Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Kohtute seaduse muutmise VTK Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale ja teadmiseks Riigikogule kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Riigiprokuratuur Tartu Ülikooli õigusteaduskond Riigikogu Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Marilin Reintamm 680 3116 [email protected]

Meie 16.11.2023 nr 8-3/7465-1

10.11.2023

1

Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

1. Kohtunikule tagasiside andmine

2. Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega

3. Kohtuniku ametikitsendused

4. Kohtuniku ametist vabastamine vanuse tõttu

Sissejuhatus

Väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) tehakse ettepanek anda kõrgema astme kohtunikule

pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks, võimaldada kohtunikul töötada

osalise koormusega pikema aja jooksul, lubada kohtunikul tegeleda ettevõtlusega ning

lihtsamini taotleda enda teenistusvanuse ülemmäära pikendamist.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (lühend PS) §-le 146 mõistab õigust ainult kohus.

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra

ning sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus (PS § 147). Kohtukorralduse ja

kohtuteenistuse õiguslikud alused on ette nähtud kohtute seaduses (lühend KS)1. Sealhulgas ka

kohtuniku sõltumatuse põhitagatised, ametikitsendused ja teenistusest vabastamise kord (KS §-

d 3, 49 ja 99).

Kohtunikuametiga kaasnevad ulatuslikud ametikitsendused on seadusandja vastu võtnud juba

aastal 2002. Kohtunikule kehtivad ettevõtlusega tegelemise piirangud on muutumatuna püsinud

kakskümmend aastat. Äri- ja majanduskeskkond on selle aja jooksul edasi arenenud ja on

küsitav, kas kõik piirangud ametivälisele tegevusele on endiselt vajalikud. Aruteludel

kohtunikega on esile tõusnud vajadus kohtunikuamet kaasajastada, eelkõige kohtunikule

kehtivate ametikitsenduste muutmise teel.

Riigikohtu esimees Villu Kõve pöörab kohtute aastaraamatus tähelepanu, et käimas on ulatuslik

kohtunike põlvkonnavahetus, mis on toonud kaasa üha süveneva mure kohtunikkonna

järelkasvu leidmise pärast. Riigikohtu esimees tõdeb, et kohtusüsteem on juba praegu raskustes

vabanevate ametikohtade täitmisel silmapaistvate juristidega. Õigusemõistja amet ei pruugi olla

kiirelt muutuvas ja rohkelt võimalusi pakkuvas maailmas enam noorema põlvkonna jaoks

atraktiivne. Seega vajavad lahendusi küsimused, kuidas kaasajastada kohtusüsteem kui

organisatsioon ning kuidas muuta kohus atraktiivseks tööandjaks.2

Kohtunike 2023. aasta täiskogu kõnes märgib Riigikohtu esimees: „Oleme jõudnud olukorda,

kus süsteemi esmaseks mureks ei ole enam puudus mitte niivõrd materiaalsest ressursist,

kuivõrd inimestest. Meil lihtsalt ei jätku enam piisava kvalifikatsiooni ja sobivate

isikuomadustega kohtunikukandidaate, täitmaks põlvkonnavahetusest tingitud auku. Rahvastik

vananeb ja noori lihtsalt enam ei jätku kõigisse ametitesse. Soovitakse töötada paindlikult,

kaugtööl ja osakoormusega, selgete ülemuse-alluva suheteta ühtses tööperes, võtta piisavalt

aega perele, õpingutele ja hobidele. Olulisem kui varem on uuele põlvkonnale võrdne tööalane

kohtlemine ja pidev tunnustamine töö eest ning kestvad karjääri- ja hariduse omandamise

võimalused.“ 3

1 Kohtute seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023019 2 Kohtute aastaraamat. 2022. Eessõna. Villu Kõve https://aastaraamat.riigikohus.ee/eessona-2022/ 3 Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 8. juunil 2023. Narvas. Villu Kõve

10.11.2023

2

Kohtute haldamise nõukoja (lühend KHN) 09.09.20224. a, 02.06.20235. a ja 05.10.2023. a

istungitel on korduvalt pööratud tähelepanu vajadusele üle vaadata kohtuniku ametiväliste

kõrvaltegevuste regulatsioon. Kohtuniku ametikitsendused ei tohiks saada majanduslikuks

takistuseks kohtunikuks kandideerimisel.

Esimese ja teise astme kohtute arengukava6 seab eesmärgiks kohtusüsteemisisese kohtunike

tagasiside andmise süsteemi välja töötamise, et toetada kohtunike professionaalsete oskuste

arendamist, tõsta kohtulahendite kvaliteeti ja vajadusel suunata kohtunike koolitusele.

Käesoleval ajal puudub Eestis kohtunikele tagasiside andmise regulatsioon.

VTK-s toodud ettepanekute eesmärk on eelkõige kohtunikuameti kaasajastamine ja

atraktiivsemaks tegemine, samal ajal tagades kohtuniku sõltumatuse õigusemõistmisel.

1. Kohtunikule tagasiside andmine

1.1 Probleem ja eesmärk

1.1.1 Probleemi kirjeldus

Kohtusüsteemi kaks peamist eesmärki on tagada parima kvaliteediga õigusemõistmise ja

asjakohase vastutuse võtmine demokraatlikus ühiskonnas. Nende eesmärkide saavutamiseks on

erinevad rahvusvahelised organisatsioonid pidanud põhjendatuks kohtuniku teatud vormis

hindamist.

Kohtuniku töö hindamist on käsitletud mitmetes rahvusvahelistes soovitustest ja

rahvusvaheliste institutsioonide dokumentides. Olulisemad dokumendid on Euroopa kohtute

nõukogude võrgustiku (lühend ENCJ) raport kohtunike hindamise miinimumstandardite

kohta7, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Kohtunike töö hindamise,

õigusemõistmise kvaliteedi ja kohtunike sõltumatuse austamise kohta“8, OSCE Kiievi

soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia kohtuliku sõltumatuse kohta9,

Veneetsia komisjoni arvamused kohtunike hindamise kohta10, samuti ministrite kommitee

soovitus kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused11.

ENCJ on kohtunike hindamise miinimumstandardite raportis selgitanud, et kohtuniku

professionaalse hindamise süsteemi eesmärk on kohtuniku professionaalse arengu toetamine,

tööalase motivatsiooni ja rahulolu suurendamine ning kohtusüsteemi tõhususe tõstmine ja

juhtimisstruktuuride parandamine, et parandada kohtusüsteemi poolt avalikkusele pakutava

teenuse kvaliteeti.

Kohtuniku töö ja oskuste hindamine on Euroopa riikide praktikas laialt levinud. Hindamisi

kasutatakse kohtuniku võimete ning ametiülesannete täitmise kvaliteedi ja kvantiteedi

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu%20esimehe%20ettekanne%202023%20t%C

3%A4iskogul%20FINAL.pdf 4 KHN-i 121. istungi protokoll: https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/121_khn.pdf 5 KHN-i 125. istungi protokoll: https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/125.%20protokoll%2002.06.2023.pdf 6 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020–2023. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf 7 ENCJ Minimum Standards Regarding Evaluation of Professional Performance and Irremovability of Members of the Judiciary

https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/final_report_encj_project_minimum_standards_iii_corrected_july_2014.pdf 8 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 https://www.riigikohus.ee/et/euroopa-kohtunike-konsultatiivnoukogu 9 OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia kohtuliku sõltumatuse kohta (2010) – kohtustruktuur, kohtunike valik

ja vastutus 10 Veneetsia komisjoni arvamused nr 629/2011 CDL-AD(2011)012, p 55, nr 751/2013 CDL-AD(2014)007 p 24. 11 Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_-_kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf

10.11.2023

3

hindamiseks, aga ka kohtunikule tagasiside andmiseks, koolitusvajaduste kindlakstegemiseks,

tulemuspalga määramiseks, edutamise otsustamiseks ja kohtunike eluaegse ametisse

nimetamise kohta otsuse tegemiseks. Eesti on üks väheseid riike, kus formaalselt hinnatakse

ainult alla kolmeaastase teenistusstaažiga kohtunikke. Kohtunikega ei viida läbi ka avaliku

teenistuse seaduse järgseid arengu- ja hindamisvestlusi.

Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 63312 nägi ette kohtunikule

tagasiside andmise selliselt, et ringkonnakohtu vastava kolleegiumi esimehele antakse pädevus

esimese astme kohtunikule tagasiside andmiseks tema töö kohta. Muudatuse eesmärk oli luua

kohtunike suunava tagasisidestamise süsteem kohtuvõimu sees. Ringkonnakohtu kolleegiumi

esimehel oleks olnud õigus kutsuda esimese astme kohtunik vestlusele, kui ta ise või tema

kolleegiumi kohtunikud seda vajalikuks oleks pidanud, tunnustamaks kohtuniku

kordaminekuid ja juhtimaks tema tähelepanu silma hakanud süstemaatilistele vajakajäämistele.

See oleks võimaldanud hinnata kohtuniku arenguvajadusi ja vajadusel suunata teda koolitusele.

Eesti Kohtunike Ühing ei toetanud eelnõu regulatsiooni, kuna see oli liiga üldine. Eriarvamuste

tõttu Eesti Kohtunike Ühinguga loobuti kohtunikele tagasiside andmise regulatsioonist eelnõu

menetlemise ajal Riigikogus ning eelnõu 633 jõustus ilma nende uuendusteta.

Kohtute haldamise nõukoda ja kohtu esimehed juhtisid kohtute haldamise nõukoja 123. istungil

tähelepanu kohtunike tagasisidestamise tähtsusele ja soovitasid Justiitsministeeriumil jätkata

kohtunike tagasisidestamise süsteemi loomisega. Rõhutati, et regulatsioon vajab

konkretiseerimist, et oleks võimalik luua efektiivne süsteem, mis võimaldaks teostada tõhusat

järelevalvet kohtusüsteemi sees.13

Kohtusüsteemisisese järelevalve tõhustamise vajadusele on kohtute esimehed juhtinud

tähelepanu juba 2018. aasta kohtute aastaraamatus. Kuigi kohtute seadus reguleerib

teenistusliku järelevalve läbiviimise korda, ei saa praeguse regulatsiooniga reageerida

kohtuniku töö sisulise kvaliteedi kitsaskohtadele. Eeskätt puudutab see näiteks olukordi, kus

kohtunik teeb pidevalt sama tüüpi menetluslikke vigu või on kohtulahendite põhjendused

menetlusosaliste jaoks arusaamatud või on kohtuniku õigusalased teadmised kasinad ja

kohtunik ei taha või ei suuda oma teadmisi täiendada.14

1.1.2 Eesmärk

VTK muudatuste eesmärk on luua kohtusüsteemisisene tagasiside andmise süsteem, mis

võimaldaks teostada tõhusamat kohtusüsteemisisest järelevalvet. Kõrgema astme kohtu

kohtunik saab kõige paremini anda kohtunikule tagasisidet, lähtudes eelkõige tema lahendite

pinnalt tekkinud üldpildist. Seetõttu on lahendusena välja pakutud I ja II astme kohtunike

tagasisidestamine kõrgema astme kohtu poolt. Tagasisidestamise süsteemi eesmärk on

edendada professionaalsuse kasvu kohtunikkonna sees, selgitada välja parimaid praktikaid ning

kohtunikud, kelle praktika vajab parandamist, saaksid võimaluse arutada probleeme kõrgema

astme kohtunikuga ja praktika parandamiseks asjatundlikke soovitusi. Soovituste rakendamine

aitaks tõsta menetluse kvaliteeti ja toetada kohtuniku tema töös, samuti äärmuslikematel

juhtudel vältida distsiplinaarmenetluse algatamist. Samuti aitab see tuvastada tõhusamaid viise

õigusemõistmiseks, et tõsta õigusemõistmise kvaliteeti ning suurendada ühiskonna usaldust

kohtusüsteemi vastu.

12 Eelnõu ja seletuskiri. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5f154ed9-4920-4bde-98c6-63af7f5f7264/kohtute-seaduse-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus 13 KHN-i 123. istungi protokoll: https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/123.%20protokoll%209.12.2022.pdf 14 Kohtuvõimu järelevalve iseenda üle. Astrid Asi, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur. 2018. a kohtute aastaraamat.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/wp-content/uploads/2020/04/kohtute-aastaraamat-2018.pdf

10.11.2023

4

1.2 Võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Kohtunike 2011. aasta täiskogul kiideti heaks kohtunikule tagasiside andmise metoodika.15

Metoodika sätestas ka kohtuniku arenguvestluse mõiste. Arenguvestlus on kohtujuhi ja

kohtuniku toimuv kahepoolne kohtumine, mille käigus antakse kahepoolset tagasisidet nii

kohtuniku tööle kui ka kohtu töökorraldusele. Rohkem kui kümne aasta jooksul ei ole

metoodika kasutust leidnud ja vestlusi kohtunikega selle alusel läbi ei viida. Kohtute haldamise

nõukoda ja kohtu esimehed on kohtusüsteemisisese järelevalve tõhustamiseks pidanud

vajalikuks vastavasisulise regulatsiooni väljatöötamist. Seetõttu on otsustatud regulatiivse

lahenduse kasuks.

1.3 Võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivsete lahendusena on VTK-s välja toodud järgmised ettepanekud.

Ettepanekud kohtute seaduse muutmiseks

1) Tagasiside hakatakse andma nii esimese kui ka teise astme kohtunikule.

2) Esimese astme kohtunikule annab tagasiside ringkonnakohtu kohtunik ja teise astme

kohtunikule Riigikohtu kohtunik.

3) Tagasiside andmisel tuuakse välja sellised puudused, mille puhul on põhjust arvata, et

tegemist pole n-ö ühekordse väärsammu, vaid praktikaga, mille osas peab kohtunik kaaluma

oma menetluspraktika korrigeerimist.

4) Tagasiside võib puudutada kõiki kohtuniku töövaldkondi, sh menetluse juhtimist ja

korraldamist, tööjaotust kohtunike ja ametnike vahel, menetlusnormide järgimist, käitumist

kohtusaalis ja suhtlemist menetlusosalistega jms.

5) Kuna kõrgema astme kohtul ei pruugi olla madalama astme kohtuniku kõigist

töövaldkondadest terviklikku ülevaadet, tuleks vajadusel kaasata ka kohtu esimees, osakonna

juhtaja või kolleegium esimees, kellelt saab andmeid küsida.

6) Tagasisidestamise algatamise õigus on ringkonnakohtul, Riigikohtul, kohtu esimehel, kohtu

omavalitsusorganitel ja kohtunikul endal.

7) Kõrgema astme kohus otsustab kohtunikule tagasiside andmise juhul, kui ta peab seda

vajalikuks, st kui kõrgema astme kohus märkab kohtuniku töös süstemaatiliselt esinevaid

puudusi või leiab, et vestlemine võib kohtuniku professionaalset arengut toetada.

8) Kohtuniku ilmumine vestlusele on kohustuslik, põhjuseta ilmumata jätmine on

distsiplinaarsüütegu.

9) Vestluse tulemused võivad olla:

a) vestluse fakti fikseerimine tähelepanekuid või märkusi üles täheldamata;

b) tähelepanekute fikseerimine;

c) soovituste fikseerimine.

10) Tähelepanekuid ei panda kohtuniku isikutoimikusse, aga tagasisidevestlusi läbiviiv kohus

võib sellele tugineda ka järgmisel vestlusel, kui sama tähelepaneku tegemine peaks vajalikuks

osutuma ja seejärel teha kohtunikule soovitus, mis lisatakse isikutoimikusse.

11) Soovitus tähendab, et kohtuniku tegevuses on tuvastatud suurem või pidevam murekoht ja

see pannakse isikutoimikusse kuni järgmise vestluseni. Seejuures võib tagasisidevestlust

läbiviiv kohus määrata, et soovituse saanud kohtunikuga viiakse läbi järgmine vestlus, et välja

15 Kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/muudetud_metoodika.pdf

10.11.2023

5

selgitada, kas probleem, millele soovitusega tähelepanu juhiti, on lahenenud. Kui järgmise

vestluse ajaks on soovituse tinginud probleem lahenenud, eemaldatakse soovitus kohtuniku

isikutoimikust ja hävitatakse.

12) Enne tähelepaneku või soovituse andmist kuulab tagasiside andev kohus kohtuniku

seisukoha ning kui ta otsustab soovituse anda, on kohtunikul 15 päeva jooksul selle saamisest

arvates õigus esitada oma vastuväited või kommentaarid, mis lisatakse soovituse juurde.

Kõrgema astme kohtunike jaoks on tagasisidevestluste pidamine ja nende ettevalmistamine

koormust tõstev. Pikemas perspektiivis peaks kõrgema astme kohtute koormus küll vähenema,

sest kohtunike professionaalne areng on rohkem toetatud ja praktika paraneb, kuid on ette näha,

et tagasisidevestluste arv ühel perioodil ei saa olla suur ja neid pigem hakatakse pidama

probleemide esinemisel. Siiski on oluline silmas pidada, et tagasisidevestlus on võimalus ka

tunnustada kohtunikku selle eest, mis tema praktikas on kiiduväärset ehk et tagasiside on nii

probleemidele tähelepanu juhtimiseks kui hea praktika esiletoomiseks. Tagasisidet andvad

kõrgema astme kohtunikud saavad läbida enne tagasisidestamist vastavasisulise koolituse,

tagasiside andmise kogemuste jagamise osas saab korraldada töötubasid ja nõustada tagasiside

andjaid.

2. Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega

2.1 Probleem ja eesmärk

2.1.1 Probleemi kirjeldus

Avaliku teenistuse seaduse (lühend ATS) § 35 lg 2 kohaselt on ametniku tööaeg 40 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas.

Kohtuniku tööaega reguleerib KS § 6. Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt (KS § 6 lg 1).

Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud

menetlustähtaegu.

Kohtunikele ei ole kehtestatud normtööaega, kuigi kohtunikelt ei saa nõuda ka töötamist ilma

mõistliku puhkeajata, sh pidevalt töötamist üle 40 tunni nädalas16.

KS § 6 lg 1 esimeses lauses sätestatu on fakti nentimine, et kohtuniku töö spetsiifika tõttu on

praktiliselt võimatu hakata rangelt piiritlema seda, kus täpselt lõppeb tema puhkeaeg või kus

algab tööaeg17.

KS § 371 annab kohtunikule võimaluse töötada osalise töökoormusega. Sätte eesmärk on

võimaldada kohtunikel põhjendatud juhtudel osalise koormusega töötamist, nii nagu

võimaldatakse seda ametnikule või töölepingu alusel töötavale töötajale (ATS § 35 lg 3, TLS §

43).

Ametniku puhul tähendab osalise tööajaga töötamine, et tema tööaeg saab olla lühem kui 40

tundi nädalas. Kuna kohtunikul ei ole normtööaega, siis tähendab osalise töökoormusega

töötamine töökoormuse vähendamist. Kohtunikule jagatakse kohtusse läbivaatamiseks

saabuvaid kohtuasju vähem kui teistele, proportsionaalselt vastavalt tema töökoormusele.

16 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 371 komm. 2 (I. Pilving) 17 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 6 komm. 5 (E. Kergandberg)

10.11.2023

6

Kohtunik võib töötada kohtu esimehe loal osalise töökoormusega alla kolmeaastase lapse

kasvatamisega või osalise töövõime korral. Kui kohtunik soovib muul põhjusel töötada osalise

töökoormusega, siis ta saab teha vaid kuni üks aasta. Nimetatud üheaastast tähtaega võib kohtu

esimees pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse alusel korraga ühe aasta võrra (KS § 371 lg

2). Kohtu esimees peab kohtuniku pikendamise soovi igakord esitama üldkogule arvamuse

andmiseks. Tegemist on kohtu esimehe jaoks mittesiduva arvamusega. Selline ühe aasta kaupa

avalduse läbivaatamine koormab nii kohtu esimeest kui üldkogul osalevaid kohtunikke.

Avaliku teenistuse seadus ja töölepingu seadus ajalist piirangut osalise koormusega töötamisel

ette ei näe.

KS § 371 lg 2 ei piira, mis alustel kohtunik võib taotleda töökoormuse vähendamist, kuid

tegemist peab olema kaaluka huviga (enesetäiendamine, doktoriõpingud, teaduslik või

pedagoogiline töö, vanema kui kolmeaastase lapse kasvatamine, lähedase hooldamine).

Kohtunik võib nendel põhjustel töötada osalise koormusega kuni üks aasta.

Osalise töökoormusega töötamisel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega kohtuniku

ametipalka (KS § 371 lg 4).

Osalise töökoormuse määratlemist raskendab see, et abstraktselt on määratlemata kohtuniku

täiskoormus. Osalist töökoormust on võimalik arvestada vaid konkreetse kohtuasutuse

kohtunike üldise töökoormuse baasil.18

Riigikohtu esimees Villu Kõve rõhutas oma ettekandes Riigikogu Täiskogus 10.10.2023.a, et

kohtusüsteemi põhiline mure on kohtunike põlvkonnavahetus. Lähema viie aasta jooksul võib

pensionile jääda 65 kohtunikku. Aasta jooksul väljakuulutatud 20-le vabale maakohtu

kohtunikukohale konkureeris kokku vaid 27 inimest. Seega suurest huvist kohtunikuameti vastu

on tema sõnul raske rääkida19.

Kohtunike järelkasvu valguses rõhutas Villu Kõve vajadust muuta töö kohtus noorte jaoks

atraktiivsemaks ja arvestada ka peale tulevate põlvkondade muutunud ootustega tööelule.

Rohkem tuleks luua võimalusi liikuda erinevate ametite vahel, töötada paindlikult ja

osakoormusega, et inimesed saaksid jagada kohtunikuametit näiteks karjääriga ülikoolis või

riigiametnikuna. Ka noored võiksid proovida alguses kohtuniku tööd osakoormusega, mis

laiendaks ehk huviliste ringi. Samuti aitaks see hoida süsteemis kogenud kolleege, kes on

väsinud täiskohaga rühmamisest, kuid pensionile siirdudes tahaksid ja suudaksid ikkagi edasi

panustada.20

2023. a kohtunikuameti kuvandi uurimuse järgi on kohtunikuamet õigusvaldkonna

magistriüliõpilaste jaoks alles kolmas valik advokaadi ja avaliku teenistuse juristi järel. Juriste

paneks otsustama kohtunikuna töötamise kasuks mõistlikum töökoormus ja selle reguleerimise

võimalus, ametiga kaasnevad hüved nagu suurem töötasu, töötasu vastavus töökoormusele ja

sotsiaalsed tagatised (peamiselt pension, aga ka pikem puhkus) kui ka paindlikud töötingimused

nagu vähemalt osaline kaugtöö võimalus, tööaja ja -koha (sh kohtumaja) valikuvõimalus,

18 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 371 komm.2 (I. Pilving) 19 Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. 2023.Villu Kõve.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/%C3%95igusalased%20materjalid/2023_oktoober_Riigikohtu_esimehe_ulevaade_kohtukorrald use_oigusemoistmise_ja_seaduste_uhetaolise_kohaldamise_kohta.pdf 20 Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.2023. Villu Kõve.

https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/villu-kove-oigussusteemi-suurimaks-mureks-kvaliteetse-inimressursi-puudus

10.11.2023

7

osakoormusega töötamise võimaldamine. 21 Kohtuniku töötasu suuruse ja sotsiaalsed tagatiste

muudatused ei ole käesoleva VTK eesmärgiks.

2.1.2 Eesmärk

VTK eesmärk on lihtsustada kohtunikel osalise töökoormus taotlemist ja selle taotluse

menetlemist kohtus, et vähendada kohtu halduskoormust kohtuniku avalduse läbivaatamisel

ning tõsta kohtunikuameti atraktiivsust võimalike uute kohtuniku kandidaatide seas. Osalise

töökoormusega töötamise võimalus võib olla nii mõnegi kandidaadi puhul kandideerimiseks

määrava tähtsusega.

Kohtute seadus võimaldab kohtunikul töötada juba praegu osalise töökoormusega, kuid selle

loa taotlemise ja menetlemise kord on liialt keerukas. Ühe aasta kaupa taotlemine ei anna

kindlust, et saad loa ka järgnevaks perioodiks. VTK eesmärk on osalise töökoormuse taotlemine

ja otsustamine teha nii kohtunikule kui kohtu esimehele vähem aega nõudvamaks.

Kohtunik, kes soovib ametivälise tegevusena pikema aja jooksul mujal töötada, peab esitama

taotluse töökoormuse vähendamise pikendamiseks ühe aasta kaupa. Kuigi näiteks võib olla

teada, et kohtuniku töö (näiteks rahvusvahelises kohtus) kestab 3 aastat, siis selline ühe aasta

võrra pikendamine on asjatu halduskoormus kohtunikule ja kohtu esimehele. Kohtu esimees

peab pikendamise otsustamiseks iga kord ära kuulama ka üldkogu arvamuse. Otstarbekam on,

et kohtunik esitab taotluse kohe kogu perioodi kohta. See võimaldab ka kohtu esimehel kohtu

ressurssi pikema aja peale paremini ette planeerida. Kohtuniku osalise töökoormuse korral tuleb

muuta kohtu tööjaotusplaani ja ümber korraldada kohtu personali töö.

Paljude kohtunike korraga osalise töökoormusega töötamine tõstab teiste kohtunike

töökoormust. Selleks tuleb ette näha osalise koormuse alammäär. VTK-s pakutakse välja

kehtestada osalise töökoormuse lubatavaks alammääraks 30%. Töökoormuse alammäära

kehtestamise eesmärk on tagada korrakohane õigusemõistmine kohtus. Täiskoormusega

töötavatel kohtunikel ei tohi töökoormus oluliselt suureneda. Lisaks tuleb muuta kohtute

seaduse volitusnormi kohtunike arv määramise kohta, et oleks võimalik juhtudel, kui osalise

töökoormuse rakendamine mitme kohtuniku puhul, annab kokku ühe või mitme kohtuniku

täiskoormuse, kuulutada välja konkurss täiendava kohtuniku ametisse nimetamiseks.

VTK muudatus lihtsustab kohtunikul, kes tunneb, et tervise tõttu vajab paari aasta jooksul

väiksemat töökoormust, vastava avalduse esitamist. Kohtunik ei pea iga aasta uuesti

põhjendama, et soovib jätkuvalt tervise tõttu osalise töökoormusega töötada.

Samuti võimaldab VTK-s toodud ettepanek kohtunikul, kelle teenistusvanus ülemmäära on

tõstetud (vt KS § 991 lg 2), töötada soovi korral osalise koormusega kahe aasta jooksul.

Kohtunik saab esitada avalduse osalise töökoormusega töötamiseks kogu tõstetud

teenistusvanuse ülemäära perioodi kohta.

2.2 Võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Mitteregulatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks ei ole. Kohtunike tööaeg on

reguleeritud kohtute seaduses.

21 Uuring „Kohtunikuameti kuvand Eestis“, mille Riigikohtu tellimusel tegi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), 2023.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/T%C3%A4iskogu/Kohtunikuameti%20kuvand%20Eestis_aruanne.pdf

10.11.2023

8

2.3 Võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivsete lahendusena on VTK-s välja toodud järgmised ettepanekud.

Ettepanekud kohtute seaduse muutmiseks

1) Kohtute seadusest jätta välja ühe aasta piirang osalise töökoormuse lubamisel ja tähtaja

pikendamise regulatsioon.

2) Kohtunik peab avalduses alati märkima perioodi, mille jooksul ta soovib töötada osalise

koormusega. Kui kohtunik soovib perioodi pikendada, siis ta teeb uue avalduse kohtu

esimehele.

3) Täiskoormusega töötamise jätmiseks peab kohtu esimehele ette teatama vähemalt 2 kuud

ette.

4) Kehtestada osalise töökoormuse lubatav alampiir (30-50%).

5) Kui osalise töökoormuse rakendamine mitme kohtuniku puhul, annab kokku ühe kohtuniku

täiskoormuse, võib välja kuulutada konkursi täiendava kohtuniku ametisse nimetamiseks.

3. Kohtuniku ametikitsendused

3.1 Probleem ja eesmärk

3.1.1 Probleemi kirjeldus

PS § 147 lg 3 kohaselt ei tohi kohtuniku olla üheski muus valitavas ega nimetavas ametis peale

seaduses ettenähtud juhtude. KS § 49 sätestab kohtunikuametiga seonduvad piirangud, mille

eesmärk on tagada kohtuniku erapooletus ja sõltumatus. Seadusandja on kohtunikuametiga

kokkusobivaks pidanud töötamist õppe- ja teadustööl.

Kohtunike täiskogu on 13.02.2004.a vastu võtnud kohtunike eetikakoodeks22 (muudetud

täiskogul 08.02.2019.a). Eetikakoodeksiga kehtestasid kohtunikud endile eetikareeglid ja

reguleerisid kohtunike eetikanõukogu eesmärki ja pädevust.

Kohtunike eetikakoodeksi punktis 4 on õppe- või teadustöö kõrval nimetatud kohtunikule

lubatavate muude tegevustena ka tegelemist õigusloomega ning õigus- ja kohtusüsteemi

täiustamisega. Punkti 5 järgi võib kohtunik tegutseda ka kodanike ühendustes ja

heategevuslikes organisatsioonides, vältides seejuures huvide konflikti ning enda ärakasutamist

õigusemõistmise huvide vastaselt.

Kohtunike eetikanõukogu on nõuandev organ. Kohtunik võib nõukogu poole pöörduda teda

puudutavas küsimuses arvamuse saamiseks. Nõukogu arvamused ega soovitused ei ole siduvad.

Kohtunike ametikitsenduste osas on eetikanõukogu korduvalt andnud arvamusi23. KS §-s 49

lõikes 2 punktis 3 kohtunikele ettenähtud ettevõtluse piirangut selgitati viimati jaanuaris 202324.

Enim on küsimusi tekitanud, kas kohtunik võib olla osanik osaühingus, mis tegeleb üürimisega.

Kohtunik võib küll tegeleda investeerimisega ning soetada kinnisvara, kuid ta ei või olla

kinnisvara üürimisega tegeleva äriühingu asutaja ja juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või

nõukogu liige.

22 Kohtunike eetikakoodeks. https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks 23 Kohtunike eetikanõukogu. https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-eetikanoukogu 24 Eetikanõukogu arvamus jaanuar 2023.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Eesti%20kohtus%C3%BCsteem%20(ja%20seal%20olevad%20failid)/eetikan%C3%B5

ukogu/Eetikan%C3%B5ukogu%20arvamus%202023.pdf

10.11.2023

9

Kohtunik ei või KS § 49 lg 2 p 3 järgi olla äriühingu asutaja ega juht (juhtimisõiguslik osanik,

juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja). Äriühingu asutamise,

juhtimise ja kontrollimise keeld ei tähenda, et kohtunik ei võiks üldse saada ettevõtlustulu, kuid

sunnib kohtuniku passiivsesse rolli juba tegutsevates äriühingutes. Äriühingutes aktiivse

tegevuse keelamise peamine eesmärk on tagada kohtuniku erapooletus ja sõltumatus.25

KS § 49 lõike 2 punkti 3 alusel ning kohtunike eetikanõukogu arvamuste valguses kehtib

kohtunikele aga sisuliselt ettevõtlusega tegelemise keeld. Kohtunike eetikanõukogu on leidnud,

et kohtunik võib olla osanikuks äriühingus, mis tegeleb kinnisvara üürimisega, kuid seadusest

tulenevatele formaalsetele piirangutele lisandub keeld tegeleda äriühingu õigusnõustamisega

või olla äriühingus mingil ametikohal. Kohtunik võib olla äriühingus pigem passiivne osanik

ning aktiivne roll ettevõtluses, olgu siis endale kuuluvas äriühingus või perefirmas kaasa lüües,

on välistatud või vähemasti taunitav. Seega on kohtuniku võimalused ametipalga kõrvalt

lisasissetulekuid saada piiratud.26

Kohtunik võib osaleda ka mittetulundusühingu, näiteks korteriühistu juhtimises eeldusel, et ta

ei saa oma tegevuse eest tasu. Küsimusele, kas kriminaalasju lahendav kohtunik võib tasu eest

või tasuta koostada Maksu- ja Tolliametile õigusliku analüüsi kriminaalmenetlust puudutavas

küsimuses, vastas eetikanõukogu, et sellisest tegevusest tuleks hoiduda, ning möönis samas, et

kui arvamusi avaldatakse õppe- või teadustöö raames, on see lähtuvalt KS § 49 lõikest 1

lubatav.27

Investorina tegutsedes peab kohtunik silmas pidama, et ta tegevus vastaks hea käitumise ja ausa

äritegevuse tavadele ega heidaks varju kohtunikuametile28. See tekitab küsimuse, kas kohtunik

võib omada nn patuaktsiaid (tubaka- ja alkoholitootjate, kasiinode jms aktsiaid) või anda

ühisrahastusplatvormi vahendusel tarbimislaene või on ta kohustatud pigem sellisest tegevusest

hoiduma.29

Kohtunike Ühingu esindajatega kohtumistel30 ja kohtute haldamise nõukoja istungitel on

korduvalt olnud arutelu all, kas kõik kohtunikule seatud piirangud on asjakohased ja täidavad

oma eesmärki. KHN-i 09.09.2022. a31 istungil toetati Justiitsministeeriumi ettepanekut, et

kohtunikule lubatud kõrvaltegevuste probleemiga hakkab tegelema töörühm, võttes aluseks

Eesti Kohtunike Ühingu poolt juba varem ministeeriumile saadetud pöördumised ning kaaludes

ühingu juhatuse kaasamist edaspidistesse aruteludesse. Töörühmas toimunud arutelude

tulemused on käesoleva VTK koostamisel arvesse võetud.

Arutletud on, kas niivõrd range keeld, nagu on sätestatud KS § 49 lg 2 p 3 (kohtunik ei või olla

äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu

filiaali juhataja), on ikka tänapäeva ettevõtluskeskkonda arvestades põhjendatud. Kohtunik

25 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 49 komm.7 (V. Saarmets) 26 Kohtute aastaraamat. Kümme aastat ametipensionide reformist ‒ teekond kasina, ent eetilise vanaduspõlveni?

2022. Janek Laidvee https://aastaraamat.riigikohus.ee/kumme-aastat-ametipensionide-reformist-%e2%80%92-teekond-kasina-ent-eetilise-

vanaduspolveni/ 27 Kohtunike eetikanõukogu arvamus (jaanuar 2023)

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Eesti%20kohtus%C3%BCsteem%20(ja%20seal%20olevad%20failid)/eetikan%C3%B5

ukogu/Eetikan%C3%B5ukogu%20arvamus%202023.pdf 28 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 49 komm.7 (V. Saarmets) 29 Kohtute aastaraamat. Kümme aastat ametipensionide reformist ‒ teekond kasina, ent eetilise vanaduspõlveni?

2022. Janek Laidvee https://aastaraamat.riigikohus.ee/kumme-aastat-ametipensionide-reformist-%e2%80%92-teekond-kasina-ent-eetilise- vanaduspolveni/ 30 EKoÜ teated 28.03.2023.a ja 16.06.2023.a https://www.ekou.ee/teg-teated.html 31 KHNi 121. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/121_khn.pdf

10.11.2023

10

saab tegeleda ka sellisel viisil ettevõtlusega, et see ei kahjusta tema ametikohustuste täitmist

ega sõltumatust õigusemõistmisel.

Mõned näited, mis tekitavad küsimuse, kas ettevõtlusega tegelemise piirang on alati vajalik.

Kohtunik soovib kirjutada raamatuid. Ta tahab asutada firma, mis tegeleb raamatute

kirjastamisega. Kehtiva seaduse kohaselt ta seda teha ei saa, sest kohtunik ei tohi olla äriühingu

asutaja. Kohtunik võib ka pärimise teel saada ettevõtte omanikuks. Tegemist on väikese

ettevõttega, kus ühes isikus on nii omanik kui juhataja. Ettevõtet kohtunik juhtida ei saa, sest ta

ei tohi olla juhtimisõiguslik osanik. Ta peab palkama selleks eraldi juhataja.

3.1.2 Eesmärk

VTK eesmärgiks on leevendada kohtunike ametikitsendusi ja täpsustada lubatud ametiväliseid

kõrvaltegevusi. Kohtunikuamet muutub atraktiivsemaks ja kaasaegsemaks. See võimaldab

kohtunikuks kandideerida ka neil, kel seni on kohtunikuamet jäänud kaugeks tänu väga rangele

ettevõtluskeelule. Ametis olevad kohtunikud saavad võimaluse osaleda ettevõtluses, tegeleda

õigusloomega või töötada ametiväliselt juriidilisel tööl.

Ametivälised kõrvaltegevused ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega

kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.

3.2 Võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Mitteregulatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks ei ole. Kohtuniku kõrvaltegevuste

piirangud on reguleeritud kohtute seadusega.

3.3 Võimalikud regulatiivsed lahendused

Regulatiivse lahendusena tehakse VTK-s ettepanek, et ametivälised kõrvaltegevused on

lubatud, aga erinevate tegevuste puhul nähakse ette erinev protsess teavitamiseks/nõusoleku

saamiseks ja vaidlustamiseks.

Ettepanekud kohtute seaduse muutmiseks

1) Kohtunik võib tegeleda õigusloomega ning õigus- ja kohtusüsteemi täiustamisega, samuti

osaleda õppe- või teadustööl. Kohtunik võib töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises

organisatsioonis. Kohtunik peab eeltoodud kõrvaltegevusest teavitama kohtu esimeest.

2) Kohtunik ei tohi osutada õigusteenust.

3) Kohtunik võib tegeleda ettevõtlusega, mis ei ole vastuolus kohtuniku eetikakoodeksiga.

Ettevõtjana tegutsemiseks on vajalik kohtu esimehe nõusolek.

4) Kohtuniku tegevus ettevõtjana ei tohi kahjustada tema ametikohustuste täitmist või

sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik peab vältima huvide konflikti ning enda ärakasutamist

õigusemõistmise huvide vastaselt. Kohtunik peab arvestama hea käitumise ja ausa äritegevuse

tavasid.

5) Kohtu esimehe nõusolek kõrvaltegevuseks tuleb küsida enne ettevõtlusega alustamist. Kohtu

esimehe taotluse ametiväliseks tegevuseks vaatab läbi kõrgema astme kohtu esimees. Kohtunik,

kes nimetatakse ametisse peab nõusoleku kõrvaltegevuseks küsima 1 kuu jooksul. Kohtu

esimees hindab nõusoleku andmisel, kas tegevus on kooskõlas eetikakoodeksiga, ei kahjusta

kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel ega ametikohustuste täitmisel.

6) Kohtu esimees võib ametivälise tegevuse keelata või seada sellele piiranguid. Esimehe otsus

on vaidlustatav halduskohtus.

10.11.2023

11

7) Huvide konflikti tekkimisel teavitab kohtunik sellest koheselt kohtu esimeest. Kohtunik

loobub kõrvaltegevusest, mis põhjustas huvide konflikti.

8) Kohtuniku huvide konflikti võib tuvastada ka kohtu esimees. Esimehe otsus on vaidlustatav

halduskohtus. Hinnangu küsimiseks saab kohtu esimees pöörduda kohtunike eetikanõukogu

poole.

9) Kohtu esimees keelab täielikult või osaliselt kohtunikul kõrvaltegevuse, kui

kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab kohtuniku teenistusülesannete täitmist.

4. Kohtuniku ametist vabastamine vanuse tõttu

4.1 Probleem ja eesmärk

4.1.1 Probleemi kirjeldus

PS § 147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist

vabastamise alused ja korra sätestab seadus.

Kohtuniku ameti eluaegsus ja ranged piirangud ametist tagandamisele (PS § 147 lg 2, KS § 3

lg 2) tagavad kohtuniku iseseisvuse õigusemõistmisel ja kaitsevad kohtunikke väliste mõjutuste

eest, mis võiksid kahjustada õigusemõistmise usaldusväärsust. Kohtuniku ameti eluaegsus ei

tähenda seda, et kohtunik peab ametis olema oma elupäevade lõpuni, vaid eluaegsus tähendab

seda, et oma ametikohustusi nõuetekohaselt täitval kohtunikul on tagatud ametiaeg, mis kestab

kuni teenistusvanuse ülemmäära saabumiseni.32

Kohtunike ametist vabastamise alused ja kord on sätestatud kohtute seaduses. Kohtuniku

teenistusvanuse ülemmäär kehtib ühetaoliselt kõigi kohtunike suhtes sõltumata sellest, millises

kohtuastmes kohtunik õigust mõistab. KS § 48 kohaselt on kohtuniku teenistusvanuse

ülemmäär 67 aastat. KS § 991 lg 1 alusel vabastatakse kohtunik ametist 68-aastaseks saamisel,

kui ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.

Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldamise nõukoja ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu

esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta

kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat (KS § 991 lg 2). Kohtuniku teenistusvanuse

ülemmäära tõstmise korral vabastatakse kohtunik ametist tõstetud teenistusvanuse ülemmäära

saabumisel (KS § 991 lg 5).

Alates 2012. aastast on kohtute haldamise nõukoda andnud seitsmel korral nõusoleku

kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmiseks (KS § 41 lg 1 p 51). Ettepanekutes

teenistusvanuse tõstmiseks on peamiselt viidatud välja kuulutatud kohtunike konkursside

ebaõnnestumistele, kohtunike suurele töökoormusele, õigusemõistmise kvaliteedi tagamisele,

noorkohtunike väljaõpetamise ja kolleegiumite töö järjepidevuse tagamise vajadusele.33

Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära võib tõsta juhul, kui selleks on õigusemõistmise

korrakohase toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi (KS § 991 lg 3). Praktikas on küsimusi

tekitanud erandlike asjaolude sisustamine34 ja leitud, et teenistusvanuse tõstmine peaks lähtuma

32 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2020. § 147 komm. 7 https://pohiseadus.ee/sisu/3631 33 KHN-i 65. istungi protokoll, 66. protokoll, 91. protokoll, 103. protokoll, 112. protokoll, 118. protokoll, 119. protokoll,

https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/kohtute-haldamise-noukoda 34 KHN-i 66 istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/66._protokoll_20.-21.09.2012.pdf

10.11.2023

12

kohtuniku isikuomadustest, sest erandjuht ja kaalukas avalik huvi on isikust sõltumatud

kriteeriumid.35

Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks moodustatud nõuandev kogu, kus

arutatakse läbi olulisemad kohtusüsteemi haldamist puudutavad otsused. Kohtute haldamise

nõukotta kuuluvad riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud

kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, riigi peaprokurör ja advokatuuri esimees ning õiguskantsler

või tema esindaja. Justiitsminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega.

Küsitav on, kas kohtuniku teenistusvanuse tõstmiseks nõusoleku andmine on kohtusüsteemi

haldamise seisukohast sedavõrd oluline küsimus, mille osas peaks kohtute haldamise nõukoda

oma seisukoha kujundama.

Praegu on kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise protseduur ülereguleeritud, sest

eeldab kahelt erinevalt organilt nõusoleku saamist ja menetlus võib võtta kaua aega, kuna

kohtute haldamise nõukoja korralised istungid toimuvad üldreeglina neli korda aastas.36

4.1.2. Eesmärk

Muudatuse eesmärk on kohtuniku teenistusvanuse tõstmise protseduuri muutmine. Kohtuniku

teenistusvanuse tõstmise otsustamine ei ole sedavõrd oluline küsimus, mida tuleks arutada

kohtute haldamise nõukoja istungil. Taotluse esitamine teenistusvanuse tõstmiseks peaks olema

kohtuniku enda kohustus. Kohtuniku teenistusvanuse tõstmise kohta otsuse tegemiseks on

kõige pädevam Riigikohtu üldkogu.

4.2 Võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Mitteregulatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks ei ole, kuna kohtuniku teenistusvanus

ja selle tõstmine on reguleeritud seadusega.

4.3 Võimalikud regulatiivsed lahendused

VTK-s tehakse ettepanek muuta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise regulatsiooni.

Edaspidi peaks kohtuniku teenistusvanuse pikendamise otsustama ainult Riigikohtu üldkogu

vastava kohtuniku taotlusel.

Ettepanekud kohtute seaduse muutmiseks

1) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise otsustab Riigikohtu üldkogu kohtuniku

taotlusel.

2) Riigikohtu üldkogu kuulab ära vastava kohtu esimehe arvamuse.

3) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära võib tõsta juhul, kui see on vajalik õigusemõistmise

korrakohaseks toimimiseks.

5. Sihtrühm ja mõjud

Kohtute seaduse muutmisest mõjutatud sihtrühm on maa-, haldus-, ringkonna- ja

riigikohtunikud. Seisuga 01.01.2023 on kohtusüsteemis kokku 254 kohtuniku ametikohta,

millest täidetud on 245 ametikohta. Seejuures maakohtutes on ametis 156 kohtunikku,

35 KHN-i 65. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/65._protokoll_02.-17.08.2012_elektrooniline_istung.pdf 36 Kohtute haldamise nõukoja kodukorra § 2 lg 2 https://www.riigikohus.ee/et/kohtute-haldamise-noukoda/kohtute-haldamise-noukoja-

kodukord

10.11.2023

13

halduskohtutes 25 kohtunikku, ringkonnakohtutes 45 kohtunikku ja Riigikohtus 19

kohtunikku.37

5.1 Kavandatav muudatus: kohtuniku tagasisidestamine

Käesolevas VTK-s tehtud ettepanek kohtuniku tagasisidestamiseks võib mõjutada II ja III

astme kohtunike töökoormust, kuna nimetatud sihtrühmad hakkavad tagasisidestama

kohtuasjade lahendamise kõrvalt madalama astme kohtuniku tööd. Tagasisidestamine ei avalda

mõju I astme kohtunike töökoormusele, sest tagasiside andjaks on ainult kõrgema astme

kohtunikud. Muudatus ei avalda mõju ka alla kolmeaastase ametistaažiga kohtunikele. Nende

kohtunike sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut hinnatakse

esimese kolme aasta jooksul kord kvartalis (KS § 73 lg 2).

Eelduslikult toob kavandatav muudatus esialgu töökoormuse tõusu, kuid kuna

tagasisidevestlusi viiakse eelduslikult läbi kohtunikega, kelle töös tuvastatakse süstemaatiliselt

esinevad puuduseid, siis viiakse arvatavasti vestlusi läbi pigem vähe. Raske on hinnata, kui

palju kohtunikke otsustavad ise esitada taotluse tagasiside saamiseks. Selleks, et tagasiside

andmine ei suurendaks kohtunike töökoormust, saab tagasisidevestlusi läbiviiv kohus

planeerida nende toimumise pikema aja peale.

Muudatus avaldab mõju ka hinnatavatele kohtunikele. Tagasiside annab kohtunikule

objektiivset teavet tema töö tugevustest ja nõrkustest. Kriitilisema tagasiside korral võib see

mõjuda kohtunikule negatiivselt. Kui aga tagasisidet antakse konstruktiivselt ning kohtunikku

suunatakse ja juhendatakse kõrgema astme kohtuniku poolt, siis on pikaajalisem mõju

positiivne. Positiivne tagasiside võib tõsta hinnatava kohtuniku enesekindlust ja

töömotivatsiooni, kuna see tunnustab nende töö kvaliteeti ja panust kohtusüsteemi. Seeläbi on

kohtunikud oma töös toetatud ja tõuseb menetluse kvaliteet.

Kohtumenetluses osalevate isikute jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna kohtuniku

tagasisidestamise laiem eesmärk on tagada kvaliteetne kohtumenetlus ja seeläbi suurendada

menetlusosaliste rahuolu kohtumenetlusega. Muudatus aitab tõsta ühiskonna usaldust

kohtusüsteemi vastu, kuna see näitab, et kohtusüsteem on läbipaistev ja tegeleb kohtunikega,

kelle töö kvaliteedile võib teha etteheiteid.

5.2 Kavandatav muudatus: osaline töökoormus, ametikitsenduste leevendamine ja

teenistusvanuse ülemmäära tõstmise protseduuri muutmine

Kavandatav muudatus tähendaks osalise töökoormusega töötavale kohtunikule

tööjaotusplaanis väiksema arvu asjade jagamist. Kui paljud kohtunikud otsustavad vähendada

oma töökoormust, siis võib see mõjutada kohtusüsteemi tõhusust ja asjade lahendamise

jõudlust. Personalistatistika andmetel on seisuga 20.10.2023.a esimeses ja teises kohtuastmes

osalise töökoormusega töötavaid kohtunikke kolm. Kuna osalise töökoormusega töötamise

põhjendatuse üle teeb otsuse kohtu esimees ja muudatusega nähakse ette osalise töökoormuse

alampiir, siis ei tohiks muudatus ebaproportsionaalselt tõsta nende kohtunike töökoormust, kes

töötavad täiskoormusega. Lisaks muudetakse rakendusakti kohtunike arvu kohta selleks, et

juhtudel, kus mitme osalise töökoormusega töötava kohtuniku puhul tuleb kokku ühe või mitme

37 Kohtute aastaraamat. 2022. a. Kohtunikkond 2023. a alguses. Kristi Jakobsoo.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2023-aasta-alguses/

10.11.2023

14

kohtuniku täiskoormus, saaks välja kuulutada konkursi täiendava kohtuniku ametisse

nimetamiseks.

Muudatus vähendab koormust kohtunikele, kes taotlevad osalist töökoormust ja kohtu

esimehele, sest taotlus esitatakse kogu perioodi kohta. Selliselt on kohtu esimehel võimalus

pikema aja jooksul ressursse planeerida ja vajadusel ümber korraldada kohtupersonali töö.

Kohtunikuametis osalise töökoormusega töötamise võimaldamine muudab kohtusüsteemi

paindlikumaks ja atraktiivsemaks kvalifitseeritud kandidaatide jaoks, kes võiksid vastasel juhul

eelistada teisi karjäärivõimalusi. Mõju ametis olevatele kohtunikele on positiivne, sest see

julgustab kohtunikke tegelema teiste tegevusega (nt osalema rahvusvahelise organisatsiooni

töös, õpetama kõrgkoolis, tegelema teadustööga jmt), mis toetavad nende erialase pädevuse

suurendamist. Osalise töökoormuse alampiiri sätestamine tagab korrakohase õigusemõistmise

kohtus. Muudatus oleks positiivne ka teenistusvanuse ülemäärale lähenevatele kohtunikele, kes

ei jõua enam täiskohaga töötada, kuid oleksid valmis tegema seda osalise töökoormusega. See

oleks kasulik kohtusüsteemile, kuna see hoiaks süsteemis kogenud kohtunikke.

Oluliseks argumendiks kohtunikuameti valimise vastu on välja toodud kohtunikuametiga

kaasnevaid rangeid piiranguid.38 Kohtuniku ametikitsenduste leevendamine muudaks

kohtusüsteemi kaasaegsemaks ja atraktiivsemaks kõrgelt kvalifitseeritud kandidaatidele, kes

rangete ametikitsenduste tõttu jätaksid kohtunikuametisse kandideerimata. Muudatus oleks

positiivne ka juba ametis olevatele kohtunikele, kuna see lubaks kohtunikel tegeleda

kohtunikuameti kõrvalt ettevõtlusega.

Ametikitsenduste leevendamisega võib kaasneda negatiivne mõju, kui kohtunik tegeleb

tegevustega, mis võib ohustada kohtuniku sõltumatust ja erapooletust. Selleks et minimeerida

kõrvaltegevustega kaasneda võivaid riske peab kohtunik ettevõtjana tegutsemiseks saama kohtu

esimehe nõusoleku. Kohtu esimehelt nõusoleku taotlemine võib tõsta kohtu esimehe koormust,

kuna kohtu esimees peab saama ülevaate plaanitavast tegevusest ja tuvastama selle mõju

kohtuniku ametialasele tegevusele. Samas puudub info, kui palju võib olla kohtunikke, kes

plaanivad ettevõtlusega tegelema hakata.

Teenistusvanuse ülemmäära tõstmise protseduuri muutmine puudutab pensioniõiguslikke

kohtunikke, kellel on õigus taotleda teenistusvanuse ülemmäära tõstmist, ja kohtute haldamise

nõukoda. 2023. aasta alguse seisuga on ametis 14 pensioniõigusega kohtunikku ning aastatel

2023–2028 tekib pensionile jäämise õigus veel 51 kohtunikul.

Kavandatav muudatus kohustab pensioniõiguslikke kohtunikke edaspidi ise esitama Riigikohtu

üldkogule taotluse teenistusvanuse ülemmäära tõstmiseks. Muudatuse korral ei ole vajalik

kohtu esimehe ettepaneku esitamine ja kohtute haldamise nõukoja nõusoleku saamine, mis

muudab edaspidi taotluste menetlemise kiiremaks.

Muudatustega, mis puudutavad kohtuniku tagasisidestamist, osalist töökoormust,

ametikitsenduste leevendamist ja teenistusvanuse ülemmäära protseduuri muutmist, riigile

lisakulu ega -tulu teadaolevalt tekkima ei peaks.

38 Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. 2023.Villu Kõve.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/%C3%95igusalased%20materjalid/2023_oktoober_Riigikohtu_esimehe_ulevaade_kohtukorrald

use_oigusemoistmise_ja_seaduste_uhetaolise_kohaldamise_kohta.pdf

10.11.2023

15

6 Väljatöötamise tegevuskava

6.1 Valitavad lahendused

Muudetakse kehtivaid õigusakte, muudatuste sisu on toodud ära punktides 1–4.

6.2 Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

 Kohtute seadus (RT I, 11.03.2023, 19)

6.3 Kooskõlastamine ja arvamuse andmine

VTK saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale.

VTK esitatakse teadmiseks Riigikogule.

Väljatöötamiskavatsust ja sellele antud tagasisidet on kavas arutada KHN-i istungil

8.12.2023.a.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele 2024. aasta I kvartalis.

6.4 Õigusakti eeldatav jõustumise aeg

2024. aasta 1. september.

6.5 Vastutav ametnik

Marilin Reintamm – [email protected]

Mari Kirs – [email protected]