Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord

KÄSKKIRI

17.09.2019 nr 1-5/82

Siseministeeriumi valitsemisala

maismaasõidukite kasutamise kord

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 28 punkti 2 alusel.

1. Üldsätted 1.1. Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korra (edaspidi kord)

eesmärk on reguleerida maismaasõidukite (edaspidi sõiduk) kasutamise, hankimise,

tähistamise, sõidukite üle arvestuse pidamise ja isikliku sõiduki kasutamise korda

Siseministeeriumis (edaspidi ministeerium) ja ministeeriumi valitsemisala asutustes.

1.2. Kui seaduses või määruses või käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti, kehtib kord

kõikide ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste omandis või valduses

olevate mootori jõul liikuvate sõidukite (v.a sõidukid, mille valmistajakiirus on

vähem kui 26 km/h) ja haagiste kohta.

1.3. Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti riigisaladusega kaitstud

sõidukitele kohaldatakse korda niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduses ning teistes riigisaladuse tagamist reguleerivates

õigusaktides sätestatuga.

2. Terminid

2.1. Korras on kasutatud järgmisi termineid:

2.1.1. üldotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni

2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning

nõuded varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduauto, M2-kategooria

väikebuss, M3-kategooria buss ja N1-kategooria veoauto, v.a spetsiaalselt

kohandatud kere ja varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõiduk, mille

keretüübiks on Maanteeameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;

2.1.2. eriotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni

2011. a määruses nr 42 sätestatud N2- ja N3-kategooria veoauto, L-kategooria

sõiduk (mootorratas, mopeed, ATV jne), MS1-kategooria mootorkelk, O-

kategooria haagis, T- ja C-kategooria traktor ning LM-kategooria liikurmasin.

Samuti käsitatakse eriotstarbelise sõidukina M ja N kategooria maasturit,

mille kategooria tähises sisaldub märge „G“ ning spetsiaalselt kohandatud

kere ja varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukit, mille keretüübiks on

Maanteeameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;

2.1.3. sõiduauto – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a

määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduk;

2.1.4. määrus – Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 77 „Alarm- ja

jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“;

2.1.5. alarmsõiduk – määruses nimetatud alarmsõiduki nõuetele vastav sõiduk;

2.1.6. jälitussõiduk – määruses nimetatud jälitussõiduki nõuetele vastav sõiduk;

2.1.7. tavasõiduk – tsiviilvärvides sõiduk, v.a alarm- ja jälitussõiduk;

2.1.8. omandisõiduk – riigi omandis ja ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse

valduses olev sõiduk;

2.1.9. rendisõiduk – kasutusrendi või kapitalirendi tingimustel renditud sõiduk;

2.1.10. konfiskeeritud sõiduk – maismaasõiduk, mis on konfiskeeritud kohtuotsuse

või -määrusega kriminaalasjas või konfiskeeritud kohtuvälise menetleja

otsuse või määruse alusel väärteoasjas;

2.1.11. kasutusala – kasutusvaldkond või teenus, mida sõidukiga peamiselt

tagatakse;

2.1.12. standardigrupp – kategooria, suurusklassi ja teenistusliku vajaduse alusel

ministeeriumi valitsemisala üleselt kokkulepitud sõidukite grupp koos

prognoositava keskmise soetusmaksumusega. Standardigruppide koostamise

ja uuendamise eest vastutab ministeeriumi varahaldusosakond kaasates

valitsemisala asutuste varahalduseksperte. Standardigruppide loetelu on

kättesaadav ministeeriumi valitsemisala Wiki veebilehel.

2.1.13. standardigrupi kirjeldus – ministeeriumi valitsemisala üleselt kokkulepitud

sõidukite standardigrupi tehniline kirjeldus. Standardigrupi kirjelduse

koostamise ja uuendamise eest vastutab ministeeriumi varahaldusosakond

koostöös ministeeriumi valitsemisala asutuste varahalduse ekspertidega. Standardigrupi kirjeldused on kättesaadav ministeeriumi valitsemisala Wiki

veebilehel.

3. Sõiduki hankimise ja rahastamise põhimõtted

3.1. Sõiduki hankimine on sõiduki soetamine omandisse, rentimine kasutusrendi või

kapitalirendi tingimustel.

3.2. Sõiduk hangitakse hankeplaani alusel ja järgides Siseministeeriumi valitsemisala

transportvara arendamise kava põhimõtteid. Sõiduki hankimise eeldus on eelarveliste

vahendite olemasolu. Sõiduki hankimisel kapitalirendi tingimustel on eelduseks

riigieelarves vastava loa olemasolu.

3.3. Sõiduk hangitakse kooskõlas riigieelarve seaduse, riigihangete seaduse,

ministeeriumi riigihangete läbiviimise korra ja asutuse samasisulise korraga. Sõiduki

rentimisel tuleb järgida Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 9 nimetatud

tingimusi.

3.4. Üldotstarbeline sõiduk renditakse üldjuhul kasutusrendi tingimustel. Üldotstarbelise

tavasõiduki hankimisel tuleb lähtuda koostatud standardigrupi kirjeldustest.

3.5. Eriotstarbeline sõiduk soetatakse üldjuhul omandisse.

3.6. Sõiduki hankimine tuleb kirjalikult kooskõlastada ministeeriumi varade, planeerimise

ja tehnoloogia asekantsleriga (edaspidi asekantsler) järgmistel juhtudel:

3.6.1. hanke tulemusena suurendatakse asutuse sõidukite koguarvu;

3.6.2. hanke tulemusena asendatakse sõiduk teise standardigruppi kuuluva

sõidukiga, mille prognoositav keskmine soetusmaksumus on kallim;

3.6.3. põhjendatud erijuhtudel korra punktides 3.4. ja 3.5. kehtestatud tingimuste

täpsustamise vajaduse korral.

3.7. Sõiduki hankimise kooskõlastustaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

3.7.1. põhjendust sõiduki hankimise vajaduse kohta;

3.7.2. sõiduki standardigruppi ja kasutusala;

3.7.3. sõiduki hinnangulist kasutusperioodi pikkust;

3.7.4. sõiduki prognoositavat maksumust;

3.7.5. sõiduki rahastamise viisi ja kinnitust hanke läbiviimiseks vajaliku eelarve

olemasolu kohta;

3.7.6. viidet hankeplaanile või põhjendus selle puudumise kohta.

4. Sõiduki värvilahendus ja tähistamine 4.1. Ministeeriumis ja selle valitsemisala asutustes kasutusel olevad sõidukid jagunevad

kasutustüübi alusel tavasõidukiteks, alarmsõidukiteks ja jälitussõidukiteks.

4.2. Tavasõidukid tähistatakse asutuse sümboolikaga, mis sisaldab vähemalt asutuse

vappi/tunnuslogo või viidet asutuse veebilehele.

4.2.1. Asutuse vapi/tunnuslogo minimaalne läbimõõt on 100 mm ja see kantakse

sõiduki juhi ja juhi kõrvalistuja ukse välisküljele.

4.2.2. Viide asutuse veebilehele kantakse sõiduki tagaaknale või selle puudumisel

sõiduki tagumisele välisküljele.

4.2.3. Sõidukid, mille puhul ei ole võimalik punktides 4.2.1. ja 4.2.2. kirjeldatud

tähistuse paiknemise nõudeid täita, tähistatakse vastavalt asutuses

väljakujunenud tavale.

4.2.4. Asutuse sümboolika peab vastama Eesti Vabariigi kehtivates standardites ja

tähistust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

4.3. Alarm- ja jälitussõidukid tähistatakse vastavalt määrusele.

4.4. Sõidukid, mille tähistamine asutuse sümboolikaga ei ole kohustuslik:

4.4.1. ministri, kantsleri, peadirektori, direktori ja rektori sõiduk;

4.4.2. Kaitsepolitseiameti sõiduk;

4.4.3. Politsei- ja Piirivalveameti sõiduk, mida kasutatakse korrakaitse, piirivalve,

kriminaal- ning kodakondsus- ja migratsiooni valdkonnas varjatud tegevuste

ning julgestus- ja saatesõitude teostamiseks;

4.4.4. Päästeameti sõiduk, mida kasutatakse demineerimisalastele sündmustele

reageerimiseks ja lõhkeainete veoks.

5. Sõiduki kasutamine

5.1. Sõidukit kasutatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega eesmärgipäraselt,

otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.

5.2. Sõiduki kasutamise, va punktides 5.4.1.–5.4.6. loetletud juhud, kohta peab

taasesitamist võimaldavas vormis olema tuvastatav vähemalt:

5.2.1. sõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;

5.2.2. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;

5.2.3. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

5.2.4. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral;

5.2.5. sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu

korral.

5.3. Asutuse omandis või valduses oleva sõiduki kasutamine töö-, ameti- või

teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks on keelatud, va punktis 5.4. kirjeldatud

juhud.

5.4. Asutuse sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud

tegevusteks võimaldatakse:

5.4.1. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile;

5.4.2. Kaitsepolitseiameti peadirektorile;

5.4.3. Päästeameti peadirektorile;

5.4.4. Häirekeskuse peadirektorile;

5.4.5. Sisekaitseakadeemia rektorile;

5.4.6. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktorile;

5.4.7. teistele ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste teenistujatele

erandkorras asutuse juhi või tema määratud isiku kirjalikul loal. Kirjalik luba

peab sisaldama lisaks punktides 5.2.1.–5.2.3. loetletud tingimustele viidet

asutuse sisesele vastava kategooria sõiduauto kohta kehtestatud kulupõhisele

hinnakirjale, mille alusel hüvitab kasutaja asutusele sõiduauto kasutamise

kulud.

5.5. Asutuse omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamisel töö-, ameti- või

teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks, tuleb järgida tulumaksuseadusega

kehtestatud tingimusi.

5.6. Sõiduki kasutamine töövõimetuslehel või puhkusel viibimise ajal on keelatud.

5.7. Arestitud või asitõendiks võetud sõiduki kasutamine on keelatud.

5.8. Konfiskeeritud sõidukit on lubatud kasutada väljaõppeks või jälitustoimingute

tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks.

5.9. Sõiduki kasutamise täpsem kord reguleeritakse vajadusel asutuse siseselt.

6. Isikliku sõiduki kasutamine tööülesannete täitmisel

6.1. Asutusel on lubatud hüvitada teenistujale teenistusülesannete täitmiseks kasutatud

isikliku sõiduki kasutamisel tekkinud kulusid.

6.1.1. Teenistusülesannete täitmisel isikliku sõiduki kasutamise kohta arvestuse

pidamisel ja kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 14. juuli

2006. a määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel

isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise

kord“.

6.1.2. Lähetuses isikliku sõiduki kasutamisel hüvitatakse vaid lähetusega otseselt

seotud kulud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses nr 112

„Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning

päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ja Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste

maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused

ja kord“ kehtestatud tingimustel ja piirmäärade alusel.

6.2. Asutus ei hüvita isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, kui teenistujal on võimalik ja

otstarbekam kasutada teenistusülesannete täitmiseks asutuse sõidukit.

7. Sõiduki haldamine ja kasutamise üle arvestuse pidamine

7.1. Ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste ning vabatahtlike päästekomandode

omandis või valduses olevate sõidukite, v.a punktis 1.3. nimetatud sõidukid,

haldamine ning kasutamise üle arvestuse pidamine toimub elektrooniliselt

infosüsteemis Sõiduk (edaspidi infosüsteem). Infosüsteemi pidamise, juurdepääsu ja

kasutajate haldamise kord sätestatakse ministeeriumi kantsleri käskkirjaga.

7.2. Kasutusele võetud konfiskeeritud sõiduk kajastatakse infosüsteemis vastava märkega.

Selgelt peab olema tuvastatav sõiduki kasutusala.

7.3. Infosüsteemi sisestatakse sõiduki põhiselt hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks

sellele eelnenud kuu kohta vähemalt järgmised andmed:

7.3.1. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit;

7.3.2. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

7.3.3. tangitud kütuse kogus;

7.3.4. kasutatud kütuse või elektri kogus.

8. Sõiduki võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine

8.1. Sõiduk võõrandatakse ja tunnistatakse kõlbmatuks riigivaraseaduse alusel ja

kooskõlas ministeeriumi riigivara valitsemise korraga.

8.2. Sõiduki võõrandamisel või kõlbmatuks tunnistamisel peab olema üldjuhul täidetud

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

8.2.1. sõiduki läbisõit on vähemalt 300 000 km;

8.2.2. sõiduki eeldatav kasuliku eluea määr on täitunud.

8.3. Sõidukite eeldatavad kasuliku eluea määrad on sätestatud Siseministeeriumi

valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas.

8.4. Sõiduki võõrandamise või kõlbmatuks tunnistamise taotluse esitamisel peab olema

juurde lisatud sõiduki tehnilise seisukorra hinnang.

8.5. Punktides 8.2.1. ja 8.2.2. sätestatud tingimuste mitteesinemisel kooskõlastatakse

erijuhud asekantsleriga.

9. Käskkirja rakendamine

9.1. Ministeeriumi valitsemisala asutused viivad oma sõidukite kasutamist puudutavad

korrad käskkirja nõuetega vastavusse käskkirja allkirjastamisest kolme kuu jooksul.

9.2. Käesoleva korra täitmist kontrollib ministeeriumi varahaldusosakonna transportvara

nõunik.

10. Käskkirja kehtetuks tunnistamine

Tunnistan kehtetuks kantsleri 1. mai 2016. a käskkirja nr 1-5/53 „Siseministeeriumi

valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Lugna

kantsler