Väikehange "Vanemahüvitist jaganud perede kogemused"

Väikehange „Vanemahüvitist jaganud perede kogemused“

Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel.

1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Kadri Raid, telefon 56816531, e-post: [email protected]. Hankija on kindlaks määranud hankelepingu maksumuse km-ta: 25000 eurot. Isikuandmete töötlemine: Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut. 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Hanke objektiks on 20-25 süvaintervjuu läbiviimine vanemahüvitist jaganud peredega ning

kogutud materjali sisuanalüüs koostamine. 2.2. Täitmise koht: Suur-Ameerika 1, Tallinn. 2.3. Tähtaeg ja/või ajakava: lõpptähtaeg on 8 kuud pärast lepingu sõlmimist ning koosneb

kolmest etapist: I etapp – uuringuraporti vaheversiooni esitamine ja esialgsete tulemuste tutvustamine ekspertide ringis. Tähtaeg on 4 kuud pärast lepingu sõlmist. Esimese etapi maksumus moodustab 75% projekti kogumaksumusest; II etapp – uuringuraporti lõppversiooni esitamine. Tähtaeg on 7 kuud pärast lepingu sõlmimist. Teise etapi tööde maksumus moodustab 15% projekti kogumaksumusest. III etapp – uuringu tulemuste tutvustamine avalikkusele ja meediakajastuste tegemine. Tähtaeg on 8 kuud pärast lepingu sõlmimist. Kolmanda etapi tööde maksumus moodustab 10% projekti kogumaksumusest.

2.4. Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: 1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

2.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.

2.6. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused.

3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab töö teostamiseks/teenuse osutamiseks moodustama meeskonna, kuhu

kuulub vähemalt 3 liiget, kes täidavad projektijuhi, uuringujuhi, analüütiku ja intervjueerija rolle. Igale rollile esitatavad nõuded on sätestatud väikehanke dokumendi lisa 2 punktis 7 „Nõuded uurimisrühmale“.

4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine

4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse vormi (Lisa 1); 4.2.2. Pakkumuse tehnilise lahenduse lähtudes tehnilises kirjelduses (Lisa 2 punktis

6) toodud nõuetest; 4.2.3. Andmed meeskonnaliikmete vastavuse kohta esitatud nõuetele (Lisa 2 punkt

7) Lisa 1 pakkumuse vormil ja allkirjastatud CV-d. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning

pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise

tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 21.02.2024 kell 18.00. 4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe

ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste

vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija

pakkumuse tagasi. 5.3. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega

läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

5.4. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

5.5. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

5.6. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

5.7. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

5.8. Edukaks loetakse parim pakkumus lähtudes käesolevas dokumendis esitatud hindamiskriteeriumitest (vt Lisa 4).

6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3

tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. 7. Väikehanke dokumendi lisad: 7.1. Lisa 1 – pakkumuse vorm 7.2. Lisa 2 – tehniline kirjeldus 7.3. Lisa 3 – intervjuu kava 7.4. Lisa 4 – hindamiskriteeriumite kirjeldus 7.5. Lisa 5 – lepinguprojekt (töövõtulepingu eritingimused)

Lisa 1

väikehange Pakkumuse vorm 1.9-7.1/328-1 Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi

Pakkuja registrikood

Pakkuja juriidiline aadress

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel

Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

1. Kinnitame, et oleme teadlikud, et töö maksumus on 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

2. Kinnitame, et tööde hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

3. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja.

4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.

5. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi.

6. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte- diskrimineerimise põhimõtteid.

7. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

Andmed pakkuja uurimisrühma liikmete nõutud pädevuste tõendamiseks

Roll Pädevusnõue Isiku nimi1, kes täidab rühmas rolli

Pädevust tõendava uuringu nimi2, avaldamise aasta3 ja link uuringule

Lühidalt rolli ja ülesannete kohta pädevust tõendavas uuringus

Projektijuht Sotsiaalteadusliku uuringu projektijuhtimise kogemus

Uuringujuht Kvalitatiivuuringu värbamistöö ja läbiviimise kogemus

Analüütik Kvalitatiivuuringu sisuanalüüsi koostamise kogemus

Intervjueerija Intervjueerimise kogemus sotsiaalteaduslikus uuringus

1 Üks isik võib olla maksimaalselt kahes erinevas rollis. Kui ühes rollis on mitu isikut (nt on uurimisrühmas kaks

analüütikut), siis kopeeri vastavalt ridu juurde. 2 Kui isik on viimase viie aasta jooksul osalenud nõutud rollis mitmes erinevas uuringus, tuleks siia valida üks, mis on

valdkonna, teema ja/või meetodite poolest kõige sarnasem hankeobjektile. 3 Avaldamise aasta peab olema vahemikus 2019-2023.

Lisa 2 väikehange

Väikehange „Vanemahüvitist jaganud perede kogemused“ Tehniline kirjeldus

1. Olukorra kirjeldus

Vanemahüvitise eesmärk on tagada riigi poolt asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla

kolmeaastast last ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Eestis on viimasel viiel aastal

rakendunud mitmeid olulisi muudatusi vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemis, mille eesmärk

on olnud muuta lapsi kasvatava pere elu lihtsamaks ja paindlikumaks. Vanemahüvitise liigid

on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja

vanemahüvitis4. Käesolev väikehange puudutab jagatavat vanemahüvitist, mille puhul võivad

vanemad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab.

Sotsiaalkindlustusameti andmed näitavad, et aasta-aastalt on otsustanud üha rohkem peresid

vanemahüvitist jagada ning jagatava vanemahüvitise saajate seas on järjest rohkem isasid.

2022. aastal oli isade osakaal vanemahüvitise saajate seas 18%; kümme aastat tagasi oli

isade osakaal poole väiksem. Andmed näitavad ka seda, et isad üldjuhul (70% isadest)

jätkavad hüvitist saades samaaegselt töötamist. Vanemahüvitise jagamist ja lapsevanemate

töötamist vanemahüvitise ajal on soodustanud 1. märtsil 2018 jõustunud seadusemuudatus

kui tõusis vanemahüvitise ajal töötamise brutotulu määr. Kui vanemahüvitise saaja ühes kuus

saadav brutotulu on väiksem kui pool hüvitise ülempiirist, mis on 2024. aastal 2366,76 eurot,

siis vanemahüvitis ei vähene.

Sotsiaalministeeriumis on valminud kvantitatiivne analüüs5, mis näitab registriandmeid

kombineerides, kuidas on töötamise soodsam lävend mõjutanud hüvitise saamisega

samaaegset töötamist. Analüüsi eriline fookus on sellel, kuidas isade vanemahüvitise saamine

mõjutab emade tööturukäitumist (töötust ja tööhõivet) ja ravikindlustuskaitset.

Registriandmete analüüsist on teada, kui suur on nende emade arv, kelle lapse isa saab

jagatavat vanemahüvitist ning kui paljud emad asuvat tööle, võtavad ennast töötuna arvele või

jäävad ravikindlustuskaitseta. Registriandmete põhine analüüs ei anna aga meile teadmist

sellest, millised argumendid ajendasid peret üht või teist valikut tegema ning kuidas

vanemahüvitist võtnud isad oma isarolli täidavad ja lapse emaga hooldus- ja

majapidamistööde koormust (tihti samaaegselt töötades) jagavad. Seega vajab

vanemahüvitist jaganud perede otsuste selgitamine ja mõtestamine täiendavat kvalitatiivset

sissevaadet, mis täiendaks registriandmetelt saadud kvantitatiivset teadmist.

2. Analüüsi eesmärk

Tellitava analüüsi eesmärk on kirjeldada vanemahüvitist jaganud perede kogemusi, sh isa

vanemahüvitisele jäämise otsuste tagamaid, töö- ja pereelu ühitamist, tööturu ja toimetuleku

strateegiaid, hoolduskoormuse ja majapidamistööde jagamist ning mittetöötavate emade

puhul ka ravikindlustuse ja töötuse väljakutseid. Kvalitatiivanalüüs täiendab

Sotsiaalministeeriumis valminud kvantitatiivuuringu tulemusi ja sünteesib perede kogemused

terviklikuks teadmiseks. Detailsemad uurimisküsimused, millele tellija soovib vastust nendes

4 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/perehuvitiste-ulevaade 5 Analüüs on avaldamata, kuid antakse tutvumiseks töö läbiviijale. Analüüsiga tutvumine võimaldab saada

parema sissevaate probleemistikku ja arvulise ülevaate peredest.

teemades, on sõnastatud intervjuukavas, mida pakkuja võib omalt poolt kokkuleppel tellijaga

lisaküsimustega täiendada (vt Lisa 3).

Uuringu tulemused annavad ülevaate perede kogemustest, kes jagavad vanemahüvitist, mis

koos Sotsiaalministeeriumis valminud kvantitatiivanalüüsiga on käsitletav poliitikamuudatuste

eelanalüüsina. Analüüs on sisendiks Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis olevasse sügisel 2024

valmivasse vanemahüvitise ja peretoetuste tervikanalüüsi, mille koostab Sotsiaalministeerium.

Selle eesmärk on koondada ettepanekud, mis toetaksid parimal viisil pereplaneerimist, töö- ja

pereelu ühistamist ning majanduslikku toimetulekut.

3. Tellitavad tööd, tulemid ja tellija ootused

Analüüsi eesmärgini jõudmiseks tuleb töö läbiviijal teha järgnevad tööd:

3.1. Uuringu instrumentaariumi koostamine ja tõlkimine

Töövõtjal tuleb koostada uuringu teavituskiri(kirjad), teadliku nõusoleku vormid uuringus

osalejatele ning täiendada vajadusel pool-struktureeritud intervjuude kava, võttes aluseks

tellija nägemuse (vt Lisa 3). Töövõtja tõlgib kõik materjalid vene keelde ja kooskõlastab need

tellijaga.

Töövõtja tutvub Sotsiaalministeeriumis valminud kvantitatiivse analüüsiga ja võtab sealt

saadud teadmised aluseks edasistes tegevustes.

Töö tulem on tellijaga kooskõlastatud uuringukutsed, teavituskiri, allkirjastatud

nõusolekuvormid ja lõplik intervjuukava ning nende tõlked vene keelde.

3.2. Valim ja intervjueeritavate värbamine

Alustada võiks tellija nägemusest selle kohta, millistest alarühmadest ja arvuliselt, kui suurtest

koosneb minimaalselt valim.

Kvalitatiivuuringusse on töö läbiviijal võimalik osalejaid kutsuda kas üldise avaliku

eelteavitusega6 ja/või lumepallimeetodi kaudu. Ministeerium eeldab, et sellise meetodi puhul

AKI luba isikuandmete töötlemiseks ei ole vaja ning sellega ajakavas ei ole võimalik arvestada.

Osalejate värbamisel tuleb arvestada, et läbi tuleb viia 20-25 süvaintervjuud peredega, kus

jagatavat vanemahüvitist on saanud isa (mitte paralleelselt emaga). Valimis on pered, kus isa

sai jagatavat vanemahüvitist hiljemalt aastal 2020. Vähemalt 5 intervjuud tuleb läbi viia vene

keeles, et kaasatud oleks ka vene keelt rääkivad lapsevanemad.

Valimi täitumisel ja perede värbamisel tuleb jälgida seda, et oleks kokku eesti ja venekeelsete

intervjuudega kaetud pered lähtuvalt sellest, kuidas laste emad isade vanemahüvitise saamise

aega kasutavad:

 Ema hakkab tööle osa-või täiskoormusega;

 Lapse ema vormistab end töötuks;

 Lapse emal on ravikindlustuskaitse muul alusel kui töötamine või töötus (nt õppimine,

vabatahtlik kindlustusleping, töövõimetus vms);

 Lapse ema jääb ravikindlustuskaitseta.

Töö tulem hõlmab uuringu valimi kirjeldust, sh osalejate arvu, demograafilisi omadusi ja muud

asjakohast taustainfot.

6 Näiteks kutse uuringus osalemiseks meedia, sh sotsiaalmeedia kaudu, mõne organisatsiooni kaudu, kohaliku

omavalitsuse või meediaväljaande üldise teavituse kaudu jms.

3.3. Süvaintervjuude läbiviimine peredega

Süvaintervjuu peredega tuleb viia ema ja isaga korraga7 (ca 1h-1,5h). Lapsevanematele tuleb

pakkuda võimalus pärast intervjuud veel soovi korral anda individuaalselt vabas vormis

kirjalikult või suuliselt täiendavaid selgitusi.

Süvaintervjuud tuleb läbi viia kas silmast-silma või virtuaalselt silmast-silma. Lähtuda tuleb

intervjuu aja, vormi ja koha valikul eelkõige sellest, millised on vastajate eelistused ja

võimalused. Kõigilt intervjueeritavatelt tuleb enne intervjuud võtta ka kirjalik allkirjastatud

nõusolek uuringus osalemiseks ja intervjuu salvestamiseks.

Töö tulem on intervjuude salvestused ja transkriptsioonid ja/või märkmed. Töövõtja ei pea

tellijale üle andma intervjuude salvestusi ega transkriptsioone ja/või märkmeid, kuid kahtluse

tekkimisel, kas tööd on tehtud lubatud mahus ja kvaliteediga, on töövõtja õigus nõuda tutvumist

vähemalt intervjuude kohustuslike salvestustega tööandja keskkonnas (kas füüsilises

tööruumis või spetsiaalses turvatud veebikeskkonnas). Nii vastajate nõusolekuid kui ka

salvestusi ja nende põhjal koostatud transkriptsioone tuleb töövõtjal säilitada turvalises

keskkonnas kuni 3 kuud pärast lepingu lõppemist (et võimaldada vajadusel nende täiendav

analüüs); andmete nõuetekohase hävitamise kohta allkirjastavad töövõtja ja tellija andmete

hävitamise akti.

3.4. Sisuanalüüs

Töövõtjal tuleb teha süvaintervjuudega kogutud materjali sisuanalüüs, millest valmib peamisi

intervjuude tulemusi tutvustav kirjeldav raport.

Töö tulem on uuringu lõppraport. Lõppraport peab olema vormistatud korrektselt eesti keeles,

keeleliselt toimetatud ja kujundatud e-väljaandeks.

Töö lõppraport peab sisaldama vähemalt järgmist:

 sisukord

 vajadusel lühendite ja peamiste mõistete peatükk lõppraporti alguses;

 uuringu eesmärgi, küsimuste ja uurimisprobleemistiku kirjeldus ja selle seotus

Sotsiaalministeeriumis valminud kvantitatiivanalüüsiga;

 metoodikate kirjeldus, ülevaade uuritavatest sihtrühmadest, valimitest,

uurimismeetoditest ja analüüsi protsessist;

 uurimistöö struktureeritud tulem ehk kogutud andmete analüüs ja süntees (seostatuna

vastava teemapüstituste ja uurimisküsimustega);

 arutelu ja järeldused, mis võtab kokku intervjuude sisuanalüüsi ning seostab

Sotsiaalministeeriumis valminud kvantitatiivanalüüsi tulemustega;

 eestikeelne uuringu kokkuvõte (tellijaga kokkuleppel kas lõppraporti alguses või lõpus);

 kasutatud allikate loetelu (olemasolul lisada nende veebiviited);

 lisad (pool-struktureeritud intervjuukava muud uuringu käigus kasutatud ja lõppraportile

lisaväärtust andvad materjalid, kokkuleppel tellijaga võib lisad esitada kas lõppraporti

lõpus või eraldi dokumendina.

Lõppraporti põhiosa ehk kogutud andmete analüüsi ja sünteesi peatükkide pikkus ei tohi

ületada 30 lk. Lõppraporti vaheversioon peab sisaldama kõikide andmete analüüsi ja sünteesi,

et tellija saaks kõikidele uurimisküsimustele vastuse ning nende põhjalt planeerida

7 Kui üks lapsevanematest keeldub intervjuud andmast või on peres näiteks konfliktne olukord, lapse üks

vanematest viibib välismaal vms, võib ka intervjuu põhjendatult läbi viia eraldi. Eelistatult tuleks intervjuud läbi

viia korraga ema ja isaga.

poliitikaettepanekuid vanemahüvitise ja peretoetuste tervikanalüüsi. Lõppraporti vaheversioon

ei pea veel sisaldama sisukorda, kokkuvõtet jne.

3.5. Uuringutulemuste esitlus

Töövõtjal tuleb arvestada töö tulemuste kuni kahe tutvustuse läbiviimisega, üks neist

ekspertide ringis sisuanalüüsi valmimisel vaheraporti esitamise järgselt ja teine pärast

lõppraporti heakskiitmise järgselt meediale ja/või avalikkusele. Selleks tuleb töövõtjal ette

valmistada esitlus slaididel (soovitavalt PowerPoint või samaväärses formaadis) ning esitada

see tellijale eelnevaks tutvumiseks elektrooniliselt vähemalt 3 tööpäeva enne esitluse

toimumist.

Pakkujal on ühtlasi ka valmisolek esitleda uurimistulemusi meedias vastavalt Tellija juhistele

ja vajadusele. Valmidus hõlmab koostada kuni kolm meediakajastust, blogipostituse, intervjuu

või arvamusartikli vormis, ning avaldada need Tellijaga kokku lepitud väljaandes ja ajal.

Pakkuja kinnitab, et tagab esitatava materjali kvaliteedi ja vastavuse kehtivatele eetika- ning

õigusnormidele. Mõlemad osapooled leppivad kokku sellekohase koostöö ja avaldamise

täpsed tingimused eraldi kirjalikus kokkuleppes.

Töö tulem on esitlusslaidid, läbiviidud esitlus(ed) ning kuni kolm meediakajastust eelnevalt

kokkulepitud vormis.

4. Tööde teostamise orienteeruv ajakava, etapid ja tegevused

Veebruar 2024 – pakkumiste esitamine, hindamine, lepingu sõlmimine.

I etapi tööd märts-juuni 2024:

 Uuringuinstrumentaariumi koostamine, intervjueeritavate värbamine, intervjuude

läbiviimine ja sisuanalüüsi koostamine.

 Esimese etapi tulem on lõppraporti vaheversiooni esitamine ja sisuanalüüsi tulemuste

tutvustamine ekspertide ringis.

 Kuna esimeses etapis tehtavad tööd on sisendiks vanemahüvitise ja peretoetuste

tervikanalüüsile, siis hankija ei näe selles etapis võimalusi ajakava muutmiseks.

II etapi tööd juuli-september 2024:

 Lõppraporti kõikide osade kirjutamine ja esitamine tellijale. Tellija tagasiside

lõppraportile.

 Teise etapi tulem on tellijaga kooskõlastatud lõppraport ja läbiviidud esitlus(ed) ja

tutvustused avalikkusele.

III etapp töö esitlemine ja meediakajastused september-oktoober 2024

 Uuringu esitlemine avalikkusele ja kokkulepitud meediakajastuste tegemine.

5. Ootused koostööle projekti käigus

Projekti tiheda ajakava tõttu projekti esimeses etapis informeerib töö läbiviija tegevustest, sh

valimi täitumisest ja intervjuude tegemisest, tellijat iganädalaselt ning annab tellijale teada nii

edusammudet kui takistusest tööde läbiviimisel. Kõik projekti käigus läbiviidavad peamised

tegevused ja valmivad materjalid kooskõlastatakse tellijaga. Uuringu instrumentaariumi

kooskõlastamiseks tellijaga arvestab töö läbiviija vähemalt kolm tööpäeva, vaheraporti

kommenteerimiseks vähemalt viis tööpäeva ja lõppraportile tagasiside andmiseks vähemalt

kümme tööpäeva.

6. Nõuded pakkumuse tehnilisele lahendusele

Pakkumuse tehniline lahendus peab sisaldama:

1. Vabas vormis kirjeldust, kuidas pakkuja mõistab väikehanke eesmärke ja hankega

seotud erinevaid ülesandeid ning milline on pakkuja valmisolek selleks vajalikke töid

teostada.

2. Uurimisrühma, koostöö ja rollide vabas vormis kirjeldust, mida pakkuja peab vajalikuks

hanke eesmärkide täitmiseks.

3. Metoodika kirjeldust, sh vastajate privaatsust ja andmekaitset puudutavad pakkuja

põhimõtted ja tegevused.

4. Uuringu ajakava nädala täpsusega, kus on näidatud vastutajad ja koostöö tellijaga.

5. Võimalike riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldust koos maandamismeetmete

eest vastutajate nimedega, arvestades mh lepingu kestust. Adresseeritud peab olema

risk, et ei õnnestu soovitud hulka ja tüüpi peresid etteantud ajaraamis leida ja

intervjueerida.

7. Nõuded uurimisrühmale

Uurimisrühm peab katma järgnevad rollid ja nende rollidega seotud ülesanded:

 Projektijuht vastutab rühma komplekteerimise ja terviku, samuti kõigi tegevuste

korralduse ja osapoolte koostöö eest, arvestades iga uurimisrühma poolt hankelepingu

alusel tehtava töö nõudeid ja eripärasid. Sealhulgas osaleb ta tegevuste korraldajana

projekti vahekohtumistel ning vastutab kõigi väljundite korrektse vormistamise, sisulise

õigsuse, keelelise korrektsuse ja tellijale õigeaegse üleandmise eest. Samuti on

projektijuht tellija peamiseks kontaktisikuks lepingu täitmise osas, andes vajadusel

tagasisidet nii uuringu tegevuste kvaliteedi, andmekaitse nõuete täitmise kui muudel

olulistel teemadel ning vajadusel kaasates tellija-töövõtja vahekohtumistele ka teisi

uurimisrühma liikmeid.

Projektijuhi nõue: sotsiaalteadusliku uuringu projektijuhtimise kogemus uuringus, mis on

avaldatud 2019-2023

 Uuringujuhi ülesandeks on intervjuude ettevalmistus ja intervjueerijate toetamine, s.h

uuringus osalejate värbamine erinevate valimikriteeriumide järgi ning muud intervjueerimist

ettevalmistavad ja jooksvalt toetavad tegevused, mis seostuvad osalejatega. Uuringujuht

peab olema suuteline tegema värbamistööd ning ka hiljem vajadusel suhtlema osalejatega

andmekogumise teemadel nii eesti kui vene keeles.

Uuringujuhi nõue: kvalitatiivuuringu värbamistöö ja läbiviimise kogemus uuringus, mis on

avaldatud 2019-2023

 Analüütiku peamiseks ülesandeks on teostada süvaintervjuude kaudu kogutud andmete

põhjal analüüs. Analüütikul on terviklik sisuline arusaam projekti eesmärkidest,

metoodikatest ja soovitud tulemustest.

Analüütiku nõue: kvalitatiivuuringu sisuanalüüsi koostamise kogemus uuringus, mis on

avaldatud 2019-2023

 Intervjueerija ülesandeks on intervjuude läbiviimine peredega vastavalt pool-

struktureeritud intervjuukavale ja intervjuu salvestamine.

Intervjueerija nõue: intervjueerimise kogemus sotsiaalteaduslikus uuringus, mis on

avaldatud 2019-2023.

Tellija näeb, et neid rolle katab minimaalselt 3 inimest. Üks inimene ei tohi olla rohkem kui

kahes rollis. Näiteks projektijuht võib täita näiteks ka uuringujuhi ülesandeid eeldusel, et

projektijuht katab uuringujuhi pädevuse. Analüütikud võivad ka intervjuusid läbi viia eeldusel,

et analüütik katab ka intervjueerija pädevuse. Uurimisrühma suurus ja tööde jaotus rühmas

peab tagama selle, et tööd teostatakse õigeaegselt.

Lisa 3

Väikehange

Vanemahüvitist jagavate perede kogemused Intervjuu kava

1. Otsus vanemapuhkusele jääda  Kuidas sündis otsus jääda vanemapuhkusele?

Teie olete jaganud vanemapuhkust, palun rääkige, kuidas see otsus sündis? *Kui peres on mitu last, siis tuleks täpsustada: Kas te jagasite vanemapuhkust noorima lapse või mõlema/ kõigi laste puhul? Kuidas see / need otsused sündisid?  Kas vanemapuhkusele jäämine oli esmakordne ema jaoks / … isa jaoks?

 Kust saite infot vanemahüvitise jagamise võimaluse kohta?

 Kas olite kuulnud teiste vanemate kogemusi vanemahüvitise jagamise kohta?

 Millised peamised argumendid toetasid otsust vanemahüvitist jagada?

 Millised olid kõhklused vanemahüvitise jagamise osas?

2. Töö- ja pereelu ühitamine

 Kas te töötasite enne vanemapuhkusele jäämist ja kuidas suhtus tööandja / töökaaslased vanemapuhkusele jäämisesse?

 Töökogemused enne lapse sündi

 Milliseid tööalaseid ettevalmistusi tegite kumbki vanemapuhkusele jäämiseks?

 Millised kokkulepped sõlmisite tööandjaga?

 Kas ettevalmistused isa vanemapuhkuseks erinesid ema omadest?

 Kuidas tajusite tööandja /äri-või koostööpartnerite suhtumist vanemapuhkuse otsusele?

 Kas ja mil määral jätkate kumbki töötamist oma vanemapuhkuse ajal?

 Millised on töö- ja pereelu ühitamise võimalused , nt kaugtöö või paindliku tööaja

võimalused (sh koormuse reguleerimine)?

 Kas on esinenud ja kuidas olete toime tulnud töö- ja pereelu ühitamise

ootamatustega, näiteks tööga seotud ootamatud kohustused vanemapuhkuse ajal,

või tööks kavandatud ajal mõni ootamatus seoses lapsega?

3. Vanemapuhkuse kogemus ja töötamine

 Milline on teie kummagi vanemapuhkusel viibimise kogemus, kui kaua olite vanemapuhkusel, mis oli erinev isa ja ema vanemapuhkusel viibimise ajal? Kas oli, milliseid väljakutseid või üllatusi koduses või tööelus?

 Kui kaua vanemapuhkus kestis / on plaanitud kestma?

 Mida teeb / plaanib teha ema isa vanemahüvitise saamise ajal?

 Töötab / on võtnud töötuks / õpib / hoolitseb lapse eest vms?

 Kas lapse ema on isa vanemahüvitise saamise ajal ravikindlustatud?

 Mis alusel olete kindlustatud?

 Kuidas saite info ravikindlustuse võimaluste kohta?

Küsimused, kui lapse ema on olnud isa vanemahüvitise ajal töötu:

 Kas on töötukassas töötuna registreeritud ja otsib aktiivselt tööd?

 Missugust tööd otsite (osaajaga, täiskoormusega)?

 Mis takistab töö leidmist või tööle asumist (nt sobiva töökoha puudus, lapsehoiuvõimaluste

puudus vms)?

 Kui tuleb välja, et ei otsi aktiivselt tööd, siis mis ajendil töötukassa poole pöördusite (nt

ravikindlustus, soov osaleda koolitusel vms)?

 Kas saate töötukassast töötutoetust või kindlustushüvitist?

 Milliseid muudatusi tõi kaasa vanemapuhkus nii puhkusel oleva vanema kui teise vanema

tööellu?

 Kuidas mõjus emapuhkus emale ja isale?

 Kuidas mõjus isapuhkus emale ja isale?

 Kuidas mõjus vanemahüvitise jagamine nii emale ja isale?

4. Hoolduskoormuse jagamine

 Kuidas jagasite/ jagate koduseid töid, pereasjade ja lapse eest hoolitsemise kohustusi

kummagi vanemapuhkuse ajal? Kas isa ja ema vanemapuhkuse ajal oli jaotus erinev või

muutus? Kuidas jagasite lapse/lastega seotud hoolduskoormust (lapse eest hoolitsemise

kohustusi) ja majapidamistöid vanemapuhkuse ajal?

 Kas teil oli konkreetne plaan või kas olete arutanud plaani hoolduskoormuse

/majapidamistööde jagamiseks?

 Millised olid kummagi vanema vastutused lapse eest

hoolitsemisel/majapidamistööde tegemisel?

 Kuidas jaguneb hoolduskoormus/majapidamistööde tegemine teie vahel päeva

jooksul? Kirjeldage enda jaoks tavalist päeva, kas see erineb kuidagi nt

nädalavahetusest?

 Kas hoolduskoormuse/majapidamistööde jagunemisel muutus midagi, kui

vahetasite vanemahüvitise saajat?

 Kas kasutasite lisa-abi lapse/laste eest hoolitsemisel/majapidamistöödel?

5. Tulevikuplaanid ja õppetunnid

 Millised on teie ühised ja isiklikud tulevikuplaanid pereelus, töös, hariduses või muus valdkonnas?

 Millised on kummagi teie tööelu tulevikuplaanid?

 Kuidas on lapse sünd seda mõjutanud?

 Kuidas plaanite hoolduskoormuse jagamist tulevikus?

 Kuidas plaanite töö-pereelu tasakaalu tulevikus hoida?

 Millised on olulisemad õppetunnid, mida vanemapuhkusel olek on andnud perele/lapsele?

 Kas jagatud vanemapuhkus aitas õppida omavahel

hoolduskoormuse/majapidamistööde jagamist või töö-pereelu tasakaalus

hoidmist?

 Mida oleksite tahtnud ideaalis teha teistmoodi oma vanemapuhkust jagades ja mis takistas seda tegemast? Millised soovitused või õppetunnid jagaksite teistele, kes kaaluvad isa vanemapuhkuse või hoolduskoormuse jagamist?

6. Riigi tugi

Mis te arvate, kas riigil oleks võimalik ja kuidas paremini panustada väikelastega perede

heaollu, soodustada kuidagi paremini töö- ja pereelu ühitamist või perede toimetulekut?

 Millist täiendavat tuge võiks riik pakkuda väikelastega peredele?

 Et hõlbustada hoolduskoormuse jagamist

 Töö-pereelu tasakaalu

 Majanduslikku hakkamasaamist

 Kas praegune Eesti vanemahüvitise süsteem vastab teie pere vajadustele?

Lisa 4

Väikehange

Väikehange „Vanemahüvitist jaganud perede kogemused“ hindamiskriteeriumite kirjeldus Hankija on määranud hankelepingu maksumuse ja hindab pakkumusi üksnes kvalitatiivsete

kriteeriumite alusel.

Tehniline lahendus – 80 punkti

Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse viie alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise

lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 1-5

kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel ja jagamisel

hindajate arvuga. Maksimaalne punktide arv on 80.

1. Pakkuja tõlgendus uuringu eesmärgist ja ülesannetest– max. 20 punkti

Uuringu eesmärk ja ülesanded on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja

põhjendatud. Lisaks pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis

annavad uuringule lisandväärtust ja mida tellija ei osanud algsesse

ülesandepüstitusse lisada. Esitatu ületab tellija tehnilises kirjelduses esitatud

minimaalseid ootusi.

20 punkti

Uuringu eesmärk ja ülesanded on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning

põhjendatud ning vastab tellija ootustele. Pakkuja ei paku välja olulisi

omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis ei anna tellija hinnangul

olulist lisaväärtust.

15 punkti

Uuringu eesmärk ja ülesanded on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja vastavad

üldjoontes tellija ootustele. Tellijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud

küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised.

5 punkti

Uuringu eesmärgi ja ülesannete lahti mõtestamisel on olulisi puudujääke.

Esitatu põhjal ei saa tellija olla kindel, et pakkuja tuleks toime projekti eduka

läbiviimisega.

1 punkt

2. Analüüsi läbiviimise metoodika kirjeldus, sh andmekaitse ja uurimiseetika

kirjeldus- max. 20 punkti

Metoodika koos andmekaitse ja uurimiseetika põhimõtetega on selgelt ja

arusaadavalt ning üksikasjalikult lahti kirjutatud. Kasutatav metoodika lähtub

üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest ning uuringu eesmärgist ja

ülesannetest. Lisaks hankedokumendis nõutule on välja pakutud omapoolseid

täiendavaid lisalahendusi metoodikale, mida hankija peab põhjendatuks ja/või

mis annavad lisaväärtust ja võimaldavad analüüsi eesmärke veelgi tõhusamalt

saavutada.

20 punkti

Metoodika koos andmekaitse ja uurimiseetika põhimõtetega on selgelt ja

arusaadavalt ning üksikasjalikult lahti kirjutatud. Kasutatav metoodika lähtub

üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest ning uuringu eesmärgist ja

15 punkti

ülesannetest. Lisaks hankedokumendis nõutule ei ole pakutud omapoolseid

täiendavaid lisalahendusi metoodikale või on pakutud lahendused, mida

hankija ei pea põhjendatuks ja/või mis ei anna lisaväärtust analüüsi

eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks.

Metoodika ja/või andmekaitse ja uurimiseetika põhimõtete kirjelduses esineb

puudujääke ja ebatäpsusi, kuid need pole põhimõttelised või ei sea tellija

hinnangul peamisi uurimisülesandeid ohtu.

5 punkti

Metoodika ja/või andmekaitse ja uurimiseetika põhimõtete kirjelduses esineb

puudujääke ja/või probleeme, mistõttu esineb tellija hinnangul potentsiaalne

oht hankelepingu rikkumiseks.

1 punkt

3. Uurimisrühma rollijaotus ja koosseis – max. 10 punkti

Uuringurühma kirjelduses on detailselt ja põhjendustega välja toodud, milliseid

ülesandeid iga meeskonnaliige täidab. Kirjeldatud tööjaotus võimaldab uuringu

tähtajaliselt ja kvaliteetselt valmis saada.

10 punkti

Uuringurühma kirjelduses või tööjaotuses esinevad üksikud puudujäägid või

vastuolud, kuid need pole põhimõttelised või ei sea tellija hinnangul uuringu

eesmärgi täitmist ohtu.

5 punkti

Uuringumeeskonna ja selle tööjaotuse kirjeldus on üldsõnaline või pole

ammendav. Tellijal ei kujunenud esitatud pakkumuse alusel kindlat

veendumust, et pakkuja suudab uuringu kvaliteetselt ja õigeaegselt teostada.

1 punkti

4. Uuringu käigus esineda võivad riskid ja nende maandamise kava (koos

vastutajatega)8 – max. 10 punkti

Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske,

mis võivad projekti käigus ette tulla (sh riski, et ei õnnestu soovitud hulka ja

tüüpi peresid etteantud ajaraamis leida ja intervjueerida) ning väljapakutud

maandamise võtted veenavad tellijat. Lisatud on vastutavad isikud.

10 punkti

Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad

projekti käigus ette tulla ning nende maandamise plaani. Tellijal tekivad

üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/v riskide maandamise

meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised.

5 punkti

Riske ja/v nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt või pole

maandamismeetmed veenvad, millest tulenevalt pole tellijal võimalik

pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad

maandatud.

1 punkt

8 Taotleja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimisrühma liikmete nimed, kes vastutavad iga riski

maandamise eest.

5. Uuringu ajakava, vastutajad ja koostöö tellijaga– max. 20 punkti

Ajakavas on tegevused esitatud detailselt ja kirjeldatud nädala täpsusega. Iga

tegevuse juures on märgitud vastutajad ja nende rollid. Pakutud ajakava ja

vastutuse jaotus on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja

põhjendatud. Selgelt on kirjeldatud ja ajakavaliselt esitatud koostöö tellijaga,

mis vastab tehnilises kirjelduses esitatud ootusele.

20 punkti

Üldjoontes on tegevused esitatud ja kirjeldatud. Iga tegevuse juures on

märgitud vastutajad ja nende rollid. Pakutud ajakava ja vastutuse jaotus on

hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja põhjendatud. Üldjoontes on

kirjeldatud ja ajakavaliselt esitatud koostöö tellijaga.

15 punkti

Esineb puudujääke ajakavas kirjeldatud tegevuste detailsuses, vastutuses või

rollides, kuid need pole põhimõttelised. Pakutud ajakava ja vastutuse jaotus on

hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja põhjendatud.

10 punkti

Esineb olulisi põhimõttelisi puudujääke ajakavas kirjeldatud tegevuste

detailsuses, vastutuses või rollides. Tellija hinnangul esineb potentsiaalne oht

hankelepingu täitmiseks.

1 punkti

Pakkumuste hindamine

1. Pakkumuste lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme pakkujatest sõltumatu

hindaja poolt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest

ning esitavad iga tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile antud hinde kohta lühikese

kirjaliku põhjenduse.

2. Vajadusel võivad hindajad pakkumusi omavahel võrrelda.

3. Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja

leitakse hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumuse

väärtuspunktid).

4. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete

väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on

omistatud hindamiskriteeriumi 1. eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka selle eest

saadud väärtuspunktid on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele

on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 5. eest. Kui ka hindamiskriteeriumi 5.

punktisummad on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on

omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 2. eest. Kui ka siis on pakkumuste

punktisummad võrdsed korraldab tellija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise,

võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise

juures viibida.

5. Kui parim pakkumus saab tehnilise lahenduse eest vähem kui 55 punkti või vähemalt ühes

hindamiskriteeriumis minimaalse arvu punkte, on hankijal õigus tunnistada väikehange

kehtetuks.

Lisa 5

Väikehange

TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-7.1/328-1 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt 20-25 süvaintervjuu läbiviimine vanemahüvitist jaganud peredega ning kogutud materjali sisuanalüüs koostamine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud väikeostu dokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad esimese etapi tööd hiljemalt 4 kuud

pärast lepingu sõlmimist ja teise etapi tööd 7 kuud pärast lepingu sõlmimist ning kolmanda etapi tööd 8 kuud pärast lepingu sõlmimist:

I etapp – uuringuraporti vaheversiooni esitamine ja esialgsete tulemuste tutvustamine ekspertide ringis. II etapp – uuringuraporti lõppversiooni esitamine. III etapp - tulemuste tutvustamine avalikkusele ja meediakajastuste tegemine.

2.2. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku.

3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 25000 eurot,

millele lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti

alusel esitatud arve alusel etapiti: 75% pärast esimese etapi tööde teostamist, 15% pärast teise etapi tööde teostamist ja 10% pärast kolmanda etapi teostamist.

3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja:

4.1.1. tagama, et töö teevad taotluses nimetatud uurimisrühma liikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt väikehanke dokumentides sätestatud tingimustele samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud;

4.1.2. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik taotluses esitatud uuringu läbiviimise metoodikast tulenevalt.

4.1.3. vastajate nõusolekud ja salvestised ja nende põhjal koostatud transkriptsioonid säilitama spetsiaalses turvatud veebikeskkonnas kuni 3 kuud pärast lepingu

lõppemist, mille järel andmed hävitatakse ning töövõtja ja tellija allkirjastavad andmete hävitamise kohta akti.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Age Viira,

tel 59107348, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja

perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – töövõtja pakkumus koos aja- ja tegevuskavaga; 6.2. Lisa 2 - [muud vajalikud lisad].

7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]