Siseministeeriumi kooskõlastus „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ kinnitamisele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr. Mailis Reps

Haridus- ja Teadusministeerium

Teie: 23.04.2020 nr HTM/20-0476/-1K

Meie: 02.06.2020 nr 1-7/118-2

Siseministeeriumi kooskõlastus

„Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“

kinnitamisele

Lugupeetud minister

Siseministeerium toetab ja peab vajalikuks noortevaldkonna arengukavas välja toodud

eesmärke. Tunnustame, et eelnõus on väga hästi kirjeldatud noorte võimalused

eneseväljenduseks ning arvamuse avaldamiseks, mis on ka kodanikuaktiivsuse aluseks.

Kooskõlastame noortevaldkonna arengukava alljärgnevate ettepanekutega:

1. Arengukavas välja toodud tegevused on väga üldised (võimestame, parendame,

suurendame jne) ning pole seotud konkreetsete tegijate või näidetega. Arvestades, et

tegemist on dokumendiga, mis määrab edasised tegevused aastani 2035, võiksid

väljatoodud arenguhüpped olla julgemad ja ambitsioonikamad.

2. Arengukavas jääb puudu noortepoliitika seos teiste valdkondadega peale noorsootöö,

näiteks lastekaitse, korrakaitse, formaalharidusega, mis samuti mõjutavad oma

tegevusega igapäevaselt noorte arengut. Käsitlemata on jäänud ka noorte roll

kogukonna- ja pereliikmena ning nende rollide mõju noortele. Palume arengukava

eesmärkides selgemalt välja tuua seosed teiste valdkondadega, muuhulgas ka

koosmõju universaalse ennetuse põhimõtete ja haridusvaldkonna arengukavaga

(sh koolivõrkudes tehtava ennetustööga). Strateegiline suund nr 3 käsitleb muuhulgas

ka noorsootöötajate pädevusi, kirjeldatakse kõrghariduse kättesaadavust, kuid

käsitlemata on jäänud hariduse kvaliteedi ja noorsootöötajate pädevuste ja oskustega

seonduv.

3. Noortevaldkonna üheks suurimaks väljakutseks on hariduse ja huvitegevuse

ühildamine. Arengukava eesmärgina võiks ära kirjeldada, et kool on noorte jaoks

enamat kui õppetöö läbiviimise koht ning seda nähakse laialdasemalt ka kooliväliste

tegevuste kohana. Koolis käimine ja kooliväliseid positiivseid arenguvõimalusi

pakkuvad tegevused peavad olema omavahel rohkem ühildatud. Trennides ja

huviringides osalemine, noortekeskustes toimuv, vabatahtlik tegevus jne peab jätma

positiivse jälje kooli õppetööle ja seda peab kool julgustama ja tunnustama. Samuti peab

huvitegevuses osalemine süsteemselt parandama ja toetama koolis käimist ja õppetöös

osalemist. Samas arengukavas on ainult üksikud viited üldharidussüsteemile või

koolile kui noorte kogukonnale. Soovime noortevaldkonna arengukavas näha

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

rohkem seoseid kooli ja õppetööga ning eesmärgina seda, et õppetöö ja

huviharidus ning muud noortele suunatud tegevused oleksid omavahel kooskõlas

ja toetaksid noorte arengut koosmõjus. Rõhutama peaks vabatahtliku töö käigus

saadud töökogemuste ja praktiliste oskuste tõsisemat arvestamist kõrgkooli või tööle

kandideerimisel. Teeme ettepaneku näha väljatöötatava(te)s programmi(de)s ette

vabatahtliku tegevuse käigus saadud kogemuste (nt projektijuhtimine) parema

arvestamise kõrgkooli astumisel või tööturule sisenemisel ning

Kogukonnapraktika või muu laadse programmiga jätkamise.

4. Sarnaselt eelnevale punktile on puudu seosed pere ja lähedaste, samuti ka sõprade ja

kogukonna rolliga. Tegemist gruppidega, kes noorte arengut mõjutavad ja suunavad.

Ilma perekonna ja kogukonna teadliku suunamiseta ei ole võimalik noorte arengut

täielikult toetada ning palju suured eesmärgid, mis dokumendis on seatud, jäävad

saavutamata. Ettepanek on viidata perekonna ja kogukonna (sh eakaaslaste)

olulisele rollile, lisada eraldiseisvad eesmärgid ja tegevused, kuidas

noortevaldkonna arendamisse kaasatakse rohkem perekonda ja kogukonda.

5. Samuti palume arengukava ühe eesmärgina ära märkida, et noortele on vajalik tagada

ka ettevalmistus ja tugi iseseisvumiseks ning pere loomiseks. Lapsevanematele ja

peredele, kellest sõltub noorte tulevik kõige enam, tuleb samuti tagada vajalik tugi ja

vanemlike oskuste arendamise võimalused, et nad saaksid pakkuda noortele turvalist

ning head keskkonda kasvamiseks ja arenguks.

6. Palume täiendada peatüki „Strateegilised eesmärgid, tegevussuunad, tegevused“

alapunkti 4 ning siduda noorte elukvaliteedi arendamisega ka eesmärk kasvatada

noorte ohuteadlikkust ning vähendada riskikäitumist. Selle tegevusega on seotud

Eestis väga palju ameteid ja organisatsioone, kes igapäevaselt panustavad sellesse, et

meie lapsed ja noored oskaksid märgata ohte, neid vältida ja vajadusel ka nendega

hakkama saada. Nii näiteks on päästeala noortering sagedasti piirkonnas ainuke

omataoline noortele suunatud huvitegevus, mille käigus tutvustatakse erinevaid

ohutusega seotud teemasid. Samuti kuuendikele suunatud KEAT loengud koolides ja

laager, kusjuures KEAT laagris osalevad suuresti just need lapsed, kellele muud

laagrivõimalust suvel polegi või kelle olemuses võib avalduda teatud riskeerivat

käitumist (ehk siis taas kaasatuse/tõrjutuse teema). Lisaks on Päästeameti ennetustöö

osakonnas olemas nõunik, kes tegeleb just Ida-Virumaa noorte suunal, et vähendada

elukohast tulenevat ebavõrdsust päästeala tegevustes kaasa lüüa.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Riina Trofimova

[email protected]