Vaideotsus

Sihtasutus Kuressaare Haigla

[email protected]

Aia tn 25

93815 Kuressaare

30.10.2023 nr 11.2-55/23/1268

Registrikood: 90004059

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigetele 2 ja 3,

tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirjaga nr 74 „Haiglavõrgu arengukava haiglate

infrastruktuuri investeeringud“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile

7.10 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punktile 4 ja kooskõlas HMS §-iga 59,

Riigi Tugiteenuste Keskus

otsustab:

jätta Sihtasutus Kuressaare Haigla vaie rahuldamata ning Riigi Tugiteenuste Keskuse

06.09.2023 otsus nr 11.1-12/23/1127 kehtetuks tunnistamata.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

Riigi Tugiteenuste Keskus vaatab vaide läbi STS § 51 lõigete 2 ja 3 ning TAT punkti 7.10 alusel.

Sihtasutus Kuressaare Haigla (edaspidi ka vaide esitaja või toetuse saaja) esitas 05.10.2023

rakendusüksusele vaide, milles palub tunnistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.09.2023 otsus nr

11.1-12/23/1127 (edaspidi ka finantskorrektsiooni otsus või FKO) kehtetuks ja lõpetada otsuses

välja toodud asjaolude suhtes menetlus.

2. Asjaolud

Tervise- ja tööminister kinnitas 14.06.2021 käskkirjaga nr 74 TAT-i, mille kohaselt toetatakse

Sihtasutus Kuressaare Haigla projekti „SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna

rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine“ nr

2014-2020.15.02.21-0006 (edaspidi projekt).

Toetuse saaja viis projekti raames läbi riigihanke viitenumbriga 243498

„Magnetresonantstomograafi ostmine“ (edaspidi hange nr 243498) ja riigihanke viitenumbriga

250554 „MRT ruumide väljaehitamine“ (edaspidi hange nr 250554).

Riigi Tugiteenuste Keskus kontrollis, kas kõnealused hanked on läbi viidud kooskõlas riigihangete

seaduses sätestatuga ning tegi 06.09.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.1-12/23/1127, millega

tuvastas, et Sihtasutus Kuressaare Haigla ei ole hanke nr 243498 ja hanke nr 250554 läbiviimisel

järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid.

RTK tuvastas, et toetuse saaja on hankes nr 250554 seadnud nõutust lühema pakkumuste esitamise

tähtaja ning hankes nr 243498 muutnud selgitustega riigihanke alusdokumente, seadnud ebaselged

hanketingimused ja tunnistanud vastavaks mittevastava pakkumuse. Seetõttu kohaldas

rakendusüksus finantskorrektsiooni (hanke nr 243498 osas 25% ja hanke nr 250554 osas 5%) ning

luges mitteabikõlblikuks kuluks 263 800 eurot.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja vaidleb finantskorrektsiooni otsusele täies ulatuses vastu. Vaide esitaja hinnangul on

finantskorrektsiooni otsuses sisalduvad järeldused ebaõiged ja põhjendamatud.

Hanke nr 250554 osas märgib vaide esitaja, et korraldatud on avatud hankemenetlus ning

rakendusüksus ei saa väita, et valitud on vale hankemenetluse liik. Vaide esitaja on seisukohal, et

vastavalt RHS § 93 lg 1 punktile 1 ei või avatud hankemenetluses olla pakkumuste esitamise

tähtaeg lühem kui 15 päeva ning projekti abikõlblikkuse perioodi arvestades võimaldas RHS § 93

lõige 2 kiireloomuliste asjaolude tõttu tähtaegasid lühendada. Samuti väidab vaide esitaja, et FKO-

s ei ole arvestatud toetuse saaja selgitustega. Vaide esitaja on seisukohal, et puuduvad 3 päeva

pakkumuse esitamise tähtaja lühendamisel on ebaoluline ning tegemist ei ole olulise rikkumisega.

Hanke nr 243498 osas märgib vaide esitaja, et selgituste andmisega ei ole muudetud riigihanke

alusdokumente. Vaide esitaja on seisukohal, et pakkuja poolt pakutud lahendus patsiendi

positsioneerimiseks 3D kaamerate abil on samaväärne tehnilises kirjelduses nõutud omadusega

patsiendi positsioneerimiseks laserite abil. Samuti selgitab vaide esitaja, et 3D kaameraga lahendus

on täpsem ja patsiendi positsioneerimine kiirem ehk tegemist on hankijale parema lahendusega.

Samuti hanke nr 243498 osas märgib vaide esitaja, et seatud ei ole ebaselgeid hanketingimusi.

Vaide esitaja selgitab, et garantiijärgse hoolduse otsustab hankija garantiiperioodi lõpus. Kõik

pakkujad said garantiijärgse hooldusega seotud tingimustest aru ja täiendavaid küsimusi selle

kohta ei esitatud. Samuti jääb vaide esitajale arusaamatuks rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik

põhjendus FKO punktis 2.2.2, kus rakendusüksus on seisukohal, et „toetuse saaja ei ole järginud

RHS § 98 lõikest 1 tulenevat tingimust ja RHS § 3 punktist 2 ja punktist 3 tulenevaid üldpõhimõtteid

ning on seega rikkunud talle pandud kohustust järgida riigihangete seadust. Samuti on toetuse

saaja rikkunud meetme määruse § 17 pandud kohustust järgida õigusakte.“. Vaide esitaja

hinnangul ei selgu FKO-st rikkumine. Vaide esitaja leiab, et RÜ on asunud ka ise seisukohale, et

rikkumise puudumisel ei ole võimalik väita, kas hanke nr 243498 tulemus oleks olnud teistsugune.

Vaide esitaja toob välja, et garantiijärgset hooldust ei rahastata projektist, mistõttu ei saa RÜ

hinnata garantiijärgse hoolduse rahalist mõju ja koostada selle põhjal FKO-d.

Veel märgib vaide esitaja hanke nr 243498 osas, et vastavaks ja edukaks tunnistati pakkuja, kes

vastas kõigile vastavustingimustele. Vastav otsus oli sisuline ja õige ning kooskõlas kehtiva õiguse,

õiguspraktika ja riigihanke alusdokumentide vastavustingimuse sisuga.

Vaide esitaja on seisukohal, et FKO koostamisel ei ole nõuetekohaselt teostatud kaalutlusõigust

ega järgitud proportsionaalsuse põhimõtteid. Väidetavatele rikkumistele omistatud

finantskorrektsiooni määr on selgelt ebaproportsionaalne.

4. RTK seisukohad

Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane,

kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Vaide lahendaja hinnangul on rakendusüksus vaidlustatud otsuses selgitanud selle andmise

õiguslikke aluseid ning täitnud põhjendamiskohustuse vajalikul määral. FKO-st nähtub, et järgitud

on vorminõudeid. FKO on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutusvigadeta. Seega on vaidlustatud otsus õiguspärane ning

tuleb jätta jõusse.

Hange nr 250554

Vaide lahendaja kontrollis muuhulgas FKO õiguspärasust hanke nr 250554 tuvastatud rikkumise

osas. Esmalt märgib vaide lahendaja, et hanke nr 250554 osas on läbi viidud avatud

hankemenetlusena ehitustööde tellimiseks. Rakendusüksus ei ole FKO-s väitnud, et toetuse saaja

on hanke nr 250554 osas valinud vale hankemenetluse liigi. FKO-s tuvastati, et toetuse saaja on

kõnealuses hankes seadnud nõutust lühema pakkumuste esitamise tähtaja. Pakkumuste

esitamiseks jäeti 22 päeva, kuigi vastavalt RHS § 93 lg 1 punktile 3 oleks pidanud minimaalne

pakkumuste esitamise tähtaeg olema 25 päeva.

Vaide lahendaja selgitab, et hanke nr 250554 puhul ei ole võimalik kohaldada RHS § 93 lg 1 punkti

1 ning RHS § 93 lõike 2 regulatsiooni. RHS § 93 lg 1 punkt 1 sätestab pakkumiste esitamise

minimaalsed tähtajad juhul, kui tegemist ei ole ehitustööde hankelepinguga. Hanke nr 250554

puhul oli tegemist ehitustööde tellimisega. Seega pidi toetuse saaja lähtuma pakkumuste esitamise

tähtaja seadmisel RHS § 93 lg 1 punktist 3, mis sätestab minimaalse tähtaja pakkumuse

esitamiseks ehitustööde hankelepingu puhul. RHS § 93 lg 2 võimaldab lühendada teatud juhtudel

RHS § 93 lg 1 punktides 2, 4, 5 ja 6 nimetatud tähtaegu. Kuivõrd pakkumuste esitamise tähtaja

seadmisel pidi lähtuma RHS § 93 lg 1 punktist 3, ei olnud pakkumuste esitamise tähtaegu võimalik

RHS § 93 lõike 2 alusel lühendada.

Vaide lahendaja kontrollis, et FKO eelnõu on saadetud toetuse saajale ärakuulamiseks. Toetuse

saaja on esitanud oma arvamuse FKO eelnõu osas ning RÜ on peale toetuse saaja ärakuulamist

jäänud oma esialgse seisukoha juurde, mis kajastub ka FKO-s.

Vaide lahendaja ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, mille kohaselt pakkumuse esitamise tähtaja

lühendamine 3 päeva võrra on ebaoluline rikkumine. Minimaalsete pakkumuse esitamise

tähtaegade sätestamine riigihangete seaduses tagab selle, et pakkujatel oleks piisav aeg

pakkumuste koostamiseks. Seega on rakendusüksus jõudnud FKO-s õigesti järeldusele, et

pakkumuste esitamiseks nõutust lühema tähtaja andmine rikub konkurentsi efektiivse

ärakasutamise põhimõtet ning tegemist on RHS § 93 lg 1 punktis 3 sätestatud nõuete rikkumisega.

Hange nr 243498

Vaide lahendaja kontrollis FKO õiguspärasust hanke nr 243498 tuvastatud rikkumiste osas.

Rakendusüksus on jõudnud FKO-s õigesti järeldusele, et toetuse saaja on selgituste andmisega

muutnud riigihanke alusdokumente. RHS § 46 lõike 3 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide

kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma

milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke

alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate

dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Käesoleval juhul lisati selgituste

andmisega tingimus, mille kohaselt võis pakutav seade kasutada patsiendi positsioneerimiseks 3D

kaameraid. Seejuures ei ole oluline, kas hankija jaoks on kõnealune tingimus samaväärne

tehnilises kirjelduses nõutud tingimusega (patsiendi positsioneerimine laserite abil) või hankijale

parem lahendus. Riigihanke õiguspäraseks läbiviimiseks tuleb tehniline kirjeldus sätestada

riigihanke alusdokumentides. Selgituste alusel ei ole lubatud riigihanke alusdokumente muuta.

Seega on rakendusüksus jõudnud FKO-s õigesti järeldusele, et toetuse saaja on hanke nr 243498

läbiviimisel rikkunud muutnud selgituste andmisega riigihanke alusdokumente ning ei ole seega

lähtunud RHS § 46 lõikest 3.

Rakendusüksus on tuvastanud FKO-s õigesti, et toetuse saaja on hankes nr 243498 seadnud

ebaselgeid hanketingimusi. Riigihanke alusdokumentide osade erinev sõnastus garantiijärgse

hoolduse tellimise osas ei võimalda üheselt aru saada, kas hankija kindlasti soovib või ainult jätab

võimaluse garantiijärgse hoolduse tellimiseks. Siinjuures pole oluline, et garantiijärgset hooldust

ei rahastata projektist, kuivõrd ebaselge tingimus riigihanke alusdokumentide erinevates osades

võis omada mõju juba pakkumuste esitamisel ja pakkujate ringi kujunemisel ning omab seega

mõju kogu riigihanke läbiviimise õiguspärasusele. Vaide lahendaja möönab, et vaide esitaja on

õigesti välja toonud vale viite FKO punktis 2.2.2, mille kohaselt on rakendusüksus jõudnud

järeldusele, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 98 lõikest 1 tulenevat tingimust. Samas on vaide

lahendaja seisukohal, et kõnealuse vale viite tagajärjeks ei ole kogu haldusakti mitteõiguspärasus,

sest FKO-s on välja toodud ka korrektne säte, mille vastu on eksitud – RHS § 3 punkt 2 ja punkt

3. Nimetatud sätetest tulenevad pakkujate võrdse kohtlemise, riigihankes seatavate piirangute

proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise

põhimõtted.

Vaide lahendaja asub seisukohale, et rakendusüksus on jõudnud FKO-s õigesti järeldusele, et

hankes nr 243498 on vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumus, mis ei vastanud riigihanke

alusdokumentidele. Hanke tehnilise kirjelduse kohaselt tuli pakkuda seadet, mis on varustatud

laseritega. Eduka pakkuja seadmel laserid puuduvad, selle asemel on seadmel patsiendi

positsioneerimiseks 3D kaamerad. Seega on rakendusüksus õigesti tuvastanud, et hankija on

rikkunud RHS § 114 lõikest 2 tulenevat kohustust lükata tagasi pakkumus, kui see ei vasta

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Kaalutlusõiguse ja proportsionaalsuse kontroll

Vaide lahendaja kontrollis, kas FKO koostamisel on kaalutlusõigus teostatud nõuetekohaselt ning

kohaldatud finantskorrektsiooni määrasid õigesti. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse

finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse

või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 alusel kui finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata

jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse

nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,

toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ühendmäärus) sätestatud ulatuses.

Hanke nr 250554 rikkumise osas on rakendusüksus kohaldanud finantskorrektsiooni määra 5%

ühendmääruse § 221 lg 1 p-s 4 toodud alusel. Nimetatud sätte kohaselt kui pakkumuste või taotluste

esitamise miinimumtähtaeg on nõutust lühem vähem kui 30 protsenti, kohaldatakse

hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Seega on rakendusüksus kohaldanud

hanke nr 250554 osas finantskorrektsiooni määra vastavalt rikkumise sisule ning ühendmääruse §

221 lg 1 punktile 4.

Hanke nr 243498 rikkumiste osas on rakendusüksus kaalunud iga rikkumise osas eraldi sellele

rikkumisele kohalduvat finantskorrektsiooni määra ning kohaldanud hankele tervikuna

finantskorrektsiooni määra 25% ühendmääruse § 223 lõikes 5 toodud alusel. Nimetatud sätte

kohaselt kui riigihanke alusdokumentides ei ole avaldatud kohaldatud kvalifitseerimise tingimusi

või pakkumuste hindamise kriteeriume ja neile antud suhtelisi osakaale või kui pärast pakkumuste

avamist on muudetud või kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud

kvalifitseerimise tingimust või tehnilist kirjeldust, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 21 lõike 3 alusel kui ühes hankes tuvastatakse enam

kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja-

või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat

finantskorrektsiooni määra. Seega on rakendusüksus kohaldanud hanke nr 243498 osas

finantskorrektsiooni määra vastavalt rikkumise sisule ning ühendmääruse § 223 lõikele 5 ja

kooskõlas ühendmääruse § 21 lõikega 3.

Rakendusüksus on finantskorrektsiooni otsuses õigesti lähtunud ühendmäärusest, mille kohaselt

ühendmääruse 221 lg 1 punktis 4 ning § 223 lõikes 5 nimetatud rikkumistele on sätestatud

konkreetne kohalduv finantskorrektsiooni määr. Kaalutlusõigus on teostatud juba ühendmääruses

rikkumisele kohalduva finantskorrektsiooni määra sätestamisel.

Eelnevast tulenevalt jääb RTK vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et

FKO kehtetuks tunnistamine vaides esitatud andmetel ei ole põhjendatud.

5. Ilmsete ebatäpsuste parandamine finantskorrektsiooni otsuses

Vaide lahendaja kontrollis vaidlustatud otsuse õiguspärasust ja tuvastas selles ilmseid ebatäpsusi.

Haldusmenetluse seaduse § 59 kohaselt parandab haldusorgan seadusega haldusakti muutmiseks

ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta

haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. Vaide

lahendaja asub seisukohale, et FKO-s tuvastatud ebatäpsused ei mõjuta vaidlustatud otsuse

õiguspärasust, kuivõrd need ei muuda otsuse sisu, kuid selguse huvides tuleb ebatäpsused

parandada. Seega parandab RTK käesolevaga finantskorrektsiooni otsuses esinenud ilmsed

ebatäpsused lähtudes HMS §-ist 59 järgmiselt:

5.1. Muuta FKO pealkiri ja sõnastada see järgmiselt:

„OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta“;

5.2. Muuta FKO sissejuhatava osa esimene lause ja sõnastada see järgmiselt:

„Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“

raames otsuse Sihtasutusele Kuressaare Haigla (edaspidi toetuse saaja) projekti „SA Kuressaare

Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja

vastavate ruumide väljaehitamine” (projekti nr 2014-2020.15.02.21-0006; edaspidi projekt)

osas.“;

5.3. Muuta FKO sissejuhatava osa teine lause ja sõnastada see järgmiselt:

„Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke

viitenumbriga 243498 „Magnetresonantstomograafi ostmine“ (edaspidi hange nr 243498) ja

riigihanke viitenumbriga 250554 „MRT ruumide väljaehitamine“ (edaspidi hange nr 250554)

läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab

rakendusüksus antud rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 263 800 eurot.“;

5.4. Muuta FKO punkti 2.2.2. viies lõik ja sõnastada see järgmiselt:

„Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3

punktist 2 ja punktist 3 tulenevaid üldpõhimõtteid ning on seega rikkunud talle STS § 26 lõikega

1 pandud kohustust järgida riigihangete seadust.“.

5.5. Muuta FKO punkti 3 viimast lõiku ja sõnastada see järgmiselt:

„Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. Eelarve vähendab

rakendusasutus.“;

5.6. Muuta FKO punkti 5 alapunkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet vähendatava toetuse ulatuses

vastavalt toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Heli Simson

663 8210

[email protected]