1. muuta otsuse teist lõiku ja sõnastada see järgmiselt:
Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke
viitenumbriga 250554 „MRT ruumide väljaehitamine“ (edaspidi hange nr 250554) läbiviimisel
järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab
rakendusüksus antud rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb
mitteabikõlblikuks kuluks 7 120 eurot.
2. muuta finantskorrektsiooni otsuse kolmandat lõiku ja sõnastada see järgmiselt:
Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2
punktid 4 ja 6, § 45 lg 1 punktid 2 ja 3, § 46, § 47, § 48 lõiked 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) § 2 lõikedd 1 ja 2, § 21 lõige 1, § 221 lg 1 punkt 4, § 228 ja tervise- ja tööministri
14.06.2021 käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri
investeeringud“ toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT määrus) punkt 7.9.1, samuti toetuse
saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokumendid nr 3–5.
3. muuta finantskorrektsiooni otsuse punkti 1.4 ja sõnastada see järgmiselt:
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse
saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel
ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju
suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa
rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.
Hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle
suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate
pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks seadnud nõuetekohase pakkumuste
esitamise tähtaja. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis
oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda
edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks.
Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 221 lg 1 punktis 4
toodud asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 5-protsendilist finantskorrektsiooni
määra, kui avatud hankemenetluses riigihanke pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg on
nõutust vähem kui 30% lühem. Tallinna Ringkonnakohus on oma 07.05.2024 otsuse nr 3-22-
833 punktides 27–28 selgitanud, et üldjuhul tuleb finantskorrektsiooni otsus teha summas, mis
vastab rikkumise rahalisele suurusele; proportsionaalseks saab pidada finantskorrektsiooni
juhul, kui selle ulatus ei kaldu ilmselgelt kõrvale sellest summast, mida saab pidada EL
eelarvele tekitatud kahjuks.
Rakendusüksusel ei ole ühendmääruse alusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel
kaalutlusõigust ja ühendmäärus ei näe 5% määra vähendamise võimalust sellisel juhul ette ka
erandina. Antud juhul tuleb ühendmääruse § 221 lg 1 p 4 jätta vastuolu tõttu määruse
nr 1303/2013 art 143 lõikega 2 kohaldamata. Proportsionaalse korrektsiooni üle otsustamisel
tuleb määruse nr 1303/2013 art 143 lõike 1 järgi liikmesriigil arvesse võtta eeskirjade eiramise
olemust ja keerukust ning eelarvele tekitatud rahalist kahju. Selleks, et finantskorrektsiooni
otsus vastaks proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvestada rikkumise raskust ja sellega
seotud rahalist mõju liidu eelarvele (määruse nr 1303/2013 põhjendus 72). Proportsionaalseks
saab pidada finantskorrektsiooni vaid juhul, kui selle ulatus ei kaldu ilmselgelt kõrvale sellest
summast, mida saab pidada EL eelarvele tekitatud kahjuks.
Ühendmääruse § 21 lõige 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt
ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja