OTSUS finantskorrektsiooni otsuse 11.1-12/23/1127 muutmiseks

Kuressaare Haigla Sihtasutus

[email protected]

Aia tn 25

93815, Saare maakond, Kuressaare linn

31.07.2024 nr 11.2-55/24/891

Registrikood: 90004059

OTSUS

finantskorrektsiooni otsuse 11.1-12/23/1127

muutmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“

projekti nr 2014-2020.15.02.21-0006 „SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna

rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine“

(edaspidi projekti) raames otsuse rakendusüksuse 06.09.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.1-

12/23/1127 (edaspidi finantskorrektsiooni otsus) muutmiseks.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punktid 4 ja 6, § 45 lg 1 punktid 2 ja 3, § 46, § 47, § 48 lõiked 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ühendmäärus) § 2 lõiked 1 ja 2, § 221 lg 1 punkt 4, § 228 ja tervise- ja tööministri 14.06.2021

käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“

toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT määrus) punkt 7.9.1, samuti toetuse saajaga peetud

kirjavahetus ning projekti raames esitatud kulud.

Rakendusüksus tegi toetuse saajale SA Kuressaare Haigla (edaspidi toetuse saaja) projekti osas

finantskorrektsiooni otsuse projektis kajastatud riigihanke nr 250554 „MRT ruumide

väljaehitamine“ abikõlblike kulude vähendamiseks 5% võrra. Finantskorrektsiooni otsuse

tegemise põhjuseks oli hanke nr 250554 kontrollimise käigus tuvastatud asjaolu, et hankes olid

seatud nõutust lühem pakkumuste esitamise tähtaeg.

Toetuse saaja esitas rakendusüksusele 05.10.2023 otsuse peale vaide, milles taotles 06.09.2023

finantskorrektsiooni otsuse nr 11.1-12/23/1127 kehtetuks tunnistamist ja menetluse lõpetamist

otsuses välja toodud asjaolude suhtes.

Rakendusüksus jättis 30.10.2023 vaideotsusega nr 11.2-55/23/1268 vaide rahuldamata.

Toetuse saaja esitas Tallinna Halduskohtule 29.11.2023 kaebuse rakendusüksuse 06.09.2023

finantskorrektsiooni otsuse nr 11.1-12/23/1127 ja 30.10.2023 vaideotsuse nr 11.2-55/23/1268

tühistamiseks. Tallinna Halduskohus tühistas 26.06.2024 otsusega nr 3-23-2701 Riigi

Tugiteenuste Keskuse 06.09.2023 otsuse nr 11.1-12/23/1127 ja 30.10.2023 vaideotsuse nr 11.2-

55/23/1127 osas, mis puudutab riigihanke nr 250554 suhtes tehtud finantskorrektsiooni.

Tallinna Halduskohus on oma 26.06.2024 otsuses nr 3-23-2701 välja toonud järgnevad tühistamise

alused:

 Käesoleval juhul oli pakkumuste esitamise tähtaeg 12% (25-22/25) lühem miinimumtähtajast

(25 päevast). Euroopa Komisjoni suunistes on ka sätestatud, et kui direktiivides sätestatud

tähtaega on lühendatud vähem kui 30% võrra, siis kohaldub korrektsioonimäär 5% (vt

komisjoni suunised, lisa 2, lk 9). Samas on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et üldjuhul

tuleb finantskorrektsiooni otsus teha summas, mis vastab rikkumise rahalisele suurusele;

proportsionaalseks saab pidada finantskorrektsiooni juhul, kui selle ulatus ei kaldu ilmselgelt

kõrvale sellest summast, mida saab pidada EL eelarvele tekitatud kahjuks (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsus nr 3-22-833, p-d 27–28). (Punkt 29).

 Kohtu hinnangul ei saa mõju EL-i eelarvele välistada, kuivõrd tõsikindlalt ei saa väita, et kui

pakkumuste esitamise tähtaeg oleks olnud vähemalt 25 päeva, ka siis ei oleks rohkem

pakkumusi esitatud. Kohus nõustub vaidlusaluses otsuses märgituga, et ei ole teada, milliseks

oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks

seadnud nõuetekohase pakkumuste esitamise tähtaja; tagantjärele ei ole võimalik tuvastada,

kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata,

kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus

ehitustööde teostamiseks (vt kaebuse lisa 1). Samas arvestades asjaolu, et kõik kolm esitatud

pakkumist jäid samasse suurusjärku, siis on vähetõenäoline, et ka miinimumtähtaja järgimisel

oleks esitatud oluliselt soodsam pakkumus. Seetõttu on kohtu hinnangul ebaproportsionaalne

kohaldada ka miinimumtähtajast 12% võrra lühema tähtaja puhul sama korrektsioonimäära,

mis näiteks miinimumtähtajast 29% võrra lühema tähtaja puhul. Kohtu hinnangul ei ole usutav,

et mõju EL-i eelarvel oleks välja toodud rikkumise puhul 5%. (Punkt 30).

 Arvestades aga, et vastustajal tuli lähtuda ühendmääruse § 221 lg 1 p-st 4, kuivõrd see on

erinorm ühendmääruse § 21 lg 1 suhtes, siis ei jäänud vastustajal kaalutlusruumi, millist

korrektsioonimäära kohaldada. Kohtu hinnangul on pigem usutav, et tuvastatud rikkumine

võis mõjutada EL-i eelarvet mitte rohkem kui 2%, milline miinimummäär on sätestatud ka

ühendmääruse § 21 lg-s 1. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb jätta ühendmääruse

§ 221 lg 1 punkt 4 kohaldamata vastuolu tõttu määruse nr 1303/2013 art 143 lg-ga 2. „EL

õigusega kooskõla tagamiseks on küll Vabariigi Valitsusel võimalik kehtestada ka selliste

rikkumiste puhuks imperatiivselt kindel finantskorrektsiooni määr, ent ringkonnakohus ei pea

võimalikuks ise tuvastada sellist finantskorrektsiooni määra, mis oleks proportsionaalne ega

selle ulatuses jätta vaidlustatud haldusakte kehtima. Proportsionaalse korrektsiooni üle

otsustamisel tuleb määruse nr 1303/2013 art 143 lg 1 järgi liikmesriigil arvesse võtta eeskirjade

eiramise olemust ja keerukust ning eelarvele tekitatud rahalist kahju. Ühendmääruses ette

nähtud finantskorrektsiooni määr võib mõnel juhul olla proportsionaalne ning EL õigusega

kooskõla tagamiseks piisab, kui 25% määra vähendamine on võimalik erandina.“ (Tallinna

Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsus nr 3-22-833, p 29). Analoogselt Tallinna Ringkonnakohtu

eeltoodud lahendis märgituga ei pea kohus võimalikuks ise tuvastada sellist

finantskorrektsiooni määra, mis oleks proportsionaalne ega selle ulatuses jätta vaidlustatud

haldusakte kehtima. Vastustajal on võimalik teha uus finantskorrektsiooni otsus, milles tuleb

finantskorrektsiooni määr seada proportsionaalne, st mitte suurem kui 2%. (Punkt 31).

Eeltoodust arvestades muudab rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuses olevaid punkte, mis

käsitlevad finantskorrektsiooni määra suurust, muus osas jääb finantskorrektisooni otsus nr 11.1-

12/23/1127 kehtima.

otsustab:

1. muuta otsuse teist lõiku ja sõnastada see järgmiselt:

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke

viitenumbriga 250554 „MRT ruumide väljaehitamine“ (edaspidi hange nr 250554) läbiviimisel

järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab

rakendusüksus antud rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 7 120 eurot.

2. muuta finantskorrektsiooni otsuse kolmandat lõiku ja sõnastada see järgmiselt:

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punktid 4 ja 6, § 45 lg 1 punktid 2 ja 3, § 46, § 47, § 48 lõiked 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ühendmäärus) § 2 lõikedd 1 ja 2, § 21 lõige 1, § 221 lg 1 punkt 4, § 228 ja tervise- ja tööministri

14.06.2021 käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri

investeeringud“ toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT määrus) punkt 7.9.1, samuti toetuse

saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokumendid nr 3–5.

3. muuta finantskorrektsiooni otsuse punkti 1.4 ja sõnastada see järgmiselt:

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel

ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju

suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa

rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle

suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate

pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks seadnud nõuetekohase pakkumuste

esitamise tähtaja. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis

oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda

edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 221 lg 1 punktis 4

toodud asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 5-protsendilist finantskorrektsiooni

määra, kui avatud hankemenetluses riigihanke pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg on

nõutust vähem kui 30% lühem. Tallinna Ringkonnakohus on oma 07.05.2024 otsuse nr 3-22-

833 punktides 27–28 selgitanud, et üldjuhul tuleb finantskorrektsiooni otsus teha summas, mis

vastab rikkumise rahalisele suurusele; proportsionaalseks saab pidada finantskorrektsiooni

juhul, kui selle ulatus ei kaldu ilmselgelt kõrvale sellest summast, mida saab pidada EL

eelarvele tekitatud kahjuks.

Rakendusüksusel ei ole ühendmääruse alusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel

kaalutlusõigust ja ühendmäärus ei näe 5% määra vähendamise võimalust sellisel juhul ette ka

erandina. Antud juhul tuleb ühendmääruse § 221 lg 1 p 4 jätta vastuolu tõttu määruse

nr 1303/2013 art 143 lõikega 2 kohaldamata. Proportsionaalse korrektsiooni üle otsustamisel

tuleb määruse nr 1303/2013 art 143 lõike 1 järgi liikmesriigil arvesse võtta eeskirjade eiramise

olemust ja keerukust ning eelarvele tekitatud rahalist kahju. Selleks, et finantskorrektsiooni

otsus vastaks proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvestada rikkumise raskust ja sellega

seotud rahalist mõju liidu eelarvele (määruse nr 1303/2013 põhjendus 72). Proportsionaalseks

saab pidada finantskorrektsiooni vaid juhul, kui selle ulatus ei kaldu ilmselgelt kõrvale sellest

summast, mida saab pidada EL eelarvele tekitatud kahjuks.

Ühendmääruse § 21 lõige 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt

ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise

laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata

jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5,

10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude

mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Tõenäosus, et riigihankes oleks osalenud pikema pakkumuste esitamise tähtajaga veel

pakkujaid, küll on olemas, kuid väike. Usutav on, et RHS nõuete rikkumisega tekitatud kahju

EL eelarvele sai olla väike ning kahju EL eelarvele ei ületanud 2%. Sellest tulenevalt peab

rakendusüksus põhjendatuks kohaldada rikkumisele 2% suurust finantskorrektsiooni.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga,

mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-

743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju

tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve

mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

4. muuta finantskorrektsiooni otsuse punkti 3 ja sõnastada see järgnevalt:

Riigihanke nr 250554 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis:

Kuludokumendi

tunnus

Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa

2%

3 65 091,72 eurot 1 301,83 eurot

4 125 280,00 eurot 2 505,60 eurot

5 165 628,28 eurot 3 312,57 eurot

Kokku 356 000,00 eurot 7 120,00 eurot

Toetuse saaja on hanke nr 250554 alusel tekkinud kulusid kajastanud kuluridadel 3–5 kokku

summas 356 000 eurot. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus kuluridadel 3–5

hankega nr 250554 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 7 120 eurot, millest toetus moodustab

7 120 eurot.

5. muuta finantskorrektsiooni resolutsiooni punkte ja sõnastada need järgmiselt:

1. lugeda projekti „SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine,

magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 7 120 eurot, millest toetus moodustab 7 120 eurot;

2. vähendada kuluridadel nr 3–5 kulusid hankega nr 250554 seotud abikõlblikke kulusid 2%

võrra;

3. Muuta tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu

arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise tingimused punkti

1.2.4 alljärgnevalt:

„1.2.4. Projekt nr 5: SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine,

magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine ELi toetuse

summa (REACT-EU ERF) 1 332 880 eurot.“.

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele perioodi 2014–2020 –

struktuuritoetuse seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva

jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

osakonnajuhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

663 1914

[email protected]