Kiri

PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KARJATEE

KINNISTU PIIR

OLEMASOLEVA MUINSUSKAITSEALA PIIRANGUVÖÖND

MAANTEE KAITSEVÖÖND - ÄÄRMISE SÕIDURAJA SERVAST 10 M

PUURKAEVU HOOLDUSALA R50 M

PLANEERITUD HOONESTUSALA

R5 0

R5 0

TEEKAITSEVÖÖND 25 M

1 2 3

M 100% 9 m -1/2 51241 m²

600 600 1+3

* *

M 100% 9 m -1/2 53019 m²

600 600 1+3

* *

M 100% 9 m -1/2 55139 m²

600 600 1+3

* *

PLANEERITUD TEESERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

JÄRVE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M

MAAPARANDUSSÜSTEEMI PIIRANGUVÖÖND 50 M

JÄRVE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EHITUSKEELUVÖÖND 25 M

KAHALA KÜLA, ALAHAKI KINNISTU DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS 1:1000

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

ANTON KUZNETSOV ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

ALAHAKI KINNISTU DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS

23KAH 1:1000 DP01 07.07.2023

DETAILPLANEERING

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 26.10.2023 nr 7-1/3756

Meie 30.11.2023 nr 7.2-2/23/22524-2

Seisukohtade väljastamine Alahaki

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Harju maakonnas Kuusalu vallas Kahala külas Alahaki

detailplaneeringu (katastritunnus 35203:003:0051, edaspidi planeering) koostamiseks.

Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on olemasoleva kinnistu jagamine kolmeks maatulundusmaa krundiks

(suurusega 5,1 ha kuni 5,5 ha) koos eluasemekohtade määramisega.

Planeeritav ala asub riigitee nr 11260 Jõelähtme-Kemba tee (edaspidi riigitee) km 29,298-29,581

kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 538 autot ja kiirusrežiim 90 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs Alahaki kinnistule on hetkel tagatud olemasoleva ristumiskoha kaudu riigiteelt

km 29,381. Tulenevalt planeeringu eesmärgist jagada kinnistu kolmeks, jääb olemasolev

ristumiskoht teenindama kinnistut Pos 2. Kinnistutele Pos 1 Pos 3 on juurdepääsud

kavandatud riigiteelt orienteeruvalt km 29,305 ja km 29,552 (vt joonis 1). Võttes arvesse

normide lisa 1 tabelis 17 esitatud nõudeid, saame nõustuda juurdepääsude kavandamisega

joonisel näidatud asukohtades.

2 (5)

Joonis 1. Väljavõte planeeringu joonisest

Maa-ameti ajaloolistelt fotodelt on näha, et kinnistule juurdepääsuks on varasemalt kasutatud

ida poolset juurdepääsu riigiteelt orienteeruvalt km 29,402 (vt joonis 2).

Joonis 2. Väljavõtted Maa-ameti kaardirakendusest aastatest 2009 ja 2013

Riikliku teeregistri andmetel on kinnistule tagatud juurdepääs olemasolevalt ristumiskohalt

riigitee km 29,381. Oluline on siinkohal märkida, et riiklik teeregister on informatiivse sisuga.

2020. aasta Maa-ameti kaardi väljavõttelt on näha, et kõnealune juurdepääs on rajatud

omavoliliselt ilma selleks luba omamata. Ajalooliselt kasutatava juurdepääs on praeguseks

likvideeritud (vt joonis 3 ja 4).

3 (5)

Joonis 3. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest aastast 2020

Joonis 4. Vaade planeeringualale aastal 2023

Selgitame, et riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud

tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul

vastavalt EhS § 70 lg 3. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega

tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Arvestades eeltoodut tuleb ristumiskohtade Pos 1 ja Pos 3 rajamisel ja ristumiskoha Pos 2

seadustamisel taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskohtade

projektide koostamiseks. Palume arvestada, et kuna planeeritavatele kinnistutel ei ole täna juurdepääsu riigiteelt, siis

peavad ristumiskohtade ehitamise lepingud olema sõlmitud meiega enne kavandatavate

hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Arvestada, et

4 (5)

planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu

liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse

võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Planeeringu joonisel näidatud teekaitsevöönd 25 m ja tingmärkides märgitud 10 m ei ole

korrektne. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud

ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude

paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb

rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik

ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine

riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus

lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise

nõude esitamine meile.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja

selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi

sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb

rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa

väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit

tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

5 (5)

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa 1: Alahaki3-Põhijoonis

Jana Prost

5792 4753, [email protected]