Vapramäe 9,11,13 dp lähteseisukohtade kohta seisukoha küsimine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 29.09.2020 12:05

Adressaat: PÄA Lõuna <[email protected]>

Teema: 6-1/5-18 Kiri ametiasutustele Vapramäe 9,11,13 dp

lähteseisukohtade kohta seisukoha küsimine

Manused: Kiri ametiasutustele Vapramäe 9,11,13 dp lähteseisukohtade

kohta.asice

ELVA VALLAVOLIKOGU OTSUS

Elva 24. august 2020 nr 1-3/186

Elva linnas Vapramäe 9//11//13 kinnistu Elva linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Asjaolud

Oskar Alliku Kodu MTÜ (edaspidi Huvitatud isik) esitas 03.12.2019 Elva Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Elva linnas Vapramäe 9//11//13 kinnistul. Huvitatud isik soovib kinnistule rajada Peedu Miljööteraapia Keskuse, mille eesmärk on lastele abi ja toe osutamine psüühiliste traumadega toimetulemisel ning vanemate nõustamisel. Lisaks olemasolevale kahele hoonele soovitakse saada ehitusõigust ravikodu peamaja ja töökodade maja püstitamiseks. Krundi täisehituse osakaaluga ca 20% ja hoonete ehitisealuse üldpinnaga kokku ca 1100 m2. Krundi sihtotstarbe muutmist osaliselt ühiskondlike hoonete maaks. Parkimise, heakorra, tehnovõrkudega varustatuse ja haljastuse lahendamist.

Vapramäe 9//11//13 kinnistu pindala on 6054 m2, katastritunnus 17004:005:0004, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul kaks elamut. Kinnistul ei ole kehtivat detailplaneeringut. Alal kehtib Elva Linnavolikogu 24.04.2017 otsusega nr 18 kehtestatud Elva linna üldplaneering. Vapramäe 9//11//13 kinnistu jääb üldplaneeringuga määratud väikeelamumaa (EV) juhtotstarbega maa-alale.

Elva Vallavalitsus korraldas 6.01.2020 detailplaneeringu asjaolude selgitamiseks arutelu, kus osalesid Huvitatud isik, Vapramäe tn 9//11//13 kinnistu lähinaabrid ja Elva vallavalitsus. Huvitatud isik selgitas Miljööteraapia keskuse kontseptsiooni, kavandatava tegevuse eesmärke ja vajadust. Kinnistu piirinaabrid avaldasid arvamust, et kavandatava tegevusega kaob rahulik elukeskkond ning rikutakse Peedul väljakujunenud miljööd, tõuseb liikluskoormus ja müratase.

Huvitatud isik esitas 13.01.2020 Elva Vallavalitsusele avalduse, milles täiendas 03.12.2019 esitatud taotlust. Huvitatud isik soovib loobuda töökodade hoone ehitamisest ja säilitada krundi sihtotstarbe elamumaana. Taotletav krundi täisehituse osakaal on ca 11% ja hoonete ehitisealune pind kokku ca 700 m2.

Elva Vallavalitsusele on esitatud kavandatava tegevuse poolt- ja vastuarvamusi. Tegevuse vastu esitasid arvamusi Peedu piirkonna elanikud (11.12.2019) ja Vapramäe 9//11//13 kinnistu piirinaaber (17.01.2020). Arvamuse esitajad toovad välja, et planeeritavad hooned ei sobi piirkonna miljöösse ja tiheasustusega elurajooni, ravikodu tegevusega häiritakse kodurahu, suureneb liikluskoormus ja müra ning tekivad parkimisprobleemid Vapramäe tänavas.

Tegevust toetavaid arvamusi esitasid Eesti Psühhiaatrite Selts (20.12.2019), K. Kooskora (19.12.2019), Peedu Kooli- ja kogukonnamaja (19.12.2019) ja koolipsühholoog Ü. Särg (15.12.2019). Tegevuse toetajad toovad välja, et miljööteraapia idee eeldab rahustavat, vaikset ja harmoonilist elukeskkonda. Peedu väike kogukond pakub kodust ja turvalist miljööd ning ümbritsev looduskeskkond toetab miljööteraapilise tegevuse läbiviimist. Tegevuse toetajad ei näe ravikodu tegevuses ohtu kogukonnale ja

looduskeskkonnale, vaid leiavad, et väikelinna kogukond loob tasakaalu kaotanud laste sotsiaalseks, emotsionaalseks ja tervislikuks rehabilitatsiooniks hea võimaluse.

12.03.2020 sõlmiti haldusleping nr 13-16/14 detailplaneeringu koostamise tellimiseks, detailplaneeringu rahastamiseks ning detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks. Lepingu kohaselt on detailplaneeringu koostamise tellijaks Elva Vallavalitsus, detailplaneeringu koostajaks AB Artes Terrae OÜ ning detailplaneeringu koostamise rahastajaks ja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitajaks ja väljaehitamise rahastajaks Huvitatud isik.

Kavandatava tegevuse kohta koostas keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu Keskkonnaagentuur Viridis OÜ.

Elva Vallavalitsus esitas 20.05.2020 kirjaga nr 6-1/5-12 Keskkonnaametile seisukoha saamiseks Vapramäe 9//11//13 kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet andis 08.06.2020 kirjaga nr 6-5/20/8481-2 otsuse eelnõule seisukoha vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 6.

AB Artes Terrae OÜ koostas Vapramäe 9//11//13 krundi detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimused, mis kooskõlastati Muinsuskaitseameti poolt 05.06.2020.

Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Huvitatud isik soovib Vapramäe 9//11//13 kinnistule rajada miljööteraapia keskuse, kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Kinnistu asub Peedu asumis, kus maakasutuse valdavaks juhtotstarbeks on väikeelamumaa. Elva linna üldplaneeringu kohaselt on väikeelamumaa (EV) juhtotstarbega maa-alal ehitamise tüübiks antud üksikelamu, kaksikelamu ja ridaelamu. Väikeelamumaal on põhihoonete ehitusaluseks pinnaks lubatud kuni 200 m2. Peedu asumis on sätestatud, et uue elamu ehitamine juba hoonestatud krundile on lubatud vaid olemasoleva hoone asukohta.

Ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestatud kahe elamuga, hoonete ehitisealuse pinnaga kokku 260 m2, Huvitatud isik soovib olemasolevad hooned säilitada. Lisaks soovitakse ehitusõigust miljööteraapia keskuse teenindamiseks vajaliku hoonestuse (kuni 2 hoonet) püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku ca 465 m2.

Seetõttu teeb algatatav detailplaneering ettepaneku muuta Vapramäe 9//11//13 krundi osas Elva linna üldplaneeringus määratud maakasutus- ja ehitustingimusi. Krundi planeerimisel lähtutakse väikeelamumaa (EV) ja ühiskondliku hoone maa-ala (Ü) juhtotstarvete kohastest tingimustest, otstarvete osakaal määratakse detailplaneeringuga.

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJ) § 33 lg 2 punkti 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) kaaluda ja anda eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 sätestatud juhul (detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut). Kavandatava tegevuse kohta Keskkonnaagentuur Viridis OÜ poolt koostatud eelhinnangus hinnati strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleeme, arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust. Eelhinnangu tulemusena toodi välja, et KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: - Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kinnistule Vapramäe tn 9//11//13 ja selle lähiümbrusele miljööteraapilise ravikodu rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning

avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse keskkonnamõju eelhindamises soovitatud tingimusi ning õigusaktide nõudeid; - kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringualal ja selle lähipiirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt oluliselt mõjutatud linnakeskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale; - planeeritaval alal asub riikliku ehitismälestisena kaitse all olev Oskar Alliku villa ja teenijate maja. Hooned on tagasihoidlikus seisundis ja vajavad restaureerimist, mis on üks tegevuse eesmärk. Planeeringuala lähipiirkonnas ei paikne teisi muinsuskaitseobjekte, registreeritud pärandkultuuri objekte, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; - tavapärasest suuremas koguses jäätmete teke on seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Ehitajal tuleb esitada ülevaade tekkivatest jäätmetest ja anda jäätmete käitlemise lahendus; - kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele, ei ületata piirkonna looduskeskkonna ökoloogilist koormustaluvust ega tekitata piiriülest keskkonnamõju; - detailplaneeringuga nähakse ette kõigi võimalike mõjude jäämine lubatud normide piiridesse. Keskkonnaameti poolt esitatud seisukohas tuuakse välja, et arvestades teadaolevat infot kavandatava tegevuse ja edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa mõju ilmnemist kavandatavate tegevuste elluviimisel. Detailplaneeringu läbiviimiseks ei ole KSH algatamine vajalik.

Vastavalt koostatud eelhinnangule ja Keskkonnaameti seisukohale kaaluti KSH vajalikkust. Algatamisel teada oleva info põhjal ei ole detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine kohustuslik ja vajalik. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on võimalik Huvitatud isikul ja kohalikul kogukonnal selgitada oma seisukohti ja eeldatavalt leida kõiki osapooli rahuldav detailplaneeringu lahendus. Vajadusel on võimalik detailplaneeringu koostamise protsessi käigus koostada detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivate asjakohaste mõjude hinnang.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 128 lg 1, § 142 lg 1, lg 3 ja lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 3 ja 5 ning Elva Linnavolikogu 24.04.2017 otsusega nr 18 kehtestatud Elva linna üldplaneeringu alusel Elva Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Elva linnas Vapramäe 9//11//13 kinnistu Elva linna üldplaneeringut muutev detailplaneering. Lisa 1. Planeeritava ala asukohaskeem (pdf) Lisa 2. Esialgne eskiislahendus (pdf)

2. Jätta algatamata detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju strateegiline hindamine. Lisa 3. KSH eelhinnang (pdf)

3. Detailplaneeringu koostamist korraldab Elva Vallavalitsus (Kesk tn 32 Elva linn Elva vald), detailplaneeringu võtab vastu ja kehtestab Elva Vallavolikogu (Kesk tn 32 Elva linn Elva vald).

4. Vallavalitsusel koostada detailplaneeringu lähteseisukohad. 5. Otsusest teavitada Ametlikes Teadaannetes, Elva valla infolehes ja ajalehes Tartu Postimees. 6. Otsusega on võimalik tutvuda Elva valla veebilehel elva.kovtp.ee/detailplaneeringud. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maano Koemets vallavolikogu esimees

Elva Vallavolikogu otsuse lisa Planeeritava ala asukoha skeem

Elva vald, Elva linn, Vapramäe tn 9 // 11 // 13 (17004:005:0004)

Planeeringuala

5 2 .0

5

5 2 .6

0

5 2 .5

1

5 2 .5

5

5 2 .6

3

5 2 .1

5

5 2 .1

4

5 2 .4

3

5 2 .0

6

5 1 .6

9

5 1 .7

1

5 1 .3

6

5 1 .2

6 51.64

51.11

5 0.

14

50.35

5 0 .3

3

5 0 .3

6

5 0 .1 2

4 9.

91

4 9.

93

4 9.

95

5 0 .6

6

5 1.0

8

5 0 .2

9

51.88

5 1 .6

7

5 0 .7

9

5 1 .4

0

5 2 .3

2 5 2 .4

4

5 1.6

8

5 1.5

7

5 1.7

9

51.36 5 1 .0

4

5 0 .3

6

5 0 .8

4

50.93

51.00 5 0 .0

6

4 9.

56 4

9. 57 4

9. 53

4 9.

31

4 9.

31

4 9.

33

4 9.

04

4 9.

05

4 9.

07

4 8.

84

4 8.

84

4 8.

78 4

8. 62

4 8.

36

4 8.

38

48.57

48.89

49.27

49.36

49.41

49.47 49.46

49.59

49.98

49.64

50.31

50.51

50.77

50.96 50.76

50.97

51.17 50.82

50.59

50.58

50.10

49.83

50.86

50.39 50.34

50.10

49.73

49.55 49.42

49.53

49.93

50.04

50.38

50.66

51.25

50.94

52.16

50.73

51.76 51.60

51.38

51.02

51.43

5 1.6

9

51.94 51.92

51.34

51.17 51.30

51.75

51.93 52.10

51.95

5 1 .9

9

5 1 .3

2

51.72

5 1 .8

8

5 1 .9

7

5 1.8

8

5 2 .0

5 52.23

52.05

52.23

52.05

52. 12

52.42

52.14

52.96 52.95

53.39

53.37

53.28

53.49 5

4.0 3

53.69

5 3.

69

53.45

52.81

52.67

52.76

52.89

52.90

53.28

53.71 53.70

54.03

53.92

53.91

5 3 .5

8

53.58

53.71 53.83

53.98

53.67

53.28

53.50

53.22

53.20

53.40

53.43

53.97

53.73

53.72

5 3 .4

6

5 3 .4

4

5 2 .9

5

5 3 .0

7

5 3.

84

52.70

52.81

52.89

53.22

53.40 53.17

53.47

53.32 53.09

53.20

53.05

52.98

52.88

52.96

53.08

53.71

53.25

53.48

53.51

53.15

53.12

53.23

52.97

52.87

52.58

52.63

52.88

52.57

52.94

52.99

52.58

52.06

5 1 .9

8

52.75

52.05

51.99

51.92

52.07

51.88

51.74

5 1 .7

9

51.79 5

1.9 7

5 1 .5

2

5 1 .3

5

52.15

51.98

51.99

52.06

52.06

52.24

52.48 52.70

52.39 52.31

52.13

52.71

52.47

52.25

52.13

52.11 52.22

52.64

52.01

51.81

52.02

51.66

51.41

5 1 .1

2

50.98

50.90

50.09

49.70

49.68

48.97

48.63

49.37 49.23

49.73

50.40

51.06

51.33

51.30 51.35

51.87

52.75

52.07

60.27

62.10

5 1 .6

3

51.42

51.41

51.47

51.73

52.73

52.65

51.85

51.81

51.40

51.51

51.89

52.02

52.41

52.97

5 1.0

1 5

1. 15

5 0.

20

50.60

50.83

51.14

51.30

50.00

Vapramäe tn 15

17004:005:0010

Vapramäe tn 9 // 11 // 13

17004:005:0004

Va pr am

äe t än

av T

4

17 00

4: 00

4: 00

35

Vapramäe tn 5a

17004:005:0018

Vapramäe tn 7

17004:005:0014

Raudtee tn 15

17004:005:0009

Raudtee tn 13

17004:005:0005

Nuti tn 2

17004:005:0001

Raudtee tänav T3

17004:005:0022

Vapramäe tn 8b

17004:004:0027

Vapramäe tn 10a

17004:004:0004

Vapramäe tn 10b

17004:004:0032

H E

vun d.

vun d.

k e ld

e r

PK

H

H

H

H E

2 HE

2H E

A

Va pr am

äe t

n

A

A

p in

n a s

pinnas

k ill

k ill

k ill

v.p.a

v.p.a

katus

katus

sokkel

1

2002DP1

Projektijuht:

10 5 0 25

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

50 75

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Tellija:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

1:500

20002DP1 Peedu Vapramäe tn 9 dp joonised.dgn

Eskiis

29.01.2020

Mart Hiob

Tanel Breede

TINGMÄRGID

Säilitatav puu, puudegrupp

Haljasala

Kõnnitee

Sõidutee ja kõvakattega parkla

Tee serv

Hoone näitlik asukoht

Hoonestusala

Olemasolev krundipiir

Planeeringuala piir

MTÜ Oskar Alliku Kodu

Elva linn, Peedu

Vapramäe tee 9 // 11 // 13 kinnistu detailplaneering

2

4

465 m²

767 m²

62.10 m

30% elamumaa

70% ühiskondlike ehitiste maa,

6054 m²

POS 1 (Vapramäe tee 9 // 11 // 13)

Suurim korruselisus

Hoonete suurim lubatud arv krundil

sh uued hooned

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku

Hoonete suurim abs. kõrgus

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krundi pindala

Krundi aadress

KRUNDI EHITUSÕIGUS

1 7 .0

10. 0

1 0 .0

P 10

P 3

11. 0

8 .0

1 9 .0

25. 8

15. 3

24. 5

80

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ KESKKONNAKONSULTATSIOONID REG. 11368855 REG: 14.04.2007

TELLIJA: Elva Vallavalitsus

TÖÖ NR: 3-73/2020

TÖÖ NIMETUS:

KINNISTULE VAPRAMÄE TN 9//11//13 MILJÖÖTERAAPILISE RAVIKODU

ARENDAMISE PLANEERINGUGA VÕIMALIKE KAASNEVATE KESKKONNAMÕJUDE

EELHINDAMINE

KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ TALLINN 10117 TARTU MNT 14 TEL. 527 8 027

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

SISUKORD

1. Keskkonnamõju eelhindamise eesmärk............................................................................3

2. Olemasolev olukord...........................................................................................................5

3. Kavandatavad tegevused..................................................................................................6

4. Planeeringualal kehtivad piirangud....................................................................................8

5. Seotus teiste strateegiliste planeeringutega......................................................................9

6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus.......................................................................................12

7. Ettepanek KSH algatamise või algatamata jätmise kohta...............................................21

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

1. KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE EESMÄRK

Vastavalt planeerimisseaduse §1 lõikele 1 on planeerimise kui tegevuse eesmärk erinevaid arenguvajadusi tasakaalustades luua eeldused kvaliteetseks elukeskkonnaks ja tagada jätkusuutlik ruumiline areng. Planeeringu koostamise korraldaja – kohaliku omavalitsuse – ülesanne on planeerimisseaduse kohaselt planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine.

KSH on protseduur, mis on sätestatud Euroopa Liidu direktiividega 85/337/EMÜ ja 97/11/EÜ. Direktiivide artikkel 2 nõuab, et projekti või planeeringu koostamisel “võetakse kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne tegevusloa andmist nõutakse projektala keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt töödelt tegevusluba ja hinnatakse nende mõju.”

Mõjude eelhindamise eesmärgiks on kavandatud tegevuse, antud juhul Peedu asulas asuval kinnistul Vapramäe tn 9//11//13 asuvate olemasolevate hoonete restaureerimise ning miljööteraapilise ravikodu rajamise, elluviimisega kaasneda võivate mõjude prognoosimine, analüüsida kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju ning selgitada, et juba enne planeerimistegevuse elluviimist oleks võimalik tegevus kavandada selliselt, et planeeritud tegevustega kaasneda võivate tegurite võimalik mõju oleks võimalikult väike.

Eelhindamise nõuded on kehtestatud direktiivi 97/11/EÜ artikliga 4. Direktiivi kohaselt on eelhindamine KSH esimene etapp, mille käigus tehakse otsus, kas KSH on vajalik või mitte. KSH eelhindamise tulemuste põhjal peab pädev asutus, käesoleval juhul Elva Vallavalitsus, otsustama KSH vajalikkuse üle, arvestades kavandatava tegevuse asukoha keskkonnatingimusi, tegevuse iseloomu ning planeeritavate tegevuste elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. „Keskkonnamõju loetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara“.

Olulise negatiivse keskkonnamõju prognoosimisel lähtub Otsustaja KeHJS § 33 lg 2 ja PlanS § 124 lg 6 alusel nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide eelhinnangu koostamisele sätestatud kriteeriumidest ning kaalub KSH protsessi algatamise vajadust, lähtudes KeHJSe § 33 lg-tes 4 ja 5 ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vapramäe tn 9/11/13 DP KSH eelhinnangu koostamisel lähtuti kriteeriumitest:

 tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest;  tegevuse iseloomust k.a loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ning

lähipiirkonna teised tegevused;  kavandatud tegevusega kaasnevatest mõjudest nii loodus- kui ka sotsiaal-

majanduslikule keskkonnale;

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

 kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;

 eespool nimetatud teguritega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

Antud keskkonnamõjude eelhindamise (KE) läbiviimine ja teabe kogumine põhines olemasolevatel ja kättesaadavatele andmetel ega eelda täiendavate uuringute tegemist. KE koostamisel on kasutatud teavet, mis on kavandatava tegevuse ja tõenäoliselt mõjutatava keskkonna kohta juba saadaval. KE aruanne on koostatud juhindudes järgmistest normdokumentidest:

- Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus - Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 2017. - Euroopa Komisjoni 2005. a juhend „Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise

juhend” („Guidance on EIA, Screening”)

Elva vallas Peedu linnaosas ja eraomandis asuv kinnistu Vapramäe tn 9//11//13 arendamise KE on koostatud Elva vallvalitsuselt ja AB Artes Terrae OÜ poolt edastatud detailplaneeringu (edaspidi DP) eskiisjoonise – Joonis 1 materjalide alusel ning tuginedes planeeringualal ning selle lähiümbruses 21.03.2020 teostatud välivaatlustel kogutud info põhjal.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

2. OLEMASOLEV OLUKORD

Ca 6000 m2 suurusel krundil aadressiga Vapramäe tn 9//11//13 (katastriüksuse tunnus 17004:005:0004) asub kaks hoonet – riikliku ehitismälestisena kaitse all olev Oskar Alliku villa, ehitusaluse pindalaga 154 m2 ja teenijate maja ehitusaluse pindalaga 106 m2. Tegemist on 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses ehitatud juugend stiilis puitvillaga, mis stiili järgiva teenijatemaja ja kõrghaljastatud krundiga moodustab ajastutruu ansambli. Mõlemad hooned on tagasihoidlikus seisukorras ja vajavad kultuurimälestistena säilimisel kindlasti operatiivselt renoveerimist. Ka kinnistu looduslik seisukord on tagasihoidlik, pigem võib seda hetkel liigitada räämas ja mahajäetud krundiks, mida on hakatud viimastel aastatel planeeringust huvitatud isiku poolt korda tegema – likvideeritud on kuivanuid ja hoonetele ohtlikuks muutunud puid, võsastunud alasid ning mitmeaastast heintaimestikku.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

Fotod 1-3 Vapramäe tn 9//11//13 sisehoovi seisukord

Lisaks kahele hoonele on krundil maakelder teenijatemajast läänes. Krunti kunagi ümbritsenud puitlippaed on valdavalt hävinud.

Krunt kuulub planeeringust huvitatud isikule MTÜ Oskar Alliku Kodu. Krundil puudub kehtiv detailplaneering.

3. KAVANDATAVAD TEGEVUSED

KSH eelhindamine on algatatud Elva vallavalitsuse poolt vastavalt esitatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise ettepaneku lähteülesandele, eesmärgiga selgitada Elva linna satelliitasulas Peedul asuvate kinnistute Vapramäe tn 9//11//13 arendamiseks algatamisel oleva DP-ga kavandatud tegevustega eeldatavalt kaasneda võivate mõjude tagajärgesid kohalikule loodus- ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning saadud tulemuste põhjal otsustada täiemahulise KSH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse üle.

KSH eelhindamise aluseks on võetud Elva vallavalitsusest ja planeerijalt AB Artes Terrae OÜ-lt saadud DP eskiisjoonis (Joonis 1) ning DP menetlusperioodil vallale ja planeerijale laekunud materjalidest ning kirjadest.

DP-eskiisi (versioon 29.01.2020) järgi kavandatakse kinnistutel Vapramäe tn 9/11/13 asuvad olemasolevad hooned restaureerida, rajada juurde 2 uut hoonet ehitusaluse pindalaga kokku kuni 376 või 465 m2, kinnistu Vapramäe tänava poolsesse otsa rajada sissesõidutee ja autoparkla kuni kümne parkimiskohaga ning korrastada krundisisene haljastus. Restaureeritavate ja uute rajatavate hoonete kasutusfunktsioon saaks olema Peedu Miljööteraapia Keskuse – Ravikodu tegevus. Planeeringu järgi on lapsed, kuni

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

10 last, vanuses 12-18 eluaastat, Peedu ravikodu kooliüksuses, mis asub ravikodu krundil (esialgu ehitatavas elamumajas, pikemaajalise plaani kohaselt nn. teenijamajas, mis renoveeritakse koolimajaks). Ravikodus asuv kooliosa saab olema Tartu Herbert Masingu Kooli üksus, kuna see kool omab Eestis kõige pikemaajalisemat ja sisulisemat kogemust sarnaste laste õpetamisel.

Joonis 1 Peedule kavandatud Miljööteraapia Keskuse – Ravikodu lähteülesande järgne esmane eskiisjoonis (19.12.2019)

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeringuala lähiümbruses kehtivad mitmed tehnorajatistele kehtestatud piirangud ja valdavalt joonobjektide kaitsevööndid (Joonis 2). Krundi piiril, pikki Vapramäe tänavat on märgitud Telia Eesti AS poolt rajatud sideliini kaitsevöönd, Elektrilevi OÜ poolt hallatav alla 1 kV elektriõhuliin (lilla joon) ja AS Emajõe Veevärk poolt hallatavate maa-aluse vee surve- ja vabavoolse kanalisatsiooni torustikuga - sinakas hall leppemärk (torustik jääb alla 2 m sügavusele), millega tuleb nii planeerijatel kui ka ehitajatel kindlasti arvestada kavandatavate hoonete ja sinna juurde kuuluvate rajatiste planeerimisel ja rajamisel.

Joonis 2 Piirangud kavandataval alal (Maa-ameti GIS rakendus, Kitsenduste kaart).

Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistu järgi asub DP kinnistul puurkaev, registrikoodiga PRK0006830, mille sanitaarkaitsevöönd on 50 m ja millega tuleb kindlasti arvestada planeeringu koostamisel.

Elva jõe ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd (looduskaitseseadus § 34 – 37, 41) ulatub täpselt Vapramäe teeni ja otseselt kavandatud tegevusi ei mõjuta.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

5. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERINGUTEGA

Missugusel määral mõjutab strateegilise planeerimisdokumendi (edaspidi SPD) elluviimine teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit. Selgitada, milliste teiste dokumentidega kavandatav dokument on seotud:

Kavandatava tegevuse vastavus Tartu maakonnaplaneeringule Tartu maakonna planeering üksikkrundi kasutust linnalises asustuses ei reguleeri. Sellegi poolest antakse maakonnaplaneeringuga üldised suunised maakasutuse suunamiseks planeeringutes:

- Eelistavalt peab toimuma asustuse tihendamine keskustes, eelkõige linnades. Oluline on olemasolevate, kasutusest väljas olevate hoonestatud alade kasutusele võtmine ja vajadusel neile uue funktsiooni leidmine. o Kinnistu aadressiga Vapramäe tn 9//11//13 on varasemalt olnud elamumaana

kasutuses olnud kinnistu, millel paiknevad kaks tagasihoidlikus seisukorras olevat muinsuskaitse alust hoonet. Hetkeseisuga on tegemist aktiivsest kasutusest väljas olev alaga. Planeerimisettepanekuga soovitakse ala ning hooned uuesti kasutusele võtta sotsiaalsete tegevuste eesmärgil, mistõttu on tegemist maakonnaplaneeringuga soovitatud tegevusega;

- Keskenduda tuleb kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava elukeskkonna, hästitoimivate transpordiühenduste ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku ruumi väljakujundamisele. o Kinnistule aadressiga Vapramäe tn 9//11//13 kavandatakse restaureerida

olemasolevad 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses ehitatud juugend stiilis puithooned, riikliku ehitismälestisena kaitse all olev Oskar Alliku villa ja teenijate maja ning rajada kvaliteetsed, visuaal-esteetiliselt ja arhitektuurselt ümbritsevasse keskkonda sobituvad kaks lisahoonet;

- Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete/rajatiste valmimise ajaks. o Arendaja on nimetatud nõudest teadlik ja arvestab sellega.

Kavandatud tegevustel puudub vastuolu maakonnaplaneeringuga.

Kinnistu, aadressiga Vapramäe tn 9/11/13 sihtotstarvet või kasutuskorra muutmist saab muuta linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kavandatava tegevuse vastavus Elva linna üldplaneeringule 2017 Elva linna üldplaneeringu analüüsimisel on võetud aluseks üldplaneeringu kaart - Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused (Joonis 3). ÜP alusel on kogu Vapramäe tn 9/11/13 piirkond määratud 100 % elamumaaks.

Elva linna üldplaneeringu ptk 3.3.6 kirjutatakse Peedu kohta, et asumi kuvand on olnud eelkõige suvilapiirkond ja edasiste planeeringute eesmärgiks peab olema kuvandi

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

hoidmine, kuid samas soodustatakse hooajalise kasutusega hoonete ümberehitamist elamuteks.

Joonis 3 Väljavõte Elva linna üldplaneeringust, Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused

Arvestades asumi kõrge kvaliteediga maastikulist ja kultuurajaloolist iseloomu seatakse siin järgmised spetsiifilised ehitusreeglid:

1. Uue elamu ehitamine juba hoonestatud krundile on lubatud vaid olemasoleva hoone asukohta.

2. Uus hoone peab arvestama piirkonnas välja kujunenud hoonete mahtusid ning toetama miljöö säilimist.

3. Moodustatavate elamukruntide nõutav minimaalne suurus on 1500 m2. 4. Kruntide hoonestamisel ja olemasolevate hoonete laiendamisel tuleb säilitada

võimalikult palju krundile iseloomulikku olemasolevat kõrghaljastust. Täiskasvanud puude maha võtmisel hoonestatavatel aladel, tuleb ehitusprojekti koostamisel leida lahendus asendusistutusteks.

5. Alal tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevat haljastust. Krundi täisehitusprotsent ei tohi ületada 30%. Minimaalselt tuleb säilitada 40% olemasolevast kõrghaljastusest krundil.

Eksperdi hinnangul on üldjoontes DP-ga kavandatavad tegevused vastavuses Elva linna kehtivas üldplaneeringus sätestatud tingimustega. Teatav vastuolu tekib vaid ÜP ptk 3.2.1. Väikeelamute maa-ala (EV) ja ptk 3.3.6. Peedu ÜP järgses väikeelamumaa defineerimisel, mis määratleb, et „väikeelamute maa-ala (EV) on üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu maa...” ja ptk -s Peedu on määratletud, et „ Uue elamu ehitamine juba hoonestatud krundile on lubatud vaid olemasoleva hoone asukohta”. Antud DP puhul aga soovitakse lisaks olemasolevatele kahele hoonele rajada veel 2 täiendavat uut hoonet. Seega on tegemist ÜP-d muutva DP-ga ja DP edasise menetlemise käigus tuleb muuta kinnistu Vapramäe tn 9//11//13 maakasutuse juhtotstarve.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

DP koostamisel tuleb järgida, et alal säilitataks maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Minimaalselt tuleb säilitada 40% olemasolevast kõrghaljastusest krundil. Krundi täisehitusprotsent ei tohi ületada 30%.

Kavandatava tegevuse vastavus teistele planeeringutele Elva linnas Peedu asumis on algatatud Vikerkaare 24 ja Oru 2//Peedi kinnistute detailplaneering, eesmärgiga jagada planeeringuala suurusega ca 4,5 ha elamukruntideks ja määrata kruntidele ehitusõigus üksikelamute püstitamiseks.

Nimetatud DP jääb Elva jõe vastaskaldale ega mõjuta Vapramäe tn 9//11//13 DP-d.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

6. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Planeeritava ala asukoht Planeeringuala asub Elva linna satelliitasumis Peedul. Planeeringuala asub Elva jõe ja Tartu-Valga raudtee vahelises hoonestusalas ning piirneb Vapramäe ja Raudtee tänavaga. Elva linnakeskus asub planeeringualast ca 5 km kaugusel.

Looduskeskkonna kirjeldus. Maa kasutus, vee kasutus, muude loodusvarade kasutus Planeeringualast enamuse moodustab Peedule ja Elva piirkonnale iseloomulik, valdavalt männipuudega kaetud, kuid viimastel aastatel olulise kasutuseta ja hoolduseta jäänud ning seetõttu rohtunud, võsastunud ja metsastunud ala.

Planeeritavat ala ümbritsevad valdavalt aastaringses aktiivses kasutuses olevad korrastatud õuealadega väikeelamud.

Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad. Planeeritaval alal asuvad ajaloolis-kultuurilise või arheoloogilise väärtusega hoone - riikliku ehitismälestisena kaitse all olev Oskar Alliku villa ja teenijate maja. Tegemist on 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses ehitatud juugend stiilis puitvillaga, mis stiili järgiva teenijatemaja ja kõrghaljastatud krundiga moodustab ajastutruu ansambli.

Täpsemalt käsitletakse planeeringuala ajaloolis-kultuurilise ja arheoloogilise väärtuse teemat AB Artes Terrae OÜ spetsialisti Mart Hiobi 2020. aastal koostatud uuringus „Vapramäe tn 9//11//13 krundi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused” (Töö nr 20002ET1).

Kindlasti väärivad poollagunenud hooned täielikku restaureerimist ja säilitamist.

Taimestik ja loomastik DP ala on vaadeldav räämas, kuid hooldus- ja korrastustöödega alustatud elamumaana/õueala, millel puudub looduslik kui ka looduskaitseline taimes kuline väärtus. Planeeringualal puudub säilitamist vääriv kõrghaljastus, mis tähendab, et olemasolevat haljastust on lubatud likvideerida, arvestades Elva linna üldplaneeringus planeeringute haljastusele sätestatud nõudeid.

Loomade seisukohast ei saa piirkonda pidada oluliseks.

Pigem tuleb DP ala käsitleda kui tiheda alustaimestikuga ja mitmekesise kõrghaljastusega õueala e. olulise elu- ja pesitsuspaigana lehe- ja põõsalindudele, mis uute hoonete rajamise eelselt suures mahus likvideeritakse. Hoonete ehitamine mõjutab ala linnustikku negatiivselt, kuna kaovad senised pesakohtadeks, toitumiseks ja varjumiseks sobilikud biotoobid. Ühest küljest on DP-alal pesitsevad liigid Eesti kontekstis tavalised ja neile on sobivaid elupaiku piisavalt. Teisest küljest tuleb aga arvestada linna konteksti, kus

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

bioloogiline mitmekesisus, sh pesitsevate lindude mitmekesisus on omaette väärtus ning liigirikast linnaloodust ja -elustikku peetakse elamisväärse ja kõrge kvaliteediga linnakeskkonna üheks näitajaks. Seepärast tuleks hoiduda olukorrast, kus pärast planeeritavate tegevuste elluviimist ei pesitse alal isegi mitte tavalisi linnuliike.

Soovitame DP-s säilitada valikuliselt erinevas vanuses ja erinevatest rinnetest puid, põõsaid, taimestikku, eesmärgiga säilitada piirkonna „roheline“ miljööväärtus ning säilitada piirkond lehe- ja põõsalindudele elu- ja pesitsuspaigana.

Eksperdi hinnangul tuleb DP koostamisel kindlasti järgida, et alal säilitataks maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Minimaalselt tuleb säilitada 40% olemasolevast kõrghaljastusest krundil. Krundi täisehitusprotsent ei tohi ületada 30%.

Kindlasti soovitame võimalikult palju säilitada krundil kasvavaid männipuid, et säiliks Elvale ja Peedule omane miljöö. Eksperdi hinnangul võib vajadusel vähendada krundil kasvavate täiskasvanud kuuskede arvukust – kuuse juurekava on maapinnalähedane, mis tähendab, et muutuvates looduslikes tingimustes, kus uute hoonete rajamiseks tuleb osa krundil asuvatest puudest likvideerida, võivad allesjäävad kuusepuud muutuda tormi- ja murdumisohtlikumateks ja sellega seada ohtu nii hoonete kui ka inimeste heaolu ja tervise.

Haljastuse likvideerimist tuleb teostada pesitsusvälisel ajal (lubatud teostada oktoober kuni veebruar), et vältida pesitsemist alustavate ja juba koorunud noorlindude hukkumist.

Põõsas- ja rohttaimestiku likvideerimise või allesjätmise osas KE-ga piiranguid ei esitata. Eesmärk peaks olema taastada krundi hooldatud/korrastatud ning hoonete arhitektuurse stiiliga harmoneeruv miljööväärtus. Krundi kujundus- ja hooldustöid saavad ravikooli õpilased hakata tegema koos keskuse õpetajate ja abipersonaliga. Täiskasvanute poolt kontrollitud ja suunatud tegevust saab vaadelda ka kui kooli poolt pakutavat teraapia metoodilist lähenemist, kus lastele antakse edasi sotsiaalseid oskusi ja reaalses elus toime tulemise oskusi iseseisvalt tööd tehes. Samuti õpivad nad seeläbi hindama ja väärtustama enda (aga ka kellegi teise) poolt loodud või hooldatud omandit ja vara. Niiviisi vähendatakse oluliselt ohtu piirkonna elanike tervise ja heaolu tahtlikule/tahtmatule mõjutamisele, samuti nende omandi ja vara kahjustamisele, mis on üks lähinaabrite vastuseisu ja hirmude põhjendusi.

Samuti võib eeldada, et räämas ja kasutuseta elamumaa/krundi/hoonete korrastamine ning maale sotsiaalse funktsionaalsuse lisamine võib nii piirkonna heakorra seisundile kui ka kinnisvara väärtusele mõjuda positiivselt.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

Keskkonnakaitselised piirangud Looduskaitse eesmärgiks on säilitada looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust. Selleks tuleb hoida ja parandada kaitsealuste liikide kasvu- ning paljunemistingimusi. Looduskaitse alla võetakse looduslikud taimeliigid, mis on ohustatud või haruldased ja omavad inimeste jaoks mingit väärtust. Et säilitada kaitsealuseid taimeliike, on keelatud nende kogumine (ükskõik millisel eesmärgil), vigastamine, nende kasvukoha rikkumine.

Maa-ameti GIS portaalis esitatud looduskaitse ja Natura2000 kaardirakenduses esitatud teabe ning Keskkonnaregistri EELIS andmetel kinnistu Vapramäe tn 9//11//13 vahetus läheduses looduskaitselisi piiranguid ei esine ja kaitsealuste liikide elupaigad puuduvad. Planeeringuala naabrusse ca 110 m kaugusele Elva jõe alale jääb Elva maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000644). Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on samuti Elva jõe alal asuv Elva loodusala (keskkonnaregistri kood EE0080318).

Elva maastikukaitseala, mille pindala kokku on 1064,0 ha kaitse-eesmärk on: 1) säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid maastikke, mis on kujunenud inimese pikaajalises suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi virgestuseks, turismiks ja looduse tunnetamiseks; 2) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)3, jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsta nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II, IV ja V lisas: karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), palu-karukell (Pulsatilla patens), soohiilakas (Liparis loeselii), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), sõõrsilmik (Lopinga achine), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), hink (Cobitis taenia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus); 4) kaitsta kaitsealuseid taimeliike ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), alssosi (Equisetum scirpoides) ja sookäpp (Hammarbya paludosa) ning nende kasvukohti; 5) kaitsta linnuliiki händkakk (Strix uralensis); 6) kaitsta seeneliiki limatünnik (Sarcosoma globosum).

Elva loodusala, mille pindalal kokku on 1072,6 ha kaitse-eesmärk on: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens);

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

KE koostanud ekspert on seisukohal, et kuigi hakkavad ravikodu kasvandikud kui ka õpetajad oma õppe- ja rekreatiivseteks tegevusteks suure tõenäosusega aktiivselt kasutama ümbruskonda jäävaid nii Pirnaku kui ka Vapramäe üldkasutatavaid metsaradu ja Elva jõe äärseid kallasradu, siis ei too kavandatud tegevused ega ka mõnevõrra aktiivsem loodusradade kasutamine endaga kaasa olulisi mõjutamisi eelpool mainitud looduskaitselistele objektidele-kaitsealadele. Ravikodu õppekava näeb ette, et kõik väljaspool DP ala e. ravikodu territooriumit ja avalikus ruumis toimuvad tegevused on kontrollitud ja juhendatud ravikodu personali või vastavate eriaala täiskavanud spetsialistide poolt, mis vähendab tahtliku või ka tahtmatu looduskeskkonna kahjustamise riski. Käesoleva KE koostamise käigus tutvutud õppekavaga annab alust arvata, et ravikodus õpetatavad ained ja omandatavad teadmised pigem lähendavad sealseid õpilasi loodusele ja suunavad neid suhtuma loodusesse ning loodushoidu austusega. Seepärast ongi eksperdil alust arvata, et kavandataval tegevusel puuduvad keskkonnamõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja -liikidele.

Keelatud otstarbega rajatisi ei ole detailplaneeringus kavandatud.

Vesi, kraavid, sade-, kastmis-, ja nõrgvesi Planeeringuala keskmes paikneb puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0006830) registrikohase sanitaarkaitse alaga - 50 m. Veeseaduse § 151 lg 2 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud igasugune majandustegevus. Tegelikkuses on tegemist kunagi kinnistu tarbeks rajatud puurkaevuga, mille veetarbimine on alla 10 m³/ööpäevas ning tegelikult peaks kaevul olema 10 meetrine hooldusala. Planeeringu eskiisjoonisel on kaev märgitud likvideeritavana ning kavandatavate hoonete veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse kohustusliku ühendustega Vapramäe tn äärde rajatud olemasolevate veevärgiga võrkudega. Pakutud lahendus on keskkonna seisukohast sobiv.

Vältimaks veekeskkonna reostumist, tuleb sissesõiduteedelt ja kavandatud parkimisplatsilt tulev sademevesi puhastada liiva-õlipüüduris ning planeeringuga lahendada sademevee juhtimine kas pinnasesse või ühiskanalisatsiooni.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni lõplik lahendus tuleb kooskõlastada AS-ga Emajõe Veevärk.

Heited (müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed); Planeeritav ala ei kuulu müra ja vibratsiooni suhtes tundlike alade piirkonda. Ainsaks müratekitajaks piirkonnas on Tartu-Valga raudteel toimuv rongiliiklus. Rongiliiklusest tingitud negatiivsed mõjud ei sea piiranguid DP alale kavandatavad tegevustele. DP alale kavandatavad tegevused ei ole müra-, vibratsiooni ja õhusaastet põhjustavad tegevused. Ehitustegevusega alustamisest tingituna võib prognoosida piirkonnas mõnevõrra suurenevat transpordimasinate liiklust, mis siiski ei tohiks oluliselt häirida piirkonna elanike tegevusi. Ehitustegevusest tingitud liikluskoormuse kasv on vaadeldav lühiajaliste ja mööduvate mõjudena.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest

Tegemist ei ole keskkonda reostava tegevuse arendamisega!

Sotsiaal-majanduslik keskkond Riigi ja omavalitsuste tegevuse ja otsuste üheks eesmärgiks on oma territooriumil sotsiaalmajandusliku keskkonna parandamise ja arengueelduste loomise abil tõsta piirkondlikku konkurentsivõimet. Sotsiaal-majanduslikud mõjud ilmnevad selliste projektide teostamisel pikema aja jooksul.

Piirkonna konkurentsivõime tugevdamisega luuakse eeldused positiivseteks sotsiaal- majanduslikeks võimalusteks:

- uute töövõimaluste tekkimine piirkonnas – eelduste kohaselt pakub ravikeskus töövõimalusi eriharidusega spetsialistidele, kes ei ole Peedul püsielanikeks. Küll aga võivad kohalikud Peedu ja Elva (kindlasti ka Nõo ja Tartu piirkonna) elanikud leida rakendust abiõpetajatena või hoonete haldus-, administratiiv- ja abipersonalina, mistõttu tuleb seda tegurit kindlasti arvestada kui planeeringuga kaasnevat positiivset sotsiaal-majanduslikku meedet kohalikule elanikkonnale.

Lühiajaliselt võib tekkida kohalikel ehitusfirmadel võimalus panustada DP-s kavandatud tegevuste realiseerimisse, läbi ehitustegevuse. Kaudselt panustatakse positiivsete mõjudega kohalikku kaubandusse, majutus- ja muudesse teenindusasutustesse.

- luuakse potentsiaal uutele investeeringutele – eeskätt investeeritakse DP realiseerumisel hoonete ja krundi korrastamisesse ning ravikodu töö alustamisesse. Positiivne kogemus DP realiseerumisel võib luua eelduse nö. kumuleeruvate investeeringute ahelreaktsioonile.

Eelnevat arvesse võttes võib prognoosida piirkonna (Elva valla) vahendite ja tegevusvõimaluste kasvu ja mitmekesistumist kohaliku elukeskkonna parandamiseks või edendamiseks.

Kavandatavast tegevusest tulenev peamine negatiivne sotsiaal-majanduslik mõju võib avalduda: - Ehitustöödega kaasnev võimalik negatiivne mõju piirkonna olemasolevale

elanikkonnale võib saada häiritud täiendava liikluskoormuse näol – täiendav raskeliiklus ja ehitustöömasinate koormus piirkonnale. Samas on ehitustöödega kaasnevad mõjud lühiajalised ning olukord muutub sisuliselt kohe peale ehitustööde lõppemist;

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

- Asulasisese roheala pindalaline vähenemine. DP-ala suhtelise väiksuse, asukoha ning räämas seisukorra tõttu võib nimetatud negatiivset mõjutust pidada väheoluliseks;

- Suurenevast transpordi hulgast tingitud mõjud müra ja õhusaastele juba rajatud ravikeskuse töötamise perioodil. On selge, et peale ravikeskuse rajamist suureneb Vapramäe tn liikuvate autode arv (peamiselt omatöötajate ning ravikodu tegevust teenindavad väikesed mootorsõidukid), mis on seni olnud pigem harv, valdavalt kohalike elanike hommikune-õhtune pendelliiklus. DP-ga on ravikeskuse krundile planeeritud autoparkla kuni 10-le autole. KE-d koostanud eksperdi hinnangul ei too kuni paarikümne sõiduauto liikumise lisandumine Vapramäe tn-le endaga kaasa kohaliku olukorra olulist halvenemist ega põhjusta liiklusvoo mõningasest suurenemisest tingitud negatiivsete mõjude kumuleerumist kujul, mis hakkaks oluliselt mõjutama piirkonna elanike heaolu ning tervist.

- Naaberkinnistute omanikud on väljendanud hirmu oma kinnisvara väärtuse ja turvalisuse vähenemise suhtes, juhul kui nende naabrusesse rajatakse ravikodu.

Kogu ravikodu krundi territoorium saab olema piiratud kuni 1,5 m kõrguse aiaga. Eelkõige saab piirdeaed olema nende laste endi turvalisuse tagamise jaoks, et neil oleks teadmine, et neid eraldab mingi kindel piir hirmutava välismaailma ja turvalise siseterritooriumi vahel. Ravikodu kasvandike probleemistik on pigem ennast kahjustavate tegevuste suunas, mistõttu ühiskonnast mitte isoleerimine ja enda ümber normaalsuse nägemine on just need, mis aitavad kaasa laste paranemisele ja miljööteraapia ravimeetodite toimimise tõhususele.

Väliskeskkonnal on kõikide laste sotsialiseerumisel oluline roll, nii ka nende, ravikodu vajavate laste puhul. Kuna tegemist saab olema eelkõige depressiivsete, söömishäirete, suitsidaalsete, väärkoheldud lastega, siis suurimaks teraapiliseks eesmärgiks saab pidada nende laste soovi ja julgust teiste inimestega suhelda. Reeglina on nad end ise eraldanud üksindusse ja väldivad seetõttu koolis käimist ega kohtu sõpradega. Suhtlemist tuleb nn. uuesti õppida ja õpetatud spetsialistide juhendamisel soodustada.

Kuna Peedule valitud Vapramäe tn krunt on suur, siis saab palju tegevusi teha laste abiga (juurviljaaed, iluaed, kõnniteed jms. - hooldamine ja arendamine). Samuti soovitakse teha ka erinevaid kunstilisi ja teraapilisi tegevusi, nagu maali-, muusika-, saviteraapia, käsitöö, kangakudumine jms.). Teraapiliste meetodite hulka kuuluvad ka liikumine väljaspool ravikodu territooriumi. See on alati planeeritud, kas 1:1-le terapeudiga või väiksemates gruppides, alati kontrollitult ja organiseeritult. Näiteks on Pepleri ravikodu lapsed viimase 5 aasta jooksul olnud juba 7 korda seal samas, Peedu ravikodu territooriumil ja pidanud suvelaagrit. Laagritesse on erinevate jututubade ja ürituste läbiviimiseks kaasatud edukalt ka kohalikke. Näiteks J. Püttsepa kala- ja metsaretked, mõne kohaliku kunstniku ateljeekülastused, mõni luuleõhtu, muusikaüritus jms.

Eesmärk on saada sundimatu suhe kohaliku kogukonna elanikega, sarnaselt nagu on see tavaline igas kogukonnas. See loob eelduse vastastikuse usaldusliku suhte tekkimisele.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

Ravikodu igapäevaelu aluseks on kindel päevaplaan, kus kooliväliselt on 10 last jagatud kahte 5-lapselisse rühma:

08 – Äratus (kohal rühma kohta 2 täiskasvanut)

08.30 - Hommikusöök (hommikusöök valmistatakse koos)

09 - Kooli minek (koolis oma meeskond+ kunstiterapeudid)

15 - Lõunasöök (valmistab kokk, kaasates võimalusel noori, rühma kohta 2-3 täiskasvanut)

16 - Päevaring: rühmasiseselt kogunetakse arutama, milliseid tegevusi rühm koos või individuaalselt soovib teha. Leitakse kokkulepe.

17 – 18 Mobiili/arvuti kasutusaeg peale koolitööde tegemist

18 - Ühistegevused (Rühma kohta 2-3 täiskasvanut, vastavalt vajadusele).

19 - Kodused õppeülesanded (kasutada võib ka arvutit)

20 - Õhtusöök (valmistatakse rühmapõhiselt koos, 2-3- täiskasvanut).

21 - Õhturing (tagasivaade päevale, esilekerkinud emotsioonid, mõtted, küsimused, päevakajalised teemad leiavad täiskasvanu juhendamisel ühisarutamist)

22 - Öörahu (öösel kohal 2 täiskasvanut - 1 kummagi rühma kohta. Vajadusel rohkem)

Igal lapsel on oma tugiisik/mentor valituna meeskonnast.

Tugiisiku ülesandeks on olla noorele toeks nädalaplaanide koostamisel, lahendada konkreetseid individuaalseid probleeme, kui need peaks tõstatuma. Olla toeks lapsele ja vahendajaks perele.

Kuna ravikodu kasvandike ööpäevane tegevus on alati planeeritud, organiseeritud kontrollitud ja juhendatud vastava erialase väljaõppe saanud terapeudi poolt, siis on riskid ravikodu kinnistu piire ülatava väliskeskkonna mõjutamiseks viidud miinimumini.

Inimese heaolu ja tervis Peedule miljööteraapia- ja ravikeskuse rajamise idee ja planeerimisprotsess on kestnud vahelduva eduga juba aastast 2009, mis aja jooksul on mõte pälvinud Peedu elanike seas nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige on kirjadega oma muret väljendanud lähinaabritest peedulaste vastuseisu põhjuseks olnud kohaliku piirkonna turvalisus ja ravikodu õpilaste sobivus nii väikesesse asumisse nagu Peedu. Samuti, et kavandatud mahus uushoonestus rikub Peedu, kui vaikse aedlinna miljöö.

Teine murekoht, mis kohalikel naabritel on, et kuna kinnistule kavandatakse vähemalt kolme hoone rajamist, siis kas ei kavandata Peedu ravikooli suuremaarvulist õpilaskonda, kui esialgsetes kavandites esitatud – kuni 10 õpilast.

Miljööteraapia ravikodude elanikud on üldjuhul keeruliste probleemidega, kuni 18-aastased lapsed, kelle lapsepõlvekogemustes on nii perevägivalda, etteaimamatust kui ka hirmu.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

Lapsed, kes on väikelapsena kogenud nii alandamist kui ka allasurumist, mistõttu tajuvad nad maailma ja inimesi sageli kurjade ja võimukatena. Lapsed võivad olla lapsepõlvest kaasa saanud traumasid, mis sunnivad neid kapselduma endasse, olla ümbritseva suhtes usaldamatud. Pingeliste olukordade korral võivad nad käituda nagu väikesed lapsed, oskamata oma emotsioonidega toime tulla. Sellegi poolest on ravikodu mõeldud ikkagi tavalistele lastele, kes kas depressioonist või hingemurest vabanemiseks vajavad mõnda aega spetsialisti õpetust ja turvalist keskkonda. Tegemist on lastega, kes vajavad spetsialistide abi, kes aitavad neil hirme ja pingeid maha võtta ning eelkõige sisemist turvatunnet luua. Nende toetamisel pole palju muid vahendeid kui turvalise usaldussuhte taastamise võimaldamine (Õpetajateleht 2020).

Miljööteraapiat vajavad ja ravikodu õpilasteks saavad olema eelkõige kiindumushäiretega lapsed. Ravikodus olevatel lastel pole käitumismustreid, mida poleks või ei esineks ka nn. tavalastel. Erinevate diagnooside puhul võib olla neil võimendunud mõned käitumuslikud iseärasused:

Depressiivne - raske suhelda, kurvameelne, vähe initsiatiivi, keeruline saada teda kaasata tegevustesse, enesesse tõmbunud, ei soovi suhelda, ka kehalisi vaevusi (peavalu, unehäired jt).

Söömishäirega - füüsiliselt nõrk, vähe initsiatiivi, keskendumisraskused, mäluprobleemid, võivad vajada eridieeti ja õppetööst vabastust, kui kehakaal on kriitiline

Autistlikud - raskused sotsiaalsel suhtlemisel, ei mõista kaaslaste tegutsemise ja suhtlemise keelt, tõlgendavad omamoodi, vajavad nn. lahtiseletamist nii teiste tegevuste, mõtete, reaktsioonide selgitamisel

Väärkoheldud - madala enesehinnanguga, väärtusetusetundega, periooditi mälestuspuhangute tõttu hirmunud, ärevad, keskendumisraskustega, mäluprobleemidega, paanikahoogudega. Vajavad usaldust, sooja tähelepanu, järjekindlust, turvatunnet

obsessiivsed e.sundmõtete ja -tegudega (näit. sagedane kätepesemine, mingi tegevuse kordav tegemine turvatunde saavutamiseks: ukselingi katsumine 10 korda vms). Vajavad kindlameelset eemalesuunamist korduvtegevustest.

Parim viis selliseid lapsi aidata on tegevused läbi miljööteraapia, kus mõjutatakse ning suunatakse lapse arengut ja käitumist läbi sobiva e. soodustava loodusliku- kui ka sotsiaalselt turvalise keskkonna loomise.

Miljööteraapia eesmärk on takistada lapse destruktiivset käitumist enesekontrolli tugevdamise ja toimetulekutunde tõstmise kaudu. Hoidmise eesmärk on tõsta lapse heaolu- ja väärikustunnet erinevate tegevuste kaudu, mis annab lapsele tunde, et ta saab hakkama. Struktureerimisega luuakse kindla päeva-, nädala- ja kuurütmi abil ettearvatavus ja kindlustunne. Rutiin, väljakujunenud elurütm ja stabiilsus on nende laste jaoks hästi tähtis. Kaasamises tagatakse ümbritseva sotsiaalse keskkonnaga seotust soodustava tegevuse kaudu võime enda tegude eest vastutada. Tunnustamises arendatakse noore individuaalsust ja isikupära. Tunnustava tegevuse kaudu antakse talle võimalus aktsepteerida iseennast kõigi oma tunnetega, et ta suudaks oma eluga edasi minna.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 19

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

Ravikodu eesmärkideks on anda lastele üha rohkem igapäevatoimingutega toimetuleku võimalusi. Neid kaasatakse kõikidesse tavapärastesse ja ea- ning jõukohastesse majapidamistöödesse. Selle tegevuse oluline eesmärk on valmistada lapsi ette selleks, et nad elus hakkama saaks.

Tuginedes eelpool toodud argumentidele leian, et Peedul asuval kinnistul aadressiga Vapramäe tn 9//11//13 on olemas kõik vajalikud eeltingimused miljööteraapia ravikodu rajamiseks. Kui detailplaneeringu menetlusprotsessis ette nähtud kavandatavat tegevust tutvustavate avalike koosolekutega leiavad nii ravikodu arendamisest huvitatud isikud kui ka ravikodu rajamisele vastuseisu väljendanud piirinaabrid võimaluse oma seisukohtade selgitamiseks ja kõiki osapooli rahuldava kompromisslahenduse leidmiseks, siis puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 20

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

7. ETTEPANEK KSH ALGATAMISE VÕI ALGATAMATA JÄTMISE KOHTA

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja kavandatud rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Peedu miljööteraapia ravikodu rajamise pooltargumendid:  Raviteraapiat soosiv looduskeskkond – Elva jõe lähedus, Pirnaku ja Vapramäe

loodusrajad/looduskeskkond ning ajaloolise hõnguga hoonete ja krundisisene positiivne miljöö loovad eeldused ravikodu poolt ravimeetodite parimaks toimimiseks ja ravikodu kasvandike sujuvamaks integreerumiseks tavaühiskonda.

 Parima tulemuse ravikodu toetaval tööl saadakse siis, kui lapsed pole sinna sunnitud, pole lukustatud ega asu ümbritsevast ühiskonnast eemal, sest nende noorte põhiprobleemiks on just olnud iseendas eraldatuse tunde tekitamine, millest väljumiseks vajavad nad teraapilist abistamist suunamaks neid tagasi ühiskonnaellu.

 Hea transpordiühendus Tartu ja Elvaga (rongi-, bussi- ja ka kergliiklus).  Erialase oskusteabe lähedus – Tartu aga ka Elva, sest kohapeal on olemas inimesed,

kes on olnud tööalaselt seotud erivajadustega laste õppetööga, näiteks Pepleri ravikodus ja Elva lastepäevakodus (tänane Järve eralasteaed).

Peedu miljööteraapia ravikodu rajamise vastuargumendid:  Piirinaabrite lähedus ning sellest tingitud vastuseis ravikodu rajamisele.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

- Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kinnistule Vapramäe tn 9//11//13 ja selle lähiümbrusele miljööteraapilise ravikodu rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse DP keskkonnamõjude eelhindamises soovitatud tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

- Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringualal ja selle lähipiirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt oluliselt mõjutatud linnakeskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;

- Planeeritaval alal asuvad ajaloolis-kultuurilise või arheoloogilise väärtusega hooned - riikliku ehitismälestisena kaitse all olev Oskar Alliku villa ja teenijate maja. Hooned on tagasihoidlikus seisundis ja vajavad restaureerimist, mis on Arendja poolt ka planeeritud. Planeeringuala lähipiirkonnas ei paikne teisi muinsuskaitseobjekte, registreeritud pärandkultuuri objekte, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 21

Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneering. Keskkonnamõjude eelhindamine

alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

- Tavapärasest suuremas koguses jäätmete teke on seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Ehitajal tuleb esitada ülevaade tekkivatest jäätmetest ja anda jäätmete käitlemise lahendus. Käsitleda jäätmete sorteeritud kogumise vajadust;

- Kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele, ei ületata piirkonna looduskeskkonna ökoloogilist koormustaluvust ega tekitata piiriülest keskkonnamõju;

- Detailplaneeringuga nähakse ette kõigi võimalike mõjude jäämine lubatud normide piiridesse.

Tuginedes KE aruandes esitatud argumentidele on ekspert arvamusel, et detailplaneeringu eskiislahendus on antud kohta sobiv, kuna kavandatavad planeeringuala piirkonna kruntide kasutamise juhtfunktsioonid tervikuna on kooskõlas Elva valla üldplaneeringuga ja arengueesmärkidega. Planeeringu rakendumisel piirkonnale negatiivseid mõjusid ei teki.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisega eeldatavalt ei kaasne negatiivset mõju inimese tervisele, ei ületata piirkonna looduskeskkonna koormustaluvust ega kaasne piiriülest keskkonnamõju. Pigem mõjutatakse positiivselt sotsiaal-majanduslikku elukeskkonda ja luuakse eeldused piirkonna edasisele majanduslikule arengule.

Eksperdi hinnangul ei ole detailplaneeringuga kavandatava Peedu miljööteraapilise ravikodu arendamise puhul vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine. Detailplaneeringu seadusejärgses menetlusprotsessis on ette nähtud piisavas koguses kavandatava tegevuse tutvustavaid avalike koosolekuid, et nii ravikodu arendamisest huvitatud isikul kui ka kohalikul kogukonnal ja vastuseisu väljendanud piirinaabritel tekiks võimalus oma seisukohtade selgitamiseks ja kõiki osapooli rahuldava kompromisslahenduse leidmiseks.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 22

ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS

Elva 8. september 2020 nr 2-3/584

Elva linnas Vapramäe tn 9//11//13 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine

Elva Vallavolikogu 24.08.2020 otsusega nr 1-3/186 algatati Elva linnas Vapramäe tn 9//11//13 kinnistu Elva linna üldplaneeringut muutev detailplaneering ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Otsuse p 4 kohaselt delegeeriti detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine Elva Vallavalitsusele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Elva Vallavolikogu 24.08.2020 otsuse nr 1-3/186 „Elva linnas Vapramäe tn 9//11//13 kinnistu Elva linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ p 4 alusel Elva Vallavalitsus k o r r a l d a b:

1. Kinnitada Elva linnas Vapramäe tn 9//11//13 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad. Lisa: Detailplaneeringu lähteseisukohad 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Järveoja /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Salle Ritso vallasekretär

Elva Vallavalitsuse 8.09.2020 korralduse lisa Detailplaneeringu lähteseisukohad Elva linnas Vapramäe tn 9//11//13 kinnistu Elva linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) koostamiseks

1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada Vapramäe tn 9//11//13 krundile miljööteraapiakeskuse rajamise võimalikkus - olemasolevale kahele hoonele lisaks kahe täiendava hoone ehitusõiguse määramine. Vapramäe tn 9//11//13 kinnistu jääb Elva linna üldplaneeringus väikeelamu maa (EV) juhtotstarbega alale. Algatatud detailplaneering teeb ettepaneku muuta Elva linna üldplaneeringus määratud maakasutus- ja ehitustingimusi Vapramäe tn 9//11//13 kinnistu osas. Üldplaneeringu muutmiseks ja ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks on vaja koostada detailplaneering.

2. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid 2.1 Planeerimisseadus; 2.2 ehitusseadustik; 2.3 Tartumaa maakonnaplaneering; 2.4 Elva valla arengukava; 2.5 Elva Linnavolikogu 24.04.2017 otsusega nr 18 kehtestatud Elva linna üldplaneering; 2.6 Elva Vallavolikogu 25.02.2019 määrus nr 76 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“; 2.7 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“; 2.8 „Vapramäe tn 9//11//13 detailplaneeringu muinsuskaitse

eritingimused“ AB Artes Terrae OÜ töö nr 20002ET1; 2.9 Elva Vallavolikogu 24.08.2020 otsus nr 1-3/186 „Elva linnas Vapramäe 9//11//13 kinnistu

Elva linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

3. Detailplaneeringu ala suurusega ca 7000 m² asub Elva linnas Peedu asumis ja hõlmab: 3.1 Vapramäe tn 9//11//13 krunti, 17004:005:0004, katastriüksuse sihtotstarve 100%

elamumaa, pindala 6054 m². Krundil asub kaks hoonet: elamu (ehr kood 104001341), elamu (ehr kood 104001342).

3.2 Vapramäe tänav T4 krunti osaliselt, detailplaneeringu algatamise otsuse lisas asukohaskeemil näidatud ulatuses, 17004:004:0035, katastriüksuse sihtotstarve 100% transpordimaa.

3.3 Raudtee tänav T3 krunti osaliselt, detailplaneeringu algatamise otsuse lisas asukohaskeemil näidatud ulatuses, 17004:005:0022, katastriüksuse sihtotstarve 100% transpordimaa.

4. Detailplaneeringu ülesanded 4.1 Määratakse Vapramäe tn 9//11//13 krundi ehitusõigus. Krundi ehitusõiguse määramisel

arvestatakse Elva linna üldplaneeringus määratud maa-alade kasutamis- ja ehitustingimusi. Tehakse ettepanek üldplaneeringu (seletuskirja p 3.2.1 ja 3.3.6) muutmiseks Vapramäe tn 9//11//13 krundi osas.

4.2 Vapramäe tn 9//11//13 krundi detailplaneeringujärgsed kasutamise sihtotstarbed – väikeelamute maa (EV) ja ühiskondliku hoone maa (Ü). Krundi kasutamise sihtotstarvete osakaal määratakse detailplaneeringuga. Seletuskirjas tuuakse lisaks krundi kasutamise sihtotstarvetele välja planeeringujärgsed

katastriüksuse sihtotstarbed ja hoonete võimalikud kasutamise otstarbed (Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu);

4.3 Hoonete suurim lubatud arv krundil – kuni neli (4); 4.4 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja hoonete maksimaalne kõrgus määratakse

detailplaneeringuga. 4.5 Detailplaneeringuala ei krundita ning olemasolevad katastripiire ei muudeta. 4.6 Vapramäe tn 9//11//13 krundil asub ehitismälestis nr 30430 Alliku

villa. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega.

4.7 Kavandatavad hooned peavad arhitektuuriliselt, stiililt ja mahult sobituma olemasolevasse miljöösse, harmoneeruma olemasoleva keskkonna ja maastikuga ega tohi domineerida kinnistul olemasoleva kahe elamu üle.

4.8 Detailplaneeringualalt on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale Vapramäe tänavale ning Raudtee tänavale.

4.9 Parkimine lahendatakse krundisiseselt, detailplaneeringus näidatakse juurdepääsud ja parkimiskohad.

4.10 Detailplaneeringuga antakse tehnovõrkude ja –rajatiste lahendus, tehnovõrkudega liitumise asukohad, mis jäävad planeeringualast välja, näidatakse tehnovõrkude joonisel ning kirjeldatakse seletuskirjas.

4.11 Detailplaneeringuga märgitakse servituudi määramise vajadus. 4.12 Detailplaneeringu kontaktvööndis näidatakse naaberkruntide maakasutus ja neil

asuvad ehitised. 4.13 Antakse detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused, nende tegemise

järjekord. 4.14 Planeeringulahenduses kirjeldatakse detailplaneeringu vastavust strateegilistele

planeerimisdokumentidele, tuuakse välja põhjendused ja kaalutlused Elva linna üldplaneeringu muutmiseks.

4.15 Koostatakse detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivate sotsiaalsete mõjude hinnang, detailplaneeringu seletuskirjas kirjeldatakse, milliste tulemusteni on hindamise käigus jõutud ja kuidas tulemusi detailplaneeringu koostamisel on arvestatud.

5. Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus 5.1 Detailplaneering vormistatakse ja esitatakse vastavalt Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavatele nõuetele; 5.2 Detailplaneeringu koostamisel kasutatakse geodeetilist alusplaani, mis enne

planeeringulahenduse koostamist registreeritakse Elva Vallavalitsuses; 5.3 Detailplaneeringu koosseisu kuulub üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa

muudatuste ettepanek; 5.4 detailplaneeringu avalike väljapanekute jaoks esitatakse detailplaneering

täiendavalt pdf kujul ja väljatrükk ühes eksemplaris; 5.5 detailplaneeringu kehtestamisel esitatakse detailplaneering ja selle lisad

täiendavalt pdf kujul ja väljatrükk ühes eksemplaris; 5.6 detailplaneeringu joonised: 5.6.1 planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs; 5.6.2 detailplaneeringu põhijoonis ja tehnovõrkude joonis; 5.6.3 detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised; 5.6.4 üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldav joonis. 5.7 detailplaneeringu koostamisel võib arvestada juhendit „Ruumilise planeerimise

leppemärgid 2013“. 5.8 Detailplaneeringu menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduses (§ 142 lg 2)

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust, kuna detailplaneering teeb

ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud 6.1 Detailplaneering kooskõlastatakse asjakohaste valitsusasutustega – Päästeamet,

Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet. 6.2 Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritaval maa-alal paiknevate

ja rajatavate tehnovõrkude ja –rajatiste omanike/valdajatega ning Vapramäe tn 9//11//13 kinnistu piirinaabritega.

7. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Koostamise etapid Eeldatav etapi lõppaeg

Detailplaneeringu KSH eelhinnangu ja muinsuskaitse eritingimuste koostamine, ettepanekute küsimine

juuni 2020 (etapp on läbi viidud)

Detailplaneeringu algatamine august 2020 (detailplaneering on algatatud)

Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine ja avalikustamine

oktoober 2020

DP eskiisi koostamine november 2020

DP eskiisi avalik väljapanek (30 päeva), avalik arutelu, vajadusel eskiislahenduses muudatuste tegemine, DP kooskõlastamine

veebruar 2021

DP põhilahenduse koostamine, DP vastuvõtmine. aprill 2021

DP avalik väljapanek (30 päeva), avalik arutelu, vajadusel muudatuste tegemine.

juuni 2021

Detailplaneeringu heakskiitmine ja kehtestamine september 2021

Lähteseisukohad koostas: planeeringuspetsialist Maarika Uprus vallaarhitekt Jaanika Saar