Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / info@transpordiamet.ee / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääneranna Vallavalitsus

vallavalitsus@laaneranna.ee

Teie 31.07.2024 EHR menetlus 437322

Meie 12.08.2024 nr 7.1-2/24/13432-2

Tuudi küla, Kõrtsi kinnistul rahvamaja

projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Esitasite Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Lääneranna valla Tuudi küla

Kõrtsi kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 437322, EHR kood nr 105013107).

Kinnistu (katastritunnus 41101:003:1110, ärimaa 100%) asub riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-

Kuressaare tee km 49,91-50,12 kaitsevööndis (kiiruspiirang 70 km/h, 2023. aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus 2804 autot) ja riigitee nr 16191 Tuudi-Saastna tee km 0,02-0,04

kaitsevööndis. Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused olemasoleva rahvamaja

hoone ümberehitamiseks üksikelamuks.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3, kooskõlastame projekteerimistingimuste

eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud

riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon. Tegemist on olemasoleva hoonega

(rahvamaja), mida soovitakse ümber ehitada üksikelamuks. Meie hinnangul ei ole maa

sihtotstarbe muutmine sellises situatsioonis sobilik, kuna kinnistule kavandatakse müratundlik

hoone (elamu) ning kinnistul võib esineda riigiteest tulenevaid müratasemete ületusi.

Soovitame tellida kinnistule elamu kavandamiseks mürauuringu, mille alusel saab hinnata

kinnistu ja hoone kauguse sobivust elamu rajamiseks.

4. Peame sobilikuks, et riigiteepoolsetele ehitusmaterjalidele seatakse kõrgendatud nõuded

müratasemete tagamiseks eluruumides.

5. Projektis kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

6. Juurdepääs kavandada riigitee km 50,00 olemasoleva ristumiskoha kaudu. Eskiislahenduse

järgi on kavandatud olemasoleva asfaltkattega mahasõidu parameetrite muutmine. Arvestada,

et põhimaantee ristumiskoha ümberehituseks tuleb koostada teeprojekt. Olemasoleva

asfaltkattega ristumiskoha laius on 3 meetrit, mis meie hinnangul on sobilik üksikelamu

teenindamiseks.

7. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased riigitee nr 16191 Tuudi-

2 (2)

Saastna tee nähtavuskolmnurgad (peatumisnähtavus 25x95 m ja liitumisnähtavus 15x160 m),

milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia

vm rajatise likvideerimine või puude alumiste okste eemaldamine (EhS § 72 lg 2).

8. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Nõustume

eskiisikohase parkla rajamisega riigitee katte servast vähemalt 9 m kaugusele.

9. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

10. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil.

11. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

12. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks

võib kasutada Maa-ameti väljavõtet.

13. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31

lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: eskiis

Anna Palusalu

58507716, Anna.Palusalu@transpordiamet.ee