Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Alice Laanemägi

[email protected]

Teie 11.08.2024

Meie 23.08.2024 nr 7.2-2/24/22524-4

Alahaki kinnistu detailplaneeringust

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamise eelseks koostöö tegemiseks ja arvamuse

avaldamiseks Harju maakonnas Kuusalu vallas Kahala külas Alahaki kinnistu detailplaneeringu

(katastritunnus 35203:003:0051, edaspidi planeering).

Planeeritav ala asub riigitee nr 11260 Jõelähtme-Kemba tee (edaspidi riigitee) km 29,298-29,581

kaitsevööndis.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva kinnistu jagamine kolmeks maatulundusmaa

krundiks (suurusega 5,1 ha kuni 5,5 ha) koos eluasemekohtade määramisega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning

kliimaministri 27.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), peame

vajalikuks lahendada RAAM Arhitektid AI OÜ koostatud töös nr 23KAH „Alahaki kinnistu

detailplaneering“ järgmised puudused.

Transpordiamet on väljastanud 30.11.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/22524-2 seisukohad planeeringu

koostamiseks, kuid täpsustamist/korrigeerimist vajavad järgmised punktid.

1. PlanS § 126 lg 1 punkti 7 alusel on planeeringu ülesandeks koostada terviklik

liikluskorralduslahendus. Seletuskirja p 4.1 Juurdepääs planeeritavale alale kirjeldatud

juurdepääsude lahendus on vastuolus planeeringu põhijoonisel näidatud lahendusega.

Seletuskirjas on kirjeldatud, et: Juurdepääs Alahaki kinnistule on hetkel tagatud

olemasoleva ristumiskoha kaudu riigiteelt – km 29,381. Tulenevalt planeeringu eesmärgist

jagada Alahaki kinnistu kolmeks, jääb olemasolev ristumiskoht teenindama krunti pos 2

(vt joonis 1).

2 (5)

Joonis 1. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Märgime, et olemasolev ristumiskoht riigitee km 29,381 ei paikne planeeringu põhijoonisel

näidatud asukohas.

Oleme oma seisukohtade p 1 selgitanud, et planeeringu põhijoonisel näidatud ristumiskoht

on olnud ajalooline ning Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtetelt ning teevideost (vt

joonis 2) on näha, et see on nüüdseks likvideeritud.

Joonis 2. Väljavõte teevideost aastal 2023

Seletuskirja elluviimise kava täiendada ning lisada, et: Ristumiskohtade Pos 1 ja Pos 3

rajamisel ja ristumiskoha Pos 2 seadustamisel tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel

Transpordiametilt nõuded ristumiskohtade projektide koostamiseks. Palume arvestada, et

kuna planeeritavatele kinnistutel ei ole täna juurdepääsu riigiteelt, siis peavad

ristumiskohtade ehitamise lepingud olema sõlmitud meiega enne kavandatavate hoonete

või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist.

2. Seletuskirja p 1.5 Vastavus üldplaneeringule on märgitud, et: Juurdepääs kinnistule on

tagatud avaliku kasutusega valla teelt (Jõelähtme-Kemba maanteelt). Selgitame, et

Jõelähtme-Kemba tee on riigiomandis, mille riigivara valitseja on kliimaministeerium ja

volitatud asutus Transpordiamet. Palume täpsustada seletuskirja.

3. Täiendada seletuskirja nähtavuskolmnurkade kirjeldusega. Planeeringu põhijoonisele

Likvideeritud ristumiskoht

Olemasolev ristumiskoht riigitee km 29,381

3 (5)

kantud nähtavuskolmnurgad on ebapiisava täpsusega, palume korrigeerida ja kanda peale

normidele vastavad nähtavuskolmnurgad. Arvestada, et riigitee aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 582 sõidukit ja kehtib kiiruspiirang 90km/h. Vastavalt normidele tuleb

antud asukohas riigitee ristumiskohtadel tagada nähtavus 3x190 m mõlemas suunas (vt

meie seisukohtade kirja p 6).

4. PlanS § 126 lg 1 punkt 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude võimaliku

asukoha määramine. Planeeritavad puurkaevud koos hooldusalaga on kantud planeeringu

põhijoonisele, kuid leppemärkide loetelust puudub puurkaevude leppemärk ning vastav

selgitus, palume lisada.

5. Tuletõrje veevõtumahuti kavandamisel tuleb lähtuda Transpordiameti juhendi Lisa 4.

„Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Korrigeerida seletuskirja p 8.1.1. Tuletõrje veevarustus ning eemaldada sealt kirjeldus,

milles kavandatakse tuletõrje veevõtumahuti rajamist tee muldesse (vt joonis 3). Märgime,

et tee muldesse veevõtumahuti paigaldamine on keelatud. Seletuskirja samas punktis on

märgitud, et: Veevõtukohale on planeeritud tagada juurdepääs maanteelt koos vajaliku

ümberpööramise platsiga 12x12 m. Planeeringu põhijooniselt ei nähtu ümberpööramise

platsi asukoht, samuti jääb arusaamatuks, kas veevõtukoha teenindamiseks kavandatakse

uus ristumiskoht. Oluline on, et uute ristumiskohtade kavandamisel tuleb lähtuda normide

lisa 1 tabelis 17 esitatud nõudeid.

Joonis 3. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Täiendada planeeringu põhijoonisel olevat märkuste loetelu ja lisada tuletõrje veemahuti

kuja (vt joonis 4).

Joonis 4. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

4 (5)

6. Planeeringu põhijoonise leppemärkide loetelust puuduvad reoveemahutite leppemärgid

koos selgitustega. Samuti puuduvad kõnealuste rajatiste kujad (vt meie seisukohtade kirja

p 8). Visuaalsel vaatlusel võime eeldada, et kinnistul Pos 2 paikneva reoveemahuti kuja

ulatub riigitee alusele maale (vt joonis 5). Palume korrigeerida planeeringu põhijoonist ja

nihutada kuja riigitee aluselt maalt välja.

Joonis 5. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Täiendada planeeringu põhijoonisel olevat märkuste loetelu ja lisada reoveeveemahuti

tähis koos kuja.

7. Seletuskirja p 8.3.2 Elektrivarustus on kirjeldatud et: kruntide pos 1 ja pos 3 jaoks on

planeeritud eraldi 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud

kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid. Lisaks on toodud; et: Jõelähtme-Kemba maantee

kõrvale on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor planeeringuala

ulatuses. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud.

Meie seisukohtade kirja p 7 on esitatud nõue, et: Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee

alusele maaüksusele mitte kavandada. Planeeringu põhijoonisel on näidatud

projekteeritavad madalpingekaablid koos liitumiskilpidega riigitee alusele maale.

EhS § 92 lg 1 alusel on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade

liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks

kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Arvestades, et projektiga kavandatud

tehnovõrgud ei ole eelpool nimetatud rajatised, mis on vajalikud tee toimimiseks ning

riigitee alune maa on peaaegu täielikult riigitee rajatistega kaetud, ei näe me võimalust

tehnovõrkude rajamiseks piki riigiteed riigitee alusele maale. Palume leida tehnovõrkude

lahendusele uus asukoht kinnistu siseselt (vt joonis 6).

Joonis 6. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

8. Seletuskirja p 3.2 Kruntide ehitusõigus ja kitsendused (lk 9) korrigeerida riigitee nr (vt

joonis 7). Sama viga vajab korrigeerimist ka planeeringu põhijoonisel.

Joonis 7. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. Alahaki_Seletuskiri

- Lisa 2. Alahaki GEOALUSEL-Pohijoonis_2

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 tel +372 53402476 [email protected]

ALAHAKI KINNISTU DETAILPLANEERING

KAHALA KÜLA, KUUSALU VALD, HARJUMAA TÖÖ NR: 23KAH

HUVITATUD ISIK:

Anton Kuznetsov

Akadeemia tee 22-34, 12611 Tallinn

Tel: +372 55904905

e-mail: [email protected]

PROJEKTEERIJA:

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg nr: 11470542

Telliskivi 60/1, 10412 Tallinn

KONTAKTISIK: ALICE LAANEMÄGI

Tel: +372 53402476

e-mail: [email protected]

2024

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

2

SISUKORD

1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 4 1.1 DETAILPLANEERINGU TELLIJA ......................................................................... 4 1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA .................................................................... 4 1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................ 4 1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................. 5 1.5 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ..................................................................... 5

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................... 6 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL ........................................... 6

3. PLANEERIMISLAHENDUS .......................................................................................... 8 3.1 KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ............................................................................. 8 3.2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED .................................................. 8 3.3 ARHITEKTUURINÕUDED .................................................................................. 10 3.4 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS .......................................... 10

4 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS .................................................................. 11 4.1 JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE ....................................................... 11 4.2 TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE ..................... 11 4.3 PARKIMINE ........................................................................................................ 11 4.4 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS .......................................... 12

5 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD .................................................. 13 5.1 HALJASTUS ....................................................................................................... 13 5.2 HEAKORD .......................................................................................................... 13 5.3 JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................... 13 5.4 MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE ........................................................... 14 5.5 RADOON ............................................................................................................ 15 5.6 KESKKONNAKAITSE ......................................................................................... 16

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED .................... 17 7 TULEOHUTUS ............................................................................................................ 18 8 TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................ 19

8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................ 19 8.1.1 VEEVARUSTUS .............................................................................................. 19 8.1.2 KANALISATSIOON ......................................................................................... 19 8.2 SOOJUSVARUSTUS .......................................................................................... 20 8.3 ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS ........................... 21

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

3 8.3.1 SIDEVARUSTUS ............................................................................................ 21 8.3.2 ELEKTRIVARUSTUS ...................................................................................... 21 8.3.3 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS 21

9 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ........................................................................................................................... 23 10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ........................................................ 23

JOONISED TUGIPLAAN M 1:500 PÕHIJOONIS M 1:500

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

4 1. ÜLDOSA

Asukoht: Alahaki, Kahala küla, Kuusalu vald, Harjumaa.

1.1 DETAILPLANEERINGU TELLIJA

Anton Kuznetsov

Akadeemia tee 22-34, 12611 Tallinn

Tel: +372 55904905

e-mail: [email protected]

1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA

RAAM Arhitektid AI OÜ

Reg nr 11470542

Telliskivi 60, Tallinn 10412

Kontaktisik: Alice Laanemägi

Tel +372 53402476

E-mail: [email protected]

1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Detailplaneeringu koostamise alused:

• Kuusalu Vallavalitsuse 30. novembri 2023 korraldus nr 480; • Planeerimisseadus; • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus; • Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla

üldplaneering; • Kuusalu Vallavolikogu 25.05.2022 määrus nr 11 „Planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku rakendamine“.

Detailplaneeringu lähtedokumendid:

• Kuusalu valla üldplaneering;

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

5 • muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Eesti standard

EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”; Eesti standard EVS 812-1:2017 “Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara”; Eesti Standard EVS 812-6:2011/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“, Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“).

• võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud:

Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsentseeritud maamõõdubüroo Radiaan OÜ poolt 2023. aastal mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 1901G23). Kõrgusmärkide süsteem – EH2000.

Arheoloogiline eeluuring.

1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Alahaki kinnistu detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine kolmeks maaüksuseks, et püstitada moodustatavatele kruntidele elamud koos abihoonetega.

1.5 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Planeeritav ala asub hajaasustusalal, kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohasel nn valgel alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid. Samuti asub kinnistu alvarite alal, mis on üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada tegevused, mis võiksid muuta põhjavee kvaliteeti. Kinnistu põhjaosa piirneb Kahala järvega. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjas toodule, tuleb detailplaneering koostada veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate kruntide hoonestamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamist planeeringuga ei kavandata. Juurdepääs kinnistule on tagatud avaliku kasutusega valla teelt (Jõelähtme-Kemba maanteelt).

Koostatud detailplaneering on üldplaneeringule vastav.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

6 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL

Planeeritud ala (Alahaki kinnistu, katastritunnus 35203:003:0051) asub Kuusalu vallas, Kahala külas, Jõelähtme-Kemba tee ja Kahala järve vahel. Maatulundusmaa sihtotstarbega Alahaki kinnistu suurus on 156766 m².

Planeeritav ala piirneb põhjast Kahala järvega, läänest Vainu kinnistuga (katastritunnus 35203:003:0065), lõunast Jõelähtme-Kemba teega, idast Farmi kinnistuga (katastritunnus 35203:003:0326) ja Hiie kinnistuga (katastritunnus 35203:003:0320). Planeeringuala suurus on ca 15,68 ha.

Kinnistul asuvad karja- ja heinamaad. Maanteeäärne ala, kus asub ka olemasolev hoonestus, on osaliselt haljastatud, valdav osa puid kasvab krundi õuealal. Planeeritav ala reljeef on tasane, langeva reljeefiga (ca 3 m) järve suunas. Ehitusgeoloogilised tingimused on rahuldavad, arvestades ehitatavate hoonete rajamistingimusi.

Alahaki katastriüksus (35203:003:0051) Kuusalu vallas Kahala külas asub Roobu-Liiakse II maaparandusehitisel (4108240020010/001).

Alahaki katastriüksus kattub 91% ulatuses Tsitre fosforiidimaardla (registrikaart nr 194) fosforiidi passiivse reservvaru 2. plokiga ja põhjaosas 16% ulatuses Kahala turbamaardla (registrikaart nr 635) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1. plokiga ning passiivse reservvaru 2. plokiga.

Alahaki kinnistule jääb arheoloogiamälestis, asulakoht (reg nr 18099).

Alahaki kinnistul asuvad ehitisregistri andmetel järgmised hooned ja rajatised:

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

7

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

8 3. PLANEERIMISLAHENDUS

3.1 KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Planeeritav maa-ala asub Kahala järve ja Jõelähtme-Kemba tee vahelisel alal looduskaunis ja privaatses kohas.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud Jõelähtme-Kemba maanteelt. Planeeritav ala paikneb ajaloolises külakeskkonnas. Naabermaaüksused on suures osas hoonestatud.

Kontaktvööndi krundistruktuur on külamiljööle omane. Lähialal asuvate hoonestatud kruntide suurus on vahemikus ca 1,4 ha kuni 15,8 m². Enamus hoonetest on taluelamud koos abihoonetega, aga on ka loomakasvatushooneid ning muid põllumajandushooneid. Hoonete kõrgus on valdavalt 1,5 kuni 2 korrust. Planeeritud elamu kõrgus on kaks maapealset korrust ja maa-alune keldrikorrus. Korruselisuse määramisel on lähtutud naaberelamutest, mille korruselisus on samuti kaks maapealset korrust.

Piirkonna hoonestus on arhitektuurselt eriilmeline ning pärineb erinevatest ajastutest. Kuna hoonete krundid on suured ning kõrghaljastatud, ei ole arhitektuurne mitmekesisus häiriv ning ei mõju eklektiliselt.

Taluhoonestuse puhul ongi iseloomulik hoonete varieeruvus. Hooned asuvad valdavalt maantee läheduses ja hoonete suurus ning maht on krunditi erinevad, kui samas ei ole erinevused suured. Iga kinnistu puhul on lähtutud konkreetsest looduslikust situatsioonist.

Käesolevas detailplaneeringus on Alahaki kinnistu planeeritud jagada kolmeks maaüksuseks, mille suurus ja konfiguratsioon vastavad piirkonnas väljakujunenud krundijaotusele. Hoonestusalad on tulenevalt väljakujunenud külamiljööst planeeritud maanteepoolsele krundiosale. Järvepoolsed alad on kavandatud säilitada karja- ja heinamaadena, mis võimaldab jätkata piirkonnale iseloomulikku kariloomakasvatust (veised ja hobused).

3.2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED

Detailplaneeringu eesmärk on 15,68 ha suuruse hoonestatud kinnistu jagamine kolmeks maaüksuseks (suurustega 5,1 kuni 5,5 ha) ning nendele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete rajamiseks. Samuti piirkonnale sobilike hoonestustingimuste (kõrgus, suurus, konfiguratsioon, arhitektuurne lahendus) väljatöötamine, võimaldamaks püstitada keskkonda sobiv hoonestus.

Moodustatavatele kruntidele on planeeritud lisaks kuni 2-korruselisele elamule ka abihooned. Hoonete ehitisealune pind on kokku kuni 600 m².

Elamu ja abihooned on kavandatud maaüksuste maateepoolsele osale, säilitades järveäärsed alad haina- ja karjamaadena. Ka naaberkinnistute elamud ja abihooned asuvad teepoolsel krundialal ning järveäärsed alad on säilitatud hoonestusvabana.

Elamute ja abihoonete asetuse ning kuju puhul lähtutud eelkõige põhimõttest, et sarnaselt külas väljakujunenud ruumilistele põhimõtetele peavad hooned asuma maanteelt hästi juurdepääsetaval alal, mis võimaldab rajada ka läbimõeldud ning keskkonnasäästliku tehnilise infrastruktuuri.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

9 Kavandatav tegevus ei sea kitsendusi kõrvalasuval Farmi kinnistul asuva tootmisala (veise- ja hobusekasvatus) kasutamiseks. Samuti puuduvad antud tootmisalal kahjulikud või häirivad mõjud planeeritavale alale. Pigem on loomakasvatushooned külamiljööd täiendavad ning väärtustavad.

Kruntide ehitusõigus ja kitsendused tabelina: po

s nr

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

ho on

e eh

iti se

al un

e pi

nd m

² (+

h oo

ne te

m aa

-a lu

ne

eh iti

se al

un e

pi nd

m ²)

m ax

. k or

ru se

lis us

m

ax k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t j a

ab s.

k õr

gu s

(m )

m ax

h oo

ne te

a rv

k ru

nd il

(p õh

ih oo

ne +

a bi

ho on

ed )

m aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

u %

(d et

ai lp

la ne

er in

gu li

ik id

e ka

up a)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

u %

(k at

as tri

ük su

se li

ik id

e ka

up a)

su le

tu d

m aa

pe al

ne b

ru to

pi nd

m

² (s

ul et

ud m

aa -a

lu ne

b ru

to pi

nd

m ²)

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne ja

k av

an da

tu d

Ki ts

en du

se d

/ p iir

an gu

d

1 50 836

600 (600)

-1/2 9,0 m

abs 46,0 m

1+3 M100% M100% 1000 (600)

3/3* KT* W1* W2* PRK*

MP1* MP2* KJ1* KJ2* RT* ARH1*

ARH2* 2 52

526 600

(600) -1/2

9,0 m abs 46,0 m

1+3 M100% M100% 1000 (600)

3/3* KT* W1* W2* PRK* PR* MP1* MP2* KJ1* KJ2* RT* ARH1* ARH2*

3 53 433

600 (600)

-1/2 9,0 m

abs 46,0 m

1+3 M100% M100% 1000 (600)

3/3* KT* JK* W1* W2* PRK1* PRK2*

PRK* MP1* MP2* KJ1* KJ2* RT* ARH1*

ARH2* TV* MÄRKUSED: * – parkimise kavandamisel lähtuda ehitusprojekti koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest KT* – olemasoleva karjatee (laiusega 5 m) servituudi vajadus naabermaaüksuste kasuks JK* – servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks W1* – servituudivajadus planeeritud elektrikaablile, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks W2* – servituudivajadus olemasolevale elektriliinile, 10+10 m, võrguvaldaja kasuks PRK1* – puurkaevu PRK0001054 sanitaarkaitsevöönd R50 m PRK2* – puurkaevu PRK0001060 sanitaarkaitsevöönd R50 m PRK* – planeeritud puurkaevu hoiuala R10 m TV* – tuletõrje veevõtumahuti PR* – pinnasereeper 8348 ja kaitsevöönd R3 m MP1* – maaparandussüsteemi ehituskeeluvöönd 25 m MP2* – maaparandussüsteemi piiranguvöönd 50 m KJ1* – Kahala järve kalda ehituskeeluvöönd 50 m KJ2* – Kahala järve kalda piiranguvöönd 100 m RT* – riigitee nr 11260 kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast ARH1* - arheoloogiamälestis asulakoht 18099 ARH2* - arheoloogiamälestise kaitsevöönd Riigitee nr 1160 W1* – servituudivajadus planeeritud elektrikaablile, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks JK* – servituudivajadus planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks

Teede ja terrasside jm rajatiste ehitisealune pind ei kajastu hoonete ehitisealuses pinnas. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid lisaks olemasolevatele ei ole täiendavalt kavandatud.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

10 Peamine autode juurdepääsutee planeeritavale alale toimub Jõelähtme-Kemba teelt. Parkimine on lahendatud oma krundil.

3.3 ARHITEKTUURINÕUDED

Peamised arhitektuurinõuded:

• Lahtine hoonestusviis; • Elu ja abihooned peavad moodustama ühtse terviku; • Katusekalle 0º – 45º, ühetooniline katusekattematerjal - plekk, kivi, erinevad

rullmaterjalid; • Fassaadikattematerjalid: krohv, fassaadikivi, puitvooderdus või muud looduslikud

materjalid, jm piirkonda sobivad materjalid; • Piirdeaed: uue piirdeaia kavandamisel tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud

piirdeaiatüüpidest ning -kõrgustest.

Piirkonnas tuleb kindlasti vältida esmajoones plastikkatteid. Hoone peab olema viimistletud põhiliselt ühe materjaliga. 20% välisseinast (arvestamata klaasitud avasid) on lubatud viimistleda mõne teise materjaliga. Kasutada eelkõige looduslikke ja kvaliteetseid materjale – kivi, puit, betoon jms. Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada kirkaid värvitoone, maalitud ega ruumilisi dekoratiivelemente. Kasutatavad materjalid peavad olema piirkonnale omaselt sobivad ning väärikad.

3.4 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS

Olemasoleva elamu rekonstrueerimiseks ning uute elamute ehitamiseks koostada ehitusprojektid. Enne uue põhihoone (elamu) ehitusprojekti koostamist esitada eskiis kohalikule omavalitsusele kooskõlastamiseks. Uue elamu ehitusprojektis lahendada ka kinnistu heakord ja haljastus.

Uute elamu projekteerimisel ja ehitamisel rakendada Eesti Standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

11 4 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS

4.1 JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE

Planeeritav ala asub riigitee nr 11260 Jõelähtme-Kemba tee (edaspidi riigitee) km 29,298-29,581 kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 538 autot ja kiirusrežiim 90 km/h. Planeeritud lahendusega suureneb ööpäevane liiklussagedus ca 10 auto võrra.

Juurdepääs Alahaki kinnistule on hetkel tagatud olemasoleva ristumiskoha kaudu riigiteelt – km 29,381. Tulenevalt planeeringu eesmärgist jagada Alahaki kinnistu kolmeks, jääb olemasolev ristumiskoht teenindama krunti pos 2. Kruntidele pos 1 ja pos 3 on juurdepääsud kavandatud riigiteelt orienteeruvalt – km 29,305 ja km 29,552. Täpne juurdepääsude asukoht ja lahendus selgub ehitusprojektis.

Planeeritud alale kavandatud krunte läbib keskelt ajalooline tugevdatud pinnaskattega karjaajamise tee, mis on ette nähtud säilitada.

4.2 TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE

Krundisisesed juurdepääsuteed ja platsid on lubatud katta asfaltkattega, kruusakattega või sillutisega. Soovitav on kasutada sademevett läbilaskvat katendit. Sissesõiduteest ja parkimisalast vabaks jäävale krundiosale on rajatud muru ja kõrghaljastus. Muru ala on planeeritud selliselt, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele, vaid imbuks pinnasesse omal krundil.

4.3 PARKIMINE

Parkimiskohtade arvutuse aluseks on võetud Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Nimetatud standardi alusel tuleb väikeelamualale projekteeritavate eramute juurde vajalike parkimiskohtade normatiivne arv määrata standardi tabeli 9.2 alusel. Eramute parkimisvajadus on 3 parkimiskohta.

Kinnistu aadress

Ehituse otstarve/liik

Normatiivsete parkimiskohtade

arv kokku

Planeeringuga ette nähtud

parkimiskohtade arv krundil

Pos 1 EE100 3

3

Pos 2 EE100 3

3

Pos 3 EE100 3

3

Planeeritaval alal kokku: 9 9

Parkimine on lahendatud oma krundil. Parkimiskohtade asukoht määratakse ehitusprojektis, kui on selgunud hoonete täpsed asukohad. Riigiteel parkimine ja tagurdamine ei ole lubatud.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

12 Parkimine on lahendatud igal planeeritud elamumaa krundil. Parkimisala ning sissesõidud tuleb kavandada võimalikult ökonoomselt, eesmärgiga maksimaalselt haljastust säilitades. Parkimis-ja krundisisesed teede alad katta soovitavalt laotud või sidumata kulumiskihiga katenditega. Samuti võib kasutada murukivi. Murukivi on muruga kombineeritav kivi, mis ei takista looduslikku veeringlust, parandab mikrokliimat, täidab filtri ülesandeid, aitab säilitada pinnfunktsioone. Võimalikud värvid on hall, pruun, must, roheline. Murukivide haljasala eest hoolitsetakse nii nagu muru eest, s.t võib kasutada samasuguseid muruniitjaid. Seega murukivi haljas-sillutus on elav murupind ja tarbepind samaselt. Kuid arvestama peab sellega, et murukivi vajab pidevat kastmist, kuna päikesega kuumenev betoon kuumutab ka muru.

4.4 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Arvestades eeltoodut tuleb kruntide pos 1 ja pos 3 ristumiskohtade rajamisel ja krundi pos 2 ristumiskoha seadustamisel või algse ristumiskoha taastamisel taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskohtade projektide koostamiseks.

Kuna planeeritavatel kruntidel ei ole juurdepääsu riigiteelt, siis peavad ristumiskohtade ehitamise lepingud olema sõlmitud Transpordiametiga enne kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

13 5 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD

5.1 HALJASTUS

Detailplaneeringus on kavandatud kõrghaljastus säilitada. Uued kavandatavad hooned paigutatakse krundile nii, et väärtuslik kõrghaljastus säiliks ja ei ole vajalik puude eemaldamine.

Olemasolevate säilitatavate puude kasvutingimused tuleb säilitada ehitustööde ja hoonete ekspluatatsiooni ajal ning mitte muuta puu kasvualas maapinna kõrgust. Säilitatavate puude läheduses mullatöid teostades tuleb võimalikult vältida suuremate juurte ja tüve vigastamist.

Täiendavate tehnovõrkude planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda kõrghaljastuse säilitamise printsiibist. Võrkude kaugus puutüvedest peab olema minimaalselt 2 m.

Kinnistute täpne haljastus antakse eelprojekti mahus. Puid ja kõrgeid põõsaid ei tohi istutada kraavi kaldakaitsevööndisse ja tee nähtavuskolmnurkade alale. Istutatavad põõsad ja puud peavad olema liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv liigitüüpilised. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Kõrghaljastus tuleb rajada hoonetest vähemalt 6 m kaugusele (oleneb puu liigist). Tuleb järgida ka kehtivaid normatiivakte seoses tehnovõrkudest tulenevate piirangutega. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb võimaluse korral säilitada. Ehitustööde käigus paigaldada puudele tüvekaitsmed ja jälgida, et ei kahjustataks puude võrasid.

5.2 HEAKORD

Krunt on kavandatud peale planeeritud ehitustööde teostamist heakorrastada ja haljastada. Hoonete ümber, teedest vabadele õuealadele on kavandatud rajada lillemuru.

Suur osa planeeritud alast on kasutusel ka karja- ja heinamaadena. Antud kasutusotstarvet on kavandatud jätkata.

Parkimine on lahendatud oma krundil. Krundi piirile on turvalisuse kaalutlustel lubatud ehitada piirdeaedu ja karjaaedu. Piirdeaiad on lubatud rajada õuemaade ümber, ülejäänud krundiosadele on lubatud karjaaiad, kiviaiad ja hekid.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

• teede ja õuealade valgustamisel vältida valgussaaste tekitamist; • valgustada ainult vajalikku ning ühtlase allapoole suunatud valgusega.

5.3 JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmete käitlemine nähakse ette vastavalt Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale.

Olmejäätmete kogumine toimub oma krundil.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

14 Olmeprügi kogutakse kinnistu sissesõidu juures olevatesse sorteeritavate jäätmete mahutitesse. Konteinerite tühjendamine toimub jäätmekäitluslepingu alusel jäätmeluba omava ettevõtte poolt. Jäätmete kogumise päeval viiakse ratastel jäätmekonteinerid sissesõidu juurde tee äärde. Majapidamises tekkivad biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi konteinerisse.

Juhul, kui elamu ehitustööde käigus tekivad jäätmed, tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

• Ehitusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid (koormate katmine, tolmu sidumine veega jne).

• Jäätmed anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale.

• Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud mahuteid vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m³ kuni 10 m³ mahutit, paigaldatud jäätmevedaja poolt.

• Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Kuni üleandmiseni ladustada jäätmed krundi piires.

• Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat.

• Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid tuleb säilitada vähemalt 2 aastat.

• Ehitustöödel tekkivate jäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest:

o Jäätmeseadus o Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri

Ehitusprojektis täpsustatakse jäätmekonteinerite asukohta. Prügi regulaarseks äraveoks sõlmitakse vastavat litsentsi omava firmaga leping.

Pinnasele avaldatakse kohati olulist negatiivset mõju seoses uute hoonete ja neid teenindavate rajatiste jms rajamisega – ehitiste ja rajatiste alla jääv pinnakate kooritakse. Nimetatud tegevused on reeglina lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud. Tehnovõrkude rajamisel võivad mõjud olla ka pöörduvad, kui pinnakate (ja haljastus) taastatakse. Ehitustegevuse alguses tuleb huumusmuld ehitusterritooriumilt kindlasti koorida ja ladustada see lähikonnas, et seda saaks kasutada haljastuse rajamisel, taastamisel ja ehitustegevuse käigus tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

5.4 MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE

Alahaki kinnistu piirneb riigiteega nr 11260 (Jõelähtme-Kemba tee), millega kaasnevad liiklusest põhjustatud häiringud (müra, vibratsioon, õhusaaste).

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

15 Elamute asukoha valikul tuleb arvestada võimalike häiringutega. Ehitusprojektide koostamisel tuleb hinnata riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

Ehitusprojektis kavandada meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Ühe meetmena on võimalik abihooned kavandada elamute ning riigitee vahele, mis mõjuvad seeläbi mürabarjäärina.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

5.5 RADOON

Tegu on kõrge radoonitasemega pinnasel asuva alaga (vt väljavõte Harjumaa radoonikaardist).

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rakendada radooniohu vältimise meetmed, mis on määratud Eesti Standardiga EVS 840:2017.

Arvestades planeeringuala kuulumist kõrge radooniriskiga piirkonda tuleb kavandatavas elamus läbi viia ehitusjärgseid radooni kontrollmõõtmisi järgnevalt:

• pärast hoone ekspluatatsiooni andmist tuleb esimestel talvekuudel teha radooni kontrollmõõtmised, veendumaks projektlahenduses antud radoonitõrje meetmete tõhususes ja sellekohaste ehitustööde kvaliteedis;

• kontrollmõõtmisi on soovitatav korrata kahe aasta möödudes ja ka hilisematel aastatel veendumaks, et hoones ei ole ekspluatatsiooni käigus tekkinud pragusid, mille kaudu radoon võib pääseda hoonesse;

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

16 • juhul kui ruumides, kus inimesed viibivad pikemat aega, tuvastatakse

normikohasest suuremat radoonisisaldus, tuleb välja selgitada radooni ruumidesse pääsemise põhjused ja koostada projekt olukorra lahendamiseks.

5.6 KESKKONNAKAITSE

Planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. Detailplaneeringuga ei soovita kavandada tegevust, mis põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või seaks ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ning vara. Kavandatava tegevusega ei kaasne kumulatiivset ega piiriülest mõju. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu Vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja ei põhjustata olulisi negatiivseid tagajärgi. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustele.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

17 6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.

Turvalisuse olemasolu on tänapäeva inimese üks põhinõudmisi elu- ja töökeskkonna valikul, mistõttu on planeerimise üheks probleemiks saanud kuritegude ennetamine läbi keskkonna kujundamise ehk kuritegevuse väljatõrjumine planeerimisvõtete abil.

Käesoleva planeeringu puhul on rakendatud järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid meetodeid:

• ala elav kasutus; • atraktiivne maastikukujundus; • parkla lähedus hoonele; • hoonete ja nende sissepääsude lähedus tänavatele; • krundi piirile kavandatud piirdeaed.

Hilisemal projekteerimisel rakendada järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid meetodeid:

• atraktiivne arhitektuur; • hea vaade ühiskasutatavatele aladele akendest ja selge hästivalgustatud teede

võrgustik; • atraktiivsed materjalid, värvid; • vastupidavate materjalide kasutamine trepi, käsipuude, valgustite ja kogu jalgteede

elementide osas; • piirkonna hea nähtavus, valgustus ja jälgitavus (videovalve); • parkla sissesõitude nähtavus, korrashoid; • tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; • süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

18 7 TULEOHUTUS

Kasutatud normdokumentide loetelu:

• Tuleohutuse seadus • Eesti Standard EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“ • Eesti Standard EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“ • Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“.

Täpsemad tulekaitsenõuded tagatakse konkreetsete hoonete projekteerimise käigus, lähtudes kehtivatest normidest.

Projekteerimisel tagada tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus (juurdepääs hoonete sisenemiskohtadele ja hädaväljapääsude juurde). Planeeringulahendus võimaldab juurdepääsu kõigi hoonete neljale küljele. Planeeritud hoonete kaugus kõrvalkruntidel asuvatest hoonestest on ≥8 m ning kuja on täidetud.

Tuletõrje veevarustus

Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tab.1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 10 l/sek.

Tee kõrvale, krundile pos 3 on kavandatud 55 m³ tuletõrjeveemahuti, mis teenindab krunte pos 1, pos 2 ja pos 3. Antud mahuti teenindusraadiuseks on planeeritud kuni 400 m.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

19 8 TEHNOVÕRGUD

8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Alahaki kinnistu asub osaliselt olemasolevate puurkaevude (registrikood PRK0001054 ja registrikood PRK0001060) sanitaarkaitsevööndis.

Alahaki katastriüksus (35203:003:0051) Kuusalu vallas Kahala külas asub Roobu-Liiakse II maaparandusehitisel (4108240020010/001).

8.1.1 VEEVARUSTUS

Moodustatavatele kruntidele on planeeritud rajada puurkaevud. Antud puurkaevud on kavandatud kruntide keskel kulgeva karjatee vahetusse lähedusse, mis võimaldab nimetatud puurkaeve teenindada. Puurkaevude hooldusalaks on määratud 10 m.

Hoonetele on kavandatud de32 PN10 PE veeühendused planeeritud puurkaevudest.

Arvutuslik majandus-joogivee vajadus ühele elamule:

• Vooluhulk ööpäevas Q=0,6 m³/ööp • Vooluhulk tunnis Q=0,5 m³/h • Vooluhulk sekundis q=0,35 l/s

Veevarustuse lahendus ning vooluhulgad täpsustakse ehitusprojektide koostamise staadiumis.

Tuletõrje veevarustus

Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tab.1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 10 l/sek.

Krundile pos 3, vahetult maantee äärde, on kavandatud 55 m³ tuletõrjeveemahuti kuiva hüdrandiga (nt Eccua), mis rajatakse kas maa-alusena või muldesse. Mahuti on planeeritud hoonetest vähemalt 30 m kaugusel. Veevõtukohale on planeeritud tagada juurdepääs maanteelt koos vajaliku ümberpööramise platsiga 12x12 m.

8.1.2 KANALISATSIOON

Igale elamule on projekteeritud de110 kanalisatsiooni äravoolutoru koos reoveekogumismahutiga 10 m³ (klaasplastmahuti Fertil). Kogumiskaev varustatakse ületäitumise alarmseadmega, mis annab heli- ja valgussignaaliga märku mahuti tühjendamise vajadusest. Alarmseadme paigaldamisel saab nivooanduri asetada erinevatele kõrgustele. Mahuti paigaldamine toimub vastavalt tootja paigaldusjuhendile.

Kanalisatsioonitrassile nähakse ette kanalisatsioonikaevud de400/315, kuhu saab liituda perspektiivne sauna vms ühendus. Kruntidelt kanaliseeritava reovee reostusnäitajad peavad vastama ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele kehtestatud nõuetele.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

20 Kinnistusisese kanalisatsioonitorustiku kalle peab vastama kehtivatele normidele.

Arvutuslik kanalisatsiooni vooluhulk ühele elamule:

• Vooluhulk ööpäevas Q=0,6 m³/ööp • Vooluhulk sekundis q=1,80 l/s

Alternatiivse lahendusena on võimalik projekteerida ka omapuhastid, nt ühepere aktiivmuda kompaktpuhastid SBR QuickOne+. Peale reovee mehaanilist puhastamist puhastub reovesi bioloogiliselt osaliselt tõstetud imbsüsteemis ja immutatakse pinnasesse.

Reovee kanaliseerimise lahendus ning vooluhulgad täpsustakse ehitusprojektide koostamise staadiumis.

Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeritud alal asub olemasolev maaparandussüsteem, mis juhib sademeveed hoonetest eemale. Antud maaparandussüsteem on planeeritud säilitada ning sellega arvestatakse hoonete projekteerimisel ning püstitamisel.

Uute hoonete püstitamiseks koostatakse ehitusprojekti staadiumis vertikaalplaneerimise lahendus. Sademeveed on planeeritud hajutada planeeringuala haljasaladele. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele või teemaa-alale ei ole lubatud.

Heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool kõrgeimat põhjavee taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Sademevee puhul on võimalik kasutada ka imbsüsteemi, mis võimaldab sademevett paralleelselt nii pinnasesse immutada, koguda ja ärajuhtida kui ka taaskasutada. Kogutud sademevett saab kasutada autopesuks, aia kastmiseks vms.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8.2 SOOJUSVARUSTUS

Kruntidele kavandatud hoonete täpne küttelahendus selgub hilisemal projekteerimisel. Sobivaks hoonete kütmise viisiks on mitme kütteliigi kombineerimine (näiteks tahke küte + õhksoojuspump või maaküte).

Hoonete küttelahenduse projekteerimisel arvestatakse, et antud lahendus vastab kehtivatele õigusaktidele, planeeringutele ning tagab normatiivsed müra-, vibratsiooni-, insolatsiooni- jm tervisekaitsenõuded.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

21

8.3 ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS

8.3.1 SIDEVARUSTUS

Sidevarustus lahendatakse juhtmevabalt.

8.3.2 ELEKTRIVARUSTUS

Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Elektrilevi OÜ 26.07.2024 tehnilised tingimused nr 476072.

Detailplaneeringu ala toide on ette nähtud olemasoleva alajaama Karja:(Kotka) baasil. Nimetatud olemasoleva alajaama madalpinge õhuliini mastist 8 (Alahaki kinnistu piiril) on planeeritud kruntide pos 1 ja pos 3 jaoks eraldi 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana.

Jõelähtme-Kemba maantee kõrvale on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor planeeringuala ulatuses. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta esitatakse Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringu kehtestamist esitatakse Elektrilevi OÜ-le elektrienergia saamiseks liitumistaotlus, sõlmitakse liitumisleping ja tasutakse liitumistasu.

Ehitusprojekti koostamiseks detailplaneeringu alal taotletakse Elektrilevi OÜ-lt täiendavad konkreetsed tehnilised tingimused. Ehitusprojekt kooskõlastatakse täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga.

8.3.3 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS

Veevarustus ja kanalisatsioon:

• Ehitusprojekt kooskõlastada täiendavalt Kuusalu Soojus OÜ-ga.

• Kinnistute vee- ja kanalisatsioonilahendused projekteeritakse hoonete ehitusprojektide koosseisus vastavat litsentsi omava vee- ja kanalisatsiooniinseneri poolt ning vormistatakse põhiprojektina.

• Vee- ja kanalisatsiooni põhiprojektide koostamiseks tellitakse Kuusalu Soojus OÜ-lt projekteerimistingimused ja sõlmitakse leping.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

22 Elektrivarustus:

• Ehitusprojekti koostamiseks detailplaneeringu alal taotleda Elektrilevi OÜ-lt täiendavad konkreetsed tehnilised tingimused.

• Ehitusprojekt kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga.

RAAM Arhitektid AI OÜ reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

23

9 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevad võimalikud kahjud hüvitab kahjude tekkimise ajal Alahaki kinnistut omanud isik.

10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA

Detailplaneeringu alusel moodustatakse kolm krunti, sõlmitakse notariaalsed servituudilepingud ning kantakse kinnistusraamatusse detailplaneeringus määratud isiklikud kasutusõigused. Vastavalt Transpordiameti nõudele tuleb rajada arendusega seotud teed ning kõrvaldada nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Seejärel on võimalik väljastada hoonetele ehitusload.

R5 0

R5 0

M 100% 9 m -1/2 50 836 m²

600 600 1+3

-* 3*

M 100% 9 m -1/2 52 526 m²

600 600 1+3

-* 3*

M 100% 9 m -1/2 53 433 m²

600 600 1+3

-* 3*

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EHITUSKEELUVÖÖND 25 M

MAAPARANDUSSÜSTEEMI PIIRANGUVÖÖND 50 M

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EHITUSKEELUVÖÖND 25 M

MAAPARANDUSSÜSTEEMI PIIRANGUVÖÖND 50 M

TEEKAITSEVÖÖND 30 M

PRK0001054

PRK0001060

2 31

JÄRVE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M

JÄRVE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M

REEPER 8348

R3

R1 0

R1 0

R1 0

10

5

1

5 5

5 5

5

4

2

14

7

10

TULETÕRJE VEEVÕTUMAHUTI 55 M³

R200

R40 0

RIIGITEE NR 11260 JÕELÄHTME-KEMBA TEE

PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KARJATEE

KINNISTU PIIR

KINNISMÄLESTIS - ASULAKOHT

MAANTEE KAITSEVÖÖND - ÄÄRMISE SÕIDURAJA SERVAST 30 M

OLEMASOLEVA PUURKAEVU KAITSEVÖÖND R50 M

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD TEESERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

KAHALA JÄRVE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M

ARHEOLOOGIAMÄLESTISE KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

ARHEOLOOGIAMÄLESTIS ASULAKOHT 18099

VASTU VÕETUD KULTUURIMINISTRI 28.03.2007 KÄSKKIRJAGA NR 144

MÄLESTISEKS TUNNISTATUD KULTUURIMINISTRI 27.07.1998 MÄÄRUSEGA NR 20

MAA-AMETI KAARDISERVERI ANDMETEL

KAHALA JÄRVE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EHITUSKEELUVÖÖND 25 M

MAAPARANDUSSÜSTEEMI PIIRANGUVÖÖND 50 M

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE R3

PINNASEREEPER JA KAITSEVÖÖND R3 M

PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA R10 M PUURKAEVU ASUKOHT TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS

PLANEERITUD MADALPINGEKAABEL KOOS LIITUMISKILBIGA

JUURDEPÄÄSU ASUKOHT TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER SIHTOTSTARBE % DETAILPLANEERINGU LIIKIDES

HOONETE ARV KRUNDIL PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES HOONEALUNE PIND (m²) - MAAPEALNE HOONEALUNE PIND (m²) - MAA-ALUNE KRUNDI SUURUS

KORRUSTE ARV

EK 100% 15 m -1/4 1588 m²

595 475 1

11* 3*

MAKSIMAALNE KÕRGUS

1

RIIGITEE NR 11260 JÕELÄHTME-KEMBA TEE

TULETÕRJE VEEVÕTUMAHUTI JA TEENINDUSALA R200 JA R400 M MAHUTI ASUKOHT TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS

NÄHTAVUSKOLMNURK

KAHALA KÜLA, ALAHAKI KINNISTU DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS 1:1500

NÄITAJAD PLANEERITAVA ALA KOHTA: · Planeeritud maa-ala suurus: 15,68 ha · Kavandatud elamute arv kokku: 3 · Kavandatud abihonete arv kokku: 9

huvitatud isik: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60/1 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

ANTON KUZNETSOV ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

ALAHAKI KINNISTU DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS

23KAH 1:1500 DP03 07.08.2024

DETAILPLANEERING

MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud

litsentseeritud maamõõdubüroo Radiaan OÜ poolt 12.12.2023 mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 1901G23).

· Juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis.

· Alahaki katastriüksus kattub 91% ulatuses Tsitre fosforiidimaardla (registrikaart nr 194) fosforiidi passiivse reservvaru 2. plokiga ja põhjaosas 16% ulatuses Kahala turbamaardla (registrikaart nr 635) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1. plokiga ning passiivse reservvaru 2. plokiga.