Seisukohad detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kehtna Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

79001, Rapla maakond, Kehtna vald,

Kehtna alevik

Teie 10.11.2023 nr 7-6/2023/2230-3

Meie 30.11.2023 nr 7.2-1/23/23613-2

Seisukohtade väljastamine Hiie

taastuvenergiapargi detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Kehtna vallas Hiie taastuvenergiapargi kavandamiseks detailplaneeringu

ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise (edaspidi planeering) algatamisest

Kehtna Vallavolikogu 18.10.2023 otsusega nr 1-2/119.

Planeeringuala hõlmab valla üldplaneeringuga määratud perspektiivset tuuleenergia arenguala

nimetusega T4. Planeeringuala pindala on ligikaudu 612 ha. Detailplaneeringu koostamise

protsessi käigus võib planeeringuala tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil laieneda.

Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise eesmärk on kavandada

ja rajada üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale „Hiie

taastuvenergiapark“ (tuuleenergia, päikesepark ning elektrienergiasalvesti). Planeeringuga

muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks, sh

vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi ja

energiasalvesti rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teed,

tehnovõrkude paigutus ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad ja alad

maa avalikku kasutusse võtmiseks ja/või servituutide seadmiseks vajadus.

2 (4)

Joonis nr 1. Planeeringuala asukoht

Planeeritav ala ei külgne vahetult riigiteedega, kuid tõenäoliselt toimub juurdepääs

planeeringualale (sh ehitusaegne juurdepääs) riigitee nr 20152 Lokuta-Kehtna olemasolevate

ristumiskohtade kaudu. Keskmine ööpäevane liiklussagedus riigiteel on 31 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), lennundusseaduse (LennS) ja planeerimisseaduse (PlanS)

ning kliimaministri 25.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Planeeringus näidata juurdepääsuteede asukohad kuni ristumisteni riigiteedega. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Vajadusel käsitleda juurdepääsu tagamist

naaberkinnistutele, servituutide seadmise vajadust.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Kavandada riigitee ristumiskohtade ümberehitus (geomeetria, kandevõime, jms) lähtudes

planeeringuala teenindavast liikluskoosseisust, sealhulgas seoses eriveoste ja ehitusaegsete

veostega. Soovitame lisada riigitee ristmikud planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik

käsitleda ristmike väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise

otsuses.

3. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

4. Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju

hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud.

5. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd (kui

planeeringuala ulatub riigitee kaitsevööndisse).

3 (4)

6. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

7. Planeeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

kontaktalas paiknevate teiste planeeringute lahendustega.

8. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult

kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest)

paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori e. tiiviku

diameeter).

9. Väikese kasutusega (liiklussagedus alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede (mh

väiksemad kõrvalmaanteed) puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja

teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte

lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D).

10. Meile teadaolevalt ei ole planeeringualal avalikus kasutuses olevaid lennuvälju ega

kopteriväljakuid, ka ei ulatu olemasolevate lennuväljade lähiümbruse piirangupinnad

planeeringuala territooriumile. Üle 45 meetri kõrguste ehitiste puhul on vajalik arvestada

nende märgistamisega, sh lennuohutustulede paigaldamisega (LennS § 35 lg 21). Lähtudes

LennS § 35 lg 2 on Transpordiametil õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha

detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis.

11. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada riigitee(de) ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad

vastavalt juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

12. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Võimalusel vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee

alune maa on mõeldud eelkõige riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku selle maa

kasutamiseks saame anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldamise võimalikkust

tuleb igakordselt hinnata suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

13. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist.

14. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitise ehitusloa väljastamist.

15. Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale

planeeringu elluviimisest tingitud uute teelõikude rajamise, riigiteede ümberehitamise või

muude planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku

arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

16. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

17. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

4 (4)

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]

Kea Toi

5852 9036, [email protected]