Üldkäskkiri

„Riigivara haldamise ja arvestamise kord“ lisa

Lisa 1 Mitteinventeeritavate varade liigid

Mitteinventeeritavate varade liigid, mille üle peetakse arvestust on:

1. binoklid;

2. metalliotsijad;

3. projektorid;

4. turvakohvrid (nt Peli);

5. digimeerikulugejad;

6. sõiduki sundpeatamise vahendid;

7. käsi GPS-d;

8. laserkaugusmõõtjad;

9. espressomasinad;

10. seifid;

11. vormikaamerate dokid;

12. piirikontrolli seadmed (sh dokumendikontrolli seadmed, USB mikroskoobid,

valgustusega mikroskoopluubid);

13. kriminalisti sündmuskoha kohver;

14. telgid, varikatused;

15. SAR varustus (päästenukud, simulaatorid);

16. muu SAR varustus. Volitatud isik lisab info e-AK-sse, DHS-i või edastab e-kirja teel

varade grupi teenistujale, kui on vaja arvele võtta;

17. päästeseadmed (sh defibrillaatorid) ja -varustus;

18. mõõtevahendid (sh tollipulgad, mõõdulindid);

19. jõusaali inventar;

20. seikluskaamerad/kiivrikaamerad;

21. kühvelraamid/päästeraamid;

22. teenistuskoertega seotud vara (sh GPS-d, koerakuudid, rakmed, eririietus);

23. kuivatuskapid;

24. tööstuslikud köögiseadmed;

25. pumbad (veepump, pilsipump jne);

26. lasumõõtjad;

27. välisabina (sh välisvahenditest) saadud vara, millele üleandja seab arvestust pidamise

kohustuse (tulenevalt lepingust vms). Vara võetakse arvele vaid juhul, kui volitatud isik

on lisanud e-AK-sse, DHS-i või edastanud e-kirja teel varade grupi teenistujale viite

arvestuse pidamise kohustusest.

1

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori üldkäskkirja

23.07.2024 nr 1.1-1/73

„Riigivara haldamise ja arvestamise korra kinnitamine“ lisa

RIIGIVARA HALDAMISE JA ARVESTAMISE KORD

1 Üldsätted

1.1 Riigivara haldamise ja arvestamise kord (edaspidi kord) reguleerib Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) riigivara (edaspidi vara) kasutamiseks andmist,

üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja hävitamist PPA-s.

1.2 PPA valduses oleva vara kasutamisel ja käsutamisel juhindutakse riigivaraseadusest

(edaspidi RVS), Siseministeeriumi (edaspidi SiM) valitsemisala raamatupidamise sise-

eeskirjast, Siseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise korrast, peadirektori

käskkirjaga kinnitatud lepingute menetlemise korrast ja teistest riigivara arvestust

käsitletavatest õigusaktidest.

1.3 Vara võõrandamisel merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingute le

lähtutakse korrast võttes arvesse peadirektori käskkirjaga kinnitatud merepääste- ja

ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele PPA vara võõrandamise,

merepäästetehnika remondi- ja hoolduskulude hüvitamise ning tegevustoetuste

määramise korras toodud erisusi.

1.4 Sõiduki käsutamisel juhindutakse korrast võttes arvesse peadirektori käskkirjaga

kinnitatud PPA maismaasõidukite kasutamise korras toodud erisusi.

1.5 Koerte käsutamisel juhindutakse korrast võttes arvesse peadirektori käskkirjaga

kinnitatud PPA koerateenistuse rakendamise korras toodud erisusi.

1.6 Relvade, relvaosade ja laskemoona käsutamisel juhindutakse korrast võttes arvesse

peadirektori käskkirjaga kinnitatud PPA relvastuse korras toodud erisusi.

1.7 Äravõetud esemete (sh arestitud ja konfiskeeritud vara, asitõendid) käsutamise l

juhindutakse korrast võttes arvesse peadirektori käskkirjaga kinnitatud asitõendite, teiste

äravõetud esemete ja konfiskeeritud vara käitlemise korras toodud erisusi.

1.8 PPA valduses oleva vara haldamist korraldab logistikabüroo haldustalitus.

1.9 Kõik korras toodud maksumused on käibemaksuta.

1.10 Allkirjaks loetakse lisaks digitaalsele või paberil antud allkirjale vastava dokumendi

menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus,

kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat

ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.

1.11 Vara arvelevõtmise, üleandmise, võõrandamise ja mahakandmisega seotud toiminguid

teostab või korraldab riigi andmekogudes vajadusel logistikabüroo teenistuja, kes

vastutab vajalike muudatuste tegemise eest vastavas registris.

1.12 Enne vara kasutusse andmist, üleandmist, võõrandamist või mahakandmist, mille

käsutamise otsustab SiM, selgitab planeeriv teenuse omanik välja, kas vara on vajalik

SiM-le, volitatud asutusele või teistele riigivara valitsejatele.

2

1.13 Riigisaladusega seotud varade arvestusega, kasutamiseks andmise, üleandmise,

võõrandamise, kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamisega seotud erisused

reguleeritakse eraldi korraga.

2 Mõisted

2.1 Kasulik eluiga – on periood, mille jooksul vara tõenäoliselt kasutatakse. Eeldatava

kasuliku eluea määrad aastates on sätestatud SiM valitsemisala raamatupidamise sise-

eeskirjas.

2.2 Kulutunnus - kodeeritud tunnus, mida kasutatakse eelarvestamisel, raamatupidamise

arvestuses ja -aruandluses. Kulutunnused on eelarveüksus, eelarve liik, eelarve konto,

tegevusala, ressurss/kulukoht, kuluüksus, projekt ja toetusekood.

2.3 Lennusalga hooldusorganisatsiooni käsiraamat – protseduuride kogum, mida järgides

vastab lennusalk oma tegevusega lennunduses kehtivatele regulatsioonidele.

2.4 Mitteinventeeritav vara - vara, mille maksumus on alla 1 000 euro ja kasutusiga pikem

kui 1 aasta, mis ei ole väheväärtuslik vara ning mille üle teenuse omaniku põhjendatud

soovil peetakse arvestust, kuid seda ei inventeerita korraliselt aastainventuuri käigus.

2.5 Olemikontroll – lihtsustatud varade olemasolu kontroll, mis teostatakse vastavalt

vajadusele varaarvestuse infosüsteemi väljavõtte alusel.

2.6 Piirkond – prefektuur ja vastavas prefektuuri tööpiirkonnas paiknevad teised PPA

struktuuriüksused:

2.6.1 Põhja piirkond – Põhja prefektuur ja Põhja prefektuuri tööpiirkonnas paiknevad teised

PPA struktuuriüksused;

2.6.2 Lõuna piirkond – Lõuna prefektuur ja Lõuna prefektuuri tööpiirkonnas paiknevad

teised PPA struktuuriüksused;

2.6.3 Ida piirkond – Ida prefektuur ja Ida prefektuuri tööpiirkonnas paiknevad teised PPA

struktuuriüksused;

2.6.4 Lääne piirkond – Lääne prefektuur ja Lääne prefektuuri tööpiirkonnas paiknevad

teised PPA struktuuriüksused;

2.7 Põhivara – vara või selle eluiga pikendav hooldus, mille maksumus on alates 10 000

eurot ja kasutusiga pikem kui 1 aasta.

2.8 Teenistuja – PPA töötaja või ametnik.

2.9 Teenuse omanik – planeeriva teenuse (teenus, kelle vastutada on ressursikomplek ti

aastakulu, arvu ja komplekti kuuluvate materjalide soetuse planeerimine talle eraldatud

kululae piires) omanik või kasusaava teenuse omanik (kelle teenuse protsesside

osutamiseks ressurssi enim vajatakse).

2.10 Vara eest vastutav isik – teenistuja, kes korraldab tema vastutusele antud vara otstarbeka

kasutamise. Vara võib olla tema ainukasutuses kui ka ühiskasutuses.

2.11 Vara kasutaja – teenistuja, kes vahetult kasutab vara teenistusülesannete täitmiseks.

2.12 Vara käsutamine – vara kasutusse andmine, üleandmine, võõrandamine, kõlbmatuks

tunnistamine, mahakandmine või hävitamine.

2.13 Varade grupi teenistuja – Logistikabüroo haldustalituse varade grupi PPA varadega

tegelev teenistuja.

3

2.14 Väheväärtuslik vara – vara, mille maksumus on 1 000 eurot kuni 9 999,99 eurot ja

kasutusiga pikem kui 1 aasta, ning punktis 5.2.2 loetletud varad, mille üle peetakse

arvestust olenemata maksumusest.

2.15 Ühiskasutuses olev vara – kahe või enama teenistuja teenistusülesannete täitmiseks

kasutusel olev vara, kus vara eest vastutav ja tegelik kasutaja võivad olla erinevad isikud.

2.16 Sihtotstarbelise kasutamise periood – toetuse andmise tingimuste õigusaktis või

toetuslepingus sätestatud periood, mille jooksul tuleb välisvahenditest soetatud seadmeid,

varustust, taristut ja süsteeme minimaalselt kasutada sihipäraselt. Sihtotstarbelise

kasutamise periood algab pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

3 Vara üle arvestuse pidamise infosüsteemid

3.1 Põhivara (sh kasutusele võetud konfiskeeritud vara) üle peetakse arvestust paralleelse lt

SAP-s, TIIU-s ja Relvlogis (relvad ja relvaosad).

3.2 Väheväärtusliku vara (sh kasutusele võetud konfiskeeritud vara) üle peetakse arvestust

TIIU-s (v.a relvad ja relvaosad) või Relvlogis (relvad ja relvaosad).

3.3 Mitteinventeeritava vara (sh kasutusele võetud konfiskeeritud vara) üle peetakse arvestust

TIIU-s.

3.4 Konfiskeeritud vara üle, mille osas puudub kasutusotsus PPA-s, peetakse arvestust

Relvlogis.

3.5 Kord reguleerib vara arvestuse pidamist SAP-s ja TIIU-s.

4 Vara asutusesisene kasutamine

4.1 Vara antakse teenistusülesannete täitmiseks teenistuja ainu- või ühiskasutusse .

Ühiskasutuses oleva vara eest vastutav isik võib lisada TIIU-s ühiskasutuses olevale

varale selle tegeliku kasutaja.

4.2 Vara esmasel arvele võtmisel märgib teenuse omanik või volitatud isik e-arvekeskuses

(edaspidi e-AK), dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) või edastab e-kirja teel

varade grupi teenitujale vara eest vastutaja. Varade grupi teenistuja võtab vara arvele ja

koostab TIIU-s vara vastutajale kasutusse (ainu- või ühiskasutusse) andmise akti ning

edastab selle teenistujale kinnitamiseks. Vara läheb teenistuja vastutusele pärast akti

kinnitamist TIIU-s.

4.3 Kui teenistuja ei vaja enam tema kasutusse antud vara teenistusülesannete täitmiseks või

lahkub teenistusest, tuleb vara tagastada vahetule juhile, varade grupi teenistujale või

vastava piirkonna logistikabüroo majandustalituse varadega tegelevale teenistuja le

(edaspidi majandustalituse teenistuja). Kui vara tagastatakse vahetule juhile, siis peab juht

teavitama sellest oma piirkonna varadega tegelevat majandustalituse teenistujat, kes teeb

TIIU-s kande vastutaja muudatuse kohta.

4.4 Vara liikumise ühelt vastutajalt teisele korraldab Põhja piirkonnas varade grupi teenistuja,

Ida, Lõuna ja Lääne piirkonnas vastavat piirkonda teenindav varadega tegelev

majandustalituse teenistuja.

4.5 Vara kasutusse võtmisel peab teenistuja veenduma, et see on töökorras. Teenistuja peab

vara peale kasutamist tagastama samas seisukorras, arvestades selle tavapärasest

kasutamisest tekkinud kulumist.

4

4.6 Planeeriva teenuse omanikul on igal ajal õigus nõuda vara tagastamist, eelkõige juhul,

kui peaks ilmnema vara mittesihipärane kasutamine.

4.7 Vara asutusest välja viimisel peab teenistuja tagama, et vara ei ole kolmandatele isikute le

kättesaadav.

4.8 Iga teenistuja on kohustatud tema kasutuses olevat vara:

4.8.1 kasutama heaperemehelikult, eesmärgipäraselt, otstarbekalt ja seaduslikult;

4.8.2 tegutsema parimal viisil, et tagada vara säilimine;

4.8.3 järgima vara kasutamise eeskirju ja juhendeid.

4.9 Varale kahju tekkimisel, vara hävinemisel või kadumisel kohustub teenistuja koheselt

teavitama sellest oma vahetut juhti või vara eest vastutavat isikut (kui ta ei ole ise vara

eest vastutav isik), kes informeerib haldustalituse juhti. Haldustalituse juht teavitab

vajadusel sisekontrollibürood, kui tema hinnangul on vaja alustada menetlust kahju

tekkimise põhjuste väljaselgitamise osas.

5 Vara arvele võtmine

5.1 Põhivara arvele võtmine

5.1.1 Põhivarade üle peetakse arvestust SiM-i valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja

kohaselt.

5.1.2 Põhivara võetakse arvele:

5.1.2.1 soetamise lepingu, ostuarve ja/või üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi ÜVA)

alusel;

5.1.2.2 komisjoni otsuse alusel.

5.1.3 Volitatud isik lisab e-AK-s või DHS-s põhivara arvelevõtmiseks (lisaks

kulutunnustele):

5.1.3.1 nimetuse, millega vara arvele võetakse;

5.1.3.2 kasuliku eluea;

5.1.3.3 kasutusele võtmise alguskuupäeva;

5.1.3.4 amortisatsiooni ressursikoodi;

5.1.3.5 välisvahenditest soetatud varale sihtotstarbelise kasutamise perioodi.

5.1.4 Põhivara arvelevõtmise alusdokumendi töövoog suunatakse läbi e-AK või DHS-i vara

arvlevõtmiseks varade grupi teenistujale.

5.1.5 Varade grupi teenistuja edastab e-AK või DHS-i kaudu põhivara arvelevõtmiseks

vajalikud andmed Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK). RTK avab SAP-s

põhivara kaardi, mille number on põhivara inventarinumber.

5.1.6 Varade grupi teenistuja võtab põhivara TIIU-s arvele sama SAP-i poolt genereeritud

inventarinumbriga (lisades vara asukoha jm vajalikud andmed) ja koostab TIIU-s vara

kasutusse andmise akti.

5.1.7 Põhivara etapiviisilisel arvelevõtmisel (ehitused, piiriehitus, tarkvara arendused jms)

võetakse põhivara SAP-s ja TIIU-s arvele lõpetamata varana. Lõpetamata vara võetakse

arvele lepingu, ostuarve ja/või ÜVA alusel. Volitatud isik lisab

e-AK-s või DHS-s lisaks kulutunnustele info, milliste etapiviisilis(t)e soetus(t)ega on

tegemist ning töövoog suunatakse RTK-sse. RTK võtab lõpetamata vara SAP-s arvele

ning seejärel võtab varade grupi teenistuja lõpetamata vara arvele TIIU-s sama SAP-i

poolt genereeritud inventarinumbriga.

5

5.1.8 Pärast punktis 5.1.7 loetletud tegevusi, võetakse põhivara SAP-s ja TIIU-s arvele

lõpetatud varana ning suletakse tegevused lõpetamata varaga. Selleks koostab volitatud

isik lõpetamata vara arvelevõtmise akti, kuhu märgib muuhulgas põhivara:

5.1.8.1 kasuliku eluea;

5.1.8.2 kasutusele võtmise alguskuupäeva;

5.1.8.3 amortisatsiooni ressursikoodi;

5.1.8.4 välisvahenditest soetatud varale sihtotstarbelise kasutamise perioodi;

5.1.8.5 loetelu arvetest, millest lõpetatud põhivara koosneb.

5.1.9 Masinate ja seadmete, sh transpordivahendite varuosa kasutuselevõtmist arvestatakse

põhivarana, kui selle maksumus on 10 000 eurot või rohkem ning selle kasutusele

võtmisega kaasneb remonditud põhivara objekti eluea pikenemine vähemalt ühe

aasta võrra.

5.1.10 Jooksvad hooldustööd, mis tõstavad vara väärtust, tootlustaset või kvaliteeti ja

pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning mille

parenduste maksumus on 10 000 eurot või rohkem, võetakse ostuarve või akti alusel

arvele. Vara eest vastutav isik kohustub vana asendatava hooldustöö osas tegema

kirjalikku taasesitamist võimaldava l viisil või DHS-i kaudu varade grupi teenistuja le

ettepaneku selle arvestusest väljakandmiseks, mille alusel tehakse SAP-st ja TIIU-st

vara väljaarvamine.

5.1.11 Põhivara väärtuse vähenemise korral viiakse läbi allahindlus. Allahind luse

läbiviimiseks teeb ettepaneku vara eest vastutav isik. Peadirektori asetäitja varade

käskkirjaga selleks moodustatud komisjon hindab vara alla, mis vormistatakse

allahindlusaktil.

5.1.12 Põhivara registreerimise muudes registrites (sh riigivara andmekogudes) korraldavad

logistikabüroo teenistujad, kelle ametijuhendis on vastavad teenistuskohustused ning

kes vastutavad vajalike muudatuste tegemiste eest nendes registrites.

5.2 Väheväärtusliku vara arvele võtmine

5.2.1 Väheväärtuslik vara kantakse soetamisel koheselt kuluks ning selle raamatupidamis lik

jääkväärtus on 0 eurot. Väheväärtusliku vara üle peetakse TIIU-s koguselist ja

summalist bilansivälist arvestust liikide ja vara eest vastutavate isikute ja asukohtade

järgi.

5.2.2 Olenemata maksumusest peetakse arvestust järgmise väheväärtusliku vara üle:

5.2.2.1 riiklikes registrites arvel olevad varad (sh rajatised ja hooned, sõidukid);

5.2.2.2 alkomeetrid/indikaatorvahendid;

5.2.2.3 kiirusmõõturid;

5.2.2.4 mobiiltelefonid;

5.2.2.5 teenistuskoerad;

5.2.2.6 generaatorid;

5.2.2.7 käivitusabid;

5.2.2.8 vormikaamerad;

5.2.2.9 välised kõvakettad, NAS seadmed, krüptopulgad ehk autentimisseadmed;

5.2.2.10 arvutid;

5.2.2.11 printerid;

5.2.2.12 skännerid;

6

5.2.2.13 monitorid/ekraanid;

5.2.2.14 fotoaparaadid (sh objektiivid, välklambid);

5.2.2.15 videokaamerad (v.a valvekaamerad);

5.2.2.16 droonid;

5.2.2.17 jalgrattad, tõukerattad;

5.2.2.18 tahvelarvutid.

5.2.3 Väheväärtuslik vara võetakse arvele:

5.2.3.1 soetamise lepingu, ostuarve ja/või ÜVA alusel;

5.2.3.2 komisjoni otsuse alusel.

5.2.4 Väheväärtuslik vara võetakse arvele punktis 5.2.3 nimetatud dokumendil toodud

maksumuse alusel. Väheväärtusliku vara võtab arvele varade grupi teenistuja.

5.2.5 Volitatud isik lisab e-AK-s või DHS-s väheväärtusliku vara arvelevõtmiseks (lisaks

kulutunnustele) vähemalt järgmised andmed :

5.2.5.1 nimetuse, millega vara arvele võetakse;

5.2.5.2 välisvahenditest soetatud varale sihtotstarbelise kasutamise perioodi.

5.2.6 Väheväärtusliku vara arvelevõtmise alusdokumendi töövoog suunatakse läbi e-AK või

DHS-i vara arvelevõtmiseks varade grupi teenistujale.

5.3 Mitteinventeeritav vara arvele võtmine

5.3.1 Mitteinventeeritavate varade liigid, mille üle arvestust peetakse, on loetletud korra

Lisas 1.

5.3.2 Mitteinventeeritav vara võetakse TIIU-s arvele vara soetamise lepingu, arve ja/või

ÜVA, komisjoni otsuse või varade grupi teenistujale kirjalikku taasesitamis t

võimaldaval viisil saadetud taotluse alusel.

5.3.3 Mitteinventeeritav vara võetakse varade grupi teenistuja poolt arvele punktis 5.3.2

nimetatud dokumendil toodud maksumuse või hariliku väärtuse alusel. Kui

mitteinventeeritava vara soetusaeg ei ole teada, võetakse vara arvele dokumendi

edastamise kuupäevaga ja kommentaari märgitakse, et soetusaeg teadmata.

5.3.4 Volitatud isik lisab e-AK-s, DHS-s või varade grupi teenistujale kirjalikku taasesitamis t

võimaldaval viisil saadetud taotluses mitteinventeeritava vara arvelevõtmiseks (lisaks

kulutunnustele):

5.3.4.1 nimetuse, millega vara arvele võetakse;

5.3.4.2 välisvahenditest soetatud varale sihtotstarbelise kasutamise perioodi.

5.3.5 Mitteinventeeritava vara arvelevõtmise alusdokumendi töövoog suunatakse vara

arvelevõtmiseks varade grupi teenistujale. Varade grupi teenistuja lisab võimaluse l

mitteinventeeritava vara arvelevõtmisel TIIU-sse planeeriva teenuse.

5.3.6 Mitteinventeeritava vara osas üldjuhul inventuuri läbi ei viida, vaid teostatakse vastavalt

vajadusele olemikontrolle. Olemikontrolli sageduse ja vajaduse otsustab ja korraldab

planeeriva teenuse omanik.

5.3.7 Olemikontrolliks võtab planeeriva teenuse omanik või vara eest vastutav isik TIIU-st

väljavõtte, mille alusel kontrollib varade olemasolu.

5.4 Konfikseeritud vara arvele võtmine

5.4.1 Konfiskeeritud vara, mis ei ole põhivara, väheväärtuslik vara või mitteinventeer itav

vara, võetakse komisjoni otsuse alusel TIIU-s arvele mitteinventeeritava varana ja

kantakse koheselt arvestusest välja.

7

6 Vara märgistamine

6.1 Igale olemasolevale ja lisanduvale varale, mille üle peetakse arvestust, kleebitakse TIIU-

st/SAP-st genereeritud unikaalse inventarinumbriga kleebis (inventari kleebis).

6.2 Vara, millele ei ole võimalik paigaldada unikaalset inventarinumbrit (immateriaa lne

põhivara, maa, ehitised, sõidukid, relvad jms) identifitseeritakse muude tunnuste alusel

(nt riiklike registrinumbritega, seerianumbritega, tootekoodidega vms).

6.3 Põhi- ja väheväärtuslikule varale kleebitakse alati valgel põhjal musta värviga inventa r i

kleebis. Mitteinventeeritavale varale kleebitakse värvilisel põhjal kleebis.

6.4 Loetava inventari kleebise olemasolu eest vastutab varade eest vastutav isik. Inventar i

kleebise väljastab üldjuhul varade grupi teenistuja, konfiskeeritud vara kasutusele

võtmisel hoidlate grupi teenistuja, v.a Ida, Lõuna ja Lääne piirkonnas, kus kleebise

väljastab vajadusel vastava piirkonna varadega tegelev majandustalituse teenistuja.

7 Vara üleandmine

7.1 Vara üleandmine on riigivara valitsejate vahel või SiM-i valitsemisala piires vara tasuta

üleandmine.

7.2 Mittevajaliku vallasasja üleandmiseks esitatakse põhjendatud taotlus läbi DHS- i

haldustalituse juhile.

7.3 Taotluse kooskõlastab DHS-s planeeriva teenuse omanik. Kui teenuse omanik taotlust ei

kooskõlasta, siis edastab ta taotlejale selle kohta põhjendatud vastuse.

7.4 Vallasasi, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, antakse üle PPA logistikabüroo juhi

kirjaliku korralduse või kokkuleppe alusel, milles määratakse üleandmise tingimused, sh

teenistuja, kes vara üle annab.

7.5 Vallasasja, mille harilik väärtus on 30 000 eurot ja rohkem, üleandmiseks teisele riigivara

valitsejale või valitsemisala piires edastab varade grupi teenistuja SiM-i põhjendatud

taotluse, mille allkirjastab logistikabüroo juht. Taotluses peavad olema toodud vähemalt

järgmised vara andmed:

7.5.1 nimetus;

7.5.2 inventari number;

7.5.3 soetusmaksumus;

7.5.4 soetussaeg;

7.5.5 raamatupidamislik jääkväärtus.

7.6 Vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot ja rohkem, antakse teisele riigivara

valitsejale üle valitseja ja SiM-i kokkuleppe alusel ning SiM-i valitsemisala piires SiM-i

otsuse alusel.

7.7 Kinnisasja või piiratud asjaõiguse valitsemine antakse teisele riigivara valitsejale üle

nende omavahelisel kokkuleppel. Üleandmise korraldab teenuse omanik.

7.8 Vara üleandmisel koostab üleandja kirjaliku ÜVA, kuhu märgitakse vähemalt järgmised

vara andmed:

7.8.1 nimetus;

7.8.2 inventari number;

7.8.3 soetusmaksumus;

7.8.4 soetusaeg;

8

7.8.5 raamatupidamislik jääkväärtus;

7.8.6 üleandja ja vastuvõtja;

7.8.7 üleandmise kuupäev.

7.9 Vara üleandmisel PPA-le võtab vara vastu ja allkirjastab ÜVA vastavat vara planeeriva

teenuse omanik või tema poolt määratud isik.

7.10 Vara üleandja või vastuvõtja kohustub 5 tööpäeva jooksul pärast vara üleandmist või

vastuvõtmist edastama üleandja ja vastuvõtja allkirjastatud ÜVA varade grupi

teenistujale. Põhivara ÜVA edastab varade grupi teenistuja läbi DHS-i RTK-le.

7.11 Vara üleandmise dokumentatsioon peab sisaldama:

7.11.1 põhjendatud taotlust;

7.11.2 kirjalikku otsust või kokkulepet;

7.11.3 ÜVA.

8 Vara kasutusse andmine ja kasutamiseks võtmine

8.1 Üldjuhul ühe riigivara valitseja vara teisele riigivara valitsejale kasutamiseks ei anta, vaid

pigem otsustatakse vara valitsemise üleandmine ühelt riigivara valitsejalt teisele.

8.2 Riigivara valitsejate vahel kinnis- või vallasasja osaliselt või ajutiselt kasutusse andmise

või kasutamiseks võtmise korral vormistatakse vara kasutamise kokkulepe, milles

nähakse ette vara kasutamise tingimused ja kulude kandmise kord.

8.3 Kinnisasja kasutamise kokkulepe kannab kasutusse andja riigi kinnisvararegistrisse.

8.4 Vara osas, mille kasutamiseks andmise otsustab SiM, esitab PPA SiM-le vara

kasutamiseks andmise taotluse. Taotluse allkirjastab logistikabüroo juht.

8.5 Vallasasja kasutusse andmine ja kasutamiseks võtmine SiM-i valitsemisala piires

8.5.1 Vallasasja kasutusse andmine ja kasutamiseks võtmine SiM-i valitsemisala piires

toimub volitatud asutuste omavahelisel kokkuleppel, milles kajastatakse kasutamiseks

andmise aeg, kulude jaotamise kord ja muud asjaolud, mis tagavad vara majandusliku

säilimise ning otstarbeka ja sihipärase kasutamise.

8.5.2 Vallasasja kasutusse andmisel või kasutusse võtmisel edastatakse haldustalituse juhile

või haldustalituse juhi poolt läbi DHS-i põhjendatud taotlus. Taotluse kooskõlastab

planeeriva teenuse omanik, kui ta ei ole taotluse esitaja.

8.5.3 Taotluse esitamise ja vara füüsilise üleandmise korraldab planeeriva teenuse omanik või

vara eest vastutav isik.

8.5.4 Vallasasja kasutusse andmine otsustatakse logistikabüroo juhi kirjaliku korralduse

alusel. Korraldusega määratakse teenistuja, kes vara üle annab.

8.5.5 Vara kasutusse andmisel või kasutusse võtmise kokkuleppe allkirjastaja on määratud

lepingute menetlemise korras.

8.5.6 Vara üleandmisel koostab üleandja kirjaliku ÜVA, kuhu märgitakse vähemalt järgmised

vara andmed:

8.5.6.1 nimetus;

8.5.6.2 inventari number;

8.5.6.3 soetusmaksumus;

8.5.6.4 soetusaeg;

8.5.6.5 raamatupidamislik jääkväärtus;

8.5.6.6 üleandja ja vastuvõtja;

9

8.5.6.7 üleandmise kuupäev.

8.5.7 Vara üleandja või vastuvõtja kohustub 5 tööpäeva jooksul pärast vara üleandmist või

vastuvõtmist edastama allkirjastatud ÜVA varade grupi teenistujale.

8.5.8 PPA-s jääb kasutusse antud vara vastutava isiku arvele, kes seirab punktis 8.5.1

kokkuleppes kehtestatud tingimuste täitmist, sh vara tagastamise tähtajast

kinnipidamist.

9 Põhi- ja väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja

hävitamine

9.1 Vara eest vastutav isik esitab läbi DHS-i põhjendatud taotluse vara kõlbmatuks

tunnistamiseks ja mahakandmiseks. Taotlus esitatakse järgmiselt:

9.1.1 PPA põhivara korral haldustalituse juhile;

9.1.2 Põhja piirkonna väheväärtusliku vara korral haldustalituse juhile;

9.1.3 Lõuna piirkonna väheväärtusliku vara korral Lõuna majandustalituse juhile;

9.1.4 Ida piirkonna väheväärtusliku vara korral Ida majandustalituse juhile;

9.1.5 Lääne piirkonna väheväärtusliku vara korral Lääne majandustalituse juhile.

9.2 Taotluses tuleb välja tuua vara:

9.2.1 nimetus;

9.2.2 inventarinumber;

9.2.3 soetusaeg;

9.2.4 soetusmaksumus;

9.2.5 põhivara korral jääkväärtus;

9.2.6 võimalusel seerianumber ja/või tehasetähis ;

9.2.7 mahakandmise põhjus;

9.2.8 mahakantud varale järgnevad tegevused (hävitada, jätta varuosadeks, kasutada

õppevahendiks vms), v.a kui vara on kadunud või hävinud.

9.3 Vara, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem, võib tunnistada kõlbmatuks

SiM-i otsusega. Varade grupi teenistuja koostab läbi DHS-i SiM-le vara mahakandmiseks

taotluse, mille allkirjastab logistikabüroo juht. SiM-i mahakandmise otsuse alusel kannab

varade grupi teenistuja vara TIIU-st välja ja edastab otsuse läbi DHS-i RTK-le vara SAP-

st mahakandmiseks.

9.4 Põhivara, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, ja väheväärtusliku vara võib

tunnistada kõlbmatuks ja maha kanda PPA komisjoni otsusega. Põhivara kõlbmatuks

tunnistamise otsuse kinnitab logistikabüroo juht. Vara kõlbmatuks tunnistamiseks ja

mahakandmiseks moodustatakse komisjonid järgmiste varaliikide osas:

9.4.1 PPA põhivara ja Põhja piirkonna väheväärtuslik vara;

9.4.2 Lõuna piirkonna väheväärtuslik vara;

9.4.3 Ida piirkonna väheväärtuslik vara;

9.4.4 Lääne piirkonna väheväärtuslik vara;

9.5 Punktis 9.4 toodud komisjonid ei tunnista kõlbmatuks ja kanna maha relvade, relvaosade

ja laskemoona ning riigisaladusega seotud varasid. Nendele varaliikidele moodustatakse

eraldi komisjonid.

9.6 Punktis 9.4 toodud komisjonid moodustatakse peadirektori asetäitja varade alal

käskkirjaga ning peavad olema vähemalt kolmeliikmelised. Komisjoni otsuse alusel

10

koostatakse mahakandmise akt. Põhivara ja Põhja piirkonna väheväärtusliku vara puhul

koostab akti varade grupi teenistuja. Muu väheväärtusliku vara korral koostab akti

vastava piirkonna majandustalituse teenistuja.

9.7 Mahakandmise akt peab sisaldama järgmise id vara andmeid:

9.7.1 nimetus;

9.7.2 inventarinumber;

9.7.3 soetusaeg;

9.7.4 soetusmaksumus;

9.7.5 põhivara korral jääkväärtus;

9.7.6 võimalusel seerianumber ja/või tehasetähis ;

9.7.7 mahakandmise põhjus;

9.7.8 mahakantud varale järgnevad tegevused (hävitada, jätta varuosadeks, kasutada

õppevahendiks vms), v.a kui vara on kadunud või hävinud.

9.8 Vara infosüsteemidest väljakandmise teostab põhivara ja Põhja piirkonna väheväärtus l iku

vara puhul varade grupi teenistuja ja muu väheväärtusliku vara korral vastava piirkonna

majandustalituse teenistuja. Põhivara mahakandmise akti edastab varade grupi teenistuja

läbi DHS-i RTK-le.

9.9 Põhi- ja väheväärtusliku vara hävitamise korraldab vastava piirkonna majandustalituse

teenistuja. Vara tuleb hävitada mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt enne järgmist

korralist inventuuri.

9.10 Õhusõidukite komponentidega seotud vara hävitamise korraldab peadirektori asetäitja

varade alal moodustatud komisjon, kes koostab ka hävitamise akti. Komisjon peab olema

vähemalt kolmeliikmeline ning hävitamise juures peab viibima vähemalt kaks komisjoni

liiget.Õhusõidukite komponentide hävitamine peab toimuma vastavalt Lennusa lga

hooldusorganisatsiooni käsiraamatu nõuetele. Hävitamise aktile tuleb lisada vähemalt

järgmised vara andmed:

9.10.1 nimetus;

9.10.2 kogus;

9.10.3 võimalusel tootekood ja/või seerianumber.

9.11 Relvade, relvaosade ja laskemoona ja riigisaladusega seotud varade hävitamise korraldab

eraldi komisjon.

9.12 Põhi- ja väheväärtusliku vara, mis peale mahakandmist ei lähe hävitamisele (varuosad,

õppetegevuseks jms), tuleb hoida kasutusel olevast varast eraldi ja võimalusel märgistada

(nt värviline rist vms).

9.13 Vara eest vastutav isik võib teha inventuurikomisjonile inventuuri käigus ettepaneku

vara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks. Otsus mahakandmise kohta

võetakse vastu inventuuri lõppaktis inventuuriks moodustatud üldkomisjoni poolt.

9.14 Põhi- ja väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise

dokumentatsioon peab sisaldama:

9.14.1 vara mahakandmise ettepanekut;

9.14.2 vara mahakandmise otsust;

9.14.3 vara hävitamise korral hävitamiseks andmise akti.

11

10 Mitteinventeeritava vara mahakandmine ja hävitamine

10.1 Mitteinventeeritav vara kantakse maha esitatud taotluse alusel, mille esitab teenuse

omanik või vastutav isik kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil järgmiselt:

10.1.1 Põhja piirkonnas varade grupi teenistujale;

10.1.2 Lõuna piirkonnas Lõuna majandustalituse teenistujale;

10.1.3 Ida piirkonnas Ida majandustalituse teenistujale;

10.1.4 Lääne piirkonnas Lääne majandustalituse teenistujale.

10.2 Taotluses tuleb välja tuua vara:

10.2.1 nimetus;

10.2.2 inventarinumber;

10.2.3 võimalusel soetusaeg;

10.2.4 mahakandmise põhjus.

10.3 Vastutav isik kohustub mahakandmisele kuuluva vara andma üle teenistujale, kellele

esitas mahakandmise taotluse (va. juhul, kui vara on kadunud).

10.4 Mitteinventeeritava vara TIIU-st väljakandmise teostab Põhja piirkonna vara puhul

varade grupi teenistuja ja mujal vastava piirkonna majandustalituse teenistuja. Vara

ennem välja ei kanta, kui vara on vastavale teenistujale üle antud.

10.5 Mitteinventeeritava vara hävitamise korraldab vastava piirkonna majandustalitus.

11 Varade võõrandamine

11.1 Kui vara ei ole PPA-le enam vajalik, võib vara võõrandada. Riigivara võõrandatakse

eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas. Üldjuhul

võõrandatakse vara müügi teel avalikul enampakkumisel. RVS § 33 lg-s 1 on loetletud

juhud, millal võib vara võõrandada tasuta või alla hariliku väärtuse.

11.2 Vallasasja hariliku väärtusega 30 000 eurot ja rohkem võõrandamise otsustab SiM.

Selleks edastab varade grupi teenistuja DHS-i kaudu SiM-ile kirjalikus vormis

põhjendatud taotluse, mille allkirjastab logistikabüroo juht. Taotlus peab sisaldama

järgmist:

11.2.1 vara kirjeldust;

11.2.2 vara võõrandamise vajalikkuse põhjendatust;

11.2.3 vara võõrandamise viisi ettepanekut;

11.2.4 vara müügi (alg)hinna määramise ettepanekut;

11.2.5 vajadusel muid andmeid, mis on vajalikud vara võõrandamise otsustamiseks.

11.3 Vallasasja hariliku väärtusega alla 30 000 euro võõrandamise otsustab PPA, kui vara on

PPA valduses. Otsuseks on logistikabüroo juhi antud kirjalik korraldus. Korralduses

määratakse üleandmise tingimused, sh teenistuja, kes vara üle annab.

11.4 Vara võõrandamise lepingu allkirjastab PPA lepingute menetlemise korras määratud

teenistuja. Vallasasjade võõrandamisel hariliku väärtusega alla 5000 euro kirjalikku

lepingut sõlmima ei pea.

11.5 Vara võõrandamisel (v.a konfiskeeritud vara võõrandamisel, mis ei ole PPA-s kasutusele

võetud) koostab varade grupi teenistuja ÜVA, kuhu märgitakse vähemalt järgmised vara

andmed:

11.5.1 nimetus;

11.5.2 inventari number;

12

11.5.3 soetusmaksumus;

11.5.4 soetusaeg;

11.5.5 raamatupidamislik jääkväärtus;

11.5.6 üleandja ja vastuvõtja;

11.5.7 üleandmise kuupäev.

11.6 Allkirjastatud ÜVA lisamise DHS-i korraldab PPA allkirjastaja. Põhivara võõrandamise

ÜVA edastab varade grupi teenistuja läbi DHS-i RTK-le.

11.7 Vara tasuta võõrandamine

11.7.1 Vara tasuta võõrandamiseks esitatakse põhjendatud taotlus läbi DHS-i haldustalituse

juhile.

11.7.2 Taotluse kooskõlastab DHS-s planeeriva teenuse omanik. Kui teenuse omanik taotlust

ei kooskõlasta, siis edastab ta taotlejale selle kohta põhjendatud vastuse.

11.7.3 Vara tasuta võõrandamisel peab dokumentatsioon sisaldama vähemalt järgmise id

andmeid:

11.7.3.1 kellele vara võõrandatakse;

11.7.3.2 vara inventari nr;

11.7.3.3 vara nimetus;

11.7.3.4 sõidukitel registreerimise tähis ja väljalaskeaasta;

11.7.3.5 vara võõrandamise vajalikkuse põhjendus;

11.7.3.6 teenistuja, kes PPA vara üle annab;

11.7.3.7 vara vastuvõtja nimi ja tema kontaktandmed;

11.7.3.8 vajadusel muid andmeid, mis on vajalikud võõrandamise otsustamiseks.

11.8 Vara tasu eest võõrandamine

11.8.1 Vara eest vastutav isik või teenuse omanik esitab läbi DHS-i haldustalituse juhile

taotluse vara võõrandamiseks. Vara eest vastutava isiku taotluse kooskõlastab eelnevalt

planeeriva teenuse omanik. Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid:

11.8.1.1 vara nimetus;

11.8.1.2 vara inventari nr;

11.8.1.3 sõidukitel registreerimise tähis ja väljalaskeaasta;

11.8.1.4 vara võõrandamise vajalikkuse põhjendus;

11.8.1.5 hariliku väärtuse määramise viis.

11.8.2 Võõrandatava vara alghinnaks on vähemalt vara harilik väärtus. Võõrandatava vara

alghinna määrab selleks moodustatud komisjon. Komisjon moodustatakse peadirektori

asetäitja varade alal käskkirjaga ning peab olema vähemalt kolmeliikmeline.

11.8.3 Vara alghinnad kinnitatakse logistikabüroo juhi korraldusega.

11.8.4 Avaliku enampakkumise korral koostab enampakkumise läbiviija enampakkumise

tulemuste kohta protokolli. Enampakkumise võitjad kinnitatakse logistikabüroo juhi

korraldusega.

11.8.5 Teistkordsel avalikul enampakkumisel võib määrata alghinna, mis on riigivara esimese

enampakkumise alghinnast kuni 20 protsenti madalam. Kolmandal avalikul

enampakkumisel võib määrata alghinna, mis on riigivara esimese enampakkumise

alghinnast kuni 50 protsenti madalam.

13

12 Inventeerimine

12.1 Inventeerimine toimub SiM-i valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kohaselt.

12.2 Peadirektori asetäitja varade alal korraldusega koostatakse aastainventuuri või

erakorralise inventuuri läbiviimiseks inventuuri läbiviimise juhend ja moodustatakse

inventuurikomisjonid.

Peadirektori

KÄ S KK I R I

Tallinn 23.07.2024 nr 1.1-1/73

Riigivara haldamise ja arvestamise korra

kinnitamine

Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 ning lõike 2 alusel:

1. Kinnitan riigivara haldamise ja arvestamise korra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 10.02.2017 käskkirja nr

1.1-1/25„Politsei- ja Piirivalveameti vara haldamise ja arvestamise korra kinnitamine“.

3. Infohaldustalitusel edastada käskkiri teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti isikkoosseisule dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janne Alavere

peadirektori asetäitja varade alal

peadirektori ülesannetes

Tiia Raadik, 6123160, [email protected]