Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 14-5/240296/2400464 |
Registreeritud | 23.01.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine |
Sari | 14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid) |
Toimik | 14-5/240296 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Relvaomanike Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Relvaomanike Liit |
Vastutaja | Odyn Vosman (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1. Alljärgnevas dokumendis on kronoloogilises järjekorras kokku koondatud kogu kirja- vahetus relva soetamisloa taotleja M.F. (täisnimi Eesti Relvaomanike Liidule teada) ja PPA lubadegrupi menetleja Triinu Loho vahel, alates soetamisloa taotluse esitamisest kuni loa väljastamiseni. Taotlejal on relvaluba alates 2016 aastast. Olemasolevad tulirelvad: Püstol Glock 19 (kaliiber 9x19), Kompaktpüstol Glock 43 (kaliiber 9x19), Treeningpüstol Glock 44 (kaliiber .22LR), Väikesekaliibriline sportpüss CZ 455 (kaliiber .22LR). Relvade otstarbed relvaloal: sport (B) ja turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitse - C) 22.10.2023 kell 23:06 PPA relvalubade e-taotluskeskkonnas (relvataotlus.politsei.ee) esitatud soetamisloa taotlus vintraudsele püstolile. Taotlusele juurde lisatud selgitus: „Olen tegelenud IPSC laskmisega alates 2016. aastast ning püstolialadel võistelnud peamiselt endale kuuluva Glock 19-ga. Tegemist on hea n.ö. teenistusrelvaga, kuid oma kerge kaalu ja võrdlemisi raske päästiku tõttu on seda keeruline lasta samaaegselt kiiresti ja täpselt. Soovin soetada teist püstolit (hetkel valikus CZ või Tanfoglio), et spordis edasi areneda. Ostetavale püstolile soovin ka enese- ja vara kaitse otstarvet, et saaksin seda vajadusel tiiru/võistlusele minnes kabuuris varjatult kanda - leian, et teatud olukordades on niiviisi paremini tagatud nii iseenda kui ka relva turvalisus.“ 23.10.2023 kell 12:36 Triinu Loho → M.F. Tere Olete esitanud relvasoetamisloa taotluse DL50047673 vintraudsele püstolile sportimiseks ning enese ja vara kaitseks. Teil on hetkel 3 püstolit ja 1 püss millega on võimalik vajadusel turvalisust tagada. Kirjutate, et soovite enese ja vara kaitse otstarvet lisada uuele relvale seetõttu, et saaksite seda vajadusel tiiru/võistluseele minnes kabuuris varjatult kanda. PPA ei lisa relvadele üksnes mugavuse tõttu turvalisuse tagamise otstarvet. Käesoleval hetkel on Teil piisavalt relvi, millega end vajadusel kaitsta. Spordiks mõeldud relvad on tihti suuremad ning neid varjatult kanda on keeruline. Kas ostaksite sellise relva, mis on piisavalt väike, et seda varjatult kanda? Palun Teil täiendavalt saata laskespordiklubi esimehe või juhatuse liikme poolt digiallkirjastatud spordiklubi tõend laskespordiklubisse kuulumise kohta. Ootan Teie tagasisidet ja laskespordiklubi tõendit hiljemalt 26.10.2023. Lugupidamisega Triinu Loho menetleja teabebüroo lubadegrupp Põhja prefektuur [email protected]
26.10.2023 kell 03:06 M.F. → Triinu Loho Tere! Tänan kiire vastuse eest! Jah, uue relva valikul on kindlasti üheks kriteeriumiks ka võimalus seda vajadusel varjatult kanda. Relvaseadus kohustab relva kanda viisil, mis välistab selle sattumise teise isiku valdusesse, mistõttu tuleb seda vajadusel kaitsta ja turvata. Kui tulirelv on registreeritud ainult spordi otstarbel, tuleks seda lasketiiru või laskepaika toimetada tühjaks laetult ning lahti võetult või pakitult viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu. Seega ei ole võimalik antud relva kasutada turvalisuse tagamiseks ehk antud juhul sama relva kaitseks, kui keegi peaks tee peal ründama näiteks eesmärgiga minu tulirelva röövida. Sellest lähtudes on vajadus antud relvale taotleda ka enese ja vara kaitse luba. Kahjuks ei saa olemasolevaid relvi kõikides olukordades kasutada enda ja soetatava relva kaitsmiseks. Rahvusvahelise praktikal-laskmise konföderatsiooni (IPSC) võistlusmäärused sätestavad, et soorituse ajal ei või võistleja kanda ja kasutada enam kui ühte tulirelva. Enamik lasketiirudes/-paikades pole võimalik teist, turvalisuse otstarbel kaasa võetud relva võistlemise ajal hoiustada ning Relvaseadus välistab ka relva järelvalveta jätmise võistlussoorituse ajaks. Minu arvates oleks lihtsam ja loogilisem sellise olukorra vältimiseks minna võistlusele lasketiiru või laskepaika ühe relvaga, mis on registreeritud nii turvalise tagamiseks kui laskespordi otstarbel. Spordiklubi tõend on e-kirjale lisatud. — terv. M.F. 30.10.2023 oli relvalubade e-taotluskeskkonnas muutunud taotluse staatus. Enne: „menetlus“, uus staatus: „hoiutingimuste kontroll“ 31.10.2023 tuli politseikonstaabel Karmo Kaasik taotleja koju kontrollima relva hoiutingimusi. Kõik oli korras, konstaabel allkirjastas akti ning soovis edu. Kuna kõik nõutud dokumendid olid esitatud, taotluse staatus e-taotluskeskkonnas jõudnud menetluse faasist edasi, hoiutingimuste kontroll oli läbitud ja täiendavaid küsimusi ei esitatud, jäi taotleja M.F. ootama soetamisloa väljastamist Relvaseaduses ettenähtud kahekuulise menetlustähtaja jooksul kuni 22.12.2023.
15.12.2023 kell 17:47 Triinu Loho → M.F. Tere Annan teada, et pikendan Teie relvasoetamisloa taotluse DL50047673 läbivaatamise tähtaega kuni 15.01.2024, seoses vajadusega teostada täiendavaid menetlustoiminguid. (HMS § 41) Lugupidamisega Triinu Loho 15.12.2023 kell 21:22 M.F. → Triinu Loho: Tere. Tänan teid teavitamise eest. Viitate Haldusmenetluse seaduse § 41-le, mis ütleb, et "Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.” Palun näidake, milliseid täiendavaid menetlustoiminguid on vaja veel teostada ja miks ei saanud neid Relvaseaduse § 35 lg 1 ette nähtud kahe kuu jooksul teha? Kas ma saan omapoolselt aidata protsessi kiirendada, esitades täiendavaid andmeid? Olen seaduskuulekas ja Eesti Vabariigile lojaalne kodanik. Haldusõigusrikkumised puuduvad, rääkimata kriminaalkaristusest. Olen Kaitseliidu liige ja kuulun ka Eesti Relvaomanike Liitu. Tegelen laskespordiga 2016. aastast ning oman laskeinstruktori litsenti, olen IPSC vanemkohtunik ja SRA kohtunik. Aitan läbi viia ning korraldada paljusid erinevaid laskevõistlusi - näiteks 2023. aastal olen IPSC võistlustelt saanud 32 võistlus- ja ametipunkti. Lisaks korraldamisele on ette näidata ka võistlustulemusi - näiteks Eesti Vintraudse püssi Meistrivõistlusel “Estonian Extreme Rifle 2023” Nursipalus sain naiste arvestuses 3. koha. Esitasin uue võistluspüstoli soetamisloa taotluse aegsasti, et saaksin soovitud relva veel sellel aastal ära osta. Sobiv relv on hetkel välja valitud ja aasta lõpuni broneeritud. Järgmisest aastast tõuseb käibemaks ning relvakaupmehed on teatanud, et järgmised relvapartiid tulevad alles kevadel ning oluliselt kallima hinnaga. Sellega seoses annan teada, et minu relvasoetamisloa taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamine tekitab mulle märkimisväärseid lisakulutusi relva soetamisel. Ette tänades ja mõistvale suhtumisele lootes ning rahulikku peatset saabuvat pühadeaega soovides, — M.F.
15.12.2023 M.F.i saadetud e-kirjale tuli minut hiljem automaatvastus: 15.12.2023 kell 21:23 Triinu Loho → M.F. Tere Viibin puhkusel perioodil 18.12.2023-22.12.2023. Kiireloomuliste küsimuste korral palun kirjutada [email protected]. Lugupidamisega Triinu Loho menetleja lubadegrupp Põhja prefektuur 02.01.2024 kell 12:52 Triinu Loho → M.F. Tere Menetlustähtaja pikendamine oli vajalik erinevate ekspertidega suhtlemiseks. Kirjutasite, et olete relva välja valinud ja broneerinud. Millise relvaga on tegemist (mark, mudel)? Palun Teil täiendavalt selgitada, kas Teil on esinenud juhtumeid, kus keegi võistlustele minnes Teid või Teie relva ründab selliselt, et olete sunnitud oma relva kaitsma? Kui tihti Te enamasti relva kannate ning kus? Mille alusel teete need valikud? Enamus laskesportlasi transpordivad oma sportimiseks ettenähtud relvi üksnes kohvris, et need ei saaks vigastada ega määrduks kandmisel. Võistlustel on väga oluline, et relv töötaks ilma tõrgeteta. Ei ole teada olukordi, kus tungitakse kellelegi kallale, et varjatult kantavat relva ära võtta. Samuti ei ole juhtumeid, et sportimiseks kasutatavat relva oleks keegi transportimisel või praktilise laskmise võistlusel varastanud. Kui laskur liigub lasketiiru või sealt koju korrektselt pakitud relvaga, siis kõrvalised isikud ei saa teada, et tal on relv kaasas ning see välistab ka ootamatu rünnaku relva suhtes. Püstolikohvri käes eksponeerimine ja avalikus ruumis liikumine ei ole turvaline sportrelva transport. Lisaks kõik sportimiseks ettenähtud relvad ei sobi alati varjatud kandmiseks oma mõõtmete, sihikute või kaalu pärast. Turvalisuse tagamine Eestis üleüldiselt on politsei ja teiste jõustruktuuride töö. Kui laskuril on registreeritud relv spordiga tegelemiseks, ei takista see hädakaitse olukorras relva kasutamist ja sekkumist kui kellegi elu ja tervis on ohus. Seega jääb arusaamatuks miks C otstarve relvale on vajalik. Nagu öeldud, siis korrektne relva transport välistab olukorra, et keegi märkaks relvakohvrit/kotti transportimisel ning seega tõenäosus, et keegi Teie relva ründab on väga väike. Ootan Teie tagasisidet hiljemalt 07.01.2024. Lugupidamisega Triinu Loho
02.01.2024 kell 15:58 M.F. → Triino Loho Tere ja head uut aastat! Tänan vastuse eest. Milliste ekspertidega oli vaja peale Relvaseaduses nimetatud kahekuulise menetlustähtaja ületamist suhelda ja miks ei saanud seda tähtaja jooksul teha? Kui olin saatnud 15. detsembril Teile kirja, sain automaatvastuse, et Te läksite hoopiski puhkusele. Minu teada ametniku puhkus ei ole põhjus menetlustähtaja pikendamiseks. HMS § 5 lg 2 ütleb, et "Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.” Antud juhul on menetluse pikendamine kahjuks põhjustanud mulle üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. Vastan ükshaaval Teie poolt esitatud küsimustele: Millise relvaga on tegemist (mark, mudel)? Hetkel on valikus Tanfoglio Stock 3. Palun Teil täiendavalt selgitada, kas Teil on esinenud juhtumeid, kus keegi võistlustele minnes Teid või Teie relva ründab selliselt, et olete sunnitud oma relva kaitsma? Minul ei ole seni esinenud juhtumeid, kus mind oleks võistlusele minnes rünnatud, kuid see ei tähenda, et sellist võimalust võiks tulevikus välistada. Näiteks Soome politsei on hoiatanud SRA (Soome Reservistide Laskespordiorganisatsiooni) liikmeid, et hiljuti on teada juhtumeid, kus tundmatud isikud on lasketiirude juures pildistanud nii laskureid kui nende autosid ja numbrimärke. Samuti on teada, kus “reisivad müügiagendid” on ilmunud laskurite koduuksele ja soovinud siseneda (ilmselt eesmärgiga n.ö. eelluuret teha), on ka teateid sissemurdmistest-varguskatsetest. (Nt siin on pilt Soome politsei vastavast kirjast: https://twitter.com/akihheikkinen/status/1725137584731418812) Kui tihti Te enamasti relva kannate ning kus? Mille alusel teete need valikud? Kuna olen naisterahvas, siis kannan relva enamasti pimedamal ajal ringi liikudes ning teen need valikud liikumistrajektoorist ja isiklikust ohuhinnangust lähtudes. Näiteks päise päeva ajal südalinnas relva ei kanna, aga õhtul läbi pimeda metsa Piritale tiiru minnes kannan. Enamus laskesportlasi transpordivad oma sportimiseks ettenähtud relvi üksnes kohvris, et need ei saaks vigastada ega määrduks kandmisel. Võistlustel on väga oluline, et relv töötaks ilma tõrgeteta. Nii palju, kui ma praktikal-laskureid võistlustel olen näinud, transporditakse relvi lisaks kohvrile ka spordikoti-laadses (range bag) ning on ka laskureid, kes võistlevad sama
relvaga, mida igapäevaselt kannavad, osad kasutavad isegi varjatud kandmise kabuuri (praktikalis on see lubatud, kui ohutus on tagatud). Ei saa väita, et kandmine kuidagi vigastaks või määriks relva ning vähendaks selle töökindlust. Korrakaitsjad kannavad ju ka igapäevaselt relva ning pole kuulnud, et relvad selle käigus saaks vigastada või määrduks sellisel määral, et hakkaksid tõrkuma - vastupidi, just politseiniku relvalt eeldaks, et see vajadusel toimib tõrgeteta. Ei ole teada olukordi, kus tungitakse kellelegi kallale, et varjatult kantavat relva ära võtta. Samuti ei ole juhtumeid, et sportimiseks kasutatavat relva oleks keegi transportimisel või praktilise laskmise võistlusel varastanud. Seda on hea teada, kuid nagu ma juba enne kirjutasin - asjaolu, et Eestis ei ole veel selliseid juhtumeid teada, ei tähenda seda, et sellist võimalust võiks tulevikus kindlalt välistada ning selleks ei tuleks valmis olla. Kui laskur liigub lasketiiru või sealt koju korrektselt pakitud relvaga, siis kõrvalised isikud ei saa teada, et tal on relv kaasas ning see välistab ka ootamatu rünnaku relva suhtes. Juba lasketiiru mineku ja sisenemise fakt võib kõrvalisele isikule anda infot, et sisenejal võib olla kaasas tulirelv. Laskurite nimed on spordialade infosüsteemis kõikidele laskuritele leitavad ning internetiajastul ei ole ka probleem panna kokku võistluste toimumise aeg, koht, registreeritud osalejad ja nende pildid. Samuti ei saa kahjuks välistada seda, et pahatahtlike kavatsustega isik tõmbab mul tiiru minnes või sealt tulles koti ära, teadmata, et seal sees on relv, vaid lootes muule saagile. Enda küljes varjatult kantav relv välistaks sellisel juhul vähemalt relva varguse. Püstolikohvri käes eksponeerimine ja avalikus ruumis liikumine ei ole turvaline sportrelva transport. Kui Te ise arvate, et püstolikohvri eksponeerimine ning avalikus ruumis liikumine ei ole turvaline sportrelva transport, siis justnimelt relva varjatud kandmine riiete all võiks olla palju turvalisem - relv ei paista kõrvalseisjale silma ning seda saab võimaliku ründe korral kiiremini kätte. Samas palun Teie hinnangut, milline oleks korrektne toimimine juhul, kui kodust kaugemal toimuvale võistlusele sõites tekib vajadus nt WC-d kasutada. Kas Relvaseadus lubab jätta "korrektselt pakitud" relva järelvalveta lukustatud autosse? Kui peaks juhtuma, et autosse murtakse sisse ning relv koos kotiga varastatakse, siis olen esiteks relvast ilma, teiseks ilmselt relvaluba peatatakse uurimise ajaks, mis tähendab, et mitu kuud ei saa võistelda? Lisaks kõik sportimiseks ettenähtud relvad ei sobi alati varjatud kandmiseks oma mõõtmete, sihikute või kaalu pärast. Jah, IPSC Open divisjoni relvad (ja ilmselt ka paljud ISSF alade relvad) tõesti ei sobi oma mõõtmete, sihikute või kaalu pärast varjatud kandmiseks, kuid mina soovin osta
püstolit, mis sobib nii kandmisrelvaks kui sportlaskmiseks Production divisjonis ehk nö. tehasekonfiguratsioonis püstolite kategoorias. Möönan, et antud relv ei ole kindlasti esimene valik igapäevaseks kandmiseks. Samas tahaks jätta endale võimalus kanda seda vajadusel, vastavalt isiklikule ohuhinnangule. Turvalisuse tagamine Eestis üleüldiselt on politsei ja teiste jõustruktuuride töö. Politsei ülesannete hulka kuulub muuhulgas avaliku korra tagamine, kuid politsei ei jõua tegeleda 24/7 kõikide inimeste turvamisega ning valvamisega. Relvaomanikuna tajun, et valdan suurema ohu allikat ning sellega kaasneb ka kohustus seda hoolikalt hoida ning vältida näiteks selle juhuslikku vargust. Hädakaitse olukorras võib politseil kuluda sündmuskohale jõudmiseks kümneid minuteid, kuid olukord võib eskaleeruda sekunditega. Esmane rünnak tuleb inimesel endal tõrjuda. Kui laskuril on registreeritud relv spordiga tegelemiseks, ei takista see hädakaitse olukorras relva kasutamist ja sekkumist kui kellegi elu ja tervis on ohus. Selleks ma relvale C-otstarvet (turvalisuse tagamine) juurde soovingi, et seda relva saaks vajadusel hädakaitse olukorras kiirelt kasutusvalmidusse viia. Seega jääb arusaamatuks miks C otstarve relvale on vajalik. Mulle jääb jällegi arusaamatuks, miks ei saaks relval lisaks sportimisele ka turvalisuse tagamise otstarve olla. Kas antud relv või relva omanik muutub sellest kuidagi ohtlikumaks? Nagu Te eelnevalt kirjutasite, on mul juba mitu relva enese- ja vara kaitse otstarbega ning lisanduv relv tähendab ainult seda, et ühe relva asemel hakkan kandma teist relva, kandmise olukordi kui selliseid juurde ei teki ning mitu relva korraga samuti ei plaani kanda. Siiamaani olen võistelnud Glock 19 püstoliga ning seda vajadusel (tiiru/võistlusele minek ja sealt tulek) ka varjatult kandnud. Edaspidi sooviks võistelda parema relvaga, samas jättes alles võimaluse seda (samades olukordades kui eelmise relva puhul) soovi korral kanda. Nagu öeldud, siis korrektne relva transport välistab olukorra, et keegi märkaks relva- kohvrit/kotti transportimisel ning seega tõenäosus, et keegi Teie relva ründab on väga väike. Nõustun, et sellise olukorra tõenäosus on tänases Eestis väike, kuid mitte olematu. Lisaks on alati võimalus, et varas ei tahagi saada relva, vaid röövib lihtsalt kotti, milles (tema teadmata) relva transpordin - selle tõenäosus on ilmselt suurem? Tulekahjusid tekib samuti väga harva ehk tõenäosus, et just minu kodu põlema läheb, on väga väike. Sellegipoolest on suitsuandur kodudes kohustuslik ja ma olen soetanud lisaks sellele veel tulekustuti ja tulekustutusteki. M.F.
05.01.2024 kell 11:26 Triinu Loho → M.F. Tere Seoses suure töökoormusega ei ole olnud võimalik Teie soetamisloa taotlust läbi vaadata menetlustähtaja jooksul. Millised on olnud Teie üleliigsed kulutused ja ebamugavused? Taotlust esitades ei olnud Te isegi kindel, millist relva Te täpselt juurde soovite soetada. Samuti ei saa Te eeldada soetamisloa taotlust esitades, et PPA Teie soovi ka aktsepteerib. PPA-l on haldusmenetlusest (HMS § 6) tulenevalt kohustus rakendada uurimispõhimõtet ning teha kindlaks menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajadusel koguma selleks ka tõendeid. Teil aga tuleneb HMS § 38 lg-st 3 kohustus esitada tõendeid. Arvestades Eesti kriminogeenset olukorda ei saa ka väita, et tulirelv Eestis on igapäevaselt vajalik, selleta elada või väljaspool kodu liikuda oleks ebaturvaline. Kui inimene soovib, et tal oleks tulirelv kodus ja kaasas kandmiseks, siis ohutunnet talle ette heita ei saa ning usaldusväärsele ja õiguskuulekale inimesele ka relvaluba väljastatakse. Võimalused tulirelva kasutamiseks on piiratud, seega on ka küsitav, miks vajatakse relvi enese ja vara kaitseks arvukalt. Teie välja toodud näited on utoopilised. Kas Teile kuuluv püss seisab Teil sellisel juhul üldse kodus kapis, kuna lasketiiru ja võistlustele Teie näidete põhjal sellega minna ju ei saa? Ka WC jääb ilmselt seetõttu käimata. Varjatult püssi kanda ei ole võimalik ning võimalus, et keegi selle Teilt teel lasketiiru ära varastab on Teie näidete puhul isegi suurem kui käsitulirelva endaga relvakotis/kohvris kaasas kandes. Sama hästi võib juba tuua näiteid, et kui keegi Teilt seda relva nii väga tahab ära varastada, siis saab ka Teid koos kantava relvaga röövida. Utoopilisi näiteid võib igasuguseid tuua. See aga ei tähenda, et PPA peaks ka aktsepteerima selliseid põhjendusi. Enese ja vara kaitse otstarve on mõeldud konkreetselt siiski turvalisuse tagamiseks mitte selleks, et Teil on mugav relva selliselt transportida. Teil on piisavalt olemas tulirelvi, millega enda ja oma vara turvalisust tagada. Kirjutate üksnes enda Glock-19-st, et teete sellega sporti. Teil on olemas veel lisaks Glock-43 ja Glock-44. Kas need seisavad Teil niisama? Kuidas erineb Tanfoglio Stock 3 Teie praegustest püstolitest? Mida uus relv annab juurde Teie laskesportlase teekonnal? Millised eesmärgid Teil laskespordis on? Kuidas uus relv aitab neid eesmärke täita? Kui tihti Te laskmas käite ja võistlustel osalete? Millist laskespordi ala harrastate? Milliste relvadega seal tavapäraselt lastakse ja võistlustel osaletakse? ← /ERL sõrendus/ Ootan Teie tagasisidet hiljemalt 08.01.2024. Lugupidamisega Triinu Loho
05.01.2024 kell 14:28 M.F. → Triinu Loho Tere. Et Teie töökoormust mitte veelgi suurendada, vastan ainult konkreetsetele küsimustele. Millised on olnud Teie üleliigsed kulutused ja ebamugavused? Kirjutasin teile juba 15.12.2023, et käesolevast aastast tõuseb käibemaks. Relvakaupmehed ei ole nõus lõputult oma kaupa broneerima ja järgmised relvapartiid tulevad alles kevadel ning oluliselt (~30…50%) kõrgema hinnaga. Esitasin soetamisloa taotluse 22.10.2023, täiendavad küsimused Teie poolt tulid juba järgmisel päeval ning neile vastasin 26.10.2023. Rohkem Teie poolt küsimusi ei tulnud. 31.10.2023 käis piirkonnapolitseinik hoiutingimusi kontrollimas ning ei leidnud probleeme, samuti oli selleks ajaks taotluse staatus iseteeninduses mitte enam "menetlus", vaid "hoiutingimuste kontroll". Eelmistest soetamisloa taotluse kogemustest lähtudest eeldasin, et sellega on menetlus lõppenud ning luba väljastatakse kui mitte kohe, siis kindlasti tähtaja lõpuks (22.12.2023) ning selleks ajaks sai relv välja valitud, et osta see ära enne käibemaksu ja uuest aastast tingitud hinnatõusu. Samuti ei saa Te eeldada soetamisloa taotlust esitades, et PPA Teie soovi ka aktsepteerib. [...] Kui inimene soovib, et tal oleks tulirelv kodus ja kaasas kandmiseks, siis ohutunnet talle ette heita ei saa ning usaldusväärsele ja õiguskuulekale inimesele ka relvaluba väljastatakse. Kuna olen õiguskuulekas ja lojaalne kodanik, kellele riik on juba usaldanud relvaloa ja Relvaseadus § 36 järgi välistavaid asjaolusid ei ole, siis ei näe põhjust, miks PPA peaks keelduma uue sportrelva soetamisloa väljastamisest. Võimalused tulirelva kasutamiseks on piiratud, seega on ka küsitav, miks vajatakse relvi enese ja vara kaitseks arvukalt. Ma ei vaja "ARVUKALT relvi enese ja vara kaitseks”. Nagu eelnevas kirjavahetuses juba selgitasin, vajan uut taotletavat relva peamiselt laskespordi harrastamiseks. Täiendavat turvalisuse tagamise otstarvet soovin uuele sportrelvale lisada seetõttu, et mul oleks võimalik vastavalt olukorrale valida, millise relvaga turvalisust tagada, ning ei peaks asjatult mitu relva kaasas kandma. Küsin veel kord Teie hinnangut, kas Relvaseadus lubab jätta "korrektselt pakitud" relva järelvalveta lukustatud autosse?
Ning kordan - mulle jääb arusaamatuks, miks ei saaks relval lisaks sportimisele ka turvalisuse tagamise otstarve olla. Kas antud relv või relva omanik muutub sellest kuidagi ohtlikumaks? Vägisi jääb mulje, et Teie eesmärgiks on lihtsalt statistikas vähendada turvalisuse tagamise otstarbega relvade hulka. Teil on olemas veel lisaks Glock-43 ja Glock-44. Kas need seisavad Teil niisama? Ei, ei seisa. Glock 43 on mu peamine kandmisrelv, mida kannan varjatult nagu eelmises kirjas kirjeldatud. Samuti osalen sellega mõnedel väiksematel IPSC võistlusel, et testida ennast ja relva ka stressiolukorras. Glock 44 on peamiselt treeningrelv, see on Glock 19 mõõtmete ja ergonoomikaga, kuid .22 LR kaliibris, millega on odavam lasta ja väiksema tagasilöögiga. Kindlasti jätkan võistlemist ka Glock 19-ga. Kuidas erineb Tanfoglio Stock 3 Teie praegustest püstolitest? Kõige olulisemad erinevused on 1) teine päästikusüsteem - Glockid on striker fire, Tangoglio kukega 2) metallist raam, Glockid on polümeer-raamiga. Mida uus relv annab juurde Teie laskesportlase teekonnal? Parema päästiku ning stabiilsema relvaga loodan saada IPSC võistlustel kiiremaid aegu ja sealjuures paremat täpsust. Millised eesmärgid Teil laskespordis on? 2024.a. eesmärgiks on lasta vähemalt sama palju, kui eelmisel aastal (18 IPSC võistlust, 34 matchpunkti, lisaks mõned SRA võistlused). Plaanin osaleda SRA ja IPSC Eesti meistrivõistlustel ning naiste arvestuses sooviks jõuda esikolmikusse. IPSC võistlustulemustes tahaksin jõuda 70%-ni Eesti tipplaskuritest. Praegune tase on ~50…60% tipplaskuritest. Kuidas uus relv aitab neid eesmärke täita? Nagu ma kirjutasin, loodan saada kiiremaid aegu ja sealjuures paremat täpsust. Kui tihti Te laskmas käite ja võistlustel osalete? Laskmas käin korra näidalas ning võistlustel osalen kord-kaks kuus. Peale selle olen IPSC ja SRA kohtunik ning korraldan ka ise nimetatud võistlusi. Viimane omakorraldatud IPSC võistlus, kus osalesin ka kohtuniku ja laskurina, toimus 27-29.12.2023. Eelmine SRA võistlus, millel osalesin nii kohtuniku kui laskurina, toimus 19-20.12.2023.
Lisaks sellele osalen ka Kaitseliidu võistlustel täpsuslaskmises ning viin Kaitseliidu Küberkaitseüksuses läbi praktikal-laskmise koolitusi. Millist laskespordi ala harrastate? IPSC ja SRA. Ma olen teile kirjutanud juba 26.10.2023, 15.12.2023 ja 02.01.2024, et tegelen praktikal laskmisega, olen Eesti Praktikal-Laskmise Ühingu (EPLÜ) turvaline laskur ja lasen IPSC-d. Samuti olen Eesti Reservväelaste Laskespordiliidu liige ja harrastan Harju Reservväelaste Laskespordiklubis SRA-d. Milliste relvadega seal tavapäraselt lastakse ja võistlustel osaletakse? IPSC võistlusi korraldatakse Eestis peamiselt käsirelvale (püstol ja revolver) ja püstolkaliibris karabiinile, vähem vintpüssile (s.h. väikesekaliibriline vintpüss - mini rifle) ja sileraudsele püssile. SRA võistlustel on kasutusel püstol ja vintpüss, suurematel võistlustel lisaks ka sileraudne püss. Püstolitest on mu isiklikul hinnangul levinumad tootjad CZ, Tanfoglio, Glock, Laugo Arms, STI. Vintpüssid on enamikus AR-15 tüüpi, tootjaid on erinevaid. Teie välja toodud näited on utoopilised. Kas oma ja relva turvalisusest mõtlemine on utoopiline? Kas Soome politsei hoiatus on utoopiline? Kas kotivargus on utoopiline? Paluks veidi empaatiat teise inimese - seda enam et naisterahva - suhtes. Tean, et paljudel IPSCs kasutatavatel relvadel on lisaks spordile enese ja vara kaitse otstarve lubatud ning näen siin enda suhtes ebavõrdset kohtlemist. Lugupidamisega, — M.F. 10.01.2024 kell 08:50 Triinu Loho → M.F. Tere Teatan, et Teile on väljastatud digitaalne relva soetamisluba DL50047673 kehtivusega kuni 10.04.2024, andmeid saate kontrollida politsei iseteeninduses https://relvataotlus.politsei.ee. [...] Lugupidamisega Triinu Loho
Ees% Relvaomanike Liit h2ps://relvaomanikud.ee Reg. nr. 80595094 [email protected]
Ees$ Vabariigi õiguskantsler
22.01.2024 Lugupeetud Ülle Madise Pöördume teie poole õigusliku hinnangu saamiseks seoses praeguse relvalubade ja tulirelvade soetamislubade menetlusprak%kaga. Ees%s on küllaltki liberaalne Relvaseadus, mis võimaldab füüsilisel isikul soetada, omada ja vallata tulirelvi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks), laskespordiga tegelemiseks, jahipidamiseks, kollektsioneerimiseks ning ajaloolis-kultuuriliste sündmuse etendamiseks. Relvaloa ja soetamisloa taotlemine füüsilise isiku poolt on kirjeldatud Relvaseaduse §-s 35 ning välistavad asjaolud Relvaseaduse §-s 36. Viimase lõige 1 näeb e2e otsesed alused keeldumiseks (näiteks raske psüühikahäire) ning lõige 4 loetleb olukorrad, kus loa andmine või keeldumine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel - näiteks inimese eluviis või käitumine on enda või teiste turvalisust ohustav või on isiku suhtes põhjendatud kahtlus, et ta on ohuks Ees% Vabariigi julgeolekule. Umbes 2021 aastal hakkas PPA lubadegrupp aga soetamisloa taotlemisel esitama nõudmisi: „palun põhjendada kirjalikult, miks vajate ... relva“. Kuna Relvaseadus sellist põhjendamist e2e ei näe, haka% seda nõudmist õigustama Haldusmenetluse seaduse §-ga 38 lg 2: „Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusak= andmisel jä>a taotluse läbi vaatamata.“ Ees% Relvaomanike Liit mõistab, et peale mõnda relvadega seotud intsiden% (nt. 2020 a. Mikk Tarraste juhtum Lihula lähistel) on nimetatud põhjenduste küsimine arusaadav ning teatud juhul ka mõistlik. Paraku on sellest prak%kast viimase aasta jooksul välja arenenud uus tõsine probleem - PPA lubadegrupi ametnikud ei aktsepteeri enam enamikku argumenteeritud ja mõistlikke põhjendusi, mida relvataotlejad esitavad ning keelduvad seetõ2u soetamislubasid väljastamast või üldse taotlusi menetlusse võtmast. Eri% teravaks on vaidlus läinud siis, kui taotlejal on mõni relv juba olemas ning soovib järgmist soetada. PPA lubadegrupi ametnike poolt viidatud Haldusmenetluse seadus paneb küll paika menetluse uurimispõhimõ2ed ja korra, kuid ei kirjelda konkreetseid detaile ega asjaolusid, mille järgi võiks ametnik oma suva järgi tõendite sobivust hinnata. Kõik relva soetamiseks vajalikud nõuded ja õiguslikud eeldused on kirjas eriseaduses - antud juhul Relvaseaduses. Kõnealuse põhjendamiskohustuse sisseviimist Relvaseadusesse on küll varasemalt seadusandja poolt kaalutud, kuid Riigikogu on leidnud, et see ei ole õigustatud. 2017 aastal algatatud seadusmuudatuse eelnõu „Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 494 SE“ sisaldas muuhulgas punk%, et „edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks“ ja seletuskiri lisas, et „PPA-l on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud.“
Ees% Relvaomanike Liit h2ps://relvaomanikud.ee Reg. nr. 80595094 [email protected]
Eelnõu teisel lugemisel Riigikogus laekus e2epanek võ2a nimetatud punkt seadusemuudatusest 494 SE välja, põhjendusega, et „tegemist on väga subjek=ivse hindamiskriteeriumiga ja ei ole õigustatud põhjendamiskohustuse lisamine olukorras, kus isikul on kõik muud =ngimused relva soetamisloa või relvaloa saamiseks täidetud. Püüdlus piirata kodanike soovi oma turvalisust ise tagada on taunitav ja ohustab riigi julgeolekut. Turvalisuse eesmärgil relva soetamise vajadust oskab hinnata selle relva soetaja ise.“ Riigikogu juh$vkomisjon otsustas seda eBepanekut arvestada täielikult, Relvaseadust ei muudetud selles osas karmimaks ning põhjendamiskohustust ei viidud seadusesse sisse. Seega võib öelda, et seaduseandja on korra oma hinnangu selles osas selgelt välja öelnud ja põhjendamiskohustust ning selle alusel keeldumise õigust relvaloa taotlemisel ei ole siiani Relvaseadusesse sisse viidud. Ees% Relvaomanike Liiduni on aga viimase aastaga jõudnud üle poolesaja relvataotleja kaebuse PPA suunal ning taotlustest keeldumise muster on üldjoontes sarnane. Toon mõningaid näiteid lubadegrupi ametnike poolt esitatud küsimustest ja argumen%dest.
• „Milleks teile teine enesekaitserelv, kui teil juba on üks? Miks olemasolevatest relvadest ei piisa turvalisuse tagamiseks? Te ju ei kaitse ennast mitme relvaga korraga! Kuidas te mitut relva korraga varjatult kannate?“
• „Ees% kriminogeenset olukorda silmas pidades on eluliselt väheusutav, et enese ja vara kaitseks oleks vaja mitu relva.“
• „See, et soovite relva enese ja vara kaitseks, on nähtav taotlusest, kuid palun põhjendada oma soovi kaitsta ennast relvaga.“
• „Müüge oma olemasolev relv maha, siis väljastame teile uue soetamisloa.“ • „Laske%irus harjutamine ei ole piisav põhjendus. Tulirelva võib soetada, kui see on
vajalik, mi2e laske%irus oskuste täiendamiseks. Relva saab laske%irus ka ren%da.“ • „Mil viisil te füüsiliselt kaitsete oma vara? Kui %h% te relva kannate ja kus?“ • „Hetkel te ise kirjutate, et te isegi ei kanna olemasolevat relva igapäevaselt kaasas,
kuna te tunnete ennast piisavalt turvaliselt Ees%s. Seega jääb arusaamatuks miks tänasel päeval on teile vajalik omada veel ühte relva.“
• „Palun põhjendage, miks teil on vaja enese ja vara kaitseks just revolvrit/püssi...“ • „Selgitage täpsemalt uue soetatava relva vajadust laskespordiga tegelemisel. Kui
ak%ivne laskesportlane te olete? Millistel võistlustel olete osalenud?“ • „Palun teil selgitada relva vajadust jahipidamise vaates. Kui %h% te jahil käite?
Millisesse jahiseltsi kuulute? Millistest jah%dest võtate osa? Milliseid ulukeid kü%te?“ • Taotleja soovis osta uut relva, kuna vana relv oli kulunud ja tõrgub ning ei ole
seetõ2u jahil/spordivõistlusel usaldusväärne. Samas saaks seda veel kasutada %irus harjutamiseks ning treenimiseks. PPA vastas selle peale: „kui teie (vana) relv on ebausaldusväärne, siis miks te seda hoiate ja ei anna seda politseile hävitamiseks?“
• Taotleja soovis osta väiksema kaliibriga relva, et odava laskemoonaga harjutamas käia. PPA ametnik vastas, et „laskemoona hind ei ole põhjendus teise relva soetamiseks“ ja kommenteeris (hiljem telefonis suuliselt), et „milleks teile relv, kui te ei jaksa sellele isegi laskemoona osta“.
Ees% Relvaomanike Liit h2ps://relvaomanikud.ee Reg. nr. 80595094 [email protected]
• Laskesportlane soovis uuele taotletavale sportrelvale ka enese ja vara kaitse otstarvet, et oleks võimalik sedasama relva ka turvalisuse tagamiseks kanda (näiteks %iru minnes). PPA vastas, et „teil on juba üks relv turvalisuse tagamiseks olemas, võtke see kaasa“ ning „PPA ei väljasta turvalisuse tagamise otstarvet relvaomaniku kasutusmugavusest lähtuvalt.“
• Taotleja põhjendas turvalisuse tagamise otstarvet Venemaalt lähtuva võimaliku sõjaohuga. PPA vastas, et ei väljasta relvalube olukordadeks, mis võivad taotleja arvates tulevikus juhtuda (nt. sõda) ning lisas, et kui inimesel on soov panustada riigikaitsesse, on tal võimalus astuda Kaitseliitu. /Viimane põhjendus on Relvaomanike Liidu arvates eriliselt küüniline, sest absoluutselt kõik hädakaitse-juhtumid ja olukorrad on ju tulevikus aset leidvad. Kui reaalne hädakaitse-olukord või sõda käes, siis on hilja minna relva soetama./
Lisame oma pöördumisele ka ühe relvataotleja konkreetse kirjavahetuse PPA lubadegrupiga (Lisa 1), milles on näha ülbe ja jõupositsioonilt lähtuv suhtumine soetamisloa menetlemisel. PPA on kasutanud ka sellist menetlusprak%kat, kus kõigepealt helistab lubadegrupi menetleja taotlejale ja väidab, et järgmist soetamisluba talle niikuinii ei väljastata ning teeb e2epaneku, et inimene võtaks ise oma taotluse tagasi – lubades sellisel juhul ka soetamisloa riigilõivu tagastamist. Suure tõenäosusega ei kajastu sellised juhtumid ka keeldumiste sta%s%kas. Seaduskuuleka kodaniku õigus soetada ja omada relva on kaitstud Põhiseaduse §-ga 19 ehk õigusega vabale eneseteostusele. Kui taotleja on arusaadavalt selgitanud, millisel eesmärgil ta relva soetada soovib ning tema puhul ei esine Relvaseaduse §-s 36 sätestatud välistavaid asjaolusid, siis ei peaks PPA-l olema ühtegi seaduslikku alust loa väljastamisest keelduda. Lisaks on ametnike selline omavoliline käitumine selges vastuolus Põhiseaduse §-ga 32 lg 3, mis lubab erinevate vara liikide omandamise suhtes kehtestada piiranguid avalikes huvides ainult seadusega. Nende piirangute kehtestamine Valitsuse määrusega (või seda enam sellest alamalseisvate õigusak%dega ja/või haldusprak%kaga – käesoleva kirja autorite märkus) ei ole lubatud (RKPJKo 08.02.2001, 3-4-1-1-01). Relvaomanike Liidu hinnangul on praegune PPA ametnike omavoli vastuolus Põhiseaduse §-ga 3, mille kohaselt peab avaliku võimu tegevus rajanema seadustel. Õigusriigi aluspõhimõtetest tuleb ju üldine nõue, et riik ei tohi võimu teostada meelevaldselt. Ees% riik on teinud palju tööd selle nimel, et inimesed usaldaksid politseid ja oma riiki. Relvataotlejatel ja relvaomanikel on samu% õigustatud ootus, et relvalubade väljastamise polii%ka on õiguspärane, läbipaistev ja võrdsele kohtlemisele tuginev. Kui riik peab vajalikuks kehtestada lisanõudeid või -piiranguid tsiviilrelvalubade väljastamisele, siis tuleks vastavad %ngimused arutada läbi huvigruppidega ning panna seadusesse kirja nii, et need oleks kõigile asjaosalistele üheselt arusaadavad ja rakendatavad.
Ees% Relvaomanike Liit h2ps://relvaomanikud.ee Reg. nr. 80595094 [email protected]
Nagu eelnevalt viidatud, siis praegune Relvaseadus ega ka ükski teine seadus sätesta nõuet taotletava relva vajadust tõestada ega ei anna ametnikule õigust otsustada, mitu relva (nuga, kirvest, saapapaari või autot) tohiks inimene korraga omada ning kui palju on ametniku arvates „piisav“. Kui seaduses on ammendavalt ja selgelt ära toodud relvalubade väljastamisest keeldumise alused, siis ei tohiks ametnikud ise hakata välja mõtlema ja rakendama täiendavaid põhjuseid relvade piiramiseks tsiviilkäibes. Ees% Relvaomanike Liit pöördus 15.11.2023 käesoleva soetamislubade probleemiga ka Siseminister Lauri Läänemetsa poole. Pöördumise täisteks% saab lugeda Ees% Relvaomanike Liidu kodulehel: h2ps://relvaomanikud.ee/tegevus/poordumine-seoses-soetamislubadega/ 22.12.2023 teatas Siseministeeriumi nõunik Riita Proosa meile, et pikendab meie pöördumisele vastamise tähtaega kuni 29.12.2023. Juhin tähelepanu asjaolule, et Riita Proosa on olnud PPA tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenuse juh%vkorrakaitseametnik. 29.12.2023 laekus Siseministeeriumi vastus, milles nad väidavad, et kahjuks ei ole kõikidele pöördumises esitatud küsimustele vastamine Siseministeeriumi pädevuses ning soovitavad konkreetsete küsimuste või kaebuste korral pöörduda otse PPA poole. Ülejäänud 4 lehekülge vastusest on täidetud keh%va relvaseaduse ja eurodirek%ivide tsiteerimisega. Vastusele kirjutas alla osakonnajuhataja Henry Timberg. Vastuse täistekst on samu% leitav Ees% Relvaomanike Liidu kodulehelt: h2ps://relvaomanikud.ee/tegevus/sim-vastus-15-11-23-poordumisele/ Eelpoolkirjeldatuga seoses soovib Ees$ Relvaomanike Liit õiguskantsleri hinnangut PPA lubadegrupi tegevusele ja selle seaduspärasusele relva- ja soetamislubade väljastamisel. Lugupidamisega Ees% Relvaomanike Liidu Juhatus Hillar Põldmaa, Daimar Liiv, Marie Fischer, Vootele Voit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ees@ Relvaomanike Liit on 2021. aasta aprillis relvaomanikest kodanike initsia@ivil asutatud miDetulundusühing. Liidu eesmärkideks on:
• Vastutustundlikkusel, oskustel ja teadmistel tugineva relvakultuuri arendamine; • Avalikkuse teadlikkuse tõstmine relvi, laskeharrastust, relvaohutust, turvalisust ja enesekaitset
puudutavates küsimustes; • Ees@ riigikaitse ja põhiseadusliku korra tagamise toetamine; • Relvaomanike esindamine seadusandliku ja täidesaatva võimu ees; • EDepanekute tegemine, tagasiside andmine ning osalemine seadusloome protsessis.
Oma tegevusaja jooksul on Ees@ Relvaomanike Liit korraldanud oma liikmetele hulgaliselt seminar-õppepäevi, avaldanud erinevaid relvateemalisi ar@kleid ja materjale ning andnud seadusandjale (sh. Siseministeerium) omapoolseid kommentaare Relvaseaduse plaanitud muudatuste kohta.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Eesti Relvaomanike Liit_vastus | 22.02.2024 | 34 | 14-5/240296/2401154 | Väljaminev kiri | okk | Eesti Relvaomanike Liit |