Siseministeeriumi vastus Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teate kohta

Abistav küsimustik meretuuleparkide arendajatele merel toimuvate

õnnetuste riskide maandamiseks ja õnnetuste korral

merepäästesündmuste lahendamise kirjeldamiseks

1. Meretuuleparkide piirkonnas peab olema tagatud otsingu- ja päästetööde tegemine

takistusteta/minimeeritud kvaliteedi langusega.

Selleks:

1.1. Viia läbi uuring tuule, lainete ja hoovuste muutustest seoses ehitisega.

Vajalik otsitava objekti ja otsinguala kalkuleerimiseks ning arvestamiseks vee- või

õhusõidukiga meretuulepargis manööverdamisel.

Mõjude kompenseerimiseks või minimeerimiseks:

1.1.1. Jagada modelleerimise andmeid otsingu- ja päästetööde korraldamise eest

vastutava ametiga;

1.1.2. Mõõte- või vaatlusseadmete (nö ilmajaam) paigutamisel meretuuleparki jagada

nende andmeid otsingu- ja päästetööde korraldamise eest vastutava ametiga.

Soovitav info- tuule andmed, nähtavus, pilve kõrgus, sademed, vee temperatuur,

hoovus, lainetus, veetase.

1.2. Arvestada planeerimisel pargisisese nähtavuse ja manööverdamisruumiga.

Meretuulepargis otsingu- ja päästetööde tegemisel on meeskonna tähelepanu jagatud

ohutu navigeerimise ja ülesande täitmise vahel. Otsingumustreid ei saa järgida täies

ulatuses ja tuulikud piiravad nähtavust – võrreldes avaveega on otsingute efektiivsus

madalam, aeg otsingutele pikeneb.

Mõjude kompenseerimiseks või minimeerimiseks :

1.2.1. Võimalusel tuulikute paigutamine korrapäraselt;

1.2.2. Tuulikute minimaalne vahekaugus üksteisest 1 km.

1.2.3. Juhul, kui tuulikuid ei ole võimalik korrapäraselt paigutada, määrata ohutud

sisenemisteed, mille minimaalne laius on 1 km.

1.2.4. Suuremates meretuuleparkides (üle 12x12 km) kaaluda kopterile

manööverdamiseks ohutu ala loomist meretuulepargi sees, ala minimaalne

diameeter 1,2 km.

1.2.5. Juhul, kui kaugemale merealale ehitatavate tuuleparkide teenindamiseks

luuakse meri-maismaa seoseid (sadamad, kopteri maandumisplats,

veeskamiskoht vms), tagada otsingu-ja päästetöödele reageerivale ressursile

juurdepääs;

1.2.6. Planeerimise käigus teha koostööd otsingu- ja päästetööde korraldamise eest

vastutava ametiga, et tagada meretuulepargi paigutus ja ülesehitus, mis tagab

otsingu- ja päästetööde tegemise võimalikult väheste takistustega.

2. Meretuulepargi mõju riigi seiresüsteemidele tuleb minimeerida.

2.1. Selleks viia läbi uuring tuulepargi mõjust riigi seiresüsteemile, tuua välja mõjude

kompenseerimise vajadus ja võimalikud meetmed (samaaegselt KMH´ga). Merealade

seire on Kaitseministeeriumi valitsusala ülesanne, kuid seiresüsteemi kasutatakse ka

otsingu- ja päästetöödel. Otsingu- ja päästetööde käigus meretuuleparki sisenev

päästeüksus peab olema jälgitav (AIS, radar). Kaamera ja radari pilt aitab tagada

ohutust, ennetada ja ära hoida õnnetusi, tõhustada abivajajale kiire ja asjakohase abi

andmine.

Mõjude kompenseerimiseks või minimeerimiseks:

2.1.1. Juhul, kui meretuuleparki paigaldatakse kaamerad, kaaluda nende pildi

jagamise võimalust otsingu- ja päästetööde korraldamise eest vastutava ametiga.

3. Meretuulepargi mõju mereraadio- ja operatiivraadiosidele tuleb minimeerida.

3.1. Selleks viia läbi uuring tuulepargi mõjust mereraadio- ja operatiivraadiosidele, tuua

välja kompenseerimise vajadus ja meetmed (samaaegselt KMH´ga). Mereraadio- ja

operatiivraadioside tagamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala ülesanne, kuid Siseministeeriumi valitsemisala on selle teenuse kasutaja

mereohutuse ja -pääste vaates. Raadioside olemasolu, nii abivajaja kui ka

päästeüksusega, on otsingu- ja päästetööde korraldamise ja läbiviimise oluline eeldus.

Mõjude kompenseerimiseks:

3.1.1. Kaaluda raadioside tugijaama(de) paigaldamist meretuuleparki.

4. Meretuuleparki rajades tuleb tagada laevaliikluse ohutus.

4.1. Selleks hinnata meretuulepargi mõju laevaliiklusele ja analüüsida elektromagnetvälja

võimalikku mõju navigatsiooniseadmetele. Otsingu- ja päästetööde käigus

meretuuleparki sisenev päästeüksus peab olema jälgitav (AIS, radar) ja peab saama

kasutada navigatsioonivahendeid või olema teadlik nende võimalikest häiretest.

Hinnang laevaliiklusele, selle võimalikest muudatustest ja riskidest annab sisendi

päästeressursi paigutamise üle otsustamisele.

5. Ollakse valmis ohu- ja avariiolukordade lahendamiseks.

Selleks

5.1. Kaardistada võimalikud meretuulepargis ette tulevad ohu- ja avariiolukorrad

(vigastused, tulekahju, turvaintsidendid, tehnilised rikked, evakueerimine), nende

mõju inimestele, keskkonnale.

5.1.1. koostada nende olukordade lahendamise plaanid meretuulepargi personalile;

5.1.2. tagada esmase reageerimise võimekus personali poolt ja vahendid selleks;

5.2. Koostöös otsingu- ja päästetööde korraldamise eest vastutava ametiga koostada

koostööplaan ohu- ja avariiolukordade lahendamiseks.

5.2.1. Koostööplaan koostada ja uuendada iga meretuulepargi etapi alguseks-

ehitamine, opereerimine ja demonteerimine.

5.2.2. Koostööplaani hoitakse JRCC Tallinnas.

5.3. Soovituslik on ohu- ja avariiolukorra lahendamist juhtival ja korraldaval personalil

läbida SAR süsteemi tutvustav koolitus.

5.4. Arvestada, et päästekopter siseneb tuuleparki otsingu- ja päästetöödeks kui

5.4.1. Ilmaolud on selleks sobivad;

5.4.2. Tuulikuid on võimalik kontrollida eemalt – seiskamine, pööramine, tiiviku

lukustamine.

5.4.3. Tuulikute valgustust on võimalik kontrollida eemalt.

5.4.4. Tuulikuid eemalt kontrolliva üksusega on JRCC Tallinnal võimalik saada

kontakti 24/7 kas telefoni või VHF teel.

Ohutuse tagamiseks on eelistatud otsingu- ja päästeüksuse otseühendus

tuulikuid kontrolliva üksusega VHF teel. Täpne sideskeem lepitakse kokku

koostööplaanis.

Mõisted.

SAR – otsingu- ja päästetööd (Search and Rescue).

JRCC Tallinn– lennu- ja merepääste koordineerimiskeskus (Joint Rescue Coordinetion

Centre).

AIS - automaatne identifitseerimise süsteem (Automatic Identification System).

Otsingumuster – sirgetest liinidest koosnevad mustrid, mille pikkuse ja kauguse teineteisest

määrab otsigu- ja päästetööde juhtumi koordinaator või sündmuskoha koordinaator. Mustri

metoodiline läbimine tagab kõrgema tõenäosuse otsitava objekti leidmiseks. Mustrid on

kirjeldatud IAMSAR (International Aeronautical and Maritime Search and Rescue)

käsiraamatus.

Ohutu sisenemistee (SAR Access lane) – päästekopteri lendamiseks läbi tuulepargi otsigu- ja

päästetööde teostamiseks. Võib olla rohkem kui üks, arvestada tuulepargi suuruse ja

nähtavusega. Sisenemisteed saavad kasutada ka päästelavad. Minimaalne laius 1 km.

Ohutu ala manööverdamiseks kopterile – selleks, et kopteril oleks võimalus manööverdada

(muuta suunda, rippuda, vintsida vm) tuulepargi sees. Võimaldab näiteks otsingul keskenduda

osale tuulepargist ilma, et kopter peaks läbi terve tuulepargi lendama. Minimaalne läbimõõt

1,2 km (planeerimisel konsulteerida jooksvalt).

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ene-Liis Bachmann

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Teie: 29.08.2023 nr 16-7/20-06558-099

Meie: 13.10.2023 nr 13-3/58-3

Siseministeeriumi vastus Saare Wind Energy OÜ

meretuulepargi keskkonnamõju hindamise

aruande avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu teate kohta

Austatud talituse projektijuht

Esitasite Siseministeeriumile arvamuse küsimuseks Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi

keskkonnamõju hindamise aruande. Siseministeeriumil avameretuuleparkide menetlemisega seotud järgmised huvid:

1. Kuidas rajatavad tuulepargid avaldavad mõju ESTER raadiosidele ja millised on

negatiivse mõju korral arendaja poolsed ettepanekud kompensatsioonimeetmete rakendamiseks.

2. Siseministeeriumi valitsemisala peab reageerima ka merepääste sündmustele, sellest

lähtuvalt palume hoonestusloa taotluse käigus arendajal kirjeldada nende poolset nägemust, kuidas võiks maandada õnnetuste riske või selle avaldumisel toimuda

koostöö arendatava tuulepargi läheduses. Siseministeerium on koostanud arendajatele selleks asjakohase küsimustiku, mis on toodud lisas 1 ja seda toetav kontroll- leht on toodud lisas 2. Palume arendajal täita ära

asjakohane küsimustik ning küsimuste korral pöörduda Siseministeeriumi poole. 3. Julgeolekuohtude hindamiseks palume arendajalt järgmist infot:

3.1.andmed taotleja omandistruktuuri, majandustegevuse sisu, tema

majandusvõimekuse, tegeliku kasusaaja ja teistes riikides tegutsemise kohta; 3.2. andmed taotleja võime kohta taotletud planeeringu elluviimise ning käigushoidmise

rahastamiseks; 3.3.kaasrahastajate olemasolu korral punktides 3.1−3.2 nimetatud andmed ka

kaasrahastaja kohta; finantseerimisallikate olemasolu korral punktides 3.1−3.2

nimetatud andmed ka finantseerimisallika kohta

Oleme küsinud antud infot hiljemalt hoonestusloa menetlemise etapis, kuid soovituslikult on antud küsimusi võimalik küsida ja lahendada võimalikult varajases faasis.

Lugupidamisega

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt) Piret Lilleväli

varade asekantsler

Lisa 1: Abistav küsimustik meretuuleparkide arendajatele Lisa 2: Kontroll-leht

[Sama/Teadmiseks] : Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Allan Pilviste 6125188 [email protected]