Kiri

EELNÕU

KORRALDUS

Statistikaameti 2024.−2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 6 alusel:

1. Kinnitada Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2022. a korraldus nr 370 „Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“. 3. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa: Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

1

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate

statistikatööde loetelu“

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistika-

tööde loetelu“ sätestab, milliseid statistikatöid Statistikaamet teeb aastatel 2024.–2028.

Statistikatööd on esitatud statistikavaldkondadena. Detailne informatsioon Euroopa Liidu

õigusaktide kohta on kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis.

Riikliku statistika programmi peamine ülesanne on näidata, kuidas riiklik statistika kajastab

ühiskonna olukorda ja muutusi, ning pakkuda ühiskonna rahvastiku, sotsiaalvaldkonna,

majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulist teavet. Programmi üheks oluliseks

lähtepunktiks on sellest tulenevalt erinevate valdkondade poliitikate kujundamiseks ja ellu

viimiseks olulise teabe vajadus. Et seatud EL ja riiklike eesmärkide hindamiseks vajalikku

statistikat oleks võimalik toota, peab poliitikavaldkonna eest vastutav ministeerium koostöös

Rahandusministeeriumiga tagama, et Statistikaamet oleks metoodikate väljatöötamiseks ja

tehnoloogiliste arenduste tegemiseks õigel ajal kaasatud ning andmete kvaliteetseks ja

jätkusuutlikuks tootmiseks on piisavad ressursid olemas.

Viimastel aastatel on Euroopa Liidu tasandil õigusakte vastu võetud väga lühikese rakendus-

ajaga. See on tekitanud olukorra, kus Euroopa Liidu kohustusliku statistika tegemiseks

vajalikud arendustööd on koondunud nii lühikesele ajale, et selles ajagraafikus ei ole võimalik

leida vajalikku arendusressurssi ega rahalisi vahendeid Statistikaameti olemasolevast

eelarvest. Vaatamata Statistikaameti pingutustele need arendused õigeks ajaks lõpetada võib

see kaasa tuua olukorra, et Eesti ei jõua määrustes kehtestatud tähtajal kõiki kohustuslikke

andmeid esitada, sest metoodika, protsesside ja tehnoloogia arendamiseks ei jätku ressurssi.

Kavas on kaasata nii Eurostati grante kui leida lisaks riigieelarvele muid rahastusallikaid, kuid

säilib risk, et mõne statistikavaldkonna andmeid ei avaldata või avaldatakse hilinemisega.

Selle riski realiseerumise oht on otseses seoses ametit puudutavate eelarve otsustega.

Statistikaameti programmi eelarve on aastatel 2024–2028 iga-aastaselt samas suurusjärgus,

selle keskmine aastamaksumus on ligikaudu 13 mln ja kogumaksumus järgmisel viieaastasel

programmiperioodil 65 mln eurot. Samas Euroopa Liidu liikmesriikide tasemel kokku lepitud

kohustuslike statistikatööde maht kasvab, 2024. a moodustab EL kohustuslik statistika 93%

statistikaprogrammi eelarvest. Jätkuv nõudlus on ka riiklike strateegiate ja valdkondlike

arengukavade mõõdikute väljatöötamise ja selleks statistika tegemise järele. Selle tulemusel

tehakse reaalselt sama raha eest rohkem statistikat.

Statistikaametil on eelarves püsimiseks vaja jätkuvalt vaadata üle statistikatööde sisu ehk

väljundnäitajate koosseis ja näitajate seosed erinevate statistikatööde vahel ning ka kvaliteet.

Eesmärgiks on järjepidevalt korrastada väljundnäitajaid ehk toota riiklike statistikatööde

koosseisus ainult olulise tähtsusega väljundnäitajaid ja analüüsida valdkondliku statistika

osaliselt tellimustööna tegemise võimalusi. Lisaks on Statistikaamet ja Rahandusministeerium

2023. aastal üle vaatamas Statistikaameti programmi sisu ja protseduure, mille käigus vaatab

Statistikaamet kriitilise pilguga üle nii EL õigusaktide alusel kui riigisisese tellimuse alusel

tehtava statistika ning räägib tehtavad muudatused partneritega läbi.

2023. aasta suvel avaldas Euroopa Komisjon ka Eesti riikliku statistika seisukohast olulise

Euroopa statistika määruse muutmise eelnõu, mis käsitleb kriisistatistika tegemist, eraandmete

2

kasutuselevõttu ja jagamist, andmete jagamist Euroopa statistikasüsteemis,

eksperimentaalstatistikat ja Euroopa statistikaasutuste osalemist andmehalduses.

Andmeesitajate koormuse vähendamiseks, valitsussektori partnerite andmevajaduste

rahuldamiseks ja statistikatööde kulutõhusamaks tootmiseks on Statistikaamet alternatiivse

andmeallikana ette valmistamas eraandmete kasutuselevõttu. Sellega seoses valmistame ette

arendusprojekte ning otsime rahastusvõimalusi, et uurida õiguslikke, tehnoloogilisi ja

metoodilisi lahendusi eraandmete kasutamiseks riiklikus statistikas.

Eelnõu koostajad on Statistikaameti peadirektori asetäitja andmeteenuste alal Kaido Paabusk

([email protected], tel 625 9199), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected],

tel 625 9336) ja finantsjuht Ave Sepik ([email protected], tel 625 9342),

Rahandusministeeriumis on eelnõu ette valmistanud riigihalduse ja avaliku teenistuse

osakonna nõunik Silver Salla ([email protected], tel 5850 4107).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Statistikatööde loetelu kinnitamise aluseks on riikliku statistika seadus (RStS). RStS-i § 4 ja

17 järgi kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti

tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistikatööde loetelu, mis lähtub

riigisisestest strateegilistest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest.

RStS §16 lg 2 järgi on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavas loetelus statistikatöö

kohta järgmised andmed: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajad, sagedus, periood või

moment, eeldatav maksumus ja teave kavandatavate metoodikamuudatuste kohta.

Statistikatööd liigitatakse õigusakti lisas põhistatistika valdkondadeks. Need on statistikatööd,

mida tehakse igal aastal ja samas mahus (regulaarne statistika), kindla sagedusega (tsükliline

statistika) ning statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole

teada (ebaregulaarne statistika).

Põhistatistika omakorda jaguneb keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja eri vald-

kondade statistika valdkondadeks. Põhistatistika töödes avaldatakse põhiosa loetletud väljund-

näitajatest statistika andmebaasis ka järgmistel aastatel aegridadena sama struktuuriga. Eba-

regulaarsete statistikatööde kohta ei ole võimalik teavet esitada, sest näitajate väljatöötamine

on osa ettevalmistustööst. Väljundnäitajad seisuga 30.11.2023 on esitatud eelnõu seletuskirja

lisas, viimane seis on alati kättesaadav Statistikaameti andmebaasis.

Lisaks statistikatööde loetelus esitatud töödele (programmilistele statistikatöödele) teeb

Statistikaamet programmiväliselt ka tellimustöid. Statistikatööde loetelus ega seletuskirjas

tellimustööna tehtavaid statistikatöid ei kajastata. Tellimustööd tehakse vastavalt riikliku

statistika seaduse § 20 ja sõlmitud lepingutele.

Statistikaameti muid tegevusvaldkondi nagu eksperimentaalstatistika, statistiliste registrite,

andmehaldusega ning andmejagamisega seotud tegevusi ja nende kulusid statistikaprogramm

ei sisalda, kuna eksperimentaalstatistika ja andmehalduse tegevusi rahastatakse

programmiväliselt (tellimustöödena ning EL taastekavast). Sel põhjusel ei ole programmi

maksumus võrdne ameti eelarvega. Statistiliste registritega seonduvad kulud arvestab

Statistikaamet põhistatistikatööde koosseisu, kuna need registrid on hädavajalikud riikliku

statistika tegemiseks.

Maksumuse muudatustest 2024. aastal võrreldes 2023. aasta loeteluga annab infot tabel 1.

3

Tabel 1. Statistikatööde arv ja eeldatav maksumus

Statistikatöö liik

2023 2024

Maksumus,

tuhat eurot

Arv Maksumus,

tuhat eurot

Arv

Keskkond 790 6 729 7

Majandus 9 737 38 8 518 37

Rahvastik 493 4 455 4

Sotsiaalelu 2 838 10 2 937 12

Eri valdkondade statistika 299 3 276 2

Kokku 14 157 61 12 915 62

2024. aasta programmi maksumus on võrreldes 2023. aastaga väiksem, sest põllumajanduse

sisendite ja väljundite statistika määruse rakendamise maksumus ja mõnede teiste arenduste

kavandatav eelarve on 2024. aastal varasemast väiksem.

Piirkondlik statistika on jagatud põhistatistika valdkondade vahel, kuna sisuliselt tehakse seda

valdkondliku metoodika alusel.

Statistikatöid tehakse Eesti ühiskonna iseloomustamiseks, kuid enamus neist on olulised ka

Euroopa Liidu ülese võrdluse jaoks. Seega on metoodika rahvusvaheliseks ühtlustamiseks

enamiku tööde aluseks Euroopa Liidu õigusakt. Mõnesid statistikatöid, näiteks Euroopa

Liidus ühtlustamata valdkondades või Eesti strateegiliste eesmärkide seire eesmärgil, teeb

Statistikaamet ka vaid siseriikliku (tellimuse alusel. Tabelist 2 selgub, et 2024. aastal Euroopa

Liidu õigusaktide alusel planeeritavate tööde eeldatav maksumus moodustab 93% tööde

kogumaksumusest.

Tabel 2. Statistikatööde jaotus tellimuse alusel

Statistikatöö liik

2023 2024

Arv Maksumus,

tuhat eurot

Arv Maksumus,

tuhat eurot

Euroopa Liidu õigusakti alusel 48 13 154 48 12 039

Riigisisese tellimuse alusel 13 1 003 14 876

Kokku 61 14 157 62 12 915

2.1. Põhistatistika

2024. aastal ei ole statistikaprogrammis võrreldes 2023. aastaga põhimõttelisi erinevusi.

Allpool on keskendutud lähiaastate peamistele valdkondlikele muudatustele ja arendustele

ning kirjeldatud tsüklilisi statistikatöid, millel on potentsiaalne oluline mõju statistika

programmile ja Statistikaameti eelarvele alates 2025. aastast.

2.1.1. Keskkond

Keskkonnastatistikas tehakse 7 statistikatööd eeldatava maksumusega 729 tuhat eurot.

Kliimaaruandluse jaoks tehtav maakasutuse statistikatöö oli varem metsanduse töö koosseisus,

kuid nüüd välja toodud iseseisva tööna. Tööde kogumaksumus selle muudatuse tulemusena ei

muutu.

4

Taimekaitsevahendite ja taimetoitainete töö koosseisus oleva taimekaitsevahendite põllu-

majandusliku kasutamise tsüklilise töö jaoks kogutakse andmeid 2026. aastal ja tulemused

avaldatakse 2027. aastal. Kui on üle-euroopaliselt olemas digitaalsed administratiivandmed

(nt e-põlluraamat), tehakse statistikat alates 2028. aastast iga aasta kohta. Kui digitaalselt kätte-

saadavaid alusandmeid kõikides liikmesriikides ei ole, siis tehakse uuring igal teisel aastal.

Alates 2026. aastast lisandub taimekaitsevahendite ja taimetoitainete töösse EL õiguse alusel

ka toitainebilansside tsükliline töö, mida tehakse igal 5. aastal. Mõlemat tööd tehakse uue

põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määruse alusel. Bilansi koostab Eurostat,

Eesti saadab selle koostamiseks vajalikud andmestikud, mis valmivad samuti iga viie aasta

tagant. Samas osa bilansi sisendeid, näiteks mineraalväetiste andmed pannakse kokku igal

aastal, orgaaniliste väetiste andmed igal kolmandal aastal.

Perioodil 2024–2027 tehakse keskkonnastatistika valdkonnas suuri metoodikamuudatusi.

Nimelt muudetakse Euroopa Liidus kohustuslikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

691/2011 alusel tehtavad uued statistikatööd ökosüsteemide, metsanduse ning keskkonna

siirete ja subsiidiumide arvepidamiste koostamiseks. Sel aastal arendab Statistikaamet

sarnaselt eelmistele aastale nende arvepidamiste kasutuselevõttu Eurostati toetusega, kuid iga-

aastase statistika tegemiseks tuleb täiendavad vahendid leida igal liikmesriigil enda

eelarvest. Esialgse hinnangu kohaselt võib olla alates 2025. aastast Statistikaameti ja

Keskkonnaagentuuri arvepidamistega kaasnev lisakulu olla kokku ligikaudu 307 tuhat

eurot aastas. Enamus neist muudatustest lähtub EL ja ka Eesti kliimapoliitika juhtimiseks

vajaliku andmestiku parandamisest, mistõttu tuleb Statistikaametil lähiajal pidada

läbirääkimisi kõigi seotud osapooltega nii andmevajaduse kui ka ressursside osas.

2.1.2. Majandus

Majandusvaldkonnas tehakse kokku 37 statistikatööd eeldatava maksumusega 8,5 mln eurot.

Palgastatistika ja vabade ametikohtade statistika liigub sotsiaalstatistika tööde hulka.

Valdkonnas toimub programmiperioodil mitmeid metoodikamuudatusi:

1. 2024. aastal jätkub makromajanduse ja riigirahanduse statistika ümberkujundamine.

Valitsemissektori rahandusstatistika ning rahvamajanduse arvepidamiste (sisend-

väljundtabelid, SKP) digitaliseerimiseks, tähtaegade lühendamiseks ja valdkondade

vahelise vastavuse ning statistika jätkusuutlikkuse tagamiseks eraldati 2023–2026 riigi

eelarvestrateegia protsessis arendustöödeks 4,1 mln eurot. Tööde esimene etapp

viiakse läbi tehnilise abi instrumendi projektina.

2. Jätkub energiastatistika asja- ja ajakohastamine, mille kriitilisele vajadusele on

tähelepanu juhtinud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui

Kliimaministeerium.

3. Jätkub 2022. a vastu võetud Euroopa põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika

määruse rakendamine, et saada andmeid põllumajandus- ja keskkonnastatistika

tegemiseks, mis võimaldaks vältida keerulisi andmekogumisi statistiliste

küsimustikega ja saada parema kvaliteediga andmeid. Selleks tehakse koostööd

PRIAga, et loodav elektrooniline põlluraamat vastaks maksimaalselt ka statistika

vajadustele. Samuti automatiseeritakse määruse rakendamise käigus põllumajandus- ja

keskkonnastatistika tootmist.

4. 2023. aastal alustati ettevalmistusi majandusüksuste statistilises registris Eesti

Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK 2025) uue versiooni kasutusele-

võtuks, mis põhineb Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade klassifikaatori

5

(NACE) versioonil 2.1. Ülemineku eesmärk on alates 2025. aastast toota statistikat

uuenenud klassifikaatorite järgi ja arvutada ümber aegridu.

5. Jätkub kaupade ja teenuste väliskaubandusstatistika ajakohastamine, sh kaupade

saabumise voo asümmeetriate (võrdlus kaubavahetusriikidega) analüüs ning kaupade

ja teenuste väliskaubanduse uute näitajate väljatöötamine ja statistika tootmise

automatiseerimine. Projekt lõpeb kava kohaselt 2025. aastal.

Tsüklilise sagedusega statistikatöid on neli:

1. Iga nelja aasta tagant läbi viidav põllumajanduse struktuuriuuring, mille eesmärk on

uurida majapidamise tegevust kompleksselt, sh maa omandivormi, juhtimist, taime- ja

loomakasvatust, tööjõudu, muid tulutoovaid tegevusi jms. Andmeid koguti 2023. aastal

ja avaldatakse 2024. aastal.

2. Iga kahe aasta tagant tehtav statistikatöö „Innovatsioon“, mille eesmärk on anda teavet

ettevõtete uuenduste ja innovaatilise tegevuse kohta, on alates 2021. aastast riikliku

statistika loetelus. Innovatsioon on ettevõtete, regioonide ja riikide konkurentsivõime

peamisi tegureid. EL-i määrusega kehtestatud innovatsiooniuuringut tehakse kõigis

EL-i riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse.

2022. aasta kohta avaldatakse statistika 2023. aastal. Varem toetas selle Euroopa Liidu

õigusaktide alusel tehtava töö tegemist Eurostat, kuid alates 2021. aastast tuleb töö

tegemise iga-aastane 268 tuhande euro suurune kulu katta riigieelarvest. Täiendava

siseriikliku vajaduse katmiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga

sõlmitud tellimusleping, EL määrustega pandud kohustusi kaetakse teiste statistika-

tööde arvelt.

3. Ebaregulaarse statistikatööna jätkub statistikatöö „Laevastikupõhised majandus- ja

sotsiaalnäitajad“, mille eesmärk on koguda riikliku programmi „Eesti riiklik töökava

kalandussektori bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike

lähteandmete kogumiseks 2022.‒2024. aastal“ täitmiseks majandusnäitajaid ja teha

statistikat laevade pikkusklasside ja püügivahendite kaupa.

2.1.3. Rahvastik

2023. aastal liikus rahvastikuprognooside tsükliline töö sotsiaalstatistika valdkonnast

rahvastikuvaldkonda. Töid valmistati ette 2023. aastal ja andmed avaldatakse 2024. aastal.

Kokku tehakse neli statistikatööd eeldatava maksumusega 455 tuhat eurot.

2023. aastal avaldas Euroopa Komisjon EL rahvastikustatistikat ümber korraldava määruse

eelnõu, mis on seletuskirja valmimise ajal veel Euroopa institutsioonides läbirääkimistel.

Määruse jõustumisel lisanduva statistika tootmise kulu alates 2025. aastast on ligikaudu

60 tuhat eurot aastas.

2.1.4. Sotsiaalelu

Kokku tehakse 12 statistikatööd eeldatava maksumusega 2,94 mln eurot. Sotsiaalstatistika alla

on liigitatud varem majandusstatistika koosseisus olnud töötasude ja tööjõukulude ning vabade

ametikohtade ja tööjõu liikumise statistikatööd, et tagada tööstatistika terviklikkus.

Tsüklilise iseloomuga töid on kaks:

1. 2024. a avaldatakse kultuuris osalemise uuringu tulemused, mille eesmärk on anda teavet

elanike kultuuris osalemise harjumuste, kultuuriharrastuste ja nendega seotud sotsiaalsete

aspektide kohta.

6

2. Töötasude ja tööjõukulude statistikatöö koosseisus tehtava töötasu struktuuriuuringu

eesmärk on anda teavet töötajate tunnitasude kohta ametiala, tegevusala, hariduse,

vanuserühma, tööstaaži ja lepingu liigi järgi ning tuua välja töötajate brutokuutöötasu ja

brutotunnitasu detsiilid ja mediaan ametiala pearühma ja tegevusala järgi. Andmeid koguti

2023. ja avaldatakse 2024. aastal.

Metoodikamuudatused sotsiaalelu valdkonnas on seotud statistikatööde vastavusse viimisega

uue sotsiaalstatistika raammäärusega (EL) 2019/1700, millega täiendatakse sotsiaalstatistika

aluseid, suurendatakse statistika detailsust ja sagedust, et inimeste ja leibkondade heaolu kohta

oleks võimalik anda kiiremat ja täpsemat infot. Olulisima muudatusena lisandub alates 2026.

aastast kohustuslikuna leibkondade eelarve uuring, mis on aluseks tarbijahinnaindeksi

arvutamisele. Määruse rakendamisega kaasnevaid kulusid on aastatel 2025–2027 2,1 mln

eurot, mida ei ole alates 2022 toimunud RES protsessides seni arvestatud.

2.1.5. Eri valdkondade statistika

2024. aastal tehakse eri valdkondade statistikatöödena kaks: säästva arengu ja Eesti 2023

strateegia statistikatöö, maksumusega 276 tuhat eurot. Piirkondlik statistika avaldatakse ja

maksumus arvestatakse üldpõhimõttena teiste põhistatistika valdkondade koosseisus.

2.2. Andmehalduse korraldamine, klassifikaatorite süsteemi juhtimine ja

statistilised registrid

Alates 2023. aastast ei avalda Statistikaamet riikliku statistika programmis enam andme-

halduse ja klassifikaatorite süsteemi juhtimist eraldi statistilise tööna, sest tegemist ei ole ainult

riikliku statistika tegemist toetavate ülesannetega. Nimetatud ülesanded panustavad eelkõige

riigi andmehalduse korraldamise standardiseerimisse ja parendamisse, et riigi poolt kogutavad

andmed oleks kvaliteetsed ning neid saaks taaskasutada ELis ning juhul kui siseriiklikud

otsustajad soovivad andmeid neid puudutavate kriitiliste nähtuste kohta reaalajas ja

kvaliteetselt, samas riigile andmete esitamise koormust vähendades. Andmete asja- ja

ajakohasuse tagamiseks on vajadus rakendada järjest suuremal määral andmekaevet (-teadust)

ja andmehaldust, seda eriti uute nähtuste (kliima, majanduse konkurentsivõime jne)

uurimiseks.

Statistikaametil on seadusest tulenev kohustus koordineerida andmehaldust riigis ja juhtida

klassifikaatorite süsteemi. Andmehalduse koordineerimiseks riigieelarvest rahalisi vahendeid

planeeritud ei ole. Statistikaametile on eraldatud rahalised vahendid Eesti taastekava (RRF)

digiriigi komponendi ossa "Avalike digiteenuste reform: riik sündmuspõhiseks ja

proaktiivseks". Digipööre on selle kava osa üks kahest suuremast suunast ning andmehaldus

selle oluline sisuline komponent. Taastekavast on tegevused planeeritud rahastada aastatel

2021–2025, alates 2026. aastast peab vahendid tegevuse jätkusuutlikuks rahastamiseks

riigieelarvesse planeerida. Taastekavast hüvitatavad Statistikaameti 2023. aasta kulud

riigi andmehalduse koordineerimisele on ligikaudu 430 tuhat eurot. Tegemist on

ülesandega, mille poliitikakujundamine ja täitmise korraldamine jääb nii Rahandus-

ministeeriumi kui Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisalasse, mistõttu on

väljakutseks selle riigi jaoks horisontaalse ülesande täitmise baasrahastamine. On oluline

märkida, et tõhus andmehaldus avalikus sektoris on aluseks ka riikliku statistikaprogrammi

elluviimise parendamisel (luues võimalused kiiremaks ja laialdasemaks administratiivsete

andmete kasutamiseks statistikatöödes), aga kriitilise tähtsusega andmepõhiste avalike

teenuste arendamisel ning pakkumisel (sh personaalse riigi kontseptsiooni realiseerimisel).

7

Statistiliste registritega seotud tegevused ja kulud on alates 2022. aastast arvatud registreid

andmeallikana kasutavate põhistatistikatööde koosseisu ning nende eraldi programmis

väljatoomine ei ole enam asjakohane.

3. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu vastuvõtmine võimaldab anda ühiskonna käsutusse riikliku statistika, mida on vaja

riigi majanduse ja sotsiaalelu puudutavateks juhtimisotsusteks ning Eesti majanduse,

rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaseisundi ning neis toimuvate muutuste

hindamiseks. Piisava rahastuse ja sellest tuleneva metoodilise ning tehnoloogilise arenduse

puudumisel on ohus Eesti avaliku ja erasektori ning rahvusvaheliste kohustuste ja võrreldavuse

tagamiseks vajalike võtmenäitajate ja arvepidamiste andmete tootmine (SKP, tarbijahinna-

indeks, sotsiaalse heaolu ja tööhõive näitajad).

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Statistikatööde loetelus on 2024. aastal 62 statistikatööd ning nende tegemiseks on riigieel-

arvesse planeeritud 2024. aastaks 13,1 mln eurot.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Korralduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile

ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Tagasiside on toodud lisatud kooskõlastustabelis.

Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus

"Statistikaameti 2024.−2087. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu"

Lisa

Nimetus Õiguslik alus Sagedus

2024 2025 2026 2027 2028

3 161 12 915 12 990 12 840 12 990 12 990

Keskkond

1 Jäätmekäitlus 25 14 14 11 12 12 (EÜ) 2150/2002 aasta aasta

2 Keskkonna

arengukavad

20 14 14 10 12 12 Eesmärk on anda teavet olulisemate

keskkonnaprobleemide ja nende

tekkimist või süvenemist põhjustava

inimtegevuse kohta. Avaliku huvi

esindaja on Kliimaministeerium.

Välja töötamisel on täiendavad väljundnäitajad

valdkonna arengukavade uuendamisega seoses.

aasta aasta

3 Keskkonna-

majandus

65 612 607 489 523 537 (EÜ) 295/2008; (EÜ) 251/2009;

(EL) 691/2011

Perioodil 2023-2026 plaanitakse muuta

kohustuslikuks (EL) 691/2011 määruse

keskkonnamajanduse ökosüsteemide,

metsanduse, vee ning keskkonnasiirete ja

subsiidiumide arvepidamiste moodulid.

aasta aasta

4 Taimekaitsevahendi

d ja taimetoitained

4 83 87 213 176 162 (EÜ) 1185/2009 aasta, üle

viie aasta

aasta

5 Veekasutus 30 4 4 3 4 4 Eesmärk on anda teavet veekasutuse

kohta põllumajanduses. Avaliku huvi

esindaja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

aasta aasta

6 Maakasutus 1 0 0 0 0 0 Eesmärk on anda teavet maakasutuse

kohta kliimaaruandluses. Avaliku

huvi esindaja Kliimaministeerium.

aasta aasta

7 Metsandus 33 2 3 2 3 3 Eesmärk on anda teavet metsavarude

kasutamise kohta. Avaliku huvi

esindaja on Kliimaministeerium.

aasta aasta

Majandus

8 Ehitus 34 20 20 20 20 20 (EÜ) 1165/98; (EL) 549/2013; (EL)

2019/2152

Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad

muudatused

kvartal,

aasta

kvartal,

aasta

Maksumus (tuhat eurot)Väljund-

näitajate

Periood või

moment

Metoodika muudatusJrk

nr

Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus

"Statistikaameti 2024.−2087. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu"

Lisa

9 Ettevõtete

majandusnäitajad

(aasta)

412 374 374 374 374 374 (EÜ) 295/2008; (EÜ) 138/2004 Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad

muudatused

aasta aasta

10 Ettevõtete

majandusnäitajad

(kvartal)

63 177 177 177 177 177 (EL) 549/2013; (EL) 2019/2152 kvartal kvartal

11 Ettevõtluse

demograafia

13 67 67 67 67 67 (EÜ) 177/2008; (EÜ) 295/2008 Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad

muudatused.

aasta aasta

12 Sisekaubandus 15 52 52 52 52 52 (EL) 2019/2152 kuu, kvartal kuu, kvartal

13 Välismaiste tütar-

ettevõtete majandus-

näitajad

33 38 38 38 38 39 (EÜ) 716/2007 Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad

muudatused

aasta aasta

14 Tööstus 22 162 162 162 162 162 (EMÜ) 3924/91; (EL) 549/2013;

(EL) 2019/2152

kuu, aasta kuu, aasta

15 Rahvamajandus 159 1223 1223 1223 1223 1223 (EÜ) 2516/2000; (EÜ, Euratom)

1287/2003; (EÜ) 1365/2006;

2007/436/EÜ; (EÜ) 716/2007; (EÜ)

295/2008; (EL) 549/2013;

2014/335/EL, Euratom; (EL)

2019/2152

Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad

muudatused.

kuu,

kvartal,

aasta

kuu, kvartal,

aasta

16 Ostujõu pariteet 254 254 254 254 254 (EÜ) 1445/2007 aasta aasta

17 Valitsemissektori

rahandus

45 1 266 1 394 1 123 1 392 1 392 (EÜ) 1221/2002; (EÜ) 501/2004;

(EÜ) 1222/2004; (EÜ) 1161/2005;

(EL) 549/2013;

SDDS+ standardi juurutamisega lisandub

Statistikaameti majandusstatistikasse kaks uut

andmekategooriat. Vastavalt Euroopa

Keskpanga Statistikakomitee nõuetele on

Statistikaamet koostöös Eesti Pangaga

kohustatud täiendavalt koguma ja esitama

statistikat laenu- ja hoiuste kohustuste kohta.

kuu,

kvartal,

aasta

kuu, kvartal,

aasta

18 Tarbijahinnaindeks 6 559 559 559 559 559 (EL) 2016/792 kuu kuu

19 Eluaseme

hinnaindeks

4 93 93 93 93 93 (EL) 1176/2011; (EL) 93/2013; (EL)

2016/792

kvartal kvartal

20 Tootja- ja

ehitushinnaindeksid

17 319 316 351 431 431 (EÜ) 1165/98; (EL) 2019/2152 kuu kuu

Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus

"Statistikaameti 2024.−2087. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu"

Lisa

21 Impordi- ja

ekspordihinnaindeks

5 65 64 71 87 87 (EL) 549/2013; (EÜ) 1165/98; (EL)

2019/2152

kuu kuu

22 Põllumajanduse

hinnaindeksid

4 141 145 103 6 6 (EL) 2022/2379 Alates 2025.a rakendub põllumajanduse

sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob

kaasa muudatused põllumajanduse

hinnaindeksite ja hindade osas.

kuu kuu

23 Elektrienergia ja

maagaasi hind

4 24 24 24 24 24 (EL) 2016/1952 poolaasta poolaasta

24 Energeetika 181 273 273 273 273 273 (EÜ) 1099/2008 Jätkub energiastatistika aja- ja asjakohastamine

seoses määruse (EL) 2022/132 ja edaspidi

kavandatavate muudatustega.

kuu, aasta kuu, aasta

25 Põllumajandus 120 255 256 341 375 259 (EÜ) 138/2004 Alates 2025.a rakendub põllumajanduse

sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob

kaasa muudatused.

kuu, aasta kuu, aasta

26 Põllumajandus-

saadused

69 26 25 21 22 26 Eesmärk on anda teavet

põllumajandussaaduste ressursi ja

kasutamise kohta. Avaliku huvi

esindaja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

Alates 2025.a rakendub põllumajanduse

sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob

kaasa muudatused.

aasta aasta

27 Põllumajanduse

struktuuriuuring

48 52 101 46 53 (EÜ) nr 2018/1091 Üle kolme

või nelja

aasta

aasta

28 Kalakasvatus 1 41 41 35 36 42 (EÜ) 762/2008 aasta aasta

29 Kalapüük 3 8 8 7 7 9 (EÜ) 1921/2006; (EÜ) 216/2009;

(EÜ) 217/2009; (EÜ) 218/2009

aasta aasta

30 Loomakasvatus ja

lihatootmine

40 291 275 235 240 279 (EÜ) 1165/2008 Alates 2025.a rakendub põllumajanduse

sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob

kaasa muudatused.

kuu,

kvartal,

aasta

kuu, kvartal,

aasta

31 Piim ja selle

kasutamine

18 91 86 74 75 87 96/16/EÜ Alates 2025.a rakendub põllumajanduse

sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob

kaasa muudatused.

kuu, aasta kuu, aasta

32 Taimekasvatus 20 411 377 296 301 348 (EÜ) 543/2009 Alates 2025.a rakendub põllumajanduse

sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob

kaasa muudatused.

aasta aasta

Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus

"Statistikaameti 2024.−2087. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu"

Lisa

33 Infotehnoloogia

ettevõttes

60 112 121 121 121 121 (EL) 2019/2152 aasta aasta

34 Teadus- ja

arendustegevus

28 121 132 130 130 130 (EL) 2019/2152 aasta aasta

35 Innovatsioon** 16 268 248 250 250 250 (EL) 2019/2152 üle kahe

aasta

aasta

36 Turism, majutus ja

toitlustus

39 536 536 536 536 536 (EL) 692/2011 kuu,

kvartal,

aasta

kuu, kvartal,

aasta

37 Veetransport 23 47 47 47 47 47 2009/42/EÜ kuu, kvartal kuu, kvartal,

aasta

38 Veondus 23 57 57 57 57 57 (EL) 2018/974 kvartal kvartal

39 Kaubavedu

maanteedel

27 193 193 193 193 193 (EL) 70/2012 nädal kvartal,

aasta

40 Transpordi ja

liikuvuse

arengukava

50 40 40 40 40 40 Eesmärk on anda teavet arengu

jälgimiseks ja uute tegevuste

planeerimiseks transpordi ja

liikuvuse valdkonnas. Avaliku huvi

esindaja on Kliimaministeerium.

kuu, aasta kuu, aasta

41 Õhutransport 8 13 13 13 13 13 (EÜ) 437/2003 Lennuliikluse uuring muutub igakuiseks kvartal kvartal

42 Raudteetransport 24 28 28 28 28 28 (EL) 2018/643 kuu,

kvartal,

aasta

kuu, kvartal,

aasta

43 Väliskaubandus 60 779 781 779 774 779 (EÜ) 638/2004; (EÜ) 471/2009;

(EL) 2019/2152

kuu, kvartal kuu, kvartal

44 Laevastikupõhised

majandus- ja

sotsiaalnäitajad

44 42 44 49 44 (EL) 2017/1004 aasta aasta

Rahvastik

45 Rahvastik 102 81 87 88 88 88 (EL) 328/2011; (EL) 1260/2013 kuu, aasta 1. jaanuar,

kuu, aasta

46 Ränne 5 9 10 10 10 10 (EÜ) 862/2007 aasta aasta

Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus

"Statistikaameti 2024.−2087. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu"

Lisa

47 Rahva ja eluruumide

registripõhine

loendus

325 358 357 357 357 (EÜ) 763/2008 iga 10 aasta

tagant

31.

detsember

48 Rahvastikuprognoos 40 0 0 0 0 Eesmärk on koostada Eesti

rahvastikuprognoos ja piirkondlik

rahvastikuprognoos. Avaliku huvi

esindaja on Sotsiaalministeerium.

iga viie

aasta tagant

1. jaanuar

Sotsiaalelu

49 Heaolu 104 939 563 949 949 948 (EÜ) 1177/2003; (EL) 2019/1700;

(EL) 2020/256, lisaks EUROMOD

mudel, mille eesmärk on hinnata

poliitikameetmete (maksud, toetused)

leibkondade sissetulekutele, inimeste

töötamise stiimulitele, tulude

ebavõrdsusele, vaesuse määrale ja

riigieelarvele. Avaliku huvi

esindajad on Rahandusministeerium

ja Sotsiaalministeerium

Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad

muudatused

kvartal,

aasta, üle

kümne

aasta

aasta

50 Heaolu arengukava 62 18 20 36 36 36 Eesmärk on anda teavet heaolu

tulemusvaldkonnas arengute

jälgimiseks, uute tegevuste

planeerimiseks ja ellu viimiseks.

Avaliku huvi esindajad on Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeerium ja

Sotsiaalministeerium.

aasta aasta

51 Lõimumispoliitika 23 2 2 3 3 3 Eesmärk on anda teavet

lõimumispoliitika kujundamiseks ja

ellu viimise jälgimiseks. Avaliku

huvi esindaja on

Kultuuriministeerium.

aasta aasta

52 Sotsiaalne kaitse 97 5 5 10 10 10 (EÜ) 458/2007 aasta aasta

Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus

"Statistikaameti 2024.−2087. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu"

Lisa

53 Tervis 7 42 414 6 6 6 (EÜ) 1338/2008 aasta, üle

kuue aasta

aasta

54 Tööhõive 238 733 708 499 710 732 (EÜ) 1338/2008; (EL) 2019/1700 Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad

muudatused

kuu,

kvartal,

aasta

kuu, kvartal,

aasta

55 Tööelu 73 52 77 287 75 53 Eesmärk on pakkuda ülevaadet tööga

hõivatute, majanduslikult

mitteaktiivse rahvastiku, töö- ja

tööajakorralduse, töötervishoiu,

töötasustamise, töötajate arendamise,

kaasamise ja kollektiivse töösuhte

kohta Eestis. Avaliku huvi esindajad

on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja

Sotsiaalministeerium.

kuu,

kvartal,

aasta, üle

kuue aasta

kuu, kvartal,

aasta

56 Vabad ametikohad

ja tööjõu liikumine

25 22 23 23 7 23 (EÜ) 453/2008 kuu kvartal

57 Töötasud ja

tööjõukulud

46 396 395 395 411 395 (EÜ) 450/2003;

(EÜ) 530/1999

Muudatused tulenevalt registriandmete

kasutusele võtmisest (EÜ) 450/2003).

kuu, üle

nelja aasta

kuu, kvartal,

aasta

58 Haridus 94 328 334 328 335 328 (EÜ) 1552/2005; (EÜ) 452/2008;

(EL) 549/2013;(EL) 2019/1700

Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad

muudatused

aasta, igal

viiendal

aastal, igal

kuuendal

aastal

aasta

59 Huviharidus 2 8 2 8 1 8 Eesmärk on anda teavet huvihariduse

kohta UNESCOle. Avaliku huvi

esindaja on Haridusministeerium.

aasta aasta

Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus

"Statistikaameti 2024.−2087. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu"

Lisa

60 Kultuur 251 394 394 524 414 414 Eesmärk on anda olulist teavet

kultuuri valdkondade (film,

muuseum, muusika, rahvakultuur,

raamatukogu, ringhääling, sport,

teater, trükitoodang, elanike

kultuuris osalemine) kohta. Avaliku

huvi esindaja on

Kultuuriministeerium.

aasta, igal

kolmandal

aastal

aasta

Eri valdkondade statistika

61 Säästev areng 148 184 184 184 184 184 Eesmärk on anda ülevaade Eesti

jätkusuutlikust arengust, mis lähtub

üleilmsetest säästva arengu

eesmärkidest ning strateegias

„Säästev Eesti 21“ seatud

põhieesmärkidest. Avaliku huvi

esindaja Riigikantselei.

aasta aasta

62 Eesti 2023 strateegia 60 92 92 92 92 92 Eesmärk on anda ülevaade Eesti

arengust, mis lähtub strateegia „Eesti

2035“ tegevuskavas seatud

põhieesmärkidest. Avaliku huvi

esindajad ministeeriumid ja

Riigikantselei.

aasta aasta

Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Haridus- ja

Teadusministeerium

Kooskõlastan Vabariigi Valitsuse korralduse „Statistikaameti 2024.-2028.

aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu ühe märkusega. Palun

võimalusel Statistikaametil tuua statistikatöö nr 48 raames avaldatavate vaesuse

ja ebavõrdsuse tabelite LES01-03 avaldamistähtajad septembri keskpaika.

Tabelites olevad andmed, eeskätt suhtelise vaesuse andmed on vajalikud, et

riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel septembris vajadusel täpsustada

õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavaid määrasid.

Mittearvestatud

Statistikaameti andmete avaldamine

sõltub registriandmete kättesaadavusest,

Maksu- ja Tolliameti andmed saabuvad

juulis, misjärel on vaja neid teiste

andmetega siduda ja analüüsida.

Võimalik on tuua paari aasta pärast

statistika avaldamine oktoobri lõppu.

Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab „Statistikaameti 2024.-2028. aastal tehtavate

statistikatööde loetelu“ eelnõu märkusteta.

Kliimaministeerium Kliimaministeerium kooskõlastab „Statistikaameti 2024.-2028. aastal tehtavate

statistikatööde loetelu“ eelnõu märkusteta.

Kultuuriministeerium Kultuuriministeerium kooskõlastab „Statistikaameti 2024.-2028. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu märkusteta.

Majandus- ja

Kommunikatsioonimini

steerium

1. Teeme ettepaneku rahastada statistikatöö „Innovatsioon“ täiendavaid

küsimusi koos Euroopa Liidu poolt kehtestatud õigusaktidega nõutud

küsimustega. Viimastes uuringutes on täiendavate küsimustega seotud

kulud katnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eraldi, kuid

selline täiendav bürokraatia on ebapraktiline. Saadav info on vajalik kogu

ühiskonnale ning aitab tagada Eesti sotsiaalteadlastele vajalike aegridade

järjepidevuse.

2. Heaolu arengukava tööelu näitajate juures on läbivalt märgitud avaliku huvi

esindajaks Sotsiaalministeerium. Kuna töövaldkond on liikunud Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi, siis tuleks sinna lisada viide ka

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

3. Vastavalt palkade läbipaistvuse direktiivile (EL) 2023/970 tuleb alates

2028. aastast hakata Eurostatile edastama iga-aastaselt palgalõhe infot, mis

võib tekitada Statistikaametile lisakulusid. Hetkel ei ole näha, et sellega

oleks Statistikatööde programmis arvestatud.

Arvestatud osaliselt

1. 2024. aasta riigi eelarvestrateegia

riikliku statistika programmile lisa-

rahastust ette ei näe. Kulud statistika-

valdkondade muudatustele ja

arendustele planeerib statistikaamet

riigi eelarvestrateegia ja eelarve

planeerimise protsessis eelarvesse ja

neid menetletakse iga-aastase riigi-

eelarve ja riigi eelarvestrateegia

protsessi raames.

2. Arvestatud

3. Ettevõtete tööturustatistika määruse

eelnõu on Euroopa Nõukogus läbi-

rääkimistel. Kulud statistikavald-

kondade muudatustele ja arendustele

4. Teeme ettepaneku statistikatöö Rahvastik valdkonna „Rahvastik –

Rahvastikusündmused“ koguselise muutuja ja klassifitseeriva muutuja

täiendamiseks nii, et statistika kajastuks samadel alustel nii abiellunuid kui

ka enda kooselu registreerinuid (st. kooselu paare). Näiteks: „Abielude arv

1000 elaniku kohta“ -> „Koosellunute arv 1000 elaniku kohta“; „Korduvalt

abiellunute arv“ -> Korduvalt koosellunute arv“; „Lahutuste arv“ ->

„Registreeritud kooselu lõpetanute arv“.

planeerib statistikaamet riigi

eelarvestrateegia ja eelarve

planeerimise protsessis eelarvesse ja

neid menetletakse iga-aastase

riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia

protsessi raames.

4. Statistikaamet kavatseb rahvastiku-

sündmuste statistika avaldamisel

ettepanekuga arvestada.

Regionaal- ja

Põllumajandusministee

rium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse

korralduse „Statistikaameti 2024.-2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“

eelnõu märkusteta.

Sotsiaalministeerium Kooskõlastame. Palume lisada rida 54 (lisa 3) Tööelu valdkonna avaliku huvi

põhiesindajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning teiseks

esindajaks jätta Sotsiaalministeerium.

Statistikaamet kaalub vaesuse ja

ebavõrdsusstatistika avaldamist

septembri keskpaigas.

Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab „Statistikaameti 2024.-2028. aastal tehtavate

statistikatööde loetelu“ eelnõu märkusteta.

Arvestatud. RES protsessi tulemusena

on võimalik Eesti 2035 statistikatöö

riikliku statistika hulka arvata.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Statistikaameti 2024.-2028.

statistikatööde nimekiri

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti

2024.–2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu”.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisa(d):

Eelnõu

Eelnõu lisa

Seletuskiri

Statistikanõukogu arvamus

Kooskõlastustabel

Silver Salla

[email protected]

Meie 12.12.2023 nr 1.1-10.1/7385-1