EELNÕU
17.06.2024
Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
§ 1. Spordiseaduse muutmine
Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „dopinguvastaste“ sõnadega „ja spordieetika“ ja pärast sõnu „spordivõistluste spordiürituste korraldamise“ sõnadega „ja pidamise“;
2) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) rahvuslik riigi paraolümpiakomitee – Eesti puudega inimeste spordi- ja liikumisharrastusega tegelevaid spordiklubisid, spordiühendusi ja spordialaliite ühendav organisatsioon ning paraolümpialiikumise ainuesindaja Eestis.“;
3) paragrahvi 61 lõiget 6 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) spordiobjekti kohta lisatava foto autori ja litsentsiandja andmed.“;
4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sporditoetust makstakse spordiorganisatsioonile, kes on kantud spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud, ning spordivaldkonnas tegutsevale juriidilisele isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele spordivaldkonnas.
(2) Sportlasele ja tema treenerile võib määrata preemia rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitmise eest.
(3) Sporditoetuse määramise spordiorganisatsioonile ja spordivaldkonnas tegutsevale juriidilisele isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele spordivaldkonnas, ning preemia määramise rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitnud sportlasele ja tema treenerile otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada rahvuslikku olümpiakomiteed määrama sporditoetust spordialaliidule sporditoetust või preemiat rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitnud sportlasele ja tema treenerile preemiat määrama rahvuslikku olümpiakomiteed. Halduslepingu sõlmimise korral teeb halduslepingu selle täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal nimetatud haldusülesande täitmist jätkata, korraldab haldusülesande selle edasise täitmise Kultuuriministeerium.
(6) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid, sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja korra ning sportlasele ja tema treenerile rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitmise eest preemia määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
5) paragrahvi 92 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „45“;
6) paragrahvi 92 lõikes 3 asendatakse arv „1040“ arvuga „2340“;
7) paragrahvi § 101 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sportlasestipendiumi makstakse spordi andmekogusse kantud rahvusliku olümpiakomitee või rahvusliku riigi paraolümpiakomitee või nende liikmeks oleva spordialaliidu, maakonna spordiliidu või spordiühenduse või nende liikmeks oleva spordiorganisatsiooni või spordikooli juhtorgani otsuse alusel. Otsusest teavitatakse sportlasestipendiumi maksja või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel.“;
8) paragrahvi 106 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „spordialaliidul“ sõnadega „, rahvuslikul riigi paraolümpiakomiteel“;
9) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Dopinguvastaste ja spordieetika reeglite järgimine
(1) Sportlane, treener, sportlase tugiisik, spordikohtunik ning, spordiorganisatsiooni või ja spordikooli töötaja või ja juhtorgani liige on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja on selle alusel vastu võetud, samuti spordivõistluste tulemustega manipuleerimise ja väärkohtlemise vastaseid ning muid spordieetika reegleid, mis on sätestatud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni, rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku riigi paraolümpiakomitee või ja spordialaliidu kehtestatud dokumentides. NEelmises lauses nimetatud reeglid kohalduvad ka spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele.
(2) Kui sSportlane, treener võija sportlase tugiisik rikubkaotab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reegleid ja ite rikkumisel dopinguvastanse organisatsiooni, rahvusvahelinse spordiorganisatsiooni, rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku riigi paraolümpiakomitee või spordialaliitdu määrabtud talle võistluskeelu või spordis osalemise keelu, kaotab isik keelu perioodiks ajaks õiguse käesoleva seaduse §-des 9, 91, 10, 101 ja 105 nimetatud preemiatele, stipendiumidele ja toetustele.
(3) Kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline spordiorganisatsioon, rahvuslik olümpiakomitee, rahvuslik riigi paraolümpiakomitee või spordialaliit on määranud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule karistuse samas lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise eest, on §-des 9, 91, 10, 101 ja 105 nimetatud preemia, stipendiumi või toetuse andjal on õigus nõuda pärast reeglite rikkumist määratud preemiad, stipendiumid ja toetused isikult tagasi.
(4) Riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja spordiorganisatsioonidel on dopinguvastaste toimingute tegemiseks ja reeglite rikkumiste menetlemiseks, spordivõistluste tulemustega manipuleerimise, väärkohtlemise ja teiste spordieetika reeglite rikkumiste menetlemiseks õigus töödelda isikuandmeid. Riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil, rahvuslikul olümpiakomiteel, rahvuslikul riigi paraolümpiakomiteel ja spordialaliidul on õigus dopinguvastaste toimingute tegemiseks ja reeglite rikkumise menetlemiseks või väärkohtlemise reeglite rikkumise menetlemiseks õigus töödelda isiku terviseandmeid.“;
10) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kontaktpunktil on õigus töödelda spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastaste toimingute tegemiseks õigus töödelda isikuandmeid.“;
11) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Olümpiavõitja riikliku toetuse maksmine peatatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise eest määratud võistluskeelu või spordis osalemise keelu perioodiksajaks. KJuhul kui isikule määratakse eluaegne võistlus-keeld või spordis osalemise keeld, kaotab isik õiguse olümpiavõitja riiklikule toetusele.“;
12) seaduse 3. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu sõna „spordivõistluste KORRALDAMISE“ sõnadega „JA PIDAMISE“;
13) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda spordiürituse korraldamise asukoha valla- või linnavalitsuselt spordiürituse korraldamise luba (edaspidi luba), on:
1) autospordi, mootorrattaspordi ja veemotospordi võistlus;
2) jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise mäng või turniir;
3) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;
4) kõrgendatud suure turvariskiga spordiüritus.
(2) Kõrgendatud Suure turvariskiga on spordiüritus:
1) millega kaasneb liikluse ümberkorraldamine;
2) kus pakutakse alkohoolseid jooke või toimub nende jaemüük, välja arvatud üritus, mis toimub alalise müügikohaga siseruumis;
3) mida korraldatakse selleks mitte ette nähtud ehitises või kohas või õhuruumis;
4) kus kasutatakse suuremõõtmelist teisaldatavat tribüüni, lava, telki või muud konstruktsiooni, või inimese elule ja tervisele ohtlikkuu kujutavat muud lisainventari;
5) kus korraldaja kasutabtakse pürotehnilisi tooteid korraldaja poolt;
6) mis toimub välitingimustes ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni ja võib tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata spordiürituste puhul korraldamise nõuded on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus spordiürituse korraldamise nõuded kehtestada korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kehtestatava määrusega.
(4) Spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) esitab vähemalt hiljemalt üks kuu enne spordiürituse korraldamise päeva loa saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitaksemärgib:
1) spordiürituse nimi või nimetus, selle toimumise aeg ja koht;
2) korraldaja nimi või nimetus, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood;
3) osalevate klubide või koondiste nimed või nimetused, kui see on kohane;
4) eeldatav pealtvaatajate arv ja iga võistkonna eeldatav toetajate arv eraldi;
5) andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest;
6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvategevuse seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirja kohaselt koostatud turvaplaan korra pidamiseks või korraldajapoolsete korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;
7) andmed piletimüügi korraldamise kohta;
8) andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korralduamise kohta;
9) andmed võistluspaigas kavandatud alkohoolse joogi jaemüügi korralduse kohta;
10) andmed sõidukite parkimise korralduse kohta;
11) korraldaja hinnang võistluse ajal esineda võivate turvariskide kohta ning nende maandamise meetmed;
12) info ligipääsetavuse ning erivajadustega inimeste kaasamiseks planeeritud tegevuste kohta;
13) info pürotehniliste toodete kasutamise kohta korraldaja poolt.
(5) Kui võistluse korraldaja ei ole autospordi, mootorrattaspordi ega veemotospordi spordialaliit, lisatakse lisab ta vastava spordialaliidu kinnituse selle kohta, et võistlused on planeeritud rahvusvaheliste või riigisiseste võistluste korraldamise nõuete kohaselt.
(6) Kui korraldaja saab spordiürituse korraldamise õiguse saadakse vähem hiljem kui üks kuu enne spordiürituse korraldamise päeva, esitab korraldaja ta lõikes 4 nimetatud taotluse esimesel võimalusel.
(7) Valla- või linnavalitsus esitadastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa taotluse vajaduse korral kooskõlastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile ning muudele asutustele, kes kooskõlastavad loa taotluse või jätavad selleloa taotluse kooskõlastamata viie tööpäeva jooksul selle kooskõlastamiseks esitamisest. Nimetatud asutused võivad turvalisuse tagamise eesmärgil loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult.
(8) Valla- või linnavalitsus võib käesolevas paragrahvis ning §-des 21 ja 22 sätestatud pädevuse anda valla või linna ametiasutusele.“;
14) paragrahvides 21–23 asendatakse sõna „ametkondade“ sõnaga „asutuste“;
15) paragrahvi 23 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) tagama spordiüritusel osalejate turvalisuse, sealhulgas pürotehnika mittekasutamise või kasutamise vastavalt loa tingimustele;“;
16) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse arv „2000“ arvuga „20 000“;
18) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Politsei- ja Piirivalveamet“ sõnadega „ningvõi ja valla- või linnavalitsus“.
§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Koolituskuludeks on ka spordi andmekogus tegutsevana märgitud spordiorganisatsioonides treenimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Spordiorganisatsioon peab vastama järgmistele tingimustele: Koolituskuludeks loetakse nendes spordiorganisatsioonides treenimise eest tasutud tõendatud kulusidselles, kes tegeldaksevade noortega, see on nõutud tähtpäevaks ajakohastanud enda andmeid Eesti spordi andmekogus ajakohastanud ning on esitanud eelmise majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või äriregistrile seaduses ettenähtud tähtaegu järgides. Spordiorganisatsioonis treenimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui spordiorganisatsiooni treeningutes osaleja on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 -aasta vanune.“;.
2) paragrahvi 571 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „õpet läbi viia,” sõnadega „, või samuti § 26 lõikes 22 nimetatud spordiorganisatsioon“.
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse, välja arvatud § 1 punktid 12-−18, mis jõustuvad 2025. aasta 1. aprillil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Algatab Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)