Rahandusministeerium/2024.–2028. aasta statistikatööde loetelu

EELNÕU

KORRALDUS

Statistikaameti 2024.−2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 6 alusel:

1. Kinnitada Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2022. a korraldus nr 370 „Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“. 3. Korraldust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa: Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

1

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate

statistikatööde loetelu“

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistika-

tööde loetelu“ sätestab, milliseid statistikatöid Statistikaamet teeb aastatel 2024.–2028.

Statistikatööd on esitatud statistikavaldkondadena. Detailne informatsioon Euroopa Liidu

õigusaktide kohta on kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis.

Riikliku statistika programmi peamine ülesanne on näidata, kuidas riiklik statistika kajastab

ühiskonna olukorda ja muutusi, ning pakkuda ühiskonna rahvastiku, sotsiaalvaldkonna,

majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulist teavet. Programmi üheks oluliseks

lähtepunktiks on sellest tulenevalt erinevate valdkondade poliitikate kujundamiseks ja ellu

viimiseks olulise teabe vajadus. Et seatud EL ja riiklike eesmärkide hindamiseks vajalikku

statistikat oleks võimalik toota, peab poliitikavaldkonna eest vastutav ministeerium koostöös

Rahandusministeeriumiga tagama, et Statistikaamet oleks metoodikate väljatöötamiseks ja

tehnoloogiliste arenduste tegemiseks õigel ajal kaasatud ning andmete kvaliteetseks ja

jätkusuutlikuks tootmiseks on piisavad ressursid olemas.

Viimastel aastatel on Euroopa Liidu tasandil õigusakte vastu võetud väga lühikese rakendus-

ajaga. See on tekitanud olukorra, kus Euroopa Liidu kohustusliku statistika tegemiseks

vajalikud arendustööd on koondunud nii lühikesele ajale, et selles ajagraafikus ei ole võimalik

leida vajalikku arendusressurssi ega rahalisi vahendeid Statistikaameti olemasolevast

eelarvest. Vaatamata Statistikaameti pingutustele need arendused õigeks ajaks lõpetada võib

see kaasa tuua olukorra, et Eesti ei jõua määrustes kehtestatud tähtajal kõiki kohustuslikke

andmeid esitada, sest metoodika, protsesside ja tehnoloogia arendamiseks ei jätku ressurssi.

Kavas on kaasata nii Eurostati grante kui leida lisaks riigieelarvele muid rahastusallikaid, kuid

säilib risk, et mõne statistikavaldkonna andmeid ei avaldata või avaldatakse hilinemisega.

Selle riski realiseerumise oht on otseses seoses ametit puudutavate eelarve otsustega.

Statistikaameti programmi eelarve on aastatel 2024–2028 iga-aastaselt samas suurusjärgus,

selle keskmine aastamaksumus on ligikaudu 13 mln ja kogumaksumus järgmisel viieaastasel

programmiperioodil 65 mln eurot. Samas Euroopa Liidu liikmesriikide tasemel kokku lepitud

kohustuslike statistikatööde maht kasvab, 2024. a moodustab EL kohustuslik statistika 93%

statistikaprogrammi eelarvest. Jätkuv nõudlus on ka riiklike strateegiate ja valdkondlike

arengukavade mõõdikute väljatöötamise ja selleks statistika tegemise järele. Selle tulemusel

tehakse reaalselt sama raha eest rohkem statistikat.

Statistikaametil on eelarves püsimiseks vaja jätkuvalt vaadata üle statistikatööde sisu ehk

väljundnäitajate koosseis ja näitajate seosed erinevate statistikatööde vahel ning ka kvaliteet.

Eesmärgiks on järjepidevalt korrastada väljundnäitajaid ehk toota riiklike statistikatööde

koosseisus ainult olulise tähtsusega väljundnäitajaid ja analüüsida valdkondliku statistika

osaliselt tellimustööna tegemise võimalusi. Lisaks on Statistikaamet ja Rahandusministeerium

2023. aastal üle vaatamas Statistikaameti programmi sisu ja protseduure, mille käigus vaatab

Statistikaamet kriitilise pilguga üle nii EL õigusaktide alusel kui riigisisese tellimuse alusel

tehtava statistika ning räägib tehtavad muudatused partneritega läbi.

2023. aasta suvel plaanib Euroopa Komisjon avaldada ka Eesti riikliku statistika seisukohast

olulise Euroopa statistika määruse muutmise eelnõu, mis käsitleb kriisistatistika tegemist,

2

eraandmete kasutuselevõttu ja jagamist, andmete jagamist Euroopa statistikasüsteemis,

eksperimentaalstatistikat ja Euroopa statistikaasutuste osalemist andmehalduses.

Andmeesitajate koormuse vähendamiseks, valitsussektori partnerite andmevajaduste

rahuldamiseks ja statistikatööde kulutõhusamaks tootmiseks on Statistikaamet alternatiivse

andmeallikana ette valmistamas eraandmete kasutuselevõttu. Sellega seoses valmistame ette

arendusprojekte ning otsime rahastusvõimalusi, et uurida õiguslikke, tehnoloogilisi ja

metoodilisi lahendusi eraandmete kasutamiseks riiklikus statistikas.

Eelnõu koostajad on Statistikaameti peadirektori asetäitja andmeteenuste alal Kaido Paabusk

([email protected], tel 625 9199), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected],

tel 625 9336) ja finantsjuht Ave Sepik ([email protected], tel 625 9342),

Rahandusministeeriumis on eelnõu ette valmistanud riigihalduse ja avaliku teenistuse

osakonna riigimajade projektijuht Silver Salla ([email protected], tel 5850 4107).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Statistikatööde loetelu kinnitamise aluseks on riikliku statistika seadus (RStS). RStS-i § 4 ja

17 järgi kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti

tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistikatööde loetelu, mis lähtub

riigisisestest strateegilistest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest.

RStS §16 lg 2 järgi on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavas loetelus statistikatöö

kohta järgmised andmed: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajate arv, sagedus, periood või

moment, eeldatav maksumus ja teave kavandatavate metoodikamuudatuste kohta.

Statistikatööd liigitatakse õigusakti lisas põhistatistika valdkondadeks. Need on statistikatööd,

mida tehakse igal aastal ja samas mahus (regulaarne statistika), kindla sagedusega (tsükliline

statistika) ning statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole

teada (ebaregulaarne statistika).

Põhistatistika omakorda jaguneb keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja eri vald-

kondade statistika valdkondadeks. Põhistatistika töödes avaldatakse põhiosa loetletud väljund-

näitajatest statistika andmebaasis ka järgmistel aastatel aegridadena sama struktuuriga. Eba-

regulaarsete statistikatööde kohta ei ole võimalik teavet esitada, sest näitajate väljatöötamine

on osa ettevalmistustööst. Väljundnäitajad seisuga 30.06.2023 on esitatud eelnõu seletuskirja

lisas, viimane seis on alati kättesaadav Statistikaameti andmebaasis.

Lisaks statistikatööde loetelus esitatud töödele (programmilistele statistikatöödele) teeb

Statistikaamet programmiväliselt ka tellimustöid. Statistikatööde loetelus ega seletuskirjas

tellimustööna tehtavaid statistikatöid ei kajastata. Tellimustööd tehakse vastavalt riikliku

statistika seaduse §20 ja sõlmitud lepingutele.

Statistikaameti muid tegevusvaldkondi nagu eksperimentaalstatistika, statistiliste registrite,

andmehaldusega ning andmejagamisega seotud tegevusi ja nende kulusid statistikaprogramm

ei sisalda, kuna eksperimentaalstatistika ja andmehalduse tegevusi rahastatakse

programmiväliselt (tellimustöödena ning EL taaskäivituskavast). Sel põhjusel ei ole

programmi maksumus võrdne ameti eelarvega. Statistiliste registritega seonduvad kulud

arvestab Statistikaamet põhistatistikatööde koosseisu, kuna need registrid on hädavajalikud

riikliku statistika tegemiseks.

Maksumuse muudatustest 2024. aastal võrreldes 2023. aasta loeteluga annab infot tabel 1.

3

Tabel 1. Statistikatööde arv ja eeldatav maksumus

Statistikatöö liik

2023 2024

Maksumus,

tuhat eurot

Arv Maksumus,

tuhat eurot

Arv

Keskkond 790 6 729 6

Majandus 9 737 38 8 518 37

Rahvastik 493 4 455 4

Sotsiaalelu 2 838 10 2 937 12

Eri valdkondade statistika 299 3 426 2

Kokku 14 157 61 13 065 61

2024. aasta programmi maksumus on võrreldes 2023. aastaga väiksem, sest põllumajanduse

sisendite ja väljundite statistika määruse rakendamise maksumus ja mõnede teiste arenduste

kavandatav eelarve on 2024. aastal varasemast väiksem.

Piirkondlik statistika on jagatud põhistatistika valdkondade vahel, kuna sisuliselt tehakse seda

valdkondliku metoodika alusel. 2024. aastal on kavandatud riikliku statistika programmi eri

valdkondade statistikasse lisada üle-eestiline elanike kohalike avalike teenuste ja

elukeskkonnaga rahulolu uuring Rahandusministeeriumile. See muudatus jõustub 2024. a

riigieelarve kinnitamise protsessis, kui selgub Statistikaameti eelarve järgmiseks aastaks.

Statistikatöid tehakse Euroopa Liidu õigusaktide või siseriikliku (eelkõige strateegilised

arengudokumendid, rahvusvaheline statistikavajadus) tellimuse alusel. Tabelist 2 selgub, et

2024. aastal Euroopa Liidu õigusaktide alusel planeeritavate tööde eeldatav maksumus

moodustab 93% tööde kogumaksumusest.

Tabel 2. Statistikatööde jaotus tellimuse alusel

Statistikatöö liik

2023 2024

Arv Maksumus,

tuhat eurot

Arv Maksumus,

tuhat eurot

Euroopa Liidu õigusakti alusel 48 13 154 48 12 156

Riigisisese tellimuse alusel 13 1 003 13 909

Kokku 61 14 157 61 13 065

2.1. Põhistatistika

2024. aastal ei ole statistikaprogrammis võrreldes 2023. aastaga põhimõttelisi erinevusi.

Allpool on keskendutud lähiaastate peamistele valdkondlikele muudatustele ja arendustele

ning kirjeldatud tsüklilisi statistikatöid, millel on potentsiaalne oluline mõju statistika

programmile ja Statistikaameti eelarvele alates 2025. aastast.

2.1.1. Keskkond

Keskkonnastatistikas tehakse 6 statistikatööd eeldatava maksumusega 729 tuhat eurot.

Taimekaitsevahendite ja taimetoitainete töö koosseisus oleva taimekaitsevahendite põllu-

majandusliku kasutamise tsüklilise töö jaoks kogutakse andmeid 2026. aastal ja tulemused

avaldatakse 2027. aastal. Kui on üleeuroopaliselt olemas digitaalsed administratiivandmed (nt

4

e-põlluraamat), tehakse statistikat alates 2028. aastast iga aasta kohta. Kui digitaalselt kätte-

saadavaid alusandmeid kõikides liikmesriikides ei ole, siis tehakse uuring igal teisel aastal.

Alates 2026. aastast lisandub taimekaitsevahendite ja taimetoitainete töösse EL õiguse alusel

ka toitainebilansside tsükliline töö, mida tehakse igal 5. aastal. Mõlemat tööd tehakse uue

põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määruse alusel. Bilansi koostab Eurostat,

Eesti saadab selle koostamiseks vajalikud andmestikud, mis valmivad samuti iga viie aasta

tagant. Samas osa bilansi sisendeid, näiteks mineraalväetiste andmed pannakse kokku igal

aastal, orgaaniliste väetiste andmed igal kolmandal aastal.

Perioodil 2024–2027 tehakse keskkonnastatistika valdkonnas suuri metoodikamuudatusi.

Nimelt muudetakse Euroopa Liidus kohustuslikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

691/2011 alusel tehtavad uued statistikatööd ökosüsteemide, metsanduse ning keskkonna

siirete ja subsiidiumide arvepidamiste koostamiseks. Sel aastal arendab Statistikaamet

sarnaselt eelmistele aastale nende arvepidamiste kasutuselevõttu Eurostati toetusega, kuid iga-

aastase statistika tegemiseks tuleb täiendavad vahendid leida igal liikmesriigil enda

eelarvest. Enamus neist muudatustest lähtub EL ja ka Eesti kliimapoliitika juhtimiseks

vajaliku andmestiku parandamisest, mistõttu tuleb Statistikaametil lähiajal pidada

läbirääkimisi kõigi seotud osapooltega nii andmevajaduse kui ka ressursside osas.

2.1.2. Majandus

Majandusvaldkonnas tehakse kokku 37 statistikatööd eeldatava maksumusega 8,5 mln eurot.

Palgastatistika ja vabade ametikohtade statistika liigub sotsiaalstatistika tööde hulka.

Valdkonnas toimub programmiperioodil mitmeid metoodikamuudatusi:

1. 2024. aastal jätkub makromajanduse ja riigirahanduse statistika ümberkujundamine.

Valitsemissektori rahandusstatistika ning rahvamajanduse arvepidamiste (sisend-

väljundtabelid, SKP) digitaliseerimiseks, tähtaegade lühendamiseks ja valdkondade

vahelise vastavuse ning statistika jätkusuutlikkuse tagamiseks eraldati 2023–2026 riigi

eelarvestrateegia protsessis arendustöödeks 4,1 mln eurot. Tööde esimene etapp

viiakse läbi tehnilise abi instrumendi projektina.

2. Jätkub energiastatistika asja- ja ajakohastamine, mille kriitilisele vajadusele on

tähelepanu juhtinud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui Keskkonna-

ministeerium.

3. Jätkub 2022. a vastu võetud Euroopa põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika

määruse rakendamine, et saada andmeid põllumajandus- ja keskkonnastatistika

tegemiseks, mis võimaldaks vältida keerulisi andmekogumisi statistiliste

küsimustikega ja saada parema kvaliteediga andmeid. Selleks tehakse koostööd

PRIAga, et loodav elektrooniline põlluraamat vastaks maksimaalselt ka statistika

vajadustele. Samuti automatiseeritakse määruse rakendamise käigus põllumajandus- ja

keskkonnastatistika tootmist.

4. 2023. aastal alustati ettevalmistusi majandusüksuste statistilisse registris Eesti

Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK 2025) uue versiooni kasutusele-

võtuks, mis põhineb Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade klassifikaatori

(NACE) versioonil 2.1. Ülemineku eesmärk on alates 2025. aastast toota statistikat

uuenenud klassifikaatorite järgi ja arvutada ümber aegridu.

5. Jätkub kaupade ja teenuste väliskaubandusstatistika ajakohastamine, sh kaupade

saabumise voo asümmeetriate (võrdlus kaubavahetusriikidega) analüüs ning kaupade

5

ja teenuste väliskaubanduse uute näitajate väljatöötamine ning statistika tootmise

automatiseerimine. Projekti lõpeb kava kohaselt 2025. aastal.

Tsüklilise sagedusega statistikatöid on neli:

1. Iga nelja aasta tagant läbi viidav põllumajanduse struktuuriuuring, mille eesmärk on

uurida majapidamise tegevust kompleksselt, sh maa omandivormi, juhtimist, taime- ja

loomakasvatust, tööjõudu, muid tulutoovaid tegevusi jms. Andmeid koguti 2023. aastal

ja avaldatakse 2024. aastal.

2. Iga kahe aasta tagant tehtav statistikatöö „Innovatsioon“, mille eesmärk on anda teavet

ettevõtete uuenduste ja innovaatilise tegevuse kohta, on alates 2021. aastast riikliku

statistika loetelus. Innovatsioon on ettevõtete, regioonide ja riikide konkurentsivõime

peamisi tegureid. EL-i määrusega kehtestatud innovatsiooniuuringut tehakse kõigis

EL-i riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse.

2022. aasta kohta avaldatakse statistika 2023. aastal. Varem toetas selle Euroopa Liidu

õigusaktide alusel tehtava töö tegemist Eurostat, kuid alates 2021. aastast tuleb töö

tegemise iga-aastane 268 tuhande euro suurune kulu katta riigieelarvest. Täiendava

siseriikliku vajaduse katmiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga

sõlmitud tellimusleping, EL määrustega pandud kohustusi kaetakse teiste statistika-

tööde arvelt.

3. Ebaregulaarse statistikatööna jätkub statistikatöö „Laevastikupõhised majandus- ja

sotsiaalnäitajad“, mille eesmärk on koguda riikliku programmi „Eesti riiklik töökava

kalandussektori bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike

lähteandmete kogumiseks 2022.‒2024. aastal“ täitmiseks majandusnäitajaid ja teha

statistikat laevade pikkusklasside ja püügivahendite kaupa.

2.1.3. Rahvastik

2023. aastal liikus rahvastikuprognooside tsükliline töö sotsiaalstatistika valdkonnast

rahvastikuvaldkonda. Töid valmistati ette 2023. aastal ja andmed avaldatakse 2024. aastal.

Kokku tehakse neli statistikatööd eeldatava maksumusega 455 tuhat eurot.

2023. aastal avaldas Euroopa Komisjon EL rahvastikustatistikat ümber korraldava määruse

eelnõu, mis on seletuskirja valmimise ajal veel Euroopa institutsioonides läbirääkimistel.

Määruse jõustumisel lisanduva statistika tootmise kulu alates 2025. aastast on ligikaudu

60 tuhat eurot aastas.

2.1.4. Sotsiaalelu

Kokku tehakse 12 statistikatööd eeldatava maksumusega 2,94 mln eurot. Sotsiaalstatistika alla

on liigitatud varem majandusstatistika koosseisus olnud töötasude ja tööjõukulude ning vabade

ametikohtade ja tööjõu liikumise statistikatööd, et tagada tööstatistika terviklikkus.

Tsüklilise iseloomuga töid on kaks:

1. 2024. a avaldatakse kultuuris osalemise uuringu tulemused, mille eesmärk on anda teavet

elanike kultuuris osalemise harjumuste, kultuuriharrastuste ja nendega seotud sotsiaalsete

aspektide kohta.

2. Töötasude ja tööjõukulude statistikatöö koosseisus tehtava töötasu struktuuriuuringu

eesmärk on anda teavet töötajate tunnitasude kohta ametiala, tegevusala, hariduse,

vanuserühma, tööstaaži ja lepingu liigi järgi ning tuua välja töötajate brutokuutöötasu ja

6

brutotunnitasu detsiilid ja mediaan ametiala pearühma ja tegevusala järgi. Andmeid koguti

2023. ja avaldatakse 2024. aastal.

Metoodikamuudatused sotsiaalelu valdkonnas on seotud statistikatööde vastavusse viimisega

uue sotsiaalstatistika raammäärusega (EL) 2019/1700, millega täiendatakse sotsiaalstatistika

aluseid, suurendatakse statistika detailsust ja sagedust, et inimeste ja leibkondade heaolu kohta

oleks võimalik anda kiiremat ja täpsemat infot. Olulisima muudatusena lisandub alates 2026.

aastast kohustuslikuna leibkondade eelarve uuring, mis on aluseks tarbijahinnaindeksi

arvutamisele. Määruse rakendamisega kaasnevaid kulusid on aastatel 2025–2027 2,1 mln

eurot, mida ei ole alates 2022 toimunud RES protsessides seni arvestatud.

2.1.5. Eri valdkondade statistika

2024. aastal tehakse eri valdkondade statistikatöödena kaks: säästva arengu ja Eesti 2023

strateegia statistikatöö, maksumusega 426 tuhat eurot. Piirkondlik statistika avaldatakse ja

maksumus arvestatakse üldpõhimõttena teiste põhistatistika valdkondade koosseisus, kuid

alates 2024. aastast on kavandatud tsüklilise statistikana viia läbi riikliku statistika koosseisus

ka Eesti elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuringut. Uuring viiakse

läbi tulenevalt 2024. a riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste otsustest.

2.2. Andmehalduse korraldamine, klassifikaatorite süsteemi juhtimine ja

statistilised registrid

Alates 2023. aastast ei avalda Statistikaamet riikliku statistika programmis enam andme-

halduse ja klassifikaatorite süsteemi juhtimist eraldi statistilise tööna, sest tegemist ei ole ainult

riikliku statistika tegemist toetavate ülesannetega. Nimetatud ülesanded panustavad eelkõige

riigi andmehalduse korraldamise standardiseerimisse ja parendamisse, et riigi poolt kogutavad

andmed oleks kvaliteetsed ning neid saaks taaskasutada ELi ja siseriiklikud otsustajad

soovivad andmeid neid puudutavate kriitiliste nähtuste kohta reaalajas ja kvaliteetselt, samas

riigile andmete esitamise koormust vähendades. Andmete asja- ja ajakohasuse tagamiseks on

vajadus rakendada järjest suuremal määral andmekaevet (-teadust) ja andmehaldust, seda eriti

uute nähtuste (kliima, majanduse konkurentsivõime jne) uurimiseks.

Statistikaametil on seadusest tulenev kohustus koordineerida andmehaldust riigis ja juhtida

klassifikaatorite süsteemi. Andmehalduse koordineerimiseks riigieelarvest rahalisi vahendeid

planeeritud ei ole. Statistikaametile on eraldatud rahalised vahendid Eesti taaskäivituskava

(RRF) digiriigi komponendi ossa "Avalike digiteenuste reform: riik sündmuspõhiseks ja

proaktiivseks". Digipööre on selle kava osa üks kahest suuremast suunast ning andmehaldus

selle oluline sisuline komponent. Taaskäivituskavast on tegevused planeeritud rahastada

aastatel 2021–2025, alates 2026. aastast peab vahendid tegevuse jätkusuutlikuks rahastamiseks

riigieelarves planeerida. Taaskäivituskavast hüvitatavad Statistikaameti 2023. aasta

kulud riigi andmehalduse koordineerimisele on ligikaudu 430 tuhat eurot. Tegemist on

ülesandega, mille poliitikakujundamine ja täitmise korraldamine jääb nii Rahandus-

ministeeriumi kui Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisalasse, mistõttu on

väljakutseks selle riigi jaoks horisontaalse ülesande täitmise baasrahastamine. On oluline

märkida, et tõhus andmehaldus avalikus sektoris on aluseks ka riikliku statistikaprogrammi

elluviimise tõhustamisel (luues võimalused kiiremaks ja laialdasemaks administratiivsete

andmete kasutamiseks statistikatöödes), aga kriitilise tähtsusega andmepõhiste avalike

teenuste arendamisel ning pakkumisel (sh personaalse riigi kontseptsiooni realiseerimisel).

7

Statistiliste registritega seotud tegevused ja kulud on 2022. aastal arvatud registreid

andmeallikana kasutavate põhistatistikatööde koosseisu ning nende eraldi programmis

väljatoomine ei ole enam asjakohane.

3. Eelnõu mõjud

Eelnõu vastuvõtmine võimaldab anda ühiskonna käsutusse riikliku statistika, mida on vaja

riigi majanduse ja sotsiaalelu puudutavateks juhtimisotsusteks ning Eesti majanduse,

rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaseisundi ning neis toimuvate muutuste

hindamiseks. Piisava rahastuse ja sellest tuleneva metoodilise ning tehnoloogilise arenduse

puudumisel on ohus Eesti avaliku ja erasektori ning rahvusvaheliste kohustuste ja võrreldavuse

tagamiseks vajalike võtmenäitajate ja arvepidamiste andmete tootmine (SKP, tarbijahinna-

indeks, sotsiaalse heaolu ja tööhõive näitajad).

4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Statistikatööde loetelus on 2024. aastal 61 statistikatööd ning nende tegemiseks on riigieel-

arvesse planeeritud 2024. aastaks 13,1 mln eurot.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Korralduse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile

ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], www.stat.ee

2024.–2028. aasta statistikatööde loetelu

Austatud härra minister Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 5 kohaselt esitab Statistikaamet Rahandusministeeriumile järgmise viie aasta statistikatööde loetelu hiljemalt 1. juuliks. Sellest tulenevalt esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu projekti. Väljundnäitajate kohta esitatakse kinnitamiseks nende arv viimase teadaoleva seisuga, sest väljundnäitajate koosseis on pidevas muutumises, sõltudes muudatustest nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides. Jätkuvalt on Statistikaametil eelarves püsimiseks vaja vaadata üle statistikatööde sisu ehk väljundnäitajate koosseis. Suund on endiselt vähendada väljundnäitajate arvu ehk toota riiklike statistikatööde koosseisus ainult olulise tähtsusega väljundnäitajaid. Eeltoodust tulenevalt vaatab Statistikaamet kriitilise pilguga üle nii EL õigusaktide alusel kui riigisisese tellimuse alusel tehtava statistika ning räägib hiljemalt septembri lõpuks läbi tehtavad muudatused riikliku statistika tellijatega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Osila Peadirektori asetäitja andmehalduse ja andmeteaduse alal peadirektori ülesannetes

Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2024.– 2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“

Mart Võrklaev Rahandusministeerium 30.06.2023 nr 1.1-3/0337

Jaana Tael 625 9336 [email protected]

1(2)

2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“

seletuskiri koos lisaga 3. 2024.–2028. aasta Statistikaameti statistikatööde loetelu

/Koostaja nimi/ /Koostaja telefon/ /Koostaja e-posti aadress/