2 (5)
Rohuneeme tee 65d. Meile teadaolevalt on ka kehtivas detailplaneeringus määratud
kinnisasjadele ühine juurdepääs riigiteele.
Riigiteele võib ristumiskohti projekteerida vaid EhS kohase pädevusega isik. Palume
asendiplaanile kanda vastava pädevusega isiku poolt projekteeritud ristumiskoht
Transpordiametilt kooskõlastuse saanud projekti alusel.
4. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad
(7mx80m), milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi sh piirdeaeda. Vajadusel
näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
5. Ristumiskoht tuleb välja ehitada enne hoonetele ehitusloa väljastamist. Tegemist on
riigiteega, millel on kõrge liiklussagedus (aasta keskimine liiklussagedus 5290 autot
ööpäevas). Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning
ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitusloa aluseks oleva ehitise
projekteerimine on vahetult seotud (nt kõrguslikult) ristumiskoha projekteerimisega.
Ristumiskoha ehitamine on otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal
transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteelt ehitusalale. Riigitee ristumiskoht kuulub
riigitee koosseisu ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba
riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Vastavalt menetluspraktikale sõlmime huvitatud isikuga
(kinnistu omanik või tema volitatud esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha
põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu
kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et juurdepääsu
lahendus on nõuetekohane ja elluviidav. Palume enne ehitusloa korduvaks
kooskõlastamiseks esitamist koostada ristumiskoha ehitamise projekt vastavalt meie
nõuetele ning esitada see meile kooskõlastamiseks maantee@transpordiamet.ee. Nõuded
ristumiskoha rajamiseks on toodud lisas.
6. Lisada seletuskirja, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb
projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute
ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed
häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1
toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik
(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega
võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga
käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab
arendaja.
7. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud kuni liitumispunktini ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee
alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke,
siis tuleb lahendada nende rajamine kinnisel meetodil. Tehnovõrkude projekti koostamisel
juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise
kavandamisel.
7.1. ÜVK ehitistel, sh liitumispunktid KLP1 ja VLP1, puuduvad kõrgusarvud ja kaugused
riigitee asfaltkattest, lahtiste kaevikute kontuurid, IKÕ plaanid (vt IKÕ plaani näidis
lisas);
7.2. Side liitumisel on näidatud helesinine joon riigitee alusele maale, kus joon katkeb
viitega teisele projektile. Lahendusest ei selgu, kas nõuetele vastav projekt (plaan
ristlõiked, IKÕ plaanid) on Transpordiameti poolt kooskõlastatud.
8. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu
(sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.
Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti väljavõtet.