„Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ kinnitamine

Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 lisad

Lisa 1. Noortevaldkonna praegune olukord 2

Lisa 2. Mõõdikute metoodika ja allikad 5

Lisa 3. Arengukava koostamise protsess ja kaasamine 9

Lisa 4. Noortevaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse 10

Lisa 5. Mõjude hindamine 13

Lisa 6. Kasutatud allikad 17

EELNÕU 20.04.2020

2

Lisa 1. Noortevaldkonna praegune olukord

Noorte osalus

Noorte osalust arendatakse noorteühingute, osaluskogude, õpilasesinduste ja teiste osalusvormide

kaudu. Noorte osaluskogud võimaldavad noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huve

neid puudutavates valdkondades nii kohalikul kui riiklikul tasandil. 2019. aastal tegutses noorte

osaluskogu (noortevolikogu või aktiivgrupp) 72 omavalitsuses. Noorteühing on

mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärk on

korraldada ja läbi viia noorsootööd. Noorteühingutes osaleb hinnanguliselt 10% noortest. Riigi

tasandil on noorte osaluse toetamiseks loodud noorte nõukogud, mis annavad ministeeriumidele

sisendit poliitikaloomesse või käsitlevad noorte jaoks olulisi küsimusi. Noorte nõukogud

tegutsevad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi juures. Oluliste

osalusvormidena tegutsevad üle Eesti ka erineva haridusastme koolide õpilasesindused.

Huviharidus ja huvitegevus

Huviharidus on noorsootöö kõige formaalsem osa, mida antakse ainult huvikoolides. Huvikoolid

on noorsootöö asutused, mille tegevust reguleerib huvikooli seadus. Huvikoolid koostavad oma

õpetatava huviala kohta õppekava. 2019. aastal oli Eestis EHISe andmetel 782 registreeritud

huvikooli ja 5777 huvikooli õpetajat, kes pakuvad noortele huviharidust kokku 3908 õppekava

alusel. Huvikoolide tegevuses osaleb üle 100 000 õppija, kes omandavad huviharidust spordi,

muusika, kunsti, tantsu, loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia ning paljudel teistel huvialadel.

Huviharidus toetab huvialaga süvitsi õppimist, samuti Eesti kultuuri- ja sporditraditsioonide,

tehnoloogilise arengu ja keskkonna jätkusuutlikkust ning paikkondlike traditsioonide arengut.

Huvitegevust korraldatakse nt koolide, noortekeskuste, huvikeskuste, laagrite, malevate,

noorteühingute, raamatukogude, kultuurimajade ja mittetulundusühingute juures. Suur osa

huvitegevusest toimub koolikeskkonnas nii üldhariduskoolide kui kutsekoolide noorsootöö

raames. Koolides korraldab noorsootööd peamiselt huvijuht või muu nimetusega kooli

noorsootöötaja koos õpilasesinduse ja ringijuhtidega.

Avatud noorsootöö

Avatud noorsootöö eesmärk on pakkuda noorele vabatahtlikkuse alusel osalemise võimalusi, et

toetada tema aktiivsust ja toimetulekut ühiskonnaelus. Märksõnad on avatus ja noorte vaba tahe.

Avatud noorsootöö tugevus seisneb noorte kaasatuses ja isetegemises. Avatud noorsootöös

tegutsetakse noortelt noortele põhimõttel või koos noortega. Tegemist on pikaajalise protsessiga,

mille raames toetatakse noort olema noor või noore saamist täiskasvanuks. Tulemuste asemel

keskendutakse protsessile. See võimaldab luua positiivse keskkonna, milles noor tunneb end

kogukonna ja ühiskonna jaoks olulisena. Avatud noorsootöö põhimõtete rakendamiseks

kasutatakse avatud noorsootöö meetodit, mis on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste

loomise vahend. Avatud noorsootöö meetodi rakendamine noortekeskustes võimaldab pakkuda

kõikidele noortele nende vaba tahte alusel individuaalsetele võimetele ja eelistustele vastavat

arendavat ja mõtestatud tegevust. Tegevused mõjutavad noori omandama ja kasutama elus

vajalikke oskusi ja pädevusi, soodustavad algatusvõimet ja ettevõtlikkust, toetavad

identiteediotsinguid, sotsialiseerumist ning kujundavad väärtushinnanguid.

Noorteinfo

Noorteinfo teenus pakub noortesõbralikus formaadis teavet ümbritsevast elust, toetab noore

iseseisvust, suurendab teadlikkust võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks

ning suurendab mõtestatud osalust ühiskonnas. Noorteinfo teenust pakutakse noorsootööasutuste

EELNÕU 20.04.2020

3

ja noortevaldkonna töötajate poolt noorte huvidest ja vajadustest vastavalt, lähtudes noorsootöö

ning Euroopa noorteinfo harta põhimõtetest. Noorteinfo läbib keskselt kõiki noorsootöö valdkondi

ning teenuse osutamise eest vastutab kohalik omavalitsus. Noorsootöötaja kutsestandard eeldab

igalt noorsootöötajalt noorteinfo vahendamise pädevusi. Riik vastutab teenuse arendamise (sh

noorte kaasamine loomisse ja valideerimisse) ja keskse noorteinfo teenuse osutamise eest.

Noorteinfot arendab keskselt riiklik noortevaldkonna rakendusasutus, kes pakub vahetut infot

hariduse, õppimise, töö ja karjääri, suhete, tervise ja ühiskonna teemade kohta noorteinfoportaali

Teeviit kaudu. Keskse koordineerimise raames koolitatakse ka noorsootöötajaid ja teavitatakse

neid teenuse paremaks korraldamiseks.

Noorteseire

Noortele mitmekülgseks arenguks võimaluste pakkumine vajab järjekindlat ja ajakohast teadmist

noorte olukorrast, nende väljakutsetest ja huvidest. Noorsootöö ja noortepoliitika kvaliteedi,

tulemuslikkuse ja mõju süsteemne analüüs ja arendamine on olnud Eesti noortevaldkonna

pikaajaline eesmärk. Terviklik seire- ja analüüsisüsteem pakub teadmistepõhise lõimitud

noortepoliitika kujundamiseks ajakohast informatsiooni noorte eluoluga seotud valdkondade

kohta, võimaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte

poliitikasuundade väljatöötamisel ja hinnata poliitikamuudatuste võimalikke mõjusid. Noorteseiret

koordineerib riiklik noortevaldkonna rakendusasutus koostöös Tallinna Ülikooli

(www.noorteseire.ee), Statistikaameti (https://juhtimislauad.stat.ee/) jt noortevaldkonnaga seotud

teadlaste, poliitikakujundajate ja praktikutega.

Noorsootööalane koolitus

Noorsootööalane koolitus on kvaliteetse noorsootöö alus. Noorsootööalast täienduskoolitust on

peamiselt arendatud riiklike programmide kaudu. Oluline osa (täiendus)koolitusi korraldatakse

ülikoolide ja noortevaldkonna organisatsioonide või esindusühingute kaudu. Noortevaldkonna

töötajaid on üle 9000, neile lisandub veel tuhandetes vabatahtlikke noorsootöötajaid. Noorsootöö

eriala õpetatakse Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikooli Narva kolledžis, ja Tartu Ülikooli Viljandi

kultuuriakadeemias. Tasemeharidust saab omandada rakenduskõrghariduses, bakalaureuse

tasemeõppes ja magistriõppes. Spetsiifilisemaid oskusi nõudvate noortevaldkonna ametite

esindajaid (nt instrumentaalne, kunstiline, spordialane vms) koolitatakse ka Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemias ning Eesti Kunstiakadeemias.

Erinoorsootöö

Erinoorsootöö on sihitatud noorsootöö, millega luuakse arengueeldusi riskioludes elavatele ja/või

probleemkäitumisega noortele nende võimete ja oskuste aktiveerimise ja motivatsiooni

suurendamise kaudu. Erinoorsootöö teenuseid osutatakse tihedas koostöös õigusvaldkonna,

siseturvalisuse ja tööturu osapooltega. Tõrjutusriski ennetamiseks ja vähendamiseks pakutakse

noorsootöö kaudu noortele mitmekülgset lisatuge, sh tõrjutusriskis noortega kontakti loomine,

nende kaasamine noorsootöö tegevustesse, nõustamine, individuaalsete lahenduste väljatöötamine

(näiteks tugimeetmed haridusest ja tööturult eemale jäänud mitteõppivatele ja mittetöötavatele

noortele). Rakendatakse alaealistele õiguserikkujatele suunatud korduvrikkumisi ennetavaid

tegevusi jpm. Omavalitsused tegelevad ennetustööga korrakaitse-, sotsiaal-, lastekaitse- ja

hoolekande-, haridus-, kultuuri-, spordi- jt komisjonide kaudu.

Noortelaagrid

Noortelaager loob noortele võimalused tervistavaks ja arendavaks tegevuseks. Laager kestab

vähemalt kuus ööpäeva, toimub üldjuhul väljaspool noore elukohta ning võimaldab saada mh

iseseisva elu, suhtlemis- ja toimetulekukogemusi. 2019. aastal tegutses Eestis 27 noorte ja 65

projektlaagrit, kus osales 30 782 noort. Noortelaagri ja projektlaagri läbiviimist reguleerivad

EELNÕU 20.04.2020

4

noorsootöö seadus, haridus- ja teadusministri määrus ning Sotsiaalministeeriumi kehtestatud

tervisekaitsenõuded. Laagri korraldamiseks on vaja tegevusluba ja kutsega noorsootöötajate

olemasolu.

Noortemalevad ja tööhõivevalmidus

Vastavalt sihtrühma vajadustele ja kohalikele tingimustele kasutatakse mitmekesiseid töökasvatuse

meetodeid valmistamaks noori ette tööturule sisenemisel. Levinumad on noortemalevad, mis

tegutsevad peamiselt suviti ning ühendavad noorsootööd ja töötegemist. 2019. aastal tegutses

Eestis 49 malevakorraldajat ja malevates osales 4224 noort. Üldhariduskoolides tegutsevad ka

õpilasfirmad, mis soodustavad noorte ettevõtlikkuse arengut. Inspiratsiooniürituste, mentorluse,

idee vormistamise toe ja rahastamise kaudu toetatakse noorte omaalgatust. Vabatahtliku tegevust

ja töökasvatust võimaldavad ka ettevõtetega koostöös teostatavad arenguprogrammid jms.

Noorte omaalgatused

Noorte omaalgatus on noorte mõtetest alguse saanud ideede arendamine ja ellu viimine noorte endi

poolt. Noorte omaalgatuse toetamine loob noortele võimalusi oma ideid arendada ja teostada.

Omaalgatuslike ideede elluviimine võimaldab noortel omandada uusi oskusi ja kogemusi ideede

väljatöötamisel ja projektide elluviimisel ning omandatud oskusi ja teadmisi väärtustada.

Omaalgatuste elluviimine edendab aktiivset eluhoiakut, suurendab teadlikkust töömaailma

toimimisest ja arendab ettevõtlikkust. Alates 2019. aastast toetatakse noorte omaalgatuslike ideede

elluviimist riikliku Ideeviida projektikonkursi kaudu.

Rahvusvaheline noorsootöö

Noorsootöö annab noorele ja noorsootöötajatele palju võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja

kultuuridevaheliseks õppimiseks. Koostööd tehes arenevad keeleoskused, teadmised teiste

kultuuride ja rahvaste kohta ning tekivad uued ideed ühistegevusteks. HTM-il on 2019. aasta

seisuga kaks rahvusvahelist noorsootööalast koostööprotokolli: Soomega ja Belgiaga (viimases

osalevad ka Läti ja Leedu). Sõlmitud on noortevaldkonna koostöömemorandum Ukrainaga.

Noortevaldkonda hõlmavad välislepingud on sõlmitud Gruusia, India, Moldova, Portugali ja

Türgiga. Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ kaudu toetatakse

noortevaldkonnas noortevahetusi, ühisprojekte, noorsootöötajate õpirännet, Euroopa

Solidaarsuskorpuse tegevusi, riikidevahelist koostööd ja ühiseid algatusi.

EELNÕU 20.04.2020

5

Lisa 2. Mõõdikute metoodika ja allikad

Indikaator Algtase

Sihtase

2035

Selgitus

Üldeesmärk

Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor

tahab edasi viia.

1. Noorte usaldus riigi

vastu (%)

56 70 Indikaatori sisu on nende õpilaste osakaal

(%), kes usaldavad Eesti parlamenti kui

institutsiooni „täiesti“ ja „üpris palju“.

Indikaatori tasemeid mõõdetakse Eesti

tulemuste põhjal IEA Rahvusvahelises

Kodanikuhariduse Uuringus (ICCS).

Näitajaks on uuringust valitud usaldus

parlamendi kui demokraatliku valitsemise

keskse institutsiooni suhtes Eestis.

Algtase on määratletud 2016. aasta

uuringutulemuste põhjal (Toots, A.

(toim.)(2017). Noorte kodanikukultuur

muutuvas maailmas. Eesti tulemused IEA

Rahvusvahelises

Kodanikuhariduse Uuringus (ICCS 2016).

Tallinn, Tartu: TLU, HTM). Uuringu

järgmine küsitlustsükkel on

planeeritud aastasse 2022.

Sihttase on määratud senise muutustrendi

(2009–2016 usalduse kasv 12% võrra)

baasil.

Strateegilised eesmärgid

HOOG Noored on loov ja edasiviiv jõud ühiskonnas – kultuuri, majanduse,

keskkonna ja teiste valdkondade edenemise nügijad ja eestvedajad.

2. 18–26-aastaste noorte

juhitud

mittetulundusühingute

osatähtsus (%)

aktiivsete

mittetulundusühingute

hulgas

4,6 8 Mõõdetakse noorte juhitud

mittetulundusühingute (MTÜ) (s.o aktiivne

mittetulundusühing (v.a korteri-, aiandus-

jm ühistud), mille juhatuse liikmete hulgas

on vähemalt üks noor (18–26-aastane))

osakaalu kõigist MTÜdest.

Alusandmed statistika andmebaasis:

NH13, statistikaameti noorteseire

juhtimislaual.

Algtase seisuga 2018.

3. Huvikoolis õppivate

noorte osakaal (%)

kõikide 7–26-aastaste

noorte hulgas

28,8 35 Mõõdetakse huvikoolis õppivate noorte

osatähtsus kõikide noorte (7–26) hulgas.

Näitaja mõõdab noorte osalust

huvihariduses, mis on noore jaoks kõige

EELNÕU 20.04.2020

6

ulatuslikum võimalus pikaajaliselt ja

süsteemselt kindla huvialaga tegeleda.

Huviharidust saavad huvikooli seaduse

alusel pakkuda vaid huvikoolid.

Alusandmed statistika andmebaasis:

NH10, statistikaameti noorteseire

juhtimislaual.

Algtase seisuga 2018.

4. 7–26-aastaste noorte

omaalgatusprojektide

arv

täpsustub täpsustub Näitaja mõõdab noorte algatatud ideede ja

esitatud taotluste arvu riigi poolt või riigi

toetusel avatud projektikonkurssidel.

Alg- ja sihttase määratakse aastal 2020.

OSA Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne

kodanikuosalus toetatud.

5. Osalusvormide arv 74 täpsustub Näitaja mõõdab kaasamisformaate, mille

eesmärk on noorte kaasamine otsustusse.

Algtase seisuga 2019.

Sihttase täpsustatakse aastal 2020, kuna

osalusvormide definitsioon vajab

täpsustamist. Vajadusel kohandatakse

2020 algtaset muudetud metoodika põhjal.

6. 18–26-aastaste

kandidaatide

osatähtsus (%) kõigi

kohalike

omavalitsuste

volikogu valimiste

kandidaatide hulgas

6,5 15 Mõõdetakse 18–26-aastaste kandidaatide

osatähtsust kõigi kohalike omavalitsuste

volikogu valimiste kandidaatide hulgas,

hindamaks noorte huvi osaleda aktiivselt

osalusdemokraatias, teostada end

kohalikus omavalitsuses ja kohaliku

tasandi arengut eest vedada.

Alusandmed statistika andmebaasis:

NH14, statistikaameti noorteseire

juhtimislaual.

Algtase 2017. aasta kohalike omavalitsuste

valimise andmete põhjal.

Sihttase aastal 2033 (järgmised KOV

valimised toimuvad aastatel 2021, 2025,

2029, 2033).

ISE Kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav ning loob kõigile noortele võimalused

mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks ja kogemuste pagasi rikastamiseks.

7. Kohalike

omavalitsuste osakaal

(%), kus noorsootöö

täpsustub täpsustub Näitaja mõõdab noorsootöö teenuste

korralduse seisundit kohalikul tasandil.

EELNÕU 20.04.2020

7

teenused on vähemalt

„edasijõudnu“ tasemel

Koondnäitaja aluseks on RAM koostatud

KOV noorsootöö teenustaseme mõõtmise

süsteem, milles on 20 indikaatorit:

Arengukava olemasolu

Arengukavadega noorsootööasutusi

Noortevolikogu

Noorteühenduste toetamine

Noorsootööd käsitlev komisjon

Kvaliteedihindamine

Tunnustamine

Noortekeskuse töötajad

Ruumide seisund

Vabatahtlik töö

Mitmekesised võimalused

Kodulähedased noortekeskused

Valikuvõimalused huvitegevuses ja -

hariduses

Tööelutegevuse võimalused

Eri sihtrühmadega arvestamine

Noorsootöö info

Noortekeskuse lahtiolek nädalas

Noorte rahulolu võimalustega

Osalusaktiivsus huvihariduses

Osalusaktiivsus koolide huvitegevuses

Alg- ja sihttase täpsustub aastal 2020.

8. Noorsootöö

teenustega rahul

olevate noorte osakaal

(%)

87 täpsustub Näitaja mõõdab noore hinnangut

noorsootöö teenuste kättesaadavusele ja

kvaliteedile.

Seoses vajadusega täpsustada rahulolu

mõõtmise metoodikat täpsustub sihttase

2020. aastal.

KINDLUS Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ja ennetatakse toetava

turvavõrgustiku abil.

9. 7–26-aastaste noorte

osakaal (%), kes

hindavad, et tugi on

kättesaadav

täpsustub täpsustub Näitaja mõõdab 7–26-aastaste noorte taju

toe saamise lihtsusest probleemide korral

noore elus.

Uuritakse uuringuga.

Algtase mõõdetakse 2021.

10. Sekkumis- ja

erinoorsootöö

programmides

osalevate noorte

osakaal (%) kogu

sihtgrupist

täpsustub täpsustub Näitaja mõõdab noortevaldkonna

organisatsioonide pakutavates

probleemide lahendamisele suunatud

programmides ja erinoorsootöö

programmides osalevate noorte

osatähtsust kõikide sihtgruppi kuuluvate

noorte hulgas.

Alg- ja sihttase määratakse 2020.

EELNÕU 20.04.2020

8

11. NEET noorte

staatusest väljunute

osatähtsus teenustes

osalenud noortest

täpsustub täpsustub Mõõdetakse SoM noortegarantii

raamistikus arendatud indikaatori põhjal:

noortevaldkonna teenuste aruandluse

alusel nende 15-26-aastaste NEET noorte

osatähtsust, kes 6 kuud peale teenusest

lahkumist on väljunud NEET noore

staatusest, kõikide NEET- noortele

suunatud noortevaldkonna teenuste saajate

hulgas Eestis piirkondade lõikes.

EELNÕU 20.04.2020

9

Lisa 3. Arengukava koostamise protsess ja kaasamine

Arengukava koostamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Strateegilise planeerimise

protsess koosnes neljast etapist: (1) ideekorje ja visiooniloome; (2) strateegiliste

arengudokumentide eelnõude väljatöötamine; (3) valikute eelhindamine ja analüüs; (4) elluviimise

ettevalmistamine alates 2020.

Strateegiaprotsess algas ideekorjega avalikkusele ja valdkondade esindajatele suunatud üritustel

sügisel 2018. Paralleelselt töötasid augustist 2018 kuni märtsini 2019 ekspertrühmad, kes koostasid

poliitikavaldkondade ülesed visioonidokumendid kolmel teemal: väärtused ja vastutus, heaolu ja

sidusus ning konkurentsivõime. Neid aspekte mõjutavad haridus-, teadus-, noorte- ja

keelevaldkond indiviidi ja ühiskonna tasandil kõige enam. Ekspertide koostatud

visioonidokumendid olid sisendiks kõigi Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste

arengudokumentide koostamisel.

2018. aasta septembris korraldas Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Riigikantselei ja

Rahandusministeeriumiga „Eesti 2035“ kavandamisega seotud noortefoorumi, mille eesmärk oli

kaardistada noorte visioon Eestist aastaks 2035 ja anda sisend noortevaldkonna arengukavasse

2021–2035.

2018. aasta oktoobri alguses toimus VI Noorsootöö Foorum „Tagasi tulevikku!? Loome

tulevikuvisiooni noortele koos noortega!“, kus oli üle 200 osaleja – peamiselt noored,

noorsootöötajad ja partnerid erinevatest eluvaldkondadest. Arutelu keskendus sellele, millised on

noorte soovid ja eesmärgid, aga ka väljakutsed ja probleemid, ning sellele, kuidas saavad

noorsootöötajad noori toetada nende ees seisvate väljakutsetega toimetulekul.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noortevaldkonna partnereid ja huvipooli kaasav töörühm alustas

tööd juunis 2019. Töörühma ülesanne oli anda oma panus hetkeolukorra analüüsi, valdkonna

eesmärkide, poliitikasuundade ja tegevuste sõnastamisse. Töörühm tugines oma töös

visioonidokumentidele, analüüsidele, Euroopa Liidu õigusaktidele ja dokumentidele ning OECD

analüüsidele. Töörühma kuulusid esindajad nii Haridus- ja Teadusministeeriumist kui

partnerministeeriumidest ja rakendusasutustest, valdkonna esindusühingutest, kõrgkoolidest ja

kohalikest omavalitsustest – kokku 62 liiget.

Eesti Noorteühenduste Liit korraldas 18.11.2019 üle Eesti üheksa osaluskohvikut – sealsed

arutelud andsid samuti sisendit arengukavasse.

Lisaks toimus kohtumisi ja arutelusid valdkonna partnerite ja ekspertidega ning neilt küsiti ka

kirjalikku sisendit.

Joonis 4. Arengukava ettevalmistamise protsess

EELNÕU 20.04.2020

10

Lisa 4. Noortevaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse

25. septembril 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu deklaratsioon „Muudame maailma: säästva

arengu tegevuskava aastaks 2030“ (Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable

Development), milles on 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki, 169 alaeesmärki ja suunised

nende elluviimiseks. Eestis on säästva arengu põhimõtted integreeritud riiklikesse

arengukavadesse ning eesmärke viiakse ellu valdkondade poliitika kaudu.

Säästva arengu tegevuskava 2030 Noortevaldkonna arengukava panus

Eesmärk Alaeesmärk

1. Kaotada kõikjal

vaesus mis tahes

kujul

1.4 Tagada 2030. aastaks, et

kõikidel meestel ja naistel,

eelkõige vaestel ja ebasoodsas

olukorras olevatel inimestel, on

võrdne õigus

majandusressurssidele ning

juurdepääs põhiteenustele,

maaomandile ja maa

kontrollimisele ning muus vormis

varale, pärandile, loodusvaradele,

asjakohasele uuele tehnoloogiale

ja finantsteenustele, sealhulgas

mikrofinantseerimisele.

1.3. Julgustatakse noorte

ettevõtlikkust, loovust ja ideede

kasvamist;

4.1. Tagatakse kõikidele noortele

võrdsed võimalused parandada oma

elukvaliteeti ja saada selleks vajalikku

tuge;

4.2. Soodustatakse riskirühmade

sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse

noorte eemale- ja üksijäämise riski;

4.3. Suurendatakse mõistmist noorte

riskikäitumise ja tõrjutusriski

põhjustest ning teenuste vastavust

noorte vajadustele;

3. Tagada

kõikidele

vanuserühmadele

hea tervis ja heaolu

3.4 Vähendada ennetustegevuse ja

ravimise abil 2030. aastaks

kolmandiku võrra

mittenakkavatest haigustest

tingitud enneaegsete surmade arvu

ning edendada vaimset tervist ja

heaolu

4.2. Soodustatakse riskirühmade

sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse

noorte eemale- ja üksijäämise riski;

4.3. Suurendatakse mõistmist noorte

riskikäitumise ja tõrjutusriski

põhjustest ning teenuste vastavust

noorte vajadustele.

EELNÕU 20.04.2020

11

4. Tagada

kõikidele kaasav ja

õiglane kvaliteetne

haridus ning

elukestva õppe

võimalused

4.4 Suurendada 2030. aastaks

oluliselt noorukite ja täiskasvanute

arvu, kellel on tööhõives

osalemiseks, inimväärse töö

leidmiseks ja ettevõtlusega

tegelemiseks vajalikud oskused,

sealhulgas tehnilised ja

kutseoskused.

1.3. Julgustatakse noorte

ettevõtlikkust, loovust ja ideede

kasvamist;

3.2. Toetatakse noorsootöö

järjepidevat arengut ning

suurendatakse võimekust süvitsi

toetada noorte oskuste, teadmiste,

hoiakute ja tugevuste arengut

erinevates valdkondades;

4.1. Tagatakse kõikidele noortele

võrdsed võimalused parandada oma

elukvaliteeti ja saada selleks vajalikku

tuge.

4.7 Tagada 2030. aastaks, et kõik

õppurid omandavad teadmised ja

oskused, mis on vajalikud säästva

arengu toetamiseks, pakkudes muu

hulgas teadmisi säästvast arengust

ja säästvast eluviisist,

inimõigustest, soolisest

võrdõiguslikkusest, rahu ja

vägivallatu kultuuri edendamisest,

maailmakodanikuks olemisest ja

kultuurilise mitmekesisuse

hindamisest ning kultuuri osast

säästva arengu saavutamisel.

2.2. Tagatakse kõigi noorte

kaasarääkimise võimalus ja arvamuse

ärakuulamine kõigil tasanditel:

2.3. Võimestakse noori olema

aktiivsed kodanikud;

3.1. Tagatakse kvaliteetse noorsootöö

regionaalne kättesaadavus;

3.2. Toetatakse noorsootöö

järjepidevat arengut ning

suurendatakse võimekust süvitsi

toetada noorte oskuste, teadmiste,

hoiakute ja tugevuste arengut

erinevates valdkondades.

8. Toetada

säästvat, kaasavat

ja jätkusuutlikku

majandusarengut

ning tagada kõigile

inimestele

inimväärne töö

8.6 Vähendada 2020. aastaks

oluliselt nende noorte arvu, kes ei

tööta ega omanda haridust või

kutset.

1.2. Toetatakse annete ja tugevuste

avastamist ja arendamist:

1.3. Julgustatakse noorte

ettevõtlikkust, loovust ja ideede

kasvamist;

3.1. Tagatakse kvaliteetse noorsootöö

regionaalne kättesaadavus;

3.2. Toetatakse noorsootöö

järjepidevat arengut ning

suurendatakse võimekust süvitsi

toetada noorte oskuste, teadmiste,

hoiakute ja tugevuste arengut

erinevates valdkondades;

4.1. Tagatakse kõikidele noortele

võrdsed võimalused parandada oma

8.b Töötada 2020. aastaks välja ja

rakendada ülemaailmne

tegevuskava noorte tööhõive

tagamiseks ning rakendada

Rahvusvahelise

EELNÕU 20.04.2020

12

Tööorganisatsiooni ülemaailmne

töökohtade pakt.

elukvaliteeti ja saada selleks vajalikku

tuge;

4.2. Soodustatakse riskirühmade

sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse

noorte eemale- ja üksijäämise riski;

4.3. Suurendatakse mõistmist noorte

riskikäitumise ja tõrjutusriski

põhjustest ning teenuste vastavust

noorte vajadustele;

EELNÕU 20.04.2020

13

Lisa 5. Mõjude hindamine

Noortevaldkonna arengukava koostamisel on lähtutud Riigikantselei mõjude hindamise

metoodikast. Strateegiaprotsessi esimeses etapis viidi avalikkusele ja valdkondade esindajatele

suunatud ürituste raames läbi ideekorje. Paralleelselt töötasid augustist 2018 kuni märtsini 2019

ekspertrühmad, kes koostasid poliitikavaldkondade ülesed visioonidokumendid kolmel teemal –

väärtused ja vastutus, heaolu ja sidusus, konkurentsivõime. Ekspertrühmade tulemusi arvestatakse

kõigi Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste arengudokumentide (sh noortevaldkonna

arengukava) koostamisel. Juunis 2019 alustas tööd noortevaldkonna partnereid ja huvipooli kaasav

töörühm, kes andis oma panuse hetkeolukorra analüüsi, valdkonna eesmärkide, poliitikasuundade

ja tegevuste sõnastamisse.

Mõjude analüüsis on lähtutud:

1. Ekspertrühmade tulevikuvisioonist ja ettepanekutest Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja

keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035;

2. Strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadustest ja faktilehtedest;

3. Noortevaldkonna töörühma materjalidest;

4. VI Noorsootöö Foorumi ja Noortefoorumi 2035 tulemustest;

5. Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade 2018. a arengukavade täitmise analüüsist;

6. Euroopa Liidu noortestrateegiast 2019–2027;

7. Eesti ja rahvusvaheliste uuringute ja analüüside tulemustest;

8. ÜRO resolutsioonidest 70/1 (2015) ja 2250 (2015);

9. OECD raportist GOV/PGC(2018)7REV1.

Arengukava üldeesmärk: Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit,

mida noor tahab edasi viia.

Üldeesmärgi saavutamiseks on sõnastatud neli strateegilist eesmärki:

1. Noored on loov ja edasiviiv jõud ühiskonnas - kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste

valdkondade edenemise nügijad ja eestvedajad.

2. Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud.

3. Kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav ning loob kõigile noortele võimalused

mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks ja kogemuste pagasi rikastamiseks.

4. Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ja ennetatakse toetava turvavõrgustiku abil.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Ekspertrühma loodud visioonidokument rõhutas vajadust lähtuda noore kujunemise toetamisel

terviklikust vaatest. Ekspertrühma hinnangul on vajadus ühiskondliku kokkuleppe järele, mis

käsitleks vananevas ühiskonnas poliitikate kujundamisel ja elluviimisel noori prioriteetse

sihtgrupina. Piiratumatest õigustest ja majanduslikest ressurssidest tingituna on noored võrreldes

teiste vanuserühmadega haavatavamas positsioonis. Valmisolek tulevikuks eeldab suutlikkust

osaleda maailmas, mõjutada inimesi, olukordi ja sündmusi paremuse suunas. Huvitegevusel ja

noorsootööl on potentsiaal suurendada sotsiaalset ning kultuurilist kapitali, samuti inimeste

võimekust luua uusi väärtusi. Noor saab omandada väärtusloomeks vajalikke oskusi ja kogemusi

mitteformaalses õppes (noorteühingud, noorteprojektid jt noorsootöö tegevused).

Vaatamata praeguste noorte kõrgele oodatavale elueale on riskikäitumise ja terviseriskide tõttu

kõrge ka nende suremuse näitaja. Noored seisavad silmitsi ka uute väljakutsetega, näiteks digiohud,

küberpettused ja -kiusamine, mis omakorda mõjutavad noorte vaimset tervist, soodustavad liigset

enesekriitilisust ja stressi ning ebatervislikke harjumusi.

EELNÕU 20.04.2020

14

Ekspertide hinnangul on tervikliku vaate puhul oluline lõimida nii noorsootöö kui valdkonna

väliseid noortele suunatud teenuseid (tööhõiveteenused, nõustamisteenused, sotsiaalhoolekanne).

Väljakutsetele vastamiseks on arengukavas kavandatud järgnevad tegevused: noorte toetamine

iseseisvumisel ja siirdumisel tööellu; noorsootöö tegevuste kättesaadavuse parandamine

rühmadele, kelleni teenused praegu ei jõua (18–26 aastased noored); noorte võrdse kohtlemise

vajaduse teadvustamine; võimaluste loomine enda avastamiseks, silmaringi avardamiseks,

omaalgatusteks ja ühistegevusteks; juurdepääsu suurendamine noorsootöö tegevustele

ja -asutustele; noorteinfo kvaliteedi, teenuse süsteemse arendamise ja kättesaadavuse tagamine;

noorsootöö vormide rikastamine (metoodiline mitmekesisus, teenuste mobiilsus ja dünaamilisus

vastamaks maksimaalselt noore vajadustele).

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Noorte suuremat valmisolekut riigikaitsesse panustada toetab tugevam side riigiga. See side ei

kujune pelgalt patriotismi toel, vaid ka võimalustest panustada kohalikus kogukonnas ja olla

kaasatud riigi tasandi otsustusprotsessidesse. Osalemise ja kaasarääkimise oskuste kujundamine

ja võimaluste pakkumine toetab tugevama sideme kujunemist kogukonna ja riigiga. Oskuste

arengut toetab ka osalemine noorteühingute tegevustes või noorsootöös laiemalt.

Rände suurenemise ja linnastumise taustal on oluline leida võimalused, kuidas toetada ühise

kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist ja kaasata kõiki noori. Hariduse (sh mitteformaalse õppe) ja

noorsootöö tegevuste abil on võimalik kujundada Eestis elavate inimeste ühist väärtusruumi,

arendada koostööoskusi, keelteoskust ja kultuuridevahelist mõistmist.

Arengukavas on kavandatud järgnevad tegevused: kultuuri kestlikkuse jaoks tagada noortega ja

noortekultuuriga arvestamine; pöörata eritähelepanu vähemate võimalustega noorte kaasatusele

ettevõtlus-, loome- ja arendusetegevustesse; suurendada arusaama noorsootöö rollist noorte

omavahelises märkamises ja hoolivuses; tõhustada noorte heaks töötava tervikliku tugi- ja

turvavõrgustiku toimimist.

Mõju majandusele

Ekspertrühma visioonidokumendi põhjal on 2008. aasta majanduskriis suurendanud noorte

tööpuudust ja muutnud keerulisemaks sujuva ülemineku haridusest tööturule. Töö olemuse,

ärimudelite ja tehnoloogia areng eeldab noortelt valmisolekut muutustega kohaneda.

Ebatraditsioonilised tööajad ning -kohad võivad vastata noorte ootustega paindlikkuse osas, ent

eeldavad paremaid tulevikutöö oskusi (enesejuhtimine, probleemilahendus, analüüsioskus,

sotsiaalsed oskused, loovus). Muutuval ja avatud tööturul peavad noored olema valmis

ümberõppeks ja konkureerimiseks välistööjõuga.

Avamaks noorte potentsiaali Eesti majanduse arengu toetamisel tuleb toetada nende ideede

elluviimist ja väärtustada nende väljapakutud lahendusi. Noorsootöö tegevustel on formaalhariduse

kõrval oluline roll noorte ettevõtlikkuse kujundamisel. Noortevaldkonna tegevused pakuvad

võimalusi noorte huvide süvendamiseks nii prioriteetsetes loodus- ja täppisteaduste ning

tehnoloogia valdkondades, kui kaunite kunstide osas. Noorte kokkupuuted professionaalidega ja

võimalused erinevate tegevusvaldkondade avastamiseks soodustavad uuenduslike lahenduste teket

ja rikastavad ettevõtlusmaastikku. Oluline on hoida võimalused avatud ka vähemate võimaluste

noortele ning tagada turvaline keskkond katsetamiseks, kogemuse saamiseks ja sellest õppimiseks.

Noorte heitumust ja kõrvalejäämist on võimalik ennetada noortele pakutavate lõimitud teenustega.

Noorte ettevõtlik hoiak ei toeta üksnes majandust, vaid selle positiivne mõju avaldub noorte

omaalgatuste kaudu ka teistes valdkondades (sh loome- ja arendustegevusse). Soovitud mõju

saavutamisel on oluline roll noorsootöötajate ettevalmistamisel – nende (täiend)koolitamine,

EELNÕU 20.04.2020

15

kutsestandardid ning kvalifikatsiooni tõestamise vajadus aitavad hoida noorsootöö teenuste kõrget

kvaliteeti ja vajalikud pädevused noorte ettevõtlikkuse toetamisel. Noorsootöö tegevuste kvaliteedi

arendamisele või teenuste kättesaadavuse suurendamisele tähelepanu mittepööramine mõjub

(talentide arendamise vaatest) negatiivselt nii konkurentsivõimele kui vähendab noorsootöö

tegevustes osalemisega kaasneva positiivse mõju avaldumist noortes (sh meeskonnatöö-, suhtlus-

jt sotsiaalsed oskused).

Arengukava tegevustega arendatakse noorte ettevõtlikust, edendatakse nutikate noorsootöö

lahenduste abil innovatsiooni; toetatakse tegevusi, mis aitavad vähendada noorte väljalangevust

formaalharidusest või NEET-staatusse jõudmise riski ja sellega kaasnevaid kulusid; toetatakse

MATIK-huvialadega tegelemist, ettevõtlust kohalikul ja kogukonna tasandil (sh sotsiaalne

ettevõtlus) ning noorsootöötajate ettevalmistamist ning täiendkoolitamist.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Kliima- ja keskkonnateemad on noorte jaoks olulised kõikjal maailmas. Eestis väljendub see

kodanikuliikumistes ja meeleavaldustel osalemise kaudu ning soovina rääkida kaasa keskkonda

puudutavate otsuste kujundamises (näiteks Keskkonnaministeeriumi juures tegutsev noorte

keskkonnanõukogu). Keskkonnaprobleemidega toimetulek eeldab muutusi inimeste harjumustes

ja hoiakutes. Ekspertrühma sõnastatud vajadusega kasvatada noortes hoolivust ja solidaarsust saab

tegeleda erinevates õppevormides, mh mitteformaalses õppes ja noorsootöö tegevustes.

Lähitulevikus eesseisvad keerulised kliima- ja keskkonnavalikud mõjutavad otseselt praeguste

noorte heaolu. Seetõttu on oluline pakkuda neile mitmekülgseid kaasarääkimisvõimalusi. Poliitika

või muudatuste kavandamisel tuleb analüüsida ka nende majanduslikku, sotsiaalset ja väärtustega

seotud mõju noortele. Kui jätta mõju noorte vaatest kaardistamata ja/või nende vajadused

arvestamata, võib see juba lähitulevikus seada noored tõrjutusriski.

Arengukavas on kavandatud järgmised tegevused: võimaluste loomine eri teemavaldkondade (sh

keskkonna- ja kliimaküsimuste) avastamiseks noorsootöö tegevuste kaudu, noorte omaalgatuste ja

kodanikuaktiivsuse toetamine, noorsootöötajate täienduskoolitused, metoodika ja lahenduste

arendamine ja katsetamine.

Mõju regionaalarengule

Noorsootöö tegevused on vahend, mille abil noored avastavad ja arendavad oma huve ja loovust.

Linnastumise suurenedes kasvab vajadus parandada teenuste kättesaadavust ja valikut

maapiirkondades, et pakkuda noortele võrdväärseid noorsootöös osalemise võimalusi elukohast

sõltumata. Ekspertrühma visioonidokument rõhutab vajadust teadlikult ja süstemaatiliselt

võimestada noori lõimitud noortepoliitika kaudu. Tegevuste kavandamisel on oluline arvestada

noorte kui mitmekesise sihtgrupiga, nende erinevate huvide ning vajadustega.

Noorte mitmekülgne kaasamine kohaliku tasandi otsustuste tegemisse toetab teadlike ja

vastutustundlike ühiskonnaliikmete kasvu. Noorte jõustamine esindusdemokraatiasse kaasamise

abil (sh valimisea langetamine) aitab kaasa valimisaktiivsuse kasvule ja seob noori tugevamalt

kohaliku kogukonnaga. Noortele sobivate osalusvõimaluste pakkumine aitab kujundada

solidaarsemat ja võrdsemat ühiskonda, kus noortel on paremad väljavaated. See on eeldus, et

vähendada Euroopas süvenevat trendi – noorte võõrandumist ja pettumust poliitikas.

Sõltumata päritolust on oluline tagada kõigile noortele võimalused elus edasi jõuda ja ennetada

nende tõrjutusriski sattumist. Noorsootöö tegevuste läbi on võimalik ennetada ja vähendada

tõrjutud noorte osakaalu ning aidata heitunud noored tagasi haridussüsteemi või tööturule.

Piirkonna arengut silmas pidades on vaja toetada noorte potentsiaali avamist ja omaalgatust ning

luua eeldused ettevõtluse, loome- ja arendustegevustega katsetamiseks.

EELNÕU 20.04.2020

16

Nii arengukava visioon (iga noore võimalus olla parim versioon iseendast) kui üldeesmärk – avarad

arenguvõimalused ja turvatunne – loovad eelduse, tagamaks noorte tegevus- ja

enesearenguvõimalused elukohast või teistest mõjutajatest sõltumata.

Arengukava tegevustega tagatakse noortele võimalus saada tuge ideede teostamiseks

(mentorlusvõimalus, avalik ruumi ja vahendid), luuakse võimalusi ettevõtlusideede toetamiseks

tööturul (sh vähemate võimalustega noorte jõustamine), toetatakse noorte kaasamist osalus- ja

esindusdemokraatiasse ning osalust kogukonna tegevustes (sh vabaühenduste juhtimises ja

vabatahtlikus tegevuses).

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korralduse seisukohalt on oluline terviklik lähenemine, mis

lõimitud poliitika ja -teenuste kaudu oleks noore arengu toetamise teenistuses. Sama oluline on

stabiilne rahastamine. Arengukava töörühma hinnangul peab noortele olema tagatud terviklik tugi-

ja usaldusvõrgustik, mis toetaks noore arengut ja korraldaks sekkumisi vastavalt vajadusele.

Tervikliku lähenemise eeldus on tõhusam koostöö kohalike omavalitsuste vahel ning keskvalitsuse,

kohaliku tasandi ja kodanikuühiskonna ülesannete ja vastutusalade selge jaotus. Noori puudutavate

poliitikaettepanekute ettevalmistamisel on oluline analüüsida kaasnevat mõju noorte olukorrale ja

tagada regulaarne ülevaade riigi investeeringutest noortevaldkonna avalikesse teenustesse.

Noorte kaasamine neid puudutavate (avalike) teenuste disaini ja innovatsiooni toetab teenuste

paremat vastavust noorte vajadustele. See eeldab, et noortega tegelevad ametnikud on teadlikud

noortepoliitika eesmärkidest ning noorte tegelikest vajadustest, oskavad noori kaasata ning

käsitlevad neid eraldiseisva ja prioriteetse sihtgrupina. Ametnike parem teadlikkus ja oskused

aitavad omakorda ennetada näilist kaasamist, millega jäetakse arvamustega arvestamata või

tegelikud vajadused kaardistamata ja mis võib vähendada noorte motivatsiooni järgmisel korral

panustada. Noorte sihtrühma prioriteetseks pidamise kõrval on oluline ka paremini mõista, milline

on noore positsioon ja mõju otsustusprotsessis. Läbipaistvam otsuste kujunemine motiveerib noort

suurema tõenäosusega edaspidi panustama. Kaasamiseks vajalike pädevuste arendamist ja

hoiakute muutmist toetab kohalikus omavalitsuses noorsootöö korralduse eest vastutava täiskohaga

ametniku olemasolu.

Arengukavas on kavandatud järgnevad tegevused: koondada ja levitada parimaid kaasamisviise,

valmistada eri tasandi ametnike ette noortega tegelemiseks, kaasata noori neid puudutavate

teenuste disainimisse (sh nutika noorsootöö abil), toetada noorte kaasamisvõimekust valdkondlike

lahenduste ja vastutusvõrgustike kaudu (sh ettepanek luua nõustavad üksused nii peaministri büroo

kui presidendi kantselei juurde), kasutada teadustulemustel ja praktilistel kogemustel põhinevat

parimat teadmust noortele suunatud sekkumiste arendamisel, tõsta teenuste mõju ja kulutõhususe

hindamise kvaliteeti, lähtudes mitmekülgsetest teadmistest, praktikast, noorte vajadustest ja

teadustulemustest, tagada noortele lihtsad ja mugavad eri vormis kaasarääkimise võimalused, anda

noortele tagasisidet nende arvamusega arvestamise kohta, kohustada ministeeriume ja kohalikke

omavalitsusi noortega konsulteerima nendesse puudutavate otsuste tegemisel, tagada kohalikes

omavalitsustes noorte omaalgatuste toetamine.

EELNÕU 20.04.2020

17

Lisa 6. Kasutatud allikad

Allaste, A.-A., Beilmann, M., Idnurm, T., Kalmus, V., Kiisel, M., Nugin, R., Pirk, R., Saarsen, K.,

Tiidenberg, K., Tammsaar, H. ja Toots, A. (2018). Noorteseire aastaraamat 2017–2018: Noored

ja osalus.

https://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjYyMDE4LzA5LzI1LzEwXzQx

XzQ5XzIyM19Ob29ydGVzZWlyZV8yMDE3XzIwMTgucGRm/10_41_49_223_Noorteseire_20

17_2018.pdf

Aksen, M., Kiisel, M., Saarsen, K., Koppel, H., Jaanits, J., Tammsaar, H., Rajaveer, L., Narusson,

D. ja Trumm, E. (2018). Noorte osalemine otsustusprotsessides. Tartu: Tartu Ülikool.

https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/lopparuanne_19.03_noorte_osalus_rake.pdf.

Beilmann, M., Linno, M., Murakas, R., Rämmer, A., Soo, K., Veltmann, V., Veski, L. ja Visnapuu,

U. (2010). Eesti noorsootöötaja, tema pädevused ja koolitusvajadus. Kokkuvõte

uuringutulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut.

Dunne, A., Ulicna, D., Murphy, I. ja Golubeva, M. (2014). Working with young people: the value

of youth work in the European Union. http://ec.europa.eu/assets/eac/youth/library/study/youth-

work-report_en.pdf

Eesti Noorsootöö Keskus (2018a). VI Noorsootöö Foorum NOORUM. Foorumi tulemuste

kokkuvõte.

https://pilv.hm.ee/index.php/s/vROQUIthLa3rh9a/download?path=%2FKokkuv%C3%B5tted&fi

les=Noorumi%20tulemuste%20kokkuv%C 3%B5te%20koos%20lisadega.pdf

Eesti Noorsootöö Keskus (2018b). Noored 2035. Noorsootöö foorumi taustamaterjal 2018. Noorte

ees seisvad väljakutsed ja noortevaldkonna roll nendega toimetulekul.

https://pilv.hm.ee/index.php/s/mYUjUP9DG2fyLCE?_ga=2.114375758.831251334.1582800602-

841272114.1554735769

Eesti Noorteühenduste Liit (2018). Noortefoorum 2035 tulemuste kokkuvõte. https://enl.ee/wp-

content/uploads/2018/10/Tulemuste-kokkuv%c3%b5te-anal%c3%bc%c3%bcs_Noortefoorum-

2035_10.10.2018.pdf

Eurofound (2012). NEETs – Young people not in employment, education or training:

Characteristics, costs and policy responses in Europe.

https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1254en.

pdf

Eurofound (2016). Exploring the diversity of NEETs.

https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1602en.

pdf

Euroopa Liidu Teataja (2016). Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu

konsolideeritud versioonid.

https://www.ecb.europa.eu/ecb/legal/pdf/oj_c_2016_202_full_et_txt.pdf

Euroopa Liidu Teataja (2019). Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide

valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta:

Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:42018Y1218(01)&from=EN

Euroopa Nõukogu (2020). Resolution CM/Res(2020)2 on the Council of Europe youth sector

strategy 2030. https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectId=0900001680998935

EELNÕU 20.04.2020

18

Haridus- ja Teadusministeerium (2019). Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti

haridus-, teaduse, keele- ja noortevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035.

https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_kogumik_a4_veebi.pdf

Haridus- ja Teadusministeerium (2019). Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise

ettepanek.

https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_koostamise_ettepanek_eis_2

3.10.2019.pdf

Helemäe, J. (2018a). Sotsiaalne tõrjutus noortevaldkonna kontekstis. Tallinna Ülikool.

https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2018_RASI%20toimetised%

20nr%201_Sotsiaalne%20t%C3%B5rjutus%20noortevaldkonna%20kontekstis_final.pdf

Helemäe, J. (2018b). Tööturu ebakindlust kogevad Eesti noored: vanemate ja sotsiaalsete

võrgustike toetus täiskasvanuks saamisel.

https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2018_RASI%20toimetised%

20nr%204_T%C3%B6%C3%B6turu%20ebakindlust%20kogevad%20Eesti%20noored_vanemat

e%20ja%20sotsiaalsete%20v%C3%B5rgustike%20toetus%20t%C3%A4iskasvanuks%20saamise

l_final.pdf

Justiitsministeerium & Riigikantselei (2012). Mõjude hindamise metoodika.

https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/mhm_03-12-12.pdf

Kenrick, J. (2011). The outcomes & impact of youth advice – the evidence.

https://www.youthaccess.org.uk/downloads/theoutcomesandimpactofyouthadvice-the-

evidencefinal1.pdf

Kivest, A.-L., Sprenk, K. A., Tarros, M. ja Tibar, R. (2019). Osaluskohvik 2019. Sisuaruanne.

https://enl.ee/wp-content/uploads/2017/08/ENL_osaluskohvik-%C3%BCleriiklik-2019-

kokkuv%C3%B5te.pdf

Käger, M., Kivistik, K. ja Tatar, M. (2017). Noorsootöötajate koolitusvajaduse uuring. Balti

uuringute instituut. https://mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2018/03/Noorsootöötajate-

koolitusvajaduse-uuring-2017.pdf

Murakas, R., Beilmann, M., Lillemäe, E., Linno, M., Rämmer, A., Soo, K., Tooding, L.-M. ja

Trumm, A. (2018). Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga. Uuringu lõppraport.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut.

https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/noorsootoos_osalevate_noorte_rahulolu_noorsoot

ooga_loppraport_2018a.pdf

Müürsepp, L., Rannala, I.-E., Taru, M. Toots, M., Bart, S. ja Ulozas, M. (2013). Youth and Public

Policy in Estonia.

https://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/uuringud/Youth_Public_Policy_Estonia_En.pdf

National Youth Council of Ireland (2012). “Assessment of the Economic Value of Youth Work”

https://www.youth.ie/wp-content/uploads/2019/01/Economic-Beneifit-Youthwork-2012.pdf

OECD (2018). Youth Stocktaking Report. Engaging and empowering youth in OECD countries –

How to bridge the "governance gap". https://www.oecd.org/gov/youth-stocktaking-report.pdf

Poliitikauuringute Keskus Praxis (2012). Noorteseire aastaraamat 2011. Noored ja noorsootöö.

https://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjsyMDEyLzA1LzE3LzA5XzU2

XzA4XzQ0MF9OU0FfMj

EELNÕU 20.04.2020

19

Reiska, E. (2018). Noorte sotsiaalne tõrjutus. Tallinna Ülikool.

https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2018_RASI%20toimetised%

20nr%203_Noorte%20sotsiaalne%20t%C3%B5rjutus_final.pdf

Reiska, E., Roosmaa, E.-L. ja Oras, K. (2018). Tõrjutuse sisu ja mõju noortele. Tallinna Ülikool.

https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2018_RASI%20toimetised%

20nr%202_T%C3%B5rjutuse%20sisu%20ja%20m%C3%B5ju%20noortele_final.pdf

Statistikaamet (2019). Eesti piirkondlik areng. 2018. Noored Eestis. https://www.stat.ee/valja-

2018_eesti-piirkondlik-areng-2018

Taru, M., Pilve, E. ja Kaasik, P. (2015). Noorsootöö Eestis 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi

esimese kümnendi lõpuni. Ajalooline ülevaade.

Unt, M. (2018). Tööturu tõrjutuse pikaaegsed mõjud: elukaarepõhise poliitika vajalikkus.

https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2018_RASI%20toimetised%

20nr%205_T%C3%B6%C3%B6turu%20t%C3%B5rjutuse%20pikaaegsed%20m%C3%B5jud_fi

nal.pdf

ÜRO (2015a). Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development.

https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E

ÜRO (2015b). Resolution 2250. https://undocs.org/S/RES/2250

ÜRO (2018). Youth2030: The United Nations Strategy on Youth.

https://www.un.org/youthenvoy/wp-content/uploads/2018/09/18-00080_UN-Youth-

Strategy_Web.pdf

NOORTEVALDKONNA ARENGUKAVA 2021–2035

EELNÕU 20.04.2020

2

Sisukord

Sissejuhatus 4

Lähtekohad noortevaldkonna arenguks 5

Noortevaldkonna tugevused ja väärtused 5

Arenguraamistik ja läbivad põhimõtted 6

Väljakutsed perioodil 2021–2035 9

Visioon. Eesmärgid, tegevussuunad, tegevused 12

Juhtimine ja rakendamine 16

Mõõdikud 17

Seosed teiste valdkondlike arengukavadega 18

Seosed läbivate teemadega 20

Noortevaldkonna koostöö Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 21

Maksumuse prognoos 25

EELNÕU 20.04.2020

3

“Meie ei taha olla, ei ole, vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus. [---]

Meie sammume suure sihi poole: meie tahame elada ja kirjutada aegade raamatusse.”

Anna Haava

2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeol kinnitasid kümned tuhanded noored Rasmus Puuri „Meie“

laulu esitades, et nemad on valmis võtma vastutust ning olema selle maa ja kultuuri väärilised

edasikandjad. Igapäevaselt väljendub noorte soov ja panus noortevaldkonna mitmekesiste

võimaluste kaudu. Noortevaldkonna arengukava on vastus noorte initsiatiivile, kooskõlas nende

valmisoleku ja unistusega paremast Eestist ning sündinud koostöös noorte ja teiste

noortevaldkonna osapoolte ja partneritega – noorte heaks!

EELNÕU 20.04.2020

4

Sissejuhatus

2019. aasta seisuga oli Eestis noorsootöö seaduse mõistes 275 879 noort (vanuses 7–26 eluaastat).

See on ligi 21% Eesti rahvastikust, mis on seni ajaloo madalaim näitaja ning püsib prognooside

kohaselt samal tasemel vähemalt aastani 2035. Viimase kümne aasta jooksul on noorte arv

vähenenud 17%.

Võrreldes teiste earühmadega on noortel piiratumad õigused (näiteks alaealistel teovõime) ja

võimalused (sisenemisel tööturule või ligipääsul majanduslikele ressurssidele). Seetõttu vajavad

noored eraldi tähelepanu ning võimalusi avastamiseks ja katsetamiseks, et omandada uusi

kogemusi ning õppida tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Noored on meie riigi

püsimajäämise võti, nende loovus ja kodanikupanus viib ühiskonda edasi ning neile on vaja pöörata

tähelepanu nüüd ja praegu. Oluline on hõlmata kõik eluvaldkonnad ning juhinduda pikaajalisest ja

terviklikust vaatest, mis koosmõjus riikliku strateegiaga „Eesti 2035“ töötaks noorte heaks.

Noorte positsiooni ja võimaluste väärtustamine ühiskonnas on prioriteet ka rahvusvahelisel

tasandil. Euroopa Liit on järjepidevalt kutsunud liikmesriike üles arendama koordineeritud

noortepoliitikat ja noorsootööd, sh rõhutanud riiklike noortestrateegiate olulisust. OECD 2018.

aastal ilmunud „Youth Stocktaking Report“ toob esile, et edukad on riigid, kus noori kaasatakse

valitsemisse. Nendes riikides on noorte usaldus riigi vastu kõrgem ja teadlik noortepoliitika loob

aluse sidusamaks ühiskonnaks. Samasisulisi seisukohti on rõhutanud ka ÜRO ja Euroopa

Nõukogu.

Eesti noortevaldkonna arendamine on pälvinud kõrget rahvusvahelist tähelepanu ja tunnustust,

näiteks 2019. aastal omistati Eesti senisele noortevaldkonna arengukavale Maailma Tuleviku

Nõukogu (World Future Council) tulevikupoliitika kuldne auhind (Future Policy Gold Award).

Valitsuse tasandil on noortevaldkonna arengut reguleeritud 2001. aastast ning käesolev arengukava

on varasemate strateegiliste dokumentide jätk. Vabariigi Valitsus kiitis noortevaldkonna

arengukava 2021–2035 (edaspidi arengukava) väljatöötamise ettepaneku heaks 28. novembril

2019. Arengukava lähtub senistest riigi ja rahvusvahelise tasandi kokkulepetest ja otsustest, seatud

eesmärgid ja tegevussuunad tulenevad noorte ees seisvatest väljakutsetest, noortevaldkonna seisust

ja arenguvajadustest, ühiskonna ja riigi suundumustest ning lõimitud noortepoliitika põhimõtetest.

Eesmärkide ja tegevussuundade sõnastamisse on kaasatud noortevaldkonna ja siduspartnerite

esindajaid. Arengukava tugineb uuringutel ja analüüsidel, poliitikasoovitustel, ekspertide

koostatud visioonidokumentidel, strateegia „Eesti 2035“ tulemil, VI Noorsootöö Foorumi ja

Noortefoorumi 2035 tulemustel ning rahvusvahelistel kokkulepetel.

EELNÕU 20.04.2020

5

Lähtekohad noortevaldkonna arenguks

Noortevaldkonna tugevuste edasiarendamiseks ning väljakutsetele vastamiseks on perioodil

2021–2035 oluline jätkata valdkonna teadmuspõhist ja terviklikku kujundamist.

Noortevaldkonna tugevused ja väärtused

Noortevaldkonnal on kaalukas roll Eesti ühiskonna sidusa arengu tagamisel – kaitstes ja edendades

inimõigusi, sallivust ja solidaarsust, edendades austust emakeele ning teiste keelte ja kultuuride

vastu. Seeläbi luuakse noortevaldkonnas eeldusi kultuurilise mitmekesisuse tunnustamiseks ja

võrdseks kohtlemiseks, aidates ehitada osalusele ja koostööle tuginevat sidusat ja tervet ühiskonda.

Üle 100-aastase traditsiooniga valdkond on eeskujuks rahvusvahelisel tasandil ning pälvinud oma

lähenemiste poolest kõrgelt tunnustust. Selle aluseks on korraldusmudel, mida iseloomustab:

 innovaatilisus ning noorte tegelikust olukorrast ja vajadustest lähtudes üha uute lahenduste

otsimine noorte paremaks toetamiseks;

 paindlikkus ja koostöövõimelisus, mis võimaldab edukalt eest vedada valdkondadeüleseid

algatusi ja programme;

 mitmekesine kasvav ja haritud, pidevat enesearengut väärtustav töötajaskond;

 kvaliteetsete teenuste pakkumine nii riigi kui kohalikul tasandil, paindliku regulatsiooni

toel ning koostöös avaliku, äri- ja kolmanda sektoriga;

 tugev platvorm, kus ise tegevusi algatada, neid ellu viia ja kogemustest õppida;

 mitmekülgsele teadmusele tuginemine;

 aktiivne osalus rahvusvahelises koostöös, pakkudes Eesti praktikat tutvustades väärtuslikku

sisendit teistele riikidele ja organisatsioonidele;

 kõrge noorte rahulolu pakutavate teenuste kvaliteediga.

Noorsootöö ja noortepoliitika lähtekohaks Eestis on olnud noorte kaasamise suurendamine ning

ühiskonnale oluliste ühisväärtuste arendamine noortepoliitika vahenditega, mis on toetanud ja

tugevdanud arusaama noortest kui positiivsest ressursist ühiskonnas. Alates 2006. aastast on

rakendatud Eestis lõimitud noortepoliitikat, s.o noore tegelikest vajadustest ja väljakutsetest lähtuv

koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades. Lõimitud

noortepoliitika elluviimiseks on kõigil ministeeriumidel kohustus arvestada noortepoliitika

põhimõtetega oma vastutusvaldkondades, arendades meetmeid ja tehes otsuseid, mis noori

puudutavad.

Noorsootööl on oluline roll noore jaoks mitmekülgsete teadmiste, oskuste ja hoiakute

(organiseerimis-, meeskonnatöö oskus, loovus, enesejuhtimine jpm) arendamisel, noore

võimestamisel ja eelduste loomisel sujuvaks iseseisvumiseks, aga ka töökogemuse saamisel,

teadlikkuse suurendamisel tööturu muutustest ja noorte kui väärtuskandjate ning väärtuste

eestkõnelejate võimestamisel. Noorsootöö lubab noorel olla noor, aitab noorel mõista iseennast ja

teisi ning seeläbi ümbritsevas maailmas paremini hakkama saada. Noorsootöö toetab

tulevikuoskuste kujunemist ja üldpädevuste arengut, tugevdab sotsiaalset võrgustikku ja

ühiskondlikku kapitali ning mõjutab positiivselt käitumist, sh kujunemist aktiivseks,

algatusvõimeliseks ja ettevõtlikuks kodanikuks.

Noorsootöö peamine korraldustasand on kohalik omavalitsus, mis tagab noorsootöö teenuste

arendamise ja pakkumise noorele võimalikult lähedal. Riik loob õigusliku raami ja toetab

omavalitsusi strateegiliselt prioriteetsetel teemadel ning teenuste ühtlase kvaliteedi tagamisel.

Teenuste arendamisel lähtutakse kokkuleppelisest tegevussuundade jaotusest: noorte osalus,

EELNÕU 20.04.2020

6

huviharidus ja huvitegevus, avatud noorsootöö, noorteinfo, noorteseire, noorsootööalane koolitus,

erinoorsootöö, noorte- ja projektlaagrid, noortemalevad, noorte omaalgatused, rahvusvaheline

noorsootöö (täpsemalt vt lisa 1).

Noorte osalemine noorsootöö tegevustes on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2010. aastal oli

erinevatesse tegevustesse kaasatud 37% noortest vanuses 7-26-eluaastat, siis 2019. aastal juba

59,9%. Osaluse tõusu on positiivselt mõjutanud nii osalejate kõrgem aktiivsus kui noorsootöö

võimaluste pakkujate arvu kasv. Näiteks huvikoolide, s.o noortevaldkonnas tegutsevate

huviharidust pakkuvate asutuste arv, on perioodil 2009-2019 kasvanud enam kui kaks korda – 363-

lt 780-le. Avatud noortekeskuste ehk avatud noorsootööd pakkuvate noorsootööasutuste arv on

tõusnud samal perioodil 222-lt 281-le. Võrreldes huvikoolidega on just avatud noortekeskused

noortele kättesaadavamad maapiirkondades. Ühes noorsootöö teenustega on kasvanud ka

noortevaldkonna töötajaskond, keda 2019. a seisuga on üle 9000.

Joonis 1. Noorsootöös osalemise võimalused 2019. aasta andmetel

Arenguraamistik ja läbivad põhimõtted

Noortevaldkond on olulisel määral iseorganiseeruv tegevusvaldkond, mis konkureerib sisemiselt

noore aja ning avaliku ja inimressursi pärast ning areneb valdkonnasisese koostöö tulemusena.

Valdkonna terviklikuks toimimiseks tuleb noori käsitleda nii tavapärase sihtrühma ja kasusaajana

– toetades neid kerkivate väljakutsetega hakkamasaamisel – kui ka keskse tegija ning partnerina

tegevuste kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel. Järgmise perioodi arengut kavandades on

oluline lähtuda:

1. Noortevaldkonna lõimitud toimimisest. Noore vajadustest ja väljakutsetest lähtuv

koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades peab olema

süsteemne ja järjekindel. Iga noortele suunatud, neid kaasav tegevus ei ole automaatselt

noorsootöö ning iga noortele suunatud teenust ei saa käsitleda noortevaldkonna teenusena.

Ainult noortekeskselt ning noortele kujundatud, korraldatud ja noortevaldkonna väärtusi

kandvad teenused, mis põhinevad koosmõju saavutamisel teiste valdkondadega, kuuluvad

noortevaldkonda. Koosmõju saavutamine täidab oma eesmärki juhul, kui valdkonna enda

Noortelaagrid

84 laagrit ca 30 800 noort

Avatud noorsootöö

281 avatud noortekeskust üle 80 000 noorele

Noorteühingud

18 üleriigilises noorteühingus ca 12 200 liiget

56 noorteühendust üle 25 000 noorega

Huvitegevus

üldhariduskoolide huviringides ca 81 000 noort

lisaks huviringid noortekeskustes,

noorteühingutes jne.

Huviharidus

üle 780 huvikooli õppekavadel ca 146 000 noort

Noorteprojektid

38 noortekohtumise projekti ca 1500 noorele

148 noorte omaalgatusliku projekti

Erasmus+ Eestis ja välismaal 4200 osalejat

Euroopa Solidaarsuskorpuse programmist ligi 400 noort

Noortemalevad

55 malevakorraldajat 4239 noort

Noorte osalus

6 maakondlikku noortekogu, 42 KOV osaluskogu,

26 noorte aktiivgruppi kokku üle 800 noorega

lisaks õpilasesindused

Õpingutes, tööturul ja täiendkoolituses mitteosalevate noorte toetamine noorsootöö

kaudu 38 KOVis

EELNÕU 20.04.2020

7

teenused ei teisene koostöö käigus ja noor ei jää ilma noortevaldkonna teenuse eriomasest

mõjust. Noortevaldkonna teenuste arengu tagamisel on oluline roll teenuste korraldajatel.

2. Kvaliteetsest noorsootööst. Kvaliteetne noorsootöö on avalike teenuste kogum, mille

eesmärk on luua noorele tasemeõppe-, töö- ja koduväliseid võimalusi noore vaba tahte

alusel enese avastamiseks, arenguks, koos- ja isetegevuseks. Noorsootöö kui noorega

mitmekülgselt suhestuv tegevusvaldkond toimib noore huvide ja vajaduste arvestamiseks

vajaliku sillana erinevate eluvaldkondade vahel; vajaduse korral ka noore ja talle suunatud

muude avalike teenuste vahel. Kvaliteet tuleneb tegevuste süsteemsusest ja teadlikust

mõtestamisest kuuluvuskogemusena, informaalse ja mitteformaalse õpikogemusena ning

osaluskogemusena noore jaoks alates esmasest kontaktist kuni süvaõppeni. Kvaliteedi

aluseks on kvalifitseeritud noortevaldkonna töötajaskond, nende erialased pädevused,

algatus- ja eestvedamisvõime, professionaalne tegevuspraktika ning nende järjekindel

täiendamine erialase tasemehariduse, koolituste jm enesetäiendamise teel.

3. Rahvusvahelisest koostööst. Rahvusvaheline koostöö toetab noorsootöö ja noortepoliitika

mitmekülgset arengut. See võimaldab rahvusvahelise ekspertiisi toel järjepidevalt

kasvatada Eesti noortevaldkonna töötajate pädevusi ja kutsekindlust, võimestada

noortevaldkonna osapooli ja arendada kvaliteetseid noorsootöö teenuseid. Eesti parimad

lähenemised omakorda inspireerivad rahvusvahelist koostööd noortevaldkonnas ning

aitavad kaasa vastastikku rikastavale dialoogile ja kultuuridevahelisele õppimisele.

Rahvusvaheline koostöö noortevaldkonnas lähtub Eesti liikmelisusest Euroopa Liidus,

Euroopa Nõukogus jt rahvusvahelistes koostöövormides, sh kahe- ja mitmepoolsetest

koostöölepingutest.

4. Laiapõhjalisest teadmusest. Noortevaldkonna teadmuse aluseks on analüüside ja

teadusuuringute tulemused, igapäevatöös saadud kogemuspõhine oskusteave ning noorte

kui oma elu ekspertide sisend ja panus. Nende sünteesimine annab vajaliku teadmiste

pagasi tulemuslikkuse mõõtmiseks, valdkonnapoliitika kujundamiseks ja arengu

saavutamiseks. Koordineeritult peab toimima valdkonna osaliste süsteemne andmekorje,

olukorra seire, uuringute ja analüüside korraldamine ning koostöö, sh teadlastega, s.o

terviklik seire- ja analüüsisüsteem, mis tagab otsuste tegemiseks vajaliku teadmise noorte

elust ja noortele suunatud teenuste seisundist ning võimaldab noortepoliitika jaoks

tähenduslikke seoseid analüüsida.

Noorte olukorra seire ja vajaduste analüüs peab olema poliitikameetmete ja teenuste väljatöötamise

aluseks. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda parimast asjakohasest ja ajakohasest teadmusest.

Noortevaldkonna teenuste ja tegevuste kohta tuleb järjekindlalt koguda teadmist, nende

rakendamist tuleb jälgida ja tulemusi hinnata. Põhjalik ja usaldusväärne teadmus on otsuste

tegemise põhialus kõigil noortevaldkonna tasanditel ja kõigis osades.

Noorteseire- ja analüüsisüsteemi osad on (vt ka joonis 2.):

1) valdkonna andmehaldus, s.o andmete loomine, kogumine, kättesaadavaks tegemine ja

analüüs noorte ja noortele pakutavate teenuste kohta;

2) noortevaldkonna teenuste ja tegevuste elluviimise seire, kvaliteedi, tulemuste ning mõju

analüüs;

3) noortevaldkonna teadus- ja arendustegevus noortele suunatud teenuste ja poliitikate

arendamiseks.

EELNÕU 20.04.2020

8

Joonis 2. Terviklik seire- ja analüüsisüsteem

Noortevaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on oluline vaadelda valdkonna

teenuseid, töötajaid, korraldajaid, noorte vajadusi ja seotud valdkondi kompleksse süsteemina ning

teadvustada kõikide tegevusvaldkondade, tegijate ning osalejate panust. Näiteks omab eesti

kultuuri edasiviiva noore loovuse avamisel lisaks huviharidusele (huvialaga süvitsi tegelemine)

olulist tähtsust noorteinfo- ja nõustamisteenuse kvaliteet (võimaluste ülesleidmine, esmakontakt

huvi avastamiseks noortekeskuses või noorteühingus). Kvaliteedi saavutamise eelduseks on

asjakohased koolitused töötajatele, meetodite ja töövormide areng.

Koostoimel põhineva süsteemi toimimiseks on vajalik sobiv keskkond: paindlikud regulatsioonid,

ligipääsetav ja heatasemeline taristu, valmisolek võrdseks partnerluseks teistes valdkondades

jpm. Seotud valdkondade lõimitud koosmõju saavutamiseks on oluline tagada noortevaldkonna

teenuste eriomane toimimine ja rikastada neid tõhusalt tegutsevates koostöövormides. Koosmõju

saavutamiseks on vajalik erinevate valdkondade ning valitsemistasandite teadlikkuse

suurendamine noortepoliitikast.

Noortevaldkonna korraldajate ja töötajate keerukas ülesanne leida tasakaal koosmõju ja

eesmärkide saavutamiseks peab olema tunnustatud ja väärtustatud. Strateegilisi lähenemisi tuleb

kavandada tervikvaates ning tagada raamistik, mis võimaldab isereguleeruvas süsteemis erinevatel

tegijatel ja mitmesuguste tegevuste kaudu saavutada koostoime ning -mõju. Valdkonna läbivad

põhimõtted on:

● Teadvustada, et noortel on eriomased vajadused. Noored kogevad oma iseseisvumise ja

sotsiaalse küpsemise teel kaalukaid üleminekuid, muutusi ja väljakutseid. Nad vajavad

tähelepanu ja tuge, et vähendada sotsiaalse haavatusse riski ja korvata vanusest tingitud

piiranguid poliitilises osaluses ja esindatuses. Noored on vananeva ühiskonna tingimustes

arvuliselt üha vähenev ühiskonnarühm. Mida vähem on noori, seda olulisemaks muutub

nende sisuline mõistmine, kaasamine ja võimestamine.

● Noortest teada ja aru saada. Noori ei saa käsitleda homogeense rühmana, vaid lähtuda

tuleb nende vanusest, erinevatest väljakutsetest ja vajadustest. Teadmuspõhine lähenemine

võimaldab mõista noorte tegelikke huve, soove ja vajadusi ning lähtuda neist nii

noortepoliitika kavandamisel kui üksikjuhtumite võimalikult varajasel märkamisel ja iga

noore toetamisel. Poliitikameetmete planeerimisel tuleb nende mõju noortele järjekindlalt

analüüsida.

noortevaldkonna

seire- ja analüüsisüsteem

ANDMEHALDUS süsteemne andmete kogumine ja analüüs,

andmealane teadlikkus

KVALITEEDI- JA MÕJUHINDAMINE

teenuste ja tegevuste seire, tulemuste

dokumenteerimine ja analüüs

NOORTEVALDKONNA TEADUS- JA

ARENDUSTEGEVUS tark uuringute tellimine,

teaduspõhine innovatsioon

EELNÕU 20.04.2020

9

● Tagada noorte õiguste ja autonoomia kaitse. Noortevaldkonnas käsitletakse noore elu ja

arenguvajadusi ühtse tervikuna tagamaks, et võimalused ja tugi jõuab iga nooreni ilma teda

eelnevalt kategoriseerimata (õpilane, töötu, õigusrikkuja jmt). Noorte õiguste kaitse on

eeldus noorte teadlikkusele oma õiguste piiridest ja kohustustest.

● Võtta noori tõsiselt ja võrdväärsete partneritena. Suhtlus noorega peab tuginema

eetilistel kaalutlustel ja empaatial. Määrav on noore vaba tahe ja osalus, samuti tema

võimalused suhtlemiseks ja koosloomeks eakaaslastega, mis aitavad tal avastada iseennast

ning õppida tundma teisi inimesi ja ümbritsevat elu.

● Tagada noorte mõtestatud aktiivne kaasamine ja osalus nii valikute kaalumisel kui

otsuste tegemisel ja elluviimisel. Noortel peab olema võimalus valida, algatada ja luua

lahendusi olulistele väljakutsetele, saades selleks piisavalt infot, tuge ja tagasisidet. Samuti

peavad noored saama kaasa rääkida neile suunatud teenuste ja tegevuste planeerimisel,

disainimisel, rakendamisel ja hindamisel. See on üks viis noori võimestada, toetades nende

kujunemist aktiivseteks ja hoolivateks kodanikeks.

● Väärtustada noorte kujunemisteed ja eneseteostust. Noortele suunatud lähenemised

soodustavad arengut ja lähtuvad mitteformaalse õppe põhimõtetest, sh läbipaistvus,

konfidentsiaalsus, vabatahtlikkus, osaleja aktiivne kaasamine jt demokraatlikud väärtused.

Arengu toetamisel on oluline nii kujundada tulevikku kui tagada turvaline ja sisukas

arengukeskkond siin ja praegu. Noore enesearenguprotsess peab hõlmama mitmekesiseid

võimalusi end uutes olukordades proovile panna, turvaliselt katsetada ja eksida ning

kogemustest õppida, leides sel teel mõistmist ja saades asjatundlikku tuge.

● Väärtustada iga noort. Suhetes noorega austatakse tema inimväärikust ja

enesemääramisõigust ning lähtutakse tema eripärastest vajadustest ja soovidest. Austav ja

võimestav suhtumine noortesse toetab ka lõimumist ja ühiskonna sidusust tervikuna.

Noorsootööl oma väärtuste, põhimõtete, eetika ja meetoditega on oluline mõju noore arengule ja

suutlikkusele väljakutseid ületada. Noorsootöö kaudu kujundatakse noorte väärtusmaailma ja

eetilisi tõekspidamisi, süvendades noortes avatust, hoolivust ja lugupidamist enda ja teiste vastu

ning austust inimväärikuse vastu.

Väljakutsed perioodil 2021–2035

Oluline on suhtuda noortesse nii, nagu me soovime näha noori suhestumas oma kogukonna ja

ühiskonnaga tervikuna. Riigi areng sõltub otseselt noorte usaldusest oma riigi suhtes ja noorte

pühendumusest vabadusele, demokraatiale ja õiguspõhisusele. Nii sünnib Eesti, mille arengule

aitavad noored kaasa vastutustundliku, uuendusmeelse, ettevõtliku ja jätkusuutliku eluhoiakuga.

Noortevaldkonna väljakutsete keskmes on noored ja nende vajadused. Väljakutsed lähtuvad

eespool sõnastatud väärtustest, globaalsetest trendidest ja ekspertide visioonidokumentides esile

toodust. Teisalt on väljakutsed seotud valdkonna arenguvajadustega – noortepoliitika kujundab

taustsüsteemi, mis toetab noorte arenguks ja heaoluks eelduste ja võimaluste loomist ning ka

valdkonna jätkusuutlikkust.

1. Noorekeskse lähenemise lõimimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse

Eri ministeeriumide ja nende allasutustega on loodud koostöövorme, ent sellele vaatamata ei

arvestata noortega (nende potentsiaali ja kaasnevate vajadustega) kõikides poliitikavaldkondades

ühtlaselt ega piisavalt, samuti on arenguruumi valdkondade koostöö tõhustamisel. Oluline on

arvestada noortega läbivalt kõigis poliitikavaldkondades, analüüsida noorte olukorda ja

väljakutseid, lähtuda arenguseire tulemustest ja rakendada valdkondade koostöös sobivaid

meetmeid.

EELNÕU 20.04.2020

10

2. Iga noore võimalus avastada oma andeid ja huvisid sobival moel, saada osa

ühistegevustest ning tuge oma ideede arendamiseks

Noored on loov ja edasiviiv jõud Eesti ühiskonnas. Loovuse ja ettevõtlikkuse arenguks on vaja

kujundada noores eneseusku ja enesekindlust, võimaldada kogeda eksimusi ja õnnestumisi ning

õppida valikutega kaasnevast. Noore andeid, huvisid ja loovust tuleb järjepidevalt tunnustada ja

luua täiendavaid tingimusi nende igakülgseks arenguks.

3. Võrdsed võimalused iga noore arenguks ja nende noorte märkamine, kes erinevatel

põhjustel loodud võimalustest osa ei saa

Kõrvalejäämise ja heitumuse vältimiseks ning vaimse tervise toetamiseks on vaja säilitada noore

eneseusk. Selleks on vaja pakkuda tuge noore püstitatud ootuste saavutamiseks ja aidata maandada

riske, et ennetada suuri tagasilööke. Tõrjutusriski sattunud noored ei ole sageli võimalustest

teadlikud ning vajavad seetõttu suuremat märkamist ja professionaalset tuge. Oluline on vähendada

vaesuse ja muude ebavõrdsete olude mõju noore arenguvõimalustele.

4. Vajalikud oskused ja tugi iseseisvumiseks

Igale noorele peab olema tagatud võimalus iseseisvuda ja elus edasi jõuda. Et noorel kujuneksid

eeldused ise hakkama saada, on vaja teda enne iseseisvumist võimestada, sh toetada tema vaimset

ja füüsilist tervist ning tasakaalu. Keerulisematest tingimustest pärit noored või noored, kellel on

raskusi vastutuse võtmisega, vajavad enam tuge, et ennetada nende kõrvalejäämist ja tõrjutust ning

vältida sotsiaalset kihistumist ja tõrjutust.

5. Noorsootöö teenuste kättesaadavus sõltumata noore elukohast

Noorsootöö võimaluste ebapiisav kättesaadavus ning seeläbi noorte tähelepanuta jätmine tähendab

ühiskonna jaoks pikas perspektiivis suuremaid kulutusi (OECD hinnangute põhjal võivad

õpingutest ja tööturult kõrvale jäänud noortega seotud kulud moodustada kuni 1% SKP-st). Kesine

ligipääs noorsootöö- ja nõustamisteenustele lapseeas võib avaldada pikaajalist pärssivat mõju

isiksuse arengule ja pidurdada oskuste arengut.

6. Noorte stardipositsioon tuleviku väljakutsetega toimetulekuks

Noorte jaoks on oluline omandada tulevikutöö seisukohalt olulised pädevused. Noortel on vaja

teadmisi, oskusi ja hoiakuid selleks, et ühiskonnas osaleda ja kaasa rääkida, aga ka laiemate

ühiskondlike muutustega toime tulla. Üha olulisemad on digipädevused, kriitilise analüüsi oskused,

aga ka sotsiaal-emotsionaalsed oskused jms.

7. Noorte loomulik osalus neid puudutavate otsuste tegemisel

Noore kuuluvustunne ja kaasatuse taju sõltuvad sellest, kas tema mõtteavaldused leiavad

ärakuulamist ja arvestavat vastukaja kodus, koolis ja kogukonnas, kas ta tunneb kokkukuuluvust

eakaaslastega ja kas ühised ettevõtmised on kogukonnas tähenduslikud. Võimalus osaleda aitab

vältida sotsiaalset apaatsust või vajadust ja soovi end radikaalselt väljendada. Osaluse

suurendamiseks peab kaitsma noorte õigusi ja toetama nende kodanikuosalust. See on tugeva

kodanikuühiskonna arengu alus.

8. Noorsootöö jätkusuutlikkus ja töötajaskonna väärtustamine

EELNÕU 20.04.2020

11

Noortevaldkonna töötajate palgatingimused ja sotsiaalsed garantiid on võrreldes näiteks

haridusvaldkonnas samaväärset tööd tegevate spetsialistidega oluliselt kehvemad. Erialase

enesetäiendamise võimalused on piiratud. Noorsootöö jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline

väärtustada noortega töötajaid, nende positsioon ühiskonnas vajab tugevdamist.

EELNÕU 20.04.2020

12

Visioon. Eesmärgid, tegevussuunad, tegevused

Visioon

Aastal 2035 on Eestis igal noorel võimalus olla parim versioon iseendast. Noored saavad elada

tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis

on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks.

Üldeesmärk

Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi

viia.

Joonis 3. Arengukava üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid

Strateegilised eesmärgid, tegevussuunad, tegevused

1. Noored on loov ja edasiviiv jõud ühiskonnas – kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste

valdkondade edenemise nügijad ja eestvedajad.

1.1. Ühiskonnas võetakse noori, nende pakutud lahendusi ja ideid tõsiselt:

● väärtustades kultuuri kestlikkuse tagamiseks noori ja noortekultuuri;

● luues võimalusi noorte ettevõtlusideede toetamiseks;

● toetades vähemate võimalustega noorte kaasamist ettevõtlus-, loome- ja

arendustegevustesse;

● tagades teenuste arendamisel noorte vajadustest ja väljakutsetest lähtuv järjepidev

innovatsioon ja nutikate lahenduste väljatöötamine.

1.2. Toetatakse annete ja tugevuste avastamist ja arendamist:

● tagades noortele võimalused oma annetega süvitsi tegeleda;

EELNÕU 20.04.2020

13

● tutvustades ja populariseerides erinevaid tegevusvaldkondi, sh luues noortele võimalusi

suhtlemiseks oma ala professionaalidega.

1.3. Julgustatakse noorte ettevõtlikkust, loovust ja ideede kasvamist:

● tagades noortele võimaluse saada tuge, kasutada mentorlust ning avalikku ruumi ja

vahendeid noorsootöös;

● tagades ettevõtluspädevuse arendamise võimalused sotsiaalse ettevõtluse, kogukonnatöö,

loomemajanduse kaudu;

● arendades võimalusi noorte ühistegevuseks, ideede ja kogemuste vahetuseks,

vabatahtlikuks tegevuseks;

● toetades noorte omaalgatust, võimalusi ideede arendamiseks ja turvaliseks katsetamiseks

ning isetegemisest kogemuse saamiseks.

2. Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus

toetatud.

2.1. Luuakse eeldused noorte usalduse kasvuks riigi vastu ja oma riigiga seotuse tugevnemiseks:

● suurendades teadlikkust noorte õigustest, sh õigus vabale ajale ja õigus otsustada oma

ajakasutuse üle;

● tagades noorte võimalused avalikku ruumi kasutada ja kaasates noored avaliku ruumi

kujundamisse ning kaasates noori neile suunatud ja neid puudutavate teenuste disainimisse;

● avades noorte potentsiaali riigi arendamisel (sh hoiakute kujundamine ja osalusvõimalused

näiteks keskkonna, turvalisuse, julgeoleku või lõimumise küsimustes).

2.2. Tagatakse kõigi noorte kaasarääkimise võimalus ja arvamuse ärakuulamine kõigil tasanditel:

● suurendades osaluse eelduseks olevat teadmist noorte tegelike vajaduste ja olude tundmist

noortevaldkonna seire- ja analüüsi süsteemi kaudu;

● luues noortele eeldused arvamuse ning selle väljendamise harjumuse ja oskuste

kujundamiseks;

● võimaldades lihtsaid ja mugavaid eri vormides kaasarääkimise võimalusi;

● andes noortele tagasisidet nende arvamusega arvestamise kohta, näidates nende osaluse

reaalset mõju ja seeläbi suurendes nende motivatsiooni arvamust avaldada;

● arendades ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust, mh

ministeeriumides noorte kaasamiseks valdkondlike lahenduste ja vastutusvõrgustike

loomise ning otsustajate ja ametnike koolitamise kaudu;

● luues noorte kaasarääkimisvõimaluste suurendamiseks peaministrit nõustava üksusena

riiklik noorte nõukogu ning presidendi kantselei juurde noorte ümarlaud.

2.3. Võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud:

● tagades noortele võimalused osaleda esindusdemokraatias, sh valimisea langetamine, et

muu hulgas suurendada noorte valimisaktiivsust;

● toetades noorteühinguid ja noorte osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagades parimate

kaasamispraktikate koondamise ja leviku;

● tagades kohalikes omavalitsustes noorte omaalgatuste toetamise;

● toetades noorte osalust kogukonnas (sh vabaühenduste juhtimine ja vabatahtlik tegevus).

3. Kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav ning loob kõigile noortele võimalused

mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks ja kogemuste pagasi rikastamiseks.

3.1. Tagatakse kvaliteetse noorsootöö regionaalne kättesaadavus:

EELNÕU 20.04.2020

14

● luues noortele rohkem võimalusi enda avastamiseks, silmaringi avardamiseks,

omaalgatuseks ja ühistegevuseks erinevates noorsootöö tegevustes (sh rahvusvaheline

koostöö, vabatahtlik tegevus);

● suurendades kõigi noorte huvide avastamiseks ja võimalikuks arendamiseks esmaseid

kokkupuuteid noorsootööga ning otsides viise noorsootöös mitteosalevate noorte

kaasamiseks;

● parandades noorteinfo kvaliteeti, kättesaadavust ja süsteemset arendamist;

● luues noortele täiendavaid võimalusi kvaliteetse huvihariduse saamiseks kaunite kunstide

vallas;

● võimaldades enamatel noortel leida tervisliku eluhoiaku omandamiseks sobivaid vorme

liikumisharrastuseks ja spordiks;

● suurendades kõigi noorte huvi MATIK1-huvialade vastu, ligipääsu, osalusvõimalusi ja

nende kvaliteeti;

● suurendades juurdepääsu noorsootööasutustele ja parandades noorsootööasutuste taristut;

● suunates kohalikke omavalitsusi tagama vähemalt ühe noorsootöö eest vastutava

täiskoormusega töötaja olemasolu;

● tagades 18–26-aastastele noortele võimaluse osaleda noorsootöö tegevustes võrdselt teiste

earühmadega, sh tulumaksuvabastus 18–26-aastaste osalusele huvikoolide tegevuses.

3.2. Toetatakse noorsootöö järjepidevat arengut ning suurendatakse võimekust süvitsi toetada

noorte oskuste, teadmiste, hoiakute ja tugevuste arengut eri valdkondades:

● rikastades noorsootöö vorme ja mitmekesistades metoodikat, tagades teenuste mobiilsuse

ja dünaamilisuse ning suurendades andmepõhiste lahenduste ja uuenduste kasutamist

teenuste pakkumisel ja analüüsil;

● luues senisest enam süsteemseid aluseid noorsootöö kvaliteedi määramiseks, kirjeldades

noorsootöö teenuseid ja nende kvaliteedikriteeriume;

● tagades noorte osaluse, avatud noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduse jt noorsootöö

teenuste kvaliteedi arengu toetamine keskse kvaliteedianalüüsi ja arenguseire

kompetentsikeskuse abil;

● luues süsteemne alus järjepidevaks noorsootöö teadmuse talletamiseks;

● luues enam võimalusi noorsootöö tegevuste tulemuslikkuse ja mõju analüüsiks,

teadmuspõhiseks arendamiseks ning kutseala väärtustamiseks ja nähtavaks tegemiseks

ühiskonnas kindlustades noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi abil kõikehõlmav,

noortevaldkonna jaoks tähenduslik teenuste, nende tulemuste ja mõju analüüs ning

arenguseire;

● tagades noorsootöös omandatud pädevuste mõtestamine, väärtustamine, arvestamine ja

tunnustamine;

● kasvatades kohalike omavalitsuste kui peamiste noorsootöö korraldajate andmealast

teadlikkust ja võimekust noorsootöö kvaliteeti arendada.

3.3. Soodustatakse noortevaldkonna töötajaskonna (spetsialistid ja juhid, vabatahtlikud ja

palgalised) pädevuste arengut ja järelkasvu valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks:

● tagades piirkondlikud võimalused omandada noorsootöö alal kõrgharidus bakalaureuse- ja

magistritasemel;

● käivitades ülemineku erialase kvalifikatsiooni kohustusele noortevaldkonnas;

● tagades kvaliteetsed ja mõjusad täienduskoolituse võimalused (sh koolitustel osalemise

võimaldamine tööandja poolt);

1 MATIK (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide ühendõpe) – loodus- ja täppisteaduste ning

kunstide praktilise kallakuga lõimitud õpe, mis sageli hõlmab ka loovat tehnoloogiakasutust.

EELNÕU 20.04.2020

15

● luues huvikoolidele töötajatele mitmekülgseks professionaalseks arenguks enam

asjakohaseid koolitusvõimalusi;

● toetades noorsootöö kutsekogukonna, professionaalse identiteedi ja karjäärimudelite

arengut;

● käivitades tugimeetmed alustavatele noorsootöötajatele;

● tagades noortevaldkonna töötajate süsteemse ja järjepideva tunnustamise;

● tagades töötajatele tööõnne soodustava töökeskkonna;

● kindlustades väärilise töötasu, mis on samaväärne sarnaste spetsialistide palgatasemega.

4. Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ja ennetatakse toetava turvavõrgustiku

abil.

4.1. Tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused parandada oma elukvaliteeti ja saada selleks

vajalikku tuge:

● tugevdades noorsootöö rolli noorte omavahelise märkamise ja hoolivuse arendamisel;

● toetades noorte üleminekut tööellu ja arendades meetmeid tööturutõrjutuse vähendamiseks;

● tõhustades noorte heaks töötava tervikliku tugi- ja turvavõrgustiku toimimist;

● pakkudes noortele tuge nende iseseisvumisel;

● tõhustades noorte eemalejäämise märkamist formaalhariduses ja vajaduse korral sekkumist

haridus- ja noortevaldkonna töötajate koostöös;

● selgitades välja ja kõrvaldades noorte ees seisvad takistused (sh geograafilised, füüsilised,

vaimsed, sotsiaal-majandusliku olukorra, tervise või vanusega seotud takistused);

4.2. Soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja

üksijäämise riski:

● tagades noortele vajaliku toe, teenuste (sh nõustamine, jätkutugi, heastamine)

kättesaadavuse ja info toe võimaluste kohta;

● toetades noori, kes on erinevatel põhjustel jäänud õpingutest, tööturult ja/või

täiendkoolitustest eemale;

● suurendades haridussüsteemist välja langenud noorte võimalusi õpingute paindlike ja

mitmekülgsete õpiteede kujundamiseks;

● tõhustades mobiilset noorsootöö ja erinoorsootöö toimimist;

● suurendades ühiskonna teadlikkust, mis vähendaks noorte (häbi)märgistamist või

halvustamist.

4.3. Suurendatakse mõistmist noorte riskikäitumise ja tõrjutusriski põhjustest ning teenuste

vastavust noorte vajadustele:

● lähtudes noortele suunatud sekkumiste arendamisel, nende mõju ja kulutõhususe

hindamisel teadustulemustest ja praktilistel kogemustel põhinevast parimast teadmusest;

● kaardistades noorte vaimse tervise probleemide algpõhjuseid ja toetades terviklahenduste

arendamist;

● kasvatades teenuste mõju ja kulutõhususe hindamise kvaliteeti, lähtudes mitmekülgsetest

teadmistest, praktikast ja noorte vajadustest ning teadustulemustest;

● luues ja katsetades eri asutuste koostöös uusi meetodeid ja lahendusi, lähtudes Eesti

vajadustest.

EELNÕU 20.04.2020

16

Juhtimine ja rakendamine

Arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kes esitab selle enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks.

Arengukava elluviimist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium ning elluviimisesse

panustavad kõik asjakohased ministeeriumid oma valdkonna piires.

Arengukava elluviimine põhineb noortepoliitika kaasaval juhtimisel ja korraldusel. Tagatud on, et

noortepoliitika on valdkonnaülene ning põhineb noorte tegeliku olukorra ja vajaduste mõistmisel

ning noorte kaasamisel. Valdkonna juhtimise aluseks on toimiv noortevaldkonna seire- ja

analüüsisüsteem, mis mh tagab noortevaldkonna teenuste tulemuslikkuse ja mõju analüüsi ning

arenguseire. Toimub järjepidev noortekeskse poliitikakujundamise hindamine kaasates Eesti

Noorteühenduste Liitu.

Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab laiapõhjaline juhtkomisjon, milles on kaalukas roll

noorte esindajatel. Komisjon annab nõu ministrile, toetab arengukava elluviimisel valdkondade

vaheliste seoste ja mõjude arvesse võtmist ning analüüsib aruandeid ja hindab arengukava

eesmärkide poole liikumist. Juhtkomisjon annab soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks

ja lõpetamiseks, toetudes nendes otsustes valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruannetele,

ning annab hinnangu arengukava muutmise ja lõpetamise kohta. Komisjoni töö põhineb

noortevaldkonna seirel, sh Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldusel koostataval noorte

olukorda ja valdkonna arengut seiraval riiklikul noorteraportil. Komisjon konsulteerib Haridus- ja

Teadusministeeriumi juures tegutseva noortevaldkonna nõukoguga selle olemasolul.

Juhtkomisjoni tööd juhib Haridus- ja Teadusministeerium.

Arengukava viiakse ellu noortevaldkonna programmi ja vajadusel ühendprogrammi kaudu.

Programmides on esitatud ajakava ja vastutajate kaupa konkreetsed tegevused ja nende nelja (1+3)

aasta maksumus. Programmid koostatakse riigieelarve strateegia (RES) planeerimise käigus ning

vaadatakse üle igal aastal, et tagada kooskõla muutuva väliskeskkonna ja RESiga. Programmis

määratakse arengukava alaeesmärkide saavutamisele suunatud poliitikainstrumendid, tegevused,

mõõdikud, rahastamiskava. Programmide sisu arutab juhtkomisjon enne RESi kinnitamist.

Programme tõhustatakse vajaduse korral pärast riigieelarve kinnitamist. Programmi kinnitab

haridus- ja teadusminister. Ühendprogrammi korral kinnitavad selle kõik programmis osalevad

ministrid.

Arengukava aruandlus toimub programmide kaupa ja vajaduspõhiste hindamiste kaudu.

Arengukava täitmise kohta koostab Haridus- ja Teadusministeerium igal aastal tulemusaruande.

EELNÕU 20.04.2020

17

Mõõdikud

Mõõdik Algtase*

Sihttase

2035

Üldeesmärk

Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor

tahab edasi viia.

Noorte usaldus riigi vastu (%) 56 70

Strateegilised eesmärgid

HOOG

Noored on loov ja edasiviiv jõud ühiskonnas Eesti ühiskonnas – kultuuri, majanduse,

keskkonna jt valdkondade nügijad ja eestvedajad.

18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute

osatähtsus (%) aktiivsete mittetulundusühingute hulgas

4,6 8

Huvikoolis õppivate noorte osatähtsus (%) kõikide 7–26-

aastaste noorte hulgas

28,8 35

7–26-aastaste noorte omaalgatusprojektide arv täpsustub täpsustub

OSA

Noorte õigused on riigis kaitstud ja noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud.

Osalusvormide arv 74 täpsustub

18–26-aastaste kandidaatide osatähtsus (%) kõigi kohalike

omavalitsuste volikogu valimiste kandidaatide hulgas

6,5 15

ISE

Kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav ning loob kõigile noortele võimalused

mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks ja kogemuste pagasi rikastamiseks.

Kohalike omavalitsuste osatähtsus (%), kus noorsootöö

teenused on vähemalt „edasijõudnu“ tasemel

täpsustub täpsustub

Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osatähtsus (%) 87 täpsustub

KINDLUS

Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ja ennetatakse toetava

turvavõrgustiku abil.

7–26-aastaste noorte osatähtsus (%), kes hindavad, et tugi on

kättesaadav

täpsustub täpsustub

Sekkumis- ja erinoorsootöö programmides osalevate noorte

osakaal kogu sihtrühmast

täpsustub täpsustub

NEET noorte staatusest väljunute osatähtsus teenustes

osalenud noortest

täpsustub täpsustub

*Mõõdikute algtaseme määratlemisel kasutatud andmete aastad on erinevad, vt mõõdikute

metoodika ja allikate kohta täpsemalt lisa 2.

EELNÕU 20.04.2020

18

Seosed teiste valdkondlike arengukavadega

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks ja tegevuste elluviimiseks on oluline tagada, et

noortevaldkonna meetmed toimiksid koosmõjus teiste valdkondade omadega. Noortevaldkonna

arengukava tegevussuundadel ja tegevustel on ühisosa järgmiste Euroopa Liidu tasandi poliitikate

ja riiklike strateegiadokumentidega:

Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 kaasamisettepanekud – edendada noorte

demokraatlikku osalust ühiskonnas, kaasata noori ja noorsootöö korraldajaid kõigil

valitsemistasanditel ja arendada uusi alternatiivseid osalusvorme – on sõnastatud noortevaldkonna

arengukava tegevustena. Arengukava toetab ka noorsootöö ja selle kvaliteedi arendamist

puudutavaid ettepanekuid ning tõenduspõhise poliitika elluviimise põhimõtet.

Strateegia „Eesti 2035“ (koostamisel) püstitab viis strateegilist sihti, mille saavutamisele

noortevaldkonna arengukava kaasa aitab. Sihiga „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad

inimesed“ seostub noorte võimestamine olemaks aktiivne kodanik ning noore seotuse tugevdamine

Eesti riigiga. Selleks vajalike oskuste ja hoiakute kujundamist toetab noorsootöö. Siht „Eesti

ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ seondub iga noore potentsiaali avamisega ja talle

sobiva noorsootöö kättesaadavuse tagamisega. Sihi saavutamist toetab ka tõrjutusriskis noorte

toetamine ja tõrjutuse algpõhjuste analüüsimine. „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond“ haakub noortevaldkonnaga nii sihtrühma kui tegevuste osas – noorte

kaasamine avaliku ruumi korraldamisse ja nutika noorsootöö arendamine, mis toetab (digi)ruumi

ligipääsetavuse parandamist. Nutikas noorsootöö seostub ka sihiga „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“, mida toetab noorte võimestamine, toetades nende

ettevõtlikkust, ideeid ja omaalgatust. Siht „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riik“ seondub noorte olukorra seire, kogutud tulemuste analüüsi ning andmepõhise

noortele suunatud sekkumiste ja avalike teenuste disainimisega.

„Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ sõnastab säästva arengu

eesmärgid, mille saavutamisele noortevaldkonna arengukava aitab kaasa, tagades vajalike oskuste

arendamise ja ettevalmistuse noorte osalemiseks tööhõives ja ettevõtluses. Ühisosa on ka

digipädevuste edendamine, eritähelepanu suunamine noortele, kes ei õpi ega tööta, ja kaasava

valitsemiskultuuri tagamine, mis toetaks noorte osalust kõikidel valitsemistasanditel.

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 (koostamisel) ja noortevaldkonna arengukava ühine

fookus on mitmekülgsete õpiteede toetamine ja noort võimestavad lähenemised. Formaalhariduse

ja mitteformaalõppe tegevuste kaudu tekib noorel terviklikum pilt oma potentsiaalist (võimetest ja

vajadustest) ning teadlikkus kättesaadavatest võimalustest. Nutikas noorsootöö toetab noorte

digipädevuste arendamist. Lisaks toetavad noorsootöö teenused ja -tegevused noore sujuvamat

tööturule sisenemist ning loovad eelduse seal edukaks tegutsemiseks.

Kodanikuühiskonna programmi 2021–2030 (koostamisel) alameetme tegevused hõlmavad

osaluskohvikute kui noortevaldkonnas arendatud ja tunnustatud konsulteerimisformaadi laiemat

levitamist eesti ja vene emakeelega noorte hulgas. Samuti osutatakse programmis, et noored on

kodanikuühiskonna kestvuse eeldus, nende osaluse toetamiseks on oluline lõimida noorsootöö,

vabaühenduste ja kooli tegevusi. Vabatahtliku töö populariseerimine ja ühenduste annetuste

kogumise süsteemi mängulisemaks muutmine noortevaldkonna kaasabil loob eeldused

noorteühingute tegevusvõimaluste parandamiseks ning täiendavaid võimalusi arvamuse

avaldamiseks, ühistegevuseks või omaalgatuste elluviimiseks.

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (koostamisel) lähtub alkoholi rohelise raamatu

prioriteedist tagada noorele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning osutab vajadusele

EELNÕU 20.04.2020

19

keskenduda vaimse tervise probleemide varajasele märkamisele elukaare üleselt (sh

eneseabioskuste arendamine erinevates vanuserühmades). Noortevaldkonna visioon toetada

tervislikku ja täisväärtuslikku elu aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa.

Heaolu arengukava 2016–2023 toob tööelus osalemist toetava poliitikainstrumendina välja noore

võimalusi piiravate takistuste vähendamise, mis on ka noortevaldkonna arengukava üks tegevusi,

ning vajaduse luua eeldused noore sujuvaks siirdumiseks haridussüsteemist tööturule.

Noortevaldkonna arengukava seab eesmärgiks tagada õpingutes, tööturul ja täienduskoolitustes

mitteosalevatele noortele tugivõrgustik (kaasates selleks noorsootöö teenusepakkujad ja

noorsootöötajad) ja teadlike (karjääri)valikute langetamiseks vajalik nõustamine.

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (koostamisel) toob esile noorsootöö positiivse mõju

noorte sotsiaalsete oskuste arendamisel ja erinevate (sh noortevaldkonna) partnerite kaasabil

tehtava ennetustöö olulisuse.

Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 sätestab prioriteetse arengusuunana noortele

eakohaste ja turvaliste olude tagamise liikumisharrastusteks ja sportimiseks, mis on kooskõlas

noortevaldkonna arengukava tegevusega, millega noori toetatakse tervisliku eluhoiaku

omandamiseks sobivate võimaluste leidmisel.

Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030 (koostamisel) seab eesmärgiks kultuuri hoidmise ja

arendamise. Noortevaldkonna arengukavas rõhutatakse vajadust väärtustada noortekultuuri ja

tagada noortele võimalus osaleda kultuuriloomes.

„Lõimuva Eesti 2030“ üks fookusteemadest on tugev kogukonnasisene koostöö sõltumata keelest.

Noorsootöö loob head eeldused selle eesmärgi saavutamiseks. Lisaks haakub noortevaldkonna

arengukava üldeesmärk – noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit,

mida noor tahab edasi viia – „Lõimuva Eesti“ teiste tegevussuundadega.

Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava (koostamisel) seab sihiks rahvastiku kestlikkuse ja

arengu tagamise. Noortevaldkonnas seatakse sihiks iga noore annete maksimaalne välja

arendamine.

EELNÕU 20.04.2020

20

Seosed läbivate teemadega

Läbiv teema Noortevaldkonna arengukava mõju

Keskkonnahoid ja kliima Arengukava fookuses on noored kui keskkonna valdkonna nügijad

ja eestvedajad. Visioonina on sõnastatud noorte võimalus elada

tervislikku ja täisväärtuslikku elu, mille eeldus on puhas ja

mitmekesine loodus- ja elukeskkond. Tähelepanu pööratakse

noorsootööasutuste taristu parendamisele ja nutika noorsootöö

põhimõtete laiemale juurutamisele, mis loob eelduse

ressursitõhusamaks tegevuseks.

Võrdsed võimalused Noorsootöö tegevused lähtuvad võrdse kohtlemise põhimõttest.

Arengukavaga luuakse eeldused noorsootöö kõigile noortele

kättesaadavaks muutmiseks, hõlmates tõrjutusriskis,

vähemustesse kuuluvaid ja erivajadustega noori, et tagada

võimalused noore mitmekülgseks arenguks. Toetatakse noorte

valmisolekut iseseisva elu alustamiseks (tööturule sisenemine,

noorsootöö teenustele ja tegevustele ligipääs vanusest sõltumata),

tagatakse turvavõrgustik ja käsitletakse vanustundlikkuse

küsimusi (noorte positsioon ühiskonnas).

Infoühiskond Arengukava näeb ette innovatsiooni noorsootöö teenuste

osutamisel, sh andmepõhiste lahenduste kasutamist ja noorte

vajadustest lähtumist nimetatud teenuste arendamisel. Tähelepanu

pööratakse noorsootööasutuste taristu parandamisele (sh digitaalse

võimekuse kasvatamine), nutika (digitaalse) noorsootöö

võimaluste avardamisele, noorsootöötajate digipädevuste

ajakohastamisele ja seeläbi noorte digipädevuste arendamisele.

Regionaalareng Arengukava toetab noorsootöö teenuste regionaalset

kättesaadavust ja noorsootöötajate erialase ettevalmistuse tagamist

piirkondlikul tasandil. Tähelepanu pööratakse noorsootöö

tegevustes osalemist takistavate geograafilised takistuste

kõrvaldamisele ja toetatakse noorte osalust kohaliku tasandi

otsustusprotsessides (sh KOVi vastutus selles).

Riigivalitsemine Arengukavas on rõhutatud vajadust saavutada terviklik

lähenemine noortepoliitika elluviimisel ja noorte(valdkonna)

esindajate arvamusega arvestamine tasandist sõltumata. Esile on

toodud noorsootöö teenuste kulutõhusus ja teadmuspõhisus

valdkonna kujundamisel.

EELNÕU 20.04.2020

21

Noortevaldkonna koostöö Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega

Euroopa tasandi noortepoliitika lähtub suuresti Euroopa Liidu (EL) üldistest eesmärkidest –

kaasava ühiskonna kujundamine ning kodanike heaolu ja Euroopalike väärtuste kaitsmine – ning

väärtustest (inimväärikus, inimõigused ja demokraatia). Need on olulised lähtekohad

noortepoliitika kujundamisel nii Euroopa tasandil kui ka Eestis. EL noortepoliitika lähtub

subsidiaarsuse põhimõttest ning liikmesriikide koostöö noortevaldkonnas toimub avatud

koordinatsiooni meetodil info ja kogemuste vahetamise kaudu.

Liikmesriikide noorteministrid ja EL institutsioonid on ühiselt kokku leppinud koostööraamistiku

– Euroopa noortestrateegia perioodiks 2019–2027 – ning seda toetava töökava, kus on esitatud nii

soovituslikud eesmärgid ja oodatavad tulemused kui nende seos Euroopa noorte eesmärkidega.

Tegevuste eesmärkidele vastavust, häid praktikaid ja strateegia rakendamise tulemusi hindab

Euroopa Komisjon ning neid kajastatakse EL noortearuandes.

Euroopa noortestrateegia 2019–2027

Noortestrateegia eesmärgid perioodiks 2019–2027 hõlmavad noori puudutavate poliitiliste otsuste

täiustamist, noorte toetamist iseseisvas elus toimetulekuks (sh vaesuse ja diskrimineerimise

vähendamine) ning nende võimestamist kodanikuaktiivsuse väljendamiseks. Strateegia näeb ette

valdkondadevahelise koostöö tugevdamist kõigil otsustustasanditel, püüeldes koostoime, noorte

suurema kaasatuse ja meetmete koosmõju suunas.

Strateegia juhtpõhimõtete kohaselt tuleb kõigis noori käsitlevates poliitikameetmetes ja tegevustes

lähtuda järgnevatest põhimõtetest:

● Võrdsus ja mittediskrimineerimine. Võidelda diskrimineerimise kõikide vormide vastu,

sealhulgas vähendada vanusepõhist diskrimineerimist ja toetada soolist võrdõiguslikkust.

● Kaasatus. Pöörata tähelepanu noortele kui heterogeensele sihtrühmale, arvestades nende

erineva tausta, vajaduste, elutingimuste ja huvidega ning seades prioriteediks vähemate

võimalustega noored ja/või need, kelle hääl võib jääda märkamata.

● Osalemine. Toetada noorte ja noorteorganisatsioonide sisulist osalemist neid puudutavate

poliitikameetmete ja tegevuste väljatöötamises ja rakendamises, pöörates tähelepanu

digitaalsele kommunikatsioonile ja demokraatlikku kodanikuosalust mõjutavatele

muutustele.

● Ülemaailmne, Euroopa, riigi, piirkonna ja kohalik mõõde. Arvestada noorte

arvamusega kõigil tasanditel, sealjuures arvestada kestliku mõju tagamiseks poliitika

rakendamisel seoseid piirkondliku ja kohaliku tasandiga (toetada rohujuuretasandit).

● Paralleelne lähenemisviis. Käsitleda noortele suunatud poliitikameetmeid valdkondade

üleselt, teisisõnu vaadelda meetmete mõju nii noortevaldkonnas kui ka teistes

poliitikavaldkondades.

Strateegia kutsub liikmesriike üles tegelema põhivaldkondadega – noorte kaasamise, ühendamise

ja võimestamisega, pöörama tähelepanu pädevuste omandamisele informaalses ja mitteformaalses

õppes ning parandama ligipääsu kvaliteetsetele noorsootöö teenustele.

Euroopa Liidu noortedialoog

Noortedialoog on noorte ning poliitikakujundajate, ekspertide, teadlaste ja kodanikuühiskonna

oluliste osaliste vaheline konsulteerimine, et seada üleeuroopalise noortepoliitika koostöö,

EELNÕU 20.04.2020

22

rakendamise ja võimalike järelmeetmete prioriteete. Dialoog toimub 18-kuulistes tsüklites, mis

keskenduvad vähemalt ühele ELi noortestrateegia prioriteedile. Noortedialoog järgib EL

noortestrateegia põhimõtteid ning taotleb tõenduspõhist poliitikakujundamist. Tsükli lõpetab

noorteministrite nõukogu otsus edasiste tegevuste osas. Dialoogi tööd liikmesriikides koordineerib

riiklik töörühm, mida Eestis juhib Eesti Noorteühenduste Liit.

Euroopa noorte eesmärgid

Noorte, poliitikakujundajate teadlaste ja teiste huvirühmadega peetud arutelude ning EL

noortedialoogi VI tsükli tulemuste põhjal kujunesid EL noortestrateegiat toetavad Euroopa noorte

eesmärgid. 11 eesmärki kirjeldavad EL tasandi poliitikavaldkondade sihte, mis on noortevaldkonna

jaoks olulised, annavad strateegia elluviimist toetava töökava lähtekoha ning on rakendatavad

liikmesriikide tasandil.

1. Noorte kaasamine ELis. Tagada tähendusrikas noorte kaasatus ja dialoog kõigil

otsustustasanditel ning võrdne ligipääs erapooletule ja noortesõbralikule teabele EL

toimimisest ja tegevusvõimalustest (erinevad haridusprogrammid). Pöörata tähelepanu

noorteprogrammide rahastamisele ning nende mõjuvuse ja toime hindamisele.

2. Kõigi sugude võrdõiguslikkus. Välistada stereotüübid haridussüsteemis, pereelus,

tööturul, meedias ja teistes eluvaldkondades, tagades võrdsed õigused, ligipääsu ja

võimalused.

3. Kaasav ühiskond. Suurendada sotsiaalset sidusust, jõudes marginaliseeritud noorteni,

suurendades teadlikkust nendele ligipääsetavatest kohtadest ja võimalustest ning tagades

osaluse otsustusprotsessides.

4. Teave ja konstruktiivne dialoog. Tagada eetikareegleid ja kvaliteedistandardeid järgiva

noortesõbraliku teabe kättesaadavus ning kasvatada noorte vastutustunnet ja kriitilisust

erinevatel platvormidel leviva teabe suhtes digitaalse kirjaoskuse arendamise abil.

5. Vaimne tervis ja heaolu. Pöörata tähelepanu teavitustegevustele ja ennetusmeetmetele (sh

individuaalsete oskuste ja tugevuste arengule) ja tagada kvaliteetsete raviteenuste

kättesaadavus.

6. Maapiirkondade noorte kaasamine. Tagada ligipääs haridusele ning kvaliteetsete

tööturu- ja noorsootöö teenuste kättesaadavus maapiirkondades, toetada noorte osalemist

kogukonna ja kohaliku tasandi kuvandi tugevdamisel.

7. Kvaliteetne tööhõive kõigile. Tagada võrdsed võimalused kõikidele noortele, sotsiaalne

kaitstus, õiglased töötingimused ning ligipääs kvaliteetsetele töökohtadele, praktika- ja

vabatahtliku töö võimalustele. Valmistada noori ette muutuva tööturu ja tulevikutöödega

kohanemiseks ning toetada sujuvat üleminekut haridusest tööturule.

8. Kvaliteetne haridus. Luua ja rakendada personaalsemat, osalusel ja koostööl põhinevat

õppijakeskset lähenemist, anda noortele vajalikud eluoskused ning tagada ligipääs

tunnustatud ja piisavalt rahastatud mitteformaalsele õppele ja kodanikuharidusele.

9. Koht ja osalusvõimalused kõigile. Tagada erineva taustaga noortele ligipääs

otsustusprotsessidele ning suurendada noorte osalust virtuaalruumide, avatud ja

ligipääsetavate noortekohtade ja jätkusuutliku kvaliteetse noorsootöö tegevuste abil.

10. Jätkusuutlik roheline Euroopa. Teadvustada igapäevategevuste mõju keskkonnale,

arvestada poliitikate kavandamisel keskkonnamõjudega ning luua eeldused

keskkonnasäästlike lahenduste ja taristute kasutamiseks.

11. Noorteorganisatsioonid ja Euroopa programmid. Parandada ligipääsu Euroopa

noorteprogrammidele, seostada need paremini noorteorganisatsioonide tegevuse ja

haridussüsteemidega ning tagada piisavate ressursside olemasolu.

EELNÕU 20.04.2020

23

Lisaks eeltoodule toetavad eesmärgid EL nõukogu ja Euroopa Komisjoni algatusi. Näiteks toetab

eesmärk „kaasav ühiskond“ EL nõukogu strateegilise agenda 2019–2024 elluviimist ning eesmärk

„kvaliteetne tööhõive kõigile“ Euroopa Komisjoni noortegarantii algatust.

Rahvusvahelised noorteprogrammid ja tegevusvõimalused

EL tasandil toetavad noortevaldkonna koostööd programmid Erasmus+ ja Euroopa

Solidaarsuskorpus.

Erasmus+ on Euroopa Liidu programm, mille kaudu rahastatakse rahvusvahelisi projekte haridus-,

spordi- ja noortevaldkonnas. Erasmus+ programmi eesmärke teostatakse peamiselt projektitoetuste

abil. Noortevaldkonnas toetatakse Erasmus+ programmi kaudu noorte osalust, ettevõtlikkust ja

eneseteostust, tugevdatakse noorsootöö kvaliteeti ja rahvusvahelistumist ning soodustatakse

noortepoliitika arengut.

Tegevusvõimalused hõlmavad noortevahetusi, noorte osalusprojekte, rahvusvahelisi

noortealgatusi, noorsootöötajate õpirännet ja organisatsioonide strateegilist koostööd noorsootöö

arendamisel. Elluviidavad projektid toetavad noorte pädevuse arengut, tööhõivet ja aktiivset

osalemist ühiskonnas ja demokraatlikus elus, soodustavad teadmis- ja tõenduspõhise

noortepoliitika arengut ja valdkonna poliitikate kujundamist, mitteformaalse ja informaalse

õppimise tunnustamist, kultuuridevahelist dialoogi, sh suurendavad solidaarsust ja kaasatust,

tõstavad noorsootöö kvaliteeti ja/või soodustavad koostööd noorsootöö ja teiste valdkondade vahel

(tööturg, haridus jm) või tugevdavad rahvusvahelist noorsootööd.

Euroopa Solidaarsuskorpus on Euroopa Liidu programm, mis annab Euroopa noortele ja

organisatsioonidele võimalused nii koduriigis kui välismaal 2–12 kuud kestvate

solidaarsusprojektide ellukutsumiseks või vabatahtlikus tegevuses osalemiseks, et rajada ühiselt

hoolivam ühiskond ning reageerida ühiskondlikele väljakutsetele hariduse, kultuuri, noorsootöö,

keskkonna, sotsiaalteenuste, inimõiguste jt valdkondades.

Solidaarsuskorpuse programmis saavad osaleda noored vanuses 18–30 eluaastat. Programmis on

oodatud osalema ka kõik sotsiaalselt vastutustundlikud organisatsioonid, kes soovivad panustada

noorte ja ühiskonna arengusse. Programmi ülesanded on avatud ühiskonna kujundamine,

kultuuridevaheline õppimine, kodanikuaktiivsuse toetamine ja kogukondade kaasamine.

Tegevused hõlmavad kohalikke solidaarsusprojekte, töö- ja praktikaprojekte ning vabatahtlikku

teenistust.

Euroopa Nõukogu ja ÜRO Euroopa Nõukogu noortevaldkonna koostöö, mis lähtub tugevast kodanikuühiskonnast (sh noorte

osalusest) inimõiguste kaitsest, sotsiaalsest ühtekuuluvusest ja kultuurilisest mitmekesisusest,

toimub liikmesriikide ja noorteorganisatsioonide vahel eri formaatides. Kahel korral aastas

kogunevad noortevaldkonna juhtkomitee (Steering Committee for Youth, CDEJ) ja noorte

nõuandev kogu (Advisory Council on Youth, AC), lisaks toimuvad nende ühisistungid (Joint

Council on Youth, CMJ). Noorte ja ametnike esindajate koosotsustuskohaks on programmikomitee

(Programming Committe on Youth), mis jälgib ja hindab Euroopa noortekeskuste ning Euroopa

Noortefondi tööd.

Noortevaldkonna koostööd reguleerib noortevaldkonna strateegia 2030, mille prioriteedid on

noorte tähendusliku osaluse laiendamine ja teadlikkuse parandamine erinevatest panustamise

võimalustest kõigil otsustustasanditel ning noortevaldkonna mõjusat toimimist soodustava

EELNÕU 20.04.2020

24

tegevuskeskkonna arendamine. Prioriteetide saavutamisel on olulisel kohal noorsootöö vahendid

ja toetav õigusruum.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) pöörab noortevaldkonnale tähelepanu noorte

võimestamise ja kaasamisega kõrgetasemelistesse aruteludesse (ÜRO noordelegaatide programm),

ülemaailmselt noorte(valdkonna)ga väljakutseid analüüsiva raportiga „United Nations – World

Youth Report“ ning strateegiliste eesmärkide kaudu, mille elluviimise vastutust jagatakse

liikmesriikidega. Praegu kehtib ÜRO noortestrateegia „Youth2030: The United Nations Strategy

on Youth“, mille visioon on iga noore potentsiaali maksimaalne avamine ja rakendamine

ühiskonnas muutuste ellu kutsumiseks. Strateegia rõhutab vajadust pöörata tähelepanu noorte

kaasatusele ja rakendamisele, arvestades muuhulgas säästva arengu eesmärkidega.

EELNÕU 20.04.2020

25

Maksumuse prognoos

Kulu selgitused RES

2021

RES

2022

RES

2023

RES

2024

RES

2025

RES

2026

RES

2027

RES

2028

RES

2029

RES

2030

RES

2031

RES

2032

RES

2033

RES

2034

RES

2035

Noortevaldkonna programm 30,47 31,92 32,88 34,48 35,77 37,06 37,06 36,20 32,77 29,33 29,33 29,33 29,33 29,33 29,33

Prognoosis on välja toodud eeldatav maksumus miljonites eurodes.

1

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Lähtudes riigieelarve seaduse § 20 lõikest 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,

aruandluse, hindamise ja muutmise kord, teeb Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi

Valitsusele ettepaneku kinnitada noortevaldkonna arengukava 2021–2035. Noortevaldkonna

arengukava on ette valmistatud Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2019. aasta korralduse nr 294

„„Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ alusel.

Arengukavas on seatud visioon, üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid ning nende mõõdikud.

Arengukavas antakse ülevaade noortevaldkonna tugevustest ja väärtustest, arenguraamistikust,

läbivatest põhimõtetest ja väljakutsetest perioodil 2021–2035, poliitikasuundadest, tegevustest

ja sihtidest, mis soovitakse saavutada aastaks 2035. Samuti antakse ülevaade arengukava

juhtimise ja rakendamise korraldusest ning esitatakse arengukava maksumuse prognoos, seosed

teiste valdkondlike arengukavade ja läbivate teemadega ning ülevaade noortevaldkonna

koostööst Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Arengukava lisadena on

esitatud noortevaldkonna praeguse olukorra ülevaade, mõjude hindamine, panus ÜRO säästva

arengu eesmärkide saavutamisse, arengukava mõõdikute metoodika ja allikad ning ülevaade

arengukava kaasamisprotsessist.

Arengukava elluviimist juhib Haridus- ja Teadusministeerium.

Arengukava koostamisel on võetud aluseks varasemad uuringud ja analüüsid, ekspertide

koostatud visioonidokumendid1, strateegia „Eesti 2035“ sisend, VI Noorsootöö Foorumi2 ja

Noortefoorumi 2035 tulemused3, noortevaldkonna arengukava väljatöötamise töörühma sisend,

Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027, noortevaldkonna arengukava 2014–2020, ÜRO

resolutsioonid 70/1 (2015)4 ja 2250 (2015)5, OECD raport GOV/PGC(2018)7REV16 jm.

Arengukava ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja

Reelika Ojakivi, [email protected], tel 735 0133, noorteosakonna nõunik Gerttu Aavik,

[email protected], tel 735 0124 ja noorteosakonna peaekspert Karl Andreas Sprenk,

[email protected], tel 735 4067. Noortevaldkonna arengukava eelnõu on keeleliselt

toimetanud Inga Kukk, [email protected], tel 735 4027.

Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Sille

Uusna, [email protected], 735 4029.

2. Eelnõu sisu

Noortevaldkonna arengukava eesmärk

Uus arengukava on kehtiva noortevaldkonna arengukava 2014–2020 jätkustrateegia, milles

seatakse noortevaldkonna (noortepoliitika ja noorsootöö) sihid järgmiseks 15 aastaks.

1 https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_kogumik_a4_veebi.pdf 2 https://pilv.hm.ee/index.php/s/mYUjUP9DG2fyLCE?path=%2FKokkuv%C3%B5tted#pdfviewer 3 https://enl.ee/wp-content/uploads/2018/10/Tulemuste-kokkuv%c3%b5te-anal%c3%bc%c3%bcs_Noortefoorum-2035_10.10.2018.pdf 4 https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E 5 https://undocs.org/S/RES/2250(2015) 6 https://www.oecd.org/gov/youth-stocktaking-report.pdf

2

Uue arengukavaga luuakse noortele avarad arenguvõimalused, tagatakse turvatunne ja kindel

tugi, et luua Eestit, mida noor tahab edasi viia. Noortevaldkonna arengukava on vastuseks

noorte initsiatiivile, kooskõlas nende valmisoleku ja unistusega paremast Eestist ning on

sündinud koostöös noorte ja teiste noortevaldkonna osapoolte ja partneritega. Keskmes on noor

(sh eri vanuses ja erinevate väljakutsetega noored) oma eriomaste vajaduste, huvide ja

soovidega. Arengukava on koostatud eesmärgiga noori võimalikult hästi mõista, kaasata ja

võimestada ning võtta neid tõsiselt ja võrdväärse partnerina. Noore elu ja arenguvajadusi

käsitatakse tervikuna – võimalused ja tugi peavad jõudma nooreni ilma vajaduseta teda

eelnevalt kategoriseerida (õpilane, töötu jmt). Kesksel kohal on noorte mõtestatud aktiivne

kaasamine ning osalus valikute kaalumisel, otsuste tegemisel ja elluviimisel. Noorte

enesearenguprotsessi toetavad rikkalikud võimalused end uutes olukordades proovile panna,

turvaliselt katsetada ja eksida ning neist kogemustest õppida, leides sel teel mõistmist ja saades

asjatundlikku tuge täiskasvanutelt.

Arengukavaga seatakse sihid, mille saavutamisel saavad noored elada tervislikku ja

täisväärtuslikku elu ning on võimestatud edendama kogukonda ja riiki selliselt, et Eesti on

maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks.

Arengukava esimeses peatükis kirjeldatakse noortevaldkonna arendamise lähtekohti,

sealhulgas valdkonna olukorda ja tugevusi, arenguraamistikku koos väärtuste ja läbivate

põhimõtetega ning arenguvajadusi perioodil 2021–2035, mis on aluseks sihtide seadmisel ja

tegevussuundade kavandamisel.

Arengukava teises peatükis keskendutakse visioonile ja tegevussuundadele strateegiliste

eesmärkide kaupa.

Visioon: aastal 2035 on Eestis igal noorel võimalus olla parim versioon iseendast. Noored

saavad elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki

selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks.

Üldeesmärk: noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida

noor tahab edasi viia.

Üldeesmärgi saavutamist toetavad neli strateegilist eesmärki:

1) Noored on loov ja edasiviiv jõud ühiskonnas - kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste

valdkondade edenemise nügijad ja eestvedajad.

2) Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus

toetatud.

3) Kvaliteetne noorsootöö on kättesaadav ning loob kõigile noortele võimalused

mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks ja kogemuste pagasi rikastamiseks.

4) Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ja ennetatakse toetava turvavõrgustiku

abil.

Esimese strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevussuunad:

 Ühiskonnas võetakse noori, nende pakutud lahendusi ja ideid tõsiselt.

 Toetatakse annete ja tugevuste avastamist ja arendamist.

 Julgustatakse noorte ettevõtlikkust, loovust ja ideede kasvamist.

3

Teise strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevussuunad:

 Luuakse eeldused noorte usalduse kasvuks riigi vastu ja oma riigiga seotuse

tugevnemiseks.

 Tagatakse kõigi noorte kaasarääkimise võimalus ja arvamuse ärakuulamine kõigil

tasanditel.

 Võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud.

Kolmanda strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevussuunad:

 Tagatakse kvaliteetse noorsootöö regionaalne kättesaadavus.

 Toetatakse noorsootöö järjepidevat arengut ning suurendatakse võimekust süvitsi

toetada noorte oskuste, teadmiste, hoiakute ja tugevuste arengut eri valdkondades.

 Soodustatakse noortevaldkonna töötajaskonna (spetsialistid ja juhid, vabatahtlikud ja

palgalised) pädevuste arengut ja järelkasvu valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Neljanda strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevussuunad:

 Tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused parandada oma elukvaliteeti ja saada

selleks vajalikku tuge.

 Soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja

üksijäämise riski.

 Suurendatakse mõistmist noorte riskikäitumise ja tõrjutusriski põhjustest ning teenuste

vastavust noorte vajadustele.

Arengukava kolmandas peatükis kirjeldatakse arengukava juhtimist ja rakendamist ning

neljandas peatükis esitatakse mõõdikud arengukava eesmärkide täitmise hindamiseks.

Seejärel tuuakse esile seosed teiste valdkondlike arengukavade ja läbivate teemadega ning

noortevaldkonna koostöö EL ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Arengukava lõpus

esitatakse arengukava maksumuse prognoos.

Arengukava lisades kirjeldatakse noortevaldkonna praegust olukorda, mõõdikute metoodikat

ja allikaid, arengukava koostamise protsessi ja kaasamist, noortevaldkonna panust ÜRO säästva

arengu eesmärkidesse, mõjude hindamist ning kasutatud allikaid.

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Punktiga 1 kinnitatakse noortevaldkonna arengukava 2021–2035.

Punkti 2 kohaselt avaldab Haridus- ja Teadusministeerium punktis 1 nimetatud dokumendi

ministeeriumi kodulehel.

3. Protokollilise otsuse mõjud

Arengukava elluviimisega luuakse võimalused ja tingimused noore avarateks

arenguvõimalusteks, turvatundeks ja toeks, mis loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Mõjude analüüs valdkondade kaupa on esitatud arengukava lisas 5.

4

4. Protokollilise otsuse rakendamise kulud

Arengukava rahastatakse riigieelarvest ja EL 2021–2027 rahastamisperioodi

struktuurivahenditest.

5. Protokollilise otsuse jõustumine

Protokolliline otsus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade

Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Noorteorganisatsioon ELO, YFU Eesti,

Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Eesti Väitlusselts, Eesti

Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Teadushuvihariduse Liit,

Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti Koolispordi Liit, Eesti

Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti

Noorsootöö Keskus, SA Archimedes Noorteagentuur ja Õiguskantsleri Kantselei.

Mailis Reps

haridus- ja teadusminister

EELNÕU

21.04.2020

PROTOKOLLILINE OTSUS

Tallinn, Toompea aprill 2020

„Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ kinnitamine

Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,

aruandluse, hindamise ja muutmise kord“:

1. Kinnitada „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“.

2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi

veebilehel.

Jüri Ratas

peaminister Taimar Peterkop

riigisekretär

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Riigikantselei

23.04.2020 nr 8-1/20/1766

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise

otsuse „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu. Eelnõu ja

seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis

nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mailis Reps

minister

Lisad:

1. VV protokolli märgitav otsus.pdf

2. Noortevaldkonna arengukava 2021-2035.pdf

3. Seletuskiri.pdf

4. Arengukava lisad.pdf

2 (2)

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti

Üliõpilaskondade Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Noorteorganisatsioon ELO,

YFU Eesti, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Eesti

Väitlusselts, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti

Teadushuvihariduse Liit, Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti Koolispordi

Liit, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti

Noorsootöö Keskus, SA Archimedes Noorteagentuur ja Õiguskantsleri Kantselei.

Gerttu Aavik

735 0124

[email protected]