Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-3/1845-1 |
Registreeritud | 22.07.2024 |
Sünkroonitud | 23.07.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiitsministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
Vastutaja | Kristiina Kaasik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Kohtute seaduse muutmise seadus Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale kohtute seaduse muutmise seaduse. Palume esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 30. august 2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisaadressaadid: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tartu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Tartu Ülikooli õigusteaduskond
Meie 22.07.2024 nr 8-1/5637-1
Mari Kirs 54290114 [email protected]
1
EELNÕU
17.07.2023
Kohtute seaduse muutmise seadus
Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtuniku tööle.“;
2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise teise astme kohtu kohtuniku tööle.“;
3) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohtunik ei või olla:
1) Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige ega valla- või linnavolikogu liige;
2) erakonna liige;
3) välismaa äriühingu filiaali juhataja;
4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja;
5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
(2) Kohtunik võib väljaspool kohtunikuametit töötada õppe- või teadustööl, juriidilisel tööl
rahvusvahelises organisatsioonis, tegeleda õigusloomega ning olla äriühingu asutaja,
juhtimisõiguslik osanik ja juhatuse või nõukogu liige. Kohtunik võib täita ka muid seaduses
sätestatud ülesandeid.
(3) Kohtunik peab viivitamata teavitama kohtu esimeest, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevusega. Kohtu esimees teavitab
ametivälisest tegevusest kõrgema astme kohtu esimeest. Kohtunik peab kinnitama, et väljaspool
kohtunikuametit tegutsemine ei kahjusta tema ametikohustuste täitmist ega sõltumatust
õigusemõistmisel.
(4) Kohtu esimees keelab täielikult või osaliselt kohtunikul käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad kahjustab
kohtuniku ametiülesannete täitmist või kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel või läheb
vastuollu kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetikaga.“;
4) paragrahvi 53 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“;
5) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;“;
6) paragrahvi 73 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi
ettevalmistuskava täitjaid“;
7) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:
2
„§ 741. Tagasisidevestlus
(1) Kohtunikule tagasiside andmine toimub kohtuniku vestlusel kõrgema astme kohtu
kohtunikuga, eesmärgiga toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.
(2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib
esitada:
1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes;
2) ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes;
3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.
(3) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik.
(4) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside
anti, esitada arvamuse.
(5) Kohtute haldamise nõukoda kehtestab kohtuniku tagasiside andmise täpsemad põhimõtted.“
8) paragrahvi 124 teises lauses asendatakse arv „58“ arvuga „584“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“.................2024. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2024. a
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Kohtute seaduse muutmise seaduse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Kohtusüsteemis on käimas laiaulatuslik põlvkonnavahetus ja lühikese aja jooksul tuleb leida
suur hulk kohtunikuametisse sobivaid kvalifitseeritud juriste, kuid huvi kohtunikuametisse
kandideerimise vastu on väike. Uute kohtunike värbamiseks tuleb muuta töö kohtus
atraktiivsemaks ja arvestada uuema põlvkonna juristide ootustega tööandjale ning mõelda juba
ametis olevate kohtunike motiveerimisele ja toetamisele. Kohtunike järelkasvu jaoks tuleb üle
vaadata kohtunikuametiga kaasnevad ranged ametikitsendused, mis on püsinud muutumatuna
alates kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal, ja rohkem tähelepanu pöörata kohtunike
enesearengu toetamisele.
Eelnõukohase seadusega nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus, mille eesmärk
on toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Kõrgema astme
kohtunikule antakse pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks. Eelnõus
sätestatakse, et kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise
madalama astme kohtuniku tööle kohtu esimehe ettepanekul.
Eelnõukohase seadusega leevendatakse kohtuniku ametikitsendusi ja täpsustatakse väljaspool
kohtunikuametit töötamise tingimusi. Kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööle väljaspool
kohtunikuametit tegeleda ka ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada juriidilisel tööl
rahvusvahelises organisatsioonis, kui kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste
täitmist, sõltumatust õigusemõistmisel ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse ega kutse-
eetikaga.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna
kohtute talituse nõunik Mari Kirs (5429 0114, [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna
õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõukohase seadusega muudetakse kohtute seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,
04.01.2024, 4.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2
punkti 14 (kohtukorralduse seadus) kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus
(51 poolthäält).
2. Eelnõu eesmärk
2
Eelnõukohase seaduse eesmärk on kohtunikuameti ajakohastamine ja atraktiivsemaks
muutmine, samal ajal tagades kohtuniku sõltumatuse õigusemõistmisel.
Eelnõukohase seadusega nähakse ette kohtusüsteemisisene kohtuniku töö kohta üldistatud
tagasiside andmise korraldus, mille eesmärk on toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -
oskuste täiendamisel.
Eelnõukohase seadusega leevendatakse kohtunike ametikitsendusi ja reguleeritakse
ametivälised kõrvaltegevused paindlikumalt. Muudatuste kohaselt võib kohtunik edaspidi
ametiväliste kõrvaltegevustega tegelda, kui need ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste
täitmist, kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse
ega kutse-eetikaga.
Justiitsministeerium saatis 16.11.2023 avalikule arutelule kohtute seaduse muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).1 Eelnõu võimalikud regulatiivsed lahendused
esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja
teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti
Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale ning teadmiseks
Riigikogule.
Ülevaade VTK-s käsitletud ettepanekute kohta saabunud tagasisidest2 on teemade kaupa
käsitletud järgmistes alapeatükkides.
2.1. Kohtunikule tagasiside andmine
2.1.1. Eelnõu menetluskäik
Kohtunikule tagasiside andmist puudutavas osas eelnes eelnõule VTK3, mis saadeti
kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule,
esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti
Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Sotsiaalministeeriumile. Rahandusministeerium
kooskõlastas VTK märkustega. Arvamuse esitasid kõik teised nimetatud asutused.
Kooskõlastusperiood kestis 05.10.2020–27.10.2020.
Tagasiside andjad nägid regulatiivse lahendusena välja pakutud tagasisidesüsteemis ohtu
kohtuniku sõltumatusele. Ka kohtute haldamise nõukoja (edaspidi KHN) 117. istungil4 ei
leidnud kohtunikule tagasiside andmise korraldus üksmeelset toetust. Samas nõustuti, et teatud
viisil on kohtunikule tagasiside andmine siiski vajalik. Ringkonnakohtute esimehed toetasid
sellise lahenduse loomist, kuid leidsid, et täpsustatamist vajab, millal peab tagasisidet andma.
Hoolimata sihtrühmade valdavalt mittetoetavatest arvamustest otsustati eelnõu arutelude käigus
minna edasi kohtunikule tagasiside andmise süsteemi loomisega. Eelnõu esitati sihtrühmadele
kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks 02.06.2022. Eelnõu kooskõlastamise käigus toodi
esile, et täpsustada tuleks tagasiside andmise eesmärki ja tagajärgi. Eesti Kohtunike Ühing ei
toetanud eelnõus sätestatut, kuna see oli liiga üldsõnaline.
1 Vt väljatöötamiskavatsust eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/292f9aa6-fae0-47d2-bca7- 726d4f09659f#k7rdSy7l. 2 VTK-le esitatud arvamustega on võimalik tutvuda Justiitsministeeriumi avalikus dokumendiregistris
https://adr.rik.ee/jm/dokument/14833457 3 Väljatöötamiskavatsus eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/204114d1-1d48-4627-b486-
4546495918e0#qKk7vdcr. 4 KHN-i 117. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/117.%20protokoll%2016.-17.09.2021_0.pdf
3
Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (633 SE)5
menetlemine Riigikogus osaliselt takerdus erimeelsuste tõttu Eesti Kohtunike Ühinguga
kavandatava tagasiside andmise regulatsiooni pärast. Kuna eelnõu menetlemise käigus poolte
vahel kompromissi ei leitud, loobuti tagasiside andmise regulatsioonist ning eelnõu 633 jõustus
ilma nende uuendusteta.
KHN-i 123. istungil juhiti tähelepanu kohtunike tagasisidestamise tähtsusele ja soovitati
Justiitsministeeriumil jätkata kohtunike tagasisidestamise süsteemi loomisega. Rõhutati, et
sätestatu vajab konkretiseerimist, et oleks võimalik luua efektiivne süsteem, mis võimaldaks
tõhusat järelevalvet kohtusüsteemi sees.6
Olulisemate muudatustena võrreldes eelnõuga 633 SE nähakse eelnõus ette tagasiside andmine
mitte ainult esimese astme kohtunikule, vaid ka teise astme kohtunikule. Teine oluline
muudatus seisneb selles, et seaduse tasandil sätestatakse tagasiside andmise eesmärk, mis on
suunatud kohtuniku professionaalse arengu toetamisele. Selle väljundiks on kohtuniku
osalemine kõrgema astme kohtunikuga tagasisidevestlusel, kus kohtunikul on võimalus saada
tagasisidet oma töö kvaliteedi kohta. Lisaks nähakse ette, et tagasiside andmise korraldamise
eest vastutab kolleegiumi esimees ning sätestatakse loetelu isikutest, kellel on õigus teha
kolleegiumi esimehele ettepanek tagasisidevestluse pidamiseks.
2.1.2. Arvamused väljatöötamiskavatsuses esitatud ettepanekute kohta
Kohtusüsteemi kaks peamist eesmärki on tagada parima kvaliteediga õigusemõistmine ja
asjakohase vastutuse võtmine demokraatlikus ühiskonnas. Nende eesmärkide saavutamiseks on
rahvusvahelised organisatsioonid pidanud põhjendatuks kohtunike teatud vormis hindamist.
Kohtuniku töö hindamist on käsitletud mitmetes rahvusvahelistes soovitustes ja rahvusvaheliste
institutsioonide dokumentides. Olulisemad dokumendid on Euroopa kohtute nõukogude
võrgustiku (ingl European Network of Councils of the Judiciary, edaspidi ENCJ) raport
kohtunike hindamise miinimumstandardite kohta7, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu
arvamus nr 17 „Kohtunike töö hindamise, õigusemõistmise kvaliteedi ja kohtunike sõltumatuse
austamise kohta“8, OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia
kohtuliku sõltumatuse kohta9, Veneetsia komisjoni arvamused kohtunike hindamise kohta10,
samuti ministrite komitee soovitus kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused11.
ENCJ on kohtunike hindamise miinimumstandardite raportis selgitanud, et kohtuniku
professionaalse hindamise süsteemi eesmärk on toetada kohtuniku professionaalse arengut,
suurendada tööalast motivatsiooni ja rahulolu ning suurendada kohtusüsteemi tõhusust ja
5 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 633 SE
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5f154ed9-4920-4bde-98c6-
63af7f5f7264/Kohtute+seaduse+muutmise+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus/. 6 KHN-i 123. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/123.%20protokoll%209.12.2022.pdf. 7 ENCJ Minimum Standards Regarding Evaluation of Professional Performance and Irremovability of Members of the Judiciary
https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/final_report_encj_project_minimum_standards_iii_corrected_july_2014.pdf. 8 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ https://www.riigikohus.ee/et/euroopa-kohtunike- konsultatiivnoukogu. 9 OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia kohtuliku sõltumatuse kohta – kohtustruktuur, kohtunike valik ja vastutus. 10 Veneetsia komisjoni arvamused nr 629/2011 CDL-AD(2011)012 p 55, nr 751/2013 CDL-AD(2014)007 p 24. 11 Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_-_kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf.
4
parandada juhtimisstruktuure, et parandada kohtusüsteemi avalikkusele pakutava teenuse
kvaliteeti.
Kohtuniku töö ja oskuste hindamine on Euroopa riikide praktikas laialt levinud. Hindamisi
kasutatakse erinevatel eesmärkidel, näiteks kohtuniku oskuste ning ametiülesannete täitmise
kvaliteedi ja kvantiteedi hindamiseks, kohtunikule tagasiside andmiseks, koolitusvajaduse
kindlakstegemiseks, aga ka tulemuspalga määramiseks, edutamise otsustamiseks ja kohtunike
eluaegse ametisse nimetamise kohta otsuse tegemiseks.
Kohtuniku töö hindamissüsteemid on riigiti erinevad. ENCJ aruandes tehakse vahet riikidel,
mis kasutavad formaalset ja mitteformaalset hindamissüsteemi. Enamikus riikides on kohtunike
hindamise eesmärk hinnata, säilitada ja parandada kohtunike töö ja kohtusüsteemi kvaliteeti.
Enamikus liikmesriikides korraldatakse hindamisi korrapäraselt, kuid menetluse formaalsus on
erineva ulatusega. Üldõiguse riikides (Inglismaa ja Wales, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Šotimaa,
Küpros ja Malta) ning mõnes teises riigis (näiteks Norra, Rootsi ja Holland) hinnatakse
kohtuniku tööd tavaliselt mitteformaalselt. Hollandis peetakse kohtunikega iga aasta
kahepoolseid arenguvestlusi (ingl performance interview), kus arutatakse kohtuniku töö
tulemuslikkust, isiklikku arengut ning töötingimusi ja -korda. Vestluse tulemuste kohta
koostatakse kirjalik aruanne, mille kohta võib kohtunik esitada oma arvamuse, mis lisatakse
aruande juurde.12 Kohtunikega peetakse mitteformaalseid arenguvestlusi ka Põhjamaades,
Šveitsis ja Suurbritannias. Nende vestluste käigus arutatakse kohtunike karjääri- ja
arengueesmärke ning kohtukorralduslikke probleeme.13
Mandri-Euroopa riikides (näiteks Austria, Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari,
Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia ja Hispaania) hinnatakse kohtunike (ja sageli ka
prokuröride) tööd formaalselt ja sellele on antud seadusandlusega kindel vorm, mida
täpsustavad kohtunõukogu (ingl Council for the Judiciary) aktid. Näiteks Saksamaal hinnatakse
kohtunike professionaalseid, isiklikke, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid pädevusi kogu nende
karjääri jooksul iga nelja või viie aasta tagant ning see on oluline tegur kohtunike
edutamisotsuste tegemisel. Hindamisel arvesse võetavad tegurid on näiteks võime pooli
vahendada, koostada selgeid ja arusaadavaid kohtulahendeid, teha kolleegidega koostööd,
suutlikkus töötada uutes õigusvaldkondades ja valmisolek täita kohtute haldamisega seotud
lisaülesandeid.14
Eesti on üks väheseid riike, mille õiguskorras puudub kohtunike hindamise süsteem.
Formaalselt hinnatakse üksnes alla kolmeaastase teenistusstaažiga kohtunike menetluse
juhtimise oskuste arengut ja sobivust kohtunikuametisse. Kauem kui kolm aastat ametis olnud
kohtunikele tagasiside andmine on praktikas väga erandlik. Kohtunikega ei peeta ka avaliku
teenistuse seaduses sätestatud arengu- ja hindamisvestlusi. Kuigi kohtunike 2011. aasta
täiskogul kiideti heaks kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid15, ei ole see
metoodika rohkem kui kümne aasta jooksul kasutust leidnud ja vestlusi kohtunikega selle alusel
ei peeta.
12 Besluit rechtspositie rechterlijke ambtenaren https://wetten.overheid.nl/BWBR0006530/2017-01-01. 13 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ p-d 11, 15. 14 Review of Judicial Training and Education in Other Jurisdictions, lk 121-122 https://www.ucl.ac.uk/judicial-institute/sites/judicial- institute/files/judicial_training_and_education_in_other_jurisdictions.pdf. 15 Kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid (2010), muudetud kohtunike X täiskogul 11.02.2011
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/muudetud_metoodika.pdf.
5
Kohtunike hindamise süsteemi olemasolu peetakse aga Euroopas oluliseks kohtute
sõltumatuse, vastutuse ja kvaliteedi tagatiseks. Kohtunike hindamine aitab tagada kohtunike
kvaliteetse töö ja on oluline kohtuniku professionaalse arengu toetamiseks.
Eelnõu VTK-s pakuti regulatiivse lahendusena luua selline tagasisidesüsteem, mille kohaselt
antakse tagasisidet nii esimese astme kui ka teise astme kohtunikule. Tagasiside andmist maa-
või halduskohtuniku tööle korraldaks ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning
ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi esimees. Eeskätt peaks kõrgema astme kohus
saama kutsuda madalama astme kohtuniku tagasisidevestlusele juhul, kui kõrgema astme kohus
märkab kohtuniku töös süstemaatiliselt esinevaid puudusi või leiab, et vestlemine võib
kohtuniku professionaalset arengut toetada. Selliselt saaks tagasiside andmisel juhtida
kohtuniku tähelepanu puudustele, mille puhul on põhjust arvata, et tegemist pole n-ö ühekordse
väärsammu, vaid praktikaga, millepuhul peab kohtunik kaaluma oma menetluspraktika
korrigeerimist. Kuna kõrgema astme kohtul ei pruugi olla madalama astme kohtuniku kõigist
töövaldkondadest terviklikku ülevaadet, tehti ettepanek tagasiside andmisesse kaasata vajaduse
korral ka kohtu esimees, osakonna juhataja või kolleegiumi esimees. VTK pakkus
tagasisidevestluse võimaliku tulemusena saadud tagasiside järgi kas vestluse fakti fikseerimise,
kohtuniku tööle tähelepanekute tegemise või soovituste andmise.
Suurem osa arvamuse avaldajatest pidasid kohtuniku tagasisidestamise mehhanismi loomist
vajalikuks, samas esines ka kriitilisi seisukohti. Eesti Kohtunike Ühing leidis, et kuigi
kohtuniku tagasisidestamine võib olla vajalik kohtuniku arengu toetamisel ja edutamise üle
otsustamisel, samuti kohtuniku tunnustamisel, siis kavandatav regulatsioon selliste eesmärkide
saavutamist ei toeta. Lisaks peeti kavandatud regulatsiooni ohuks kohtuniku sõltumatusele.
Samas toodi välja, et kohtunikule tagasiside andmine on nii esimeses kui ka teises kohtuastmes
vajalik, kuid täpsemalt vajab reguleerimist, kes seda korraldab ja selle eest vastutab. Tehti
ettepanek kohtulahendite pinnalt tagasisidestamise puhul vastutavaks teha Riigikohtu ja
ringkonnakohtu kolleegiumi esimees, kelle ülesanne oleks tagasiside andmist korraldada. Küll
aga leiti, et ülemäärane oleks panna kõrgema astme kohtule kohustus anda kohtunikule
tagasisidet ka menetluse juhtimise ja korraldamise vallas. Lisaks kahtlesid tagasiside andjad
vajaduses kanda tagasiside raames antud soovitusi kohtuniku isikutoimikusse, kuivõrd see võib
kujuneda potentsiaalseks takistuseks tagasisidevestluse tõhusale pidamisele.
Eelnõu koostamise arutelude käigus otsustati valdavalt jääda VTK-s välja pakutud
kontseptsiooni juurde ja arvestada tehtud ettepanekutega osaliselt.
Kuigi mitmes Euroopa riigis on kohtuniku töö hindamisel kohtuniku karjääri kohta otsuste
tegemisel oluline roll (nt ametikõrgenduse otsustamine, tulemuspalga määramine vms), ei
kasutata Eesti kohtusüsteemis karjääripõhist mudelit. Seetõttu ei ole eelnõus välja pakutud
tagasisidesüsteem seotud kohtuniku atesteerimise ega tema karjääriotsuste tegemisega. Samuti
pole tegemist distsiplinaarmenetlusele sarnase protsessiga. Eelnõus välja pakutud
tagasisidesüsteem teenib kohtuniku erialateadmiste ja -oskuste täiendamise eesmärki ning selle
korraldamine on Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne. Kolleegiumi
esimees võib otsustada anda kohtunikule tagasisidet ise või delegeerida selle kolleegiumi
liikmetele. Sellisel viisil oleks võimalik tagasisidestamisse kaasata kõik kolleegiumi
kohtunikud. Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi
esimehele saab teha kohtu esimees.
6
Tagasisidevestlusel saab ühelt poolt juhtida kohtuniku tähelepanu probleemidele tema töös, aga
tuua välja ka kohtuniku tugevusi ja tunnustada tema töö positiivseid aspekte ja head praktikat.
Selle käigus saab muuhulgas arutada kohtuniku võimalikke arengusoove ning vajaduse korral
suunata teda koolitusele. Seaduse tasandil jäetakse reguleerimata hindamiste sagedus ja
tagasisidevestluse tulemused. Ka saabunud arvamustes toodi välja, et tagasiside puhul ei tohiks
tegemist olla seaduses sätestatud kohustusega regulaarsete vestluste pidamiseks, vaid see peaks
jääma kohtusüsteemi otsustada. Muus osas jäetakse tagasiside andmise praktilise korralduse
üksikasjad kohtusüsteemi kujundada (nt tagasisidevestluse tulemuste fikseerimise ja
kokkuvõtte täpsema sisu jms). See annab kohtusüsteemile suurema vabaduse kujundada
hindamissüsteem ise.
2.2. Kohtuniku ametikitsendused
Kohtunike ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleneb PS-i § 147 lõikest 3, mille
kohaselt ei tohi kohtunikud peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega
nimetatavas ametis, ning PS-i § 147 lõikest 4, mille kohaselt sätestab seadus kohtuniku
sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi. Õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse
tagamiseks sätestab KS-i § 49 kohtunikuametiga seotud ametikitsendused, mis võivad sisult
olla poliitilise tegevuse piirangud või era- ja äriõiguslikud piirangud. Eelnõu tegeleb üksnes
kohtuniku era- ja äriõiguslike piirangute muudatustega.
Kohtuniku ametiväline töötamine on PS-i § 147 lõige 3 kohaselt üldjuhul keelatud, välja
arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. Kui seadus ühtegi erandit ette ei näeks, puuduks
kohtunikel seega igasugune võimalus olla kohtunikuameti kõrvalt veel muudes ametites.
Seadusandja on kohtunikuametiga kokkusobivaks pidanud üksnes töötamist õppe- ja
teadustööl.16
Kohtunikuametiga kaasnevad ulatuslikud ametikitsendused on püsinud muutumatuna alates
kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal ning suures osas langevad kokku 1990-ndatel
kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 417 sätestatud piirangutega. Mitmeid
ametikitsendustega seotud küsimusi on täpsustatud kohtunike eetikakoodeksis18 ja kohtuniku
ametiväliste kõrvaltegevuste kohta on korduvalt arvamust avaldanud kohtunike
eetikanõukogu19.
Aruteludel kohtunikega on esile tõusnud vajadus kohtunikuamet ajakohastada, eelkõige
kohtunikule kehtivate ametikitsenduste muutmise teel. Kuna äri- ja majanduskeskkond on
kohtute seaduse jõustumisest edasi arenenud, siis on küsitav, kas kõik piirangud kohtuniku
ametivälisele tegevusele on endiselt vajalikud ja põhjendatud, kui need on avalikud ja välditud
huvide konflikti.
Riigikohtu esimees Villu Kõve pöörab kohtute aastaraamatus tähelepanu, et käimas on ulatuslik
kohtunike põlvkonnavahetus, mis on toonud kaasa üha süveneva mure kohtunikkonna
järelkasvu leidmise pärast. Riigikohtu esimees tõdeb, et kohtusüsteem on juba praegu raskustes
vabanevate ametikohtade täitmisel silmapaistvate juristidega. Õigusemõistja amet ei pruugi olla
kiirelt muutuvas ja rohkelt võimalusi pakkuvas maailmas enam noorema põlvkonna jaoks
16 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 246. 17 Kohtuniku staatuse seadus § 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/22214. 18 Eesti kohtunike eetikakoodeks, vastu võetud 13.02.2004 kohtunike täiskogul. https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-
eetikakoodeks. 19 Kohtunike eetikanõukogu arvamused ja soovitused https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-eetikanoukogu.
7
atraktiivne. Seega vajavad lahendusi küsimused, kuidas ajakohastada kohtusüsteem kui
organisatsioon ning kuidas muuta kohus atraktiivseks tööandjaks.20
Kohtunike 2023. aasta täiskogu kõnes märgib Riigikohtu esimees: „Oleme jõudnud olukorda,
kus süsteemi esmaseks mureks ei ole enam puudus mitte niivõrd materiaalsest ressursist,
kuivõrd inimestest. Meil lihtsalt ei jätku enam piisava kvalifikatsiooni ja sobivate
isikuomadustega kohtunikukandidaate, täitmaks põlvkonnavahetusest tingitud auku. Rahvastik
vananeb ja noori lihtsalt enam ei jätku kõigisse ametitesse. Soovitakse töötada paindlikult,
kaugtööl ja osakoormusega, selgete ülemuse-alluva suheteta ühtses tööperes, võtta piisavalt
aega perele, õpingutele ja hobidele. Olulisem kui varem on uuele põlvkonnale võrdne tööalane
kohtlemine ja pidev tunnustamine töö eest ning kestvad karjääri- ja hariduse omandamise
võimalused.21
KHN-i 09.09.2022. a22, 02.06.2023. a23 ja 05.10.2023. a24 istungitel on korduvalt pööratud
tähelepanu vajadusele üle vaadata kohtuniku ametiväliste kõrvaltegevuste regulatsioon.
Lähima viie aasta jooksul tekib 53 kohtunikul õigus pensionile jääda. Aasta jooksul välja
kuulutatud 15-le vabale maa- ja halduskohtuniku kohale kandideeris vaid 31 inimest.25 Selleks
et tõsta kohtunikuameti populaarsust juristide seas, tuleb kohtunikuametiga kaasas käivad
arusaamad üle vaadata.
Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik,
juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja (KS-i § 49 lõige 2 punkt 3).
Äriühingu asutamise, juhtimise ja kontrollimise keeld ei tähenda, et kohtunik ei võiks üldse
saada ettevõtlustulu, kuid sunnib kohtuniku passiivsesse rolli juba tegutsevates äriühingutes.26
Kohtunike eetikakoodeksi punkti 5 kohaselt võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on
tulu saamine, arvestades hea käituse ja ausa äritegevuse tavasid. KS-i § 49 lõike 2 punkti 3
alusel ja kohtunike eetikanõukogu arvamuste valguses kehtib kohtunikele aga sisuliselt
ettevõtlusega tegelemise keeld. Kohtunike eetikanõukogu on leidnud, et kohtunik võib tegeleda
investeerimisega, soetada kinnisvara ja olla osanik äriühingus, mis tegeleb kinnisvara
üürimisega. Lubatavaks on peetud ka töötamist asendusõpetajana, treenerina spordiklubis või
tasu eest osalemist filmivõtetel. Samas peab kohtunik arvestama seadusest tulenevate
formaalsete piirangutega, millele lisandub keeld tegeleda äriühingu õigusnõustamisega või olla
äriühingus mingil ametikohal.27 Nii võib kohtunik olla äriühingus pigem passiivne osanik ning
aktiivne roll ettevõtluses, olgu siis endale kuuluvas äriühingus või perefirmas kaasa lüües, on
20 Kohtute aastaraamat 2022. Eessõna. Villu Kõve. https://aastaraamat.riigikohus.ee/eessona-2022/. 21 Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 8. juunil 2023, Narvas. Villu Kõve
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu%20esimehe%20ettekanne%202023%20t%C 3%A4iskogul%20FINAL.pdf. 22 KHN-i 121. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/121_khn.pdf. 23 KHN-i 125. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/125.%20protokoll%2002.06.2023.pdf. 24 KHN-i 126. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/126.%20protokoll%2005.10-06.10.2023_0.pdf. 25 Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Ettekanne Riigikogu 2024. aasta
kevadistungjärgul. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/1.%20Uudised/2024/Riigikohtu_esimehe_ulevaade_kohtukorralduse_oigusemoistmise_ja_seadu
ste_uhetaolise_kohaldamise_kohta_2024.pdf. 26 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 244. 27 Kohtunike eetikanõukogu arvamus jaanuar 2023.
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Eesti%20kohtus%C3%BCsteem%20(ja%20seal%20olevad%20failid)/eetikan%C3%B5
ukogu/Eetikan%C3%B5ukogu%20arvamus%202023.pdf.
8
välistatud või vähemasti taunitav. Seega on kohtuniku võimalused ametipalga kõrvalt
lisasissetulekuid saada piiratud.28
Kohtunike ametitegevuse piirangud ning väljaspool kohtunikuametit töötamisest teavitamine
või selleks loa taotlemine on Euroopa Nõukogu liikmesriikide praktikas tavapärane. Valdavalt
on liikmesriikide õiguses kohtunike kõrvaltegevused lubatud üksnes ulatuses, mida peetakse
kokkusobivaks kohtunikuametiga kaasnevate ülesannete täitmisel. Nii on tavapärane, et
kohtunike osalemine äritegevuses on piiratud, samas peetakse sobivaks tegelemist loomingulise
töö, kohtusüsteemi täiendamise ja arendamisega ning töötamist õppe- või teadustööl.
Leedus pole kohtunikul äritegevusega tegelemine lubatud. Lisaks kohtunikuameti palgale võib
kohtunik saada tasu ainult õppe- või teadustöö või loomingulise tegevuse eest.29, 30 Leeduga
sarnane kord on ka Ungaris, kus kohtunik ei või olla äriühingu juhataja, juhatuse või nõukogu
liige, füüsilisest isikust ettevõtja ega majandus- ja äritegevusega tegeleva vabaühenduse
juhataja. Kohtunik võib töötada küll õppe- või teadustööl, kuid peab selleks enne saama loa,
millest keeldumist ei saa vaidlustada.31 Hispaania õiguse järgi on kohtuniku ametikohaga
kokkusobimatu igasugune muu tasustatud töö, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.
Samuti on kohtunikul keelatud igasugune õigusteenuse osutamine ja äritegevuses osalemine,
sealhulgas juhataja, direktori või mis tahes muu rolli täitmine.32 Analoogsed piirangud
kohtunikule kehtivad ka Moldovas33, Sloveenias34, Rumeenias35, Bulgaarias36, Itaalias37 ja
Prantsusmaal.38
Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara haldamiseks.39
Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl salaried judges)
olla äriühingu juhataja rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara haldamisega.
Kuigi päevatasu saavate kohtunike (ingl fee-paid judges) suhtes ei kehti samasugused
piirangud, ei tohiks nad oma ametisse nimetamist ära kasutada isiklike, professionaalsete või
äriliste eeliste saamiseks.40
Mitmel Põhjamaal peavad kohtunikud enne ametiväliste tegevustega alustamist luba taotlema
kohtu esimehelt või kohtuhaldusteenistuselt. Soome õiguse kohaselt peavad kohtunikud saama
loa kohtu esimehelt. Luba ei saa taotleda vaidlevate poolte valitud vahekohtunikuna
tegutsemiseks. Kohtunike ametiväliste tegevuste kohta väljastatud load ja selle eest makstud
tasud, kui need ületavad 10 000 eurot aastas, koondatakse kuuluvus- ja kõrvaltegevuste
registrisse (sm sidonnaisuus- ja sivutoimirekisteri), mis on avalikkusele kättesaadav.41 Norra
28 J. Laidvee. Kümme aastat ametipensionide reformist – teekond kasina, ent eetilise vanaduspõlveni? Kohtute aastaraamat 2022.
https://aastaraamat.riigikohus.ee/kumme-aastat-ametipensionide-reformist-%e2%80%92-teekond-kasina-ent-eetilise-vanaduspolveni/. 29 Constitution of the Republic of Lithuania Article 113 https://e-
seimas.lrs.lt/portal/legalActPrint/lt?jfwid=rivwzvpvg&documentId=TAIS.211295&category=TAD. 30 Law on Courts of the Republic of Lithuania Article 48 https://www.teismai.lt/en/courts/legal-acts/655. 31 ACT CLXII of 2011 on the Legal Status and Remuneration of Judge,s Articles 39-40. 32 Organic Law on the Judiciary, Article 389. 33 Republic of Moldova Law No. 544 of 20.07.1995 on the Status of Judge, Article 8
https://www.ecoi.net/en/file/local/1290603/1226_1404470326_moldova-law-status-of-judges-am2013-en.pdf. 34 The Judicial Service Act, Articles 40-43. 35 Law no 303/2022 regarding the Status of Judges and Prosecutors, Article 227-234. 36 The Judiciary System Act, Article 195. 37 Degree of the President of the Republic of 6 October 1993, no 418, CPGA Resolution of 18 December 2001, Article 3. 38 Ordonnance n° 58-1270 du 22 décembre 1958 portant loi organique relative au statut de la magistrature, Article 8
https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/LEGIARTI000006451901/2007-06-01/. 39 Constitution of the Slovak Republic Article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 40 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-Judicial-Conduct-2023.pdf. 41 Tuomioistuinlaki 9 luku § 5
https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2016/20160673?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=Tuomioistuinlaki.
9
õiguse järgi taotlevad kohtunikud kõrvaltegevuseks luba kohtuhaldusteenistuselt. Analoogselt
registreeritakse avalikus registris investeeringud, varasemad töökohad ja kõrvaltegevusteks
antud load.42
Šotimaa kohtusüsteemis kohtuniku sõltumatuse põhimõte ei takista kohtunikul äritegevusega
tegelemast. Täistööajaga kohtunik, välja arvatud šerif (ingl salaried sheriffs principals, sheriffs
and summary sheriffs), võib tegeleda äritegevusega, mis hõlmab töösuhtesse astumist,
äriühingu juhtimist või mõne muu rolli täitmist, mille puhul on kohtunikul juhtimisvastutus või
kontroll ettevõtte üle. Enne sellise rolli täitma asumist peab kohtunik kaaluma, kas selline roll
on kooskõlas kohtunikuameti väärikusega ja küsima luba oma vanemkohtunikul, kes võtab
arvesse nelja tegurit: 1) äri olemust ja selle potentsiaali avaliku kriitika tekitamiseks; 2)
tegevuse võimalikku mõju kohtunikuameti väärikusele; 3) tegevuse mahtu ja sellega kaasnevad
nõudmisi kohtunikule; 4) formaalseid piiranguid, millele kohtunik allub, ning tegevuse
ebaõnnestumise võimalust, mis võib tõstatada küsimuse kohtuniku ametisse sobivuse kohta.
Ükski täistööajaga kohtunik ei tohi töötada ettevõttes, mis tegeleb kohtuvaidluste
lahendamisega, kuna sellises olukorras on oht huvide konflikti tekkeks liiga suur. Nii tuleks
vältida kõiki tegevusi, mis kujutavad ohtu kohtuniku või kohtusüsteemi mainele või kohtuniku
töökohustuste täitmisele. Päevatasu saavad kohtunikud on vabad tegelema nii äritegevuse kui
ka õigusteenuse osutamisega, arvestades eeltoodud teguritega.43
Eelnõu VTK-s tehti ettepanek lubada kohtunikul tegeleda ametiväliste kõrvaltegevustega, kuid
kõrvaltegevuste lubamise eelduseks oleks vastavalt tegevusele kas kohtu esimehe teavitamine
või loa saamine. Kui õigusloomega tegelemiseks, õppe- ja teadustööl ning juriidilisel tööl
rahvusvahelises organisatsioonis osalemiseks oleks piisanud kohtu esimehe teavitamisest, siis
ettevõtjana tegutsemiseks oleks kohtunik pidanud taotlema kohtu esimehe nõusolekut. Kohtu
esimees oleks vajaduse korral saanud tegevuse võimaliku huvide konflikti tuvastamiseks
pöörduda kohtunike eetikanõukogu poole nende hinnangu saamiseks ning kohtuniku
ametiväline tegevus keelata või seada sellele piiranguid. Esimehe otsus oleks vaidlustatav
halduskohtus.
Kohtunike ametikitsenduste täielik kaotamine on teema, milles tagasiside andjate seas ühtne
seisukoht puudub. Osa vastanutest toetas kohtuniku ametikitsenduste leevendamist, kuid osa
oli nende muutmise vastu ning pigem soovisid säilitada kehtivat korda. Leiti, et
ametikitsenduste kaotamine võib kujutada endast ohtu kohtusüsteemi usaldusväärsusele ning
mõjutada kohtute töö efektiivsust ja kvaliteeti. Samuti tekitada probleeme kohtuniku
sõltumatuse ja kohtunikueetika aspektist, suurendades kohtunike taandamistaotluse arvu ja
võimalust sattuda kohtuvaidlustesse.
Samas toodi välja, et kuivõrd kohtunikuametiga kaasnevad kitsendused on pikka aega püsinud
muutumatuna, siis vajaksid need äri- ja majanduskeskkonna muutumise ja kohtusüsteemi
ajakohastamise huvides ülevaatamist. Eesti Kohtunike Ühing toetas muudatusettepanekut, kuid
mitte otsustuspädevuse andmist kohtu esimehele, kuna see võib kujuneda ajamahukaks ja
kohtusüsteemi koormavaks. Esitatud arvamustes tehti ettepanek kaaluda kogu kohtuniku
kõrvaltegevus reguleerida ühetaolise menetlusega, kus kohtunik teavitab kõrvaltegevusest
42 Court of Justice Act § 121a-k https://www.domstol.no/contentassets/357f3eda118248838bdbe49274ebb4d5/courts-of-justice-act-english- translation-.pdf. 43 Guidance to Judicial Office Holders on Judicial Ethics in Scotland (Revised 2023), lk 9-12, 31
https://judiciary.scot/docs/librariesprovider3/judiciarydocuments/guidance-to-johs-on-judicial-ethics.pdf?sfvrsn=25f075aa_0.
10
kohtu esimeest ja esimehel on võimalik tegevus keelata, kui see hakkab avaldama olulist mõju
kohtuniku ametiülesannete täitmisele.
Kuigi sihtrühmade tagasisides leidus mittetoetavaid arvamusi, otsustati eelnõu koostamise
arutelude käigus eelnõus kohtuniku ametikitsenduste leevendamisega edasi minna ja arvestada
eeltoodud ettepanekuga.
Eelnõu kohaselt lisaks senisele õppe- ja teadustööle on kohtunikul edaspidi lubatud väljaspool
kohtunikuametit töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, tegeleda õigusloome
ja äriühingu juhtimisega. Igasuguse ametivälise töötamise puhul tuleb arvestada tingimusega,
et kohtuniku ametiväliste tööülesannete maht ega sisu ei tohi kahjustada kohtuniku
ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel või minna vastuollu
kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetikaga. Eelnev loa väljastamise protseduur tekitaks
ülemäärast bürokraatiat ja seaks vastutuse kohtuniku kõrvaltegevuse eest osaliselt ka kohtu
esimehele, kuid kõrvaltegevuse eest saab vastutada vaid kohtunik ise. Kohtunik peaks kõigi
ametiväliste töötamise juhtudel ette nägema riske ja hindama, kas konkreetne tegevus võiks
kõrvaltvaatajas tõstatada küsimuse tema erapooletuses või mitte.
Eelnõu kohaselt teavitab kohtunik ametivälisest töötamisest kohtu esimeest. Kohtu esimees
võib keelata või seada piiranguid kõrvaltegevusele, kui see kahjustab kohtuniku
ametikohustuste nõuetekohast täitmist või sõltumatust õigusemõistmisel või läheb vastuollu
kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetika nõuetega.
2.3. Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega
Kuigi kohtute seadus võimaldab kohtunikul töötada juba praegu osalise töökoormusega, siis
selleks loa taotlemise ja menetlemise kord on liialt keerukas. Seetõttu tehti VTK-s ettepanek
lihtsustada osalise töökoormusega töötamise taotlemist ja selle menetlemist kohtus.
Muudatusega oleks kohtute seadusest välja jäetud ühe aasta piirang osalise töökoormuse
lubamise ja tähtaja pikendamise korral ning kehtestatud oleks osalise töökoormusega töötamise
lubatav alampiir. Selle muudatuse eesmärk oli vähendada kohtu halduskoormust kohtuniku
taotluse läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti atraktiivsust võimalike uute kohtuniku
kandidaatide seas.
Esitatud tagasisides valdavalt toetati VTK-s tehtud ettepanekut kohtuniku osalise töökoormuse
taotlemisega seotud formaalsete piirangute leevendamiseks. Samas toodi välja, et liialt
liberaalne lähenemine võib kujuneda problemaatiliseks väiksemate kohtute jaoks, muutes
keeruliseks tööjaotuse planeerimise ja kohtunikukohtade täitmise prognoosimise. Eelnõu
koostamise arutelude käigus leiti, et kõnealune muudatus vajab terviklikumat analüüsi
saabunud tagasiside ja kavandatava kohtuhaldusemudeli muudatuse pärast, mistõttu sellist
seadusemuudatust eelnõust ei leia.
2.4. Kohtuniku ametist vabastamine vanuse tõttu
VTK-s tehti ettepanek kohtuniku teenistusvanuse tõstmise protseduuri muutmiseks selliselt, et
kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise otsustaks Riigikohtu üldkogu kohtuniku
taotlusel. Muudatuse eesmärk oli vähendada ülereguleerimist ja vabastada KHN oma seisukoha
kujundamisest ning muuta teenistusvanuse ülemmäära tõstmise protseduur kiiremaks.
Kuigi tagasiside andjad toetasid VTK ettepanekut kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära
tõstmise protseduuri muutmiseks, siis eelnõu arutelude käigus leiti, et kavandatava
11
kohtuhaldusmudeli muudatuste tõttu pole mõistlik KHN-i pädevust piirata. Seetõttu sellist
muudatust eelnõust ei leia.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktid 1 ja 2. KS-i § 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 ja KS-i § 28 täiendatakse
lõikega 6.
Muudatus on seotud KS-i §-ga 741. Muudatusega sätestatakse, et ringkonnakohtu kolleegiumi
esimees korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna maa- või halduskohtu kohtuniku tööle
ja Riigikohtu kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise ringkonnakohtu kohtuniku
tööle.
Muudatuse eesmärk on anda kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele seaduslik alus
madalama astme kohtuniku tööle üldistatud tagasiside andmise korraldamiseks. Kuna teave
madalama astme kohtuniku töö kvaliteedi kohta on eeskätt selle kohtuniku lahendite peale
esitatud edasikaebusi menetleval kohtul, siis on põhjendatud, et kohtuniku tööle antav
üldistatud ja suunav tagasiside tuleks kõrgema astme kohtult. Kuigi kehtiv seadus võimaldab
kohtu esimehel teatud ulatuses anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks juhiseid ja seega
teatud määral teise kohtuniku menetluse juhtimisse sekkuda (KS-i § 45), siis võrreldes kohtu
esimehega on kõrgema astme kohtu korral tegemist neutraalsema osapoolega. Edaspidi on
Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne kohtunikule tagasiside andmist
korraldada, tehes seda ise või delegeerides tagasiside andmise kolleegiumi liikmetele.
Eelnõu punkt 3. KS-i § 49 muudetakse ja täiendatakse uue sõnastusega.
KS-i § 49 sõnastust täiendatakse, et täpsustada kohtuniku ametikitsenduste korda.
Muudatuse eesmärk on leevendada kohtuniku ametikitsendusi ja täpsustada lubatud
ametiväliseid kõrvaltegevusi, mis muudab kohtunikuameti nüüdisaegsemaks ja kohtunikuks
kandideerijatele atraktiivsemaks.
KS-i § 49 lõige 1 sätestab kohtuniku poliitilise tegevuse piirangud. Lisaks varem kehtinud
piirangutele, mille kohaselt kohtunik ei või olla Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige
ega ka erakonna liige, täpsustatakse, et kohtunikuametiga ühitatav pole ka kohtuniku valimine
Euroopa Parlamendi liikmeks (EPVS-i § 75 punkt 4). Säilitatakse juba varem kehtinud
piirangud, mille kohaselt kohtunik ei või olla välismaa äriühingu filiaali juhataja,
pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige, kinnisaja sundvalitseja ega vaidlevate poolte valitud
vahekohtunik.
KS-i § 49 lõike 2 muudatusega sätestatakse, et lisaks senisele õppe- ja teadustööle võib
kohtunik väljaspool kohtunikuametit töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis,
tegeleda õigusloome ja äriühingu juhtimisega, kui kohtunikule sellega kaasneva töö maht ega
sisu ei takista tema ametiülesannete nõuetekohast täitmist ega sõltumatust õigusemõistmisel.
Kohtunik võib täita ka muid seaduses sätestatud ülesandeid.
Õppe- või teadustööna on käsitatav sisuliselt kogu n-ö akadeemiline tegevus, eelkõige
töötamine õppejõuna või teadurina mõnes õppe- või teadusasutuses.44 Lisaks õppejõu või
teadurina töötamisele võib kohtunik töötada ka juriidilisel tööl rahvusvahelises
organisatsioonis, näiteks rahvusvahelises kohtus, jätkates samal ajal kohtunikutööd ka oma
44 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura. Tallinn, lk 246.
12
koduriigis. Kohtunike eetikakoodeksi punkti 4 kohaselt on õppe- või teadustöö kõrval toodud
välja kohtunike lubatavate muude tegevustena ka õigusloome ning õigus- ja kohtusüsteemi
täiustamine. Õigusloome sisaldab osavõttu õigusaktide eelnõude väljatöötamisest näiteks
ekspertide komisjonides või eelnõu suhtes ekspertarvamuste koostamist.45 Kõik need tegevused
pakuvad kohtunikule võimalusi erialasteks väljakutseteks ja ühtlasi toetavad ka tema
enesearengut.
Kuigi kohtute seadus ei keela kohtunikul olla FIE või osaleda majandustegevuses
mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu, siis puudub mõistlik põhjendus, miks kohtunik ei
peaks saama oma vara haldamist korraldada äriühingu vormis. Kohtunik peaks saama osaleda
tsiviilkäibes ning oma vara käsutada ja kasutada võrdsetel tingimustel teiste õigussubjektidega.
Kohtunik saab tegeleda ettevõtlusega ka sellisel viisil, et see ei kahjusta tema ametikohustuste
täitmist ega sõltumatust õigusemõistmisel. Ka kohtunike eetikanõukogu on märkinud, et
ametikitsenduste eesmärgiks pole keelata mis tahes tulu teenimine, kuivõrd kohtunik on
samamoodi aktiivne ühiskonnaliige, kelle kaasalöömine erinevates tegevustes on piiratud vaid
niivõrd, kuivõrd see läheb vastuollu õigusemõistmise huvidega.46 Kuna kohtunik peab tegelema
oma põhitööga, siis ei saaks ettevõtlusega tegelemine mitte mingil juhul kujuneda kohtuniku
täiskohaga töötamiseks mõnes suurettevõttes. Nii nagu mis tahes muu kõrvaltegevuse puhul
peab kohtunik ka äriühingu juhtimisel arvestama kohtunikuameti piirangute ja kutse-eetika
nõuetega. Põhjendamatu on panna kohtunikud olukorda, kus nad peavad oma majanduslike
huvide realiseerimisel tegutsema perekonna või sugulaste varjus või neist kohtunikuks
nimetamisel või vara pärimise korral sootuks loobuma. Selle asemel saaksid kohtunikud oma
majanduslikud huvid deklareerida, luues nende avaliku kontrollimise võimaluse.
Kohtunik peab kõrvaltegevuse valikul arvestama ettenähtavate riskidega ja hindama, et tegevus
ei oleks vastuolus kohtunikuameti olemusega, ei kahjustaks õigusemõistmise mainet ega
heidaks varju kohtusüsteemi usaldusväärsusele. Kohtuniku põhitöö on õigusemõistmine, mille
eest riik maksab talle ametipalka. Seetõttu ei tohi kõrvaltegevused kohtuniku ametiülesannete
täitmist takistada ega tuua kaasa menetluste venimist või menetlustähtaegade pikenemist.
Samuti ei tohi kõrvaliste tööülesannete täitmine kohtuniku sellisel määral koormata, et see
kahjustaks tema põhitegevusega seotud ülesannete täitmise kvaliteeti.
Kohtunik võib oma ametiülesannete kõrvalt täita ka muid seaduses sätestatud ülesandeid,
näiteks osaleda kohtunike omavalitsusorganite töös (KS 5. peatükk), kuuluda Vabariigi
Valimiskomisjoni (RKVS § 10 lõige 2 punktid 1 ja 2), Eesti Advokatuuri aukohtu ja
kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni, Notarite Koja aukohtu
ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni (KS § 38 lõike 3 punkt 8).
KS-i § 49 lõike 3 muudatuse kohaselt peab kohtunik viivitamata teavitama kohtu esimeest, kui
ta tegeleb või kavatseb tegeleda ametivälise kõrvaltegevusega. Kohtu esimees teavitab
ametivälisest töötamisest kõrgema astme kohtu esimeest. Kohtunik peab kinnitama, et
väljaspool kohtunikuametit tegutsemine ei kahjusta tema ametikohustuste täitmist ega
sõltumatust õigusemõistmisel. See tähendab, et iga kõrvaltegevuse puhul kohtunik kinnitab
huvide konflikti puudumist ja kui see peaks tekkima, siis teavitab ta sellest koheselt kohtu
esimeest ja taandab ennast.
45 Ibid, lk 247. 46 Kohtunike eetikanõukogu arvamus. https://www.riigikohus.ee/et/kas-kohtunik-tohib-osa-votta-filmivotetest-mille-eest-makstakse-tasu.
13
KS-i § 49 lõike 4 muudatusega sätestatakse kohtu esimehe otsustusõigus kohtuniku
kõrvaltegevuse keelamiseks.
Kehtiv kord ei näe ette kontrolli kohtuniku kõrvaltegevuste üle. Kohtu esimees vastutab
õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus ja korraldab õigusemõistmise alast
tegevust. Eelnõu muudatuse kohaselt võib õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks kohtu
esimees nõuda kohtunikult kõrvaltegevuse mahu ja sisu kohta selgitusi ning keelata
kõrvaltegevusega tegelemise, kui see takistab kohtuniku ametikohustuste nõuetekohast täitmist
või sõltumatust õigusemõistmisel või läheb vastuollu kohtunikuameti väärikuse või kutse-
eetika nõuetega. Kui kohtunik seda ei järgi, siis on kohtu esimehel äärmusliku abinõuna
võimalik algatada kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlus.
Eelnõu punkt 4. KS-i § 53 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“. Muudatus on seotud
seaduseelnõu 633 SE jõustumisel KS-i § 58 kehtetuks tunnistamisega.
Eelnõu punkt 5. KS-i § 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41.
Muudatus on seotud KS-i §-ga 741. Muudatuse kohaselt lisatakse tagasisidevestlusest koostatud
kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega kokkuvõtte kohta kohtuniku isikutoimikusse.
Muudatuse eesmärk on anda tagasisidet saanud kohtunikule võimalus põhjendada kõrgema
astme kohtult saadud tagasisidest erinevat seisukohta.
Eelnõu punkt 6. KS-i § 73 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi
ettevalmistuskava täitjaid“. Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE jõustumisel
kohtunikuabide ettevalmistuskava kaotamisega.
Eelnõu punkt 7. KS-i 9. peatükki täiendatakse §-ga 741 „Tagasisidevestlus“.
Muudatusega nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse
kohtusüsteemisisene tagasiside andmise süsteem, mille eesmärk on toetada kohtunikku tema
erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.
KS-i § 74 lõige 1 sätestab kohtunikule kohustuse end regulaarselt erialaselt täiendada ja
koolitustel osaleda. Tegemist on kohtunikuteenistuse üldkohustuse, mitte otseselt
õigusemõistmisega seotud tegevusega.47 Kohtunikuameti olemusest tulenevalt peab kohtunik
suutma olla enesekriitiline ja soovima end arendada.
Kohtunikule tagasiside andmine teenib kohtuniku enesetäiendamise ja professionaalse arengu
eesmärki. Selline tagasiside on suunatud kohtuniku abistamisele ja soovituste andmisele tema
menetluspraktika parandamiseks, et toetada kohtuniku professionaalset arengut, mis parandaks
kohtulahendite kvaliteeti ja kiirendaks menetlust. Kohtunikud, kelle menetluspraktika vajab
parandamist, saaksid arutada probleeme kõrgema astme kohtunikuga ja saada praktika
parandamiseks soovitusi. Samuti saaksid kolleegiumid nii kindlaks teha kohtuniku
arenguvajaduse ja suunata teda vajaduse korral koolitusele. Soovituste rakendamine aitaks
parandada menetluse kvaliteeti ning konstruktiivne tagasiside toetaks kohtuniku arengut ja
suurendaks tema motivatsiooni. Äärmuslikel juhtudel võib see vältida distsiplinaarmenetluse
algatamist.
47 Ibid, lk 312.
14
Eelnõu kohaselt antakse kohtunikule tagasisidet vestlusel kõrgema astme kohtunikuga.
Tagasiside andmist oma tööpiirkonna maa- või halduskohtuniku tööle korraldaks
ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi
esimees. Tagasiside andmine kohtunikule algatatakse eeskätt juhul, kui kohtuniku töös
märgatakse süstemaatiliselt esinevaid puudusi või tagasisidevestluse pidamine võib kohtuniku
professionaalset arengut toetada. Seega pole tegemist vestlusega, mis toimub kindlaks määratud
regulaarsusega kõigi kohtunike suhtes, vaid tagasiside andmine peaks toimuma vastavalt
vajadusele. Nii peaks tagasisidevestlusi pidama ennekõike nende kohtunikega, kelle
menetluspraktika vajab korrigeerimist, et kõrgema astme kohus saaks kohtunikule anda
asjatundlikke soovitusi tema menetluspraktika parandamiseks. Siiski peaks probleemidele
tähelepanu juhtimise kõrval keskenduma ka kohtuniku tugevustele ja töö positiivsetele
aspektidele ning hea praktika esiletoomisele.
Lahendite kvaliteedi hindamine on küll osa kohtuniku töö hindamisest, kuid ainult kohtuniku
professionaalsete oskuste aspektist. Kohtunikule tagasiside andmine võib puudutada eeskätt
kohtumenetluse korraldust ja kohtulahendite koostamisega seotud küsimusi, näiteks lahendite
ülesehitust, neis toodud õiguslikku argumentatsiooni, materiaal- ja menetlusnormide
kohaldamist, õigusallikate kasutamist, aga ka kohtumenetluse juhtimist, sh kohtuasjade
läbivaatamiseks vajaliku töökorralduse ja ajaplaneerimise olemasolu, suhtlemist
menetlusosalistega ning statistilisi andmeid kohtuniku töö kohta.
Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele
võib teha Riigikohtu esimees kõigi esimese ja teise astme kohtu kohtunike suhtes,
ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes ja esimese või teise
astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.
Eelnõu kohaselt jäetakse kohtunikule tagasiside andmise täpsemad praktilise korralduse
üksikasjad KHN-i otsustada.
Eelnõu punkt 8. KS-i § 124 teises lauses asendatakse arv „58“ arvuga „584“. Muudatus on
seotud seaduseelnõu 633 SE jõustumisel KS-i § 58 kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi
reguleerib kohtunikuabi väljaspool kohut töötamist KS-i § 584.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uus termin „tagasisidevestlus“.
Tagasisidevestlus on kohtuniku vestlus kõrgema astme kohtu kohtunikuga, eesmärgiga toetada
kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.
Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Kohtute seaduse muutmisega avaldub seaduse rakendamisega HÕNTE § 4648 tähenduses
sotsiaalne mõju. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud kohtunikud ning kaudselt
menetlusosalised.
48 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.
15
Kohtute seaduse muutmisest mõjutatud sihtrühm on maa-, haldus-, ringkonna- ja
riigikohtunikud. Seisuga 01.01.2024 on kohtusüsteemis kokku 256 kohtuniku ametikohta,
millest täidetud on 246 kohta. Maakohtutes on ametis 159 kohtunikku, halduskohtutes 24
kohtunikku, ringkonnakohtutes 44 kohtunikku ja Riigikohtus 19 kohtunikku.49
6.1. Kavandatav muudatus: kohtunikule tagasiside andmine
Eelnõuga kavandatava muudatuse kõige olulisem mõju avaldub eeskätt II ja III astme kohtunike
töökoormusele ja -korraldusele. Madalama astme kohtunikuga tagasisidevestluse pidamine ja
selleks ettevalmistamine tekitab kõrgema astme kohtunikele juurde lisakohustusi ja suurendab
töökoormust. Kuigi eelduslikult toob kavandatav muudatus esialgu töökoormuse kasvu, siis
kuna eelnõu kohaselt tagasisidevestlusi peetakse ennekõike kohtunikega, kelle töös
tuvastatakse süstemaatiliselt esinevad puudused, peetakse vestlusi arvatavasti pigem vähe.
Selleks et tagasiside andmine ja selleks ettevalmistamine ei suurendaks oluliselt kohtunike
töökoormust ega avaldaks negatiivset mõju kohtuasjade lahendamisele, sh
menetlustähtaegadele ja -kiirusele, saab tagasisidevestlusi korraldav kohus planeerida nende
toimumise pikema aja peale. ENCJ raportis on leitud, et kui kohtuniku hindamise eesmärgiks
on kohtuniku professionaalse arengu toetamine, siis on sobivaim hindamise toimumise sagedus
kord 2–4 aasta jooksul. Pikemas perspektiivis peaks kõrgema astme kohtute koormus
vähenema, sest kohtunike professionaalne areng on rohkem toetatud ja praktika paraneb, kuid
on ette näha, et tagasisidevestluste arv ühel perioodil ei saa olla suur ja neid pigem hakatakse
pidama probleemide esinemisel.
Kavandatav muudatus ei avalda mõju I astme kohtunike töökoormusele ega -korraldusele, sest
tagasisidevestlusi peavad ainult kõrgema astme kohtunikud. Muudatus ei avalda mõju alla
kolmeaastase ametistaažiga kohtunike töö hindamisele. KS-i § 73 lõike 2 kohaselt toimub
kolmeaastase perioodi jooksul regulaarne jälgimine ja tagasiside andmine noorkohtunikule.
Selleks peab juhendav kohtunik kord kvartalis kohtu esimehele esitama aruande, milles hindab
juhendatava kohtuniku sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut.
Aruandes võib teha näiteks ettepanekuid noorkohtuniku arendamist vajavate teadmiste ja
oskuste kohta, soovitusi koolituste läbimiseks jms.50
Muudatus avaldab mõju hinnatavatele kohtunikele. Tagasiside annab kohtunikule objektiivset
teavet tema töö tugevustest ja nõrkustest. Kriitilisema tagasiside korral võib see mõjuda
kohtunikule negatiivselt. Kui aga tagasisidet antakse konstruktiivselt ning kohtunikku suunab
ja juhendab kõrgema astme kohtunik, siis on pikaajalisem mõju positiivne. Positiivne
tagasiside, sh kohtuniku tugevuste väljatoomine, võib suurendada hinnatava kohtuniku
enesekindlust ja tema töömotivatsiooni, kuna see tunnustab tema töö kvaliteeti ja panust
kohtusüsteemi. Lisaks ei tekita positiivse tagasiside andmine üldjuhul probleeme kohtuniku
sõltumatuse aspektist. Seeläbi on kohtunikud oma töös toetatud ning paraneb lahendite ja
menetluse kvaliteet.
Kohtumenetluses osalevate isikute jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna kohtunikule
tagasiside andmise laiem eesmärk on tagada kvaliteetne kohtumenetlus ja seeläbi suurendada
menetlusosaliste rahuolu kohtumenetlusega. Muudatus aitaks kaasa kohtusüsteemist positiivse
kuvandi kujundamisele ja hoidmisele ning tõstaks ühiskonna usaldust kohtusüsteemi vastu,
49 Hussar. A, Jakobsoo K. Kohtute aastaraamat. Kohtunikkond 2024. aasta alguses https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2024-aasta-
alguses/#_ftn1. 50 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2018, lk 311–312.
16
kuna see näitab, et kohtusüsteem tegeleb kohtunikega, kelle töö kvaliteedile võib teha
etteheiteid.
Esmase mõjuanalüüsi käigus ei tuvastatud ühelegi sihtrühmale olulisi negatiivseid mõjusid.
6.2. Kavandatav muudatus: ametikitsenduste leevendamine
Kohtuniku ametikitsenduste leevendamine muudaks kohtusüsteemi nüüdisaegsemaks ja
atraktiivsemaks kvalifitseeritud kandidaatidele, kes rangete ametikitsenduste tõttu jätaksid
kohtunikuametisse kandideerimata. Muudatus oleks positiivne ka juba ametis olevatele
kohtunikele, kuna see lubaks kohtunikel osaleda kohtunikuameti kõrvalt lisaks senisele õppe-
ja teadustööle edaspidi ka äriühingu juhtimises. Need, kes seni on tegutsenud ettevõtluses oma
lähisugulaste kaudu, saavad sellega ise tegeleda ja oma majanduslikud huvid avalikult
deklareerida.
Ametikitsenduste leevendamisega võib kaasneda negatiivne mõju, kui kohtunik tegeleb selliste
kõrvaltegevustega, mis võivad kahjustada kohtuniku sõltumatust ja erapooletust
õigusemõistmisel ning takistada kohtuniku ametiülesannete täitmist. Kohtunik korraldab oma
tööaja iseseisvalt (KS-i § 6 lõike 1 esimene lause) ja peab oma kohustused täitma mõistliku aja
jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu (KS-i § 6 lõike 1 teine lause). See
tähendab, et kohtunikul on suur otsustusõigus selle üle, kuidas ta oma menetluses olevate
kohtuasjade menetlust korraldab. Liiga ulatuslikud võimalused kõrvaltegevustega tegelemiseks
võivad tekitada ohu, et kohtunikule ei jää piisavalt aega oma ametiülesannete täitmiseks.
Selliselt võib kannatada õigusemõistmise kvaliteet tervikuna. Lisaks on potentsiaalseks ohuks
suhete ja huvide tekkimine, mis võib kaasa tuua kohtuniku taandamiste arvu suurenemise.
Kohtuniku ametivälised tööülesanded ei tohi kujuneda kohtuniku põhitöö täitmist takistavaks
ega segavaks. Kõrvaltegevuse valikul peab kohtunik arvestama kohtunikuametist tulenevate
piirangute ja kutse-eetika nõuetega ning hindama, kas konkreetne tegevus võiks kõrvaltvaatajas
tõstatada küsimuse tema erapooletuses või mitte. Huvide konflikti tekkimine on maandatud
sellega, et kohtu esimees saab seada piire kohtuniku ametiväliste tööülesannete mahule või need
sootuks keelata. Kohtunike kõrvaltegevuste kontrollimine ja sellele vajadusel piirangute
seadmine võib tõsta kohtu esimehe töökoormust.
Esmase mõjuanalüüsi käigus ei tuvastatud ühelegi sihtrühmale olulisi negatiivseid mõjusid.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega riigile lisakulu ega -tulu teadaolevalt ei kaasne.
8. Rakendusaktid
Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumine ei vaja pikemaid ettevalmistusi. Tehtavate muudatuste puhul tagab üldine
vacatio legis adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ja oma tegevuste
planeerimiseks. Seega seadus jõustub üldises korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas
avaldamist (PS § 108).
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
17
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse
avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule,
Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnale.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/24-0784 - Kohtute seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 30.08.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f49c291-d4d1-4bca-a636-8168c8a8bf35 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f49c291-d4d1-4bca-a636-8168c8a8bf35?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Tagasiside | 22.11.2023 | 244 | 1.2-3/4065-2 | Sissetulev kiri | som | Sotsiaalkindlustusamet |
Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus | 16.11.2023 | 250 | 1.2-3/4065-1 | Sissetulev kiri | som | Justiitsministeerium |