Kiri

Töö nr.:

Töö nimetus:

Ehitise aadress:

Köide nr. / Köiteid kokku:

Köite nimetus:

Köite koostaja:

Staadium:

Versioon:

Koostatud / muudetud:

2024_VLL

ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Valli, Üksnurme küla, Saku vald, Harju maakond

1 / 1

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI

Jaan-Kristjan Kaalma

Eelprojekt

1

28.06.2024

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

SELETUSKIRJA SISUKORD

1 ÜLDANDMED ................................................................................................................ 4

PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ............................................................................................................................... 4 ALUSDOKUMENDID................................................................................................................................................ 4 NORMDOKUMENDID .............................................................................................................................................. 4

2 OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 4

3 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS ................................................................................... 5

HOONE PAIKNEMINE, PLANEERINGU PIIRANGUD ........................................................................................................... 5 HOONE EHITUSETAPID JA LAIENDAMISE VÕIMALUSED ................................................................................................... 5 HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONTSEPTSIOON ............................................................................................................... 5 ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA ............................................................................................................................. 5 HOONE RUUMID .................................................................................................................................................... 5

4 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED .......................................................... 6

ÜLDINE ............................................................................................................................................................. 6 VUNDAMENT ........................................................................................................................................................ 6 PÕRAND PINNASEL ............................................................................................................................................... 6 VAHELAED, KATUSLAGI, KATUS ........................................................................................................................... 6 VÄLISSEINAD ....................................................................................................................................................... 6 SISESEINAD ......................................................................................................................................................... 6 AVATÄITED .......................................................................................................................................................... 6 VARIKATUSED, RÕDUD, TERRASSID JA TEISED HOONE VÄLISKONSTRUKTSIOONID ............................................................... 7 SISEARHITEKTUUR ................................................................................................................................................ 7

5 JÄÄTMEKÄITLUS .......................................................................................................... 7

6 HOONE TEHNILISED ANDMED ...................................................................................... 8

7 KONSTUKTIIVNE LAHENDUS ........................................................................................ 9

NORMDOKUMENDID ......................................................................................................................................... 9 TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS ........................................................................................................... 10 TEOSTUSKLASS JA JÄRELVALVE .................................................................................................................... 10 KOORMUSED: ................................................................................................................................................. 10 LUMEKOORMUS ............................................................................................................................................. 10 TUULEKOORMUS ............................................................................................................................................ 10 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDISED TOLERANTSID JA KVALITEEDI KLASSID ............................................. 11 TERASKONSTRUKTSIOONID ........................................................................................................................... 11 HOONE KANDESKELETT .................................................................................................................................. 11

HOONE KANDEELEMENDID ............................................................................................................................. 11 HOONE ÜLDJÄIKUS ......................................................................................................................................... 11 VUNDAMENT .................................................................................................................................................. 11 VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID NING PÕHILISED PIIRDETARINDID ........... 11

8 KÜTE ........................................................................................................................... 12

KESKKONNAMÕJUD ....................................................................................................................................... 13

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

9 VENTILATSIOON ......................................................................................................... 13

ARVUTUSLIKUD ÕHUVOOLUHULGAD JA RUUMIDE ÕHUVAHETUS................................................................... 13 ÜLDISED NÕUDED VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE KVALITEEDILE .................................................................... 14 VENTILATSIOONI KIRJELDUS .......................................................................................................................... 15 VENTILATSIOONIAGREGAADID ........................................................................................................................ 15 ÕHUKANALID .................................................................................................................................................. 15 LÕPPELEMENDID ............................................................................................................................................ 15 ISOLATSIOON ................................................................................................................................................. 15 REGULEERKLAPID .......................................................................................................................................... 16 ÕHUHAARDED JA HEITÕHU VÄLJAVISKED ...................................................................................................... 16

MÜRASUMMUTUS .......................................................................................................................................... 16 KESKKONNAMÕJUD ....................................................................................................................................... 16

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

1 ÜLDANDMED

PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS

Antud seletuskiri käsitleb eelprojekti mahus üksikelamu (11101) ja abihoone (12744) ehitusprojekti.

ALUSDOKUMENDID

1.2.1 Lähteandmed

- Tellija lähteülesanne

- Saku Vallavalitsuse esitatud projekteerimistingimused.

- Saku valla üldplaneening

1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid

- A GEO OÜ poolt 11.01.2024 koostatud topo-geodeetiline uuring Harju maakod Saku vald Üksnurme küla Valli’’

töö nr 24004.

NORMDOKUMENDID

- EV Riigikogu poolt 11.02.2015 aastal vastu võetud seadus „Ehitusseadustik1“

- Majandus- ja taristuministri poolt 17.07.2015 aastal vastu võetud määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

- Sotsiaalministri 4.03.2002.a. määruse nr. 42 “ Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamustes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

- Siseministri poolt 30. märts 2017. aastal vastu võetud määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- Siseministri 30. august. 2010. a vastu võetud määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele,

nende valikule, paigaldusele, tähistamisele, ja korrashoiule”;

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“

- EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

- EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

- EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

- EVS 842:2003 “Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

- EVS 932:2017 "Hoone ehitusprojekt"

- EVS-EN 14351-1:2006+A1:2016 Aknad ja välisuksed.

- Eesti projekteerimisnorm EPN 15.1 " Ehitise tööiga"

- ET-kartoteek. Eesti ehitusalased normdokumendid;

- ETF-kartoteek. Soome RT kataloogi lühendatud variant, üldehitusalased normatiivid, seadusandlus,

projekteerimisjuhised, tootekaardid;

- Eesti Standard RYL-2000 Ehitustööde üleüldised kvaliteedinõuded (Maa RYL 2010, Tarindi RYL 2010, Sisetööde

RYL 2013, Maalritööde RYL 2012)

2 OLEMASOLEV OLUKORD

Kinnistul ei paikne ühtegi hoonet ega rajatist.

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

3 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS

HOONE PAIKNEMINE, PLANEERINGU PIIRANGUD

Valli kinnistule projekteerutud üksikelamu ja abihoone paiknevad detailplaneeringuga määratud ehitusalas.

Üksikelamu paikneb kinnistul ehitusala sissesõidutee poolsel osal ja abihoone jääb elamu kõrvale.

Ehitusalas paikneb üksikelamu pikema küljega risti sissesõiduteega ja abihoone paikneb pikema küljega paralleelselt

Rahula-Saku teega.

HOONE EHITUSETAPID JA LAIENDAMISE VÕIMALUSED

Üksikelamu ja abihoone rajatakse ühes etapis.

HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONTSEPTSIOON

Üksikelamu ja abihoone on ühekorruselised mahud. Üksikelamu on põhimõtteliselt ristküliku kujulise põhiplaaniga,

ühekorruseline lamekatusega maht. Ruumiprogrammiliselt paikneb hoones garaaž, kolm magamistuba, pesuruum duši,

vanni ja saunaga, köök-elutuba, dušš WC-ga ning kabinet. Peasissepääs ja garaažiuks jäävad Elupuu tee poolsesse külge.

Üksikelamu arhitektuurne lahendus on rahulik ja tagasihoidlik. Fassaadi viimistluseks on tume dekoratiivkivid.

Katusekattematerjaliks on PVC rullmaterjal .

Abihoone on ristküliku kujulise põhiplaaniga, ühepoolse madala kaldega katusega. Ruumiprogrammiliselt paikneb

abihoones kaks ruumi. Üks abiruumi ja üks panipaiga osa. Abihoone arhitektuurses lahenduses jälgitakse, et abihoone

harmoneeruks üksikelamuga. Sellest tulenevalt kasutatakse abihoone juures samu materjale, mida on kasutatud

üksikelamu juures. Kui üksikelamu peamiseks fassaadi viimistluseks on tume dekoratiivkivi, siis sama viimistlus tuleb ka

abihoonele. Abiruumide osas on katusekattematerjaliks sammuti PVC rullmaterjal.

Üksikelamu ja abihoone vastavad detailplaneeringu tingimustele:

- DP ütlleb, et kinnistul võib olla kaks hoonet – üksikelamu ja abihoone. Projektiga nähakse kinnistule ette üks

üksikelamu ja abihoone.

- DP ütleb, et suurim lubatud ehitisealune pind krundil on kuni 400 m². Projektiga käsitletavate hoonete ehitisealune

pind on 398,1 m 2

.

- DP ütleb, et põhihoone kõrgus maapinnast võib olla kuni 9m ja abihoone kuni 6m. Projektiga on üksikelamu kõrgus

5,3m ja abihoone kõrgus 4,5 m.

- DP ütleb, et katusekalle peaks olema 0 0

-45 0

ja keskkonnaga arvestav. Projektiga on üksikelamu katusekalle 2 0

ning abihoone katusekalle 2 0

ja ühepoolse kaldega.

ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA

3.4.1 Ruumide loomulik valgustus

Üksikelamu ja abihoone kõikides ruumides on tagatud piisavalt päevavalgust ning valgusavad on suuremad kui määruses

ja standardis sätestatud miinimumnõuded.

3.4.2 Päikesekaitse

Hoone akendele ei ole ette nähtud päikesekaitset. Ei ole vajadust.

3.4.3 Ruumide sisekliima

Loomulik või sundventilatsioon peab tagama küllaldase õhuvahetuse kõikides üksikelamu ruumides. Küttekehad peavad

olema kergesti puhastatavad. Ruumides on loomulik ja kunstlik valgustus. Enamustes abi-, hoiu- ja hügieeniruumides on

nii loomulik kui ka kunstlik valgustus. Kunstlik valgustus peab tagama normile vastava ühtlase ja hajutatud valgustatuse.

Tagatud on inimeste ohutus ja mugavus ning tähelepanu on pööratud energiatõhususele. Ruumide temperatuuri on

võimalik reguleerida. Tagatud on õhu ringlus ventilatsiooni abil.

HOONE RUUMID

- Projekteeritavas üksikelamus on ruumide uksed peamiselt lävepakkudeta või siis madaldatud lävepakkudega.

- Põrandakatete valikul on lähtutud, et need oleks libisemiskindlad, aluspõranda külge tugevasti kinnitatud ja ei

tohi tekitada staatilist elektrilaengut.

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

4 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED

ÜLDINE

Üksikelamu esimese korruse „puhta“ põranda suhtelisele kõrgusmärgile ±0,000 vastab absoluutne kõrgusmärk ABS

+35.55.

Abihoone esimese korruse „puhta“ põranda suhtelisele kõrgusmärgile ±0,000 vastab absoluutne kõrgusmärk ABS

+35.55.

Üksikelamu vundamendiks on lintvundament. Vundament rajatakse 250 mm laiusest väikeplokist. Vundament

soojustatakse EPS soojustusega (150mm) ja sokkel krohvitakse.

Abihoone vundament on lintvundament. Vundament rajatakse 190 mm laiusest väikeplokist ja krohvitakse.

Üksikelamu seinad on väikeplokk seinad, mis soojustatakse. Fassaad kaetakse dekoratiivkiviga.

Üksikelamu ja abihoone põrand rajatakse maapinnale raudbetoonpõrandana. Põranda alla paigaldatakse soojustus.

Üksikelamu ja abihoone katusekonstruktsioon on katusefermidest. Katusekatteks on PVC (Protan).

VUNDAMENT

Üksikelamu ja abihoone vundamendiks on väikeplokist lintvundament.

Üksikelamu vundament on 250 mm paksusest väikeplokist, soojustatakse EPS120 perimeeteriga, 150mm.

PÕRAND PINNASEL

Üksikelamu põrandakonstruktsiooniks on raudbetoonplaat. Raudbetoonplaadi alla paigaldatakse EPS soojustus. EPS

soojustus paigaldatakse tihendatud liivalusele. U=0,10 W/m 2

K.

Abihoone põrandakonstruktsiooniks on raudebetoonplaat. Plaadi alla paigaldatakse EPS soojustus.

VAHELAED, KATUSLAGI, KATUS

Katuslagi moodustub katusefermist ja on soojustatud puistevillaga. Katusekatteks on PVC. U=0,06 W/m 2

K

VÄLISSEINAD

Üksikelamu välisseina kandvaks konstruktsiooniks on Bauroc Classic väikeplokk. Väikeplokk soojustatakse 200mm

paksuse kivivillaga ja kaetakse dekoratiivkibiga.

U=0,13 W/m 2

K

Abihoone välisseina kandvaks konstruktsiooniks on sammuti Bauroc väikeplokk. Väikeplokk soojustatakse ja viimistletakse

dekoratiivkiviga.

Täpsem lahendus vt ARH joonised.

SISESEINAD

Üksikelamu kandvad ja mittekandvad siseseinad rajatakse väikeplokist.

Abihoone kandvad ja mittekandvad siseseinad rajatakse väikeplokkidest.

Täpsem lahendus vt ARH joonised.

AVATÄITED

4.7.1 Aknad

- Üksikelamul ja abihoonel kasutatakse alumiinium aknaid.

- Akna soojusjuhtivus U<0,72 W/m²*k

- Klaaspaketi soojusjuhtivus U=0,5 W/m²*k

- 3x klaaspakett; topeltselektiiv, karastatud

- Helipidavus vähemalt 35dB.

- Üksikelamu ja abiruumi aknaraami toon väljast on tumehall (RR23, RAL7016). Aknaplekk tsingitud ja värvitud,

Toon: tumehall RAL 7016.

- Vihmaveeplekid t=0,6mm, tsingitud ja värvitud. toon: tumehall RAL 7016.

- Hinged ja käepide tootja standardi järgi.

- Õhulekete vältimiseks ja niiskustõkkeks kasutada akna paigaldamisel akende siseseinte vuukide katmisel

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

spetsiaalset linti, näiteks Soudal Window System või analoog.

4.7.2 Välisuksed

- Üksikelamu peasissepääsu uks on klaasiga metall uks.

- Välisuste soojusjuhtivus U-1,22 W/m²*k

- Klaaspaketi soojusjuhtivus 0,5 W/m²*k

- 3x klaaspakett; karastatud, sisemine klaas on lamineeritud.

- Välisuste toon seest ja väljast RAL 7016.

- Kõikide uste lävepakud max 20mm

4.7.3 Vaheuksed

Ruumide uksed on klaasitud või tumma lehega puitraamil sileservaga siseuksed või metalluksed.

VARIKATUSED, RÕDUD, TERRASSID JA TEISED HOONE VÄLISKONSTRUKTSIOONID

Üksikelmule rajatakse klaasist terrass.

SISEARHITEKTUUR

Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama toote valmistaja poolt toote paigaldamiseks antud juhistele.

Tööde teostamine vastavalt SisetöödeRYL 2013 nõuetele.

Sisearhitektuur lahendatakse eraldi projektiga.

5 JÄÄTMEKÄITLUS

Hoovi, värava äärde on kavandatud prügikonteinerid, kuhu tuleb jäätmed koguda vastavalt kehtivale

Jäätmehoolduseeskirjale ning jäätmevedu teostava firmaga sõlmitud kokkuleppele. Jäätmete kogumine planeeritaval

maa-alal lahendatakse vastavalt Saku Valla jäätmekavale 2022-2026.

Jäätmete kogumine ehitustööde ajal

Ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad: kõik eritüübilised konteinerid peavad

olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud; kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste

ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on

instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda

täitma; jäätmekonteinerid tuleb paigutada oma kinnistu piiridesse; puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse;

kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse; mustmetall peab olema

välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse; mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale; mahukad

detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt (juhul kui segavad liikumist objektil või asuvad linnamaal); värviline metall

kogutakse eraldi konteinerisse; mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi

konteineritesse; klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse; pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning

ladustatakse vastavatesse ladustamiskohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks; ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi

konteineritesse; ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.

Jäätmete edasine suunamine:

Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse (näiteks metalltalad, puitpalgid, ehituskivid ja -tellised jt) või kõrvaldatakse nt Väo

paekarjääri ladustamispaigas (inertsed jäätmed nagu krohvi-, kipsi-, betoonijäätmed jt) vastavalt ladustuskoha

kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või

Keskkonnalubade infosüsteemis registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult

isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud

Keskkonnalubade infosüsteemis. Ehitustööde üleandmisel tuleb esitatavale dokumentatsioonile kohustuslikus korras

lisada keskkonnaameti vormikohane õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või Keskkonnalubade infosüsteemis

registreeritud isikule. Ohtlike jäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; rakendama

kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite

paigutamiseks; kooskõlastama linnaosa valitsusega, transpordiametiga ja kommunaalametiga jäätmekonteinerite

paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklasse; kooskõlastama linnaosa valitsusega jäätmekonteinerite

paigutamise parkidesse või haljasalale; tagama, et kinnistul või krundil oleks eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete

ja ohtlike jäätmete kogumiseks; teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesolevas

jäätmekavas ja eeskirjades sätestatust.

Kõik vanad torud ja kaablid tuleb tööde ulatuses likvideerida ning üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele

käitlemiseks. Torude ja muude jäätmete jätmine maa alla pole lubatud.

Eraldi tuleb sortida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid,

ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas, raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt, kile.

MÄRKUSED

- Ehitusjäätmeid ei tohi anda käitlemiseks, sh. vedamiseks üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks

jäätmeluba. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitustööde korraldaja on kohustatud

kasutama kõiki võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks ehitusplatsil (tekkekohal). Juhul kui selleks

puudub võimalus või on see majanduslikult ebaotstarbekas, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale

jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

- Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteineritesse ja mida ei anta

kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks

transportimiseks jäätmekäitluskohta.

- Tööde teostamise ajal tagada ligipääs jäätmeveokitele jäätmemahutite tühjendamiseks.

- Enne lammutus- ja ehitustöid eemaldada vanad seadmed ja muud jäätmed, koguda liigiti ning anda üle eraldi

vastavat jäätmeluba omavale isikule käitlemiseks. Asfalti ja kasvupinnast ei ole lubatud ladestada prügilas ega

kasutada pinnasetäiteks. Betoondetailid, asfalt, tellised, puit ning muud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle

anda liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat luba omavale ettevõttele. Kasvupinnas koorida eraldi ja

kasutada samal ehitusel haljastamiseks või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Korralikud seadmed ja

detailid nt valgustid jms suunata võimalusel korduskasutusse.Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja

ülemäärane tihendamine.

- Peale ehitustöid vormistada jäätmeõiend.

- Peale ehitustööde lõppu korrastatakse krunt ja taastatakse olukord krundist väljapoole jäävatel aladel, kus toimusid

ehitusega seotud tööd.

6 HOONE TEHNILISED ANDMED

ÜKSIKELAMU

Projektiga DP

HOONE OTSTARVE: 11101 (üksikelamu)

HOONE GABARIITMÕÕTMED:

PIKKUS 26,770 m

LAIUS 15,32 m

KÕRGUS 5,3 m 9 m

ABS KÕRGUS: 40,85 m

EHITISEALUNE PIND: 322,7 m² 400 m 2

(koos abihoonega)

MAAPEALSETE KORRUSTE ARV: 1

SULETUD NETOPINDALA: 244 m²

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

KÖETAV PINDALA: 244 m²

ELURUUMIDE PINDALA 195,5 m²

ÜLDKASUTATAV PINDALA 51,4 m²

HOONE MAHT 1149,6 m 3

MAAPEALSE OSA MAHT 1149,6 m 3

HOONE KASUTUSIGA: 50 aastat

KATUSEKALLE; 2 o

0 0

-45 0

KATUSE TÜÜP: Ühepoolse kaldega Keskkonda arvestav

ABIHOONE

Projektiga DP/Projekteerimistingimused

HOONE OTSTARVE: 12744 (abihoone)

HOONE GABARIITMÕÕTMED:

PIKKUS 10,9 m

LAIUS ,9 m

KÕRGUS 4,5 m 6 m

ABS KÕRGUS: 40,5 m

EHITISEALUNE PIND: 75,2 m² 400 m 2

(koos üksikelamuga)

MAAPEALSETE KORRUSTE ARV: 1

SULETUD NETOPINDALA: 64,1 m²

KÖETAV PINDALA: 64,1 m²

MITTEELURUUMIDE PINDALA 64,1 m²

HOONE MAHT 279,3 m 3

MAAPEALSE OSA MAHT 279,3 m 3

KATUSEKALLE; 2 o

0 0

-45 0

KATUSE TÜÜP: Ühepoolse kaldega Keskkonda arvestav

7 KONSTUKTIIVNE LAHENDUS

NORMDOKUMENDID EV Riigikogu poolt 11.02.2015 aastal vastu võetud seadus „Ehitusseadustik“

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 97 : Nõuded ehitusprojektile

EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused .

Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused.

Tulekahjukoormus.

EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.

Lumekoormus

EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused.

Tuulekoormus

EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused.

Erakorralised koormused

EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja

reeglid hoonetele.

EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid.

Tulepüsivus

EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonid.

EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire.

RIL 107-2012 Ehitiste vee- ja niiskuskaitse juhend

RT 85-10799-et Pehmed rullmaterjalist bituumenkatted. Põhiandmed.

BY 40-2003 Betoon ja raudbetoon - betooni pinnad BÜ4

BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2014

BY 46 Krohvimine

BY 47 Betooni kvaliteedi juhised

BY 54 Betoonpõrandad

BY 65 Betooninormid

BY 57 Soojustus ja krohvimine

Maa RYL 2010 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõuded, tuleohutusnõude

tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.

TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS

Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on hoone konstruktsioonid määratletud

tagajärgede klassiks CC2 (keskmised tagajärjed inimelukaotuse suhtes või majanduslikud, sotsiaalsed või keskkonna

kahjud on arvestatavad; elu- või büroohooned, ühiskondlikud hooned).

Töökindlusklassiks RC2

TEOSTUSKLASS JA JÄRELVALVE

Ehitusklass EXC2, Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on projekteerimise järelevalvetase DSL2 ehk

tegemist on tavalise järelvalvega.

Ehitusaegne järelevalvetase IL2, tavaline järelvalve. Kontrollivad isikud ei ole projektiga seotud

KOORMUSED:

Üksikelamule mõjuvad vertikaalkoormused on konstruktsiooni omakaal, kasuskoormus, lumekoormus, tuulekoormus ja

alalised koormused mittekandvatest pealiskihtidest, viimistlusest, vaheseintest ning tehnoseadmetest. Horisontaalne

koormus on tuulekoormus, konstruktsioonihälvetest tekkiv horisontaalkoormus ning kasuskoormus piiretele.

Põrandate kasutusklass A (EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002)

Ühtlaselt jaotatud koormus qk1=2.0 kN/m2

Koondatud koormus Qk=2.0 kN

Katuste kasutusklass H (EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002)

Ühtlaselt jaotatud koormus qk=0.75 kN/m2

Koondatud koormus Qk=1.5 kN

LUMEKOORMUS

Vastavalt „EVS-EN 1991-1-3:2006 / AC:2009 + NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-

3: Üldkoormused – Lumekoormus“ on maapinna lumekoormuse normsuurus: sk=1,50 kN/m2

Katuse kujutegur tasasel katusel μ – 0,8

Kujutegurid katuseastme juures μ – ...2,5

TUULEKOORMUS

Tuulekoormus vastvalt EVS-EN 1991-1-4:2005 / A1:2010 + NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused

– Osa 1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus Maastikutüüp III– Maastik, mis on kaetud ühtlase taimkatte või ehitistega või

üksikute takistustega, mille vaheline kaugus ei ole suurem 20-kordsest kõrgusest (nagu maa-asulad, äärelinnapiirkond,

ühtlaselt metsaga kaetud alad)

Tuule baaskiirus: vb = 21 m/s

Keskmine tuule baaskiirusrõhk: qb = 276 kN/m2

MUUD KOORMUSED

Omakaalukoormused leitakse vastavalt valitud konstruktsioonide kaalule.

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDISED TOLERANTSID JA KVALITEEDI KLASSID

Betoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-ENV 13670:2010. Antud hoone kuulub 2.

järelevalveklassi ja talle tuleb kohaldada 1. tolerantsiklassi nõuded. Teraskonstruktsioonide tolerantsid astavalt EVS-EN

1090- 2:2008+A1:2011 nõuetele.

Betoonkonstruktsioonide tolerantsiklass 1 (EVS-EN 13670:2010)

Teraskonstruktsioonide tolerantsid EXC2 (EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011)

Kivikonstruktsioonid 2 (EVS-EN 1996-2:2006)

Betoonpindade klass:

vundamendid ja muud mittenähtavad pinnad C (BY 40-2003)

muud nähtavad pinnad A (BY 40-2003)

Põrandate klass üldiselt A-4-30 (BY 45/BLY 7)

Põrandate klass tehnilistes ruumides C-4-30 (BY 45/BLY 7)

Puitkonstruktsioonid C18; C24 EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007)

TERASKONSTRUKTSIOONID EVS-EN ISO 12944 (1-8)

− köetud ruumid C1;

− kütmata ruumid C2;

− konstruktsioonid soojustuskihis C3;

− väliskeskkond linnas C3;

Teraskonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava pinnakattega.

Liiteelementide (poltide, kruvide, lappide jne) korrosioonikindlust vastavalt keskonnaklassidele.

Vastavalt EVS EN 12944-5:2007 'expected durability range' – high (H) (rohkem kui 15 aastat).

HOONE KANDESKELETT

Üksikelamu kandeskeleti moodustab väikeplokk.

Abihoone kandeskeleti moodustab väikeplokk.

HOONE KANDEELEMENDID

Üksikelamu kandvaks elemendiks seinte osas on väikeplokk, katuse osas on puidust katusefermid.

HOONE ÜLDJÄIKUS

Üksikelamu ja abihoone üldjäikus tagatakse välisseinte, siseseinte ja vahelae ja katuslae koostöös.

VUNDAMENT

Üksikelamu sokliseinte all on projekteeritud lintvundamendi taldmikud paksusega 300 mm ning laiusega 600 mm

Vundamendi materjaliks raudbetoon tugevusklassiga C25/30 (keskkonnaklass XC2), armatuuri klassiks on A500H.

Vundamendi alla tehakse tihendatud killustikualus kogupaksusega 200 mm selliselt, et killustiku alumine kiht on tehtud ca

2/3 paksuse ulatuses fraktsiooniga 16-32 mm ning pealmine kiht fraktsiooniga 8-16 mm. Killustikualuse tihedusaste on

0,97.

VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID NING PÕHILISED PIIRDETARINDID

Üksikelamu vertikaalseks kandekonstruktsiooniks on väikeplokk. Horisontaalseks kandekonstruktsiooniks on vahelae ja

katuslae osas puitferm.

Vundamnedi osas on vertikaalseks kandekonstruktsiooniks Columbia või FIBO väikeplokk (190 või 240mm). Plokid

betoneeritakse ja armeeritakse vastavalt konstruktsioonide tööprojekti graafilisele osale. Hoone sokliseinte all on

projekteeritud lintvundamendi taldmikud paksusega 300 mm ning laiusega 600 mm Vundamendi materjaliks raudbetoon

tugevusklassiga C25/30 (keskkonnaklass XC2), armatuuri klassiks on A500H. Vundamendi alla tehakse tihendatud

killustikualus kogupaksusega 200 mm selliselt, et killustiku alumine kiht on tehtud ca 2/3 paksuse ulatuses fraktsiooniga

16-32 mm ning pealmine kiht fraktsiooniga 8-16 mm. Killustikualuse tihedusaste on 0,97.

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

Üksikelamu põrandpinnasel PP-01 rajatakse armeeritud r/betoonist, paksusega 70 mm. Betooni kalass C25/30,

keskkonnaklassiga XC1. Betoonplaadi all paikneb 2xpolüetüleen kile kiht ja soojustus 300 mm (λ=0,033 W/mK) ning

soojustuse all 200 mm meh. tihendatud liivalus.

Põrandate puhasvalupind peab vastama A klassi nõuetele vastavalt juhendile BLY7/BY45 2014 ja 1. klassi kulumiskindluse

nõuetele.

Peale põranda plaadi valu tuleb tagada betooni järelhooldus (veega kastmine) ja kilega katmine vältimaks betooni pinna

kuivamist. Põrandaplaadi pinna temperatuur peab olema vähemalt +5°C ning põrandat ei tohi koormata liialt vara.

Põrandaplaat eraldatakse vertikaalkonstruktsioonidest ca 10 mm paksuse elastse vuugimaterjaliga. Põranda nõuded vastavalt BY45 BLY 7 2014 Betonilattiat.

põranda tasasus klass A,

kulumiskindlus klass 1

pragudekindlus II

Põrandaplaadi tolerantside arvväärtused

• plaadi paksus ± 10 mm

• üla- ja alapinna kõrgusmärk toel ± 10 mm

• külghälve ± 20 mm

• külgpinna hammastus (mm/100 mm) 10 mm

8 KÜTE

Hoones on ette nähtud optimaalse sisetemperatuuri tagamine aastaringselt. Õhuvahetus vastab EVS-EN 16798-1:2019

kohaselt klassile II.

Ruumide arvutuslikud siseõhutemperatuurid vastavalt Eesti Standardile EVS-EN 16798-1:2019 on järgnevad:

eluruumid +21 C;

vannitoad +22 C;

WC-d +21 C;

tehnilised ruumid +15 C;

Koridor +19 C.

Projektis kasutatud piirdetarindite soojusjuhtivuse arvud on alljärgnevad:

Välissein 0,12 W/(m²*K);

Katus 0,10 W/(m²*K);

Põrand pinnasel 0,12 W/(m²*K);

Aknad 0,8 W/(m²*K);

Välisuksed 1,1 W/(m²*K).

Küttesüsteemi valikul on lähtutud hoone arhitektuur-ehituslikust omapärast, piirete soojustehnilistest näitajatest.

Üksikelamu soojusvarustus on ette nähtud maasoojuspumba baasil põrandaküte.

Soojuskandjaks on vesi. Sooja tarbevett toodetakse soojuspumba abil eraldiseisva 300 L tarbeveeboileriga. Sooja tarbevee

süsteem varustatakse tsirkulatsioonipumbaga. Soojuspumpade standardvarustusse kuulub lisakütteseade

(elektriküttekeha 6 kW), mis lülitub automaatselt juhul, kui küttevajadus on soojuspumba võimsusest suurem.

Küttesüsteemi on ette nähtud 100 L akumulatsioonipaak.

Hoonetele on ette nähtud vesipõrandküte, mida suvises režiimis kasutatakse eluruumide jahutamiseks. Süsteem rajatakse

pressliitmikega terastorudest (soojussõlm), komposiittorudest (magistraaltorud) ja põrandas PE-RT plasttorudega.

Jaotustorud paiknevad põranda soojustuses. Erinevate kollektorite magistraaltorud varustatakse seadeventiilide ja

kuulkraaniga. Soojuspumba soojusväljastust reguleeritakse välistemperatuuri järgi. Tubade kaupa temperatuuride

reguleerimiseks lisada põrandakütteautomaatika ning ruumidesse temperatuuriandurid. Põrandjahutuse puhul peab

vähemalt üks termostaat olema varustatud kastepunkti anduriga.

Sekundaarpoole soojuskandja ringluseks on ette nähtud sagedusmuunduriga tsirkulatsioonipumbad. Soojuspaisumiste

kompenseerimiseks on soojussõlme ette nähtud membraanpaisupaagid.

Soojussõlm varustatakse vajalike sulgemis-reguleerimisseadmete ja näitavate mõõteriistade ning automaatikaga.

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

Soojuskandja temperatuurirežiimid hoone süsteemides:

põrandküte 38/33° C,

soe tarbevesi 55/50/5° C.

Hoone ühendus soojuspumbaga toimub läbi komplektse soojuse reguleerimise sõlme, milles on ette nähtud õhk-vesi

soojuspump, eraldiseisev tarbeveeboiler ja 100 L akumulatsioonipaak küttesüsteemile. Soojuskandjaks on vesi.

Soojussõlm varustatakse vajaliku sulg- ja reguleerimisarmatuuri, pumpade, paisunõude ja komplektse automaatikaga.

Soojuspaisumiste kompenseerimiseks on soojussõlme ette nähtud membraanpaisupaagid. Kaitsearmatuuriks nähakse

ette kaitseklapid. Soojussõlme komplektis on automaatika.

Põrandküttes on kasutatud PE-RT plasttorusid 20,0x2,0mm. Põranda paisumisvuukidest ja seintest läbiminekul

paigaldatakse torud hülssi.

Torude tuletõkke piiretest läbiminekud tihendada läbiviigud tuldtõkestava materjaliga, mis ei nõrgesta piirete tulepüsivust.

Õhk-vesisoojuspumba torustiku läbiviigud tihendada kummitihenditega, et tagada veetihe läbiviik.

Küttesüsteemi kõigile põhilistele hargnemistele paigaldatakse seadeventiilid ja kuulkraanid. Paigaldatavate seadeventiilide

hulk peab olema piisav süsteemi häälestamiseks ja tasakaalustamiseks. Kõik kollektorid varustatakse kraanidega õhu

eemaldamiseks. Süsteemide torustike kõrgeimatesse punktidesse paigaldatakse automaatsed õhueraldajad,

madalaimatesse punktidesse paigaldatakse tühjenduskraanid.

Kõik pumbasõlme torustikud ning magistraaltorustikud mitte köetavates ruumides isoleeritakse. Soojusisolatsiooniks on

ette nähtud alumiiniumfooliumiga kaetud mineraalvill. Isolatsiooni paksus vastavalt toruläbimõõdule näidatakse joonistel

põhiprojekti staadiumis.

Põranda siseviimistluse valikul veenduda, et see sobiks põrandaküttega.

KESKKONNAMÕJUD

Müranormataseme määramise aluseks on Keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määruses nr 71 ’’ Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid’’ lisa 1 toodud normtasemed.

Projektiga käsitletava hoone tekitatav müra ei tohi naabruses asuvatel elamumaa kinnistutel ületada:

Müra piirväärtus LpA,eq,T Müra sihtväärtus LpA,eq,T

Müra liik Liiklusmüra Tööstusmüra 3,4

Liiklusmüra Tööstusmüra 3,4

[dBA] 5

[dBA] [dBA] 5

[dBA]

Müra katekooria Aeg 2

II kategooria päev 60 60 55 50

66 1

Öö 55 45 50 40

60 1

1

müratundliku hoone teepoolsel küljel.

2

päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00;

3

tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust;

4

ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset;

5

impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.

Nibe õhk-vesi soojuspumba nominaalne müravõimsustase on kuni 40 dB(A). Määruse kohaselt ei tohi müra piirväärtus

ületada päeval 50 ja öösel 40 detsibelli. Soojuspumba müratase sihtväärtus jääb normtaseme piiridesse.

KÜTTE KOHTA KOOSTATAKSE ERALDI PROJEKT.

9 VENTILATSIOON

ARVUTUSLIKUD ÕHUVOOLUHULGAD JA RUUMIDE ÕHUVAHETUS

Üksikelamus on soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon. Üksikelamu sissepuhke on ette nähtud

magamistubadesse ja elutubadesse. Väljatõmme toimub köögist, ja vannitubadest, WCdest, vannitoast.

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

Ruumide õhuvahetus määratakse vastavalt kehtivatele standarditele.

Põhiruumide õhuvahetused:

Elutuba +0,5 l/s m²;

Magamistuba +0,7 l/s m 2

;

Köök -10 l/s+ pliidi kohtväljatõmme;

WC -10 l/s;

Vannituba -15 l/s.

ÜLDISED NÕUDED VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE KVALITEEDILE

Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbesüsteemi maksimaalne erivõimsus SFPv tohib olla 1,5. Erivõimsus SFPv on

ventilatsiooniseadme ventilaatorite tegeliku tarbitava elektrivõimsuse [kW] ja suurema õhuhulga [m3/s] suhe

valideerimistingimustel [EVS-EN 13779:2007, D6].

Ventilatsiooniseadmed peavad olema valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele ja olema testitud vähemalt vastavalt

standarditele EVS-EN 1886 ja EVS-EN 13053. Seadmed peavad vastama 98/37/EC nõuetele ja omama CE tähistust.

Ventilatsiooniseadmete kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon, milles on esitatud järgmine teave:

- toote kasutuseesmärk

- valmistaja ja maaletooja

- tüübi ja suuruse märgistus

- materjal ja viimistlus

- mõõtmed ja mass

- tegelikud näitajad, kasutegurid, tootlikkuskõverad

- elektriseadmeid iseloomustavad parameetrid

- müratehnilised andmed

- paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhised

- tihedusklass

- ametivõimude poolt kinnitatud dokumendid

Ventilatsiooniseadme kest peab vastama vähemalt klassile D2. Kesta tihedus peab vastama klassile L2, soojajuhtivus mitte

halvem kui klass T3 ja külmasildade näitaja mitte halvem kui TB3 (vastavalt EN 1886).

Ventilatsiooniseadme filtritena tuleb kasutada kottfiltreid. Sissepuhke filtri klass on ePM1 55.0%, vajadusel kasutatakse

eelfiltreid. Väljatõmbe filtri klass on ePM10 50.0%. Filtrite klassid on ventilatsioonisüsteemide kaupa esiatud

„ventilatsiooniseadmete tabelis“.

Õhufiltrid peavad taluma vähemalt temperatuuri +70 °C, elektri kalorifeeri puhul temperatuuri +90°C.

Ventilatsiooniseadmetes kasutatavad soojustagastid peavad vastavalt tüübile tagama arvutuslike temperatuuride puhul

kasutegurid:

-regeneratiivne soojustagasti minimaalselt 85%

-rekuperatiivne soojustagasti minimaalselt 60%.

Maksimaalne õhuliikumiskiirus seadme sisenduspinnas (põiklõikes) on 2,5 m/s ja soojusvaheti rõhukadu kuni 350 Pa.

Lähtudes ventilatsiooniseadme ja ventilatsioonisüsteemi elementide poolt tekitatud mürast, peavad

mürasummutusmeetmed tagama ventseadme poolt teenindatavates ruumides kogu müraspektri ulatuses normi mitte

ületava mürataseme (vastavalt EVS: 906:2010 lisa A)

Müratase ei tohi ületada määruses ,EV sotsiaalministri määrus nr 42 4. märtsist 2002, lubatud taset.

Lubatav müratase vastavalt standardile „Sisekliima algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,

lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“ on tagatud järgmised müratasemete

vahemikud:

Elutuba 25 kuni 40dB(A);

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

Magamistuba 20 kuni 35dB(A).

Süsteemide seadistamisel ja häälestamisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest

Hoonesse on projekteeritud üks ventilatsiooniseade. Ventilatsiooniseadme asukoht on tehnilises ruumis.

Vventilatsiooniseade on projekteeritud hoone 1. korruse ruumide ventileerimiseks. Seadme arvestuslik tööaeg 24h

ööpäevas 7 päeva nädalas.

VENTILATSIOONI KIRJELDUS

Üksikelamu ventilatsiooni süsteem on soojustagastusega. Kasutatakse kõrge efektiivsusega vastuvoolu

plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseadet. Valitud sissepuhke-väljatõmbeseadme SFP on väiksem kui 2,5 kW/m3/s.

Sissepuhke-väljatõmbeagregaadil on astmelise reguleerimise võimalus. Kaminas ja ahjus tule süütamiseks kasutatakse

vent.seadme kamina funktsiooni. Hoone köögikubu lahendamine antud projekti alla ei kuulunud.

Hoonesse on projekteeritud üks ventilatsiooniseade. Ventilatsiooniseadme asukoht on tehnilises ruumis.

Ventilatsiooniseade on projekteeritud hoone 1. korruse ruumide ventileerimiseks. Seadme arvestuslik tööaeg 24h ööpäevas

7 päeva nädalas. Ventilatsiooni seadmeks on ette nähtud energia- ja niiskustagastusega ventilatsiooniseada, õhuvooluhulk

kuni 600m3/h, näiteks Zehnder ComfoAir Q 600 ST või analoog.

VENTILATSIOONIAGREGAADID

ÕHUKANALID

Ventilatsioonisüsteemide õhukanalite materjali valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama standardi EVS 812-2

nõuetele. Ventilatsioonisüsteemi õhukanalite tihedusklass peab olema vähemalt B [EVS-EN 13779:2007, A8.2].

Ventilatsioonisüsteem tuleb koostada tootesertifikaadiga kanaliosadest, tihedust tuleb kontrollida pisteliselt. Pistelise

kontrolli ulatus on 20% väljaspool ventilatsiooniseadme ruumi olevate peakanalite pindalast. Õhukanalisüsteemi

survekatsetused tuleb teostada vastavalt standardile SFS 4699.

LÕPPELEMENDID

Lõppelementidena kasutatakse tooteid, mille tehnilisi näitajaid on katsetatud kehtivate standardite ja tüüpheakskiidu

menetluse kohaselt ning mille töönäitajaid saab tõestada tehniliste dokumentidega. Tule- ja suitsutõkkena toimivad

lõppelemendid peavad vastama nendele seatud erinõuetele. Lõppelementide reguleerimiseks ja hooldamiseks avatavad ja

eraldatavad osad peavad olema muid tarindeid kahjustamata lihtsalt avatavad ja eraldatavad. Hooldamisel peavad säilima

reguleeritud näitajad või peab need hoolduse järgselt taastama. Lõppelemendi kanaliliitmik peab olema standardi kohase

dimensioonimise ja tihedusnõuete kohane [RYL 2002, G3400.11].

ISOLATSIOON

Nähtavates kohtades tuleb õhukanalite isoleerimisel kasutada fooliumkattega mineraalvilla tooteid. Torud ja seadmed tuleb

monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm. Isoleeritakse

ventilatsioonisüsteemide õhuvõtu- ja väljapuhkekanalid ruumis, ning sissepuhke- ja väljatõmbekanalid tehnilistes

ruumides, kasutada näiteks Paroc alumiinium-foolium kattega ventilatsioonimatte LAM. Jahutuskalorifeeriga varustatud

sissepuhkesüsteemide magistraalkanalid isoleerida kondensaadi tekke vältimiseks SI isolatsiooniga.

Isolatsiooni paksus vastavalt LVI 50-10345 tabelitele. Isolatsiooni ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele

ja eeskirjadele. Materjalidena tuleb kasutada klaasvilla või kivivilla matte vastavalt õhukanalite isolatsiooni tootja nõuetele

ja soovitustele. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal peab

olema mittepõlev.

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

REGULEERKLAPID

Reguleerklapid peavad vastama standardi EVS-EN 1751 nõuetele. Reguleerklapid tuleb paigutada nii, et neid oleks võimalik

takistamatult puhastada. Ümarkanalitele paigaldatakse iiris- või pöördklapid. Kantkanalitel kasutatakse restklappe. Kanalites

ristlõike pindalaga üle 0,1 m2, kasutatakse mitmekihilisi restklappe. Reguleerklapid peavad olema varustatud asendi

näidikuga ja lahti/kinni tähistusega [RYL 2002, G3324]. Reguleerklappide paigaldamisel tuleb arvestada, et nende

konstruktsioon peab võmaldama ventilatsiooniseadme elementidel (filtrid, kalorifeerid jms.) töötada õhuvoolu osas

täispõiklõikega [EVS 906-:2010].

ÕHUHAARDED JA HEITÕHU VÄLJAVISKED

Ventilatsiooniseadmete õhuvõtt ja väljavise on projekteeritud välisrestidega hoone fassaadilt.

Õhuvõtu- ja väljaviskeseadmete ehitus ja paigutus peavad olema sellised, et tuul, puulehed, vihmavesi, lumi ja niiskus ei

kahjustaks seadet või seadme kaudu tarindit ega ummistaks avasid. Näriliste ja lindude tõkestamiseks tuleb välisõhuavad

varustada kaitsevõrguga (maksimaalne võrgu silma mõõt 20x20mm [EVS-EN 13053:2006, 6.2]). Seadmed peavad olema

paigaldatud selliselt, et neid ei saaks eemaldada tööriistu kasutamata. Vajadusel varustatakse välisõhuseadmed

sissemurdmiskindlate trellidega [RYL 2002, G3432].

Ventilatsiooniseadmete õhuvõtukanalites tagada võimalike sademete kogumine ja paigaldada sifoon, mis juhitakse

seadmete ruumis põranda trapi kohale.

MÜRASUMMUTUS

Ventilatsionisüsteemide pea- ja harukanalitele on projekteeritud mürasummutid tasandamaks ventilaatorite ja klappide poolt

tekitatavat müra.

Seadmete valik ning montaaž, mürasummutus ning isolatsioon tuleb teha nii, et seadmete tööst tekkiv müratase ruumides

ei ületaks normides (EVS 906:2010) lubatut.

Seadmete montaažil ei tohi ühegi elektril töötava seadme ning ehitusliku konstruktsiooni vahel olla mingi jäiga kinnituse

tõttu otsest kontakti.

KESKKONNAMÕJUD

Müranormataseme määramise aluseks on Keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määruses nr 71 ’’ Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid’’ lisa 1 toodud normtasemed.

Projektiga käsitletava hoone tekitatav müra ei tohi naabruses asuvatel elamumaa kinnistutel ületada:

Müra piirväärtus LpA,eq,T Müra sihtväärtus LpA,eq,T

Müra liik Liiklusmüra Tööstusmüra 3,4

Liiklusmüra Tööstusmüra 3,4

[dBA] 5

[dBA] [dBA] 5

[dBA]

Müra katekooria Aeg 2

II kategooria päev 60 60 55 50

66 1

Öö 55 45 50 40

60 1

1

müratundliku hoone teepoolsel küljel.

2

päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00;

3

tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust;

4

ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset;

TÖÖ NR: 2024_VLL

TÖÖ NIMETUS: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Aadress: Valli, Üksnurma küla, Saku vald

ARHITEKTUURSE OSA SELETUSKIRI Staadium: Eelprojekt

Versioon: 1

28.06.2024

5

impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.

VENTILATSIOONI KOHTA KOOSTATAKSE ERALDI PROJEKT.

Seletuskirja koostas: Omanik Jaan-Kristjan Kaalma /allkiri/

1

1

2

2

3

3

4

4

A

A

B

B

C

C

D

D

E

E

F

F

G

G

H

H

I

J

5

5

6

6

R 5.00

R5.0 0

4.50 1.00

1.00

34.80

34.70

7. 00

5. 00

1

2

3

4

1

2

34

5

6

7

8

9

10

11 12

13

14

15 16

17 18

10 .0 0

10 .0 0

3. 62

1.00

3.00

± 0.

00 =

35 .5

5

±0.00=35.55

1.00

1.50

1. 50

16.60

4. 19

2.00

8.00

8.13

3. 47

15.57

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV HALJASALA

PROJEKTALA KINNISTU PIIR

RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖND 30m

PROJEKTEERITUD PARKIMISALA

OLEMASOLEVA KAITSEPINGELIINI KAITSEVÖÖND 30m

KINNISTU PIIR

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PROJEKTEERITUD HOONE

PROJEKTEERITUD ABIHOONE

PROJEKTEERITUD ELEKTRIKILP

PROJEKTEERITUD VÄRAV

PROJEKTEERITUD BIOPUHASTI

PROJEKTEERITUD PIIRDEAED

SISSEPÄÄS HOONESSE/ABIJOONESSE

PROJEKTEERITUD PÄIKESEPANEEL

44.50

PROJEKTEERITUD FREESPURUST KATE + 2X PINDAMINE

PROJEKTEERITUD KRUUSKATE

PROJEKTEERITUD HALJASALA

PROJEKTEERITUD KATTE SERV

PROJEKTEERITUD TUGIPEENARA SERV

PROJEKTEERITUD HORISONTAAL

TINGMÄRGID

OMANIK

AADRESS

OBJEKT

JOONIS Asendiplaan Valli eramu Valli, Üksnurme küla, Saku vald, Harjumaa Jaan-Kristjan Kaalma

PROJEKTI OSA

STAADIUM

TÖÖ NR

KUUPÄEV

MÕÕTKAVA

JOONISE NR AS-4-02

1:500

2024_VLL

Eelprojekt

Asendiplaan

02.07.2024

Märkused: 1. Topo-geodeetilise alusplaani koos tehnovõrkudega on koostanud A Geo OÜ, töö nr 24004 aastal 2024. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste informatiivsed piirid saadud Maa-ametist 12.12.2023.

TPK PROJEKT OÜ TINGMÄRGID, töö nr 4024

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 05.07.2024 nr 438952

Meie 19.07.2024 nr 7.1-2/24/12006-2

Valli kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saku valla Üksnurme küla

Valli kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 438952).

Kinnistu (katastritunnus 71801:003:0989) asub riigitee nr 11345 Rahula-Saku tee (edaspidi

riigitee) km 3,439-3,830 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu (EHR kood 121425406) ja selle juurde kuuluva abihoone (EHR kood

121425702) ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt. Eelprojekt.“ (projekteerija Jaan-

Kristjan Kaalma, töö nr 2024_VLL).

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigitee km 3,67 ja Valli

kinnistu ühendamiseks 31.01.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/1555-2. Ristumiskoha ehitamise leping nr

7.1-1/22/5338-1 (edaspidi leping) on sõlmitud 18.05.2024 vastavalt kooskõlastatud TPK Projekt

OÜ tööle nr 4024 „Valli mahasõit. Põhiprojekt. Valli, Üksnurme küla, Saku vald Harju maakond“

(edaspidi teeprojekt).

Ehitusloa aluseks olev projekt on vastuolus Transpordiameti 31.01.2024 kirjas nr 7.1-2/24/1555-2

esitatud ettepanekute/nõuetega järgmistes punktides.

1. Projekti seletuskirjas tuua välja ja joonisele kanda EhS § 71 kohane teekaitsevöönd, mille

kaugus on 30 m mõõdetuna äärmise sõiduraja välimisest servast (vt kirja p 1).

2. Tänasel päeval puudub kinnistule juurdepääsuks registreeritud ristumiskoht. EhS § 8 järgi

peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema

ohutu. Hoonetele juurdepääsuks alalise ristumiskoha ehitamine on otseselt vajalik

ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteedelt

ehitusalale. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas

omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet st, et ristumiskoha rajamine on

Transpordiameti haldusmenetlus ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus väljastada

ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks.

Oleme kirja p 5 esitanud nõude, et: Juurdepääs kavandada riigiteelt km 3,67

projekteeritava ristumiskoha kaudu vastavalt kirja lisas 1 toodud nõuetele. Ristumiskoht

rajada enne hoonetele ehitusloa väljastamist.

2 (3)

Oleme valmis tegema leevenduse varasemas nõudes tuginedes täpsustatud asjaoludele, aga

palume võtta arvesse, et kooskõlastame korrigeeritava projekti alusel ehitusloa eelnõu

kõrvaltingimusega, mille kohaselt peab ristmik olema valmis ja Transpordiametile üle

antud enne ehitamise alustamise teatise esitamist.

Seletuskirja lisada kavandatava ristumiskoha lahenduse kirjeldus ning viidata teeprojektile.

Joonisel näidata kõnealuse ristumiskoha asukoht vastava tingmärgiga, mille selgitus lisada

loetellu.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kavandatava ristumiskoha nähtavuskolmnurgad

vastavalt normide lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72

lg 2; vt kirja p 7).

4. Projekti seletuskirja lisada selgitus vastavalt kirja p 8 toodule, et tee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega

võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja.

5. Projekti asendiplaanil näidatud projekteeritav elektrikilp ei kuulu projekti koosseisu.

Märgime, et oleme eraldi menetlusena kooskõlastanud Enersense AS koostatud

elektriliitumise projekti „Valli kinnistu liitumine madalpingel, Üksnurme küla, Saku vald,

Harjumaa“ (Enersense AS) kirjaga 14.07.2024 nr 7.1-2/24/12242-2. Kõnealuse projektiga

on lahendatud elektrirajatiste (maakaabel, liitumiskilp) rajamine riigitee maaüksuse piires

ja tee kaitsevööndis. Eeltoodust tulenevalt tuleb kas kogu projekti mittepuutuv info

asendiplaanilt eemaldada või tähistada viitega elektriliitumise projektile.

Projekti asendiplaanil näidatud projekteeritaval biopuhastil puudub selgitav tekst

seletuskirjast ning viide vastavale projektile. Märgime, et reovee kanalisatsiooni

kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade (R=50 m) sattumist riigitee

teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus

lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise

nõude esitamine meile.

Lisaks ei selgu projektist, kuidas on kavandatud lahendada kinnistu veevarustus (vt kirja p

9).

6. Projekti koosseisus tuleb käsitleda sademevete ärajuhtimise lahendust vastavalt kirja p 10

toodule.

7. Lisada projekti seletuskirja kirja p 12 esitatud nõue: Transpordiamet ei võta kohustusi

projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 8, § 12

lg 2, § 70 lg 2 ja lg 3, § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Lugupidamisega

3 (3)

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. VLL_EP_AR-3-01_seletuskiri

- Lisa 2. VLL_EP_AS-4-02_asend

Jana Prost

5792 4753, [email protected]