Teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamata jätmine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Kallaste tn 12

76901, Harju maakond, Harku vald,

Tabasalu alevik

Teie 18.06.2024 nr 12-1/328-201

Meie 07.08.2024 nr 7.2-2/24/10744-2

Harku valla teede ja juurdepääsude

teemaplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harku valla teede ja juurdepääsude

teemaplaneeringule (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõule. Planeeringuga täpsustatakse üldplaneeringut, mis on kehtestatud 17.10. 2013.a.

Meile teadaolevalt ei ole Transpordiametit teavitatud oktoobris 2022 toimunud teemaplaneeringu

avalikust väljapanekust. Dokumendiregistris teavituskirja ei ole registreeritud, mistõttu on meil

puudunud võimalus anda tagasisidet koostamisel olevale teede teemaplaneeringule.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §75 lg 1

punktid 1 ja 23, majandus-ja taristuministri määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“ ning Transpordiameti kirjas 15-2204791-2 21.02.2020 toodud ettepanekud, jätame

Skepast ja Puhkim OÜ töö nr 2019_0078 „Harku valla teede ja juurdepääsude

teemaplaneering“ kooskõlastamata järgmiste vastuolude ja puuduste tõttu.

1. Teedevõrgustiku sh riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:

1.1.Planeeritavate ja/või rekonstrueeritavate riigiteede asukoha määramine ja kujutamine

teekoridoridena on ebaselgelt käsitletud, mis ei võimalda hinnata teede

realiseeritavust. Teekoridorid on kujutatud erinevate laiustega, mille laius ei selgu ja

hinnanguliselt ei taga liiklussõlmede maavajadust kogujateedega (näiteks Harku

liiklussõlmes). Joonise tingmärkides koridori mõiste puudub. Kõik trassikoridorid

vajavad joonistel täpsustamist/korrigeerimist ühtsetel põhimõtetel Transpordiameti

tellimusel koostatud projektides määratud maavajaduse järgi.

1.2.1 Põhimaantee 8 “Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku

lõik ja Harku eritasandiline ristmik. Põhiprojekt“ Roadplan OÜ töö nr 21059.

(Harku vallas lõik ca km 11-12,5).

Plaanil on riigitee 8 kogu ulatuses kajastatud ühtlase koridorina, mille laius ei

selgu. Antud projekt muudab varemkoostatud Juuliku -Tabasalu ühendustee

eskiisis käsitletud liiklussõlme ja selle maavajadust ning täpsustatud

maavajadust on vajalik kajastada planeeringu joonisel. Teeme ettepaneku

kanda joonistele põhiprojektiga määratud teemaa piirid (liiklussõlm +

kogujateed) koos kaitsevööndiga. Planeeringu joonisel Harku liiklussõlmes

2 (7)

kajastatud kergliiklustee ei lange kokku projektis kavandatuga, mistõttu on

sobilik kergliiklustee planeeringu jooniste tingmärkides tähistada

(kergliiklustee) marsruudina. Joonis on kättesaadav

https://pilv.mkm.ee/s/VvrnMSXUqvgvZQ9

1.2.2 Põhimaantee 8 “Riigitee nr 8 Tallinn – Paldiski km 16,7-24,2 Harku – Keila

lõigu eskiisprojekt“; Selektor Projekt OÜ töö nr P22007. (Harku vallas lõik ca

km 21,3-25).

Riigitee 8 on tähistatud ühtlase koridorina, kuid laius ei selgu. Koridor

hinnanguliselt ei kata ära liiklussõlmi sh nende kogujateid, kergliiklusteid.

Teeme ettepaneku vähendada üldplaneeringuga määratud trassikoridori teljest

75 m + 75 m, aga laiendada liiklussõlmedes arvestades eskiisprojektis

käsitletud maavajadust. Joonis on kättesaadav

https://pilv.mkm.ee/s/WqpXQfVWq2fFIne

1.2.3 Põhimaantee 11 „T8-T11 liiklussõlm eelprojekt“. Roadplan OÜ töö nr 20106-

3. (Harku vallas lõik km 34,8-38). Plaanil on kajastatud projektala, mille laius

ei selgu ja kajastatud on aegunud versiooni. Tingmärkides on põhimaantee 11

Tallinna ringtee nimetatud eksitava nimega „Keila-Valingu tee nr 11“. Palume

korrigeerida. Teeme ettepaneku kanda joonistele aktuaalse projektiga määratud

teemaa piirid koos kaitsevööndiga, lisaks lahendust pikendada valla piirini.

Joonis on kättesaadav https://pilv.mkm.ee/s/mgPvwM8fThSvSjt

1.2.4 Eskiis „Juuliku-Tabasalu ühendustee (Laagri ümbersõit-Harku liiklussõlm ja

Harku liiklussõlm – Tallinn – Rannamõisa- Kloogaranna maantee“ Selektor

Projekt OÜ töö nr P19017). Planeeringu joonisele on kantud koridor, kuid ei

selgu, kas koridor hõlmab teemaa piire või kaitsevööndi ulatust. Teeme

ettepaneku kanda joonistele projektiga määratud teemaa piirid koos

kaitsevööndiga. Tingmärkides kajastada vastavalt (näiteks Juuliku-Tabasalu

ühendustee teekoridor (teemaa piirid vastavalt tööle nr P19017 Projekt

Selektor Projekt OÜ)). Joonis on kättesaadav

https://pilv.mkm.ee/s/3AZzILlei0uBiBp

1.2.5 Eskiis „Riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0

eskiisprojekti koostamine“ Selektor Projekt OÜ töö nr P19017.

Eskiisprojektikohaseid ringristmikke ja kogujateid ning kergliiklusteid ei ole

planeeringus käsitletud. Teeme ettepaneku tähistada planeeringu joonistel sh

tingmärkides riigitee 11390 oluliselt muudetava teelõiguna (OLT) km 5-9.

Käsitleda seletuskirjas oluliselt muudetava teelõigu definitsiooni, vt punkt 3.5.

Kanda planeeringu joonisele eskiislahendusega käsitletud ringristmike ja

kogujateede asukohad koos maavajadusega (km 5-9,0). Joonised on

kättesaadavad https://pilv.mkm.ee/s/E6V34nxSvLD9ovD

1.2.6 Kõrvalmaantee 11390 km 9 – 15,5 tähistada oluliselt muudetava teelõiguna

(liiklussagedus 2023.a. andmetel (AKÖL) on vahemikus 10881 - 9241

autot/ööp). Soovitame määrata perspektiivsete ringristmike asukohad sh

suletavad juurdepääsuteed koostatava planeeringu mahus. Käsitleda lõigu

liikluskorraldust punktis 3.3 toodud sõnastuses planeeringu seletuskirja

punktis Riigiteedel liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine.

1.2.7 Eskiisi „Riigitee nr 11414 Tilgu tee alternatiivlahenduse

eksperthinnang“ (Teedeprojekt OÜ töö nr T04523) kajastamisel planeeringu

joonisel palume viidata tingmärkides eskiislahendusele ja kanda peale

3 (7)

koridorina (tavapärane teljest 75 m) realiseeritavuse tagamiseks. Juhime

tähelepanu, et 11414 Tilgu tee olemasolevas asukohas kergliiklustee

realiseerimine ei ole võimalik ilma riigiteed laiendamata (tee muldesse ehitada

ei saa). Transpordiametile teadaolevalt on Keskkonnaamet keelanud teed

laiendada keskkonnakaitseliste piirangute tõttu.

1.2.8 11390 on kuni km 5 välja ehitatud 2+2 sõiduradade ja ringristmikega, palume

kaardil vastavalt kujutada ja tingmärgid viia vastavusse.

1.2.9 Selguse huvides kanda olemasolevale teedevõrgule riigiteede numbrid nagu on

põhijoonisel toodud skeemil „Teede kasutusviis“. Samuti on vajalik

seletuskirjas riigiteedele viitamisel kasutada teede numbreid. Juhime

tähelepanu, et „Teede kasutusviisi“ skeemil on vahetult põhimaantee 8 ääres

lilla joon, mis on tähistatud tingmärkides „Omavalitsuse hoo“. Palume

täpsustada.

1.2.10 Seletuskirjas Punkt 4.3.1 Uued kavandatavad riigiteed: „Keila ja Saku

ümbersõitude kavandamine transiitliikluse mööda juhtimiseks tiheasustusest,

mis Keila linna ümbersõidu lahenduse täpsel selgumisel võib ruumiliselt

mõjutada ennekõike Tutermaa küla ruumilist arengut.“ Palume täpsustada

seotust Saku ümbersõiduga.

1.2.11 Planeeringu joonisel Tabasalu aleviku keskuses on riigitee 11390 ääres

tähistatud olemasolev kergliiklustee kui matkarada, mis on eksitav.

Seletuskirja järgi on matkarada „tähistatud ja hooldatud liikumisrada

looduses….“. Palume korrigeerida.

1.2.12 Olemasoleva matkaraja teeületus tuleb näidata asukohta, kus riigiteel 11390 on

teeületuseks ülekäigurada. Eksitav on näidata teeületus Tasuja tänava

pikenduselt.

1.2.13 Seletuskirja punktis 4.9 Jalg-ja jalgrattateed. Palume punkti täiendada.

Riigiteede äärde jalgratta- ja jalgteede kavandamisel tuleb aluseks võtta

normid (kliimaministri määrus nr 71 vastuvõetud 17.11.2023 „Tee

projekteerimise normid“) ja taotleda täpsustavad nõuded tee omanikult.

Palume läbivalt kasutada liiklusseaduse kohast terminit jalgratta- ja jalgteed.

1.2.14 Seletuskirja punktis 4.6 Võtmeristmikud Harku vallas tabelis 1 toodud loetelus

jääb selgusetuks, kus ristmikud asuvad (lisada asukoht km järgi) ja mida

tabeliga öelda tahetakse.

1.2.15 Kõik planeeringu joonisel kujutatu peab olema korrektselt kajastatud

tingmärkides, näiteks teekoridor väljaspool Harku valla piire.

1.2.16 Määrata tingimused nimetatud teeprojektide realiseeritavuse (liiklussõlmed,

kogujateed, kergliiklusteed) tagamiseks.

- Kavandatava ja/või rekonstrueeritava tee trassikoridoriga määratud alas tuleb

arvestada planeeringust ja õigusaktidest tulenevate piirangutega ja võib

trassikoridoris ja tee kaitsevööndis ehitada uusi hooneid või rajatisi ning rajada

4 (7)

istandikke üksnes Transpordiameti nõusolekul.

- Kohalikul omavalitsusel tuleb Transpordiametilt küsida tingimusi või

seisukohti enne planeeringu algatamist (detailplaneeringu koostamise

kohustuse korral) või projekteerimistingimuste (detailplaneeringu koostamise

kohustuse puudumise korral) väljastamist või küsida nõudeid ehitusteatise

kohustuslikele ehitistele. Nimetatud kohustus kehtib juhul, kui on teada, et

kavandatava tegevuse ala kattub vähemalt osaliselt trassikoridoriga määratud

alaga.

2. Riigiteedest tekkivate kitsenduste määramist palume täiendada järgnevalt.

2.1.Punktis 4.3.3 (lk 33) ei ole käsitletud riigi põhimaanteed 11 Tallinna ringtee (E265)

kui Euroopa teedevõrgu teed, mille kaitsevööndi ulatus on 50 m. Palume ulatust

korrigeerida seletuskirjas ja plaanil. 2.2.Täpsustatud asjaoludel palume eemaldada põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski 30+20 m

käsitlus (lk 33) planeeringu materjalidest. Põhimaantee 8 paikneb Hüüru külas, mistõttu laieneb kaitsevöönd 50 m Harku alevikule.

2.3.Anname teada, et EhS muutmisel on kavas võtta kasutusele põhimõte, et tänava

kaitsevöönd (10 m) hakkab kehtima „Asula“ ja „Asula lõpp“ liiklusmärkide vahel.

Soovitame võtta sama põhimõte üle teemaplaneeringusse.

2.4.Määrata perspektiivsete ökoduktide asukohad planeeringu joonistel ja käsitleda

nendega seotud maakasutustingimusi seletuskirjas. Ulukiläbipääsud on nii

transpordivõrgu kui rohevõrgu toimimist tagavad ehitised, ilma milleta ei ole võimalik

teatud teelõikudes liiklusohutust suurendada. Koostöös Regionaal – ja

Põllumajandusministeeriumiga väljatöötatud maakasutustingimused, mis on

kehtestatud üle-eestiliselt üldplaneeringute tasandil (nt Saku, Kose, Põltsamaa valla

ÜP jne), on toodud kirja lisas.

2.5.Seletuskirjas on antud eksitavat infot sanitaarkaitsevööndi kohta. Punktis 4.3.2. (lk 14,

32) on viidatud sanitaarkaitsevööndile, seletuskirja punktis 1 (lk 11) on viidatud, et

maanteede sanitaarkaitsevöönd ei kehti enam. Palume sanitaarkaitsevööndit riigiteede

kontekstis mitte käsitleda, mõiste eemaldati tee projekteerimise normidest 1.juulil

2015. Lisaks on seletuskirjas lk 14 viidatud aegunud „täna kehtivale Tee seadusele“.

3. Riigiteedel liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine ja planeeringuala üldiste kasutus-

ja ehitustingimuste määramine.

3.1. Selguse huvides palume riigiteede liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramist

käsitleda seletuskirjas riigiteede all vastava alapunktina. Planeerimisseaduse § 75 lg 1

punkti 23 liikluskorralduse põhimõtete käsitlus puudub: seletuskirjas liikluskorraldust

käsitletakse üldise maakasutus- ja ehitustingimusena.

3.2.Seletuskirja punkt 4.2.1. alapunktis 1 Riigimaanteed (lk 27) riigiteede liigitus ei vasta

määrusele „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Lisa 4 tabeli „Riigiteed Harku

vallas“ sisu ei vasta olemasolevatele teede aadressidele ega funktsioonidele, näiteks

1140 Instituudi ühendustee jne.

3.3.Kõrvalmaantee 11390 km 9 – 15,5 kus liiklussagedus 2023.a. andmetel on vahemikus

10881 - 9241 autot ööpäevas, riigiteelt uusi juurdepääse üldjuhul mitte kavandada.

Antud lõigul tuleb arendusalade juurdepääsud lahendada riigiteelt ühise ristumiskoha

kaudu läbi kogujateede. Ristmiku tüübi valikul tuleb lähtuda normidest, milles antud

liiklussageduse juures on ette nähtud kanaliseeritud ristmiku, ringristmiku või

eritasandilise ristmiku rajamine. Liikluskorraldus peab olema kogu lõigul ühtsete

põhimõtetega. Palume lisada seletuskirja, et antud lõigul on eelistatud liiklusohutuse

kaalutlusel ringristmike kavandamine, näiteks km 13,4 kooli juurde.

3.4.Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu

võimekust. Kaaluda tingimuste seadmist, mis toetavad arendusala sisese teedevõrgu

terviklikku kavandamist (sh ühendamist tõmbepunktide ja naaberkinnisasjadega) ja

5 (7)

elluviimist. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevusest tingitud

uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede

võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

3.5.Oluliselt muudetava teelõiguna (riigitee 8 Tallinn-Paldiski vastavalt punktile 1.1.1)

tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse

tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik

ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine,

sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine,

olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste

ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua

muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate

kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja

kanda eelpool nimetatud kirjeldus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused hajaasustusalal

1) Oluline on, et säiliks rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride terviklikkus ning roheline

võrgustik jääks toimima.

2) Säilitada tuleb maastikuline mitmekesisus, oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate

põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad,

kõrghaljastatud alad põldude vahel, kõrghaljastusega kraavikaldad) säilimine.

3) Rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et looduslik

keskkond ei saa ohustatud (tuleb piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine, lahendada

prügi käitlemine, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms).

4) Uute ehitusalade valikul on oluline jälgida, et kavandatav ehitustegevus ei kahjusta

rohelise võrgustiku struktuuri.

- Rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega

tugialasid läbi lõigata.

- Rohevõrgustiku koridoris peab jääma mistahes tarastamise või muu barjääri

loomise korral ulukitele vaba liikumise võimalus, koridori alaga risti suunas

peab jääma vähemalt 300 m laiune koridori riba katkematuks.

- Rohevõrgustikuga kaetud alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 1 ha.

Ühele katastriüksusele on lubatud ehitada kuni 4 hoonet, et säilitada ühtse

talumajapidamise mulje.

- Rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal ei tohi õueala moodustada enam

kui 20% moodustatavast katastriüksusest.

6 (7)

- Rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala

ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade

põllumajanduslikust kasutusest.

- Rohevõrgustiku tugialal peab õuealade või aedade vaheline kaugus olema

vähemalt 100 m. Põhjendatud juhtudel on lubatud erisused, nt kui piirkonnas

välja kujunenud külavorm (krundistruktuur) seda toetab.

5) Sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt

täpsustava uuringu (eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks

ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu tellib kohalik

omavalitsus ja rahastab asjast huvitatud isik enne detailplaneeringu algatamist või

projekteerimistingimuste väljastamist. Uuringu tulemustest lähtuvalt võib omavalitsus keelduda

rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest või

projekteerimistingimuste väljastamisest, kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab

rohevõrgustiku toimimist.

6) Uute teede planeerimisel ja projekteerimisel või olemasolevate teede rekonstrueerimise

projekteerimisel tuleb rohevõrgustiku konfliktikohtades (kus tee lõikub rohevõrgustiku tugialaga

või koridoriga) ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt

vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm

asjakohaseid meetmeid.

7) Üldplaneeringuga määratakse ökoduktidele ja suurulukitunnelitele 500 m laiune

piiranguvöönd.

- Piiranguvööndis ei ole lubatud muuta olemasolevat maakasutust, sh muuta

maakasutuse sihtotstarvet, mis võib vähendada looduslike alade osakaalu või

muutuda takistuseks loomade liikumisel.

- Piiranguvööndis on keelatud teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide

rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile või

suurulukitunnelile.

- Piiranguvööndi metsasel alal ei ole metsa majandamine keelatud, kuid metsa

majandamist tuleb seal läbi viia selliselt, et säilks puistu jätkuv sidusus

ökodukti või suurulukitunneli rajatiste ja ümbritsevate kasvava metsaga alade

vahel.

- Piiranguvööndis ei ole seni hoonestamata maaüksusel uue ehitiste (v.a

õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine üldjuhul lubatud.

Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et

olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku.

- Piiranguvööndis tuleb maaomanikel metsa majandades ja/või

metsamajandamiskava koostades arvestada, et ökodukti suudmeala piirkonna

metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade

ökodukti suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitatav alustada

ökodukti või suurulukitunneli omanikuga koostööd juba enne metsateatise

esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja

viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistulise sidususe ja loomade läbipääsu

ökoduktile. Metsateatis ökodukti või suurulukitunneli piiranguvööndis tuleb

kooskõlastada ökodukti või suurulukitunneli omanikuga.

7 (7)

- Maavarade kaevandamist ökoduktide või suurulukitunneli piiranguvööndis

tuleb vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb

kooskõlastada ökodukt või suurulukitunneli omanikuga.

- Piiranguvööndis on keelatud jahipidamine.

8) Kui rohevõrgustikule rajatakse objekt või kavandatakse tegevust, millele tulenevalt KeHJS-st

on kohustus koostada eelhinnang, KMH või KSH, tuleb hindamise käigus hinnata objekti või

tegevuse mõju rohevõrgustikule ning kavandada meetmed võrgustiku toimimist takistavate

mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Juhul kui uus taristu (nt elektriliinid, mastid,

jäätmehoidlad) kavandatakse rohevõrgustiku alale, tuleb hindamisel kaaluda selle alternatiivseid

asukohti (eriti uute maanteede puhul) arvestades rohevõrgustiku eesmärke.

9) Riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialal ei ole soovitatav algatada üldplaneeringut muutvat

detailplaneeringut.

Krista Einama

58627026, [email protected]

Merike Joonsaar

58627028, [email protected]