Üldkäskkiri

1

Peadirektori käskkirja “Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 1

Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite tähistamine

1. Alarmsõiduki kere värvitakse valge põhivärvi ja sinise kontrastvärviga välja arvatud

maastikusõiduk, mootorratas, mopeed ja jalgratas, mis värvitakse üksnes põhivärviga. Värvimise

asemel on lubatud kasutada teisi tehnoloogiaid, sealhulgas kiletamist. Värvitoonid

rahvusvahelise värvikataloogi RAL alusel on vastavalt 9010 GL ja 5010 ENZANBLAU, kiled

vastavalt 3M Scotchlite 680 Comply Removable E–10 White ja – 3M Controltac Plus 180

Comply–17 Vivid Blue või samaväärsed. Keretüübi kirjeldamisel lähtutakse rahvusvahelisest

standardist ISO 3833 – 1977 (E).

2. Alarmsõiduk värvitakse kontrastvärviga järgmiselt:

2.1. Sõiduautol kapott, uksed ja pakiruumi luuk või tagasein;

2.2. Kolme külguksega sõiduautol – esiuksed, kapott, tagauksed või tagaluuk, tagasein ja

külgedele triip laiusega 290±50 mm;

2.3. Veoautol, bussil, universaalil ja kolme külguksega sõiduautol - esiuksed, tagauksed, tagasein

ja külgedele triip laiusega 290±50 mm;

2.4. Alarmsõiduki kapoti võib värvida osaliselt, alarmsõidukile võib kanda esi- ja küljeakendest

kõrgemale teise kontrastvärvi triibu laiusega 150±30 mm, värvimisel tuleb lähtuda sõiduki

disainist;

2.5. Kontrastvärviga värvitaval uksel peab olema selle värviga kaetud aknast allapoole jääv osa,

ukse ülejäänud osade värvimine kontrastvärviga ning plastist, kummist või muust materjalist

värvimata või kroomitud osade katmine põhi- või kontrastvärviga ning kergmetallist või

plastist küljeluukide värvimine põhi- ja kontrastvärviga ei ole kohustuslik.

3. Alarmsõiduk tähistatakse järgmiselt (lisa 6):

3.1. Sõiduauto kapotile, külgustele või külgedele ning bussi ja veoauto esiustele või külgedele

ning tagauksele või tagaseinale kantakse vastavalt põhi- või kontrastvärviga alarmsõiduki

kuuluvust näitav kirje „POLITSEI“ pikkusega 1150±50 mm ja kõrgusega 170±30 mm.

3.2. Maastikusõidukile, haagisele ning mootorratta ja mopeedi tuuleklaasile ja täisgondli olemas-

olul ka selle külgedele kantakse kontrastvärviga alarmsõiduki kuuluvust näitav kirje

„POLITSEI“. Tuuleklaasi puudumisel kantakse kuuluvust näitav kirje esilaterna alla või

raamile.

3.3. Jalgrattal kantakse kirje raamile sõltuvalt tema konstruktsioonist.

3.4. Alarmsõidukile võib kanda lisainformatsiooni, mis on seotud asutuse tegevusega, sealhulgas

telefoninumber, asutuse aadress, veebiaadress, pardanumber või nimetus ning kujutised,

mis ei ole käsitatavad reklaamina.

4. Alarmsõidukile võib kanda järgmised lisamärgistused:

4.1. Ruudustikukujuline või kaldtriipudega linthelkur-värviriba alarmsõiduki allosas laiusega

kuni 400 mm, ruudustiku värvikombinatsioon – sinine ja valge või sinine ja kollane;

4.2. Raadiokutsungi numbrid mõõtmetega 250x100 mm kontrastvärviga - sõidukitel kere

mõlemal esitiival ning tagaluugil, tagauksel või tagaseinal, mootorratastel küljekohvri

mõlemal poolel.

2

4.3. Raadiokutsungi number mõõtmetega 930x310 mm, joone paksus 55 mm, kontrastvärviga -

sõiduauto, bussi ja kaubiku katusel.

5. Tavavärvides sõiduk tähistatakse Politsei- ja Piirivalveameti sümboolikaga:

5.1. Politsei- ja Piirivalveameti vapikujulise embleemi minimaalne läbimõõt on 100 mm (lisa 7,

joonis 1) ja see kantakse sõiduki juhi ja juhi kõrvalistuja ukse välisküljele;

5.2. Kui pole võimalik tähistamise nõudeid täita on Politsei- ja Piirivalveameti vapikujulise

embleemi mõõtmed 40x50 mm (lisa 7, joonis 2) ja see kantakse sõiduki esiklaasi paremale

ülaservale;

5.3. Sümboolikaga tähistamine pole kohustuslik Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori sõidukil

ning sõidukitel, mida kasutatakse varjatud tegevusel ning julgestus- ja saatesõidul.

6. Mootorrattal, maastikusõidukil ja mopeedil kantakse märgistus tuuleklaasi olemasolul paremale

ülaservale. Tuuleklaasi puudumisel esilaterna alla või raamile sobivasse kohta.

7. Sihtotstarbelise rahastamisega programmi raames soetatud sõiduk tähistatakse erinõude korral

nõutud sümboolikaga.

Peadirektori käskkirja “Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 2

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

SÕIDUKI ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE

AKT NR:

Sõiduki üleandja (struktuuriüksus)

Sõiduki vastuvõtja (struktuuriüksus)

Üleandmise alus

REGISTREERIMISE ANDMED

Riiklik registreerimismärk

Reg. tunnistuse number SAP inventari number

SÕIDUKI ANDMED Liik Ehitusaasta

Mark Värvus

Mudel Kütus

VIN kood Odomeetri näit

TEHNILINE SEISUKORD Üldseisukord Mootor

Kere, raam Esisild

Salong Tagasild

Rehvid Käigukast

Märkused:

SÕIDUKI VARUSTUS Alarmseadmed Tulekustuti

Vilkurid Ohukolmnurk

E-politsei seade Apteek

Raadiojaam Tõkiskingad

Autoraadio / CD Tungraud

Lisatuled Varuratas

Istmekatted Lisaveljed

Põrandamatid Lisarehvid

Numbrimärgid Puksiirköis

ANDIS ÜLE: VÕTTIS VASTU: Nimi Nimi

Ametikoht Ametikoht

Allkiri Allkiri

Üleandmise koht Üleandmise kuupäev

Peadirektori käskkirja “Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 3

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

MAISMAASÕIDUKI KASUTUSEST

VÄLJAARVAMISE TAOTLUS NR:

Taotleja struktuurüksus KINNITAN struktuurüksuse juht

Nimi Allkiri

REGISTREERIMISE ANDMED

Riiklik registreerimismärk Soetusmaksumus

Jääkväärtus

SÕIDUKI ANDMED Liik Ehitusaasta

Mark Värvus

Mudel Sõiduki asukoht

VIN kood Läbisõit

TEHNILINE SEISUKORD Üldseisukord Mootor

Kere, raam Esisild

Salong Tagasild

Rehvid Käigukast

Värvkate Klaasid

Märkused:

Taotluse esitaja: ---------------------------------------------------------- ------------------------------- (ees- ja perekonnanimi, allkiri) (kuupäev)

Täidab logistikabüroo tehnika- ja varustustalitus

Kasutusest väljaarvamise põhjendus Võõrandamise viis Enampakkumise alghind Teistkordse pakkumise alghind

Peadirektori käskkirja “Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 4

Kütusekaart nr: Läbisõit (km.)

Kütusekaart nr: Tangitud kütus (ltr.)

Pesukaart nr:

Teenuskaart nr.

Odomeetri näit väljasõidul Odomeetri näit tagastamisel

Kütuse jääk väljasõidul Kütuse jääk tagastamisel

Sõidulehe väljastas: Sõidulehe tagastas:

Nimi Nimi

Allkiri Allkiri

TANKIMISELEHT

KUUPÄEV KOGUS (L) ODOMEETRI NÄIT AUTOJUHI NIMI AUTOJUHI ALLKIRI

TANGITUD LIITRIT AUTOJUHI

LÄBISÕIT KILOMEETRIT ALLKIRI

SÕIDULEHT NR REG. MÄRK

ALGUS MARK

LÕPP MUDEL

Peadirektori käskkirja “Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 5

SÕIDUPÄEVIK

Sõiduki reg nr __________

_________20___

Kuu-

päev Kasutaja Teekond ja sõidu eesmärk

Odo-

meetri

algnäit

Odo-

meetri

lõppnäit

Läbisõit

(km) Allkiri

Kokku km

Peadirektori käskkirja “Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 6

Peadirektori käskkirja “Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 7

Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõiduki embleemi kujutised

Embleem 1

Embleem 2

1

Peadirektori käskkirja “Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa

Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord

Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) maismaasõidukite kasutamise kord (edaspidi kord)

kehtestatakse siseministeeriumi kantsleri 17.09.2019. a käskkirja nr 1-5/82 „Siseministeeriumi

valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“ alusel.

1. Üldsätted

1.1. Korra eesmärk on reguleerida maismaasõidukite (edaspidi sõiduk) kasutamise,

hankimise, tähistamise, sõidukite üle arvestuse pidamise ja isikliku sõiduki kasutamise

korda PPA-s.

1.2. Kui seaduses või määruses või käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti, kehtib kord

kõikide PPA valduses olevate mootori jõul liikuvate sõidukite (v.a. sõidukid, mille

valmistajakiirus on vähem kui 26 km/h) ja haagiste kohta.

1.3. PPA riigisaladusega kaitstud sõidukitele kohaldatakse korda niivõrd, kuivõrd see ei lähe

vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teistes riigisaladuse

tagamist reguleerivates õigusaktides sätestatuga.

2. Terminid

2.1. Korras on kasutatud järgmisi termineid:

2.1.1. üldotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.

a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduauto, M2-kategooria väikebuss, M3-

kategooria buss ja N1-kategooria veoauto, v.a spetsiaalselt kohandatud kere ja

varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõiduk, mille keretüübiks on Maanteeameti

liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;

2.1.2. eriotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.

a määruses nr 42 sätestatud N2- ja N3-kategooria veoauto, L-kategooria sõiduk

(mootorratas, mopeed, ATV jne), MS1-kategooria mootorkelk, O-kategooria

haagis, T- ja C-kategooria traktor ning LM-kategooria liikurmasin. Samuti

käsitatakse eriotstarbelise sõidukina M ja N kategooria maasturit, mille kategooria

tähises sisaldub märge „G“ ning spetsiaalselt kohandatud kere ja varustusega M1-,

M2- ja N1-kategooria sõidukit, mille keretüübiks on Maanteeameti liiklusregistris

märgitud „sihtotstarbeline“;

2.1.3. sõiduauto – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruses

nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“

sätestatud M1-kategooria sõiduk;

2.1.4. määrus – Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 77 „Alarm- ja

jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“;

2.1.5. alarmsõiduk – määruses nimetatud alarmsõiduki nõuetele vastav sõiduk;

2.1.6. jälitussõiduk – määruses nimetatud jälitussõiduki nõuetele vastav sõiduk;

2

2.1.7. tavasõiduk – tsiviilvärvides sõiduk, v.a alarm- ja jälitussõiduk;

2.1.8. omandisõiduk – riigi omandis ja PPA valduses olev sõiduk;

2.1.9. rendisõiduk – kasutusrendi või kapitalirendi tingimustel renditud sõiduk;

2.1.10. konfiskeeritud sõiduk – maismaasõiduk, mis on konfiskeeritud kohtuotsuse või -

määrusega kriminaalasjas või konfiskeeritud kohtuvälise menetleja otsuse või

määruse alusel väärteoasjas;

2.1.11. kasutusala – kasutusvaldkond või teenus, mida sõidukiga peamiselt tagatakse;

2.1.12. standardigrupp – kategooria, suurusklassi ja teenistusliku vajaduse alusel

siseministeeriumi valitsemisala üleselt kokkulepitud sõidukite grupp koos

prognoositava keskmise soetusmaksumusega. Standardigruppide koostamise ja

uuendamise eest vastutab siseministeeriumi varahaldusosakond kaasates

valitsemisala asutuste varahalduseksperte. Standardigruppide loetelu on

kättesaadav ministeeriumi valitsemisala Wiki veebilehel;

2.1.13. standardigrupi kirjeldus – siseministeeriumi valitsemisala üleselt kokkulepitud

sõidukite standardigrupi tehniline kirjeldus. Standardigrupi kirjelduse koostamise

ja uuendamise eest vastutab siseministeeriumi varahaldusosakond koostöös

ministeeriumi valitsemisala asutuste varahalduse ekspertidega. Standardigrupi

kirjeldused on kättesaadav siseministeeriumi valitsemisala Wiki veebilehel;

2.1.14. sõiduki maksumus – omandisõiduki puhul sõiduki soetusmaksumus ja

rendisõiduki puhul rendilepingus märgitud sõiduki maksumus ilma käibemaksuta.

Sõiduki maksumus peab sisaldama ka sõiduki ümberehituse ja sõidukile

statsionaarselt paigaldatud seadmete ning lisavarustuse (näiteks: hüdrauliline

tõstuk, täiendav kütte- ja/või jahutusseade jne) maksumust ilma käibemaksuta;

2.1.15. vastutav isik – sõidukit kasutava üksuse juht või tema poolt määratud isik.

2.1.16. taksoteenus - PPA lepingupartneri poolt osutatav taksoteenus, mille kasutamiseks

on väljastatud taksokaardid.

3. Sõiduki hankimise ja rahastamise põhimõtted

3.1. Sõiduki hankimine on sõiduki soetamine omandisse, rentimine kasutusrendi või

kapitalirendi tingimustel.

3.2. Sõiduk hangitakse hankeplaani alusel ja järgides siseministeeriumi valitsemisala

transportvara arendamise kava põhimõtteid. Sõiduki hankimise eeldus on eelarveliste

vahendite olemasolu. Sõiduki hankimisel kapitalirendi tingimustel on eelduseks

riigieelarves vastava loa olemasolu.

3.3. Sõiduk hangitakse kooskõlas riigieelarve seaduse, riigihangete seaduse, ministeeriumi

riigihangete läbiviimise korra ja asutuse samasisulise korraga. Sõiduki rentimisel tuleb

järgida Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 9 nimetatud tingimusi.

3.4. Üldotstarbeline sõiduk renditakse üldjuhul kasutusrendi tingimustel. Üldotstarbelise

tavasõiduki hankimisel tuleb lähtuda koostatud standardigrupi kirjeldustest.

3.5. Eriotstarbeline sõiduk soetatakse üldjuhul omandisse.

3.6. Sõiduki hankimine tuleb kirjalikult kooskõlastada siseministeeriumi varade,

planeerimise ja tehnoloogia asekantsleriga (edaspidi asekantsler) järgmistel juhtudel:

3.6.1. hanke tulemusena suurendatakse asutuse sõidukite koguarvu;

3.6.2. hanke tulemusena asendatakse sõiduk teise standardigruppi kuuluva sõidukiga,

3

mille prognoositav keskmine soetusmaksumus on kallim;

3.6.3. põhjendatud erijuhtudel korra punktides 3.4. ja 3.5. kehtestatud tingimuste

täpsustamise vajaduse korral.

3.7. Sõiduki hankimise kooskõlastustaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

3.7.1. põhjendust sõiduki hankimise vajaduse kohta;

3.7.2. sõiduki standardigruppi ja kasutusala;

3.7.3. sõiduki hinnangulist kasutusperioodi pikkust;

3.7.4. sõiduki prognoositavat maksumust;

3.7.5. sõiduki rahastamise viisi ja kinnitust hanke läbiviimiseks vajaliku eelarve

olemasolu kohta;

3.7.6. viidet hankeplaanile või põhjendus selle puudumise kohta.

4. Sõiduki värvilahendus ja tähistamine

4.1. PPA-s kasutusel olevad sõidukid jagunevad kasutustüübi alusel tavasõidukiteks,

alarmsõidukiteks ja jälitussõidukiteks.

4.2. Tavasõidukid tähistatakse PPA sümboolikaga, mis sisaldab vähemalt vappi/tunnuslogo

või viidet asutuse veebilehele (lisa 1).

4.2.1. PPA vapi/tunnuslogo minimaalne läbimõõt on 100 mm ja see kantakse sõiduki

juhi ja juhi kõrvalistuja ukse välisküljele (lisa 7 joonis 1);

4.2.2. viide PPA veebilehele kantakse sõiduki tagaaknale või selle puudumisel sõiduki

tagumisele välisküljele;

4.2.3. sõidukid, mille puhul ei ole võimalik punktides 4.2.1. ega 4.2.2. kirjeldatud

tähistuse paiknemise nõudeid täita, tähistatakse PPA vapikujulise

embleemiga mõõtudega 40x50 mm (lisa 7, joonis 2) ja see kantakse sõiduki

esiklaasi paremale ülaservale;

4.2.4. PPA sümboolika peab vastama Eesti Vabariigi kehtivates standardites ja tähistust

reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

4.3. Alarm- ja jälitussõidukid tähistatakse vastavalt määrusele.

4.4. Tähistamine PPA sümboolikaga ei ole kohustuslik peadirektori sõidukil ning sõidukitel,

mida kasutatakse korrakaitse, piirivalve, kriminaal- ning kodakondsus- ja migratsiooni

valdkonnas varjatud tegevuste ning julgestus- ja saatesõitude teostamiseks.

4.5. Alarm- ja jälitussõidukid tähistatakse vastavalt määrusele ning käesoleva korra lisale 1

(PPA maismaasõidukite tähistamine) ja lisale 6 (tähistuse paiknemine sõidukil).

5. Sõiduki ja taksoteenuse kasutamine

5.1. Sõidukit ja taksoteenust kasutatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega

eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.

5.2. Sõiduki kasutamise, v.a punktides 5.11.1.–5.11.2. loetletud juhud, kohta peab

taasesitamist võimaldavas vormis olema tuvastatav vähemalt:

5.2.1. sõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;

5.2.2. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;

5.2.3. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

5.2.4. sõiduki odomeetri alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesannete

täitmisel tehtud sõidu korral.

4

5.3. Sõidukite kasutusandmete kogumiseks kasutatakse e-sõidupäevikut veebikeskkonnas.

5.4. E-sõidupäevikus vajalike andmete tagamiseks on sõidukisse paigaldatud seireseadmed.

Seadmete olemasolule viitavad punane signaaltuli juhi tööpiikonnas ja sõiduki

käivitamise järel rakenduv juhi isikustamise kohustust meelde tuletav helisignaal, mille

peab vaigistama signaaltule piirkonnas ametitõendit viibutades.

5.5. Sõidukile paigaldatud lülitiga seireseadmete ajutist väljalülitamist tohib kasutada ainult

põhjendatud vajadusel ja võimalikult lühiajaliselt, omades vahetu juhi poolt väljastatud

taasesitamist võimaldavas vormis ühekordset luba.

5.6. E-sõidupäevikus kajastatud andmete terviklikkuse tagab logistikabüroo, häiretest

seadmete töös tuleb esimesel võimalusel teavitada regiooni maismaasõidukite

haldusspetsialisti.

5.7. E-sõidupäeviku andmeid saavad ametnikud volituste piires kasutada sõidukite

haldamise, kasutamise, analüüsi ja planeerimisega seotud tööülesannete täitmiseks.

5.8. Sõiduki kasutamise fikseerimisel paberkandjal.

5.8.1. Kui sõidukile on väljastatud paberkandjal sõiduleht (lisa 4) või sihtotstarbelise

rahastamisega projekti raames soetatud sõidukile erinõuete kehtestamise korral

sõidupäevik (lisa 5) siis on nende järjepidev täitmine sõidukijuhile kohustuslik;

5.8.2. sõiduleht väljastatakse üheks kalendrikuuks. Kuu lõpus kantakse sõidulehele

odomeetri näit ning kütuse jääk paagis (hinnatakse kütusenäidiku näidu järgi).

Sõidukijuhile on kohustuslik lõppeva kalendrikuu täidetud sõidulehe uue vastu

vahetamine hiljemalt algava kuu kolmandal tööpäeval;

5.8.3. sõidupäevikusse kantakse sõidu kuupäev, sõidu eesmärk, odomeetri näit sõidu

alguses ja lõpus ning sõidukijuhi ees- ja perekonnanimi. Sõidupäevikuna võib

kasutada ka sõidukis paiknevat eraldiseisvat märkmikku, mis uuendatakse

märkmemahu ammendumisel;

5.8.4. sõidulehe ning sõidupäeviku väljastamist, vastuvõtmist, säilitamist ja

sõidulehtede täitmise kontrollimist korraldab logistikabüroo.

5.9. Sõiduki tankimiseks kasutatakse sõidukile väljastatud kütusekaarti (välja arvatud

tankimisel asutuse tanklas), pärast tankimist kantakse sõidulehele kuupäev, tangitud

kütuse kogus, odomeetri näit ning sõidukijuhi nimi ja allkiri.

5.10. PPA omandis või valduses oleva sõiduki ja taksoteenuse kasutamine töö-, ameti- või

teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks on keelatud, va punktis 5.11. kirjeldatud

juhud.

5.11. PPA sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud

tegevusteks võimaldatakse:

5.11.1. peadirektorile;

5.11.2. teistele PPA teenistujatele erandkorras peadirektori või tema määratud isiku

kirjalikul loal. Kirjalik luba peab sisaldama lisaks punktides 5.2.1.–5.2.3.

loetletud tingimustele viidet vastava kategooria sõiduauto kohta kehtestatud

kulupõhisele hinnakirjale, mille alusel hüvitab kasutaja asutusele sõiduauto

kasutamise kulud.

5

5.12. PPA omandis või valduses oleva sõiduauto ja taksoteenuse kasutamisel töö-, ameti- või

teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks tuleb järgida tulumaksuseadusega

kehtestatud tingimusi.

5.13. Sõiduki kasutamine töövõimetuslehel või puhkusel viibimise ajal on keelatud.

5.14. Arestitud või asitõendiks võetud sõiduki kasutamine on keelatud.

5.15. Konfiskeeritud sõidukit on lubatud kasutada väljaõppeks või jälitustoimingute

tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks.

5.16. Sõiduk antakse struktuuriüksuse kasutusse ja ühest üksusest teise sõiduki üleandmise-

vastuvõtmise akti (lisa 2) alusel, dokument vormistatakse transportvara infosüsteemis

SÕIDUK (edaspidi transportvara infosüsteem), muudatustest informeeritakse

logistikabüroo tehnika- ja varustustalituse teenistujat kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

5.17. Sõiduki kasutusest väljaarvamise protsessi algatamiseks täidetakse taotlus (lisa 3).

5.18. Vastutav isik vastutab sõiduki sihipärase kasutamise, igapäevase haldamise ning

koostöös logistikabüroo regiooni maismaasõidukite haldusspetsialistiga sõiduki

õigeaegse remonti, hooldusesse või tehnilisele ülevaatusele suunamise eest.

5.19. Sõiduki parkimisel tasulise parkimise alas toimitakse vastavalt konkreetse territooriumi

valdaja poolt kehtestatud korrale.

5.20. Sõiduk pargitakse väljaspool tööaega kasutaja teenistuskoha või sõidukit kasutava

struktuuriüksuse territooriumile, lähetusel viibides sihtkoha, majutuskoha või lähima

PPA struktuuriüksuse territooriumile.

5.21. Sõidukit kasutatakse erandkorras väljaspool tavapärast tööaega või pargitakse

väljaspool asutuse territooriumi (ametniku elukohas vms), kui see on oluline

teenistusülesande täitmiseks, võimaldab aja ja materiaalsete ressursside kokkuhoidu

ning sõiduki kasutaja omab vahetu juhi poolt väljastatud taasesitamist võimaldavas

vormis luba.

5.22. Sõidukite varuvõtmetele juurdepääs tagatakse ööpäevaringselt vastutava isiku poolt

määratud asukohas.

5.23. Sõiduki ümberehitamine ja salongi sisustuse muutmine on lubatud logistikabüroo

tehnika- ja varustustalituse kooskõlastusel.

5.24. Liiklusõnnetuse, õnnetuse, vandalismi või süüteo tagajärjel vigastatud sõidukist

teavitatakse esimesel võimalusel operatiivjuhti, vahetut juhti, logistikabüroo regiooni

maismaasõidukite haldusspetsialisti ja kaskokindlustuse teenuse lepingupartnerit, muus

osas käitutakse vastavalt liiklusseaduses ja liikluskindlustuse seaduses kehtestatud

korrale.

5.25. Vastutav isik, kelle üksuse kasutuses olev sõiduk osales liiklusõnnetuses, korraldab

koostöös logistikabüroo regiooni maismaasõidukite haldusspetsialistiga:

6

5.25.1. liiklusõnnetusest teatamise sõiduki kindlustuslepingu partnerile;

5.25.2. süülise liiklusõnnetusega PPA-le tekitatud varalise kahju sõidukijuhilt

sissenõudmise koostöös sisekontrollibürooga.

6. Sõidukijuhile kehtestatud nõuded

6.1. Sõidukijuht peab vastama liiklusseaduses kehtestatud nõuetele.

6.2. Sisselülitatud eriseadmetega teenistussõidukit tohib juhtida alarmsõiduki juhi koolituse

läbinud vähemalt kaheaastase sõidukijuhi staažiga sõidukijuht.

6.3. Alarmsõiduki värvides sõidukit tohib juhtida vormiriietuses politseiametnik või

abipolitseinik vastutava isiku loal, erandkorras vastava tööülesande saamisel

vormiriietuseta politseiametnik, abipolitseinik või teenistuja (sõidul hooldusesse või

remonti, alarmsõiduki juhtide koolitusel, sõidul piiratud territooriumil

kutsemeisterlikkuse võistlusel, spordiüritusel jms).

6.4. Eriotstarbelist sõidukit tohib juhtida vastava sõiduki juhtimise koolituse läbinud

sõidukijuht.

6.5. Sõidukit tohib vastutava isiku loal juhtida vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust

omav ja koolituse läbinud abipolitseinik.

6.6. Sõidukijuht on kohustatud kasutama sõidukit eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult

ja heaperemehelikult, jälgima sõiduki igapäevast tehnilist seisukorda, võtma tarvitusele

abinõud sõiduki ebaseadusliku hõivamise, sõidukisse sissemurdmise või vandalismi

ärahoidmiseks. Tagama sõiduki säilimise ja puhtuse ning tagama, et pargitava sõiduki

mootorikütuse jääk oleks vähemalt pool kütusepaagi mahust.

6.7. Enne väljasõitu ja sõidu vältel on sõidukijuht kohustatud jälgima sõiduki tehnilist

seisukorda. Olles avastanud sõidukil tehnilise rikke või sõiduki kere, värvkatte või rehvi

jms vigastusi teavitab sõidukijuht sellest koheselt oma vahetut juhti, kes teavitab

juhtunust vastutavat isikut ja logistikabüroo regiooni maismaasõidukite

haldusspetsialisti hiljemalt järgneval tööpäeval.

6.8. Sõidukis on lubatud kasutada autokaameraid sõiduki ümber toimuva salvestamiseks.

Autokaameraid tohib välja lülitada ja/või eemaldada ainult põhjendatud vajadusel ja

võimalikult lühiajaliselt vahetu juhi nõusolekul.

7. Isikliku sõiduki kasutamine teenistusülesannete täitmisel

7.1. Teenistusülesannete täitmisel isikliku sõiduki kasutamisel tekkinud kulude hüvitamisel

teenistujale lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusega „Teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja

hüvitise maksmise kord“ kehtestatud tingimustel ja piirmäärade alusel.

7.2. Lähetuses kasutatud isikliku sõiduki kasutamisel hüvitatakse ainult lähetusega otseselt

seotud kulud Vabariigi Valitsuse määrusega „Ametniku teenistuslähetusse saatmise,

lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha

määr“ ja „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha

alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud tingimustel ja piirmäärade alusel.

7

7.3. Isikliku sõiduki kasutamise kulusid ei hüvitata, kui teenistujal on võimalik ja

otstarbekam kasutada teenistusülesannete täitmiseks PPA sõidukit.

7.4. Teenistuja isikliku sõiduautona käsitletakse teenistuja omandis või kasutuses (sh

liisinglepingu alusel) olevat sõiduautot või muud mootorsõidukit.

7.5. Sõidukulude hüvitamisel tuleb pidada arvestust sõitude kohta ja hüvitise suuruseks on

0,25 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 300 eurot ühes

kalendrikuus tehtud sõitude eest.

7.6. Isikliku sõiduauto kulude hüvitamiseks esitatakse aruanne Riigiteenistuja

iseteenindusportaalis (RTIP) hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 5. tööpäevaks.

7.6.1. struktuuriüksuse juht kontrollib esitatud andmete õigsust ja põhjendatust ning

kooskõlastab temale alluva teenistuja aruande 2 tööpäeva jooksul;

7.6.2. volitatud isik lisab kooskõlastusmärkena arvestusobjektid ja kinnitab

struktuuriüksuse juhi poolt kooskõlastatud aruande 2 tööpäeva jooksul;

7.6.3. peadirektori, peadirektori asetäitja ja prefekti aruanded kinnitatakse üksnes

volitatud isiku poolt.

8. Sõiduki haldamine ja kasutamise üle arvestuse pidamine

8.1. PPA omandis või valduses olevate sõidukite, v.a. punktis 1.3. nimetatud sõidukid,

haldamine ning kasutamise üle arvestuse pidamine toimub elektrooniliselt

infosüsteemis Sõiduk (edaspidi infosüsteem). Infosüsteemi pidamise juurdepääsu ja

kasutajate haldamise kord sätestatakse siseministeeriumi kantsleri käskkirjaga.

8.2. Kasutusele võetud konfiskeeritud sõiduk kajastatakse infosüsteemis vastava märkega.

Selgelt peab olema tuvastatav sõiduki kasutusala.

8.3. Infosüsteemi sisestatakse sõiduki põhiselt hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks

sellele eelnenud kuu kohta vähemalt järgmised andmed:

8.3.1. sõiduki odomeetri alg- ja lõppnäit;

8.3.2. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

8.3.3. tangitud kütuse kogus;

8.3.4. kasutatud kütuse või elektri kogus.

8.4. Sõidukipõhiste teenuskaartide (kütusekaart, pesukaart jms) väljastamist korraldab

logistikabüroo.

8. Sõiduki võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine

8.1. Sõiduk võõrandatakse ja tunnistatakse kõlbmatuks riigivaraseaduse alusel ja kooskõlas

ministeeriumi riigivara valitsemise korraga.

8.2. Sõiduki võõrandamisel või kõlbmatuks tunnistamisel peab olema üldjuhul täidetud

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

8.2.1. sõiduki läbisõit on vähemalt 300 000 km;

8.2.2. sõiduki eeldatav kasuliku eluea määr on täitunud.

8.3. Sõidukite eeldatavad kasuliku eluea määrad on sätestatud siseministeeriumi

valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas.

8

8.4. Sõiduki võõrandamise või kõlbmatuks tunnistamise taotluse esitamisel peab olema

juurde lisatud sõiduki tehnilise seisukorra hinnang.

8.5. Punktides 9.2.1 ja 9.2.2. sätestatud tingimuste mitteesinemisel kooskõlastatakse

erijuhud siseministeeriumi asekantsleriga.

9. Rakendussätted

9.1. Korra täitmise eest vastutab korrast tulenevaid toiminguid teostav teenistuja, tema

tegevust kontrollib vahetu juht.

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 09.12.2019 nr 1.1-1/120

Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord

Siseministri 17. juuli 2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1

punkti 10 ja lõike 2 ning Siseministeeriumi kantsleri 17.09.2019 käskkirja nr 1-5/82

„Maismaasõidukite kasutamise kord“ p 9.1 alusel

1. Kinnitan Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise korra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 22.12.2017 käskkirja nr 1.1-1/162 „Politsei- ja

Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise korra kinnitamine“.

3. Dokumendihaldusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elmar Vaher

peadirektor

Madis Merivoo, 6191161, [email protected]