Eesti Relvaomanike Liit_vastus

Vootele Voit

Eesti Relvaomanike Liit

[email protected]

Teie 22.01.2024 nr

Meie 22.02.2024 nr 14-5/240296/2401154

Vastus pöördumisele

Pöördusite õiguskantsleri poole sooviga hinnata Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevust

relvalubade väljastamisel. Leiate, et PPA relvagrupi ametnike omavoliline käitumine relvaloa

taotluste menetlemisel on vastuolus põhiseaduse §-dega 3 ja 32 lg 3.

Õiguskantsleri ülesanded ja nende täitmine on kehtestatud põhiseaduse ning seadustega. Ülesannete

hulka ei kuulu seaduste, sh relvaseaduse sätete kohta õigusalaste selgituste andmine. Tegite õigesti,

kui pöördusite neis küsimustes Siseministeeriumi poole, kelle pädevuses ongi relvaseaduse sätete ja

nende rakendamise kohta selgitusi jagada (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3).

Õiguskantsleril pole põhiseaduslikku õigust õigusakte tühistada ega muuta. Juhul, kui õiguskantsler

leiab, et seadus või määrus on põhiseadusega vastuolus, teeb ta akti vastu võtnud organile

ettepaneku viia see põhiseadusega kooskõlla. Relvaseaduse põhiseaduspärasuses meil hetkel siiski

põhjust kahelda ei ole. Seadus pole põhiseadusega vastuolus, kui seda on võimalik

põhiseaduspäraselt rakendada. Ka Teie pöördumisest ei ilmne asjaolusid, mis seaks kahtluse alla

mõne konkreetse relvaseaduse sätte põhiseadusele vastavuse. Peate probleemseks hoopis seda,

kuidas PPA ametnikud seadust tõlgendavad ja rakendavad.

Mõistame Teie muret ning oleme teadlikud sellest, et mõned relvaomanikud ja relvaloa taotlejad ei

ole viimasel ajal olnud rahul PPA tegevusega relvaloa andmise ja pikendamise otsustamisel. See on

tulnud välja mitmest õiguskantslerile laekunud avaldusest, samuti leidnud kajastamist meedias.

Avalduste lahendamise käigus oleme muu hulgas korduvalt suhelnud PPA vastutavate ametnikega,

kes on kinnitanud, et PPA lähtub relva(soetamis)lubade menetlemisel kehtivatest õigusnormidest.

Samas on PPA lubanud edaspidi võimalusel senisest enam inimestele vastu tulla formaalsete

menetlustakistuste korral, näiteks olukorras, mil relvaloa pikendamisel on taotluse esitamisega

mõnevõrra hiljaks jäädud.

Relvaseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid,

arvestades relvaseaduse erisusi (relvaseaduse § 1 lõige 11). Haldusorganil on mitte ainult õigus, aga

ka kohustus juhinduda haldusmenetluse läbiviimisel haldusmenetluse seaduse normidest. Muu

hulgas tähendab see vajadust kasutada konkreetses menetluses välja selgitatud asjaolude põhjal

kaalutlusõigust (haldusmenetluse seaduse § 4).

2

Relvaloa taotluste lahendamisel on PPA-l kui pädeval haldusorganil õigus ja kohustus selgitada

välja kõik konkreetses asjas tähtust omavad asjaolud ning teha nende pinnalt põhjendatud otsus

(anda välja haldusakt) relvaloa väljastamiseks või sellest keeldumiseks.

Seadus ei luba õiguskantsleril konkreetsesse haldusmenetlusse sekkuda. Ta ei saa vastuvõetud

haldusakti tühistada ega muuta. Seetõttu oleme õiguskantsleri poole pöördunud inimestele alati

selgitanud eelkõige seda, kuidas nad kõige kiiremini ja tõhusamalt saavad oma õigusi kaitsta.

Haldusorgani otsusega mittenõustumisel on võimalik esitada otsuse peale vaie või teha kaebus

halduskohtule. Seda ka juhul, kui relvaloa taotleja leiab, et loa väljastamisest keeldumisel on

tuginetud ebaõigele või lausa seaduses sätestamata õiguslikule alusele. Õiguskantsleril, erinevalt

näiteks kohtust, puudub pädevus (isegi seaduse- või hea halduse tava rikkumise tuvastamise korral)

kontrollitavale asutusele siduva ettekirjutuse tegemiseks.

Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik abstraktselt hinnata PPA tegevust relvalubade väljastamise

otsustamisel. Selline analüüs ei aitaks kokkuvõttes inimesi konkreetses menetluses, sest iga

relvaseaduse alusel toimetatav haldusmenetlus on ainulaadne. Lisaks relvaloa omaniku või taotleja

isikuomadustele tuleb menetluse käigus tuvastada ja igakülgselt hinnata (kaaluda) väga erinevaid

asjaolusid. Seda saab seaduses nõutava põhjalikkusega teha vaid Politsei- ja Piirivalveamet, kellele

on selleks seadusega antud vastav pädevus ja võimalused.

Vastuvõetud haldusakti tühistamise õigus on halduskohtul. Kohus on pädev hindama konkreetse

haldusakti, aga vajadusel ka sellega seotud haldusmenetluse läbi viinud asutuse (ametniku) tegevuse

õiguspärasust. Jõustunud kohtuotsused on kõigile täitmiseks kohustuslikud, seega saab eelkõige

kohtupraktika kaudu kontrollida ja vajadusel korrigeerida ka PPA ametnike tegevust relvaloa

taotluste lahendamisel.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Agarmaa

õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel