Kliimaministeerium, Konkurentsiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet_päring

Kristen Michal

Kliimaministeerium

Eveli Pärn-Lee

Konkurentsiamet

Kristi Talving

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Meie 19.12.2023 nr 7-7/231785/2306488

Elektrikatkestused ja võrguteenuse toimepidevus

Elektrilevi OÜ jaotusvõrgus

Austatud minister

Austatud peadirektorid

Jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas on viimasel ajal olnud palju

elektrivarustuse katkestusi, mis on põhjustatud riketest elektrivõrgus ja mille kõrvaldamine võtab

aega. Samuti on kurdetud, et võrguettevõtja ei anna piisavalt teavet rikete kestuse, põhjuste ega

nende kõrvaldamise eeldatava aja kohta. Inimesed pole rahul kliendisuhtluse kvaliteediga:

infotelefonile helistamisel satutakse pikka ootejärjekorda, infotelefonilt ei saa teavet ning teabe

jagamiseks loodud infosüsteem Maru ei toimi õigesti, näiteks kuvatakse seal rikete teated sageli

vale kuupäevaga.

Inimeste pahameel on õigustatud. Elektrienergia ja selle katkematu kasutamise võimalus on seotud

mitme põhiõigusega: elektrikatkestus võib takistada näiteks ettevõtlusega tegelemist (põhiseaduse

(PS) § 31) ja hariduse omandamist (PS § 37), see segab perekonnaelu (PS § 26) ja võib ohtu seada

tervise (PS § 28) ning piirab ka omandipõhiõigust (PS § 32). Seega on võrguteenuse toimepidevuse

ehk püsiva elektriühenduse tagamine ja katkestuste kiire kõrvaldamine väga oluline. Võrguteenuse

toimepidevus on oluline ka elektri varustuskindluse tagamisel.

Võrguettevõtja selgituste järgi on viimase aja elektrikatkestuste peamine põhjus raske lume all

murdunud puud ja oksad, mis on langenud elektriliinidele. Seda selgitust ei ole põhjust kahtluse

alla seada. Siiski tuleb nentida, et ilmastikuoludest põhjustatud elektrikatkestuste arvu ja kestust

saanuks ennetava tegevusega vähendada.

Riik saab võrguettevõtjat mõjutada nõudlikuma järelevalve ja muude seadusega ettenähtud

sekkumisvõimaluste kaudu. Õigusaktides on võrguettevõtja tegevuse suunamiseks vajalikud

normid ja võimalused olemas, olemas on ka nende nõuete üle järelevalvet tegevad asutused.

2

Võrguteenusele seatud nõuded ja võrguettevõtja kohustused

Õigusaktides on piisavalt nõudeid, mida järgides saab ilmastikuoludest põhjustatud võrguteenuse

katkestusi ennetada või vähemalt nende arvukust vähendada. Mõistagi ei saa vältida kõiki

katkestusi. Piisav ennetustegevus aitab edaspidi kokku hoida ressursse ja võimaldab kiiremini

kõrvaldada rikkeid, mida ei saa ära hoida.

Võrguteenuse toimivust ohustavad elektriliinide lähedal kasvavad puud ja oksad, mis võivad tuule,

lume ja jää tõttu liinidele langeda. Seda ohtu on võimalik ette näha ja vältida. Just selleks ongi

elektriliinidel kaitsevöönd (ehitusseadustiku (EhS) §-d 70, 77).

Kaitsevööndis kasvavaid liinidele ohtlikke puid, põõsaid ja oksi on elektriliini omanikul õigus

eemaldada (majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“). Ohtlike puude ja

okste eemaldamiseks ei ole vaja maaomaniku nõusolekut.

Elektriliinidele ohtlike puude ja okste eemaldamine on võrguettevõtja kohustus, sest tema peab

tagama elektripaigaldise toimivuse, korrashoiu ja ohutuse. Võrguettevõtjal tuleb hoolitseda, et liini

asukohas tekkivad ohud ei takistaks liini toimimist (EhS § 16 lg 1 ja 2, seadme ohutuse seaduse

(SeOS) § 6 lg 2 p 4, § 5 lg 1 p 2). Ohtlik on selline puu või oks, mis kasvab elektriliinile liiga

lähedal ning võib mõnel põhjusel, näiteks lume või tormi tõttu, elektriliinile kukkuda.

Võrgu korrashoiu kohustus tähendab ühtlasi kohustust hoida võrk tehniliselt töökorras.

Amortiseerunud seadmed tuleb välja vahetada. Lisaks võrgu korrashoiu kohustusele on

võrguettevõtjal ka arenduskohustus. Üks abinõu võrguteenuse katkestuste arvu vähendamiseks on

ilmastikukindlama elektrivõrgu rajamine.

Võrguettevõtja peab oma teeninduspiirkonnas võrku arendama nii, et see võimaldaks järjepidevalt

osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust oma klientidele, arvestades nende

põhjendatud vajadusi (elektrituruseaduse (ELTS) § 66 lg 1). Põhjendatud vajaduse üle otsustab

eelkõige elektrienergia tarbija. Võrguettevõtja peab tagama vähemalt õigusaktiga määratud

kvaliteedinõuetele vastava teenuse, sealhulgas katkestuste kõrvaldamise ettenähtud aja jooksul.

On selge, et elektrienergia varustuskindlus tähendab lisaks piisavate tootmisvõimsuste

olemasolule ka võimet transportida elektrienergia tarbijani, seda ka hajaasustuses.

Võrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta tagant järgnevaks kümneks aastaks arengukava,

milles kavandab investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks (ELTS § 66 lg 8, lg 9

p 2). Konkurentsiamet võib taotleda võrgu arengukava muutmist (ELTS § 66 lg 10).

Konkurentsiamet saab võrgu arengukava läbi vaadates hinnata, kas selles kavandatud

investeeringutest piisab tarbijate põhjendatud vajaduste rahuldamiseks, sealhulgas võrgu

toimepidevuse nõuete täitmiseks (elektrikatkestuste negatiivse mõju vähendamiseks).

Kui võrguettevõtja jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija, on ta ühtlasi elutähtsa teenuse

osutaja (ELTS § 211 p 4). See tähendab, et võrguettevõtja peab hoolitsema võrguteenuse

toimepidevuse eest ja katkestuse korral selle kiirelt taastama (HOS § 2 lg 5). Elutähtsa teenuse

osutaja peab rakendama teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid (HOS 38 lg 3 p 2), samuti peab

ta koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning rakendama seda.

Võrguteenuse toimepidevuse nõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 28.06.2018

määrusega nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“.

Määruse kohaselt on elektrienergia edastamise lubatud katkestuse aeg sätestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 06.04.2005 määruses nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja

võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“. Ühtlasi on ette nähtud

võrgutasude automaatne vähendamine, kui võrguteenuse toimepidevuse nõudeid rikutakse.

3

Elektrivõrgu korrashoiu ja võrgu arenduse kulud kaetakse võrgutasudest. Võrgutasu peab olema

selline, mis võimaldaks võrguettevõtjal järjepidevalt teha investeeringuid nii korrashoiuks kui

arenduskohustuse ning kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmiseks (ELTS § 71 lg 5 punktid 2 ja 4).

Võrgutasu kehtestab võrguettevõtja pärast seda, kui ta on selle kooskõlastanud

Konkurentsiametiga (ELTS § 71 lg 3, § 73 lg 4). Konkurentsiamet kontrollib, kas võrgutasu vastab

seadusele ning ka seda, kas hinna sisse arvestatud kulud on põhjendatud (ELTS § 73 lg 1). Silmas

tuleb pidada sedagi, et jaotusvõrguettevõtjal peab olema piisavalt tööjõudu, raha ning tehnilisi

ressursse võrguteenuse osutamiseks (ELTS § 18 lg 5).

Kõigi nende nõuete järgimise eest peab hea seisma mitu valitsusasutust.

Valitsusasutuste roll võrguteenusele seatud nõuete järgimise tagamisel

Kliimaministeerium kontrollib, kas on tagatud elutähtsa teenuse toimepidevus elektrivarustuses

ning kas selle teenuse osutaja rakendab teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid ja täidab muid

kohustusi (hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 11 ja § 37 lg 1 p 2, § 45 lg 1 p 3).

Kliimaministeerium võib enda ülesandeid üle anda ka enda valitsemisalas asuvale ametile või

inspektsioonile (HOS § 37 lg 5). Ministeeriumi valitsemisalas on Keskkonnaamet ja

Transpordiamet (Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 lg 2).

Keskkonnaameti puhul võib aimata mõningast puutumust elektrienergia võrguteenuse

toimepidevuse tagamiseks tehtava järelevalvega. Paljud elektriliinid asuvad metsas (ligikaudu

20 000 km), sealhulgas looduskaitsealadel. Kui Kliimaministeerium on Keskkonnaametile üle

andnud mõned ülesanded HOS § 37 lõike 5 alusel, siis saaks Keskkonnaamet näiteks anda

jaotusvõrguettevõtjale nõu, et see eemaldaks ka kaitsealal asuva elektripaigaldise kaitsevööndis

kasvavad ohtlikud puud ja oksad kogu kaitsevööndi ulatuses, ja teha selle üle ka järelevalvet.

Konkurentsiamet kontrollib elektrituruseadusega sätestatud nõuete järgimist (ELTS § 93), aga

ametil on ka muid ülesandeid, mida täites mõjutab ta oluliselt seda, kuidas jaotusvõrguettevõtja

tegutseb või saab tegutseda. Konkurentsiamet kontrollib võrgutasu ja selle arvutamise metoodikat

ning annab hinnangu võrguettevõtja koostatud võrgu arendamise kavale (ELTS §-d 73, 66).

Samuti annab Konkurentsiamet võrguettevõtjale tegevusloa ja määrab tegevusloaga tehnilised,

majanduslikud ja organisatsioonilised tingimused, mida võrguettevõtja peab täitma.

Konkurentsiamet saab seada täpsemaid nõudeid ka võrgu arenduskohustusele tegevusloa kaudu,

kusjuures tegevusloa tingimusi võib vajadusel muuta ka hiljem (ELTS § 32 lg 2, lg 4 p 2, § 33).

Kõiki neid ülesandeid täites tuleb silmas pidada seadusega sätestatud nõudeid ja eesmärke,

eelkõige võrguteenuse toimepidevust ja seda, et võrguettevõtja arendaks elektrivõrku tarbijate

põhjendatud vajadusi arvestades ning et võrguettevõtja oleks võimeline oma ülesandeid täitma.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib, kuidas võrguettevõtja järgib

ehitusseadustiku ja seadme ohutuse seaduse nõudeid (ehitusseadustiku § 130 lg 3 punktid 1 ja 4,

seadme ohutuse seaduse § 14). Eelkõige on ameti pädevuses teha järelevalvet jaotusvõrgu tehnilise

seisundi üle, sealhulgas selle üle, kas on järgitud elektripaigaldise kaitsevööndi nõudeid.

Et olukorrast paremat ülevaadet saada, palun teilt lähemaid selgitusi.

Kliimaministeeriumil palun vastata järgmistele küsimustele:

1) Kas ja kuidas täidab Kliimaministeerium talle hädaolukorra seadusega pandud kohustusi

elektrivarustuse toimepidevuse tagamiseks: kas on tehtud või tehakse järelevalvet, nagu on ette

nähtud HOS § 37 lõike 1 punktis 3?

4

2) Kas jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ võrguteenuse taastamise toimingud on korraldatud

otstarbekalt?

3) Kas elutähtsa toimepidevuse nõuete seas võiks olla ka elektrikatkestustest teavitamise ja teabe

tagamisele kvaliteedistandardi kehtestamine?

4) Milliseid lahendusi näete ja rakendate elektri võrguteenuste toimepidevuse ja kvaliteedi

parandamiseks?

5) Kas Teie hinnangul on õigusaktides puudusi, mis takistavad võrguteenuse kvaliteeti ja

toimepidevust parandamast?

Konkurentsiametil palun vastata järgmistele küsimustele:

1) Kas Elektrilevi OÜ täidab talle õigusaktidega pandud ülesandeid nõuetekohaselt?

2) Kas Elektrilevi OÜ on võimeline täitma võrgu korrashoiu ja arendamise kohustust? Kas

võrguettevõtjal on oma ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid: inimesed, raha ja tehnilised

vahendid, nagu näeb ette ELTS § 18 lõige 5? Kui ei ole, siis milliseid abinõusid Konkurentsiamet

rakendab olukorra parandamiseks?

3) Kas Konkurentsiamet järgib talle seadusega pandud ülesannete täitmisel seda, et

võrguettevõtja oleks võimeline tagama võrgu toimepidevuse ja täitma ka võrgu arendamise

kohustust?

4) Kas võrgutasu on piisav selleks, et võrguettevõtja saaks teha vajalikke korrashoiutöid ja

võrku arendada selleks, et tagada varustuskindlus ja täita toimepidevuse nõudeid?

5) Kas jaotusvõrku on seni arendatud rahuldavas tempos? Kui leiate, et seda ei ole tehtud, siis

mida peate peamiseks takistuseks?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil palun vastata järgmistele küsimustele:

1) Kas ja kuidas olete seni kontrollinud elektriliinide tehnilist korrasolekut? Milline on Teie

hinnang olukorrale? Kui jaotusvõrgus on olulisi puudusi, kas olete sellest informeerinud ka

Konkurentsiametit ja Kliimaministeeriumi (varem Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi)?

2) Kas võrguettevõtja on hooldanud ja hoidnud korras võrguseadmeid, elektriliine ja

liinikoridore nii, nagu õigusaktid ette näevad?

3) Kui olete tuvastanud puudusi, kas olete pidanud vajalikuks teha ettekirjutusi puuduste

kõrvaldamiseks?

Ootan Teilt tagasisidet 29. jaanuariks 2024.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ago Pelisaar 693 8407

[email protected]