Taotlus

RÄPINA VALLAVALITSUS

Kooli 1, Räpina 64504 Põlvamaa tel +372 799 9500 e-post [email protected]

registrikood 75025503 faks +372 799 9518 www.rapina.ee

Terviseamet

[email protected]

16.08.2023 nr 6-2/2023/1127-1

Ruusa puhkeala Võhandu jõe harujõe

setetest puhastamise KMH täiendatud

programm

Saadame heakskiidu saamiseks Ruusa puhkeala Võhandu jõe harujõe setetest puhastamise KMH

täiendatud programmi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Luht

Abivallavanem

Kaupo Konsa

7999504, [email protected]

Töö nr: 2021030

Töö tellija: Räpina Vallavalitsus Kooli 1 Räpina 64504 Põlva maakond Objekti asukoht: Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla Puhkeniidu (70701:001:0605) X=6438789, Y=694592

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Reg. nr. 10696600 Tähe 106, 50107 Tartu Tel. 7 303 735; 50 78 277 e-post: [email protected] www.ibun.ee EEG000453 05.02.2018 EO10696600-0001 05.02.2003 EP10696600-0001 05.02.2003 EK10696600-0001 05.02.2003 MATER: MK, MU, MO, MP 0019-00

03.11.2003

Muinsuskaitseameti tegevusluba E518/2010

09.08.2010/ 18.07.2011

RUUSA PUHKEALA,

VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE

EELPROJEKT

Muinsuskaitse piiranguvöönd: Ruusa mõisa ait-kuivati, Ruusa mõisa saun, Ruusa mõisa tall- tõllakuur 23826 Juhataja: Lauri Lokko vastutav spetsialist Projekteerija: Urmas Nugin

TARTU, MAI 2021

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 2

SISUKORD

KOONDANDMED.................................................................................................................... 3

SELETUSKIRI .......................................................................................................................... 4

1. ÜLDOSA ........................................................................................................................... 4

2. Asukoha skeemid ............................................................................................................... 5

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KRJELDUS ................................................................. 8

4. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................... 11

4.1. Üldlahendus .................................................................................................................. 11

4.2. Tehnilised alternatiivid ................................................................................................. 11

4.2.1. Sette eemaldamine kuivmeetodil ........................................................................... 11

4.2.2. Sette eemaldamine märgmeetodil .......................................................................... 12

4.3. Sette eemaldamine Võhandu harujõest pumpamise teel ............................................... 12

4.3.1. Sette tahendusbasseinid ......................................................................................... 12

4.3.2. Sette pumpamine tahendusbasseinidesse ............................................................... 14

4.3.3. Tahendusbasseinide likvideerimine ja puhkeala pinna kujundamine .................... 16

5. EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE ÜLDNÕUDED, KESKKONNA- KAITSE JA HEAKORD .............................................................................................................................. 16

JOONISED

NR Tähis Joonise nimetus Mõõtkava Formaat 1. AS-4-01 ASENDIPLAAN 1:500 A3

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 3

KOONDANDMED

PROJEKTI NIMETUS: Ruusa küla paadikai. Põhiprojekt TELLIJA: Räpina Vallavalitsus

Kooli tn 1, Räpina 64504 Räpina Tel. 7999500, e-post: [email protected] Kontaktisik: abivallavanem Riho Luht Tel. 5256191, e-post: [email protected]

PROJEKTEERIJA: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Tähe 106, 50107 Tartu, tel. 7 303735 Kontaktisik: Urmas Nugin Tel. 5078277, e-post: [email protected]

OBJEKTI ASUKOHT: Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla Puhkeniidu (70701:001:0605) Koordinaadid L-Est süsteemis: X=6438789 Y=694592

PROJEKTI EESMÄRK: Väikealuste liikumise veeala settest puhastamine ja reljeefi

kujundamine puhkeala rajamiseks PROJEKTEERITUD RAJATISTE ÜLDANDMED:

Sette eemaldusala pindala 3800 m2 Eemaldatava sette maht (lasundi maht) ca 3900 m3

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 4

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Käesolev eelprojektiga on kavandatud Põlva maakonnas Räpina vallas Ruusa külas Võhandu

äärde kavandatud puhkeala rajamise esimese etapina Võhandu jõe harujõe settest puhastamine

ning madala ja liigniiske ala maapinna tõstmine. Maapinna tõstmiseks on kavandatud kasutada

harujõest väljakaevatavat setet.

Puhkeala rajamiseks on kehtestatud detailplaneering (Ruusa puhkeala detailplaneering.

Skepast&Puhkim AS töö nr 2015-0228). Detailplaneeringu põhijoonis vt p 2. Asukoha

skeemid pilt 2.5. Detailplaneeringuga on loodud tingimused Ruusa puhkeala rajamiseks

Võhandu jõe ehituskeeluvööndisse.

Kavandatud tegevused jäävad Ruusa küla üldkasutatava maa sihtotstarbega Puhkeniidu

kinnistutele (70701:002:0604, 70701:001:0605).

Koostatud eelprojekt on ettevalmistavaks etapiks järgmistele projekteerimisstaadiumitel,

kooskõlastamiseks ja seisukohavõtuks asjasthuvitatud organisatsioonidele ja ametkondadele

ning sisendinformatsiooniks keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks.

Projekteerimisel on alusplaanina kasutatud Mäger Poegadega OÜ poolt 12.04.2021.a

koostatud Puhkeniidu kü geodeetiline mõõdistamine. Maa-ala plaan (Mäger Poegadega OÜ

töö nr MP-644/21G). Koostatud geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 ja kõrgused

EH2000 süsteemis. Koos geodeetilise alusplaani koostamisega viidi läbi Võhandu harujões

oleva settelasundi tüseduse mõõdistamine ning kõrval olevate alade pinnase uuring.

Projektalal kehtivad Võhandu jõe kalda piiranguvööndid (vt p 2. Asukoha skeemid pilt 2.3).

Projektala kõrvale jääb muinsuskaitse piiranguvöönd: Ruusa mõisa ait-kuivati, Ruusa mõisa

saun, Ruusa mõisa tall-tõllakuur 23826 (vt p 2. Asukoha skeemid pilt 2.4).

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 5

2. Asukoha skeemid

Pilt 2.1. Projektala asukoht

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 6

Pilt 2.2. Projektala ülevaateplaan

Pilt 2.3 Väljavõte Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakendusest

Pilt 2.4 Väljavõte Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakendusest

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 7

Pilt 2.5. Ruusa puhkeala detailplaneering. Põhijoonis.

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 8

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KRJELDUS

Ruusa küla puhkeala on kavandatud Võhandu jõe vasakule kalda lammialale Puhkeniidu

kinnistule (70701:001:0605). peamiselt Võhandu jõe lammialale. (vt joonis AS-4-01).

Projektala piirkonnas jääb Võhandu jõgi (VEE1003000) Leevaku paisjärve (VEE112320)

paisutuse mõju alla. Projektala kaugus Leevaku hüdroelektrijaama paisust on ca 7 km

ülesvoolu. Vastavalt vee-erikasutusloale (AS Generaator) on Leevaku paisjärve lubatud

veetase Balti kõrgussüsteemis 39,20 m abs +/-0,1 m; ehk 39,36 m abs +/- 0,1 m EH2000

kõrgussüsteemis. Sellest lähtudes võib eeldada keskmiseks veetasemeks Võhandu jões

projektala piirkonnas ca 39,60 m abs (EH2000) ja minimaalseks veetasemeks ca 39,45 m abs.

Olemasolevad maapinna (lammi pinna) kõrgusarvud kavandatud puhkeala piires jäävad

vahemikku 39,35… 40,05 m abs. Ka lubatud madalaimate veetasemete korral kavandatud

puhkeala territoorium osaliselt üle ujutatud ja ülejäänud osa territooriumist liigniiske.

Vasaku kalda poolt Võhandu jõkke suubuva harujõe põhja kõrgusarvud sette peal on

vahemikus ca 38,10… 39,00 m abs. Harujõe põhjas on kuni 1,5 m tüsedune settelasund.

Harujõe suue Võhandu jõkke on täis settinud ja paatidega raskesti läbitav.

Vaadeldavas piirkonnas paiknevad Võhandu jõe lammialal kuni 0,5 m tüseduse õõtsiku, turba

ja mudakihi all valdavalt liivsavid. Pinnase uuringu andmed on kantud projekti asendiplaanile

(joonis AS-4-01).

Projektalale, kavandatud puhkeala territooriumile, on paigaldatud ujuvkai mõõtmetega 2,4x6,0

m.

Ehitusmasinatega juurdepääs projektalale on võimalik mööda pinnasteid Puusta-Ruusa

kõrvalmaanteelt 18225 (Mõisavahe tee) läbi muinsuskaitse piiranguvööndi (Ruusa mõisa ait-

kuivati, Ruusa mõisa saun, Ruusa mõisa tall-tõllakuur 23826).

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 9

Pilt 3.1. Vaade projektalale. Paremal paistab paigaldatud ujuvkai

Pilt 3.2. Harujõe suubumiskoht Võhandu jõkke

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 10

Pilt 3.3. Vaade harujõele

Pilt 3.4. Lammi pind projektalal

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 11

4. PROJEKTLAHENDUS

4.1. Üldlahendus

Selleks, et kavandatud puhkeala oleks normaalselt kasutatav on vajalik, et maapinna

kõrgusarvud jääksid põhiosas vähemalt 0,7 m kõrgemale Võhandu jõe keskmisest veetasemest

vaadeldavas piirkonnas; ehk pinna kõrgusarvud ca 40,30 m abs või enam.

Käesoleva projektiga on kavandatud maapinna tõstmine harujõest eemaldatud settega (ca 3900

m3). Ladestusalale paigaldatud ja tahenenud sete planeeritakse laugete (kalle 1:4…1:5)

nõlvadega künkaks ja kaetakse 0,2…0,3 m paksuse mineraalpinnase (saviliiv või kerge

liivsavi) ja ca 0,1 m paksuse kasvupinnase kihiga ning haljastada heinaseemne külviga.

Ladestatud sette katmiseks vajalikku mineraalpinnast (1000…1200 m3) on võimalik saada

Räpina vallas Kirmsi külas asuvalt reformimata Mahuti katastriüksuselt (70801:001:0654)

kuhu ladustatakse ajutiselt 65 Võru-Räpina tee Kirmsi-Räpina lõigu rekonstrueerimistööde

käigus vabanevat pinnast.

4.2. Tehnilised alternatiivid

Veekogude puhastamiseks settest on kaks põhimõtteliset tehnilist alternatiivi:

- veekogu puhastamine settest kuivmeetodil

- veekogu puhastaminesettest märgmeetodil.

Veekogu puhastamine settest kuivmeetodil eeldab veekogu veest tühjendamist ja sette lasundi

mõningast eelkuivendamist. Sette eemaldatakse veekogust kaevemehhanismidega ning

veetakse ladestus- või käitluskohta. Sageli hõlbustab veekogudest kuivmeetodil sette

eemaldamist tööde läbiviimine talvel külmal ajal.

Veekogu puhastamine settest märgmeetodil ei eelda selle veest tühjendamist. Sette

eemaldamine toimub kas pumpamise teel või kaevemehhanismidega vee alt. See tehniline

alternatiiv eeldab puhastatava veekogu läheduses vaba maa-ala olemasolu koos veega välja

pumbatud või kaevatud sette tahendamiseks.

Käesoleva eskiisprojektiga on käsitletud eraldi tehniliste alternatiividena Võhandu jõe harujõe

puhastamist kuivmeetodil ja märgmeetodil.

4.2.1. Sette eemaldamine kuivmeetodil

Põhimõtteline tehnoloogiline skeem oleks järgmine:

- harujõe eraldamine Võhandu jõest pinnastammiga

- harujõe veest tühjaks pumpamine (vastavalt detailplaneeringule jääb võimalik vee

väljapumpamise koht Võhandu jõe lammialale harujõe parema kalda poole)

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 12

- sette väljakaeve ja paigaldamine puhkeala täiteks

Käesoleva eelprojekti koostaja on seisukohal, et selle tehnoloogilise skeemi rakendamist

hõlbustaks oluliselt tööde tegemise ajaks Võhandu jõe veetaseme alandamine ja hoidmine

vähemalt 1,0 m võrra madalamal kui praegune keskmine veetase. Veetaset on võimalik

alandada Leevaku hüdroelektrijaama paisu osalise avamise teel. See eeldab vastavat

kokkulepet Leevaku hüdroelektrijaama omanikuga (AS Generaator).

Kui Võhandu jõe veetaset ei alandata, siis tekib kahtlus, et kas õnnestub harujõge veest

sedavõrd tühjaks pumbata, et oleks tagatud settelasundi mõningane kuivendamine ning oleks

tagatud harujõe kõrval oleva lammi pinna piisav kandevõime sette kaeve- ja teisaldamise

mehhanismide liikumiseks.

4.2.2. Sette eemaldamine märgmeetodil

Põhimõtteline tehnoloogiline skeem oleks järgmine:

- sette tahendusbasseinide rajamine sette ladestuskohta

- harujõe pinnalt õõtsiku eemaldamine ujuvmehhanismidega

- sette pumpamine basseinidesse (kihtide kaupa, lastes vahepeal taheneda)

- pärast sette tahenemist tahendusbasseinide piirete eemaldamine

- settelasundi profileerimine, katmine ja haljastamine

Selle meetodi rakendamisel ei ole hädavajalik Võhandu jõe veetaseme alandamine; kuid

mõningane alandamine (0,2…0,3) m on soovitav.

Lähtudes olemasolevatest looduslikest tingimustest peab käesoleva eelprojekti koostaja seda

tehnoloogilist varianti eelistatavamaks eelkõige seetõttu, et puudub vajadus harujõest välja

kaevatava sette täiendavaks transpordiks ladestuskohta.

4.3. Sette eemaldamine Võhandu harujõest pumpamise teel

4.3.1. Sette tahendusbasseinid

Kavandatud sette tahendusbasseinide orienteeriv plaaniline paiknemine vt joonis AS-4-01,

Asendiplaan. Arvestades tahendusbasseinidesse sette pumpamise soovitatavat tsüklilisust on

otstarbekas rajada rohkem kui üks bassein. Käesolevas eelprojektis on asendiplaanil näidatud

2 basseini kogupindalaga ca 3600 m2.

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 13

Sette tahendusbasseinid kujutavad endast vett läbilaskva 1,5 m kõrguse barjääriga (filterkangas

puidust tugedel) piiratud alasid. Sellist lahendust kasutatakse praegu (aprill-mai 2021.)

Tallinnas Snelli tiigist väljapumbatava sette vastuvõtuks. Vt. ka järgnevad pildid.

Pilt 4.1. Sette tahendusbassein (Tallinn Snelli park, mai 2021)

Pilt 4.2. Sette tahendusbasseini piirdebarjäär (Tallinn, Snelli park, mai 2021)

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 14

Pilt 4.3. Liigvee nõrgumine läbi basseini piirdebarjääri (Tallinn Snelli park, mai 2021)

4.3.2. Sette pumpamine tahendusbasseinidesse

Käesoleva eelprojektiga on arvestatud sette eemaldamisega Võhandu harujõest kuni

mineraalse põhjani või kuni kõrgusarvuni 37,80 m abs.

Sette tahendusbasseinide suurus on arvestatud selline, et need võimaldavad vastu võtta ja

esmaselt taheneda kogu Võhandu harujõest kavandatud välja pumbatava sette mahul (ca 3900

m3.

Enne sette eemaldamist on otstarbekas ujuvmehhanismidega eemaldada harujõe pinnalt õõtsik

ja veepinnal ujuv risu, mis ei ole eemaldatav pumpamise teel.

Sette pumpamine toimub vaheldumisi kahe tahendusbasseini, kusjuures ühte basseini ühe

korraga pumbatava sette ja vee segu (pulbi) kihi tüsedus ei tohiks olla suurem kui 0,4…0,6 m,

ehk pulbi maht 650…1100 m3. Pulbi esmaseks tahenemiseks toimub vee eraldumine

filtreerumise teel läbi basseini ümbritseva barjääri. Settekihi lõplik tahenemine toimub

aurumise teel. Järgmise pulbikihi pumpamist varem paigaldatud settele ei ole soovitav teha

enne, kui selle pealispind on tahenenud.

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 15

Pilt 4.4. Sette väljapumpamine Snelli tiigist (Tallinn Snelli park, mai 2021)

Pilt 4.5. Sette pumpamine tahendusbasseini (Tallinn Snelli park, mai 2021)

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 16

4.3.3. Tahendusbasseinide likvideerimine ja puhkeala pinna kujundamine

Sette tahendusbasseinide täitmise järgselt on basseinide piirdebarjäärid otstarbekas

likvideerida alles pärast eeldatavat sette võimalikku maksimaalset tahenemist; ehk pärast

külmatsükli läbimist.

Pärast basseinide piirdebarjääride eemaldamist tahenenud sete planeeritakse laugete (kalle

1:4…1:5) nõlvadega künkaks ja kaetakse 0,2…0,3 m paksuse mineraalpinnase (saviliiv või

kerge liivsavi) ja ca 0,1 m paksuse kasvupinnase kihiga ning haljastada heinaseemne külviga.

Nende tööde tegemise ajaks on soovitav Võhandu jõe veetase hoida allpool kõrgusarvu 39,50

m abs. Selleks on vajalik vastav kokkulepe Leevaku hüdroelektrijaama omanikuga (AS

Generaator).

5. EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE ÜLDNÕUDED, KESKKONNA- KAITSE JA HEAKORD

Käesolev projekt on koostatud eeldusel, et tööde teostajal on piisav varasem kogemus ja

oskused projektiga kavandatud tööde läbiviimiseks. Samuti on eeldatud, et ehitustööde teostaja

on orienteeritud kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisele ning arvestab tööde maksumuse

arvutamisel parima võimaliku tehnoloogia ning materjalide kasutamisega.

Kuna projektala läheduses paiknevad muinsuskaitsealused objektid Ruusa mõisa tall-tõllakuur,

Ruusa mõisa ait-kuivati ja Ruusa mõisa saun koos kaitsealaga, siis juhul, kui osutub vajalikuks

ehitustööde käigus antud maa-alalt läbi sõita, tuleb tagada mälestiste ja kaitsevööndi säilimine

ning vajadusel kooskõlastada oma tegevus Muinsuskaitseametiga.

Ehitustöödeks peavad olema kõik vajalikud load ja kooskõlastused.

Kõik ehitustööd peavad olema teostatud vastavuses:

Eesti Vabariigi seaduste ja määrustega;

Kohaliku omavalitsuse määrustega;

Eesti Vabariigis kehtivate standarditega;

hea ehitustavaga;

omanikujärelevalve juhiste ja ettekirjutustega;

käesoleva projektiga

RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 17

Lubatud on kasutada alternatiivseid tellija eesmärke garanteerivaid tehnilisi lahendusi.

Ettepanekud projektlahenduse muutmise kohta arutatakse läbi tellija, projekteerija, järelevalve

ja ehitustööde teostaja vaheliste nõupidamiste käigus. Probleemsed detaillahendused

arutatakse läbi projekteerija, järelevalve ja ehitustööde teostaja vaheliste nõupidamiste käigus.

Vajadusel viiakse projekti sisse vastavad muudatused.

Enne ehitustööde algust on ehitusettevõtja kohustatud tööde algusest teavitama nii tellijat kui

ka Keskkonnaametit.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete vm keskkonnareostust tekitavate ainete sattumise pinnasesse. Vältida

tuleb kahjusid projektala maastikule ja taimestikule. Töövõtja vastutab kõikide ehitustegevuses

tekitatud kahjustuste, ka ehitusplatsist väljaspool olevate eest. Ehitustööde ajal tuleb vältida

ehitusjääkide ja prahi kandumist tuule ja lainetuse mõjul Võhandu jõe veealale. Võimaliku

maastikule ohtliku tegevuse ilmnemisel tuleb tegevus katkestada ning teavitada

Keskkonnaametit ning töö tellijat.

Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rajatiste ümbrus ning materjalide ladustamise kohad

korrastada. Kõik ehitamise käigus tekkivad jäätmed (sh puitmaterjal) tuleb koguda liigiti ja

projektalalt ära vedada ning utiliseerida. Ehitusaegseks juurdepääsuks kasutatud teede katendid

tuleb taastada, kui neid kahjustati ehitustööde käigus.

Ehitustööde tegemisel tuleb töövõtjal järgida ohutustehnilisi nõudeid. Töödel tuleb rakendada

töökaitsemeetmeid, millega on tagatud inimeste turvalisus. Töökaitses tuleb juhinduda Eesti

Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Tagada tuleb ehituspaiga tuleohutus.

Juurdepääsul objektile juhinduda üldistest liiklusreeglitest.

Koostas: U. Nugin

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Enel Liin

Räpina Vallavalitsus

[email protected]

Teie 10.10.2022 nr 6-2/2022/1636-1

Meie 23.11.2022 nr 6-3/22/19822-7

Seisukoht Ruusa puhkeala, Võhandu jõe

endise harujõe settest puhastamise

keskkonnamõju hindamise programmile

Esitasite Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõju

hindamise (KMH) programmi seisukoha küsimiseks (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks).

Keskkonnaamet edastas KMH programmi eelnõu seisukoha saamiseks asjaomastele asutustele:

Räpina Vallavalitsus, Rahandusministeerium, Muinsuskaitseamet, Terviseamet

Transpordiamet.

I. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid. Transpordiamet tähtaja jooksul

seisukohta ei esitanud.

1.1 Terviseamet1 märgib KMH programmi eelnõu asjakohaseks ning piisavaks, KMH

ekspertrühma koosseis on piisav. Samas juhib tähelepanu puhastustööde, ehitusaegsetele

müratasemete normidele jms.

1.1.1 Keskkonnaamet on seisukohal, et esitatud ettepanek on asjakohane ja palume selle alusel

KMH programmi täpsustada.

1.2 Räpina Vallavalitsus2 on seisukohal, et KMH programm on asjakohane ja piisav. Samuti

hindab piisavaks KMH ekspertrühma koosseisu.

1.2.1 Keskkonnaamet on seisukohal, et KMH programm täpsustamist selle alusel ei vaja.

1.3 Rahandusministeerium3 märgib, et: „Ruusa puhkeala, Võhandu jõe harujõe settest

puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu on kooskõlas Põlva

maakonnaplaneeringus 2030+ sätestatud üldpõhimõtetega. Meie hinnangul on KMH

programmi eelnõu asjakohane ja piisav, samuti on KMH ekspertrühma koosseis piisav.“

Samas esitab ettepanekud ja märkused KMH programmis esinevatele ebatäpsustele.

1 Terviseameti 21.10.2022 kiri nr 9.3-/22/8525-2, kättesaadav Keskkonnaameti dokumendiregistris nr 6-

3/22/19822-3 2 Räpina Vallavalitsuse 31.10.2022 kiri nr 6-2/2022/1636-3, kättesaadav Keskkonnaameti dokumendiregistris nr

6-3/22/19822-4 3 Rahandusministeeriumi 14.11.2022 kiri nr 14-13/8311-2, kättesaadav Keskkonnaameti dokumendiregistris nr 6-

3/22/19822-5

2 (4)

1.3.1 Keskkonnaamet on seisukohal, et KMH programmi tuleb täpsustada

Rahandusministeeriumi välja toodud märkuste alusel.

1.4 Muinsuskaitseamet4 märgib: „Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest

puhastamise KMH programmi on asjakohane täiendada arheoloogiapärandi ekspertiisiga

rõhuasetusega kiviaegsel asustusel. Kiviaegne asustus on paiknenud veekogude kallastel.

Võhandu jõe äärest on seni tuvastatud ainult üks kiviaegne asula (Kääpa asulakoht), kus

kultuurkiht paikneb kuni kahemeetrise turbakihi all orulammi liivasel, kohati savikal põhjal.

Kavandatud süvendustööd toimuvad sarnastes keskkondlikes oludes, ent paleomaastiku

analüüsi ja kiviaegse asustuse prognoosimiseks, sh arheoloogilise uuringu vajaduse

väljaselgitamiseks, tuleb kaasata arheoloog, kiviaegse asustuse ekspert (KeHJS § 151 lg 4).

Võhandu jõe harujõe süvendamine võib kahjustada hetkel teadmata arheoloogiapärandit.

Eksperdi kiviaegse asustuse prognoos ennetab võimalike arheoloogiliste leidude ja kultuurkihi

kahjustamist või hävitamist juba alanud tööde käigus ning samuti tööde peatamist

arheoloogilise leiu korral (MuKS § 25 lg 2, § 31).“

1.4.1 Keskkonnaamet on seisukohal, et Muinsuskaitseameti seisukoht on põhjendatud ning

KMH programmi tuleb selle alusel täiendada ja KMH ekspertrühma koosseisu tuleb kaasata

arheoloog, kiviaegse asustuse ekspert.

II. Keskkonnaameti ettepanekud KMH programmi täpsustamiseks ning seisukoht KMH

programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Keskkonnaamet teeb lisaks eelnevale KMH programmi kohta järgmise ettepanekud:

2.1 KMH programmi ptk-s 4 „Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus“ osas 4.1

„Maastik“ (lk 11) on järgmine lause: „Reoveepuhasti haldaja on AS Revekor, kellele on antud

välja keskkonnakompleksluba registrinumbriga L.VV/327778“.

2.1.1 Täpsustame, et AS-le Revekor on antud vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/327778.

2.2 KMH programmi ptk-s 5 „Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline

keskkonnamõju“ osas 5.2 „Inimese tervis ja heaolu“ (lk 20) on märgitud järgmist: „Inimese

tervist ja heaolu võib mõjutada müra ja tolmu levik. Kuna puhkealale on planeeritud rajada ka

ujumiskoht, siis võib mõju avaldada ka kavandatava tegevuse alaga külgnev Ruusa küla

reoveepuhasti. Mõju võib esineda, kui suurvee ajal reoveetiigid üle ujutatakse ja reovesi jõuab

ka ujumiskohta“.

2.2.1 KMH programmis ei ole käsitletud reoveepuhasti Ruusa (reoveepuhasti kood

PUH0651360) heitvee väljalasku Ruusa (väljalaskme kood PO136, registrikood

HVL0651360), mis asub koordinaatidel X: 6438899, Y: 694597. Juhime tähelepanu, et heitvee

väljalase peab olema supluskohast või supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel (veeseadus

§ 128 lg 2). Arvestades eelnevat palume hinnata, kas kavandatava supluskoha asukoht on

inimeste tervise seisukohast sobilik ning vastab kehtivates õigusaktides toodud nõuetele.

2.3 Eelprojekti „Ruusa puhkeala, Võhandu jõe harujõe settest puhastamine“ (töö nr: 2021030)

ptk 4 „Projektlahendus“ osa 4.2. „Tehnilised alternatiivid“ (lk 12) kohaselt tuleb sette

kuivmeetodil eemaldamiseks Võhandu jõe veetaset langetada ühe meetri võrra, sette

eemaldamisel märgmeetodil on veetaset soovitatav langetada 0,2-0,3 meetri võrra.

4 Muinsuskaitseameti 17.11.2022 kiri nr 1.1-7/1662-1, kättesaadav Keskkonnaameti dokumendiregistris nr 6-

3/22/19822-6

3 (4)

2.3.1 Palume hinnata millist mõju võib veetaseme langetamine avaldada veekogule ja vee-

elustikule.

2.4 Palume välja tuua, kas Võhandu jõe seisundi jälgimiseks tuleb seiret teostada. Juhul, kui

seire teostamine on vajalik, siis milliste näitajate osas, millistes seirepunktides ning milline on

vajalik seiresagedus.

2.5 Hinnata, kas kavandatud tegevusega võib kaasneda veetaseme ja veerežiimi muutumine.

2.6 Hinnata veekogu kaldajoone ja ristlõike muutmise mõju veekogule ja vee-elustikule.

2.7 Palume välja tuua, kas tööde piirkonna, sh ladestuskoha läheduses asub põhjaveehaardeid

ning hinnata kavandatavate tööde mõju põhjaveele ja läheduses paiknevatele kaevudele.

2.8 Käsitleda keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskavas 2022-2027 ja meetmeprogrammis 2022-20275 pinnaveekogumite

Võhandu_56 ja Võhandu_67 kohta kavandatud meetmeid, kavandatavate tööde mõju

veekogumitele ning kas tööde elluviimine on kehtiva Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga

2022-2027 ja meetmeprogrammis kavandatuga kooskõlas.

2.9 KMH programmi ptk-s 5 „Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline

keskkonnamõju“ osas 5.3 „Vee kvaliteet“ (lk 21) on märgitud järgmist: „Kokkuvõtvalt tuleb

KMH käigus hinnata sette alla kandumise võimalikku mõju Võhandu alamjooksule ja sette

ladustamisviisi ohutust. KMH käigus tuleb valida / selgitada sobivam tehnoloogiline lahendus“.

2.9.1 Lisaks eelpool toodule palume vajadusel kavandada leevendusmeetmed töödega kaasneda

võiva erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Samuti kavandada vajadusel leevendusmeetmed

heljumi edasikandumise ja ladustatud sette veekogusse tagasikandumise vältimiseks.

2.10 Lisame, et projekti ala jääb Võhandu jõe veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndisse.

Sellest tulenevalt tuleb järgida, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus veeseaduse ega

looduskaitseseadusega.

2.10.1 Kavandatud tegevus jääb Võhandu jõe kaldale, palume hinnata kavandatava tegevuse

mõju kalda kaitse eesmärkidele, milleks on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine

ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (looduskaitseseadus § 34).

2.11 KMH programmi tabelit 1 (lk 32) palume täiendada: nimetades ja põhjendades, milliseid

valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama (KeHJS § 13 p 8). Juhteksperdi

osas puuduvad valdkonnad ja põhjendused (sh kvalifikatsioon) ning teiste rühma liikmete osas

põhjendused.

Kokkuvõtteks on Keskkonnaamet seisukohal, et KMH programmi tuleb täiendada

eeltoodud punktide osas ja kui jääte eriarvamusele, siis palume seda põhjendada. Jäädes

eriarvamusele, siis kaasame vajadusel vastava asjaomase asutuse menetlusse programmi

nõuetele vastamise tuvastamises.

5 Leitav: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 6 Veekogumi kood 1003000_5 7 Veekogumi kood 1003000_6

4 (4)

III. Suunised KMH programmi edasiseks menetluseks

3.1 KMH programmi avalikustamiseks täiendatud programmi esitamisel palume nimetada

arendaja poolt korraldatava avaliku arutelu aeg ja koht, et saaksime selle ära tuua avaliku

väljapaneku teadetes. Siinjuures tuleb arvestada, et enne avalikustamist tuleb Keskkonnaametil

kontrollida parandatud ja täiendatud KMH programmi, sealhulgas asjaomaste asutuste

seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist 14 päeva jooksul.

3.2 Samuti tuleb teatada avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust arendaja kulul ühes

üleriiklikus, maakondlikus või kohalikus lehes. Antud asukohas oleks asjakohaseks leheks

Lõuna-Eesti Postimees. Teate avaldamiseks saadab Keskkonnaamet teate sisu Lõuna-Eesti

Postimehesse koos koopiaga arendaja kontaktidele, mille järel saadab Lõuna-Eesti Postimees

teate kujunduse kinnitamiseks Keskkonnaametile ja hinnapakkumise kinnitamiseks arendajale.

Kinnituste saamisel avaldatakse teade (KeHJS § 16 lg 1 ja 2 alusel).

3.3 Avalik väljapanek peab kestma vähemalt 14 päeva ja seejärel peab saama ekspert koostada

vastused laekunud küsimustele, et neid avalikul arutelul tutvustada. Seega palume

avalikustamise teate avaldamise ja arutelu vaheks arvestada vähemalt kolm nädalat.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Teadmiseks: OÜ Maves, [email protected]

Siret Punnisk 512 8350 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Margit Lillema 5696 3006 (vesi, keskkonnaload)

[email protected]

august 2023

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise

harujõe settest puhastamise

keskkonnamõjude hindamise programmi

eelnõu

Töö nimetus: Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest

puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi

eelnõu

Töö number: 21136

Tellija: Räpina Vallavalitsus

Koostanud: Artto Pello

Kontrollija: Karl Kupits (KMH litsents nr KMH0105)

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................ 4

2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................. 4

2.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ........................................................ 6

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................................................................ 8

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...................................... 10

4.1 MAASTIK ........................................................................................................................... 10

4.2 VÕHANDU JÕGI ................................................................................................................ 12

4.2.1 Veekogumite seisund ....................................................................................... 13

4.2.2 Suurtaimestik, põhjaloomastik, kalastik .................................................... 13

4.3 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA 2000 ALAD ............................................... 14

4.3.1 Võldas (Cottus gobio) ...................................................................................... 15

4.3.2 Hink (Cobitis taenia) ........................................................................................ 15

4.3.3 Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ............................................................ 16

4.3.4 Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) ............................................................. 17

4.4 VÄLISÕHK .......................................................................................................................... 17

4.5 MAAVARAD....................................................................................................................... 17

4.6 MAAPARANDUS ................................................................................................................ 17

4.7 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 18

4.7.1 Arheoloogiapärand .......................................................................................... 18

4.8 ROHEVÕRGUSTIK .............................................................................................................. 21

4.9 KITSENDUSED .................................................................................................................... 22

5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE

KESKKONNAMÕJU ................................................................................................................................ 24

5.1 MAASTIK ........................................................................................................................... 24

5.2 INIMESE TERVIS JA HEAOLU .............................................................................................. 24

5.3 VEEKESKKOND .................................................................................................................. 25

5.4 VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN .............................................................................. 26

5.5 VÄLISÕHK .......................................................................................................................... 26

5.6 PÕHJALOOMASTIK JA TAIMESTIK ..................................................................................... 26

5.7 KALASTIK ........................................................................................................................... 27

5.8 MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SEALHULGAS NATURA ALADELE ............. 27

5.9 ROHEVÕRGUSTIK .............................................................................................................. 28

5.10 JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................... 28

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 2

5.11 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 28

5.11.1 Arheoloogiapärand .......................................................................................... 29

5.12 KESKKONNARISK ............................................................................................................... 29

5.13 MÕJU KLIIMALE ................................................................................................................ 29

5.14 PIIRIÜLENE MÕJU .............................................................................................................. 30

6 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 31

7 AJAKAVA................................................................................................................................ 34

8 OSAPOOLED......................................................................................................................... 36

9 PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE .................................................................................. 39

9.1 AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL ........................................................................................ 39

9.2 AVALIKUSTAMISE KÄIGUS LAEKUNUD ETTEPANEKUD JA NENDEGA ARVESTAMINE ....... 41

LISA 1 EELPROJEKT

LISA 2 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 3

1 SISSEJUHATUS

Räpina Vallavalitsus esitas 23.08.2021 a Keskkonnaametile taotluse (T-KL/1006927-3)

veekogu süvendamiseks mahuga 3 900 m3. Taotluse eesmärgiks oli Põlva maakonnas

Räpina vallas Ruusa külas Võhandu jõe äärde kavandatud puhkeala rajamise esimese

etapina Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamine ning madala ja liigniiske ala

maapinna tõstmine. Maapinna tõstmiseks on kavandatud kasutada harujõest

väljakaevatavat setet.

Keskkonnaamet algatas 22.09.2021 a kirjaga nr DM-115957-12 keskkonnamõju

hindamise Räpina Vallavalitsuse keskkonnaloa taotlusele Võhandu jõe süvendamiseks

mahuga kuni 3 900 m3 ja kaldajoone muutmiseks, kuna veekogu süvendamine mahus

üle 500 m3 on olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 17).

Keskkonnamõju hindamise eesmärk vastavalt KeHJS § 31 järgi on:

• anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning

kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on

võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada

säästvat arengut;

• tuvastada kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju

keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja

looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale,

kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele

seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline

keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 4

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT

2.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada Põlva maakonda Räpina valda Ruusa külla

Võhandu jõe äärde puhkeala. Kavandatud tegevused jäävad Ruusa küla üldkasutatava

maa sihtotstarbega Puhkeniidu kinnistutele (70701:001:0604, 70701:001:0605).

Vastavalt Räpina Vallavolikogu liikme Tiit Kala kirjeldusele, on Ruusa puhkeala rajamise

vajadus järgmine:

• Ruusa küla asub Võhandu jõe vahetus läheduses, kuid kogukonna inimestel

puudub jõe kallasrajale ligipääs. Selle pääsu rajamine annab võimaluse

ujumiskoha kasutamiseks Võhandu jõe ääres;

• Soovitakse taastada ajaloolist paatidega pääsu Võhandu jõele;

• Mitmekesistada kogukonna vaba aja veetmise võimalusi;

• Tekitada oluline sildumise koht veematkajatele Võhandu jõele;

• Parandada Leevaku paisust ülesvoolu jäävate kalade kudemisvõimalusi;

• Antud tegevused on seatud eesmärgiliste tegevustena ka Räpina valla

arengukavas aastateks.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Ruusa külas. Aluskaart: Maa-amet.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 5

Maismaa poolt ligipääs kallasrajale ei peagi olema tagatud, kui looduslikud tingimused

seda ei võimalda (nt tihe võsa, soine ala). Veekogu süvendamine ja jõelammi tõstmine

kalade kudemisvõimalusi ei paranda. Selle tõttu lähtutakse keskkonnamõju hindamise

kontekstis eesmärgist taastada paatidega pääs Võhandu jõele ja laiendada

ujumiskohta.

Vastavalt eelprojektile1 on esimese etapina plaanis Võhandu jõe endine harujõgi

puhastada settest ning tõsta madalat liigniisket ala. Maapinna tõstmiseks on

kavandatud kasutada endisest harujõest väljakaevatavat setet (ca 3 900 m3).

Ladestusalale paigaldatud ja tahenenud sete planeeritakse laugete (kalle 1:4–1:5)

nõlvadega künkaks ja kaetakse 0,2–0,3 m paksuse mineraalpinnase (saviliiv või kerge

liivsavi) ja ca 0,1 m paksuse kasvupinnase kihiga ning haljastada heinaseemne külviga.

Ladestatud sette katmiseks vajalikku mineraalpinnast (1 000–1 200 m3) on võimalik

saada Räpina vallas Kirmsi külas asuvalt reformimata Mahuti katastriüksuselt

(70801:001:0654) kuhu ladustatakse ajutiselt 65 Võru-Räpina tee Kirmsi-Räpina lõigu

rekonstrueerimistööde käigus vabanevat pinnast.

Ruusa küla puhkeala on kavandatud Võhandu jõe vasakule kalda lammialale

Puhkeniidu kinnistule (70701:001:0605), peamiselt Võhandu jõe lammialale. Projektala

piirkonnas jääb Võhandu jõgi (VEE1003000) Leevaku paisjärve (VEE112320) paisutuse

mõju alla. Projektala kaugus Leevaku hüdroelektrijaama paisust on ca 7 km ülesvoolu.

Vastavalt vee-erikasutusloale (AS Generaator, loa nr L.VV/326962) on Leevaku paisjärve

lubatud veetase 39,36 m abs +/- 0,1 m EH2000 kõrgussüsteemis. Eelprojektis toodud

arvutuste kohaselt on keskmiseks veetasemeks Võhandu jões projektala piirkonnas ca

39,60 m abs (EH2000) ja minimaalseks veetasemeks ca 39,45 m abs.

Olemasolevad maapinna (lammi pinna) kõrgusarvud kavandatud puhkeala piires

jäävad vahemikku 39,3–40,05 m abs. Ka lubatud madalaimate veetasemete korral on

kavandatud puhkeala territoorium osaliselt üle ujutatud ja ülejäänud osa

territooriumist liigniiske.

Vasaku kalda poolt Võhandu jõkke avaneva endise harujõe põhja kõrgusarvud sette

peal on vahemikus ca 38,10–39,00 m abs. Endise harujõe põhjas on kuni 1,5 m

tüsedune settelasund. Endise harujõe suue Võhandu jõkke on täis settinud ja paatidega

raskesti läbitav.

1 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe harujõe settest puhastamine. Eelprojekt. 2021. Inseneribüroo Urmas

Nugin OÜ.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 6

Eelprojektis toodud andmetel vaadeldavas piirkonnas paiknevad Võhandu jõe

lammialal kuni 0,5 m tüseduse õõtsiku, turba ja mudakihi all valdavalt liivsavid.

Projektalale, kavandatud puhkeala territooriumile, on paigaldatud ujuvkai mõõtmetega

2,4x6,0 m.

Ehitusmasinatega juurdepääs projektalale on võimalik mööda pinnasteid Puusta-Ruusa

kõrvalmaanteelt 18225 (Mõisavahe tee) läbi muinsuskaitse piiranguvööndi (Ruusa

mõisa aitkuivati, Ruusa mõisa saun, Ruusa mõisa tall-tõllakuur 23826).

2.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

0-alternatiivi käsitletakse KMH aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga, st

puhkeala ei rajata ja jätkub senine maakasutus.

Alternatiiv 1 – kavandatava tegevuse ellu viimine eelprojektis kirjeldatud viisil,

sealjuures veekogu puhastamine settest kuivmeetodil.

Vastavalt eelprojektile on põhimõtteline tehnoloogiline skeem järgmine:

• endiseharujõe eraldamine Võhandu jõest pinnastammiga;

• endise harujõe veest tühjaks pumpamine (vastavalt detailplaneeringule jääb

võimalik vee väljapumpamise koht Võhandu jõe lammialale endise harujõe

parema kalda poole).

Alternatiiv 2 – kavandatava tegevuse ellu viimine eelprojektis kirjeldatud viisil,

sealjuures veekogu puhastamine settest märgmeetodil.

Vastavalt eelprojektile on põhimõtteline tehnoloogiline skeem järgmine:

• sette tahendusbasseinide rajamine sette ladestuskohta;

• endise harujõe pinnalt õõtsiku eemaldamine ujuvmehhanismidega;

• sette pumpamine basseinidesse (kihtide kaupa, lastes vahepeal taheneda);

• pärast sette tahenemist tahendusbasseinide piirete eemaldamine;

• settelasundi profileerimine, katmine ja haljastamine.

Kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks on üldjuhul asukoht, tegevuse

läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg.

Asukohaalternatiivide kaalumine võib olla põhjendatud juhul, kui ujumiskoha ja

paatide läbipääsu rajamine toob endaga kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 7

Kavandatav tegevuse tulemus on ajas püsiv, mistõttu selles mõttes ajalisi alternatiive ei

ole. Ehitustööde läbiviimiseks sobiva aastaaja leidmine kuulub vajadusel

leevendusmeetmete hulka.

Juhul kui KMH koostamise käigus ilmneb teisi alternatiivseid lahendusi kavandatava

tegevuse läbiviimiseks, käsitletakse neid aruandes.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 8

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Põlva maakonnaplaneering 2030+

Põlva maakonnaplaneeringu2 järgi asuvad Puhkeniidu kinnistud osaliselt

rohevõrgustiku koosseisus.

Vastavalt maakonnaplaneeringule on rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks

tagada Põlvamaa iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike,

poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures

säästlikkuse printsiibi järgimine.

Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud koos

toimivaks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega

loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Koridorid tagavad

võrgustiku sidususe ja terviklikkuse.

Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei

langeks alla 90 %.

Põlva maakonnaplaneeringus esitatud rohelise võrgustiku piire täpsustatakse kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringutega.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga, kui tagatakse looduslike

alade osatähtsus tugialas vähemalt 90 %.

Räpina valla arengukava

Räpina valla arengukava3 järgi on Ruusa puhkeala arendamine määratud üheks

investeeringuobjektiks.

2 Põlva maakonnaplaneering 2030+. Põlva Maavalitsus, OÜ Hendrikson & Ko. 2013-2017. Kehtestatud

Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676. Kättesaadav:

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/polvamaa/polva-maakonnaplaneering-2030/

3 Räpina valla arengukavas aastateks 2023-2030. 2021. Räpina Vallavolikogu.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/9202/1020/lisa_rapina%20valla%20arengukava%20aastateks%

202022_2030.pdf#

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 9

Räpina valla üldplaneering

Räpina valla üldplaneeringu4 järgi on kavandatava tegevuse ala määratud kui puhke-

ja virgestuse maa-ala. Puhke- ja virgestuse maa-alad on üldplaneeringu järgi haljasalad,

pargid, metsad koos ala teenindavate ehitistega. Nende alade eesmärk on võimaldada

rekreatiivset tegevust nagu sportimine ja lõõgastumine, kasutamist

väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamine jms. Lisaks täidavad

puhkefunktsiooni veekogud koos ranna- ja/või kaldaalaga, supelrannad, erinevad

liikumisrajad (matka-, suusa-, terviserajad), külaplatsid, osaliselt ka haljasaladeks

määratud maa-alad ning väärtuslikud maastikud.

Planeeringuala idaosa jääb üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku tugiala (T8 Võuküla)

koosseisu. Üldplaneeringu järgi tuleb rohevõrgustiku aladel tegevuste kavandamisel

lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima.

Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade (tehispindadega

hõlmamata alade) osatähtsus ei langeks katastriüksusel alla 90 %.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kui tagatakse, et roheline

võrgustik jääks toimima ning looduslike alade osatähtsus katastriüksustel ei langeks

alla 90 %.

Ida-Eesti veemajanduskava 2022-20275

Kavandatava tegevuse ala jääb Võhndu_5 veekogumi (Paidra paisust Virosi ojani) alale.

Kavandatava tegevuse asukohast vahetult põhjapool on tegu Võhandu_6 veekogumiga

(Võhandu Virosi ojast Räpina paisuni). Veemajanduskava meetmeprogramm puudutab

nende veekogumite puhul valdavalt põllumajanduse, paisutuste ja heitvee teemat.

Antud veekogumite meetmete hulgas ei ole kavandatava tegevusega seonduvat.

Kavandatav tegevus ei ole Ida-Eesti veemajanduskavaga vastuolus.

4 Räpina valla üldplaneering. 2023. OÜ Hendrikson & Ko. Kehtestatud Räpina Vallavolikogu 15.02.2023

otsusega nr 1-3/ 6. Kättesaadav: http://www.rapina.ee/uldplaneering

5 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 10

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Maastik

Ruusa küla puhkeala on kavandatud Võhandu jõe vasakkalda lammialale Puhkeniidu

kinnistule (70701:001:0605). Projektala piirkonnas jääb Võhandu jõgi (VEE1003000)

Leevaku paisjärve (VEE112320) paisutuse mõju alla. Projektala kaugus Leevaku

hüdroelektrijaama paisust on ca 7 km ülesvoolu.

Olemasolevad maapinna (lammi pinna) kõrgusarvud kavandatud puhkeala piires

jäävad vahemikku 39,35–40,05 m abs. Ka lubatud madalaimate veetasemete korral on

kavandatud puhkeala territoorium osaliselt üle ujutatud ja ülejäänud osa

territooriumist liigniiske.

Vasaku kalda poolt Võhandu jõkke suubuva endise harujõe põhja kõrgusarvud sette

peal on vahemikus ca 38,10–39,00 m abs. Endise harujõe põhjas on kuni 1,5 m

tüsedune settelasund. Endine harujõe suue Võhandu jõkke on täis settinud ja paatidega

raskesti läbitav.

Joonis 2. Puhkeniidu kinnistute ja selle lähiümbruse maastik Maa-ameti

reljeefivarjutuse kaardil.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 11

Projektis toodud informatsiooni kohaselt vaadeldavas piirkonnas paiknevad Võhandu

jõe lammialal kuni 0,5 m tüseduse õõtsiku, turba ja mudakihi all valdavalt liivsavid.

EELIS andmebaasi järgi levivad kavandatud puhkealal ja selle ümbruses lamminiidud

(Natura elupaigatüüp 6450 ja kasvkohatüüp 2212). Kasvukohatüüp viitab, et sealsed

lamminiidud on pikaajaliselt üleujutuse mõju all ning üleujutused toimuvad

regulaarselt igal aastal. Kavandatud puhkealal ja selle lähiümbruses olevad

lamminiidud ei ole looduskaitse all, kuid on maastikuliselt, elurikkuselt väärtuslikud

kooslused. Looduslikes tingimustes on jõgede kaldad ja lammid kõrge elurikkusega, nn

elurikkuse kuumad punktid. Väikeseskaalaliselt liigirikkuselt (ruutmeetrite skaalas) on

luhad suhteliselt liigivaesed, liigirikkus on kõrge pigem maastiku skaalas (terve

lammiala skaalas). Selle kõrge liigirikkuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et lammid

pakuvad mitmeid strukturaalselt ja funktsionaalselt erinevaid elupaiku, mida tekitab

eelkõige vee vool. Lamminiidud on kõige lopsakama taimestikuga Eesti niidukooslused.

Üleujutused esinevad lamminiitudel sagedamini lume sulamise aegu. Tasase reljeefiga

suurte jõgede luhtadel võib üleujutus kesta enamuse aastast. Väiksemate jõgede ääres

võib esineda ägedate vihmasadudega kaasnevat suvist üleujutust. Lisaks pakuvad

lammialad olulisi ökosüsteemiteenuseid, sh veetaseme ja vooluhulga stabiliseerimine,

süsiniku sidumine, vee puhastamine ja ka puhkemajandus. Need teenused töötavad

eelkõige hästi säilinud looduslikel lammidel.6

Planeeritav puhkeala piirneb loodeküljel (Reoveepuhasti, 70702:003:0078) Ruusa küla

reoveepuhastiga (PUH0651360). Vastavalt Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavale7 on reoveepuhasti rajatud aastal 2010. Tegemist oli biokile

tehnoloogial baseeruva reoveepuhastiga, mis ehitati 2012. aastal aktiivmudapuhastiks.

Reoveepuhasti haldaja on AS Revekor, kellele on antud välja vee erikasutuse

keskkonnaluba nr L.VV/327778. Vastavalt reostuskoormusele8 ja Keskkonnaministri

määrusele nr 319 § 4 on reoveepuhasti kuja 50 m. Reoveepuhasti väljalask

(HVL0651360) asub planeeritavast ujumiskohast 80 m kaugusel.

6 Piirimäe, K., Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, K., Reitalu, T. 2021. Suurte üleujutustega

siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid.

7 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/6201/8029/Lisa_Rapina_valla_uhisveevargi.pdf

8 Ruusa küla reoveekogumisala (RKA0650325) koormus on EELIS andmebaasi järgi 231 ie.

9 Keskkonnaministri 31.07.2019. a määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 12

Joonis 3. Kavandatava tegevuse asukoht (punasega) ja selle ümbrus kevadise

suurvee ajal (19.04.2022, üleval) ja suvel (14.06.2021, all). Allikas: Maa-amet.

4.2 Võhandu jõgi

Põlva- ja Võrumaal paiknev Võhandu jõgi (VEE1003000) algab Savernast 0,5 km edela

pool ja suubub Lämmijärve. Keskkonnaregistri andmetel on jõe pikkuseks 164,9 km

N

W

S

E

N

W

E

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 13

(koos harujõgedega 190,6 m) ja valgala pindala 1401,7 km2. Võhandut loetakse Eesti

pikimaks jõeks.

4.2.1 Veekogumite seisund

Valgalapõhiselt asub Võhandu jõgi Ida-Eesti vesikonnas ja Peipsi alamvesikonnas ning

on jagatud seitsmeks pinnaveekogumiks10.

Kavandatava tegevuse ala jääb Võhndu_5 veekogumi (Paidra paisust Virosi ojani, tüüp

V2B) alale. Kavandatava tegevuse asukohast vahetult põhjapool on tegu Võhandu_6

veekogumiga (Võhandu Virosi ojast Räpina paisuni, tüüp V2B).

Mõlema veekogumi (Võhandu_5 ja Võhandu_6) ökoloogilise seisundi 2020. aasta

hinnangud11 on kesised. Võhandu_5 veekogumi kesise seisundi elemendid on kalastik

ja paisutus. Võhandu_6 puhul kalastik. Mõlema veekogumi keemiline seisund on

hindamata. Koondseisundi eesmärk 2021. a oli hea, mida ei saavutatud.

2021. a jõgede hüdrobioloogilise seire ja uuringu12 käigus määrati Võhandu_5

veekogumi13 seisundihinnanguks hea. Nii kalad, mikrofütobentos kui ka suurtaimed

said seisundihinnanguks hea ning suurselgrootud väga hea.

Võhandu_6 veekogumil tehti viimane hüdrobioloogiline seire 2016. a14. Suurtaimede,

põhjaloomastiku ja kalastiku tõttu hinnati veekogumi seisund kesiseks. Ränivetikad olid

heas seisundis ja vee füüsikalis-keemilised näitajad väga heas seisundis15.

4.2.2 Suurtaimestik, põhjaloomastik, kalastik

Võhandu_5 veekogumis registreeriti 2021. a suvel kokku 28 taksonit suurtaimi, nende

hulgas 2 makrovetikataksonit ja 2 samblaliiki. Domineerisid penikeeled (Potamogeton),

ohtramalt esines ka jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia). Ülejäänud taksonid esinesid

10 https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021

11

https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c4

1

12 Eesti Maaülikool. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2020. aasta aruanne. 2022.

13 Seirepunkt asub Süvahavva külas (Seirejaam Võhandu jõgi: Süvahavva, SJA6796000), ca 18 km

ülesvoolu.

14 Seirepunkt asub Toolamaa külas (Seirejaam Võhandu jõgi: ülalpool Leevaku veelaset, SJA0457000), ca

7 km allavoolu.

15 Eesti Maaülikool. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2016. aasta aruanne. 2017.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 14

vähemarvukalt. Suurtaimestiku üldkatvus oli 35 %. Taimestikuindeksite põhjal hinnati

seirelõigu seisund heaks.

Põhjaloomastiku arvukaimaks taksoniks oli perekonna Micronecta esindajad.

Suurselgrootute indeksite järgi hinnati seirekoha seisund väga heaks.

Kalastiku seirepüügil registreeriti 13 kalaliiki: ojasilm, haug, särg, teib, turb, lepamaim,

rünt, tippviidikas, nurg, trulling, luts, ahven ja võldas. Indikaatorliikidest vastas

tippviidika arvukus seirelõigu elupaigalisele kvaliteedile, teibi ja võldast esines

vähearvukalt, puudus harjus. Tüübispetsiifilistest liikidest vastasid ojasilmu, särje, turva,

lepamaimu, ründi, nuru ja trullingu arvukus ning vanuseline koosseis seirelõigu

elupaigalisele kvaliteedile, vähearvukalt või vaid ühe vanusrühmana esinesid haug, luts

ja ahven, puudusid forell, säinas, hink ja viidikas. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi

põhjal heaks.

Võhandu_6 veekogumis registreeriti 2016. a kokku 19 taksonit suurtaimi. Domineeris

kollane vesikupp (Nuphar lutea), kaasdominandiks oli jõgi-kõõlusleht (Sagittaria

sagittifolia). Taimestikuindeksi väärtuse järgi (36,7) oli seirekoha seisund kesine (hea

piiri lähedal). Kesise seisundi põhjuseks oletati seirekohani ulatuvat Räpina paisude

mõju.

Suurselgrootute arvukusdominandiks olid surusääsklaste (Chironomidae) vastsed.

Kaitsealustest liikidest registreeriti paksu jõekarbi (Unio crassus) esinemine.

Seirepüügil registreeriti 11 kalaliiki: haug, särg, roosärg, turb, tõugjas, mudamaim,

viidikas, tippviidikas, nurg, latikas ja ahven. Indikaatorliikidest puudus teib. Võldase

puudumist seisundi hindamisel ei arvestatud, sest jõe kõrge veetase ei võimaldanud

selle liigi esinemist adekvaatselt hinnata. Tüübispetsiifilistest liikidest esines väga

arvukalt särge ja viidikat, arvukalt haugi, nurgu, tippviidikat ja ahvenat, vähearvukalt

turba, tõugjat ja latikat, puudusid harjus, säinas ja lepamaim. Kalastiku seisund hinnati

seirepüügi põhjal kesiseks.

4.3 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

Puhkeniidu kinnistud ei asu Natura alal ega selle vahetus läheduses. Lähim Natura ala,

Virosi loodusala, asub 2,5 km kaugusel edela suunas Võiardi küla territooriumil Virosi

järvel.

Puhkeniidu kinnistutuid läbivas ja kinnistute idaservaga piirnevas Võhandu jões on

EELIS andebaasi järgi registreeritud III kaitsekategooria kalaliikide, võldas (Cottus gobio)

ja hink (Cobitis taenia) elupaigad. Puhkeniidu kinnistu lääneserv kattub II

kaitsekategooria kaitsealuse nahkhiirliigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii)

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 15

elupaigaga. Puhkeniidu kinnistust 0,3 km kaugusel edelas on registreeritud III

kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik.

4.3.1 Võldas (Cottus gobio)

Võldas on Eestis III kategooria kaitsealune liik ning kuulub EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ II lisasse.

Võldas on võldaslaste (Cottidae) sugukonda võldaste (Cottus) perekonda kuuluv paikse

eluviisiga põhjakala. Võldas on põhjaeluviisiga väike kala ja ta asustab tavaliselt

veekogude kivise põhjaga alasid. Teda leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus varjub

tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus

peab võldase jaoks olema püsivalt kõrge. Eestis on võldas paljudes jõgedes tavaliseks

liigiks, kuid mõnedes jõestikes ta levikutõkete tõttu puudub. Enamasti on asurkonnad

laialipaisatult ja üksteisest isoleeritud. Eestis on võldas paljudes jõgedes üks

tavalisemaid kalu, kuid mõnedes jõestikes (Väike-Emajõgi, Elva jt) ta levikutõkete tõttu

puudub. Jõgesid, kus võldas levinud lausaliselt, on Eestis vähe.

Võldast ohustavad veekogude reostumine ja eutrofeerumine, jõgede kraavitamine,

süvendamine ja paisutamine, veetaseme ja vooluhulga kõikumised reguleeritud

jõgedes16,17.

4.3.2 Hink (Cobitis taenia)

Hink on Eestis III kategooria kaitsealune kalaliik ning kuulub EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ II lisasse.

Hink on karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi hinklaste (Cobitidae) sugukonda kuuluv öise

ja erakliku eluviisiga kala. Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal,

järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas

veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Eestis on hinku leitud vaid paiguti, teda

on leitud vaid vähestest järvedest ja jõgedest ning Matsalu lahest. Tema levik Eestis on

võrdlemisi lünklik. Asurkondade tegelik arv on teadmata, sest põhjalikumad uuringud

hingu leviku ja ökoloogia alalt puuduvad. Enamik hingu levikuandmetest on seni

kogunenud juhuslikult.

16 Keskkonnaamet. Võhandu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024. 2015

17 https://www.loodushoid.ee/Natura_2000_kalaliigid_Alam-Pedja__28

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 16

Hinku ohustavad jõgede süvendamine, kraavitamine, veetaseme kõikumised

paisutatud jõgedes, järvede veetaseme muutmine, tugev reostus ja röövkalade (haug,

ahven) suur arvukus13,14.

4.3.3 Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii)

Põhja-nahkhiir on Eestis levinud üle terve maa, ning on siin domineeriv nahkhiireliik.

Liik asustab eriilmelisi elupaiku, on tavaline nii inimasulates kui ka neist väljas.

Toitumisalad paikevad mitmesugustes puistutes: parkides ja metsades, kus eelistab

lennata lagendikel ning puistu servades. Tihti kohtab neid lendamas hoovides ning

veekogude ümbruses ja kohal. Liigub ka avatud biotoopides, näiteks lagedate

rohumaade või põldude kohal. Sageli toitub tänavavalgustite ümber kogunenud

putukatest.

Põhja-nahkhiir on öise aktiivsusega loom, kes peitub päevaks varjepaikadesse. Need

asuvad peamiselt hoonete katusealustes, voodrilaudade taga või muudes hoonetes

leiduvates õõnsustes. Võib asustada ka puuõõsi. Üksikuid isendeid on leitud lahtise

puukoore alt ja puuriitadest. Üht varjupaika võib korraga asustada kuni 50 isendist

koosnev poegimiskoloonia.

Põhja-nahkhiir on aktiivne vaid soojal poolaastal. Talve veedab talveunes, mis algab

Eestis oktoobris ning kestab aprilli-maini. Talvituspaigana kasutavad nad

mitmesuguseid maa-aluseid ruume. Olulisemad talvituspaigad Eestis on mahajäetud

kaevanduskäigud, maa-alused kaitserajatised ja keldrid.

Põhja-nahkhiired paarituvad alates hilissuvest parvlemispaikades ning talvituspaikades.

Viljastumine toimub kevadel pärast talveune lõppu. Tiinuse ja poegade kasvatamise

ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asuvad tavaliselt hoonete

katusealustes või voodrilaudade tagustes tühimikes. Kolooniad kogunevad mais.

Järglased sünnivad juuni teisel poolel või juuli alguses. Tiinuse kestus sõltub tugevasti

ilmastikust ning poegimine võib ebasoodsates tingimustes kuni kuu edasi lükkuda.

Põhja-nahkhiir on Eestis kui ka Euroopas kaitsealune liik, kuid elab Eestis oma levila

tuumikalal ning on meil arvukas liik. Kolooniaid ohustab peamiselt inimtegevus. Kuna

varjepaigad asuvad sageli hoonetes, on oluline ohutegur häirimine varjepaikades (eriti

poegimiskolooniate ajal). Põhja-nahkhiirt ohustavad ka häiringud talvituspaikades ning

nende hävimine.18

18 Moks, E., Remm, J., Kalda, O., Valdmann, H. Eesti imetajad. 2015.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 17

4.3.4 Valge-toonekurg (Ciconia ciconia)

Valge-toonekurg pesitseb peaaegu eranditult kultuurmaastikul inimasustuse vahetus

läheduses Pesapaiga valikul on see liik alati sõltunud inimestest: traditsiooniliselt rajab

ta pesa katusele, korstnale või puu otsa pandud pesaalusele. Järjest rohkem on ta

hakanud pesitsema ka elektripostidel. Lõuna-Eestis on valge-toonekure asustustihedus

suurem kui Põhja-Eestis, küündides seal kohatu rohkem kui 25 p/100 km2 kohta.

Kogu leviala ulatuses peetakse liigile peamiseks ohuks põllumajanduse

intensiivistumist ja taimekaitsemürkide kasutamist, samuti märgalade kuivendamist

(toitumisalade ahenemist), hukkumist õhuliinides ning pestitsiidide kasutamist

talvitusaladel19.

4.4 Välisõhk

Pole teada, et kavandatava tegevuse piirkonnas oleks ületatud välisõhu

kvaliteedinorme või välisõhu seisund oleks kvaliteedipiiri lähedane. Piisavalt suure

kindlusega võib väita, et välisõhu seisund on hea.

4.5 Maavarad

Planeeritava tegevuse asukohas ega vahetus läheduses ei asu maavarade leiukohti.

Kavandatava tegevusega ei kaasne suuremahulist loodusvarade kasutamist.

Eelprojektis nähakse ette välja kaevatud pinnas kasutamis Puhkeniidu kinnistu piires

maapinna planeerimiseks.

Kavandatav tegevus ei oma olulist mõju loodusvaradele.

4.6 Maaparandus

Puhkeniidu kinnistutel ega selle vahetus läheduses ei ole Maaparandussüsteemide

registris registreeritud maaparandusehitisi.

Kavandatav tegevus ei avalda mõju maaparandusehitistele.

19 Eesti Ornitoloogiaühing. Linnuatlas. 2018.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 18

4.7 Kultuuriväärtused

Puhkeniidu kinnistud piirnevad läänepool Ruusa mõisa pargiga, kus on registreeritud

3 muinsuskaitse objekti: Ruusa mõisa tall-tõllakuur väravapostidega (23827), Ruusa

mõisa ait-kuivati (23826) ja Ruusa mõisa saun (23828). Muinsuskaitse objektide

piiranguvööndi idaserv ulatub Puhkeniidu kinnistute lääneservale (Joonis 4) .

Eelprojekti järgi on ette nähtud kasutada võimaliku ehitusalale juurdepääsu teena

muinsuskaitse piiranguvööndi läbivat pinnasteed.

Joonis 4. Ruusa puhkeala lähialas paiknevad muinsuskaitseobjektid. Aluskaart: Maa-

amet.

4.7.1 Arheoloogiapärand

Ruusa külas puuduvad kaitsealused arheoloogiamälestised, kuid sealt on kogutud

kahele erinevale perioodile viitavaid leide, mis osutavad pikaajalisele asustusele ning

tõenäoliselt ka (osaliselt) säilinud muististele.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 19

Joonis 5. Arheoloogilised mälestised, muistised ja juhuleiud Ruusal ja lähiümbruses.

Numbrite tähendus on toodud tekstis. Tühjendada plaanitav vanajõe säng

markeeritud punase ringiga. Aluskaart: Maa-amet.

Juhuleiud Ruusa külast

1. Kolm savinõukildu (AI 2813:1–3) leitud 1932. aastal Ruusa mõisast u 500 m kagu

suunas, mõisa pargist jätkuva metsa seest, kõrgelt Võhandu jõe kaldalt liivaselt

ja kruusaselt alalt ehitustöödeks kruusavõtmise ajal. Üle andnud J. Lintrop

3.11.1932. Richard Indreko tegi samal aastal mõned kraavid leiukoha

ümbrusesse. Tööde käigus ei saanud ta küll leide juurde, ent oletab siiski, et

savinõukillud on pärit kiviajast ning lähikonnas peab olema asulakoht (Indreko

1932). 1997. aastal inspekteerisid kohta Tartu Ülikooli arheoloogid Heiki Valgu

juhtimisel, kes leidsid eest laia ja lageda liivakarjääri. Karjääri servadest ei leitud

midagi asulale viitavat ning Heiki Valgu hinnangul on võimalik asulakoht

majandi tegevuse käigus hävinud (Valk1997). Savinõukillud ei ole välimuse järgi

täpselt dateeritavad ning võivad olla nii kivi- kui pronksiaegsed. Viimane

muudab need veel väärtuslikumaks, sest pronksiaegset asustust tuntakse Kagu-

Eestis märksa halvemini kui kiviaegset.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 20

Joonis 6. Iseloomuliku ornamendiga savinõukild Ruusalt (AI 2813:3, foto T. Toome).

2. 2012. aasta inspektsioonil leiti praegusest Ruusa koolimajast kirdes asuvast

lillepeenrast üksik kedrakeraamika kild. Koolimajast põhja poole jäävad

aiamaalapid olid aga leiutühjad (Lillak ja Sander 2012). Ajaloolise aja asustusele

viitamiseks on üksik kedrakeraamika kild kindlasti liiga vähe. Üksikud leiud on

aga pigem seotud väliuuringute vähesusega Ruusa piirkonnas ning ajaloolise

mõisasüdame alal võiks olla nii kesk- kui isegi rauaaegne asustus. Sellist

asustusmustrit on täheldatud üle kogu Eesti ning kindlasti peaks sellega

arvestama ka Ruusa mõisasüdames planeeritavate pinnasetööde puhul

Muistised Ruusa küla ümbruses

3. Lähimad kaitsealused mälestised Ruusale on 1,4 km kaugusel kagu suunas olev

kääbaste rühm Pindi külas Võhandu jõe paremal kaldal (reg nr 11547-11554).

4. Ruusalt põhja suunas ca 2-3 km kaugusel põhja-kirde suunas Võukülas asub

kaitsealune linnus Kindralihaud (reg nr 11579). Võhandu jõe kõrgel kaldal, jõe ja

sellesse suubuva sügava orundi vahel oleval neemikul paikneval linnusel tegi

1951. aastal proovikaevamisi Harri Moora (Moora 1955, 72–73). Toona

kultuurkihti ei avastatud, ehkki varem on linnuseõuelt leitud süsi ja põlenud

prügi (Urgart 1922). 2010. aastal viis Võuküla Kindralihaual kaevamisi läbi Heiki

Valk. Selgus, et püsiasustusega kultuurkihti linnusel ei ole, samuti ei leitud ühtki

esemelist leidu. Samas võimaldavad rooma rauaajast kuni hilisrauaajani ulatuvad

radiosüsiniku dateeringud, valli siseküljel paiknev kraav, postiaugud ja tulease

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 21

siiski näidata inimese kohalolu paigal pikema perioodi jooksul. Valk on oletanud

linnusel sakraalset tähendust (Valk 2011, 12).

5. Võuküla I asulakoha (TÜ 1383:1-7) leiumaterjali hulgas on peamiselt

kedrakeraamika killud, aga ka üks kvartsileid (TÜ 1383:7) ja üks tulekivikild (TÜ

1383:5). Kedrakeraamika viitab keskaegsele asustusele. Tulekivikild on karboni

ladestu tulekivi, mida Eestis kohalikult ei leidu ning mis on sisse toodud ilmselt

Valdai kõrgustiku aladelt Venemaalt. Tulekivikillu servad on väga tugevalt

täksitud, mis viitab, et tegemist on pigem tulelöömiskiviga, mis võib seega olla

pigem keraamikakildudega samaaegne ehk keskaegne. Küll aga võib kvartsileiu

puhul tegemist olla kiviaega kuuluva kvartsinukleusega.

6. Võuküla II asulakoha (TÜ 2022:1-10) leiumaterjalis esinevad vaid

kedrakeraamika killud, osutades kesk- või varauusaegsele asulale.

Muudest muististest on Võukülas teada antud ka võimalikust kalmistust (joonis 5, nr 7,

Sepp 1931, 57). Majandi viljakuivati ehitamisel sellel kohal olevat vaiade puurimisel

leitud luid (Valk 1997). Samuti on Võukülast teada antud pühast kivist (joonis 5, nr 8,

Sander 2012 a), pühast puust Varese talu maal (joonis 5, nr 9, Sander 2012b, fotod ERM,

Vilbaste kogus 1523:1649, 1650, 1652, 4701, 4711, 4738) ja pühast mäest (joonis 5, nr

10, Sander 2012c). ERMis säilitatavate fotode järgi on Ruusa külas olnud ka ristipedajas.

4.8 Rohevõrgustik

Puhkeniidu kinnistute idaosad jäävad Räpina valla üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku

tugiala koosseisu (Joonis 7). Tegemist on Võhandu jõe äärse lammialaga, kus levivad

lamminiidud. Kõrghaljastus praktiliselt puudub.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 22

Joonis 7. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava tegevuse alal. Aluskaart: Maa-

amet.

4.9 Kitsendused

Võhandu jõe kallastele rakendub kalda kaitse vastavalt looduskaitseseadusele20.

Lähtuvalt § 34 on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava

asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Kaitse jaotub kahte vööndisse:

• Piiranguvöönd – Võhandu jõe puhul 100 m laiune kaldaala. Keelatud on

reoveesette laotamine; matmispaiga rajamine; jäätmete töötlemiseks või

ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud

sadamas, maavara kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool, välja

arvatud teatud erandid.

• Ehituskeeluvöönd – Võhandu jõe puhul 50 m laiune kaldaala. Keelatud on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine.

20 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 23

Eelneva põhjal võib järeldada, et kavandatav tegevus looduskaitse seadusest

tulenevate kalda kitsendustega vastuolus ei ole.

Veeseadus21 sätestab kaldale veekaitsevöönd (§ 118):

• Veekaitsevöönd – 10 meetri laiune kaldaala. Vööndi eesmärk on veekogu kalda

või ranna erosiooni ja hajuheite vältimine. Keelatud on maavara ja maa-ainese

kaevandamine; puu- ja põõsarinde raie; maaharimine, väetise ja reoveesette

kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; keemilise

taimekaitsevahendi kasutamine teatud erisustega; ehitamine, välja arvatud

juhul, kui see on kooskõlas veekaitsevööndi eesmärgiga; pinnase kahjustamine

ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või

hajuheidet.

Veekaitsevööndi eesmärgi saavutamiseks on vaja kaldale ladustatud sete stabiliseerida

ja nõrutada nii, et see ei valguks jõkke tagasi. Välistada ei saa, et mõne aasta jooksul

toimub sademete tõttu mõningal määral kalda alalt toiteainete ja peenosakeste

erosioon jõkke. See normaliseerub täidetud ala kattumisel taimkattega. Toiteainete

leostumise mahtu ei ole võimalik kvantitatiivselt prognoosida. Kvalitatiivselt võib

hinnata, et mõju jääb väheseks, sest sette laotamise ala võrreldes jõe valgalaga on väga

väike.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus22 sätestab veekogule kallasraja (§ 38).

• Kallasrada – Võhandu jõel 4 meetri laiune kaldaala. Kallasrada avalikult

kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres

viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kaldaomanik peab igaühel

lubama kallasrada kasutada.

Kavandatav tegevus ilmselt ajutiselt takistab kallasraja kasutamist kuna kõrvalisi isikuid

tõenäoliselt tööalasse ei lubata. Sette eemaldamise tööd toimuvad siiski piiratud aja

jooksul, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et kallasraja ajutine sulgemine võiks endaga

kaasa tuua olulisi püsivaid häiringuid.

21 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv

22 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 16.02.2011

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 24

5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV

OLULINE KESKKONNAMÕJU

Kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt mõju Võhandu jõele ning selle elustikule

otseselt süvendataval alal ning sellest allavoolu ehitusperioodil. Samuti avaldub

mõningane mõju materjali veoteedele ja selle vahetusse lähedusse jäävatele hoonetele

ning nende elanikele.

Pole selge, kui oluline mõju avaldub rohevõrgustikule ja looduslikule sidususele

lammiala täitmise tõttu.

Kavandatava tegevuse mõjuala täpsem ulatus selgitatakse keskkonnamõju hindamise

aruande käigus. Otsene mõju avaldub kaevandusalal, veoteedel ning nende vahetus

läheduses.

5.1 Maastik

Võhandu jõe endisest harujõest välja kaevatava settega maapinna tõstmine mõjutab

jõeäärseid lamminiidu kooslusi ja muudab olemasolevat maastikupilti.

KMH käigus tuleb selgitada mõju suurus, olulisus ja meetmed lamminiitude

koosluste säilitamiseks ja / või taastamiseks.

5.2 Inimese tervis ja heaolu

Inimese tervist ja heaolu võib mõjutada müra ja tolmu levik. Kuna puhkealale on

planeeritud rajada ka ujumiskoht, siis võib mõju avaldada ka kavandatava tegevuse

alaga külgnev Ruusa küla reoveepuhasti ja reoveepuhasti väljalask. Veeseaduse23 § 128

lg 2 kohaselt peab heitvee väljalask asuma supluskohast vähemalt 200 m kaugusel.

Potentsiaalselt võib negatiivne mõju inimesele esineda siis, kui suurvee ajal reoveetiigid

üle ujutatakse ja reovesi jõuab ka ujumiskohta.

Planeeringuala asub tihedalt asustatud Ruusa küla servas. Lähimad majapidamised

asuvad 120 m kaugusel.

Olulisis vibratsiooni tekitavaid töid (nt lõhkamine) ei plaanita. Ehitusperioodil kaasneb

kavandatava tegevusega müra, mille tekitajaks on ehitusplatsil töötavad masinad ja

materjali vedavad veokid. Müra mõju ulatub tõenäoliselt jõe läheduses ja

23 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 25

juurdepääsuks mõeldud Pusta–Ruusa ja Mõisavahe tee ääres asuvate elamuteni.

Müratase ei ületa tavaliste ehitustöödega kaasnevat taset. Tegevusega kaasnev

müratase peab jääma territooriumil ja läheduses paikenvate elamute juures

määrusega24 kehtestatud piiridesse.

Juurdepääsu teena on planeeritud kasutada pinnasteed, mis viib välja Puusta–Ruusa

kõrvalmaanteele 18225 (Mõisavahe tee). Täitepinnas on planeeritud tuua Räpina vallast

Kirmsi külast asuvalt Mahuti katastriüksuselt (70801:001:0654). Täitepinnase vedu

toimub sellisel juhul mööda Mõisavahe teed, põhja suunast. Sellisel juhul küla keskust

veokid ei läbi ja täiendavat müra ei lisandu.

Kokkuvõtvalt tuleb hinnata inimese tervisele ja heaolule avalduvat mõju.

5.3 Veekeskkond

Sõltumata valitud sette väljamise meetodist kandub osa settest siiski veega allavoolu,

kas tööde ajal (märgmeetod) või pärast töid (kuivmeetodil). Sette kandumise maht ega

kaugus ei ole teada. Oluline on jälgida, et ladustatud sete ei valguks raskusjõul või

sademete toimel vette tagasi. Sellega võib kaasneda oluline mõju veekogule.

Praegusel ajal reguleerib Võhandu jõe veetaset piirkonnas Leevaku pais, mille mõju

ulatub ka projektala juurde. Planeeritavad sette eemaldamise tööd toimuvad Võhandu

jõe endises harujões. Sette eemaldamise töödega ei ole ette näha mõõdetavaid

mõjusid Võhandu jõe veetasemele ja veerežiimile. Võimalikud minimaalsed mõjud

taastuvad pärast tööde lõppu.

Lähim puurkaev (nr 14116)25 asub tööalast ca 130 m kaugusel lõuna suunas. Kesk-

Devoni veekihti avav 90 m sügavune puurkaev on manteldatud 60 m ulatuses.

Kavandatava tegevusega pole ette näha negatiivseid mõjusid puurkaevu

veekvaliteedile.

Kokkuvõtvalt tuleb KMH käigus hinnata sette alla kandumise võimalikku mõju

Võhandu alamjooksule ja sette ladustamisviisi ohutust. KMH käigus tuleb valida

/ selgitada sobivam tehnoloogiline lahendus.

24 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

25 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=721304859

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 26

5.4 Valgus, soojus, kiirgus või lõhn

Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu olulisel määral valgust, soojust, kiirgust ega

lõhna.

Antud mõju hindamises ei valgus, soojus, kiirgus ega lõhn hindamise objektiks.

5.5 Välisõhk

Töid teostatakse sisepõlemismootori abil töötavate masinatega, mida tööde

teostamise ajal on piirkonnas tavapärasest rohkem. Kasutatav tehnika võimsus ei erine

oluliselt majade või teede ehitusest. Pole tõenäoline, et sõidukitest tulevad heitgaasid

põhjustaksid õhukvaliteedi normide ületamist. Ehitajal on kohustus jälgida oma

tegevuse vastavust õigusaktides toodud piirväärtustele ning selgitada vajadust

õhusaasteloa taotlemise järele26. Kavandatavalt tegevusel puudub oluline mõju

välisõhu kvaliteedile.

Jõgede sete ei levita ebameeldivat lõhna ulatuslikult nagu reoveesete või sõnnik. Jõe

sette lõhna on tunda juhul, kui minna sellele lähedale ja kui see ei ole veel veetustunud.

Sellest tulenevalt ei ole põhjust eeldada sette ladustamise olulist mõju lõhnatajule.

Kokkuvõtvalt antud mõju hindamises ei ole välisõhk hindamise objektiks.

5.6 Põhjaloomastik ja taimestik

Põhjaloomastikule avaldab mõju eelkõige vee heljumi sisalduse tõus ning lokaalselt ka

põhjaloomade otsene hävimine kaevetööde alal.

Veetaimestik tööde alal hävib.

Õigete töövõtete korral on eelkirjeldatud mõjud on ajutised ning pöörduvad.

Kokkuvõtvalt tuleb hinnata põhjaloomastikule ja taimestikule avalduvat mõju

ning välja pakkuda vajalikud leevendusmeetmed olulise negatiivse mõju

vältimiseks.

26 Atmosfääriõhu kaitse seadus–Riigi Teataja

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 27

5.7 Kalastik

Hõljuvainete suurenemisest tekkiv surve avaldab negatiivset mõju jões allavoolu

jäävale kalastikule. Samuti võib vahetult kaevetööde piirkonnas hukkuda osa kalu ning

osa kalade noorjärkudest (tõstetakse koos setetega veest välja või jäävad setete

ümbertõstmisel settekihi alla). Allavoolu kanduval ja jõe eri osadesse settival hõljumil

on mõju võimalikele kudepaikadele minimaalne. Seda põhjusel, et tööde ala asub

Räpina paisu mõju all, milles ritraalsed ja kärestikulised lõigud kas puuduvad või on

muudetud aeglasevooluliseks potomaalseks jõeks. Eeldatavasti settib valdav osa

hõljumist enne Räpina paisu.

Negatiivne mõju on süvendatava endise jõeharu, kui mõningate siinsete tüübiomaste

kalaliikide kudemis- ja talvituspaiga oluline muutmine.

Kokkuvõtvalt tuleb hinnata kalastikule avalduvat mõju.

5.8 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura aladele

Puhkeniidu kinnistud ei asu Natura alal ega selle vahetus läheduses. Lähim Natura ala,

Virosi loodusala, asub 2,5 km kaugusel edela suunas Võiardi küla territooriumil Virosi

järvel. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha negatiivseid mõjusid Natura aladele.

Puhkeniidu kinnistu lääneserv kattub II kaitsekategooria kaitsealuse nahkhiirliigi põhja-

nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaigaga.

III kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik asub

kavandatava tegevuse alast ca 300 m kaugusel edela suunas. Pesa asub endise

katlamaja korstnal Mõisavahe tee ääres. Liik pesitseb peaaegu eranditult inimasustuse

vahetus läheduses, kus leidub rohkem sobivaid pesapaiku (korstnad, elektripostid jm).

Sageli asub pesa ka suurte maanteede läheduses. Valge-toonekure arvukuseks Eestis

hinnati 2019. a 4 500-5 500 haudepaari27. Võhandu jõe äärsed lammid on kurele

tõenäoliselt üheks toitumisalaks.

Valge-toonekure registreeritud elupaik asub suhteliselt kaugel ning liik ei ole

ehitustöödest tulenevate häiringute osas liialt tundlik.

Mõju kaitstavatele kalaliikidele on kirjeldatud peatükis 5.6 „Kalastik“.

27 Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo. 2019

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 28

Kokkuvõtvalt tuleb hinnata võimalikke mõjusid põhja-nahkhiirele ja

kaitsealustele kalaliikidele hink ja võldas. Valge-toonekurg ei ole keskkonnamõju

hindamise objektiks.

5.9 Rohevõrgustik

Rohevõrgustiku alal tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku

eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima. Rohevõrgustiku

planeerimisjuhendi28 järgi on niitude ökosüsteemide kõige olulisemaks rolliks

liigirikkuse toetamine ja seda just nende liikide puhul, kelle elupaiganõudlus on seotud

avatud niidukooslustega.

Kavandatava tegevuse käigus ei eemaldata kõrghaljastust, kuid osa lamminiidu

kooslusest kaetakse jõest eemaldatud settega, mistõttu lamminiitudele iseloomulik

taimestik seal hävineb, looduslik veerežiim muutub ning ei ole kindel kas ja kuivõrd

oluliselt saab mõjutatud lammialade katkematus.

Kokkuvõtvalt tuleb mõju hindamise käigus selgitada välja mõjud

rohevõrgustikule, täpsemalt lammialale.

5.10 Jäätmeteke

Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral jäätmeteket. Vähesel määral võib

tekkida ehitusjäätmeid. Väljakaevatav pinnas on planeeritud kasutada samal

territooriumil maapinna planeerimiseks.

Eelduslikult käideldakse jäätmeid vastavalt kohaliku omavalitsuse

jäätmekäitluseeskirjadele.

Kokkuvõtvalt antud mõju hindamises ei ole jäätmeteke hindamise objektiks.

5.11 Kultuuriväärtused

Projektala läheduses paiknevad muinsuskaitsealused objektid Ruusa mõisa tall-

tõllakuur, Ruusa mõisa ait-kuivati ja Ruusa mõisa saun koos kaitsealaga.

Eelprojekti järgi on ette nähtud kasutada võimaliku ehitusalale juurdepääsu teena

muinsuskaitse piiranguvööndi läbivat pinnasteed. Tee asub lähimast

28 Kutsar, R., Metsalu, P., Eschbaum, K. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 2018.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 29

muinsuskaitseobjektist (Ruusa mõisa saun) ca 100 m kaugusel kirde ja ida suunas. Tee

kasutamisel tuleb tagada kultuurimälestiste säilimine. Tegevus tuleb kooskõlastada

Muinsuskaitseametiga.

Piiranguvööndi osas ei ole planeeritud ehitustegevust ning piiranguvööndist läbi

minevava transpordi hulk ei ole sedavõrd suur, et võiks avaldada olulist mõju

muinsuskaitse objektidele.

5.11.1 Arheoloogiapärand

Võhandu jõe settest tühjendamise juurde tuleb kaasata arheoloog, kelle juhendamisel

sette eemaldamise töid tehakse. Kui töid tehakse arheoloogi juhendamisel, pole ette

näha negatiivseid mõjusid arheoloogiamälestistele.

Kokkuvõtvalt antud mõju hindamises ei ole kultuuriväärtused hindamise

objektiks.

5.12 Keskkonnarisk

Oluliseks keskkonnariskiks võib olla sademetega või lumesulaveega tekkiv tulvavesi,

mis viib endaga kaasa kaldale ladustatud sette. Sette alla kandumise vähendamiseks

on oluline töö etapid planeerida nii, et kaevetööd voolava vee keskkonnas oleks

minimaalsed.

Ekskavaatoreid ja muid sarnaseid ehitusmasinaid tuleb tankida selleks ette nähtud

kohtades. Tankimisel jõekaldal või sellele lähedal on lekete tekkimisel vee-elustikule

võimalik negatiivne mõju.

Kokkuvõtvalt mõju hindamise käigus on vaja järgida riskide piisavat maandamist.

5.13 Mõju kliimale

Kavandataval tegevusel puudub mõõdetav mõju kliimale.

Kliima mõju kavandatavale tegevusele võib avalduda läbi ekstreemsete ilmastikuolude

sagenemise ja selle läbi suurema surve vesirajatistele.

Mõju hindamise käigus tuleb käsitleda kliima muutusest tulenevaid riske ning

hinnata nendega arvestamist.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 30

5.14 Piiriülene mõju

Piiriülest mõju ei ole ette näha.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 31

6 HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest.

Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud

piiranguid.

Kuna tegevusest ilmnev mõju on sobivas täpsusastmes kvantitatiivselt pigem

mõõtmatu (mõjutatud kalade hulk, heljumi täpne kogus jne) viiakse hindamine läbi

kvalitatiivselt. Mõjude hindamisel arvestatakse ka leevendusmeetmeid.

Veekeskkond

Varasemate tööde põhjal29;30 on teada, et allavoolu kanduva sette kogust ei ole

võimalik arvutada ega mudeldada.

Vee-elustiku ekspert hindab erinevate tehnoloogiliste lahenduste mõju allavoolu

jäävale vee-elustikule ning võimalikku veekogu kaldajoone ja ristlõike muutumise mõju

veekogule ja vee-elustikule oma kogemuse ja varasemalt teostatud sarnaste tööde

tulemuste põhjal.

Keskkonnaekspert hindab, milline sette väljutamise meetod on kõige vähem keskkonda

kahjustav.

Inimese tervis ja heaolu

Keskkonnaekspert hindab Ruusa küla reoveepuhasti võimalikku mõju kavandatavale

ujumiskohale.

Maastik

Ökoloog annab hinnangu, kuidas endisest harjujõest välja kaevatud sette ladustamine

lamminiidule sealseid kooslusi tervikuna mõjutab. Samuti hindab ökoloog

lamminiitude taastamisetööde vajalikkust ja annab suunised kui kiiresti hakkab

taimestik taastuma ning millist seemnekülvi on vaja teostada.

Ökoloog teeb mõju hindamiseks välivaatluse.

Rohevõrgustik

29 Sindi paisu avamine ja tehiskärestiku rajamine Eksperthinnang. AS Maves. 2017.

30 Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööd keskkonnamõju hindamine. AS Maves. 2018.

https://docplayer.es/63864873-As-maves-parnu-joes-sindi-valiujula-suvendustood-kmh-programm-

tellija-keskkonnaagentuur-too-nr-vastutav-taitja-tuuli-vreimann.html

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 32

Ökoloog annab ülevaate võimalikest mõjudest rohevõrgustikule. Vajadusel töötab välja

leevendusmeetmed mõju minimeerimiseks.

Ökoloog teeb mõju hindamiseks välivaatluse.

Kaitsealune nahkhiire liik

Ökoloog annab eksperthinnangu, kuidas kavandatav tegevus võib mõju avaldada

kaitsealusele nahkhiireliigile. Vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed või tööde

teostamise ajalised piirangud.

Keskkonnarisk

Keskkonnaekspert jälgib, et välja kaevatud sete ladustatakse nõuetekohaselt ladestus-

või tahendusplatsile (vastavalt alternatiivile) ning välditakse toitaineterikka vee või sette

tagasivalgumist jõe sängi.

Keskkonnaekspert teeb ettepanekud ehitusmasinate hooldamise ja tankimiste

tingimuseks, et minimeerida võimalikku kütuselekkest põhjustatud riski

veekeskkonnale.

Häiringud

Keskkonnaekspert annab tunnetusliku hinnangu, milline võiks olla sette optimaalne

veosagedus, et see ei häiriks elanikkonda liialt. Selleks kasutatakse lähipiirkonnas

mõõdetud olemasolevaid liiklussagedusi.

Keskkonnaekspert pakub välja optimaalsed veomarsruudid.

Alternatiivide kaalumine

Alternatiivide kaalumisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise käsiraamatus toodud

tavalisest võrdlemise meetodist31 (peatükk 7.4.1).

Kui mõju hindamise käigus siiski osutub keeruliseks mingite alternatiivide vahel

valimiseks, kasutatakse multikriteeriumi analüüsimeetodit (peatükk 7.4.2).

Uuringud

Täiendavaid uuringuid keskkonnamõju hindamise käigus läbi ei viida. Mõjusid

hinnatakse ekspertgruppi kuuluvate ekspertide (Tabel 3) varasemal kogemusel

tuginevate hinnangute alusel. Vajadusel lähtutakse sarnastest läbi viidud uuringute

tulemustest.

31 Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. Tõnis Põder. 2017.

https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-

hindamine

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 33

Aruande koostamine

Keskkonnamõju hindamise aruandes tuuakse välja meetmed keskkonnamõju

vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel ka seireks kavandatud meetmed. KMH

aruanne koostatakse vastavalt määruses32 sätestatud nõuetele.

32 Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded Keskkonnaministri

01.09.2017 määrus nr 34. https://www.riigiteataja.ee/akt/106092017001?dbNotReadOnly=true

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 34

7 AJAKAVA

KMH etapp Maksimaalne menetlusaeg

seaduse järgi Aeg

KMH algatamine September 2021

KMH algatamisest teatamine 14 päeva

Ekspert koostab KMH programmi

Programmi KeHJS § 13 nõuetele vastavuse

kontroll 14 päeva Oktoober 2022

Seisukohtade küsimine asjaomastelt

asutustelt 30 päeva November 2022

Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja

hindab programmi asjakohasust ja

piisavust

14 päeva November 2022

Ekspertgrupp täiendab/parandab

vajadusel programmi, selgitab esitatud

seisukohtadega

arvestamist/mittearvestamist

Märts 2022

Otsustaja kontrollib täiendatud

programmi korraldab avaliku väljapaneku 14 päeva Märts 2022

Programmi avalik väljapanek min 14 päeva Aprill 2022

Programmi avalik arutelu 1 päev Aprill 2022

Programmi täiendamine, avalikustamisel

laekunud kirjadele vastamine 30 päeva Aprill 2022

Programmi nõuetele vastavuse kontroll

(vastavalt seadusele tuleb esitada hiljemalt

18 kuud pärast algatamist)

30 päeva Mai 2022

Nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest

teavitamine 14 päeva Juuni 2023

KMH aruande koostamine Juuni 2023

KMH aruande esitamine otsustajale Juuli 2023

Otsustaja kontrollib aruande sisu

vastavust nõuetele 21 päeva August2023

Otsustaja küsib asutustelt seisukohti

aruande sisu kohta 30 päeva September 2023

Otsustaja menetleb saabunud seisukohti

ja esitab enda seisukoha 21 päeva September 2023

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 35

Ekspertgrupp täiendab aruannet Oktoober 2023

Otsustaja kontrollib täiendatud aruannet

ja korraldab avalikustamise 21 päeva Oktoober 2023

KMH aruande avalik väljapanek min 30 päeva November 2023

KMH aruande avalik arutelu 1 päev November 2023

Ekspertgrupp vastab KMH aruande

avalikul väljapanekul esitatud

seisukohtadele ja täiendab aruannet

30 päeva Detsember 2023

Arendaja esitab täiendatud KMH aruande

otsustajale nõuetele vastavuse

kontrollimiseks

max 6 kuu jooksul

avalikustamisest Detsember 2023

Otsustaja edastab KMH aruande

asjaomastele asutustele

kooskõlastamiseks

Detsember 2023

KMH kooskõlastamine asjaomastele

asutuste poolt 30 päeva Detsember 2023

Otsustaja kontrollib KMH aruande

vastavust seaduse nõuetele ja teeb otsuse

aruande nõuetele vastavaks tunnistamise

osas

30 päeva Jaanuar 2024

KMH aruande nõuetele vastavaks

tunnistamise otsusest teavitamine 14 päeva Veebruar 2024

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 36

8 OSAPOOLED

Arendaja:

Räpina Vallavalitsus

Kooli 1

64504 Räpina

Kontaktisik: Egle Jakin, 53310933, [email protected]

Otsustaja:

Keskkonnaamet

Roheline 64

80010 Pärnu

Kontaktisikud: Siret Punnisk, 5128350, [email protected]

Margit Lillema, 56963006, [email protected]

Ekspert:

Juhtekspert – Karl Kupits, KMH litsents KMH0105

OÜ Maves

Marja 4D

10617 Tallinn

Kontaktisik: Artto Pello; 56237394; [email protected]

Asjaomased asutused ja puudutatud isikud:

Keskkonnaamet – keskkonnakorralduse eest vastutaja

Rahandusministeerium- Põlva maakonnaplaneeringu hoidja

Räpina vallavalitsus – kohaliku omavalitsus

Muinsuskaitseamet – Järelevalve kultuuriväärtuste üle

Terviseamet – Järelevalve tervishoiu ja keskkonnatervise üle

Transpordiamet – Riigiteede haldaja

Kohalikud elanikud

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 37

Tabel 1. KMH ekspertgrupp

Valdkond Ekspert Pädevus

Juhtekspert

Metoodiline konsulteerimine ja

kontrollimine.

Karl Kupits KMH litsents: KMH0105

Aruande koostamine, mõju

Natura jt kaitsealustele aladele,

mõju nahkhiirtele ja valge-

toonekurele, mõju

rohevõrgustikule ning kõik teiste

ekspertide poolt katmata

käsitlused vastavalt KeHJS § 20.

Artto Pello Maastike ökoloogia loodusteaduste magister.

Maastike ökoloog, kellel on enam kui viie aastane

töökogemus erinevate keskkonnauuringute,

elustiku- ja elupaikade inventuuride ja mõjude

hindamise läbi viimisel.

Süsinõmme II liivakarjääris maavara

kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju

hindamine, 2020.

Ohepalu turbatootmisalal maavara

kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju

hindamine, 2022.

Nabala-Tuhala looduskaitseala Rahaaugu ja

Tammiku sihtkaitsevööndi loodusliku veerežiimi

taastamise hinnang, 2019.

Sette eemaldamise mõju

kaitstavatele kalaliikidele ja jõe-

elustikule

Tauno

Jürgenstein

Rakendushüdrobioloogia, loodusteaduse

magister.

Jaama oja kalade rändetee parandamise

projektiga kavandatud tegevuste vee-

erikasutusloa KMH. Kalastiku ekspert, 2021.

Võsu jõel Laviku paisu jätkuva paisutamise ning

hüdroenergia kasutamise KMH. Vee-elustiku

ekspert, 2021.

Saesaare Elektrijaama kinnistute ja nende lähiala

detailplaneeringu KSH. Vee-elustiku ekspert,

2013.

Mõju arheoloogiapärandile Tõnno Jonuks PhD arheoloogias (2009 a). Tegevarheoloogina

tegutsenud alates 2000. aastast, läbi viinud

arheoloogilisi uuringuid erinevatel muististel

alates Meosliitikumist kuni kaasajani, mh ka

allvee-uuringuid. On Muinsuskaitseameti

arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu liige ja

on olnud Muinsuskaitseameti looduslike

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 38

pühapaikade eksperdinõukogu liige (2009-

2022 a).

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 39

9 PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE

KMH programm oli avalikul väljapanekul perioodil 03.04-21.04.2023.

Keskkonnamõju hindamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes (nr 2055261) ja

Keskkonnaameti kodulehel.

Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus 27.04.2023 Ruusa

kultuurimajas (Mõisavahe 7, Ruusa alevik).

Avaliku arutelu protokoll on toodud järgnevas peatükis (peatükk 10.1 „Avaliku arutelu

protokoll“).

Avalikustamisel laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine on koondatud peatükki

9.2 „Avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine“.

Avalikustamise käigus laekunud kirjad on koondatud lisasse 2.

9.1 Avaliku arutelu protokoll

Toimumisaeg: 27.04.2023

Toimumise koht: Ruusa Kultuurimaja

Juhatas: Karl Kupits

Protokollis: Hanna-Riin Muttik

Osalejad: Registreerumisleht on toodud protokolli järel

Koosoleku algus 15.00

Koosoleku lõpp 15.30

Päevakord:

1. Karl Kupits sissejuhatus ja KMH programmi tutvustus

2. Küsimused ja vastused

Karl Kupits uuris reoveetiikide väljalasu asukoha kohta. Tiit Kala vastas, et reoveetiikide

väljalasud on töökorras ja vastavad nõuetele.

Karl Kupits tutvustas settest puhastamise tehnilisi alternatiive ja uuris, kas

märgmeetodil sängi settest puhastamise käigus pannake mingi takistus veele ette. Raul

Tihane vastas, et võibolla tuleb kasutada kombineeritud varianti ja jõe veele on vaja

tõsta takistus ette. Kuivmeetodil sette eemaldamise käigus tuleb alandada veetaset.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 40

Karl Kupits tõi välja, et kombineeritud meetod tuleb projekteerija meeskonna poolt ära

kirjeldada.

Karl Kupits tutvustas loodus- ja kulutuuriväärtusi. Loodusväärtuste puhul tõi välja, et

lammialad on eraldi väärtus. Tõstetava ala jääb lammialast aga välja. Kalastiku ja

nahkhiirte puhul tuleb jälgida ehitusaegseid tingimusi.

Karl Kupits tutvustas hindamismetoodikat: väliuuringuid ei ole plaanis teha.

Estra Lumi tõi välja, et valge-toonekure pea läheduses oleval korstnal enam pole.

Karl Kupits tutvustas järgnevat ajakava.

Siret Punnisk viitaks Looduskaitseseaduse paragrahv 4-le, et kaldaala ei jääks

tähelepanuta.

Karl Kupits tõi välja, et ajalooliste kaartide järgi asus reoveetiikide juures kütusemahuti.

Tiit Kala tõi välja, et pinnast on täitmiseks piisavalt kogutud ja seda ei tooda

kütusemahutite asukohast.

Ruusa puhkeala Võhandu jõe harujõe settest puhastamise KMH programmi avalik

arutelu. Osalejad.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 41

9.2 Avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine

Keskkonnaamet edastas 23.11.2022 kirjaga nr 6-3/22/19822-7 KMH programmi vastavalt KeHJS § 151 seisukohtade saamiseks

asjaomastele asutustele – Terviseamet, Räpina Vallavalitsus, Rahandusministeerium, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet.

Ülevaade laekunud seisukohtade ning nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta on koondatud alljärgnevasse tabelisse

(Tabel 2).

Tabel 2. Asjaomaste asutuste seisukohad.

Asutus Kirja nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Terviseamet 21.10.2022

nr 9.3-/22/8525-2

Puhastustööde teostamise ajal peavad

müratasemed territooriumil vastama

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

”Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71)

kehtestatud müranormtasemetele.

Arvestatud. Peatükis 5.2 sõnastust muudetud.

Puhastustöödega kaasnevad müratasemed ei

tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel

elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel KeM

määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Arvestatud. Peatükis 5.2 sõnastust muudetud.

Nii ehitus kui ka kasutusaegsed vibratsiooni

tasemed peavad vastama sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

Võetud teadmiseks. Olulisi vibratsiooni tekitavaid

töid ei plaanita.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 42

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

§ 3 kehtestatud piirväärtustele.

Arvestades, et kavandatava tegevuse raames

soovitakse rajada ujumiskohta. On soovitulik

jälgida Vabariigi Valitsuse 03.10.2019 määrus nr

63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale”

kehtestatud nõudeid.

Arvestatud. Peatükki 5.2 on täiendatud.

Supluskoha rajamise võimalust hinnatakse KMH

käigus.

Otstarbekas oleks enne mürahäiringute

(kaebuste) tekkimist alustada müra leevendavate

meetmete välja töötamise ja rakendamisega.

Võetud teadmiseks. Mürahäiringuid hinnatakse

KMH käigus. Vajadusel pakutakse välja

leevendusmeetmed.

Räpina Vallavalitsus 31.10.2022 nr 6-

2/2022/1636-3

Räpina Vallavalitsus, olles tutvunud saadetud

dokumendiga, on seisukohal, et keskkonnamõju

hindamise programm on piisav ja asjakohane

ning ekspertrühma koosseis on piisav.

Võetud teadmiseks.

Rahandusministeerium 14.11.2022 nr 14-

13/8311-2

KMH programmi eelnõu ptk-s 3. „Kavandatava

tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega“ (lk 8) on kirjas, et

Põlva maakonnaplaneeringu järgi asuvad

Puhkeniidu kinnistud osaliselt rohevõrgustiku

tugiala (T3 Võuküla) koosseisus. Märgime, et

kehtivas maakonnaplaneeringus ei ole

rohevõrgustiku tugialasid koridoridest eristatud.

Seega palume eelpool viidatud lause ümber

sõnastada järgnevalt: Põlva

maakonnaplaneeringu järgi asuvad Puhkeniidu

kinnistud osaliselt rohevõrgustiku koosseisus.

Arvestatud. Peatükis 3 sõnastust muudetud.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 43

KMH programmi eelnõu lk 9 on joonealuse

märkusena 4 kirjas: Räpina valla üldplaneering.

Räpina vallavalitsus 2004/2006. Kehtestatud

Põlva maavanema 21.06.2006 korraldusega nr 9-

8/2334-1. Kättesaadav

http://www.rapina.ee/uldplaneering. Juhime

tähelepanu, et kehtivat Räpina valla

üldplaneeringut ei ole kehtestanud Põlva

maavanem. Palume viga parandada.

Arvestatud. Peatükis 3 on eemaldatud eelnevalt

kehtinud üldplaneering. Edaspidi lähtutakse

uuest kehtima hakanud üldplaneeringust.

KMH programmi eelnõu lk 9 on kirjas, et lähtutud

on koostatavast Räpina valla üldplaneeringu

eelnõust. Juhime tähelepanu, et käesolevaks ajaks

on üldplaneering vastuvõetud ning läbinud

avaliku väljapaneku ja arutelu. Eelnevast

tulenevalt ei ole asjakohane lähtuda koostatava

üldplaneeringu eelnõust. Palume KHM

programmi eelnõus ja hiljem aruande

koostamisel lähtuda koostatava üldplaneeringu

ajakohasest versioonist.

Arvestatud. Peatükis 9 sõnastust muudetud.

Edaspidi lähtutakse koostatava üldplaneeringu

ajakohasest versioonist.

KMH programmi eelnõu ptk-s 8. „Osapooled“

asjaomaste asutuste ja puudutatud isikute

nimekirjas on üheks osapooleks märgitud Põlva

Maavalitsus- kohalik omavalitsus. Palume selle

asemel kirjutada Rahandusministeerium- Põlva

maakonnaplaneeringu hoidja.

Arvestatud. Peatükis 8 sõnastust muudetud.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 44

Arvestades Rahandusministeeriumi

pädevusvaldkonda leiame, et Ruusa puhkeala,

Võhandu jõe harujõe settest puhastamise

keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu

on kooskõlas Põlva maakonnaplaneeringus

2030+ sätestatud üldpõhimõtetega. Meie

hinnangul on KMH programmi eelnõu

asjakohane ja piisav, samuti on KMH

ekspertrühma koosseis piisav.

Võetud teadmiseks.

Muinsuskaitseamet 17.11.2022 nr 1.1-

7/1662-1

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe

settest puhastamise KMH programmi on

asjakohane täiendada arheoloogiapärandi

ekspertiisiga rõhuasetusega kiviaegsel asustusel.

Kiviaegne asustus on paiknenud veekogude

kallastel. Võhandu jõe äärest on seni tuvastatud

ainult üks kiviaegne asula (Kääpa asulakoht), kus

kultuurkiht paikneb kuni kahemeetrise turbakihi

all orulammi liivasel, kohati savikal põhjal.

Kavandatud süvendustööd toimuvad sarnastes

keskkondlikes oludes, ent paleomaastiku analüüsi

ja kiviaegse asustuse prognoosimiseks, sh

arheoloogilise uuringu vajaduse

väljaselgitamiseks, tuleb kaasata arheoloog,

kiviaegse asustuse ekspert (KeHJS § 151 lg 4).

Võhandu jõe harujõe süvendamine võib

kahjustada hetkel teadmata arheoloogiapärandit.

Eksperdi kiviaegse asustuse prognoos ennetab

võimalike arheoloogiliste leidude ja kultuurkihi

Arvestatud. Kaasatud arheoloogid Tõnno Jonuks,

Kristiina Johanson ja lisatud arheoloogiamälestise

paetükk 4.7.1.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 45

kahjustamist või hävitamist juba alanud tööde

käigus ning samuti tööde peatamist

arheoloogilise leiu korral (MuKS § 25 lg 2, § 31).

Keskkonnaamet 23.11.2022 nr 6-

3/22/19822 -7

KMH programmi ptk-s 4 „Eeldatavalt mõjutatava

keskkonna kirjeldus“ osas 4.1 „Maastik“ (lk 11) on

järgmine lause: „Reoveepuhasti haldaja on AS

Revekor, kellele on antud välja

keskkonnakompleksluba registrinumbriga

L.VV/327778“. Täpsustame, et AS-le Revekor on

antud vee erikasutuse keskkonnaluba nr

L.VV/327778.

Arvestatud. Peatükis 4.1 sõnastust muudetud.

KMH programmi ptk-s 5 „Kavandatava

tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline

keskkonnamõju“ osas 5.2 „Inimese tervis ja

heaolu“ (lk 20) on märgitud järgmist: „Inimese

tervist ja heaolu võib mõjutada müra ja tolmu

levik. Kuna puhkealale on planeeritud rajada ka

ujumiskoht, siis võib mõju avaldada ka

kavandatava tegevuse alaga külgnev Ruusa küla

reoveepuhasti. Mõju võib esineda, kui suurvee

ajal reoveetiigid üle ujutatakse ja reovesi jõuab ka

ujumiskohta“.

KMH programmis ei ole käsitletud reoveepuhasti

Ruusa (reoveepuhasti kood PUH0651360)

heitveeväljalasku Ruusa (väljalaskme kood

PO136, registrikood HVL0651360), mis asub

koordinaatidel X: 6438899, Y: 694597. Juhime

Arvestatud. Peatükke 4.1 ja 5.2 on täiendatud.

Lisatud Ruusa heitveeväljalasku puudutav seletus.

Supluskoha rajamise võimalust hinnatakse KMH

käigus.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 46

tähelepanu, et heitvee väljalase peab olema

supluskohast või supelrannast vähemalt 200

meetri kaugusel (veeseadus § 128 lg 2).

Arvestades eelnevat palume hinnata, kas

kavandatava supluskoha asukoht on inimeste

tervise seisukohast sobilik ning vastab kehtivates

õigusaktides toodud nõuetele.

Eelprojekti „Ruusa puhkeala, Võhandu jõe

harujõe settest puhastamine“ (töö nr: 2021030)

ptk 4„Projektlahendus“ osa 4.2. „Tehnilised

alternatiivid“ (lk 12) kohaselt tuleb sette

kuivmeetodil eemaldamiseks Võhandu jõe

veetaset langetada ühe meetri võrra, sette

eemaldamisel märgmeetodil on veetaset

soovitatav langetada 0,2-0,3 meetri võrra.

Palume hinnata millist mõju võib veetaseme

langetamine avaldada veekogule ja vee-

elustikule.

Võetud teadmiseks. Antud teema on juba KMH

programmis hindamismetoodika peatükis (ptk 6,

Veekeskkond) välja toodud.

Palume välja tuua, kas Võhandu jõe seisundi

jälgimiseks tuleb seiret teostada. Juhul, kui seire

teostamine on vajalik, siis milliste näitajate osas,

millistes seirepunktides ning milline on vajalik

seiresagedus.

Võetud teadmiseks. Seire vajadus selgitatakse

välja KMH käigus.

Hinnata, kas kavandatud tegevusega võib

kaasneda veetaseme ja veerežiimi muutumine.

Arvestatud. Peatükki 5.3 on täiendatud.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 47

Hinnata veekogu kaldajoone ja ristlõike

muutmise mõju veekogule ja vee-elustikule.

Arvestatud. Aruande peatükki 6 on täiendatud.

Vee-elustiku ekspert hindab võimalikke mõjusid

veekogule ja vee-elustikule.

Palume välja tuua, kas tööde piirkonna, sh

ladestuskoha läheduses asub põhjaveehaardeid

ning hinnata kavandatavate tööde mõju

põhjaveele ja läheduses paiknevatele kaevudele.

Arvestatud. Aruande peatükki 5.3 on täiendatud.

Käsitleda keskkonnaministri 07.10.2022

käskkirjaga nr 357 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskavas 2022-2027 ja

meetmeprogrammis 2022-2027

pinnaveekogumite Võhandu_5 ja Võhandu_6

kohta kavandatud meetmeid, kavandatavate

tööde mõju veekogumitele ning kas tööde

elluviimine on kehtiva Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskavaga 2022-2027 ja

meetmeprogrammis kavandatuga kooskõlas.

Arvestatud. Peatükki 3 on täiendatud ja lisatud

Veemajanduskava puudutav.

KMH programmi ptk-s 5 „Kavandatava

tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline

keskkonnamõju“ osas 5.3 „Vee kvaliteet“ (lk 21)

on märgitud järgmist: „Kokkuvõtvalt tuleb KMH

käigus hinnata sette alla kandumise võimalikku

mõju Võhandu alamjooksule ja sette

ladustamisviisi ohutust. KMH käigus tuleb

valida/selgitada sobivam tehnoloogiline

lahendus“.

Võetud teadmiseks. Leevendusmeetmeid

käsitletakse vajadusel KMH käigus.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 48

Lisaks eelpool toodule palume vajadusel

kavandada leevendusmeetmed töödega

kaasneda võiva erosiooni ja hajuheite vältimiseks.

Samuti kavandada vajadusel leevendusmeetmed

heljumi edasikandumise ja ladustatud sette

veekogusse tagasikandumise vältimiseks.

Lisame, et projekti ala jääb Võhandu jõe

veekaitse-, ehituskeelu-ja piiranguvööndisse.

Sellest tulenevalt tuleb järgida, et kavandatud

tegevus ei oleks vastuolus veeseaduseega

looduskaitseseadusega.

Kavandatud tegevus jääb Võhandu jõe kaldale,

palume hinnata kavandatavategevuse mõju kalda

kaitse eesmärkidele, milleks on kaldal asuvate

looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest

lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kaldaeripära

arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamine

(looduskaitseseadus § 34).

Arvestatud. Lisatud peatükk 4.9 „Kitsendused“.

KMH programmi tabelit 1 (lk 32) palume

täiendada: nimetades ja põhjendades, milliseid

valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma

kuuluv isik hindama (KeHJS § 13 p 8). Juhteksperdi

osas puuduvad valdkonnad ja põhjendused (sh

kvalifikatsioon) ning teiste rühma liikmete osas

põhjendused.

Arvestatud. Tabelit 1 täiendati täpsustavate

selgitustega.

Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude

hindamise programmi eelnõu

14. august 2023 49

e-post [email protected] Marja 4d, 10617 Tallinn reg nr 10097377

Terviseamet

[email protected]

21.10.2022 nr 9.3-/22/8525-2

Seisukoha andmine Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest

puhastamise keskkonnamõju hindamise eelnõule

Ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Puhastustööde teostamise ajal peavad müratasemed

territooriumil vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 (edaspidi

KeM määrus nr 71) kehtestatud müranormtasemetele.

Arvestatud. Peatükis 5.2 sõnastust

muudetud.

Puhastustöödega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava

ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00-07.00

vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Arvestatud. Peatükis 5.2 sõnastust

muudetud.

Nii ehitus kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad

vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3

kehtestatud piirväärtustele.

Võetud teadmiseks. Olulisi vibratsiooni

tekitavaid töid ei plaanita.

Arvestades, et kavandatava tegevuse raames soovitakse rajada

ujumiskohta. On soovitulik jälgida Vabariigi Valitsuse

03.10.2019 määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale”

kehtestatud nõudeid.

Arvestatud. Peatükki 5.2 on täiendatud.

Supluskoha rajamise võimalust

hinnatakse KMH käigus.

Otstarbekas oleks enne mürahäiringute (kaebuste) tekkimist

alustada müra leevendavate meetmete välja töötamise ja

rakendamisega.

Võetud teadmiseks. Mürahäiringuid

hinnatakse KMH käigus. Vajadusel

pakutakse välja leevendusmeetmed.