Riigihangete vaidlustuskomisjon

01.12.2023
DNo: G061

VAIDLUSTUS


Vaidlustaja
Meteopress spol s.r.o.

registrikood: IČ 47125381

aadress: Dělnická 191/27, Praha 7 – Holešovice 170 00
Vaidlustaja esindajad
Arne Ots, vandeadvokaat

Alan Paas, advokaat

Ellex Raidla Advokaadibüroo

e-post: [email protected], [email protected]

Hankija
Riigi Tugiteenuste Keskus

registrikood: 70007340

aadress: Lõkke tn 4, Tallinn

e-post: [email protected]

Vaidlustusasi
Meteopress spol s.r.o. vaidlustus riigihankes „Kahe ilmaradari ostmine Keskkonnaagentuurile“ (267044)

VAIDLUSTAJA TAOTLUSED
1.
Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 24.11.2023 otsus riigihanke „Kahe ilmaradari ostmine Keskkonnaagentuurile“ (267044) kehtetuks tunnistamise kohta.
2.
Jätta menetluskulud Riigi Tugiteenuste Keskuse kanda ja mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt välja Meteopress spol s.r.o menetluskulud vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale.
Asjaolud
1. 23. augustil 2023 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus („hankija“) e-riigihangete registris teate avatud hankemenetluses läbiviidava riigihanke „Kahe ilmaradari ostmine Keskkonnaagentuuri“ („riigihange“) kohta.
2. Meteopress spol s.r.o. („vaidlustaja“) esitas 12. septembril 2023 riigihangete registri kaudu hankijale oma seisukoha1, milles juhtis tähelepanu tehnilise kirjelduse punktide 22-24 vastuolule riigihangete seadusega ning et punktides 22-24 toodud tingimused annavad Vaisala Oyj-le põhjendamatu eelise. Vaidlustaja tegi hankijale ettepaneku viia tehnilise kirjelduse punktid 22-24 riigihangete õigusaktide nõuetega kooskõlla.
3. Hankija vastas2 vaidlustaja seisukohale 15. septembril ning leidis, et tehniline kirjeldus on riigihangete seadusega kooskõlas ja jättis tehnilise kirjelduse punktid 22-24 sisuliselt muutmata.
4. Hankes esitasid pakkumused ainult vaidlustaja ja Vaisala Oyj.
5. Hankija tunnistas riigihanke kehtetuks oma 24.11.2023 otsusega („Otsus“).
põhjendused
6. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise õiguslikuks aluseks on riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6, mille kohaselt lõpeb hankemenetlus kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Praegusel juhul on hankemenetlus lõpetatud hankija otsusega omal algatusel.
7. Vaidlustaja leiab, et hankijal puudus § 73 lg 3 p 6 tähenduses põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. See tähendab, et Otsus on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada.
8. Kokkuvõtlikult on vaidlustaja seisukohal, et (1) Otsuses toodud põhjendus hanke alusdokumentides väidetava eksimuse kohta ei ole tehniliselt õige ning (2) Otsus on vastuolus riigihanke aluspõhimõtetega.
• Otsuses toodud põhjendused ei ole tehniliselt õiged
9. Hankija põhjendab Otsust sellega, et riigihanke alusdokumendis „Lisa 1 Tehniline kirjeldus_radarid_UUS v 2.pdf“ punktis 18.6. oleks pidanud seatud kriteerium olema vähemalt -35 dB (miinus 35dB), mitte rohkem kui +35 dB, nagu algselt küsiti. Hankija leiab, et kui ristpolarisatsiooni isolatsioon oleks 35 dB või rohkem, oleksid polarimeetrilised andmed kasutuskõlbmatud. Sellele tuginedes on hankija Otsuses leidnud, et punktis 18.6. sätestatud tingimust ei ole võimalik täpsustada päringute alusel ega oluliselt muutmata riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi ning seetõttu tuleb riigihange kehtetuks tunnistada.
10. Hankija väited ristpolarisatsiooni isolatsiooni väärtuse sobimatuse kohta ei ole tehniliselt õiged.
11. Ristpolarisatsiooni isolatsiooni väljendatakse absoluutarvudes. Seega sõltumata sellest, kas ristpolarisatsiooni väärtust näidata positiivse või negatiivse väärtusena, on tegemist absoluutarvuga, mis esitatakse detsibellides (dB). Kuna ristpolarisatsiooni isolatsioon väljendab suhtarvu kahe võimsuse (st signaali edastava antenni ja vastuvõtva antenni oma) vahel, peab selle väärtus olema suurem kui null. Seda tõendab ka rahvusvaheline standard IE-145 2013 antennide definitsioonide kohta (lisa 1), mis määratleb antennide kontekstis isolatsiooni kui võimsuse ülekande väärtust kahe antenni vahel.
12. Sellest arusaamast lähtuvad vaidlustajale teadaolevalt kõik turul tegutsevad ilmaradarite pakkujad. Järelikult ei saa tehnilise kirjelduse punktis 18.6 toodud väärtust pidada vigaseks või pakkujate ringi kitsendavaks. Seega puudub alus arvata, et hanke jätkamine praeguse tingimusega rikuks võrdse kohtlemise või läbipaistvuse põhimõtteid.
• Otsus on vastuolus riigihanke aluspõhimõtetega
13. Hankija kohustub hanke läbiviimisel tegutsema  riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (RHS § 3 p 1), samuti kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt (RHS § 3 p 5). Otsus nendele põhimõtetele ei vasta.
14. Esiteks rikub Otsus läbipaistvuse põhimõtet. Vaidlustaja seisukohalt oleks hankija tegevus palju läbipaistvam, kui hankija oleks eelnevalt välja selgitanud, kas pakkumuses esitatud radarid vastavad hankija vajadustele ristpolarisatsiooni isolatsiooni osas. Kui selgituste käigus oleks ilmnenud, et hanke raames pakutavad radarid vastavad hankija vajadustele, puuduks hankijal igasugune põhjus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Hankija aga isegi ei püüdnud välja selgitada, millise ristpolarisatsiooni isolatsiooni väärtusega on pakkujad oma pakkumustes arvestanud. Hankija omaalgatuslik riigihanke kehtetuks tunnistamine oli seega vaidlustajale üllatuslik ja ettenägematu.
15. Otsuses toodud väited selle kohta, et olemasoleva p 18.6 tingimusega riigihanke jätkamine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, on otsitud, kuna hankes on esitatud vaid kaks pakkumust, kusjuures pakkuja Vaisala Oyj on Keskkonnaagentuuril olemasoleva radari tarnija. See näitab, et turul esineb vaid piiratud arv pakkujaid, kes oleks saanud ja oleks huvitatud hankel osalemisest. Arvestades eelnevalt toodud selgitusi (vt p-d 12-13), ei ole põhjendatud eeldada, et tingimuse muutmine suurendaks mingilgi määral potentsiaalsete pakkujate arvu. Vaidlustaja hinnangul on seega ilmne, et ka uue hankemenetluse korral saavad pakkumused esitada vaid vaidlustaja ja Vaisal Oyj.
16. Arvestades, et riigihanke puhul on tegemist rahvusvahelise hankega, võis vaidlustaja eeldada, et hankija on koostanud tehnilise kirjelduse hoolikalt ja lähtuvalt enda tegelikust vajadusest. Tehniline kirjeldus on esitatud kolmel leheküljel, kusjuures hankija on tehnilist kirjeldust hankemenetluse käigus ka muutnud. On eluliselt ebausutav, et hankija ei märganud tehnilise kirjelduse punktis 18.6 toodud tingimust varem kui pärast peaaegu 3 kuu möödumist pärast hanke algatamist.
17. Lisaks on hanke kehtetuks tunnistamine läbipaistmatu olukorras, kus vaidlustaja on hankemenetluse jooksul juhtinud hankija tähelepanu sellele, et tehnilise kirjelduse nõuetele saab põhimõtteliselt vastavata vaid üks ettevõtja, Vaisala Oyj, kelle radarit Keskkonnaagentuur praegu kasutab. Vaidlustaja hinnangul esineb põhjendatud kahtlus arvata, et Otsus ei ole kantud hankija soovist viia läbi õiguspärane hankemenetlus, vaid jätkata Vaisala Oyj-lt radarite ostmist. Sel juhul takistab hankija tegevus vaba konkurentsi, mis on vastuolus isikute võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 2).
18. Teiseks ei nähtu Otsusest, et hankija oleks järginud proportsionaalsuse põhimõtet. Arvestades, et hange on jõudnud pakkumuste hindamise etappi, pidi hankija arvestama pakkujate ootusega, et hange viiakse õiguspäraselt lõpuni, samuti pakkujate poolt tehtud kulutustega pakkumuse ettevalmistamise ja hankes osalemisega. Otsusest ei nähtu, et hankija oleks nimetatud kaalutlustega vähimalgi määral arvestanud. Otsus on seega oluliste põhjendamise puudustega ja kuulub kehtetuks tunnistamisele. Hankija võimalus riigihange omal algatusel kehtetuks tunnistada on mõeldud eelkõige olukordades, kui hankija leiab, et on teinud hankemenetluses tõsiseid ja riigihanke tulemusi mõjutavaid vigu. Praegusel juhul ei ilmne Otsusest toodud selgitusest, et p 18.6 tingimuse näol oleks tegemist taolise veaga, mis mõjutaks riigihanke tulemusi. Otsus on seega ebaproportsionaalne.  
19. Kolmandaks ei ole hankija käitumine kooskõlas rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtetega. Olukorras, kus hankija ei ole väitnud, et tal puudub vajadus ilmaradarite järele, või et väidetav viga oleks põhjustanud konkurentsi põhjendamatut kitsendamist, ei ole põhjendatud tunnistada kehtetuks hanget, kui hankija korraldab nii kui nii uue hanke ilmaradarite hankimiseks. Nagu vaidlustaja selgitas (p 16), puudub põhjus arvata, et uuel hankel osaleks muid pakkujaid peale vaidlustaja ja Vaisala Oyj. Seetõttu ei vii riigihanke kehtetuks tunnistamine ja uue hankemenetluse läbiviimine suurema konkurentsini, vaid üksnes suurendab nii hankija kui pakkujate kulutusi uue hanke ja pakkumuste ettevalmistamisel. Otsuse kehtetuks tunnistamine ei ole seega majanduslikult otstarbekas ning on vastuolus RHS § 3 p-s 5 sätestatud põhimõttega.
menetluslikud küsimused
20. Tähtaeg. Vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest (RHS § 189 lg 1 p 1). Vaidlustaja sai hankija Otsusest teada 23.11.2023. Vaidlustus on seega esitatud tähtaegselt.
21. Asja läbivaatamise viis. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
22. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse esitamiselt riigilõivu 1280 eurot (lisa 2).

Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Arne Ots
vandeadvokaat

Alan Paas
advokaat


Lisa 1. standard IE-145 2013.
Lisa 2. maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta