Sisejulgeolekufondi meetme 3.2 "Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine" toetuse andmise tingimused

KINNITATUD

Siseministri 10.03.2023 käskkirjaga nr 1-3/46

„Sisejulgeolekufondi meetme 3.2 "Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmusele

reageerimise võimekuse suurendamine" toetuse andmise tingimused“

LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja

organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks

julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise

ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite,

ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu“ täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.02.2023-01.07.2029. TATi tegevuste elluviijaks on Kaitsepolitseiamet. TATi eelarve 1 100 000 eurot, sh ISFi toetus 75% (825 000

eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (275 000 eurot). TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad

Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeer iumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht (tel 612 5078, ylle.leht@siseministeerium.ee) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise

ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, liisa.olesk@siseministeerium.ee).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega nr

C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse artiklis 13 toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punkti 4 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1

alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

2 (7)

rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Tulemused ja näitajad“;

5. punkt „Projektide eelarved“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“;

10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TAT muutmine“;

12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi erieesmärgiga nr 3. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi

tegevused on seotud. TAT vajalikkuse põhjendus

Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“. STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja

sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ELi poliitikaeesmärke.

Euroopa Liidu tasandil on rõhutatud sisejulgeoleku ohtudena mh terrorismi, piiriülese mõõtmega raske ja organiseeritud kuritegevust ja suure liikuvusega kuritegevust.

ISFi eesmärkidega on seotud järgmised Eesti väljakutsete märksõnad: terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, ning keemiliste, bioloogilis te,

radioloogiliste ja tuumaainete tõrjumine. Nende probleemide lahendamiseks plaanitakse TATi

raames rahastada seadmete soetamist.

Rohkem tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule reageerida CBRN ning ohtlike materjalide intsidentidele, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRN intsidentide tõenäosust. Asjakohane oskusteave,

tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus on olulised.

Punkt 2 „Toetatavad projektid ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud

meetmete tegevustega: omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalsed õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut,

vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa

3 (7)

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 (edaspidi ELi ühissätete määrus) artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus,

mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. TAT rakendamisel tagatakse eri soost, vanuses, rassist või rahvusliku kuuluvusega, usutunnistuse või veendumuse või seksuaalse sättumusega inimestele võrdsed võimalused

tegevustes (nt vahetusprogrammides, seminaridel jms) osalemiseks. Vajadusel tagatakse puuetega inimestele ligipääsetavus tegevustes osalemiseks ja seadmete kasutamiseks.

Järgitakse EL ühissätete määruse artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/8523 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid

keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviija korraldab sündmusi keskkonnahoidlikult. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette

näha olulist keskkonnamõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine;

- kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus;

- reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Kui projekti raames vahetatakse välja vanad seadmed uute vastu, on elluviijal kohustus vanad

seadmed üle anda vastavat käitlusõigust omavale isikule ning tagada võimalikult suures

ulatuses seadmete taaskasutamine ja ringlussevõtt.

Erinevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja

sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitlemise

poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

4 (7)

lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamise le. TATi raames viiakse ellu projekti, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. TAT tegevused ei panusta

otseselt regionaalarengusse. Punktis 2.1 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Projekti juures

näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood ja elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul. Projektil puudub omafinantseerimise kohustus.

Punkt 3 „Riigiabi“

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi.

TAT eesmärk on kuritegevuse ennetamine ning siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine seadmete soetamise kaudu. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning

riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või

teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja

riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või

teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemisa la asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Kaitsepolitseiameti põhimääruse

kohaselt on Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi valitsemisala asutus, mille ülesanneteks on mh meetmete rakendamine terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmiseks ja

tõkestamiseks ning kuritegude kohtueelne uurimine. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega,

mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Tabelis on esitatud väljundnäitajad ja nende sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Kõikide

näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projekti elluviija poolt saadetud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad soetused ja turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll olulise lt

muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

Punkt 5 „Projekti eelarve“

Punktis 5 on toodud TATi punktis 2.1 nimetatud projekti kogueelarve ning ISFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 § 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab

SiM.

5 (7)

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest.

TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega,

kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide

ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama

projekti heaks tööd tehtava aja ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti

eelarvest. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult

ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid

kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel

hüvitatud kaudseid kulusid. Projekti kaudsed kulud moodustavad 2% tegevuste otsestest kuludest. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb

proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa Komisjoniga, kui rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja

konverentsidel osalemine ning neisse (õppe)visiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab selle Euroopa Komisjoniga.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse

menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse

tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus või soetus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra

alusel. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord

kvartalis. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Tulenevalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega sätestatud piirangutest, menetletakse maksetaotlusi struktuuritoetuste registri väliselt.

Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida asutuse

riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo

6 (7)

jooniseid. Kui projekti maksumus on üle 100 000 euro, tuleb investeeringu või seadme asukohta püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikustamise määruse § 6 toodud nõuetele.

Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra,

kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/6794. SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis

sisalduvale informatsioonile 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist projekti kirjelduse ning eelarve ja tegevuskava. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus eelarvet ja

tegevuskava muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas (15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.3.1.2. on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest teavitama SiM välisvahend ite osakonda e-kirja teel vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse

kontrolli tegemist. Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise

maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise

kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Tulenevalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega sätestatud piirangutest, menetletakse

aruandeid struktuuritoetuste registri väliselt. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projekti edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevus te

elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 11 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi

muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades

sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi

rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi

projekti elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

4 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

7 (7)

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.02.2023

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV TAT mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise

tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse

üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus.

V TAT kooskõla ISFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele

TATi panust erieesmärgi väljudnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4. Projektil ei ole sobivaid ISFi määruse lisas V toodud tulemusnäitajaid.

2. TAT põhjendatus

TATi projektid aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 3. saavutamisele. TAT eesmärgi ja

vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 7.

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviija on riigiasutus - Kaitsepolitseiamet, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saab

täita vaid selleks pädev asutus.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud

käskkirja eelnõu punktis 1.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2023.

VII TAT kooskõlastamine

Keskkonnaministeerium kooskõlastas käskkirja eelnõu Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

märkusteta ning Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium vaikimisi.