.2022 mõõdistatud geodeetiline

alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja OÜ Aakermaa (litsents nr. 740 MA, MTR nr

EG10175835-0001), töö nr 3980. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused

EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta

Planeeringuala suurus on 3486 m². Planeeritav maa-ala asub Haapsalu linnas, üksikelamute

ja tootmishoonete vahelisel alal ning on hoonestamata. Planeeringuala hõlmab eraomandis

olevat Aida tn 6 kinnistut suurusega 2787 m² (registriosa number 13282850). Kinnistu

katastritunnus on 18401:001:0079 ja sihtotstarve 100% elamumaa. Lähialana on

planeeringualasse hõlmatud osa Aida tänavast.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine kaheks ja anda ehitusõigus kuni 3

boksiga ridaelamute või kaksikelamute või üksikelamute püstitamiseks. Määratakse

ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused, hoonete teenindamiseks vajalike

tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorra põhimõtted

ning liiklus- ja parkimiskorraldus.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas nii kehtiva, kui ka koostatava Haapsalu linna

üldplaneeringuga ning ei muuda üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet.

Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid

keskkonnamõjusid.

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja

dokumendid

 Haapsalu linna üldplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 24.11.2006 otsusega nr 84);

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

4

 Aida 2, 3, 5, 7, 9, 11 ja Oja 1, 2, 6a detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavalitsuse 14.12.2005 korraldusega nr 723, osaliselt kehtiv);

 Oja tn 6, 6a, Aida tn 9 kruntide ja lähiala detailplaneering (kehtestatud 24.09.2010);

 Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Muud standardid, määrused ja seadused;

 Terviseameti poolt 2022 koostatud mürauuring „Haapsalu, Aida tn 6 müra mõõtmine ja kaardistamine“.

 Aida tn 6 dendroloogiline ekspertiis. (koostanud OÜ Priimo Mets) 17.08.2023.

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on

kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).

Planeeringuala on hoonestamata, juurdepääs/konkreetne mahasõit sõidukiga puudub.

Katastriüksus on üle kogu pinna kaetud kõrghaljastuse ja põõsastega, esineb ka prügi ning

ala on kohati kasutatud sõidukite parkimiseks või ehitusmaterjalide ladustamiseks (vt foto 1).

Foto 1. Näiteid planeeritava kinnistu mittesihtotstarbelisest kasutamisest (fotod: Priimo Mets OÜ).

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 3,52-3,92 m. Varasemast piirdeaiast on siiani krundil alles postid, muud

olulisemad väikevormid või platsid puuduvad.

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

 Elektriõhuliin alla 1 kV, tunnus: FID627164, kaasneb kaitsevöönd 2 m kummalgi pool õhuliini telge;

 Elektrimaakaabelliin, tunnus KKL222687089, kaasneb kaitsevöönd 1 m kummalgi pool liini telge.

4.1 Olemasoleva kõrghaljastuse kirjeldus

Elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse üldpind on 2787 m², aga kõlvikuliselt kogu ulatuses

metsamaa. Puuliikidest esinevad harilikud männid, harilikud vahtrad, raagremmelgad, harilik

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

5

kuusk ja kased. Puude väärtuse määramiseks on 2023. aasta augustis koostatud

dendroloogiline ekspertiis (koostanud OÜ Priimo Mets), millest selgus, et enamik puid on

suuremal või vähemal määral kahjustatud või haiged:

„Aida tn 6 kinnistul on looduslik seemnetekkeline küps puistu, kus kasvavad valdavalt kased

ja männid, lisaks on üksikuid remmelgaid ja vahtraid. Puistu kagunurgas on kaks istutatud

aed-ploomipuud. Puistu puude võrade liitus on ebaühtlane, lääne poolsel osal tihedam, mis

ida suunal hõreneb. Puistu on üherindeline. Antud alal on suur inimtegevuse mõju, kinnistut

on varem läbinud edela-kirde suunaline asfalttee, Aida tänava ääres on olnud asfalteeritud

teelõik, lisaks on kinnistul olnud aed ja soojatrass, mille postid on siiani alles. Hetkel on

kinnistul töötav elektriõhuliin ja maakaabelliin. Mainitud rajatiste ehitamise ja kasutamise

käigus on vigastatud suuremat osa kinnistul kasvavatest puudest. Enamusele puudest on

tekitatud masinatega tüvekahjustusi, masinatega sõitmisel ja kaevetööde tegemisel on

kahjustatud puude juurestikku. Negatiivne mõju puude tervisele on tekitatud ka naabruses

elavate inimeste poolt, kes on kasutanud kinnistut konteinerite hoiukohana ja jäätmete

ladustamiseks (vt. fotokogu). Puude külge on naelutatud ka ronimiseks astmed. Enamus

puid ei ole tekitatud vigastuste, haiguste ja vanuse tõttu enam elujõulised. Arvestades

eelnevat, vajab Aida tn 6 puistu, sõltumata planeeritavast ehitustegevusest, uuendamist.“

Dendroloogilise inventuuriga kaardistati kõik puud, mille rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm,

määrati liik, mõõdeti tüve rinnasdiameeter, võra diameeter, vajadusel kasutati

juurdekasvupuuri ning tehti märkused iga puu seisundi kohta, et määrata haljastuslik

väärtus. Haljastusliku väärtuse hindamise aluseks on võetud juhend Tallinna Linnavalitsuse

määrusest „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“, 2006.

Puud jaotatakse väärtushinnangute järgi järgnevalt:

1) Eriti väärtuslik puu (I väärtusklass) - dekoratiivsete ja/või pikaealiste ning haigustele ja

kahjuritele vastupidavate puuliikide eriti suured ja elujõulised eksemplarid. Puud, mis on

dendroloogilised haruldused või mis omavad ajaloolist või kultuuriloolist väärtust. Samuti

looduskaitse all olevad puud. Kindlasti säilitada.

2) Väärtuslik puu (II väärtusklass) - dekoratiivne, pikaealine ning mehaanilistest

vigastustest, haigustest või kahjuritest kahjustamata (või väikese kahjustusega) puu.

Dekoratiivsete, haigus- ning kahjurikindlate ja pikaeaaiste puuliikide noored elujõulised

eksemplarid. Haljastusplaani (istutusskeemi) järgi istutatud puu. Omab olulist maastikulist ja

ökoloogilist tähtsust. Säilitada.

3) Oluline puu (III väärtusklass) - dekoratiivne või pikaealine ning väheste mehaaniliste

vigastuste, haiguste- või kahjurite tunnustega, kuid veel elujõuline (juurdekasvu omav) puu.

Puu, mis on osa ökoloogiliselt efektiivsest haljastusega kohast. Võimalusel säilitada.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

6

4) Väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) - puu, mis kahjustab või tulevikus hakkab

kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumat puud. Puu, mis on oma eluea lõpul,

kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on allasurutud seisundis. Linnahaljastuse

seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav

likvideerida või asendada väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida.

5) Likvideeritav puu (V väärtusklass) – haige, elujõuetu, ohtlik puu, ning millel on antud kohal

väike ökoloogiline tähtsus. Puu, mis on kuivanud, tugevasti kahjustunud varju,

linnatingimuste, põlemise, mehaaniliste vigastuste jms. tõttu. Puu, mis varjab ja kahjustab I

ja II väärtusklassi puid või muud haljastust. Kuulub väljaraiumisele.

Planeeringualal kasvavad 74 puud jaotusid haljastusliku väärtuse järgi järgmiselt:

 II kategooria – 8 ühikut

 III kategooria – 22 ühikut

 IV kategooria – 25 ühikut

 V kategooria – 19 ühikut

Lisaks taimede tervislikule seisukorrale võeti hindamisel arvesse ka taimede sobivust

keskkonda, dekoratiivset väärtust, kasvuperspektiivi, vanust ning liigilisi iseärasusi. Oluliste

visuaalsete omaduste ja/või puudustega taimed pildistati üles ning salvestati fotokogusse

(mõned näited foto 2).

Foto 2. Näiteid kõrghaljastuse seisukorrast (fotod: Priimo Mets OÜ)

5. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja

funktsionaalsete seoste analüüs

5.1 Vastavus üldplaneeringule

Planeeringuala asub Haapsalu linna lõunapoolses küljes. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

7

jääb planeeritav katastriüksus tähistusele „EV“ ehk olemasolev pere-, ridaelamute ja kuni

kahekorruseliste korterelamute maa (vt skeem 1). Planeeringuala lähiümbruse olulisemateks

maakasutuse juhtotstarveteks ongi kas EV või B (kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete

maa). Planeeringu ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete seadmisel lähtutakse kehtiva

üldplaneeringu tingimustest, koostamisel oleva üldplaneeringu tingimustest ning

kontaktvööndi analüüsist. Kahe uue kuni kolme boksiga ridaelamu rajamine on

üldplaneeringuga kooskõlas.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

8

Skeem 1. Väljavõte kehtivast Haapsalu linna üldplaneeringust. Punase pidevjoonega on tähistatud

planeeritav ala.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

9

5.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed

Planeeritava kinnistu kontaktvööndina on arvesse võetud kogu elamukvartal, mis jääb Aida

tänava ja Pargi tänava vahele ning vahetult Aida tänava äärde jäävad ühiskondlike ehitiste

maa ja kaks ärimaad.

Aida tn äärsete olemasolevate üksikelamute arhitektuur on lihtne: põhihoonete

katusetüübiks on viilkatus, mille katteks on valdavalt hallides toonides plekk või eterniit.

Abihoonetel on kohati ka laugem kaldkatus või lamekatus. Elamud paiknevad tee suhtes risti

või paralleelselt, katusekallete langemine on samuti teega risti või paralleelselt. Seinade

välisviimistluses on puitlaudis, kivi, krohv või tellis. Põhihooned paiknevad teekatte servast

erinevatel kaugustel, näiteks naaberkrundil Aida tn 4 paikneb hoone teest vähem kui 2 m

kaugusel, Pargi põik 3 kinnistul on hoone 13 m kaugusel, keskmiselt jääb ehitusjoon ca 9 m

kaugusele teekattest. Piiretena kasutatakse puitaedu, võrkaedu või hekke.

Aida tänavaga paralleelse Pargi tänava ääres esineb üksikelamute katusetüübis rohkem

laugema kaldega katuseid ja lamekatuseid, aga on ka viilkatuseid. Hooned on 1-3

korruselised, välisviimistluseks on valdavalt krohv, tellis või puitlaudis, esineb ka nende

kombineeritud lahendusi.

Kruntide suurused kogu kontaktvööndi elamualal varieeruvad 596 m² ja 3070 m² vahel,

keskmine elamukrundi suurus on 1149 m². Samuti varieeruvad hoonete ehitisealused pinnad

ja kruntide täisehituse protsent: kõige tihedamalt täis ehitatud krundiks on Pargi tn 42, mille

täisehitusprotsent on 42%, kõige väiksem täisehitusprotsent 7% on Pargi tn 22 krundil.

Keskmiseks täisehitusprotsendiks kogu elamualal on 18%. Ehitisealuste pindade ja

täisehitusprotsendi leidmisel on arvestatud Ehitusregistrisse kantud andmeid, aga kuna nt

paljud abihooned ei ole registrisse kantud, on tegeliku tulemuse saamiseks kasutatud ka

Maa-ameti kaardirakenduses nähtavate abihoonete pindalade pealtvaates mõõtmist.

Elamuala krundid on valdavalt hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega, keskmiselt on

krundil 1 põhihoone ja 1 abihoone. Esineb ka piirkonnast erinevaid krunte: nt ühel krundil

paikneb kaks elamut ning kahel krundil on üksikelamute asemel korterelamud, kolm

üksikelamut on Ehitisregistri andmetel 3korruselised ning ühe elamukrundi

kõrvalsihtotstarbeks on 20% ärimaa.

Aida tänava lõpus planeeringuala suhtes lõuna suunas olevate ärimaa kruntide suurused

varieeruvad rohkem, täisehituse protsent on oluliselt suurem ning välisviimistluses

kasutatakse tüüpilisi äripiirkonnale või tootmispiirkonnale omaseid materjale. Kõikide

kontaktvööndi elamukruntide ja ka ärimaa kruntide andmed on esitatud tabeli kujul joonisel

2.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

10

Planeeritav ala piirneb lääne ja lõuna poolsetest külgedest avaliku tee Aida tänavaga, mis

jaotub kahele katastriüksusele: Aida tänava lõik 1 (18301:018:0042) ja Aida tänava lõik 2

(18301:018:0028) (vt joonis 3). Aida tänava kaudu on võimalik ette näha juurdepääsud

uutele kruntidele.

Ülejäänud planeeringuala piirinaabrid on elamumaa sihtotstarbega hoonestatud krundid.

Planeeringuala piirinaabrite andmed on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

Aida tänava lõik 1 (18301:018:0042)

Transpordimaa 100% 5174 m²

Pargi tn 14 (18301:018:0670) Elamumaa 100% 1186 m²

Pargi tn 16 (18301:018:0320) Elamumaa 100% 616 m²

Pargi tn 22 (18301:018:0410) Elamumaa 100% 2473 m²

Aida tn 4 (18301:018:0041) Elamumaa 100% 1068 m²

Lähimad haridusasutused ja lasteaed asuvad Haapsalu kesklinnas planeeringualast

linnulennul ca 800 m kaugusel, mööda sõidetavaid teid ca 3 km kaugusel (erinevate

sotsiaalobjektide kaugused planeeringualast on esitatud joonisel 2). Läheduses asuvas

äripiirkonnas Oja tn ääres paiknevad näiteks autoremonditöökojad, autopoed, kasutatud

kaupade pood, kalatööstusettevõtted. Kalatööstuse tõttu levib Aida ja Oja tänava piirkonnas

tihti iseloomulik kalahais.

Piirkonnas toimib ühistranspordi liiklus: lähim bussipeatus ’Pargi’ paikneb ca 300 m kaugusel

planeeringualast lõuna suunas Männiku ja Aida tee ristmikust lääne suunas (joonis 2).

Oja tn 2//4 kinnistul paiknevas külmhoones ja laohoones toimub pigem tööstusliku

iseloomuga tegevus, millega kaasneb kohati ka muutliku iseloomuga müra, mis võib levida

planeeritavale alale. Oja tn 2 //4 asuva OÜ Morobell tegevusega seotud tööstusmüra

müratase mõõdistati 2022. aastal. Öisel ajal (kl 23.00-7.00) võib eeldada, et Oja tn 2 // 4

territooriumiga piirneval elamualal toimub mürataseme ületamine – müratase 51-54 dB

(lubatud määr 45 dB).

5.3 Planeeringu kontaktvööndi analüüsi tulemuste järeldused, kaalutlused ja

planeeringu lahenduse põhjendused

Elamute ehitamine Aida tn 6 kinnistule, mis nii kehtivas kui ka koostatavas üldplaneeringus

on määratud elamumaa sihtotstarbega maaks, on otstarbekas, sest see võimaldab

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

11

kasutusele võtta linnakeskkonnas asuva kasutusest väljas oleva ja hooldamata maa-ala.

Kõik ülejäänud kontaktvööndis paiknevad elamukrundid on juba hoonestatud. Ala muutmine

üldkasutatavaks pargialaks ei ole antud asukohas otstarbekas, sest olemasolevad Aida tn 6

kinnistul kasvavad puud on valdavalt kas eluea lõpus või mehaaniliselt vigastatud ning

sellest tulenevalt ohtlikud puud, mis tuleks kas kohe või lähitulevikus likvideerida. Kogu alal

paiknev kõrghaljastus on isetekkeline ning puistus pole kunagi tehtud harvendust ega puude

hooldusraieid, mille tagajärjel on puud kasvanud omavahelises konkurentsis ning nende

võrad on laasunud ühepoolseks. Planeeritava tegevusega väheneb küll piirkonnas roheala

ulatus, aga planeeringuga seatakse kõrghaljastuse maksimaalne säilitamise kohustus

väärtuslikele puudele, mis ei ole ohtlikud ei planeeritud kruntidele ega lähipiirkonnale.

Planeeritud elamukruntide ehitusõiguse ja arhitektuursete lahenduste määramise aluseks on

Aida tn ja Pargi tn ääres olevate elamukruntide olemasolev hoonestus. Ehitisealuse pinna ja

kruntide täisehitusprotsendi lõplikuks määramiseks on arvesse võetud ka planeeringuala

paiknemist vahetult ärimaa kruntide kõrval, mille täisehitusprotsent on elamukruntide omast

tunduvalt kõrgem. Võrreldes piirkonna elamukruntide keskmise täisehitusprotsendiga on

planeeringus lubatud täisehitusprotsent ainult 1,5% võrra kõrgem ehk 18% asemel 19,5%.

Planeeritav lahendus on piirkonda sobituv ja kooskõlas ümbritseva keskkonnaga, kuivõrd

tegemist on üleminekukohaga elamuala ja äripiirkonna vahel.

Ala väljaarendamine loob tingimused piirkonna kiiremaks majanduslikuks arenguks.

Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb nõudlus mitmete teenuste osas ja seega

luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks. Arendusel on alale sotsiaalmajanduslikult

pigem positiivne mõju, kuna planeeringuga kavandatavad hooned rikastavad linna

elamufondi ning toovad Haapsalusse juurde ridaelamu tüpoloogiaga elukohti, mida linnas

praegu napib. Uued elamud aitavad leevendada kõrval paiknevalt tootmisalalt tulevaid

häiringuid ka olemasolevatel elamukruntidel.

5.3.1 Kaalutlused ja selgitused planeeringu koostamise kohta müratundlikus

piirkonnas

Planeeritud ehitusõiguse realiseerimisel tuleb silmas pidada, et planeeritav krunt paikneb

müratundlikus piirkonnas. Planeeritava ala välisõhus levivad liiklus ja tööstusmüra tasemed

ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „ Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud

normtasemeid. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002

määruses nr 42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Ehitus ja

kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

12

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § s 3 toodud piirväärtusi.

Kui planeeritud ehitusõiguse realiseerimisel kasutatakse mürakindlaid ehitusmaterjale,

tubade paigutusel arvestatakse müraallika asukohaga ja hooned paigutatakse joonisel 4

näidatud põhimõtetel, on võimalik müra leviku osaline vähendamine nii planeeritud hoonete

siseruumides, kruntide hoovialades kui ümbritsevatel elamukruntidel. Lisaks on soovituslik

rajada täiendavat igihaljast kõrghaljastust hoonestuse ja müraallika vahelisele alale.

Mürataseme viimine täielikult normide piiridesse kogu elamuala piires on siiski müra tekitaja

kohustus, sest antud juhul ei ületa müratasemed normide piiri ainult planeeritaval alal vaid

ka olemasolevatel elamukruntidel, mida tunnistab ka asjaolu, et 19.05.2023 toimunud Aida

tn 6 detailplaneeringu avalikul arutelul kujunes peamiseks teemaks probleem olemasoleva

müratemaatika ümber, mitte koostatava detailplaneeringu lahendus.

24.09.2010 kehtestatud Oja tn 6, 6a, Aida tn 9 kruntide ja lähiala detailplaneeringuga jäi

kinnistu ärimaa otstarbega kinnistuks ja peaks selles osas vastama üldplaneeringus seatud

piirangule ehk olema kaubandus, teenindus- ja büroohoonetega krunt, millel olemasolevat

elamuala negatiivselt mõjutavat müra ei tohiks kaasneda. 28.04.2010 korraldusega nr 267

on jäetud strateegiline keskkonnamõju hindamine algatamata, kuna muuhulgas müra pidi

esinema minimaalsel määral, kui rakendatakse meetmeid. Meetmeid, mille rakendamine pidi

müra ära hoidma, selles korralduses välja ei toodud. Vastavalt 2022. aastal mõõdistatud ja

koostatud müraanalüüsile selgus, et öised müratasemed on tegelikult üle lubatud normide.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 sätestab müra piiramise eesmärgil planeeringute kohta

esitatavad nõuded, sh nõude tagada uute planeeringute koostamisel, et planeeringu

elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 aluse l

kehtestatud müra normtaset. Käesoleva detailplaneeringu lahenduse näol ei ole tegemist

muutusega, mis elluviimisel tooks kaasa elamupiirkonnale püsivad suurenenud

müratasemed. Suurenenud mürataset võib esineda ehitusperioodi jooksul, aga tegemist on

ajutise ja ühekordse tegevusega ning käesoleva seletuskirja ptk 15 on määratud ka nõuded,

mis keelavad müra tekitava ehitustegevuse öisel ajal ning vältida tuleb vibratsiooni teket, mis

ületaks piirnorme. Planeeritud elamukruntide edaspidisel kasutusel kaasnev müra on seotud

sõiduautode liikumise ja inimese tekitatavate häältega, aga antud müra ei saa käsitleda

elamupiirkonda kahjustava mürana.

Kokkuvõttes ei põhjusta planeeritav ehitustegevus elamupiirkonnas müratasemete normide

ületamist vaid pigem blokeeriksid uued hooned olemasoleva müra jõudmist olemasolevate

elamuteni. Kuna olemasolev müra tekitav tegevus ei ole kooskõlas piirkonnas kehtivate

streteegilise arengu dokumentidega ning käeosoleva detailplaneeringuga kavandatav

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

13

tegevus on dokumentidega kooskõlas, on ainuõige lahendus müra tekitajale täiendavate

müra vähendavate meetmete kehtestamine, mis viiks müra tasemed elamualadele seatud

normide piiridesse. Normidest kinni pidamist on kohustatud jälgima Haapsalu Linnavalitsus.

6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi

Planeeringuga jagatakse olemasolev elamumaa sihtotstarbega katastriüksus kaheks

krundiks.

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on mis tahes hoonete püstitamine keelatud.

Hoonestusala kavandamisel on lähtutud kehtivatest kujadest, krundipiiridest, tehnovõrkude

kaitsevöönditest ja väärtusliku kõrghaljastuse paiknemisest. Planeeritava krundi piirid,

pindala, otstarve ja hoonestusala piiritlemine ning sidumine kruntide piiridega on toodud

põhijoonisel (joonis 4).

7. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele rajada alla 20 m² ehitisealuse

pinnaga hooneid, mille jaoks pole vaja ehitusluba (nt kuur vms). Selliste hoonete

ehitisealune pindala tuleb samuti arvestada detailplaneeringuga määratud maksimaalse

ehitisealuse pindala sisse (vt ehitusõiguse tabel joonisel 4) ning hoonestusala piiridesse.

Väiksemaid rajatisi nagu nt mängumaja või koerakuut vms võib naaberkinnistu omaniku

nõusolekul rajada ka hoonestusalast väljapoole.

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud ka hoonete, kõnniteede, parkimiskohtade ja

mänguväljaku illustreeriv paiknemine. Nii krundisiseste teede, parklate kui hoonete tegelik

asukoht, suurus ja kuju ning bokside lõplik arv täpsustatakse projekteerimise faasis.

Arvestada tuleb, et ühe elamu ehitisealune pindala võib maksimaalsest lubatud

ehitisealusest pinnast (270 m²) moodustada 80% isegi juhul kui abihooneid ei rajata.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

14

8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast ja üldplaneeringust. Põhilised

arhitektuurinõuded on esitatud põhijoonisel tabelina (joonis 4).

Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke

arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb

projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Maksimaalne lubatud korruselisus on 2 (abihoonel 1). Põhihoone lubatud katusetüüp on

viilkatus, kaldkatus, kelpkatus või lamekatus, mille kalle tohib olla 0-45º. Katuse kalle ja katte

materjal peab kõikidel detailplaneeringu alale jäävatel hoonetel olema sama. Põhihoonete

paiknemine peab olema teede suhtes risti või paralleelselt, abihoone võib vajadusel olla ka

mõne muu nurga all (põhimõte esitatud joonis 4).

Hoonete projekteerimisel on soovitatav kasutada välisviimistluse materjalina puitu.

Välisviimistluse võib lahendada ka materjale kombineerides (puit, kivi, tellis, krohv, klaas).

Kasutada pole lubatud linnakeskkonda sobimatu vooderdamata palk. Rajatavad hooned,

piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja sobituma põhihoone

arhitektuuriga.

Tingimused piirdeaedadele:

 Tee äärest nähtavad piirded peavad olema esinduslikud ja hoonega hästi kokku sobituma;

 Sobilikud aiad vastavalt olemasolevate kruntide piirete lahendusele on võrkaiad ja puitlippaiad, mida võib kombineerida hekkide ja kivipostidega. Väravad võivad olla ka metallist;

 Osaliselt läbipaistev piire võib olla kuni 1,5 m kõrgune, läbipaistmatu võib olla kuni 1,4 m kõrgune;

 Piirdeaed ei tohi mõjuda suletud planguna, seetõttu on soovitatav arvestada lippide vaheks 1/3 kuni 1/2 lipi laiusest. Ristmikel nähtavuse tagamiseks tuleb nurgakrundile piirdeaia rajamisel või asendamisel kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist;

 Olemasolevate planeeritava kinnistuga piirnevate naaberkruntide aiapiirete muutmist käesoleva detailplaneeringu mahus ette pole nähtud. Juhul kui seoses arendusega soovitakse olemasolevaid piirdeid muuta, on finantseerimise kohustus arendajal. Piirete muutmine kooskõlastada ka naaberkrundi omanikuga.

8.1 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks

Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele projekteerimisnormidele ja

heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja kontrollitud

ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

15

Kuna planeeritav ala paikneb muutlike müratasemetega äripiirkonna lähedal, tuleb ehituslike

meetmetega tagada, et hoonete siseruumid oleksid müra eest kaitstud. Kasutada

mürakindlaid materjale ja meetmeid nii välisseina, katuste kui ka akende lahendusel. Tubade

paigutamisel arvestada, et mürale tundlikumad toad, nagu näiteks elutuba ja magamistoad,

ei jääks mürapoolsesse külge. Planeeringu põhijoonisel kujutatud hoonestus on planeeritud

nii, et elamud ise blokeerivad ka muidu sisehoovi jõudva müra.

Põhijoonisel illustreeritud hoonete paiknemist võib projektiga muuta, aga arvestada tuleb

järgmiste põhimõtetega:

 Kõnniteed, mida kasutavad rohkem kui ühe elamuboksi elanikud, peavad olema

laiusega vähemalt 2,5 m;

 Parkimiskohtade lahendus ei tohi tekitada liiklusohtlikke olukordi, st võimalusel

välistada sõiduteele ja kõnniteele tagurdamise vajadus;

 Parkimiskohtade ja hoone vahel peab olema vähemalt 3 m;

 Puud, mille väärtusklass on II, tuleb maksimaalselt säilitada, juhul kui need takistavad

projekti elluviimist, siis likvideeritud puude asemele näha ette asendusistutus.

Arvestada, et säiliks ka võimalikult palju III väärtusklassi puid;

9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala piirneb kahest küljest avaliku tee Aida tänavaga, mille kaudu on planeeritud

mõlemale krundile juurdepääs (juurdepääsude lõplik lahendus sõltub lõplikust hoonete

projektist ja bokside arvust).

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud, milliselt teelt tuleb juurdepääs krundile tagada. Tee ja

parkimiskohtade lõpliku asukoha määramisel võiks arvestada, et puude raiumise vajadus

oleks minimaalne. Ristumisel olemasoleva teega on lubatud pöörded mõlemas suunas.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016. Planeeritud parkimiskohtade arv: igal ridaelamuboksil 2 kohta, juhul kui

ehitusõigus realiseeritakse üksikelamutena, siis üksikelamule tuleb ette näha 3

parkimiskohta. Parklate täpsed asukohad, suurus ja kuju lahendatakse edaspidise

projektiga, võimalusel kavandada parkimine tänavapoolsele küljele, et takistada täiendava

müra jõudmist sisehoovi.

Põhijoonisel on näidatud ka perspektiivne Põhja suunda jääva Aida tänava lõigu välja

ehitamine põhimõte ja tänavaäärsed kõnniteed. Aida tn 6 katastriüksuse piiridest välja

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

16

jäävate kõnniteede ja sõiduteede välja ehitamise kohustus on kohalikul omavalitsusel.

10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Käesolev detailplaneering seab kohustuseks säilitada võimalikult palju väärtuslikku

kõrghaljastust. Hoonestusalas lõpliku hoonete asukoha projekteerimisel tuleb lähtuda

olemasoleva kõrghaljastuse paiknemisest. Hoonestusalad on planeeritud selliselt, et II

väärtusklassi puud oleks võimalik kõik säilitada, aga näiteks võiks säilitada ka võimalikult

palju III väärtusklassi puid, millest omakorda eelistada harilikke mände. IV väärtusklassi puid

säilitada ainult asukohtades, kus on kindel, et need murdumise korral ei põhjusta varalist

kahju või ei ohusta elanike elu ega tervist.

Väärtuslik kõrghaljastus ja puude väärtusklassid koos iga puu liigi ja võra raadiusega on

esitatud joonisel 3. Säilitatavate puude kaitseks ehitus- ja kaevetööde ajal tuleb rakendada

kõiki võimalikke meetmeid (kaitsepiirded tüve kaitseks, juurestiku kaitseala raames

maapinna kaitse, kaevetööd suuremate juurte piirkonnas teostada käsitsi jne).

Detailplaneeringu joonisel esitatud võimalikud säilitatavad puud on valitud põhimõttel, et puu

võra raadius vastab ligikaudu puu elutähtsa juurestiku ehk juurestiku kaitseala ulatusele.

Ehitusprojekti koostamisel ja elluviimisel tuleb arvestada Eesti standardiga EVS 939-3:2020

„Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“, mis annab täpsed juhised,

kuidas puid ehitusaegsel perioodil kaitsta ja millised peavad olema tingimused puu

edaspidiseks säilimiseks, aidates seega otsustada, milliseid puid on vastavatel tingimustel

võimalik kaitsta ning kokkuvõttes säilitada. Juhul kui mõne säilitatava puu juurestiku

kaitsealast rohkem kui 20% ulatuses projekteeritakse parkimiskohad või kõnniteed, tuleb

juurestiku kahjustamise vältimiseks kasutada ehitusviise, mis ei hõlma kaevamist ning

parkimiskohtade ja kõnniteede all koormuse hajutamise kihina kasutada näiteks

kolmemõõtmelist polüelüleenist geokärge. Juurestiku kaitsealal vältida äärekivide jm

betoonservade paigaldamist. Erandkorras on lubatud ehitiste/hoonete rajamine otseselt

säilitatavate puude juurestiku kaitsealasse kui on võimalik puule tagada vajalikud

kasvutingimused. Silmas tuleb pidada, et puu kasvamisel võivad juured kergemaid ehitisi

kergitada või moonutada, seega tuleb projekteerimisel arvestada puude edasise kasvuga ja

rakendada vajalikke insenertehnilisi võtteid.

Kõik säilitatud puud tuleb pärast ehitustööde lõppu hooldada lähtudes Eesti standardist EVS

939-4:2020 „Puittaimed haljastuses: Osa 4: Puuhooldustööd“. Eelkõige on oluline

hoolduslõikus, et eemaldada kuivanud ohtlikud oksad, aga arvestades, et puud on kasvanud

omavahelises konkurentsis ja nende võrad on kohati ühepoolsed, on puude esteetilisuse

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

17

tõstmiseks soovituslik teha ka harvenduslõikust või kujunduslõikust. Parkimiskohtade ja

kõnniteede lähedal olevate puude võrad tuleb tõsta standardikohasele kõrgusele. Kõiki

puude hooldustöid võib teostada ainult vastavat pädevust omav arborist.

Kruntide edaspidise kasutuse ajal on keelatud puude mõjutamine viisil, mis kahjustab nende

tervislikku seisundit (nt naelte löömine tüvedesse või objektide/eriti pinnase hoiustamine

vahetult puutüvede vastas, sõidukitega liikumine puude juurestikukaitsealas va juhul kui on

geokärje vms abil see võimaldatud).

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud, millised puud on kindlasti kohustuslik säilitada ning

näidatud on ka puud, mida oleks võimalik säilitada konkreetse hoonete ja teenindava taristu

paiknemise puhul kui lisaks arvestatakse Eesti standardis EVS 939-3:2020 kirjeldatud

nõuetega. Märgitud on V väärtusklassi ohtlikud puud, mis on kohustuslik likvideerida.

Planeeringualal paiknevad ülejäänud puud, mida ei ole võimalik ehituse käigus tekkivatest

kahjustustest säästa (samuti puud, mis kujutavad ohtu hoonele või takistavad ehitusõiguse

realiseerimist või mille tervislik seisund ei luba säilitamist), määrata likvideerimisele

ehitusprojekti raames.

Pärast ehitusprojekti koostamist ja olemasolevate puude hooldamist on soovitav kogu

kinnistule koostada detailplaneeringuga vastavuses olev ja kinnistul säilitatavat

kõrghaljastust arvestav haljastusprojekt ning see realiseerida peale ehitustegevust.

Haljastuse uuendamiseks on soovitatav kasutada keskmise kõrgusega puid ning

dekoratiivse väärtusega puid ja põõsaid. Planeeringuala põhja ja loode serva on visuaalse

häiringu ja müra leevendamiseks soovituslik istutada dekoratiivseid okaspuid, mis täidaks

eesmärki aastaringselt.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Haapsalu linnas kehtivat heakorra eeskirja. Krundi

kogupinnast vähemalt 50% peab jääma haljastusele, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus, nt katuse või garaažipealne haljastus.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete

sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus.

Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete,

ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida

sademeveed hoonest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale. Välistada tuleb

vee valgumine naaberkinnistutele. Elamukruntide vertikaalplaneerimine täpsustatakse

hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

18

11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritaval maa-alal puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuga esitatakse

tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Olemasolevate trassidega ühendamise orienteeruvad kohad on esitatud joonisel 2

mõõtkavas 1:2000, planeeritud liitumispunktid on esitatud joonisel 4 mõõtkavas 1:500.

11.1 Veevarustus

Planeeritavate hoonete veega varustamiseks tuleb ette näha uus veevarustuse

ühendustorustik alates olemasolevast ühisveevärgi peatorustikust. Haapsalu Veevärk on

25.10.2022 väljastanud tehnilised tingimused nr 4.-2/132, mille kohaselt tuleb planeerida

veetorustik PEH 110 Pn 10 sõlmest S-1 (vt skeem 2), peatorustik tänavamaal,

ühendustorustik(ud) spindlipikendustega maakraanidega kinnistute piiril. Veetorustike

projekteerimiseks tuleb taotleda täiendavad projekteerimistingimused Haapsalu Veevärk AS-

ilt.

11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeritud hoonete reovee ärajuhtimiseks tuleb ette näha uus reoveekanalisatsioonitorustik

alates planeeritavast krundist/hoonest kuni isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni.

Haapsalu Veevärk on 25.10.2022 väljastanud tehnilised tingimused nr 4.-2/132, mis kehtivad

1 aasta ja mille kohaselt:

 Planeerida kinnistu kanaliseerimine olemasolevasse Aida tn tänavatorustikku vaatluskaevu KK-1 (vt skeem 2), kõrgusmärgid 3.38/1.95 Balti süsteemis.

 Näha ette tänavatorustik PVC T8, vaatluskaevudeks survevalupõhjaga plastkaevud Wavin / Uponor / Pipelife Dn min 400 teleskoopsete päistega 20T.

 Planeerida kinnistu piirile kontrollkolmikud teleskoopsete päistega 20T.

 Kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks taotleda täiendavad projekteerimistingimused Haapsalu Veevärk AS-ilt.

Sademevesi on planeeritud immutada krundi piires. Keelatud on sademevee juhtimine

naaberkruntide suunas või teedele. Keelatud on sademevee juhtimine kanalisatsioonitorustikku.

Elamukruntide vertikaalplaneering peab olema lahendatud selliselt, et kalded on hoonetest

eemale.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

19

Skeem 2. Täiendatud väljavõte Haapsalu Veevärk AS geoinfosüsteemist. Vee ja kanalistatsiooni

trasside ja liitumiskohtade asukohad.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

20

11.3 Tuletõrje veevarustus

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et

tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja

hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka

ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud asjakohases standardis EVS 812-

6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Tuletõrje veevõtukoha

maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib olla kuni 200 m

mööda teed ning veevõtukohas peab olema tagatud veekogus vähemalt 30 m³ (siseministri

01.03.2021 jõustunud määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“). Ehitise

tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned, mis tähendab, et

ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju

kestvuseks 3 tundi.

Käesoleval hetkel on lähim tuletõrjehüdrant (hüdrandi nr 367, VID 4423) planeeringualast

70 m kaugusel (vt joonis 2), seega uut tuletõrjeveevõtukohta ei planeerita.

11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus

Käesoleval hetkel on tänavavalgustus välja ehitatud Aida tn ääres kuni Oja tn 2//4 kinnistu

piirini, planeeringualaga külgneval lõigul tänavavalgustus puudub ja pole ka käesoleva

detailplaneeringuga ette nähtud. Krundisisene välivalgustus lahendatakse hooneprojekti

mahus.

Elektrivõrgu lahendamiseks on Imatra Elekter AS 11.11.2022 väljastanud

ELEKTRIVARUSTUSE TEHNILISED TINGIMUSED NR. TT-14620L, mis kehtivad 1 aasta.

Nõuded: SUITSU:(Haapsalu) alajaamast (vt joonis 2) näha ette uuele objektile toiteliin 0,4

kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida Aida tänava lõik 1 poole kinnistu

piirile kahe planeeritava hoone vahele 0,4 kV 2-kohaline liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema

alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.

Imatra Elekter AS tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.

Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate

kaablite trasside servituudi alad. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette

perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed

ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite

kaitsetsoonidesse.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

21

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Imatra Elekter AS liitumistingimustele.

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta

tuleb esitada Imatra Elekter AS-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul

elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda

liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Imatra Elekter AS poole. Liitumislepingu

sõlmimiseks tuleb Imatra Elekter AS-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

11.5 Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada

lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine.

11.6 Sidevarustus

Sidevarustuse lahendamiseks on Telia Eesti AS väljastanud telekommunikatsioonialased

tehnilised tingimused nr 37351869, mis kehtivad 1 aasta:

Telia Eesti AS (edaspidi nimetatud Telia) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja

projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu

ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas:

Näha ette asukohad sideliinirajatistele. Planeerida sidekanalisatsiooni/multitorustiku

põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust HPS-296 (vt skeem 3). Igale kinnistule/hoonele näha

ette individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist.

Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases

0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.

Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks

nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised

tingimused.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Info järelevalve kohta telefoninumbril 505 1993. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste

tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

22

Skeem 3. Sideliini rajatiste ja kaevude asukohad. Koostatud 26.10.2022.

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Ühe krundi piires

võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui ehitisealune pind ei ületa 400 m². Juhul,

kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

23

muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned. Hoonete

minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele

määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.

13. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid seatakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses

(tehnovõrgu valdaja kasuks). Seadmine toimub kehtestatud planeeringu alusel vastavalt

asjaõigusseadusele.

 planeeritud elektrivarustuse madalpingekaablile ja elektikilbile kaitsevööndi (koridori laiusega 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks;

 olemasolevale elektrikaablile kaitsevööndi (koridori laiusega 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks;

 Isiklik kasutusõigus seatakse ühisveevärgi trassidele kaitsevööndi ulatuses (koridor 2+2m) ühisveevärgi valdaja kasuks;

 Juhul kui kahe krundi peale on ette nähtud ühiseid rajatisi (nt põhijoonisel illustreeritud lahenduses kõnnitee, prügikonteinerite asukoht ja mänguväljak), tuleb hiljemalt enne ridaelamu bokside võõrandamist neile seada servituut.

14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

 ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

 tagada ala hea hooldus ja korrashoid;

 valdusele sissepääsu piiramine;

 eraalale piiratud juurdepääs võõrastele.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

24

15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi

tingimusi tagavate nõuete seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja

koostamist.

Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei

seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei ole ohtlike ainete

ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte.

Arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu, ei saa käsitleda kavandatavat tegevust

elamurajooni arendusena, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkust.

Mõju põhjaveele. Kruntide olmevesi ja kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi baasil,

seega ei teki ohte põhjavee kvaliteedile ja on tagatud reovee nõuetekohane käitlemine.

Keelatud on ehitusjäätmete matmine või ladestamine mitteettenähtud kohta.

Mõju keskkonnale ja kaitstavatele üksikobjektidele. Nii ehitustegevuse kui ka hilisema

ekspluatatsiooni käigus ei ole eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja. Lähimad

kaitstavad looduse üksikobjektid, elupaigatüübid, kaitsealuste liikide elupaigad jäävad

planeeringuga mõjutatavast alast välja.

Planeeritavad elamud ei ole oma mahult ja iseloomult sellised, mis mõjuksid negatiivselt

ümbritsevale keskkonnale. Väärtuslikku kõrghaljastust on lubatud likvideerida ainult otseselt

hoonete, rajatiste ja teede alla jäävalt alalt.

Mõju välisõhule, müra ja vibratsioon. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne,

ajutine ja väheintensiivne. Elamu kasutusperioodil on õhu saastamine seotud ahju

kütmisega, mille mõju ei saa lugeda oluliseks, sest keelatud on keskkonda saastavate

raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb

vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel,

vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid

ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

25

Kavandatavast tegevusest tekkinud jäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt Haapsalu linna

jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.

Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele.

Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed

ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse

väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

Planeeritud krunt tuleb kasutusperioodil hoida puhta ja korrastatuna, heakorra tagamisel

lähtuda Haapsalu linna heakorraeeskirjast. Soovitatav on varjata prügikonteinerid variseina

või haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks, aga on prügiautole kättesaadavas kohas.

16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis

ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.

Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise

või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

17. Planeeringu elluviimine

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele.

Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt. Krundisiseste

juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse likvideerimise ja rajamise

kohustus on krundi igakordsel omanikul. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja

võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse võrguvaldajate ja

krundiomanike kokkulepetele tuginedes.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

26

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest

huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu

elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Haapsalu linnale

kohustust haljastuse, juurdepääsuteede ja tehnorajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks

või eelnimetatud tööde finantseerimiseks. Planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ja muu

teenindava taristu ehitab välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud

isik halduslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses.

Detailplaneeringu elluviimise järjekord:

 Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine ja nendele ehituslubade taotlemine;

 Ehituslubade väljastamine omavalitsuse poolt tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks;

 Uute planeeritud vee-, kanalisatsioonitrasside ja kaabelliinide ehitamise lõpetamine (võrgu valdajate poolt kuni krundi liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade väljastamine;

 Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel teede ja hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine, vajadusel raielubade taotlemine;

 Valmis ehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni- elektrivarustus) kasutuslubade olemasolu;

 Valmis ehitatud tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele;

 Juhul kui kahe krundi peale on ette nähtud ühiseid rajatisi (nt põhijoonisel illustreeritud lahenduses kõnnitee, prügikonteinerite asukoht ja mänguväljak), tuleb neile seada servituut enne korterite võõrandamist.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

27

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja

naaberkruntide omanikega. Detailplaneeringu eskiislahendusele toimus avalik arutelu

19.05.2023, millel osales 11 inimest. Lisaks detailplaneeringu lahendusele arutati piirkonna

olemasoleva müraga seotud probleemi lahendamise võimalusi. Kooskõlastuste ja koostöö

kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte

nimetus

Kooskõlastuse number,

tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/koostaja

nimi

1. 08.05.2023 Pargi tn 22 omanik *Märkus ebatäpse krundi pindala

kohta (planeeringus viga

parandatud)

*Märkus piirdeaedade rajamise

osas, et Pargi tn 22 ja Aida tn 6

vahelise piirdeaia uuendamise

vajadusel Pargi tn 22 omanik ei

rahasta uue aia ehitamist.

(planeeringusse sisse viidud

ptk 8)

Milvi Aun

2. 18.05.2023 Pargi tn 14 omanik *Soovin Aida tn poolses otsas

mõlema sissesõidu (värava)

võimaluse säilimist (küttepuude

varumine, mulla, muu materjali

toomine, jne) (planeeringuga

servituuti ei määrata.

Servituudi vajaduse ja

võimaluse võivad igakordsed

krundiomanikud kokku leppida

planeeringujärgselt)

2. Krundiga piirnemisel madalat,

mitte üle kahe korruse hoonet, et

säiliks õhtupäikse võimalus.

(planeeritud ehitusõigusega on

kuni 2 korrust määratud)

3. Hoone otsaseinale (vastu

Pargi tn - minu krunti) võimalusel

mitte aknaid teha, et säilitada

privaatsust. (planeeringus

tingimuseks ei määrata,

võimalik planeeringujärgselt

krundiomanike omavaheliste

kokkulepete alusel)

Toomas Türkson

3. 19.05.2023 Aida tn 4 omanik *hoone aknaid Aida tn 4 suunal

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

28

mitte projekteerida (planeeringus

tingimuseks ei määrata,

võimalik planeeringujärgselt

krundiomanike omavaheliste

kokkulepete alusel)

*trassid rajada võimalikult eemal

Aida tn 4 krundist, sest trasside

rajamise ehitustööd põhjustavad

vibratsiooni (planeeringus on

trassid teisele poole tänavat

näidatud, täpsed asukohad

täpsustatakse projektiga)

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

29

C DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:16000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed......................................................M 1:2000

Joonis 3. Olemasolev olukord....................................................................................M 1:500

Joonis 4. Põhijoonis...................................................................................................M 1:500

Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................ skeem

Terviseamet

Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud katselabor reg. nr. L042. Akrediteeritud on mõõtmised. Mõõtmisaruandes esitatud tulemused kehtivad üksnes antud tingimustes tehtud mõõtmiste osas. Labor ei vastuta kliendi esitatud andmete eest.

Terviseamet Paldiski mnt 81 Tallinn 10614 Reg. nr 70008799 www.terviseamet.ee

Rahvatervise labori kesklabor Tel.: +372 794 3539

+372 794 3537 e-post: [email protected]

Haapsalu, Aida tn 6 müra mõõtmine ja kaardistamine

Terviseamet

Rahvatervise labori kesklabor

Tallinn 2022

TERVISEAMET

Rahvatervise labori kesklabor lk. 2/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Töö number: 6/4-6-2/2161

Töö alus: Eelkalkulatsiooni 6/4-HP1306 kinnitus

Terviseameti Tallinna labori reg. 23.09.2022 FL4170

Töö nimetus: Haapsalu, Aida tn 6 müra mõõtmine ja kaardistamine

Töö tellija: Haapsalu Linnavalitsus

Posti 34, 90504 Haapsalu

Tellija kontaktisik: Maarja Toomemäe, linnaarhitekt

Telefon: +372 472 5316, 5870 9088

e-post: [email protected]

Töö teostaja: Terviseameti Rahvatervise labori kesklabor

Paldiski mnt 81, Tallinn 10614

Vastutav täitja ja

aruande koostaja:

Sergei Rušai, juhtivspetsialist

Telefon: +372 794 3539

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Mõõtmiste teostaja: Ardo Urmet, vanemspetsialist

Telefon: +372 794 3537

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Aruande kinnitaja: Jaan Mell, kvaliteedispetsialist

Telefon: +372 794 3538

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Rahvatervise labori kesklabor lk. 3/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Sisukord

Sisukord .................................................................................................................................................... 3

1. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

2. Uurimisobjekt ................................................................................................................................... 4

3. Müra hindamise kriteeriumid* ......................................................................................................... 5

4. Müra allikad ...................................................................................................................................... 6

5. Müra mõõtmised ja müra kaardistamise lähteandmed ................................................................... 7

6. Müra modelleerimine ja mürakaardistamine ................................................................................... 8

7. Müra arvutustulemused ................................................................................................................. 10

8. Uurimistöö tulemused ja järeldused ............................................................................................... 11

Viited....................................................................................................................................................... 12

Lisa 1. Mürakaardid (lisatud eraldi failina) .............................................................................................. 12

Lisa 2. Müra mõõtmiseks kasutatavad instrumendid ja mõõteriistad: ................................................... 12

Rahvatervise labori kesklabor lk. 4/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

1. Sissejuhatus Käesolev müra uuringu töö on teostatud Haapsalu Linnavalitsus tellimisel ja seoses, Haapsalu linnas Aida tn 6 detailplaneeringu algatamisega, mille eesmärgiks on kinnistu jagamine kaheks elamumaa krundiks ning anda mõlemale krundile ehitusõigus kuni nelja korteriga ridaelamute püstitamiseks.

Müramõõtmiste läbiviimise ja hilisema mürakaardistamise eesmärk on enne detailplaneeringuga asumist veenduda, et detailplaneeringu objektil jääb Morobell OÜ tegevusest tööstusmüra ka öösel normi piiresse ja müranormi tase tulevastes elu- ja magamisruumides.

Tööstusettevõte tegevusest tingitud müra mõõtmine ja kaardistamine on mõeldud tööstusettevõte ümbritsevas keskkonnas müra leviku kohta informatsiooni saamiseks, samuti vajadusel müra vähendamise meetmete kavandamiseks.

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 kohaselt koostatakse välisõhu mürakaart olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta.

2. Uurimisobjekt Aida tn 6 planeeritav maa-ala (katastritunnus 18401:001:0079) asub Haapsalu linnas, üksikelamute ja tootmishoonete vahelisel alal ning on hoonestamata.

Aida tn 6 olemasolev detailplaneeringu ala lääne- ja edelakülg piirneb ettevõtte Morobell OÜ territooriumiga. Tööstusmüra tundlikeks objektideks võivad olla Aida tn 6 kinnistule kavandatavad elamud, mis asuvad ettevõtte Morobell OÜ territooriumil asuvatest müraallikatest 60-65 m kaugusel.

Haapsalu linnas Aida tn 6 kinnistu asukoht on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. Kaardile on punasega märgitud hetkel olemasoleva Aida tn 6 kinnistu piir

Käesoleva aruande kaardimaterjali allikaks on Maa-ameti kaardirakendus aadressil

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

Rahvatervise labori kesklabor lk. 5/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

3. Müra hindamise kriteeriumid* Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS, RT I, 05.07.2016, 1) tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad

paiksed või liikuvad allikad.

Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete maa-aladel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016,

27).

Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest. Vastavalt eelpool nimetatud

määrusele jaotatakse hoonestatud või hoonestamata alad üldplaneeringu alusel nelja

kategooriasse:

• I kategooria, virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;

• II kategooria, haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamud;

• III kategooria, keskuse maa-alad;

• IV kategooria, ühiskondlike hoonete maa-alad.

Müra kriteeriumitena kasutatakse peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00– 7.00) A-korrigeeritud (inimkõrva tundlikkust arvestav) ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T (dB), mis

kirjeldab keskmist mürasituatsiooni. Päevane ajavahemik (7.00–23.00) sisaldab ka õhtust aega

(19.00–23.00), millele tuleb rakendada parandustegurit +5 dB.

Olemasolevate tööstusobjektide tegevusega müraolukorra ja müravastaste meetmete vajaduse hindamisel tuleks lähtuda piirväärtustest, mis on toodud aruande tabelis 1.

Tabel 1. Tööstusmüra normtasemed sõltuvalt ala kategooriast**

Ala kategooria vastavalt keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 (Lisa1)

Müra piirväärtus (dBA)

Päev (7-23) Öö (23-7)

II kategooria (elamu maa-alad) 60 45

III kategooria (keskuse elamu maa-alad) 65 50

Välisõhus leviva müra normtasemetega võrdluseks kasutatakse müra hinnatud taset LAr,ti (dB).

Müra hinnatud tase tähendab, et mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud ekvivalentsele

tasemele lisatakse vajadusel parandus sõltuvalt müra häirivusest. Müra piirväärtust võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus. Müra hinnatud tase ei tohi ületada

tabelis 1 toodud piirväärtust.

Lisaks ekvivalentmürale (mingi perioodi keskmistatud müratase) tuleb hinnata ka võimalikku

maksimaalset (hetkelist või lühiajalist maksimumi) mürataset. Tööstusettevõtete tegevusest

tuleneva müra maksimaaltasemete (LpA,max) piirväärtused on määratletud määruse nr 71 lõige §6 punktis (2).

* Normtasemete määramine ja mõõtmistulemuste hinnang ei kuulu labori akrediteeritud mõõtealasse;

** Vastavalt 13.06.2020 jõustunud atmosfääriõhu kaitse seaduse §56 lg.2 p.2 redaktsioonile ning vastava muudatuse

seletuskirjale on müra normtasemed seotud üldplaneeringuga kehtestatavate maakasutuse juhtotstarvetega ning üldplaneeringu

raames määratakse kohaliku omavalitsuse territooriumil alade müra kategooriad.

Samas märgitakse, et muudatus on tehtud õigusselguse huvides - atmosfääriõhu kaitse seaduse §56 põhimõte on, et müra

sihtväärtust ei rakendata detailplaneeringuga kehtestatavate maa sihtotstarvete kohta ega üldplaneeringu juhtotstarbe

muutmisel ning sellisel alal kehtib kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga määratletud müra normtase.

Rahvatervise labori kesklabor lk. 6/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

4. Müra allikad Mürauuringu teostamisel lähtuti eeldusest, et peamised müraallikad seoses detailplaneeringualaga Aida tn 6 asuvad kalatööstusettevõtte Morobell OÜ (katastritunnus

18301:018:0057, lähiaadress Oja tn 2 / 4, Haapsalu linn) territooriumil.

Peamisteks müraallikateks Morobell OÜ territooriumil võib pidada hoonete Oja tn 2 ja Oja tn 4

katusele paigaldatud jahutussüsteemide soojusvahetite tööd. Lisaks paigaldati Oja tn 2 hoone

põhjaküljele kolm täiendavat soojusvahetit. Täiendavateks müraallikateks detailplaneeringu objekti suhtes võib pidada veoautode liikumist ja parkimist ettevõtte territooriumil, samuti

veoautode peale- ja mahalaadimist.

Peamiste müraallikate paigutus Morobell OÜ territooriumil on näidatud aruande joonisel 2 ning joonise 3 fotodel.

Joonis 2. Müraallikate asukohad Morobell OÜ territooriumil

Joonis 3. Hoonete katusele ja fassaadi küljele paigaldatud soojusvahetid

Veoautode parkimisala LOO.T1/LOO.T2

Soojusvahetid

Soojusvahetid

Soojusvahetid

Aida tn 6

planeeringualaga

Veoautode peale- ja

mahalaadimine

Veoautode peale- ja

mahalaadimine

Veoautode peale- ja mahalaadimine

Rahvatervise labori kesklabor lk. 7/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Ülaltoodud müraallikate tööaeg sõltub hooajast ning tooraine kogusest. Periooditi võib

seadmete tööaeg olla pikemaajalisem.

5. Müra mõõtmised ja müra kaardistamise lähteandmed Morobell OÜ tegevusest põhjustatud olemasoleva müraolukorra modelleerimisel võeti müraallikate lähteandmeteks eelnevalt 07.02.2023 mõõdetud helirõhutasemete tulemused.

Tööstuslike müra allikate karakteristikute mõõtmisel lähtuti standardite EVS-EN ISO 3746:2010 ja

EVS-ISO 8297:2006 metoodikast, mille kohaselt mõõdetakse helirõhutasemeid müraallikatest teatud kaugustel ja suundadel, mida võeti hiljem arvesse müraallikate helivõimsuse arvutamisel.

Mürataseme mõõtmised ettevõtte naaberterritooriumil viidi läbi vastavalt põhistandardi EVS-ISO

1996-2:2017 nõuetele.

Mõõtmiseks kasutati standardile IEC 61672-1 vastavaid 1. täppisklassi mõõteseadmeid. Kõigil

mõõtevahenditel on kehtivad kalibreerimistunnistused.

Andmed mõõtevahendite kalibreerimise kohta on esitatud käesoleva aruande lisas 2.

Müra mõõtmispunktide asukohad Morobell OÜ territooriumil, samuti Aida tn 6 detailplaneeringu

alal on joonisel 4 kaardil tähistatud sümboliga ( ).

Joonis 4. Müra mõõtmispunktide paigaldusskeem

Rahvatervise labori kesklabor lk. 8/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

6. Müra modelleerimine ja mürakaardistamine Morobell OÜ territooriumi ja selle ümbruse kolmemõõtmelise akustilise arvutusmudeli ehitamiseks, müratasemete arvutamiseks ning mürakaardi koostamiseks kasutati keskkonnamüra modelleerimise tarkvara CadnaA (Datakustik GmbH), kus müra leviku arvutamise algoritm põhineb EVS-ISO 9613-2:2006 „Acoustics -- Attenuation of sound during propagation outdoors -- Part 2: General method of calculation” arvutusmetoodikal.

Maastiku ja hoonestuse vaadeldava ala 3D-mudel mudel on koostatud Maa-ameti (Eesti põhikaart 1:10000 ja LIDAR kõrgusandmed eraldusvõimega 5 m) samuti uuringu tellija esitatud andmete alusel. Maa-ala, mille osas teostatakse mürakaardi koostamine on piiritletud koordinaatidega: └ X: 6532335,8 ja Y: 473175,7 ning ┐X: 6532772,8 ja Y: 473542,6.

Kavandatavate hoonete paigutus akustilisel mudelil tehti vastavalt tellija esitatud infole (vt skeemi joonisel 5).

Joonis 5. Aida tn 6 detailplaneeringu planeeringuala skeem

Müratasemete arvutamisel ja mürakaartide koostamisel arvestati müraallikate geomeetriliste omadustega, olemasolevate objektide müravarjestava toimega, müra neeldumisega õhus samuti maapinna reljeefi mõjuga.

Müralevi modelleerimisel ei ole arvestatud tuule mõju, temperatuuri gradienti ega müra neeldumist taimestikus. Tööstusmüra leviku arvutamisel kasutati järgmisi üldisi tsiviilrakendustes kasutatavaid lähteparameetreid:

• müra hindamisparameetrid vastavalt päevase (kl 7:00 - 23:00) LAr,07-23 ja öise (kl 23:00 - 7:00) LAr,07-23 ajavahemikute jaoks;

• maastiku helineeldumistegurid võeti vastavalt pinnakatte omadustele vahemikus alates 0 kuni 1, kus 0 vastab peegeldavale pinnale ja 1 vastab heli neelduvale pinnale;

• heli peegelduste arv 3;

• arvutusruutude suurus 5 x 5 m;

• müra leviku arvutused teostati ja mürakaardid koostati 2 meetri kõrgusel maapinnast;

• mürakaardistamise ilmastikutingimused - õhutemperatuur 15°C ja õhu suhteline niiskus 70%.

Rahvatervise labori kesklabor lk. 9/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Morobell OÜ territooriumi ja sellega külgneva Aida tn 6 detailplaneeringu ala kolmemõõtmeline

akustiline mudeli välimus on kujutatud joonisel 6.

Joonis 6. Aida tn 6 müra kaardistamiseks ehitatud akustilisest mudelist ülevaade

Morobell OÜ tegevusest põhjustatud müra kaardid koostati vastavalt keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed, normtaseme määramise,

mõõtmise ja hindamise meetodid“ kehtestatud indikaatoritega Ld (kogupäevase aja

müraindikaator kl 7:00 - 23:00) ja Ln (öise aja müraindikaator kl 23:00 - 7:00).

Müra arvutustulemused Morobell OÜ territooriumil (Haapsalu linnas Oja tn 2/4) ja selle müraallikate asukoha vahetus läheduses ca 250 m raadiuses on esitatud mürakaartidel

samatugevustsoonidena.

Müra arvutused ja vastavad mürakaardid koostati kahe müraallikatega kokkupuute variandi

jaoks:

• esimene variant - antud juhul on ettevõtte territooriumilt kostev müra tingitud jahutussüsteemide soojusvahetite tööst, samuti teistjärguliste müraallikate tegevusest (veokite liikumine ja parkimine, samuti peale- ja mahalaadimine);

• teine variant - müraallikatena võetakse jahutussüsteemide soojusvahetite töö (muude

allikate mõju ei võeta arvesse).

Kokku koostati neli mürakaarti, mis iseloomustavad tööstusmüra olukorda ettevõtte

territooriumil ja selle piiridega külgneval elamu-aladel päeval ja öösel olemasolevate müraallikate asukoha situatsioonis.

Morobell OÜ tegevusega kaasneva mürakaardid on esitatud aruande lisas 1.

Mürakaartidel värvidega märgitud müratasemete tsoonide samm on 5 dBA. Mürakaartide geograafilised koordinaadid näidati L-Est 97 süsteemis.

Kavandatav hoonestus

detailplaneeringu alal

Peamised müraallikad ettevõtte territooriumil

Müra arvutuspunktid

elamute fassaadidel

Rahvatervise labori kesklabor lk. 10/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

7. Müra arvutustulemused Aida tn 6 detailplaneeringualale kavandatavate hoonete fassaadide eeldatava mürataseme arvutuste tulemuste näide on toodud joonisel 7, mis iseloomustab mürataseme jaotust

müraallika suhtes.

Müra arvutuspunktid asuvad maapinnast 4 m kõrgusel või hoone teise korruse kõrgusel.

Joonis 7. Müra tasemete jaotus Aida tn 6 detailplaneeringualal kavandatavate hoonete fassaadidel (variant 1, päev)

Tabelis 2 on toodud andmed müra arvutatud summaarsete ekvivalentsete tasemete LAr,ti kohta Aida tn 6 kinnistul kavandatavate eluhoonete fassaadidel ettevõtte poolsest küljest.

Tabel 2. Tööstusmüra hinnatud tasemed Aida tn 6 kinnistul kavandatavate müratundlike hoonete fassaadidel

Järk. nr

Mürataseme arvutuspunkt

hoone fassaadil

Variant 2, müratase hoonete

fassaadidel jahutussüsteemi soojusvahetite töö ajal

Teisejärguliste müraallikate

tegevusest tingitud müratasemed

Variant 1, summaarne müratase hoonete fassaadidel

ettevõtte kõigi müraallikate mõjul

Päev LAr,7-23 (dB)

Öö LAr,23-7 (dB)

Päev LAr,7-23 (dB)

Öö LAr,23-7 (dB)

Päev LAr,7-23 (dB)

Öö LAr,23-7 (dB)

1 Aida tn 6 (1)-1 54,5 52,7 50,6 43,0 56,0 53,1

2 Aida tn 6 (1)-2 55,3 53,4 50,8 43,6 56,6 53,8

3 Aida tn 6 (1)-3 55,7 53,8 49,8 43,4 56,7 54,2

4 Aida tn 6 (2)-4 53,8 52,0 45,9 39,4 54,5 52,2

5 Aida tn 6 (2)-5 53,5 51,7 48,9 42,1 54,8 52,1

6 Aida tn 6 (2)-6 52,6 50,7 49,0 42,1 54,1 51,3

Arvutuspunkt

Aida tn 6 (2)-6

Arvutuspunkt Aida tn 6 (2)-5

Arvutuspunkt Aida tn 6 (2)-4

Arvutuspunkt

Aida tn 6 (1)-3

Arvutuspunkt

Aida tn 6 (1)-2

Arvutuspunkt

Aida tn 6 (1)-1

Rahvatervise labori kesklabor lk. 11/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

8. Uurimistöö tulemused ja järeldused Haapsalu linnas Morobell OÜ tegevusega seotud tööstusmüra kaardistamise tulemused on esitatud graafiliste mürakaartidena aruande lisas 1 ning müra arvutuslikud hinnatud tasemed

müratundlike hoonete fassaadidel on toodud tabelis 2.

Müraarvutuse tulemuste hindamisel tuleb arvestada, et mürakaart ei sisalda taustamüra ja muid

täiendavaid tegureid, mis võivad tegelikku müraolukorda mõjutada.

Arvestades tööstusettevõtte müraallikate ööpäevaringset töörežiimi, tuleb müra mõõtmis- ja arvutustulemuste hindamisel pöörata erilist tähelepanu lähedalasuvate elamute ümbruses öösel

tekkivale müratasemele.

Arvutustulemused näitavad, et päevasel ajal (kl 7.00-23.00) ulatub müratase Morobell OÜ põhja- ja kirdeküljega vahetult piirneval maa-alal 56-57 dBA, mis jääb allapoole II kategooria alade

tööstusmüra piirtaset (60 dB).

Öösel (kl 23.00-7.00), Morobell OÜ territooriumil olevate müraallikate täisvõimsuse töötamise

korral, on Aida tn 6 kinnistule kavandatavate hoonete Morobell OÜ poolsetel fassaadidel

tööstusmüra tase vahemikus 51-54 dB.

Võttes juhiseks KeM 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud II kategooria maa-aladele

tööstusmüra öist piirväärtust (45 dB), ületab müra lubatud taset nii eluruumides kui ka sellega

piirnevas elamualal.

**Mürauuringu tulemused kehtivad antud mõõtmistega uuritud müraallikate ja mõõtepunktide paigalduse korral.

Uuringu tulemuste hindamine ei kuulu labori akrediteeritud mõõtealasse.

Arvutas ja koostas:

Sergei Rušai

juhtivspetsialist

Terviseameti Rahvatervise labor

Rahvatervise labori kesklabor lk. 12/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Viited

1. Atmosfääriõhu kaitse seadus (RTI, 05.07.2016,1)

2. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016, 27)

3. Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ (RT I, 05.10.2016, 4)

4. Keskkonnaministri 20.10.2016. a. määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja

koostamise kord“ (RTI, 21.10.2016,13)

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25.06.2002, mis on seotud

keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega

6. EVS-EN ISO 3746:2010 Akustika. Müraallikate helivõimsuse ja helienergia tasemete

määramine helirõhu abil. Täpsusklassi 3 meetod, kasutades peegeldava pinna kohal

ümbritsevat mõõtepinda

7. EVS-ISO 8297:2006 Akustika - Müraallikate helivõimsuse taseme määramine mitme

müraallikaga tööstustehastes seoses helirõhu taseme hindamisega keskkonnas -

Tehniline meetod

8. EVS-ISO 1996-2:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine.

Osa 2: Helirõhu taseme määramine

9. EVS-ISO 9613-2:2006/AC:2020 Akustika. Heli sumbumine välistingimustes leviku korral.

Osa 2: Üldine arvutusmeetod

10. Maa-ameti avalikud ruumiandmekogud. Maa-amet, 2022. Geoportaal

Lisa 1. Mürakaardid (lisatud eraldi failina)

1.1. Variant 1. Aida tn 6 tööstusmüra kaart päevasel ajal kl 7-23;

1.2. Variant 1. Aida tn 6 tööstusmüra kaart öösel kl 23-7.

2.1. Variant 2. Aida tn 6 tööstusmüra kaart päevasel ajal kl 7-23;

2.2. Variant 2. Aida tn 6 tööstusmüra kaart öösel kl 23-7.

Lisa 2. Müra mõõtmiseks kasutatavad instrumendid ja mõõteriistad:

Nimetus Number Kalibreeritud

Müra analüsaator SVAN 977 45717 09.06.2021 KL-144-21-217

Akustiline kalibraator Brüel & Kjær 4231 2459986 09.03.2022 BTLC-22/001

Rahvatervise labori kesklabor lk. 13/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

Rahvatervise labori kesklabor lk. 14/17

57

56 47

46

51

46

50 56

56

57

5452

54

55

54

54

49

43

43

42

5350

79,2

73,1 63,0 56,3

56,7

56,6 56,0

54,5

54,8

54,1

473260

473260

473280

473280

473300

473300

473320

473320

473340

473340

473360

473360

473380

473380

473400

473400

473420

473420

473440

473440

473460

473460

473480

473480

473500

473500 6

5 3

2 3

6 0

6 5

3 2

3 6

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 2

0

6 5

3 2

5 2

0

Terviseamet

Rahvatervise labori

Tallinna labor

Aruanne

6/4-6-2/2161

Lisa 1.1

Morobell OÜ

tööstusmüra

leviku kaart

päevases

ajavahemikus

LAr,7-23

Arvutusruutude

suurus 2 x 2 m

kõrgusel 2 m

maapinnast

> 30.0 dB

> 35.0 dB

> 40.0 dB

> 45.0 dB

> 50.0 dB

> 55.0 dB

> 60.0 dB

> 65.0 dB

> 70.0 dB

> 75.0 dB

> 80.0 dB

Rahvatervise labori kesklabor lk. 15/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

54

54 43

41

49

41

47 53

53

54

5452

52

52

52

51

45

38

39

38

5350

77,4

71,2 60,6 53,5

54,2

53,8 53,1

52,2

52,1

51,3

473260

473260

473280

473280

473300

473300

473320

473320

473340

473340

473360

473360

473380

473380

473400

473400

473420

473420

473440

473440

473460

473460

473480

473480

473500

473500 6

5 3

2 3

6 0

6 5

3 2

3 6

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 2

0

6 5

3 2

5 2

0

Terviseamet

Rahvatervise labori

Tallinna labor

Aruanne

6/4-6-2/2161

Lisa 1.2

Morobell OÜ

tööstusmüra

leviku kaart

öösel

LAr,23-7

Arvutusruutude

suurus 2 x 2 m

kõrgusel 2 m

maapinnast

> 30.0 dB

> 35.0 dB

> 40.0 dB

> 45.0 dB

> 50.0 dB

> 55.0 dB

> 60.0 dB

> 65.0 dB

> 70.0 dB

> 75.0 dB

> 80.0 dB

Rahvatervise labori kesklabor lk. 16/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

56

55 42

40

50

42

49 54

55

56

5351

54

54

53

53

46

39

39

37

5149

79,2

73,1 61,1 54,8

55,7

55,3 54,5

53,8

53,5

52,6

473260

473260

473280

473280

473300

473300

473320

473320

473340

473340

473360

473360

473380

473380

473400

473400

473420

473420

473440

473440

473460

473460

473480

473480

473500

473500 6

5 3

2 3

6 0

6 5

3 2

3 6

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 2

0

6 5

3 2

5 2

0

Terviseamet

Rahvatervise labori

Tallinna labor

Aruanne

6/4-6-2/2161

Lisa 2.1

Morobell OÜ

tehnoseadmete

müra

leviku kaart

päevases

ajavahemikus

LAr,7-23

Arvutusruutude

suurus 2 x 2 m

kõrgusel 2 m

maapinnast

> 30.0 dB

> 35.0 dB

> 40.0 dB

> 45.0 dB

> 50.0 dB

> 55.0 dB

> 60.0 dB

> 65.0 dB

> 70.0 dB

> 75.0 dB

> 80.0 dB

Rahvatervise labori kesklabor lk. 17/17

Aruanne 6/4-6-2/2161 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega.

54

53 40

39

48

40

47 52

53

54

5351

52

52

51

51

44

37

37

35

5149

77,4

71,2 59,2 52,9

53,8

53,4 52,7

52,0

51,7

50,7

473260

473260

473280

473280

473300

473300

473320

473320

473340

473340

473360

473360

473380

473380

473400

473400

473420

473420

473440

473440

473460

473460

473480

473480

473500

473500 6

5 3

2 3

6 0

6 5

3 2

3 6

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

3 8

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 0

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 2

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 4

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 6

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

4 8

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 0

0

6 5

3 2

5 2

0

6 5

3 2

5 2

0

Terviseamet

Rahvatervise labori

Tallinna labor

Aruanne

6/4-6-2/2161

Lisa 2.2

Morobell OÜ

tehnoseadmete

müra

leviku kaart

öösel

LAr,23-7

Arvutusruutude

suurus 2 x 2 m

kõrgusel 2 m

maapinnast

> 30.0 dB

> 35.0 dB

> 40.0 dB

> 45.0 dB

> 50.0 dB

> 55.0 dB

> 60.0 dB

> 65.0 dB

> 70.0 dB

> 75.0 dB

> 80.0 dB

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:16 000 A4

1 25.08.2023

Situatsiooniskeem

Läänemaa, Haapsalu linn

MyLand OÜ

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

DP-04/04-2022

Märkused

1. Planeeringuala suurus on 3486 m².

2. Alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti (17.10.2022)

Planeeringuala piir

Leppemärgid

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud krundipiir

Planeeritud hoonestusala

Lähim olol tuletõrjeveevõtukoht

Lähim olol bussipeatus

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:2000 A2

2 25.08.2023

Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Läänemaa, Haapsalu linn

MyLand OÜ

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

DP-04/04-2022

Märkused

1. Planeeringuala suurus on 3486 m².

2. Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri.

ärimaa

elamumaa

üldkasutatav maa

ühiskondlike ehitiste maa

transpordimaa

sihtotstarbeta maa

tootmismaa

80%elamumaa, 20% ärimaa

Olemasolevad kü sihtotstarbed

Planeeritud tehnovõrkude olemasolevate

trassidega liitmise punktid

elekter (alajaam SUITSU:(Haapsalu))

side (sidekaev HPS-296)

vesi (PEH 110 Pn 10 sõlm S-1)

kanalisatsioon (vaatluskaev KK-1)

Aadress

Krundi

pindala

(m²)

Hoonete arv

(põhih./abih.)

Põhihoone tüüp

ja korruselisus

Põhihoone

suletud

netopind (m²)

Krundi

ehitisealune

pindala kokku (m²)

303

garaaž; 1k

88 105 35% lamekatus

puitlaudis ja tellis

2

8 korteriga

korterelamu; 2k

581 572 19%

lauge kelpkatus

krohv

4 korteriga

korterelamu; 2k

330 265 10%

lauge kelpkatus

krohv

üksikelamu; 1k 51 121 8% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 2k 188 225 12% viilkatus

puitlaudis, abihoonel

krohv

üksikelamu; 2k 403 360 23%

ehitus pooleli ehitus pooleli

üksikelamu; 2k 80 123 10% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 1k 57 141 12% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 2k 105 110 18%

lauge kelpkatus

tellis

üksikelamu; 3k 205 172 29% lamekatus krohv

üksikelamu; 2k 185 139 23% kaldkatus

tellis, puit

üksikelamu; 1k 67 179 7% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 1k 97 154 8% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 3k 190 161 27%

lauge kaldkatus

krohv

üksikelamu; 3k 154 78 13% lamekatus

krohv, tellis

üksikelamu; 2k 210 112 19%

lauge kaldkatus krohv, puit

üksikelamu; 2k 211 135 23% lamekatus tellis

üksikelamu; 2k 216 256 42% lamekatus

tellis, puitlaudis

üksikelamu; 2k 119 63 11% viilkatus tellis

üksikelamu; 2k 144 107 18% viilkatus

krohv, tellis

üksikelamu; 2k 87 151 21% viilkatus krohv

üksikelamu; 2k 90 108 14% viilkatus

krohv, puit

üksikelamud;

1k/2k

291 293 13% viilkatus

krohv, puitlaudis

üksikelamu; 2k 125 93 15% viilkatus

puit, krohv, tellis

üksikelamu; 2k 229 154 23% viilkatus

krohv, puit

üksikelamu; 2k 122 101 17% viilkatus

puitlaudis

üksikelamu; 2k 147 206 30% viilkatus

krohv, tellis

üksikelamu; 2k 160 346 17% viilkatus

puitlaudis, krohv

üksikelamu; 1k 85 101 9% viilkatus

puitlaudis

sotsiaalmaja; 2k

633 863 27%

lauge viilkatus puitlaudis

ladu-tootmishoone

ja külmhoone; 1k

6315 6551 43%

lamekatus,

kaldkatus

metall, plekk

kauplus-kontor; 1k

656 726 27% viilkatus

puitlaudis, krohv

Väljavõte kehtivast Haapsalu linna üldplaneeringust

Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (22.08.2023)

Aadress

Krundi

pindala

(m²)

Hoonete arv

(põhih./abih.)

Põhihoone tüüp

ja korruselisus

Põhihoone

suletud

netopind (m²)

Krundi

ehitisealune

pindala kokku (m²)

1385

3 boksiga

ridaelamu,

kaksikelamu või

üksikelamu; 2k

neto selgub

projektiga, bruto

sõltuvalt kas 3

boksi või

üksikelamu

144-432

270

19,5%

lamekatus- 45°

viilkatus

POS 2 19,3%

Piiskopilinnus 3,8 km

Haigla 3,8 km

Kultuurikeskus 3,45 km

Ühisgümnaasium 3,8 km

Täiskasvanute gümnaasium 3 km

Rimi toidukauplus 2,44 km

Veekeskus 3 km

Lasteaed 3,2 km

Kolledž 3,25 km

Staadion 3,15 km

Ostukeskus 300 m

Auto varuosade pood 400 m

Bussipeatus 300 m

Tankla 550 m

Kasutatud asjade pood 70 m

Sotsiaalobjektide kaugused mõõdetuna mõõda sõiduteed. Väljavõte Maa-ameti kaardist (22.08.2023)

Leppemärgid

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev kõrgepinge elektrikaabel

Olemasolev madalpinge elektriõhuliin

Olemasolev piirdeaed

Olemasolev tee

Sõidusuunad

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Post

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A3

3 25.08.2023

Olemasolev olukord

Läänemaa, Haapsalu linn

MyLand OÜ

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

DP-04/04-2022

Märkused

1. Planeeringuala suurus on 3486 m².

2. Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri.

3. Detailplaneeringu koostamise aluseks on 10.02.2022 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja

OÜ Aakermaa (litsents nr. 740 MA, MTR nr EG10175835-0001), töö nr 3980. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis.

Kõrgused EH2000 süsteemis.

Väljavõte Maa-ameti fotolaost (pildistatud 30.05.2021)

Kõrghaljastuse väärtusklassid (joonisel koos võra tegeliku raadiusega)

Väärtuslik puu (II väärtusklass) - dekoratiivne, pikaealine ning mehhaanilistest vigastustest, haigustest või kahjuritest kahjustamata (või väikese kahjustusega) puu. Dekoratiivsete, haigus- ning kahjurikindlate ja pikaealiste puuliikide noored elujõulised eksemplarid. Haljastusplaani (istutusskeemi) järgi istutatud puu. Omab olulist maastikulist ja ökoloogilist tähtsust. Säilitada. Planeeringualal 8 ühikut.

Oluline puu (III väärtusklass) - dekoratiivne või pikaealine ning väheste mehhaaniliste vigastuste, haiguste- või kahjurite tunnustega, kuid veel elujõuline (juurdekasvu omav) puu. Puu, mis on osa ökoloogiliselt efektiivsest haljastusega kohast. Võimalusel säilitada. Planeeringualal 22 ühikut.

Väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) - puu, mis kahjustab või tulevikus hakkab kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumat puud. Puu, mis on oma eluea lõpul, kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on allasurutud seisundis. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav likvideerida või asendada väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida. Planeeringualal 25 ühikut.

Likvideeritav puu (V väärtusklass) - haige, elujõuetu, ohtlik puu, ning millel on antud kohal väike ökoloogiline tähtsus. Puu, mis on kuivanud, tugevasti kahjustunud varju, linnatingimuste, põlemise, mehaaniliste vigastuste jms. tõttu. Puu, mis varjab ja kahjustab I ja II väärtusklassi puid või muud haljastust. Kuulub väljaraiumisele. Planeeringulal 19 ühikut.

nr 75 harilik kuusk

harilik mänd

aed-ploomipuu

nr 39 ja 51 harilik vaher

nr 4, 7, 14, 24, 25 raagremmelgas

ülejäänud nr kased

põõsastik

Puuliigid

Leppemärgid

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev kõrgepinge elektrikaabel

Olemasolev madalpinge elektriõhuliin

Olemasolev kanalisatsioonitrass (orient.)

Olemasolev veetrass (orient.)

Olemasolev piirdeaed

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Sõidusuunad

Planeeritud krundipiir

Planeeritud hoonestusala

Peajuurdepääs krundile/hoonesse

Planeeritud hoone (illustreeriv)

Planeeritud prügikonteinerid

Planeeritud parkimiskoht

Olemasolev tee

Planeeritud tee

Planeeritud kõnnitee

Planeeritud terrass

Planeeritud mänguväljak

Servituudivajadusega ühised objektid

Krunt Krundi pindala

(m²)

Krundi kasutamise

otstarve

Hoonete suurim

lubatud arv

Suurim lubatud

ehitisealune pindala (m²)

Hoonete suurim

lubatud kõrgus (m)

POS 1 1385

Ridaelamu maa (ER)

või kaksikelamu maa

(EPk) või

üksikelamumaa (EP)

põhihoone/ 1

abihoone

270, millest põhihoone kuni

80%

viilkatus 8,5; lamekatus

kuni 7/ abihooned kuni

4

POS 2 1402

Ridaelamu maa (ER)

või kaksikelamu maa

(EPk) või

üksikelamumaa (EP)

põhihoone/ 1

abihoone

270, millest põhihoone kuni

80%

viilkatus 8,5; lamekatus

kuni 7/ abihooned kuni

4

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A3

4 01.11.2023

Põhijoonis

Läänemaa, Haapsalu linn

MyLand OÜ

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

DP-04/04-2022

Märkused

1. Planeeringuala suurus on 3486 m².

2. Detailplaneeringu koostamise aluseks on 10.02.2022 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500.

Koostaja OÜ Aakermaa (litsents nr. 740 MA, MTR nr EG10175835-0001), töö nr 3980. Koordinaadid Lambert-EST 97

süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis .

3. Planeeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed lahendused selguvad

projektidega.Planeeritud trasside kogu ulatust vaata joonis 2.

*Tehnovõrgu likvideerimine ei ole vajalik juhul kui hooned paigutatakse trassist vähemalt 2 m kaugusele.

Planeeritud tehnovõrgud

(trass+2kohaline liitumispunkt)

Elekter

Side

Vesi

Kanalisatsioon

Likvideeritav tehnovõrk*

Kõrghaljastus

2. väärtusklassi puu koos võra diameetriga.

Kohustuslik säilitada, raiumise vajaduse korral

teha asendusistutus.

3. väärtusklassi puu koos võra diameetriga.

Joonisel on esitatud ainult võimalikud

säilitatavad puud illustreeritud hoonete ja

parkimise lahenduse korral.

4. väärtusklassi puud koos võra diameetriga.

Joonisel on esitatud aiunult võimalikud

säilitatavad puud illustreeritud hoonete ja

parkimise lahenduse korral.

5. väärtusklassi puu. Ohtlik likvideeritav puu.

3. ja 4. väärtusklassi puud, mille säilitamine või

likvideerimine otsustatakse ehitusprojektidega.

(illustreeritud hoonete ja parkimise lahenduse

korral tuleks need likvideerida).

Kõikide 3, ja 4, klassi puude paiknemine koos

võra diameetriga on esitatud joonisel 3.

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

- A4

5 13.09.2023

Illustreeriv joonis

Läänemaa, Haapsalu linn

MyLand OÜ

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

DP-04/04-2022

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP- 04/04-2022

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

Asukoht: Lääne maakond, Haapsalu linn, Haapsalu linn Huvitatud isik: Myland OÜ Planeeringu koostamise korraldaja: Haapsalu Linnavalitsus Planeerija: Triin Kask, EMÜ maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184) [email protected] +372 55968821

Tartu 2023

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI _______________________________________________________________ 3

1. Planeeringu koostamise alused ___________________________________________________ 3

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta __________________________ 3

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ________________ 3

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _______________________________________________ 4

4.1 Olemasoleva kõrghaljastuse kirjeldus ___________________________________________________ 4

5. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs ____ 6

5.1 Vastavus üldplaneeringule _____________________________________________________________ 6

5.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed ______________________________________ 9

5.3 Planeeringu kontaktvööndi analüüsi tulemuste järeldused, kaalutlused ja planeeringu lahenduse

põhjendused ___________________________________________________________________________ 10

5.3.1 Kaalutlused ja selgitused planeeringu koostamise kohta müratundlikus piirkonnas __________ 11

6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi ______________________13

7. Krundi ehitusõigus _____________________________________________________________13

8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele ____________________________________14

8.1 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks _________________________________________________ 14

9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ______________________________________15

10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted _________________________________________16

11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ___________________________________________18

11.1 Veevarustus _______________________________________________________________________ 18

11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi ________________________________________________________ 18

11.3 Tuletõrje veevarustus _______________________________________________________________ 20

11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus ______________________________________________________ 20

11.5 Soojavarustus _____________________________________________________________________ 21

11.6 Sidevarustus ______________________________________________________________________ 21

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _____________________________________22

13. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________23

14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________23

15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi tingimusi tagavate nõuete seadmine _______________________________________________________________________24

16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja __________________25

17. Planeeringu elluviimine ________________________________________________________25

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ______________________________27

C DETAILPLANEERINGU JOONISED ___________________________________________29

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Haapsalu Linnavalitsuse 28. septembri 2022

korraldus nr 937 „Detailplaneeringu algatamine (Aida tn 6, Haapsalu linn, Haapsalu linn)“

ning korralduse lisana koostatud lähteseisukohad.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 10.02.2022 mõõdistatud geodeetiline

alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja OÜ Aakermaa (litsents nr. 740 MA, MTR nr

EG10175835-0001), töö nr 3980. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused

EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta

Planeeringuala suurus on 3486 m². Planeeritav maa-ala asub Haapsalu linnas, üksikelamute

ja tootmishoonete vahelisel alal ning on hoonestamata. Planeeringuala hõlmab eraomandis

olevat Aida tn 6 kinnistut suurusega 2787 m² (registriosa number 13282850). Kinnistu

katastritunnus on 18401:001:0079 ja sihtotstarve 100% elamumaa. Lähialana on

planeeringualasse hõlmatud osa Aida tänavast.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine kaheks ja anda ehitusõigus kuni 3

boksiga ridaelamute või kaksikelamute või üksikelamute püstitamiseks. Määratakse

ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused, hoonete teenindamiseks vajalike

tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorra põhimõtted

ning liiklus- ja parkimiskorraldus.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas nii kehtiva, kui ka koostatava Haapsalu linna

üldplaneeringuga ning ei muuda üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet.

Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid

keskkonnamõjusid.

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja

dokumendid

 Haapsalu linna üldplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 24.11.2006 otsusega nr 84);

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

4

 Aida 2, 3, 5, 7, 9, 11 ja Oja 1, 2, 6a detailplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavalitsuse 14.12.2005 korraldusega nr 723, osaliselt kehtiv);

 Oja tn 6, 6a, Aida tn 9 kruntide ja lähiala detailplaneering (kehtestatud 24.09.2010);

 Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Muud standardid, määrused ja seadused;

 Terviseameti poolt 2022 koostatud mürauuring „Haapsalu, Aida tn 6 müra mõõtmine ja kaardistamine“.

 Aida tn 6 dendroloogiline ekspertiis. (koostanud OÜ Priimo Mets) 17.08.2023.

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on

kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).

Planeeringuala on hoonestamata, juurdepääs/konkreetne mahasõit sõidukiga puudub.

Katastriüksus on üle kogu pinna kaetud kõrghaljastuse ja põõsastega, esineb ka prügi ning

ala on kohati kasutatud sõidukite parkimiseks või ehitusmaterjalide ladustamiseks (vt foto 1).

Foto 1. Näiteid planeeritava kinnistu mittesihtotstarbelisest kasutamisest (fotod: Priimo Mets OÜ).

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 3,52-3,92 m. Varasemast piirdeaiast on siiani krundil alles postid, muud

olulisemad väikevormid või platsid puuduvad.

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

 Elektriõhuliin alla 1 kV, tunnus: FID627164, kaasneb kaitsevöönd 2 m kummalgi pool õhuliini telge;

 Elektrimaakaabelliin, tunnus KKL222687089, kaasneb kaitsevöönd 1 m kummalgi pool liini telge.

4.1 Olemasoleva kõrghaljastuse kirjeldus

Elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse üldpind on 2787 m², aga kõlvikuliselt kogu ulatuses

metsamaa. Puuliikidest esinevad harilikud männid, harilikud vahtrad, raagremmelgad, harilik

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

5

kuusk ja kased. Puude väärtuse määramiseks on 2023. aasta augustis koostatud

dendroloogiline ekspertiis (koostanud OÜ Priimo Mets), millest selgus, et enamik puid on

suuremal või vähemal määral kahjustatud või haiged:

„Aida tn 6 kinnistul on looduslik seemnetekkeline küps puistu, kus kasvavad valdavalt kased

ja männid, lisaks on üksikuid remmelgaid ja vahtraid. Puistu kagunurgas on kaks istutatud

aed-ploomipuud. Puistu puude võrade liitus on ebaühtlane, lääne poolsel osal tihedam, mis

ida suunal hõreneb. Puistu on üherindeline. Antud alal on suur inimtegevuse mõju, kinnistut

on varem läbinud edela-kirde suunaline asfalttee, Aida tänava ääres on olnud asfalteeritud

teelõik, lisaks on kinnistul olnud aed ja soojatrass, mille postid on siiani alles. Hetkel on

kinnistul töötav elektriõhuliin ja maakaabelliin. Mainitud rajatiste ehitamise ja kasutamise

käigus on vigastatud suuremat osa kinnistul kasvavatest puudest. Enamusele puudest on

tekitatud masinatega tüvekahjustusi, masinatega sõitmisel ja kaevetööde tegemisel on

kahjustatud puude juurestikku. Negatiivne mõju puude tervisele on tekitatud ka naabruses

elavate inimeste poolt, kes on kasutanud kinnistut konteinerite hoiukohana ja jäätmete

ladustamiseks (vt. fotokogu). Puude külge on naelutatud ka ronimiseks astmed. Enamus

puid ei ole tekitatud vigastuste, haiguste ja vanuse tõttu enam elujõulised. Arvestades

eelnevat, vajab Aida tn 6 puistu, sõltumata planeeritavast ehitustegevusest, uuendamist.“

Dendroloogilise inventuuriga kaardistati kõik puud, mille rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm,

määrati liik, mõõdeti tüve rinnasdiameeter, võra diameeter, vajadusel kasutati

juurdekasvupuuri ning tehti märkused iga puu seisundi kohta, et määrata haljastuslik

väärtus. Haljastusliku väärtuse hindamise aluseks on võetud juhend Tallinna Linnavalitsuse

määrusest „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“, 2006.

Puud jaotatakse väärtushinnangute järgi järgnevalt:

1) Eriti väärtuslik puu (I väärtusklass) - dekoratiivsete ja/või pikaealiste ning haigustele ja

kahjuritele vastupidavate puuliikide eriti suured ja elujõulised eksemplarid. Puud, mis on

dendroloogilised haruldused või mis omavad ajaloolist või kultuuriloolist väärtust. Samuti

looduskaitse all olevad puud. Kindlasti säilitada.

2) Väärtuslik puu (II väärtusklass) - dekoratiivne, pikaealine ning mehaanilistest

vigastustest, haigustest või kahjuritest kahjustamata (või väikese kahjustusega) puu.

Dekoratiivsete, haigus- ning kahjurikindlate ja pikaeaaiste puuliikide noored elujõulised

eksemplarid. Haljastusplaani (istutusskeemi) järgi istutatud puu. Omab olulist maastikulist ja

ökoloogilist tähtsust. Säilitada.

3) Oluline puu (III väärtusklass) - dekoratiivne või pikaealine ning väheste mehaaniliste

vigastuste, haiguste- või kahjurite tunnustega, kuid veel elujõuline (juurdekasvu omav) puu.

Puu, mis on osa ökoloogiliselt efektiivsest haljastusega kohast. Võimalusel säilitada.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

6

4) Väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) - puu, mis kahjustab või tulevikus hakkab

kahjustama liigiliselt või asukohalt ala väärtuslikumat puud. Puu, mis on oma eluea lõpul,

kas vanuse või kahjustuste tõttu. Puu, mis on allasurutud seisundis. Linnahaljastuse

seisukohalt väheväärtuslik puu, mida võib säilitada kui biomassi, kuid mis on soovitav

likvideerida või asendada väärtuslikumate puuliikidega. Võib likvideerida.

5) Likvideeritav puu (V väärtusklass) – haige, elujõuetu, ohtlik puu, ning millel on antud kohal

väike ökoloogiline tähtsus. Puu, mis on kuivanud, tugevasti kahjustunud varju,

linnatingimuste, põlemise, mehaaniliste vigastuste jms. tõttu. Puu, mis varjab ja kahjustab I

ja II väärtusklassi puid või muud haljastust. Kuulub väljaraiumisele.

Planeeringualal kasvavad 74 puud jaotusid haljastusliku väärtuse järgi järgmiselt:

 II kategooria – 8 ühikut

 III kategooria – 22 ühikut

 IV kategooria – 25 ühikut

 V kategooria – 19 ühikut

Lisaks taimede tervislikule seisukorrale võeti hindamisel arvesse ka taimede sobivust

keskkonda, dekoratiivset väärtust, kasvuperspektiivi, vanust ning liigilisi iseärasusi. Oluliste

visuaalsete omaduste ja/või puudustega taimed pildistati üles ning salvestati fotokogusse

(mõned näited foto 2).

Foto 2. Näiteid kõrghaljastuse seisukorrast (fotod: Priimo Mets OÜ)

5. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja

funktsionaalsete seoste analüüs

5.1 Vastavus üldplaneeringule

Planeeringuala asub Haapsalu linna lõunapoolses küljes. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

7

jääb planeeritav katastriüksus tähistusele „EV“ ehk olemasolev pere-, ridaelamute ja kuni

kahekorruseliste korterelamute maa (vt skeem 1). Planeeringuala lähiümbruse olulisemateks

maakasutuse juhtotstarveteks ongi kas EV või B (kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete

maa). Planeeringu ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete seadmisel lähtutakse kehtiva

üldplaneeringu tingimustest, koostamisel oleva üldplaneeringu tingimustest ning

kontaktvööndi analüüsist. Kahe uue kuni kolme boksiga ridaelamu rajamine on

üldplaneeringuga kooskõlas.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

8

Skeem 1. Väljavõte kehtivast Haapsalu linna üldplaneeringust. Punase pidevjoonega on tähistatud

planeeritav ala.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

9

5.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed

Planeeritava kinnistu kontaktvööndina on arvesse võetud kogu elamukvartal, mis jääb Aida

tänava ja Pargi tänava vahele ning vahetult Aida tänava äärde jäävad ühiskondlike ehitiste

maa ja kaks ärimaad.

Aida tn äärsete olemasolevate üksikelamute arhitektuur on lihtne: põhihoonete

katusetüübiks on viilkatus, mille katteks on valdavalt hallides toonides plekk või eterniit.

Abihoonetel on kohati ka laugem kaldkatus või lamekatus. Elamud paiknevad tee suhtes risti

või paralleelselt, katusekallete langemine on samuti teega risti või paralleelselt. Seinade

välisviimistluses on puitlaudis, kivi, krohv või tellis. Põhihooned paiknevad teekatte servast

erinevatel kaugustel, näiteks naaberkrundil Aida tn 4 paikneb hoone teest vähem kui 2 m

kaugusel, Pargi põik 3 kinnistul on hoone 13 m kaugusel, keskmiselt jääb ehitusjoon ca 9 m

kaugusele teekattest. Piiretena kasutatakse puitaedu, võrkaedu või hekke.

Aida tänavaga paralleelse Pargi tänava ääres esineb üksikelamute katusetüübis rohkem

laugema kaldega katuseid ja lamekatuseid, aga on ka viilkatuseid. Hooned on 1-3

korruselised, välisviimistluseks on valdavalt krohv, tellis või puitlaudis, esineb ka nende

kombineeritud lahendusi.

Kruntide suurused kogu kontaktvööndi elamualal varieeruvad 596 m² ja 3070 m² vahel,

keskmine elamukrundi suurus on 1149 m². Samuti varieeruvad hoonete ehitisealused pinnad

ja kruntide täisehituse protsent: kõige tihedamalt täis ehitatud krundiks on Pargi tn 42, mille

täisehitusprotsent on 42%, kõige väiksem täisehitusprotsent 7% on Pargi tn 22 krundil.

Keskmiseks täisehitusprotsendiks kogu elamualal on 18%. Ehitisealuste pindade ja

täisehitusprotsendi leidmisel on arvestatud Ehitusregistrisse kantud andmeid, aga kuna nt

paljud abihooned ei ole registrisse kantud, on tegeliku tulemuse saamiseks kasutatud ka

Maa-ameti kaardirakenduses nähtavate abihoonete pindalade pealtvaates mõõtmist.

Elamuala krundid on valdavalt hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega, keskmiselt on

krundil 1 põhihoone ja 1 abihoone. Esineb ka piirkonnast erinevaid krunte: nt ühel krundil

paikneb kaks elamut ning kahel krundil on üksikelamute asemel korterelamud, kolm

üksikelamut on Ehitisregistri andmetel 3korruselised ning ühe elamukrundi

kõrvalsihtotstarbeks on 20% ärimaa.

Aida tänava lõpus planeeringuala suhtes lõuna suunas olevate ärimaa kruntide suurused

varieeruvad rohkem, täisehituse protsent on oluliselt suurem ning välisviimistluses

kasutatakse tüüpilisi äripiirkonnale või tootmispiirkonnale omaseid materjale. Kõikide

kontaktvööndi elamukruntide ja ka ärimaa kruntide andmed on esitatud tabeli kujul joonisel

2.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

10

Planeeritav ala piirneb lääne ja lõuna poolsetest külgedest avaliku tee Aida tänavaga, mis

jaotub kahele katastriüksusele: Aida tänava lõik 1 (18301:018:0042) ja Aida tänava lõik 2

(18301:018:0028) (vt joonis 3). Aida tänava kaudu on võimalik ette näha juurdepääsud

uutele kruntidele.

Ülejäänud planeeringuala piirinaabrid on elamumaa sihtotstarbega hoonestatud krundid.

Planeeringuala piirinaabrite andmed on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

Aida tänava lõik 1 (18301:018:0042)

Transpordimaa 100% 5174 m²

Pargi tn 14 (18301:018:0670) Elamumaa 100% 1186 m²

Pargi tn 16 (18301:018:0320) Elamumaa 100% 616 m²

Pargi tn 22 (18301:018:0410) Elamumaa 100% 2473 m²

Aida tn 4 (18301:018:0041) Elamumaa 100% 1068 m²

Lähimad haridusasutused ja lasteaed asuvad Haapsalu kesklinnas planeeringualast

linnulennul ca 800 m kaugusel, mööda sõidetavaid teid ca 3 km kaugusel (erinevate

sotsiaalobjektide kaugused planeeringualast on esitatud joonisel 2). Läheduses asuvas

äripiirkonnas Oja tn ääres paiknevad näiteks autoremonditöökojad, autopoed, kasutatud

kaupade pood, kalatööstusettevõtted. Kalatööstuse tõttu levib Aida ja Oja tänava piirkonnas

tihti iseloomulik kalahais.

Piirkonnas toimib ühistranspordi liiklus: lähim bussipeatus ’Pargi’ paikneb ca 300 m kaugusel

planeeringualast lõuna suunas Männiku ja Aida tee ristmikust lääne suunas (joonis 2).

Oja tn 2//4 kinnistul paiknevas külmhoones ja laohoones toimub pigem tööstusliku

iseloomuga tegevus, millega kaasneb kohati ka muutliku iseloomuga müra, mis võib levida

planeeritavale alale. Oja tn 2 //4 asuva OÜ Morobell tegevusega seotud tööstusmüra

müratase mõõdistati 2022. aastal. Öisel ajal (kl 23.00-7.00) võib eeldada, et Oja tn 2 // 4

territooriumiga piirneval elamualal toimub mürataseme ületamine – müratase 51-54 dB

(lubatud määr 45 dB).

5.3 Planeeringu kontaktvööndi analüüsi tulemuste järeldused, kaalutlused ja

planeeringu lahenduse põhjendused

Elamute ehitamine Aida tn 6 kinnistule, mis nii kehtivas kui ka koostatavas üldplaneeringus

on määratud elamumaa sihtotstarbega maaks, on otstarbekas, sest see võimaldab

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

11

kasutusele võtta linnakeskkonnas asuva kasutusest väljas oleva ja hooldamata maa-ala.

Kõik ülejäänud kontaktvööndis paiknevad elamukrundid on juba hoonestatud. Ala muutmine

üldkasutatavaks pargialaks ei ole antud asukohas otstarbekas, sest olemasolevad Aida tn 6

kinnistul kasvavad puud on valdavalt kas eluea lõpus või mehaaniliselt vigastatud ning

sellest tulenevalt ohtlikud puud, mis tuleks kas kohe või lähitulevikus likvideerida. Kogu alal

paiknev kõrghaljastus on isetekkeline ning puistus pole kunagi tehtud harvendust ega puude

hooldusraieid, mille tagajärjel on puud kasvanud omavahelises konkurentsis ning nende

võrad on laasunud ühepoolseks. Planeeritava tegevusega väheneb küll piirkonnas roheala

ulatus, aga planeeringuga seatakse kõrghaljastuse maksimaalne säilitamise kohustus

väärtuslikele puudele, mis ei ole ohtlikud ei planeeritud kruntidele ega lähipiirkonnale.

Planeeritud elamukruntide ehitusõiguse ja arhitektuursete lahenduste määramise aluseks on

Aida tn ja Pargi tn ääres olevate elamukruntide olemasolev hoonestus. Ehitisealuse pinna ja

kruntide täisehitusprotsendi lõplikuks määramiseks on arvesse võetud ka planeeringuala

paiknemist vahetult ärimaa kruntide kõrval, mille täisehitusprotsent on elamukruntide omast

tunduvalt kõrgem. Võrreldes piirkonna elamukruntide keskmise täisehitusprotsendiga on

planeeringus lubatud täisehitusprotsent ainult 1,5% võrra kõrgem ehk 18% asemel 19,5%.

Planeeritav lahendus on piirkonda sobituv ja kooskõlas ümbritseva keskkonnaga, kuivõrd

tegemist on üleminekukohaga elamuala ja äripiirkonna vahel.

Ala väljaarendamine loob tingimused piirkonna kiiremaks majanduslikuks arenguks.

Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb nõudlus mitmete teenuste osas ja seega

luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks. Arendusel on alale sotsiaalmajanduslikult

pigem positiivne mõju, kuna planeeringuga kavandatavad hooned rikastavad linna

elamufondi ning toovad Haapsalusse juurde ridaelamu tüpoloogiaga elukohti, mida linnas

praegu napib. Uued elamud aitavad leevendada kõrval paiknevalt tootmisalalt tulevaid

häiringuid ka olemasolevatel elamukruntidel.

5.3.1 Kaalutlused ja selgitused planeeringu koostamise kohta müratundlikus

piirkonnas

Planeeritud ehitusõiguse realiseerimisel tuleb silmas pidada, et planeeritav krunt paikneb

müratundlikus piirkonnas. Planeeritava ala välisõhus levivad liiklus ja tööstusmüra tasemed

ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „ Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud

normtasemeid. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002

määruses nr 42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Ehitus ja

kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

12

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § s 3 toodud piirväärtusi.

Kui planeeritud ehitusõiguse realiseerimisel kasutatakse mürakindlaid ehitusmaterjale,

tubade paigutusel arvestatakse müraallika asukohaga ja hooned paigutatakse joonisel 4

näidatud põhimõtetel, on võimalik müra leviku osaline vähendamine nii planeeritud hoonete

siseruumides, kruntide hoovialades kui ümbritsevatel elamukruntidel. Lisaks on soovituslik

rajada täiendavat igihaljast kõrghaljastust hoonestuse ja müraallika vahelisele alale.

Mürataseme viimine täielikult normide piiridesse kogu elamuala piires on siiski müra tekitaja

kohustus, sest antud juhul ei ületa müratasemed normide piiri ainult planeeritaval alal vaid

ka olemasolevatel elamukruntidel, mida tunnistab ka asjaolu, et 19.05.2023 toimunud Aida

tn 6 detailplaneeringu avalikul arutelul kujunes peamiseks teemaks probleem olemasoleva

müratemaatika ümber, mitte koostatava detailplaneeringu lahendus.

24.09.2010 kehtestatud Oja tn 6, 6a, Aida tn 9 kruntide ja lähiala detailplaneeringuga jäi

kinnistu ärimaa otstarbega kinnistuks ja peaks selles osas vastama üldplaneeringus seatud

piirangule ehk olema kaubandus, teenindus- ja büroohoonetega krunt, millel olemasolevat

elamuala negatiivselt mõjutavat müra ei tohiks kaasneda. 28.04.2010 korraldusega nr 267

on jäetud strateegiline keskkonnamõju hindamine algatamata, kuna muuhulgas müra pidi

esinema minimaalsel määral, kui rakendatakse meetmeid. Meetmeid, mille rakendamine pidi

müra ära hoidma, selles korralduses välja ei toodud. Vastavalt 2022. aastal mõõdistatud ja

koostatud müraanalüüsile selgus, et öised müratasemed on tegelikult üle lubatud normide.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 sätestab müra piiramise eesmärgil planeeringute kohta

esitatavad nõuded, sh nõude tagada uute planeeringute koostamisel, et planeeringu

elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 aluse l

kehtestatud müra normtaset. Käesoleva detailplaneeringu lahenduse näol ei ole tegemist

muutusega, mis elluviimisel tooks kaasa elamupiirkonnale püsivad suurenenud

müratasemed. Suurenenud mürataset võib esineda ehitusperioodi jooksul, aga tegemist on

ajutise ja ühekordse tegevusega ning käesoleva seletuskirja ptk 15 on määratud ka nõuded,

mis keelavad müra tekitava ehitustegevuse öisel ajal ning vältida tuleb vibratsiooni teket, mis

ületaks piirnorme. Planeeritud elamukruntide edaspidisel kasutusel kaasnev müra on seotud

sõiduautode liikumise ja inimese tekitatavate häältega, aga antud müra ei saa käsitleda

elamupiirkonda kahjustava mürana.

Kokkuvõttes ei põhjusta planeeritav ehitustegevus elamupiirkonnas müratasemete normide

ületamist vaid pigem blokeeriksid uued hooned olemasoleva müra jõudmist olemasolevate

elamuteni. Kuna olemasolev müra tekitav tegevus ei ole kooskõlas piirkonnas kehtivate

streteegilise arengu dokumentidega ning käeosoleva detailplaneeringuga kavandatav

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

13

tegevus on dokumentidega kooskõlas, on ainuõige lahendus müra tekitajale täiendavate

müra vähendavate meetmete kehtestamine, mis viiks müra tasemed elamualadele seatud

normide piiridesse. Normidest kinni pidamist on kohustatud jälgima Haapsalu Linnavalitsus.

6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi

Planeeringuga jagatakse olemasolev elamumaa sihtotstarbega katastriüksus kaheks

krundiks.

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on mis tahes hoonete püstitamine keelatud.

Hoonestusala kavandamisel on lähtutud kehtivatest kujadest, krundipiiridest, tehnovõrkude

kaitsevöönditest ja väärtusliku kõrghaljastuse paiknemisest. Planeeritava krundi piirid,

pindala, otstarve ja hoonestusala piiritlemine ning sidumine kruntide piiridega on toodud

põhijoonisel (joonis 4).

7. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele rajada alla 20 m² ehitisealuse

pinnaga hooneid, mille jaoks pole vaja ehitusluba (nt kuur vms). Selliste hoonete

ehitisealune pindala tuleb samuti arvestada detailplaneeringuga määratud maksimaalse

ehitisealuse pindala sisse (vt ehitusõiguse tabel joonisel 4) ning hoonestusala piiridesse.

Väiksemaid rajatisi nagu nt mängumaja või koerakuut vms võib naaberkinnistu omaniku

nõusolekul rajada ka hoonestusalast väljapoole.

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud ka hoonete, kõnniteede, parkimiskohtade ja

mänguväljaku illustreeriv paiknemine. Nii krundisiseste teede, parklate kui hoonete tegelik

asukoht, suurus ja kuju ning bokside lõplik arv täpsustatakse projekteerimise faasis.

Arvestada tuleb, et ühe elamu ehitisealune pindala võib maksimaalsest lubatud

ehitisealusest pinnast (270 m²) moodustada 80% isegi juhul kui abihooneid ei rajata.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

14

8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast ja üldplaneeringust. Põhilised

arhitektuurinõuded on esitatud põhijoonisel tabelina (joonis 4).

Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke

arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb

projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Maksimaalne lubatud korruselisus on 2 (abihoonel 1). Põhihoone lubatud katusetüüp on

viilkatus, kaldkatus, kelpkatus või lamekatus, mille kalle tohib olla 0-45º. Katuse kalle ja katte

materjal peab kõikidel detailplaneeringu alale jäävatel hoonetel olema sama. Põhihoonete

paiknemine peab olema teede suhtes risti või paralleelselt, abihoone võib vajadusel olla ka

mõne muu nurga all (põhimõte esitatud joonis 4).

Hoonete projekteerimisel on soovitatav kasutada välisviimistluse materjalina puitu.

Välisviimistluse võib lahendada ka materjale kombineerides (puit, kivi, tellis, krohv, klaas).

Kasutada pole lubatud linnakeskkonda sobimatu vooderdamata palk. Rajatavad hooned,

piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja sobituma põhihoone

arhitektuuriga.

Tingimused piirdeaedadele:

 Tee äärest nähtavad piirded peavad olema esinduslikud ja hoonega hästi kokku sobituma;

 Sobilikud aiad vastavalt olemasolevate kruntide piirete lahendusele on võrkaiad ja puitlippaiad, mida võib kombineerida hekkide ja kivipostidega. Väravad võivad olla ka metallist;

 Osaliselt läbipaistev piire võib olla kuni 1,5 m kõrgune, läbipaistmatu võib olla kuni 1,4 m kõrgune;

 Piirdeaed ei tohi mõjuda suletud planguna, seetõttu on soovitatav arvestada lippide vaheks 1/3 kuni 1/2 lipi laiusest. Ristmikel nähtavuse tagamiseks tuleb nurgakrundile piirdeaia rajamisel või asendamisel kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist;

 Olemasolevate planeeritava kinnistuga piirnevate naaberkruntide aiapiirete muutmist käesoleva detailplaneeringu mahus ette pole nähtud. Juhul kui seoses arendusega soovitakse olemasolevaid piirdeid muuta, on finantseerimise kohustus arendajal. Piirete muutmine kooskõlastada ka naaberkrundi omanikuga.

8.1 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks

Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele projekteerimisnormidele ja

heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja kontrollitud

ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

15

Kuna planeeritav ala paikneb muutlike müratasemetega äripiirkonna lähedal, tuleb ehituslike

meetmetega tagada, et hoonete siseruumid oleksid müra eest kaitstud. Kasutada

mürakindlaid materjale ja meetmeid nii välisseina, katuste kui ka akende lahendusel. Tubade

paigutamisel arvestada, et mürale tundlikumad toad, nagu näiteks elutuba ja magamistoad,

ei jääks mürapoolsesse külge. Planeeringu põhijoonisel kujutatud hoonestus on planeeritud

nii, et elamud ise blokeerivad ka muidu sisehoovi jõudva müra.

Põhijoonisel illustreeritud hoonete paiknemist võib projektiga muuta, aga arvestada tuleb

järgmiste põhimõtetega:

 Kõnniteed, mida kasutavad rohkem kui ühe elamuboksi elanikud, peavad olema

laiusega vähemalt 2,5 m;

 Parkimiskohtade lahendus ei tohi tekitada liiklusohtlikke olukordi, st võimalusel

välistada sõiduteele ja kõnniteele tagurdamise vajadus;

 Parkimiskohtade ja hoone vahel peab olema vähemalt 3 m;

 Puud, mille väärtusklass on II, tuleb maksimaalselt säilitada, juhul kui need takistavad

projekti elluviimist, siis likvideeritud puude asemele näha ette asendusistutus.

Arvestada, et säiliks ka võimalikult palju III väärtusklassi puid;

9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala piirneb kahest küljest avaliku tee Aida tänavaga, mille kaudu on planeeritud

mõlemale krundile juurdepääs (juurdepääsude lõplik lahendus sõltub lõplikust hoonete

projektist ja bokside arvust).

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud, milliselt teelt tuleb juurdepääs krundile tagada. Tee ja

parkimiskohtade lõpliku asukoha määramisel võiks arvestada, et puude raiumise vajadus

oleks minimaalne. Ristumisel olemasoleva teega on lubatud pöörded mõlemas suunas.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016. Planeeritud parkimiskohtade arv: igal ridaelamuboksil 2 kohta, juhul kui

ehitusõigus realiseeritakse üksikelamutena, siis üksikelamule tuleb ette näha 3

parkimiskohta. Parklate täpsed asukohad, suurus ja kuju lahendatakse edaspidise

projektiga, võimalusel kavandada parkimine tänavapoolsele küljele, et takistada täiendava

müra jõudmist sisehoovi.

Põhijoonisel on näidatud ka perspektiivne Põhja suunda jääva Aida tänava lõigu välja

ehitamine põhimõte ja tänavaäärsed kõnniteed. Aida tn 6 katastriüksuse piiridest välja

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

16

jäävate kõnniteede ja sõiduteede välja ehitamise kohustus on kohalikul omavalitsusel.

10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Käesolev detailplaneering seab kohustuseks säilitada võimalikult palju väärtuslikku

kõrghaljastust. Hoonestusalas lõpliku hoonete asukoha projekteerimisel tuleb lähtuda

olemasoleva kõrghaljastuse paiknemisest. Hoonestusalad on planeeritud selliselt, et II

väärtusklassi puud oleks võimalik kõik säilitada, aga näiteks võiks säilitada ka võimalikult

palju III väärtusklassi puid, millest omakorda eelistada harilikke mände. IV väärtusklassi puid

säilitada ainult asukohtades, kus on kindel, et need murdumise korral ei põhjusta varalist

kahju või ei ohusta elanike elu ega tervist.

Väärtuslik kõrghaljastus ja puude väärtusklassid koos iga puu liigi ja võra raadiusega on

esitatud joonisel 3. Säilitatavate puude kaitseks ehitus- ja kaevetööde ajal tuleb rakendada

kõiki võimalikke meetmeid (kaitsepiirded tüve kaitseks, juurestiku kaitseala raames

maapinna kaitse, kaevetööd suuremate juurte piirkonnas teostada käsitsi jne).

Detailplaneeringu joonisel esitatud võimalikud säilitatavad puud on valitud põhimõttel, et puu

võra raadius vastab ligikaudu puu elutähtsa juurestiku ehk juurestiku kaitseala ulatusele.

Ehitusprojekti koostamisel ja elluviimisel tuleb arvestada Eesti standardiga EVS 939-3:2020

„Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“, mis annab täpsed juhised,

kuidas puid ehitusaegsel perioodil kaitsta ja millised peavad olema tingimused puu

edaspidiseks säilimiseks, aidates seega otsustada, milliseid puid on vastavatel tingimustel

võimalik kaitsta ning kokkuvõttes säilitada. Juhul kui mõne säilitatava puu juurestiku

kaitsealast rohkem kui 20% ulatuses projekteeritakse parkimiskohad või kõnniteed, tuleb

juurestiku kahjustamise vältimiseks kasutada ehitusviise, mis ei hõlma kaevamist ning

parkimiskohtade ja kõnniteede all koormuse hajutamise kihina kasutada näiteks

kolmemõõtmelist polüelüleenist geokärge. Juurestiku kaitsealal vältida äärekivide jm

betoonservade paigaldamist. Erandkorras on lubatud ehitiste/hoonete rajamine otseselt

säilitatavate puude juurestiku kaitsealasse kui on võimalik puule tagada vajalikud

kasvutingimused. Silmas tuleb pidada, et puu kasvamisel võivad juured kergemaid ehitisi

kergitada või moonutada, seega tuleb projekteerimisel arvestada puude edasise kasvuga ja

rakendada vajalikke insenertehnilisi võtteid.

Kõik säilitatud puud tuleb pärast ehitustööde lõppu hooldada lähtudes Eesti standardist EVS

939-4:2020 „Puittaimed haljastuses: Osa 4: Puuhooldustööd“. Eelkõige on oluline

hoolduslõikus, et eemaldada kuivanud ohtlikud oksad, aga arvestades, et puud on kasvanud

omavahelises konkurentsis ja nende võrad on kohati ühepoolsed, on puude esteetilisuse

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

17

tõstmiseks soovituslik teha ka harvenduslõikust või kujunduslõikust. Parkimiskohtade ja

kõnniteede lähedal olevate puude võrad tuleb tõsta standardikohasele kõrgusele. Kõiki

puude hooldustöid võib teostada ainult vastavat pädevust omav arborist.

Kruntide edaspidise kasutuse ajal on keelatud puude mõjutamine viisil, mis kahjustab nende

tervislikku seisundit (nt naelte löömine tüvedesse või objektide/eriti pinnase hoiustamine

vahetult puutüvede vastas, sõidukitega liikumine puude juurestikukaitsealas va juhul kui on

geokärje vms abil see võimaldatud).

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud, millised puud on kindlasti kohustuslik säilitada ning

näidatud on ka puud, mida oleks võimalik säilitada konkreetse hoonete ja teenindava taristu

paiknemise puhul kui lisaks arvestatakse Eesti standardis EVS 939-3:2020 kirjeldatud

nõuetega. Märgitud on V väärtusklassi ohtlikud puud, mis on kohustuslik likvideerida.

Planeeringualal paiknevad ülejäänud puud, mida ei ole võimalik ehituse käigus tekkivatest

kahjustustest säästa (samuti puud, mis kujutavad ohtu hoonele või takistavad ehitusõiguse

realiseerimist või mille tervislik seisund ei luba säilitamist), määrata likvideerimisele

ehitusprojekti raames.

Pärast ehitusprojekti koostamist ja olemasolevate puude hooldamist on soovitav kogu

kinnistule koostada detailplaneeringuga vastavuses olev ja kinnistul säilitatavat

kõrghaljastust arvestav haljastusprojekt ning see realiseerida peale ehitustegevust.

Haljastuse uuendamiseks on soovitatav kasutada keskmise kõrgusega puid ning

dekoratiivse väärtusega puid ja põõsaid. Planeeringuala põhja ja loode serva on visuaalse

häiringu ja müra leevendamiseks soovituslik istutada dekoratiivseid okaspuid, mis täidaks

eesmärki aastaringselt.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Haapsalu linnas kehtivat heakorra eeskirja. Krundi

kogupinnast vähemalt 50% peab jääma haljastusele, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus, nt katuse või garaažipealne haljastus.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete

sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus.

Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete,

ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida

sademeveed hoonest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale. Välistada tuleb

vee valgumine naaberkinnistutele. Elamukruntide vertikaalplaneerimine täpsustatakse

hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

18

11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritaval maa-alal puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuga esitatakse

tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Olemasolevate trassidega ühendamise orienteeruvad kohad on esitatud joonisel 2

mõõtkavas 1:2000, planeeritud liitumispunktid on esitatud joonisel 4 mõõtkavas 1:500.

11.1 Veevarustus

Planeeritavate hoonete veega varustamiseks tuleb ette näha uus veevarustuse

ühendustorustik alates olemasolevast ühisveevärgi peatorustikust. Haapsalu Veevärk on

25.10.2022 väljastanud tehnilised tingimused nr 4.-2/132, mille kohaselt tuleb planeerida

veetorustik PEH 110 Pn 10 sõlmest S-1 (vt skeem 2), peatorustik tänavamaal,

ühendustorustik(ud) spindlipikendustega maakraanidega kinnistute piiril. Veetorustike

projekteerimiseks tuleb taotleda täiendavad projekteerimistingimused Haapsalu Veevärk AS-

ilt.

11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeritud hoonete reovee ärajuhtimiseks tuleb ette näha uus reoveekanalisatsioonitorustik

alates planeeritavast krundist/hoonest kuni isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni.

Haapsalu Veevärk on 25.10.2022 väljastanud tehnilised tingimused nr 4.-2/132, mis kehtivad

1 aasta ja mille kohaselt:

 Planeerida kinnistu kanaliseerimine olemasolevasse Aida tn tänavatorustikku vaatluskaevu KK-1 (vt skeem 2), kõrgusmärgid 3.38/1.95 Balti süsteemis.

 Näha ette tänavatorustik PVC T8, vaatluskaevudeks survevalupõhjaga plastkaevud Wavin / Uponor / Pipelife Dn min 400 teleskoopsete päistega 20T.

 Planeerida kinnistu piirile kontrollkolmikud teleskoopsete päistega 20T.

 Kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks taotleda täiendavad projekteerimistingimused Haapsalu Veevärk AS-ilt.

Sademevesi on planeeritud immutada krundi piires. Keelatud on sademevee juhtimine

naaberkruntide suunas või teedele. Keelatud on sademevee juhtimine kanalisatsioonitorustikku.

Elamukruntide vertikaalplaneering peab olema lahendatud selliselt, et kalded on hoonetest

eemale.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

19

Skeem 2. Täiendatud väljavõte Haapsalu Veevärk AS geoinfosüsteemist. Vee ja kanalistatsiooni

trasside ja liitumiskohtade asukohad.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

20

11.3 Tuletõrje veevarustus

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et

tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja

hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka

ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud asjakohases standardis EVS 812-

6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Tuletõrje veevõtukoha

maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib olla kuni 200 m

mööda teed ning veevõtukohas peab olema tagatud veekogus vähemalt 30 m³ (siseministri

01.03.2021 jõustunud määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“). Ehitise

tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned, mis tähendab, et

ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju

kestvuseks 3 tundi.

Käesoleval hetkel on lähim tuletõrjehüdrant (hüdrandi nr 367, VID 4423) planeeringualast

70 m kaugusel (vt joonis 2), seega uut tuletõrjeveevõtukohta ei planeerita.

11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus

Käesoleval hetkel on tänavavalgustus välja ehitatud Aida tn ääres kuni Oja tn 2//4 kinnistu

piirini, planeeringualaga külgneval lõigul tänavavalgustus puudub ja pole ka käesoleva

detailplaneeringuga ette nähtud. Krundisisene välivalgustus lahendatakse hooneprojekti

mahus.

Elektrivõrgu lahendamiseks on Imatra Elekter AS 11.11.2022 väljastanud

ELEKTRIVARUSTUSE TEHNILISED TINGIMUSED NR. TT-14620L, mis kehtivad 1 aasta.

Nõuded: SUITSU:(Haapsalu) alajaamast (vt joonis 2) näha ette uuele objektile toiteliin 0,4

kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida Aida tänava lõik 1 poole kinnistu

piirile kahe planeeritava hoone vahele 0,4 kV 2-kohaline liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema

alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.

Imatra Elekter AS tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.

Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate

kaablite trasside servituudi alad. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette

perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed

ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite

kaitsetsoonidesse.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

21

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Imatra Elekter AS liitumistingimustele.

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta

tuleb esitada Imatra Elekter AS-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul

elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda

liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Imatra Elekter AS poole. Liitumislepingu

sõlmimiseks tuleb Imatra Elekter AS-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

11.5 Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada

lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine.

11.6 Sidevarustus

Sidevarustuse lahendamiseks on Telia Eesti AS väljastanud telekommunikatsioonialased

tehnilised tingimused nr 37351869, mis kehtivad 1 aasta:

Telia Eesti AS (edaspidi nimetatud Telia) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja

projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu

ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas:

Näha ette asukohad sideliinirajatistele. Planeerida sidekanalisatsiooni/multitorustiku

põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust HPS-296 (vt skeem 3). Igale kinnistule/hoonele näha

ette individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist.

Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases

0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.

Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks

nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised

tingimused.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Info järelevalve kohta telefoninumbril 505 1993. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste

tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

22

Skeem 3. Sideliini rajatiste ja kaevude asukohad. Koostatud 26.10.2022.

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Ühe krundi piires

võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui ehitisealune pind ei ületa 400 m². Juhul,

kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

23

muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned. Hoonete

minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele

määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.

13. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid seatakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses

(tehnovõrgu valdaja kasuks). Seadmine toimub kehtestatud planeeringu alusel vastavalt

asjaõigusseadusele.

 planeeritud elektrivarustuse madalpingekaablile ja elektikilbile kaitsevööndi (koridori laiusega 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks;

 olemasolevale elektrikaablile kaitsevööndi (koridori laiusega 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks;

 Isiklik kasutusõigus seatakse ühisveevärgi trassidele kaitsevööndi ulatuses (koridor 2+2m) ühisveevärgi valdaja kasuks;

 Juhul kui kahe krundi peale on ette nähtud ühiseid rajatisi (nt põhijoonisel illustreeritud lahenduses kõnnitee, prügikonteinerite asukoht ja mänguväljak), tuleb hiljemalt enne ridaelamu bokside võõrandamist neile seada servituut.

14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

 ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

 tagada ala hea hooldus ja korrashoid;

 valdusele sissepääsu piiramine;

 eraalale piiratud juurdepääs võõrastele.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

24

15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi

tingimusi tagavate nõuete seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja

koostamist.

Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei

seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei ole ohtlike ainete

ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte.

Arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu, ei saa käsitleda kavandatavat tegevust

elamurajooni arendusena, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkust.

Mõju põhjaveele. Kruntide olmevesi ja kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi baasil,

seega ei teki ohte põhjavee kvaliteedile ja on tagatud reovee nõuetekohane käitlemine.

Keelatud on ehitusjäätmete matmine või ladestamine mitteettenähtud kohta.

Mõju keskkonnale ja kaitstavatele üksikobjektidele. Nii ehitustegevuse kui ka hilisema

ekspluatatsiooni käigus ei ole eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja. Lähimad

kaitstavad looduse üksikobjektid, elupaigatüübid, kaitsealuste liikide elupaigad jäävad

planeeringuga mõjutatavast alast välja.

Planeeritavad elamud ei ole oma mahult ja iseloomult sellised, mis mõjuksid negatiivselt

ümbritsevale keskkonnale. Väärtuslikku kõrghaljastust on lubatud likvideerida ainult otseselt

hoonete, rajatiste ja teede alla jäävalt alalt.

Mõju välisõhule, müra ja vibratsioon. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne,

ajutine ja väheintensiivne. Elamu kasutusperioodil on õhu saastamine seotud ahju

kütmisega, mille mõju ei saa lugeda oluliseks, sest keelatud on keskkonda saastavate

raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb

vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel,

vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid

ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

25

Kavandatavast tegevusest tekkinud jäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt Haapsalu linna

jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.

Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele.

Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed

ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse

väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

Planeeritud krunt tuleb kasutusperioodil hoida puhta ja korrastatuna, heakorra tagamisel

lähtuda Haapsalu linna heakorraeeskirjast. Soovitatav on varjata prügikonteinerid variseina

või haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks, aga on prügiautole kättesaadavas kohas.

16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis

ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.

Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise

või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

17. Planeeringu elluviimine

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele.

Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt. Krundisiseste

juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse likvideerimise ja rajamise

kohustus on krundi igakordsel omanikul. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja

võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse võrguvaldajate ja

krundiomanike kokkulepetele tuginedes.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

26

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest

huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu

elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Haapsalu linnale

kohustust haljastuse, juurdepääsuteede ja tehnorajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks

või eelnimetatud tööde finantseerimiseks. Planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ja muu

teenindava taristu ehitab välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud

isik halduslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses.

Detailplaneeringu elluviimise järjekord:

 Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine ja nendele ehituslubade taotlemine;

 Ehituslubade väljastamine omavalitsuse poolt tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks;

 Uute planeeritud vee-, kanalisatsioonitrasside ja kaabelliinide ehitamise lõpetamine (võrgu valdajate poolt kuni krundi liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade väljastamine;

 Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel teede ja hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine, vajadusel raielubade taotlemine;

 Valmis ehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni- elektrivarustus) kasutuslubade olemasolu;

 Valmis ehitatud tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele;

 Juhul kui kahe krundi peale on ette nähtud ühiseid rajatisi (nt põhijoonisel illustreeritud lahenduses kõnnitee, prügikonteinerite asukoht ja mänguväljak), tuleb neile seada servituut enne korterite võõrandamist.

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

27

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja

naaberkruntide omanikega. Detailplaneeringu eskiislahendusele toimus avalik arutelu

19.05.2023, millel osales 11 inimest. Lisaks detailplaneeringu lahendusele arutati piirkonna

olemasoleva müraga seotud probleemi lahendamise võimalusi. Kooskõlastuste ja koostöö

kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte

nimetus

Kooskõlastuse number,

tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/koostaja

nimi

1. 08.05.2023 Pargi tn 22 omanik *Märkus ebatäpse krundi pindala

kohta (planeeringus viga

parandatud)

*Märkus piirdeaedade rajamise

osas, et Pargi tn 22 ja Aida tn 6

vahelise piirdeaia uuendamise

vajadusel Pargi tn 22 omanik ei

rahasta uue aia ehitamist.

(planeeringusse sisse viidud

ptk 8)

Milvi Aun

2. 18.05.2023 Pargi tn 14 omanik *Soovin Aida tn poolses otsas

mõlema sissesõidu (värava)

võimaluse säilimist (küttepuude

varumine, mulla, muu materjali

toomine, jne) (planeeringuga

servituuti ei määrata.

Servituudi vajaduse ja

võimaluse võivad igakordsed

krundiomanikud kokku leppida

planeeringujärgselt)

2. Krundiga piirnemisel madalat,

mitte üle kahe korruse hoonet, et

säiliks õhtupäikse võimalus.

(planeeritud ehitusõigusega on

kuni 2 korrust määratud)

3. Hoone otsaseinale (vastu

Pargi tn - minu krunti) võimalusel

mitte aknaid teha, et säilitada

privaatsust. (planeeringus

tingimuseks ei määrata,

võimalik planeeringujärgselt

krundiomanike omavaheliste

kokkulepete alusel)

Toomas Türkson

3. 19.05.2023 Aida tn 4 omanik *hoone aknaid Aida tn 4 suunal

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

28

mitte projekteerida (planeeringus

tingimuseks ei määrata,

võimalik planeeringujärgselt

krundiomanike omavaheliste

kokkulepete alusel)

*trassid rajada võimalikult eemal

Aida tn 4 krundist, sest trasside

rajamise ehitustööd põhjustavad

vibratsiooni (planeeringus on

trassid teisele poole tänavat

näidatud, täpsed asukohad

täpsustatakse projektiga)

Aida tn 6 kinnistu detailplaneering

29

C DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:16000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed......................................................M 1:2000

Joonis 3. Olemasolev olukord....................................................................................M 1:500

Joonis 4. Põhijoonis...................................................................................................M 1:500

Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................ skeem