Ministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

CBRN1 valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste

läbiviimisega CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse

tõstmine

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.02.2023–30.03.2029

Elluviija

Kaitsepolitseiamet

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

1 CBRN – keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumamaterjalid

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 2.2

„Ühisharjutused ja õppused (terrorismiga seotud hädaolukorrad)“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11492 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust

ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja

kriisideks, tagades nende vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 2 „Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja

organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde.“.

TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad sekkumise liigi „Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusemeetmed“ alla:

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada

meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud „Kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Selle saavutamiseks tuleb teha investeeringuid

seadmete soetamisse. TAT on seotud ka „Eesti 2035“ sihiga „Eesti on uuendusmee lne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik - avalikud teenused on taustal toimivad ja

etteaimavad ning andmeruum kaitstud“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajasse „Usaldus riigi institutsioonide vastu“.

Projekti elluviija vastutab, et projekti tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi

ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite

kasutamiseks.

TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030 eesmärgi 4.3. „Kindel sisejulgeolek“ ja selle alaeesmärgi „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“ täitmisesse.

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

Meetmest toetatakse tegevusi, mis:

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

- aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 2 täitmisesse;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades

määruse nr 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8524 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TATi raames viiakse ellu projekti, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.1. CBRN valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimisega CBRN

sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärgiks on CBRN valdkonna messidel ja koolitustel osalemine, et tõsta teadlikkust kaasaegsetest tehnoloogilistest võimalustest ja valdkonna arengutest ning

suurendada CBRN sündmusele reageerimise kvaliteeti. Ühiskoolituste ja õppuste läbiviimise eesmärgiks on tõhustada infovahetust ja operatiivkoostööd CBRN

sündmusele reageerivate ametnike ja sündmuse lahendmaisele kaasuvate ametkondade vaates, tõhustamaks kriisijuhtimise võimekust, et olla paremini valmis CBRN sündmusele reageerimiseks ning sündmuse lahendamiseks.

2.1.2. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena on tagatud teadlik ja professionaalne tegutsemine CBRN ohu keskkonnas. Tagatud on esmareageerijate ühtsed tegutsemise meetodid CBRN sündmuste korral. Eestis ollakse paremini valmis kriisideks ja igapäevasteks ohu

ennetamise ja maandamisega seotud tegevusteks.

2.1.3. Projekti sihtrühm Kaitsepolitseiamet

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.02.2023 – 30.03.2029

2.1.5. Projekti elluviija

Kaitsepolitseiamet

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses .

4. Tulemused ja näitajad

Punktis 2 nimetatud projekti seireks ja hindamiseks kasutatav väljundnäita ja. Näitaja algtase on 0.

Näitaja kood ja

nimetus Näitaja

mõõtühik Sihttase

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

O.2.2 Ekspertide

kohtumiste/ õpikodade/

õppekülastuste/ ühisõppuste arv

arv 2 4 Kohtumised/ seminarid/

õppekülastused/ ühisõppused tähendavad vastastikust õppimist, et

jagada teadmisi ja häid tavasid.

Punktis 2 nimetatud projekti seireks ja hindamiseks kasutatav tulemusnäitaja.

Näitaja algtase on 0.

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, kes on hiljuti välja töötanud/

kohandanud olemasolevaid mehhanisme/ menetlusi/

vahendeid/ juhiseid koostööks teiste liikmesriikidega / liidu

organite, ametite või asutustega / kolmandate

riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega

arv 7 Kui haldusüksus on osa suuremast haldusüksusest kõrgemal tasandil, millest tuleb samuti teatada, tuleks

lugeda kõrgema tasandi üksuseid.

5. Projekti eelarve

ISF toetus (75% )

EUR Riiklik

kaasfinantseering

(25%) EUR

Kokku

EUR

Kaudsete kulude määr (%

otsestest kuludest)

450 000 150 000 600 000 2%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projekti info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus

7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud

võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.5.2. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu) ning õppevisiit ide,

seminaride ja konverentsidega seotud kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus,

osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, messidel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat

kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

7.5.3. tõlkekulu (sh koolituste ja koolitusmaterjalide tõlkekulu); 7.5.4. õppuste ja nende ettevalmistusega seotud kulud (sh eelplaneerimiseseminar,

vahekoolitused, põhiplaneerimisekonverents, õppus ehk LIVEX, õppuse järelmite konverents), sh tehnika või erivahendite rentimine, õppuseülekanne ning õppevideo teenuse sisseostmine, ruumide/transpordi rent, toitlustus, majutus, väliskülaliste /-

partnerite/-koolitajate lähetuskulud (majutus, transport, toitlustus jt kaasnevad kulud), isikukaitsevahendite kulu LIVEX jaoks;

7.5.5. teavitamiskulu; 7.5.6. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks.

7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete soetamise ja

rentimise kulud, välja arvatud punktis 7.5.4 nimetatud tehnika ja eriseadmete rentimise kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija

kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia;

8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud.

Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.4. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud

maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis

projekti elluviimise algusajast arvates. 8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. 8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33.

8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 9.3.1.1.projekti kirjelduse;

9.3.1.2.projekti tegevuskava ja eelarve. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub detailne kirjeldus. 9.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.3. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja

15. juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.4. teavitama RAd ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i)

toimumisest e-kirja teel vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.5. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega;

9.3.7. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.7.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.7.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

9.4. Tegevuse elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse

või hindamisse. 9.5. Ühendmääruse § 10 lg 1 p 13 täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse

kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/679[1].

9.6. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviija le

tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud

vormil üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese

[1] Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne

järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud projekti

tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul

tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

aruande vormis nõutule.

10.5. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.6. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.7. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist. 10.8. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti

lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija elektrooniliselt koostatud ja digitaalse lt allkirjastatud järelaruande.

10.9. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37

lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist

nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud

erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud

korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.02.2023.

Siseministri käskkirjaga „CBRN1 valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste

läbiviimisega CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine“

kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11492 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja

organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks

julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 2 „Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses

terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde“ täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.02.2023-30.03.2029. TATi tegevuste elluviijaks on

Kaitsepolitseiamet. TATi eelarve 600 000 eurot, sh ISFi toetus 75% (450 000 eurot), mille le lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (150 000 eurot).

TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeer iumi

(edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht (tel 612 5078, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise

ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega nr C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse

artiklis 13 toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punkti 4 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027

§ 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste

kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

1 CBRN - keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumamaterjalid 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

TAT sisaldab 14 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“;

3. punkt „Riigiabi“;

4. punkt „Tulemused ja näitajad“;

5. punkt „Projektide eelarved“;

6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“;

10. punkt „Aruandlus“;

11. punkt „TAT muutmine“;

12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

13. punkt „Vaiete lahendamine“;

14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi erieesmärgiga nr 2. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi

tegevused on seotud.

TAT vajalikkuse põhjendus

Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“.

STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ELi poliitikaeesmärke.

Euroopa Liidu tasandil on rõhutatud sisejulgeoleku ohtudena mh terrorismi, piiriülese mõõtmega raske ja organiseeritud kuritegevust ja suure liikuvusega kuritegevust.

ISFi eesmärkidega on seotud järgmised Eesti väljakutsete märksõnad: terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, ning keemiliste, bioloogiliste,

radioloogiliste ja tuumaainete tõrjumine. Nende probleemide lahendamiseks plaanitakse TATi

raames rahastada koolitusi.

Rohkem tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule reageerida CBRN ning ohtlike materjalide

intsidentidele, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Ebaseaduslik e-kaubandus, sh

ohtlike ainete import, suurendab ka CBRN intsidentide tõenäosust. Asjakohane oskusteave on

oluline. Et valmisolekut, varajast hoiatamist ning ohule ja kriisidele reageerimist tõhustada, on

vaja suurendada koostööd CBRN sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh arendada

rahvusvahelist koostööd. Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe,

juhtumiuuringud, ühised uurimismeeskonnad, testid ning nii riigisisesed kui ka välismaised

seminarid ja konverentsid.

Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud

meetmete tegevustega: „Parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd

riiklikul tasandil iga liikmesriigi pädevate asutuste vahel.“.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10603 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse

põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10604 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide

rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoid l ike hangete põhimõtteid. Elluviija korraldab sündmusi keskkonnahoidlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine;

- kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;

- ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega keh testatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Erinevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole

Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitlemise

poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamise le.

TATi raames viiakse ellu projekti, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

Punktis 2.1 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood ja elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema

tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Projektil puudub omafinantseerimise kohustus.

Punkt 3 „Riigiabi“

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi.

TAT eesmärk on kuritegevuse ennetamine ning siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse

suurendamine koolituste kaudu. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisese lt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on

igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriik ide

vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiab i kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka

konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemisa la

asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Kaitsepolitseiameti põhimääruse kohaselt on Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi valitsemisala asutus, mille ülesanneteks on mh meetmete rakendamine terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmiseks ja

tõkestamiseks ning kuritegude kohtueelne uurimine.

Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega,

mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist.

Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Tabelis on esitatud väljundnäitajaja tulemusnäitaja ning nende sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projekti elluviija poolt saadetud sisendi

alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad soetused ja turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa

Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

Punkt 5 „Projekti eelarve“

Punktis 5 on toodud TATi punktis 2.1 nimetatud projekti kogueelarve ning ISFi ja riikliku

kaasfinantseeringu määr.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 § 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda

ühendmäärusest.

TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega,

kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud

täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks tööd tehtava aja ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases

dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult

ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid

arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administree r iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel

hüvitatud kaudseid kulusid. Projekti kaudsed kulud moodustavad 2% tegevuste otsestest kuludest. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli

või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa

Komisjoniga, kui rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses

kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja

konverentsidel osalemine ning neisse (õppe)visiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab selle Euroopa Komisjoniga.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse

menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse

tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus või soetus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra

alusel.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule.

Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale

sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida asutuse

riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada

määruse lisas 2 toodud logo jooniseid.

Elluviija peab lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama 15 tööpäeva jooksul pärast TAT kinnitamist iga projekti kohta projekti kirjelduse ning tegevuskava ja eelarve. Kui

tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus eelarvet muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.3.1.2. on toodud

olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Elluviija peab projekti raames planeeritava test üritustest teavitama SiM välisvahend ite

osakonda e-kirja teel vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse

kontrolli tegemist.

Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab

SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise

kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projekti edenemist ja tulemuste täitmist

ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 11 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja

aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole

TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat

halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi

kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l,

et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projekti elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.02.2023

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV TAT mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik

ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise

tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust

puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise

nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse

üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema

tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Koolituste puhul kogub elluviija tegevuse raames

osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid

kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida

osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info RÜ-le. Elluviija infosüsteemis

säilitatakse osalemise tõestamiseks allkirjalehte, kus on isikukood, eesnimi, perekonnanimi ja

inimese allkiri.

V TAT kooskõla ISFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4.

2. TAT põhjendatus TATi projektid aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 2. saavutamisele. TAT eesmärgi ja

vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 7.

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviija on riigiasutused - Kaitsepolitseiamet, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saab

täita vaid selleks pädev asutus.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☐jah ☒ei

TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab TATi elluviimine kogu Eesit elanikkonna turvatunnet.

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi.

Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima - (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 art 9 ja 73) ega keskkonnahoiu

eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Infoühiskond ☐jah ☒ei

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju infoühiskonnale.

Riigivalitsemine ☐jah ☒ei

Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei

Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei

Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või

avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei

TAT tegevused on suunatud Kaitsepolitseiameti võimekuse suurendamisele.

Võrdsed võimalused

Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)

☒jah ☐ei

TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse eri soost, vanuses, rassist või rahvusliku kuuluvusega, usutunnistuse või veendumuse või seksuaalse sättumusega inimestele võrdsed

võimalused tegevustes (nt messidel, koolitustel jms) osalemiseks. Vajadusel tagatakse puuetega inimestele ligipääsetavus tegevustes osalemiseks.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2023.

VII TAT kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile.

Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht

EELNÕU

Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti

CBRN1 sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.02.2023–01.07.2029

Elluviija

Kaitsepolitseiamet

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

1 CBRN – keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumamaterjalid

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.2 „CBRN

võimekuse tõstmine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11492 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi

poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette

Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nende vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli

3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri

liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.“.

TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamise kampaaniad, teavitusemeetmed; - seadmed.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks

ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud „Kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Selle saavutamiseks tuleb teha investeeringuid

seadmete soetamisse. TAT on seotud ka „Eesti 2035“ sihiga „Eesti on uuendusmee lne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik - avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

näitajasse „Usaldus riigi institutsioonide vastu“.

Projekti elluviija vastutab, et projekti tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi

ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite

kasutamiseks.

TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030 eesmärgi 4.3. „Kindel sisejulgeolek“ ja selle alaeesmärgi „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“ täitmisesse.

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

Meetmest toetatakse tegevusi, mis: - aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades

määruse nr 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8524 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TATi raames viiakse ellu projekti, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.1. Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmusele

reageerimise võimekuse suurendamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterja lide

tuvastamise, seire, identifitseerimise ning asitõenditena käitlemise võimekuse tõstmine. Samuti on eesmärgiks CBRN sündmustele reageerijate elu ja tervise kaitse võimekuse

tõstmine. Seadmete soetamiseks külastatakse erinevaid CBRN valdkonnaga seotud konverentse ja messe (nii seadmete tootjate kui arendajate poolt korraldatavaid). See võimaldab valida parima kvaliteedi suhtega ning võimalikult kaasaegse varustuse,

arvestades seejuures partnerite poolt juba kontrollitud lahendusi. Eesmärgiks on hangitud seadmete kasutamis- ja hooldusvõimekuse loomine Kaitsepolitseiametis.

2.1.2. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena on hangitud CBRN valdkonna seadmed ja vahendid

CBRN sündmusele reageerimiseks ning tagatud on nende kasutamise oskus. Vahendite

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses .

soetamine tagab, et oleme Eestis paremini valmis kriisideks ja igapäevasteks ohu

ennetamiseks ja maandamiseks teostavateks tegevusteks.

2.1.3. Projekti sihtrühm Kaitsepolitseiamet

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.02.2023 – 01.07.2029

2.1.5. Projekti elluviija

Kaitsepolitseiamet

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

Punktis 2 nimetatud projekti seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Näitaja kood

ja nimetus Näitaja

mõõtühik Sihttase

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

O.3.2 Vahetus-

programmide/ õpikodade/ õppekülastuste

arv

arv 5 13 Vahetusprogrammid/ seminarid/ õppekülastused tähendavad vastastikust

õppimist, et jagada teadmisi ja häid tavasid.

O.3.3 Ostetud seadmete arv

arv 71 135 Seadmed on materiaalne vara, millele antakse inventarinumber. See näitaja ei

hõlma immateriaalset vara. See näitaja hõlmab ka renditud või liisitud

seadmeid.

5. Projekti eelarve

ISF toetus (75% )

EUR Riiklik kaasfinantseering

(25%) EUR Kokku

EUR

Kaudsete kulude

määr (% otsestest

kuludest)

825 000 275 000 1 100 0005 2%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab

Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projekti info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

5 sh seadmete ostmiseks ja rentimiseks kuni 1 035 000 eurot

7. Kulude abikõlblikkus

7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud

võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.5.2. seadmete ja nende varuosade ost/rent;

7.5.3. seadmete paigaldamise ja seadistamise kulu;

7.5.4. seadmete tarnimisega seotud tolliformaalsuste ja strateegilise kauba vormistamise

kulud;

7.5.5. seadmete varakindlustus ja vastutuskindlustus projekti abikõlblikkuse perioodil;

7.5.6. seadmete kasutamise koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu) ning õppevisiitidega , messide külastamise seadmete tootjate külastamise kulud (sh

päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuva te l koolitustel, messidel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiid i korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile

Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiid i, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

7.5.7. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide, kasutusjuhendite tõlkekulu);

7.5.8. teavitamiskulu;

7.5.9. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks.

7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia;

8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.4. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis

projekti elluviimise algusajast arvates. 8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates.

8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 9.3.1.1.projekti kirjelduse; 9.3.1.2.projekti tegevuskava ja eelarve. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade

vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub detailne kirjeldus.

9.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.3. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja

15. juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.4. teavitama RAd ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i)

toimumisest e-kirja teel vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.5. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega; 9.3.7. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.7.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.7.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist. 9.4. Tegevuse elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse

või hindamisse. 9.5. Ühendmääruse § 10 lg 1 p 13 toodud nõude täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või

riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku

korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/679[1].

9.6. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviija le tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud

[1] Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

vormil üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai

seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne

järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud projekti

tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande 45 päeva jooksul

alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul

tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt aruande vormis nõutule.

10.5. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.6. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

10.7. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist. 10.8. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti

lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija elektrooniliselt koostatud ja digitaalse lt

allkirjastatud järelaruande. 10.9. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks

teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud

erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.02.2023.

Siseministri käskkirjaga „Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti

CBRN1 sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine“

kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse

andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11492 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1

sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes

kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt

juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside

juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu“

täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.02.2023-01.07.2029. TATi tegevuste elluviijaks on Kaitsepolitseiamet. TATi eelarve 1 100 000 eurot, sh ISFi toetus 75% (825 000 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (275 000 eurot).

TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeer iumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht (tel 612 5078,

[email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega nr C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava

perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse artiklis 13 toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 4 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA),

rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme

rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste

1 CBRN – keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumamaterjalid 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja

arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT sisaldab 14 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“;

3. punkt „Riigiabi“;

4. punkt „Tulemused ja näitajad“;

5. punkt „Projektide eelarved“;

6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“;

10. punkt „Aruandlus“;

11. punkt „TAT muutmine“;

12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

13. punkt „Vaiete lahendamine“;

14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi

erieesmärgiga nr 3. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi tegevused on seotud.

TAT vajalikkuse põhjendus

Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalisuse

arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“. STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja

sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ELi poliitikaeesmärke.

Euroopa Liidu tasandil on rõhutatud sisejulgeoleku ohtudena mh terrorismi, piiriülese mõõtmega raske ja organiseeritud kuritegevust ja suure liikuvusega kuritegevust.

ISFi eesmärkidega on seotud järgmised Eesti väljakutsete märksõnad: terrorism ja

radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete tõrjumine. Nende probleemide lahendamiseks plaanitakse TATi

raames rahastada seadmete soetamist.

Rohkem tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule reageerida CBRN ning ohtlike materjalide

intsidentidele, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRN intsidentide tõenäosust. Asjakohane oskusteave,

tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus on olulised.

Punkt 2 „Toetatavad projektid ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud

meetmete tegevustega: omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalsed õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut,

vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10603 (edaspidi ELi ühissätete määrus) artiklis 9

on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute,

sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Järgitakse EL ühissätete määruse artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH)

põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8524 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid

keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviija korraldab sündmusi keskkonnahoidlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette

näha olulist keskkonnamõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine;

- vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse

asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Kui projekti raames vahetatakse välja vanad seadmed uute vastu, on elluviijal kohustus vanad seadmed üle anda vastavat käitlusõigust omavale isikule ning tagada võimalikult suures

ulatuses seadmete taaskasutamine ja ringlussevõtt.

Erinevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse

juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib

EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitlemise poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei

lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamise le.

TATi raames viiakse ellu projekti, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

Punktis 2.1 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood ja elluviija.

Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul.

Projektil puudub omafinantseerimise kohustus.

Punkt 3 „Riigiabi“

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi.

TAT eesmärk on kuritegevuse ennetamine ning siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine seadmete soetamise kaudu. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning

riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või

teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja

riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või

teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse

toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemisa la asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Kaitsepolitseiameti põhimääruse

kohaselt on Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi valitsemisala asutus, mille ülesanneteks on mh meetmete rakendamine terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks ning kuritegude kohtueelne uurimine.

Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid

tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist.

Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Tabelis on esitatud väljundnäitajad ja nende sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projekti elluviija poolt saadetud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad soetused ja turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll olulise lt

muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata,

peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

Punkt 5 „Projekti eelarve“

Punktis 5 on toodud TATi punktis 2.1 nimetatud projekti kogueelarve ning ISFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 § 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab

SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest.

TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik.

Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide

ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama

projekti heaks tööd tehtava aja ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti

eelarvest.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete

kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administree r iva

personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Projekti kaudsed kulud moodustavad 2% tegevuste otsestest

kuludest. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles

siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa Komisjoniga, kui rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses

kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse (õppe)visiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada

SiMiga, kes omakorda kooskõlastab selle Euroopa Komisjoniga.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse

tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus või soetus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute

raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule.

Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida asutuse

riigihangete korda.

Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo

jooniseid. Kui projekti maksumus on üle 100 000 euro, tuleb investeeringu või seadme asukohta

püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme

paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikustamise määruse § 6 toodud nõuetele.

Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või

riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra,

kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL)

2016/6795.

SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist projekti kirjelduse

ning eelarve ja tegevuskava. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus eelarvet ja tegevuskava muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks

on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas (15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.3.1.2. on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest teavitama SiM välisvahend ite

osakonda e-kirja teel vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse

kontrolli tegemist.

Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab

SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Punkt 10 „Aruandlus“

5 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise

kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projekti edenemist ja tulemuste täitmist

ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 11 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja

aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades

sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks

või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT i rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et

TATi projekti elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.02.2023

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV TAT mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise

tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise

nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus.

V TAT kooskõla ISFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele

TATi panust erieesmärgi väljudnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4. Projektil

ei ole sobivaid ISFi määruse lisas V toodud tulemusnäitajaid.

2. TAT põhjendatus TATi projektid aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 3. saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud

käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 7.

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviija on riigiasutused - Kaitsepolitseiamet, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saab täita vaid selleks pädev asutus.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud

käskkirja eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☐jah ☒ei

TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab TATi elluviimine

kogu Eesit elanikkonna turvatunnet.

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi.

Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima - (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 art 9 ja 73) ega keskkonnahoiu eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Infoühiskond ☒jah ☒ei

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju infoühiskonnale.

Riigivalitsemine ☐jah ☒ei

Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei

Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei

Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või

avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei

TAT tegevused on suunatud Kaitsepolitseiameti võimekuse suurendamisele.

Võrdsed võimalused

Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)

☐jah ☒ei

TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Küll aga peetakse tegevuste elluviimisel silmas võrdse kohtlemise printsiipi.

☐jah ☒ei

TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse

☐jah ☒ei

Võrdne kohtlemine

☐jah ☒ei

TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse eri soost, vanuses, rassist või rahvusliku

kuuluvusega, usutunnistuse või veendumuse või seksuaalse sättumusega inimestele võrdsed võimalused tegevustes (nt vahetusprogrammides, seminaridel jms) osalemiseks. Vajadusel tagatakse puuetega inimestele ligipääsetavus tegevustes osalemiseks ja seadmete kasutamiseks .

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2023.

VII TAT kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile.

Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium

06.02.2023 nr 1-6/2708-1

Ministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirjade „CBRN valdkonna koolituste,

ühisharjutuste ja õppuste läbiviimisega CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine" ja „Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmuse le reageerimise võimekuse suurendamine" eelnõud.

Palume eelnõud kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisad:

1. Ministri käskkirja „CBRN valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimisega CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine" eelnõu;

2. Ministri käskkirja „CBRN valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimisega

CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine" eelnõu seletuskiri; 3. Ministri käskkirja „CBRN valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimisega

CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine" eelnõu seletuskirja lisa;

4. Ministri käskkirja „Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine" eelnõu;

5. Ministri käskkirja „Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine" eelnõu seletuskiri;

6. Ministri käskkirja „Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN

sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine" eelnõu seletuskirja lisa.

Ülle Leht 6125078

[email protected]