Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

EELNÕU

22.06.2023

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „punktis 2” tekstiosaga „punktides 2 ja

21”;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) füüsiliselt isikult töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku

lepingu alusel saadud tasudelt, välja arvatud juhul, kui sellelt tasult makstakse sotsiaalmaksu

käesoleva lõike punkti 6 alusel;”;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 14–16 järgmises sõnastuses:

„(14) Tööandja makstud tasuna käsitatakse ka töölepingu seaduse § 331 alusel tööandjalt

alltöövõtu tellinud isiku makstud tasu.

(15) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud tasuna käsitatakse ka maksualase

teabevahetuse seaduse §-s 2020 nimetatud platvormi vahendusel võlaõigusliku lepingu alusel

teenust osutanud füüsilisele isikule platvormihalduri makstud tasu. Käesolevat lõiget ei

kohaldata tehingule, kui teenuse osutajaks on füüsilisest isikust ettevõtja või ettevõtlustulu

maksu maksja või teenust osutatakse välisriigis.

(16) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 61 nimetatud tasu maksustamisel kohaldatakse

füüsilisest isikust ettevõtjale ettevõtlustulu maksustamisel kehtivaid sätteid, välja arvatud

käesoleva seaduse § 2 lõiget 5 ja tulumaksuseaduse § 14 lõiget 5. ”;

4) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses:

„19) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, mida mitteresidendist

tööandja maksab Eestis vähem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul töötamise

eesmärgil viibinud mitteresidendist töötajale, kellel on Eestis viibimise ajal haigestumisest või

vigastusest tingitud ravikulude kaitsega tervisekindlustusleping, välja arvatud juhul, kui tasu

maksab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, Šveitsi või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu

sõlminud riigi resident või kui tasu maksab mitteresident Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis, Šveitsis või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigis asuva püsiva

tegevuskoha kaudu või arvel või kui tasu makstakse tulumaksuseaduse § 29 lõike 13 tähenduses

mitteresidendist füüsilisele isikule renditöö eest kasutajaettevõttes.”;

5) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) maksma käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 6 sätestatud sotsiaalmaksuga

maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu maksja on füüsiline

isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja;”.

§ 2. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1–6” tekstiosaga „1–61”;

2) paragrahvi 11 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ettevõtlustulu” sõnadega „või kui

tasu maksja on füüsiline isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja”.

§ 3. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„3) füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 ja §-s 61 ning

sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 61 sätestatud juhtudel – makstud sotsiaalmaks.”.

§ 4. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduse § 40 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kindlustatule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku

lepingu alusel makstud tasult, kui selle maksja on füüsiline isik, kes ei ole füüsilisest isikust

ettevõtja.”.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, “….“ ………………2023. a

Algatab Vabariigi Valitsus ………………………2023. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisu kokkuvõte

Eelnõuga muudetakse füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste

eest makstud tasude maksustamise reegleid. Füüsilised isikud ostavad isiklikes huvides

erinevaid teenuseid. Reeglina osutab teenuse kas äriühing või füüsiline isik, kes tegutseb

füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE) või kasutab ettevõtluskontot. Teatav osa teenustest

(nt eluaseme hooldus- ja remonditeenused, lapsehoidmisteenus jne) tellitakse füüsilistelt

isikutelt, kes eelnimetatud ettevõtlusvormis ei tegutse. Hetkel kehtiv regulatsioon näeb ette, et

füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenust ostes peab teenust ostnud füüsiline isik

kandma teenust osutava isiku töötamise registrisse (edaspidi TÖR), esitama tulu- ja

sotsiaalmaksu deklaratsiooni TSD ning maksma väljamakstud tasult sotsiaalmaksu ja

sotsiaalkindlustusmakseid (kohustuslikku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakset). Samas

tulumaksu kinnipidamise kohustus võlaõigusliku suhte korral puudub. Seega võib ühekordne

teenuse ostmine füüsiliselt isikult tuua teenustasu maksjale kaasa arvestatava halduskoormuse.

Vaatamata maksuseadustes sätestatud kohustustele ei deklareerita ega maksta enamikul

juhtudel füüsiliste isikute vahel osutatud teenuse eest makstud tasult makse. Kohustus jääb

täitmata erinevatel põhjustel – teadmatusest, deklareerimisega kaasneva bürokraatia või

lisanduva rahalise kohustuse tõttu.

Eelnõu eesmärk on vähendada füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud

teenuste eest makstud tasude maksustamisel tasu maksjal tekkivat halduskoormust ning

suurendada maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust. Selleks

vabastatakse füüsilisest isikust teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete

tasumise, maksudeklaratsiooni TSD esitamise ning teenuse osutaja TÖR-i kandmise

kohustusest. Sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus pannakse sarnaselt

tulumaksuga teenuse osutajale ehk teenustasu saajale.

Eelnõuga reguleeritakse nn kolmandast riigist pärit töötaja töötasu maksustamisel tekkivat

olukorda, kus mitteresidendist töötaja teeb Eestis tööd siin püsivat tegevuskohta mitteomava

mitteresidendist tööandja heaks. Kehtiva regulatsiooni alusel tekiks kirjeldatud tööandjal Eestis

sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksmise kohustus ning seeläbi kohustus end Eestis

tööandjana registreerida esimesest päevast. Lühiajaliselt Eestis viibiv kolmanda riigi töötaja

tooks seega enda mitteresidendist tööandjale kaasa kohustuse registreerida ennast siin

mitteresidendist tööandjaks, mida võib pidada ebaproportsionaalseks ja ebamõistlikult

koormavaks kohustuseks. Eelnõu kohaselt vabaneks nn kolmandast riigist pärit mitteresidendist

tööandja nii sotsiaalmaksu kui töötuskindlustusmakse maksmise kui ka tööandjaks

registreerimise kohustusest, kuna mitteresidendist tööandja ei osale aktiivselt Eesti majanduses.

Kuivõrd välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab,

et haiguse või vigastuse korral tema ravikulud tasutakse, siis ei teki riigil isiku suhtes kohustusi.

Muudatus omab positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale, omades seeläbi ka positiivset mõju

riigi majandusele.

Lisaks füüsiliste isikute vahelise teenustasu ja mitteresidendist tööandjate

maksustamisreeglitele täpsustatakse eelnõuga ka sotsiaalmaksu tasumist olukorras, kus teenust

osutatakse vahendaja kaudu. Viimastel aastatel on mitmed ettevõtjad oma äritegevuse üles

ehitanud selliselt, et infotehnoloogilise keskkonna (nt platvormi) kaudu otsitakse teenuse

tellijaid, kuid lõpptarbijale teenust ise ei osutata, vaid seda vahendatakse. Eelnõuga

täpsustataksegi sotsiaalmaksu maksmise kohustust olukorras, kus füüsilisele isikule osutab

teenust teine füüsiline isik, kuid teenuse osutamist vahendab platvorm. Tegemist on sättega,

mille eesmärk on luua õigusselgus eelkirjeldatud kolme osapoolega tehingus. Seadusesse

lisatavas sättes on rida tingimusi, mille täitmisel loetakse füüsiliste isikute vahelist teenust

vahendav platvorm teenustasu maksjaks ning sellega kaasneb sotsiaalmaksu tasumise kohustus.

Eelnõuga täpsustatakse ka sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus töölepingu seaduse (edaspidi

TLS) § 331 alusel tööandjalt alltöövõtu tellinud isikule läheb üle töötjale tasu maksmise

kohustus. Koos tasu maksmisega läheb muudatuse järgselt alltöövõtu tellinud isikule üle ka

maksude tasumise kohustus.

Eelkirjeldatud muudatused täpsustavad maksustamisreegleid olukorras, kus maksukohustuse

tekkimine ei ole üheselt mõistetav, toob maksumaksjale kaasa ebaproportsionaalse

halduskoormuse või moonutab turukonkurentsi. Seega omavad kõik need muudatused

positiivset mõju maksukuulekusele ja sedakaudu maksude vabatahtlikule tasumisele.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Kairi

Ani (e-mail [email protected], tel 5885 1373) ja sama osakonna peaspetsialist Kersti Kivistik (e-

mail [email protected], telefon 5885 1390). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-

mail [email protected], tel 5885 1493). Eelnõu keelelise kontrolli tegi õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

- sotsiaalmaksuseadust (edaspidi SMS) redaktsioonis RT I, 11.03.2023, 103;

- kogumispensionide seadust (edaspidi KoPS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 75;

- riikliku pensionikindlustuse seadust (edaspidi RPKS) redaktsioonis RT I, 22.02.2023,

9;

- töötuskindlustuse seadust (edaspidi TKindlS) redaktsioonis RT I, 07.03.2023, 53.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Diginomaadide maksuvabastust puudutav eelnõu oli EIS-s kooskõlastamisel 2021. aastal

(eelnõu toimik nr 21-0973). Menetlus jäi erinevatel põhjustel pooleli, kuid muudatuse vajadus

on jätkuvalt olemas. Nimetud eelnõule on lisatud mõned täiendavad kiireloomulised

muudatused. 2022. aasta oktoobris jõustus TLS § 331, mis omakorda tingib alltöövõtu tellinud

isiku makstava tasu maksustamisreeglite täpsustamise (eelnõu § 1 punkt 3). Niisamuti vajab

täpsustamist füüsiliste isikute vaheliste teenuste maksustamine. Nimetatud tehingute

maksureeglite ebaselgusele ja ebamõistlikule halduskoormusele viitas õiguskantsler oma 2020.

a aasta 1. juulil Rahandusministeeriumile saadetud kirjas1.

1 Õiguskantsleri kiri, 01.07.2020 nr 6-1/201131/2003817

Eeltoodud põhjustel ei ole eelnõu ettevalmistamist koostatud eelnõule väljatöötamiskavatsust

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 2.

Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik

Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu väljatöötamine on alguse saanud füüsiliselt isikult füüsilisele isikule

võlaõiguslikus suhtes makstud teenustasu maksustamise vastu tekkinud laiemast avalikust

huvist. Seda teemat on käsitletud viimasel ajal nii Riigikogu aruteludes, kui ka meedias. Eesti

Maksumaksjate Liidu taotlusest ajendatuna esitas õiguskantsler Rahandusministeeriumile

järelepärimise, milles viitas vajadusele vaadata üle antud valdkonnas kehtiv regulatsioon, kuna

esialgse hinnangu kohaselt ei pruugi see olla kooskõlas ühetaolise maksustamise ja

proportsionaalsuse põhimõttega.

Hetkel kehtiv regulatsioon näeb ette, et esmalt peaks võlaõigusliku lepingu alusel teenustasu

maksev füüsiline isik selgitama välja, kas teenuse osutaja on FIE või ettevõtluskonto kasutaja,

mis vabastab teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise

kohustusest. Juhul, kui teenuse osutaja ei ole FIE ega kasuta ettevõtluskontot, peab teenustasu

maksja kandma võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutava füüsilise isiku TÖR-i

(maksukorralduse seadus § 251). Lisaks on teenustasu maksjal kohustus esitada kuu jooksul

makstud tasude kohta tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon TSD ning maksta väljamakstud

tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksed (SMS § 2 lõige 1 punkt 6, KoPS § 7 lõige 1,

TKindlS § 40 lõige 1 punktid 1 ja 2). Samas tulumaksu kinnipidamise kohustus võlaõigusliku

lepingu alusel tasu maksmisel puudub (TuMS § 40 lõige 3). Vastavalt tulumaksuseaduses

sätestatule peab selle maksma teenuse osutaja, deklareerides saadud tasud oma füüsilise isiku

tuludeklaratsioonis. Seega võib ühekordne teenuse ostmine füüsiliselt isikult tuua teenustasu

maksjale kaasa arvestatava halduskoormuse. Maksu- ja Tolliameti andmetel täitis 2022. aastal

eelkirjeldatud reeglite kohaselt oma maksukohustust 11 füüsilist isikut. Eeldada võib, et see on

väga marginaalne osa kogu antud valdkonna mahust.

Eelnõu eesmärk on vähendada füüsiliste isikute vaheliste võlaõiguslike lepingute alusel

makstud teenustasude maksustamisel teenustasu maksjal tekkivat halduskoormust ning

suurendada maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust. Selleks

vabastatakse teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise,

maksudeklaratsiooni TSD esitamise ja teenuse osutaja TÖR-i kandmise kohustusest.

Sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmise kohustus pannakse eelkirjeldatud

juhtudel teenuse osutajale. Selleks muudetakse sotsiaalmaksuseadust, kogumispensionide

seadust ja töötuskindlustuse seadust.

Erinevalt töösuhtest puudub võlaõigusliku lepingu puhul alluvussuhe. Tegemist on pigem

õigussuhtega võrdsete osapoolte vahel. Paljudel juhtudel osutab füüsiline isik teenust mitmele

isikule ja tema tegevus sarnaneb väikeettevõtlusega. Seda arvestades on põhjendatud teenustasu

maksja maksukohustusest vabastamine ja selle panemine teenuse osutajale. Jätkuvalt on

teenuse osutajal õigus otsustada, millises ettevõtlusvormis ta tegutseb ja sellest lähtuvalt

rakendub vastav maksustamiskord.

Arvestades teenustasu maksja profiili ning tema oskusi ja teadmisi maksuseadustes kehtestatud

erinevaid norme mõista ja täita, on kehtiva reeglistiku rakendamine (maksukohustuse täitmine)

talle reeglina ebaproportsionaalselt koormav. Eelnõus pakutava variandi kohaselt ei täidaks

teenustasu maksja enam maksukohustust iga tehingu põhiselt, vaid see määratakse teenuse

osutajale vastavalt valitud ettevõtlusvormile – kas kogumis pikema perioodi kohta, kui teenuse

osutaja tegutseb FIE-na või teenustasu kandmisega ettevõtluskontole, kus maksukohustus

täidetakse automaatselt maksuosa broneerides. Seega saavutatakse samaväärne eesmärk

maksumaksjaid vähem koormaval viisil. Selle variandi kasuks räägib ka asjaolu, et oluliselt

väheneb teenustasu maksja halduskoormus, samas teenuse osutaja halduskoormus jääb kas

samaks või suureneb vähesel määral.

Lisaks väheneb erinevus tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise põhimõtete vahel. Sisuliselt

laiendatakse tulumaksuga maksustamisel kehtivaid reegleid sotsiaalmaksule ja

sotsiaalkindlustusmaksetele ehk maksukohustus pannakse teenuse osutajale. Arvestades

kõnealuse tehingu maksusubjekte, on erinevate maksudega maksustamisreeglite ühtlustamine

asjakohane meede suurendamaks õigusselgust ja ühetaolisust.

Eelnõuga lihtsustatakse ka nende mitteresidendist tööandjate olukorda, kellel puudub Euroopa

Majanduspiirkonnas püsiv tegevuskoht ning kelle mitteresidendist töötaja teeb lühiajaliselt

(kuni 183 päeval) tööd Eestis. Muudatus on seotud 1. juulil 2020. a jõustunud välismaalaste

seaduse muudatuste2 rakendamisel üles kerkinud nn diginomaadide ehk kolmandatest riikidest

pärit mitteresidendist töötajate oma mitteresidendist tööandja heaks Eestis töö tegemise eest

makstud töötasu maksustamise küsimustest. Kehtiva regulatsiooni alusel tekiks tööandjal

kohustus tasuda Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset ning seeläbi kohustus end

Eestis registreerida mitteresidendist tööandjana. Seda näiteks ka olukorras, kus mitteresidendist

töötaja on lähetatud Eestisse tegema tööd, mille puhul ei ole välismaalaste seadusest tulenevalt

kohustust Eestis tema lühiajalist töötamist registreerida, või viibib Eestis kaugtöö tegemiseks

antud viisa alusel. Samas puudub sellisel tööandjal Eestiga seos, kuna ta ei mõjuta Eesti

tööjõuturgu ega osale aktiivselt majanduses ehk teisisõnu ta ei paku siinsel turul kaupu ega

teenuseid. Seega võib pidada kohustust tasuda Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset

ning seeläbi mitteresidendist tööandjana registreerida ebaproportsionaalseks ja koormavaks.

Eelnõuga vabastatakse eelnimetatud tingimustele vastav tööandja mõlemast eelmainitud

kohustusest. Kuna sellisel mitteresidendist tööandjal puudub Eestis sotsiaalmaksu maksmise

kohustus ning seega ei saa tema mitteresidendist töötaja Eestis ravikindlustuse staatust, siis on

eelnõuga ette nähtud kohustus, et mitteresidendist töötajal peab olema Eestisse tulles kehtiv

tervisekindlustusleping, mis katab tema ravikulud. Niisamuti soodustatakse muudatusega

kolmandatest riikidest pärit kaugtöötajate võimalust Eestis tööd teha.

Õigusselguse huvides täpsustatakse sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus füüsiliste isikute

vahelist teenust vahendatakse. Viimastel aastatel on mitmed ettevõtjad oma äritegevuse üles

ehitanud selliselt, et infotehnoloogilise keskkonna (nt platvormi) kaudu viiakse kokku teenuse

tellija ja osutaja, kuid lõpptarbijale teenust ise ei osutata, vaid vahendatakse. Eelnõuga

täpsustataksegi sotsiaalmaksu maksmise kohustust olukorras, kus füüsilisele isikule osutab

teenust teine füüsiline isik, kuid teenuse osutamist vahendab platvorm. Tegemist on sättega,

mille eesmärk on luua õigusselgus eelkirjeldatud kolme osapoolega tehingus. Seadusesse

lisatavas sättes on rida tingimusi, mille täitmisel loetakse füüsiliste isikute vahelist teenust

vahendav platvorm teenustasu maksjaks ning sellega kaasneb sotsiaalmaksu tasumise kohustus.

2 Välismaalaste seaduse § 625

Kirjeldatud erireegel suurendab õigusselgust ning toetab õiglast turukonkurentsi platvormide

kaudu teenust osutavate ja platvormidel mittetegutsevate teenuseid osutavate ettevõtjate vahel.

Täiendav täpsustus tehakse tulenevalt TLS-i muutmisest. Eelmise aasta 15. oktoobril jõustus

TLS-s § 331, mis annab töötajale võimaluse nõuda sättes toodud juhtudel töötasu tööandjalt

alltöövõtu tellinud isikult. SMS-i täiendamine on seotud eelkirjeldatud TLS-i muudatusega ning

kohustab alltöövõtu tellinud isikul tasuma ka nimetatud töötasult maksmisele kuuluvad

maksud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseadust (eelnõu § 1), kogumispensionide seadust (eelnõu

§ 2), riikliku pensionikindlustuse seadust (eelnõu § 3) ja töötuskindlustuse seadust (eelnõu § 4).

Paragrahvi 1 punktiga 1 tehakse muudatus SMS §-s 2, mis sätestab sotsiaalmaksu objekti. Selle

paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel on väljamakse tegijal kohustus maksta sotsiaalmaksu

võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest füüsilisele isikule makstud tasult. Sätet ei

kohaldata, kui teenuse osutaja on FIE (SMS § 9 lõige 1 punkt 2), kes maksab ise vastavalt

ettevõtlustulu maksustamisreeglitele sotsiaalmaksu. Eelnõuga lisatakse sättesse viide uuele

punktile (SMS § 9 lõige 1 punkt 21). Nimetatud punkt vabastab teenustasu maksja

sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, kui teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning

teenustasu maksja ja selle saaja on füüsilised isikud. Samasse lõikesse lisatava uue punkti 61

kohaselt läheb sotsiaalmaksu tasumise kohustus tasu saajale.

Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse SMS § 2 lõiget 1 punktiga 61, kus täpsustatakse

sotsiaalmaksu tasumise kohustust, kui võlaõigusliku lepingu alusel maksab teenuse osutamise

eest tasu füüsiline isik. Seadusesse lisatav uus punkt sätestab, et füüsiliselt isikult võlaõigusliku

lepingu alusel teenuse osutamise eest tasu saamisel on sellelt sotsiaalmaksu maksmise kohustus

tasu saaval füüsilisel isikul. Muudatuse tulemusel tekib FIE kõrvale teine isikute grupp, kes

maksab sotsiaalmaksu saadud tulult ise. Maksustamise põhimõtted on olemuslikult sarnased

füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu maksustamisreeglitega. Maksustamise täpsem kord

on sätestatud SMS § 2 lõikes 16.

Punktile 61 on lisatud täpsustus, et sätet ei kohaldata juhul, kui sellelt on sotsiaalmaks tasutud

SMS § 2 lõike 1 punkti 6 alusel. Nimetatud punkti alusel maksustatakse see näiteks juhul, kui

tasu on saadud füüsilisest isikust ettevõtjalt, kes on tellinud teenuse oma ettevõtluse tarbeks.

Seega on FIE-l ka edaspidi kohustus pidada füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel

makstud teenustasult kinni tulumaks ning tasuda sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Niisamuti ei kohaldu see säte olukorras, kus teenust osutav füüsiline isik saab tulu FIE-na või

kasutab ettevõtlustulu maksustamiseks ettevõtluskontot. FIE-na teenitud tulu maksustatakse ka

edaspidi SMS § 2 lõike 1 punkti 5 alusel ning ettevõtluskontole laekunud tulu ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse alusel (SMS § 2 lõige 9).

Füüsilisest isikust teenuse osutajal on jätkuvalt õigus valida, millises ettevõtlusvormis ta

tegutseb. Juhul, kui ta on registreerinud ennast FIE-ks, maksustatakse tema tulu SMS § 2 lõike

1 punkti 5 alusel ja teenustasu maksja (sh füüsiline isik) on sotsiaalmaksu maksmise

kohustusest vabastatud SMS § 9 lõike 1 punkti 2 alusel. Juhul, kui teenust osutav füüsiline isik

kasutab tulude maksustamiseks nn. ettevõtluskontot, sätestab kehtiva seaduse § 2 lõige 9, et

ettevõtluskontole laekunud summad maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise

seaduse alusel. Sättesse lisatavat lõiget rakendatakse juhul, kui teenuse osutaja ei ole ise

otsustanud, millises ettevõtlusvormis ta tegutseda soovib ehk ta ei ole registreerinud end FIE-

ks ega avanud ettevõtluskontot. Kuna hetkel puudub seaduslik alus füüsilise isikuna

sotsiaalmaksu tasuda, siis lisatakse seadusesse vastav säte (SMS § 2 lõige 1 punkt 61) ja

määratakse, et sellisel juhul maksustatakse füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel

saadud tasu FIE ettevõtlustulu maksustamisreeglite kohaselt (SMS § 2 lõige 16).

Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse SMS § 2 kolme uue lõikega. Lõikega 14 sätestatakse

erireegel, et tööandja makstud tasuna käsitatakse ka TLS § 331 alusel alltöövõtu tellinud isiku

makstud tasu, lõikes 15 täpsustatakse platvormi vahendusel osutatud teenuse eest saadud tasu

maksustamist ja lõikes 16 füüsiliselt isikult saadud teenustasu maksustamist.

2022. aasta 15. oktoobril jõustus TLS-s regulatsioon, mis annab töötajale võimaluse nõuda

töötasu tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Töötaja saab nõuda töötasu tööandjalt alltöövõtu

tellinud isikult ainult juhul, kui: 1) töötaja teeb alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi,

hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid; 2) töötaja on eelnevalt

pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates

täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt on töötajal õigus nõuda töötasu täies ulatuses

vastavalt sellele, mis on töölepingus kokku lepitud, siis alltöövõtu tellinud isikult on töötajal

õigus nõuda töötasu, vaid seadusega kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses. Alltöövõtu

tellinud isik vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui ta on järginud korraliku ettevõtja

hoolsust.

SMS-i täiendamine on seotud eelkirjeldatud TLS-i muudatusega. Muudatus on vajalik, et tellija

tasutud nõuet saaks käsitleda tasuna SMS-i mõttes.

Kuna nii töötuskindlustuse seadus kui ka kogumispensionide seadus lähtuvad makseobjekti

määratlemisel sotsiaalmaksu objektist, tekib muudatuse järgselt alltöövõtu tellinud isikul

kohustus maksta samalt tasult ka töötuskindlustusmakset ja vajadusel pidada kinni kohustuslik

kogumispensioni makse.

SMS §-i 2 lisatav uus lõige 15 täpsustab sotsiaalmaksu tasumist olukorras, kus võlaõigusliku

lepingu alusel osutatakse teenust vahendaja kaudu.

Muudatus on ajendatud viimase aja muutustest äritegevuse mudelites. Loodud on mitmeid

infotehnoloogilisi keskkondi ehk nn platvorme, mis koondavad eraisikust teenuse pakkujaid ja

tellijaid. Osad platvormid tegelevad teenuste edasimüügiga ehk platvorm ostab võlaõigusliku

lepingu alusel füüsiliselt isikult teenuse, mida ta müüb edasi taolist teenust tellinud isikule.

Näitena võib tuua siin nn. tööampse pakkuvad platvormid. Füüsilisele isikule teenuse osutamise

eest makstava tasu maksustamine toimub sellisel juhul üldkorras ehk platvormihaldur kannab

füüsilise isiku TÖR-i, esitab TSD ja tasub füüsilisele isikule makstud teenustasult kõik

tööjõumaksud.

Mõned platvormid on aga oma äritegevuse üles ehitanud selliselt, et platvormi kaudu otsitakse

teenuse tellijaid, kuid teenust ise ei osutata ning lõpptarbijale suunatud füüsilise isiku osutatavat

teenust vahendatakse. Ilmselgelt peab viimati kirjeldatud ärimudel ja isikute omavahelised

õigussuhted vastama ka sisult vahendamisele. Juhul, kui teenuse vahendamine on siiski näilik

ja olemuslikult toimub ikkagi teenuste edasimüük, tuleb platvormihalduril tasuda teenust

osutavale füüsilisele isikule makstavalt tasult maksud üldkorras (sh sotsiaalmaks SMS § 2 lõike

1 punkti 6 alusel).

Kui erinevate osapoolte vahelised õigussuhted on üles ehitatud selliselt, et platvormi kaudu

toimub teenuse vahendamine, on kehtiva seaduse kohaselt teenust osutavale füüsilisele isikule

makstud tasult maksude tasumise kohustus teenuse tellijal. Reeglina on selleks teine füüsiline

isik. Füüsilisest isikust teenuse tellija kindlasti ei taju ega ole teadlik, et nt toidukullerilt teenust

tellides tuleks tal kanda teenust osutav füüsiline isik TÖR-i, esitada maksudeklaratsioon (TSD)

ning tasuda sellelt sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed. Liiati on platvormide ärimudelid

erinevad – osade ärimudel tugineb teenuste edasimüügil ja osadel teenuste vahendamisel.

Samas puuduvad enamikel inimestel teadmised ja oskused hindamaks asjaolusid ja selgitamaks

välja, kas konkreetne teenus vahendati või toimus teenuse edasimüük ning kellel on sellest

tulenevalt maksude tasumise kohustus.

SMS §-i 2 lisatakse uus lõige (lõige 15). Tegemist on sättega, mille eesmärk on luua

õigusselgust eelkirjeldatud kolme osapoolega tehingus. Hetkel pole erinevatele osapooltele

üheselt mõistetav, kellel tekib platvormi kaudu teenuse osutamisel sotsiaalmaksu tasumise

kohustus ning see omakorda tekitab erinevaid tõlgendusi ja vaidlusi. Vältimaks edasisi vaidlusi,

määratletakse seaduses üheselt, et olenemata platvormihalduri kasutatavast ärimudelist lasub

sotsiaalmaksu tasumise kohustus füüsilisele isikule makstavalt teenustasult platvormihalduril

ja seda olenemata sellest, kas platvorm ostis füüsiliselt isikult teenuse edasimüügi eesmärgil

või vahendas seda.

Lisatavas sättes on maksusubjekt määratletud läbi viite maksualase teabevahetuse seadusele.

Selle seaduse § 2023 määratleb isikute ringi, keda loetakse platvormihalduriks. Nimetatud sätte

lõike 1 kohaselt on selleks juriidiline isik või õiguslik moodustis, kes sõlmib müüjaga lepingu

platvormi või selle osa müüjale kättesaadavaks tegemiseks. Platvorm on sama seaduse § 2020

kohaselt tarkvara, mis võimaldab müüjal olla ühenduses teiste kasutajatega seaduses loetletud

tegevusega tegelemiseks. Tegevuste loetelu hõlmab ka aja- või ülesandepõhiste teenuste

osutamist, mis ongi käesoleva erireegli objekt. Kui tuua Eesti õigusest näiteid, siis võivad aja-

või ülesandepõhise teenuse tunnustele vastata peaasjalikult sellised teenused, mida osutatakse

võlaõigusseaduses sätestatud käsundus- ja töövõtulepingute alusel – näiteks kullerteenus,

transporditeenus, interneti vahendusel keelekursuse andmine, erinevad õigusteenused.

Lisaks eeldab tarkvara platvormina käsitlemine, et tegevusega seonduva tasu kogumine ja

maksmine toimub platvormi kaudu. Tasu vahendamise kontekstis ei ole oluline, kuidas täpselt

toimub tasude ülekandmine. Oluline on vaid see, et raha läbib platvormi nii, et

platvormihalduril on võimalik jälgida mitte ainult raha liikumist ühelt osapoolelt teisele, vaid

veenduda ka nimetatud tehingu osapoolte identiteedis. On põhjust arvata, et valdav osa

platvormihalduritest kontrollib selliste rahavoogude liikumist just nimelt selleks, et sealt maha

arvata või selle pealt arvutada oma vahendustasu. Omakorda viitab see sellele, et kõnealused

platvormihaldurid valdavad teavet selle kohta, kes nende platvormil tegutsevad ja kui palju nad

tulu teenivad, mis tagab, et platvormihalduril on olemas sotsiaalmaksu kohustuse täitmiseks

vajalik teave.

Maksualase teabevahetuse seadus kohustab platvorme esitama MTA-le teavet tema platvormil

tegutsevate müüjate ja nendele kantud tulude kohta. Kohustus laieneb Eesti residendist

platvormihalduritele ja neil platvormihalduritel, kelle juhtimiskoht või püsiv tegevuskoht asub

Eestis. Taoline kitsendus puudutab üksnes kõnealuse seaduse alusel tekkivat teabe esitamise

kohustust. SMS-s tehtav muudatus ei seo maksukohustuse tekkimist eelmainitud teabe

esitamise kohustusega, mistõttu igasugusele platvormihaldurile, kelle kaudu on võimalik Eestis

teenust osutada, laieneb kohustus tasuda tema kaudu teenust osutavale isikule makstud tasult

sotsiaalmaksu. Juhul, kui tegemist on mitteresidendist platvormihalduriga, tuleb tal

registreerida end MKS § 22 kohaselt mitteresidendist tööandjana.

Kuna platvorm loetakse edaspidi teenustasu maksjaks, kohalduvad talle ka muud võlaõigusliku

lepingu alusel teenustasu maksja kohustused. Näiteks peab platvormihaldur kandma teenustasu

saaja TÖR-i, esitama maksudeklaratsiooni (TSD) ning tasuma sotsiaalmaksu ja kinni pidama

tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja vajadusel ka kohustusliku kogumispensioni makse.

Sätet ei rakendata olukorras, kus vahendaja kaudu osutab teenust FIE või ettevõtluskonto

kasutaja. Seda põhjusel, et nimetatud isikud tasuvad teenitavalt tulult maksud ise – FIE maksab

sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punkti 5 alusel ja ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Sellekohane täpsustus on toodud lisatava lõike teises

lauses.

Seadusesse lisatava lõikega 16 kehtestatakse sotsiaalmaksu arvutamise põhimõtted olukorras,

kus füüsilisel isikul endal tekib sotsiaalmaksu tasumise kohustus. Maksukohustus tekib tasu

saajal, kui tasu on saadud teisele füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel teenuse

osutamise eest (SMS § 2 lõige 1 punkt 61). Säte täpsustab, et teiselt füüsiliselt isikult teenustasu

saamisel maksustatakse see FIE ettevõtlustulu maksustamise reeglite kohaselt. Kohaldamata

jäävad FIE tegevuse eripärast tulenevad reeglid. Näiteks ei rakendata sellisel juhul

sotsiaalmaksu miinimumkohustust (SMS § 2 lõige 5) ega ole õigust arvata tulust maha teenuse

osutamisel tehtud kulusid (TuMS § 14 lõige 5). Muus osas rakenduvad FIE ettevõtlustulu

maksustamisreeglid ehk tulu jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga,

maksustamisperiood on kalendriaasta, saadud tasud deklareeritakse E-vormil ja maks tasutakse

vastavalt FIE-le kehtestatud tähtajal (1. oktoobriks). Seega sisuliselt kohalduvad reeglid, mida

rakendatakse ettevõtlustulu maksustamisel, kui füüsiline isik teenib ettevõtlustulu, kuid ei ole

FIE-na äriregistrisse kantud.

Paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse SMS § 3 punktiga 19. Muudatuse eesmärgiks on

reguleerida maksustamist olukorras, kus kolmandast riigist pärit töötaja teeb lühiajaliselt (kuni

183 päeval) Eestis tööd kolmanda riigi tööandja heaks. Sellisteks töötajateks võivad olla eeskätt

inimesed, kes töötavad asukohast sõltumatult, elavad eri paikades, omamata alalist elukohta või

elupaika (nn diginomaadid), aga ka teiste valdkondade töötajad, kes viibivad Eestis

lühiajaliselt. Näiteks tasu eest kontserdil või koolitusel esinemine, spordivõistlusel või

filmivõtetel osalemine. Siinkohal on oluline märkida, et töötaja ei saa tasu Eesti residendilt.

Töötaja tööandja ei tohi olla Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, Šveitsi või Eestiga

sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi resident ega omada neis riikides püsivat tegevuskohta.

Välismaalaste Eestis viibimist ja töötamist reguleerib välismaalaste seadus (edaspidi VMS).

VMS-i kohaselt on Eestis töötamine mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel,

samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve

saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise

poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. VMS-i järgse Eestis

töötamise määratluse eesmärk on välistada tegeliku töösuhte varjamist ehk Eestis töötamise

nõuetest möödahiilimist, kui faktiliselt toimub tegevus Eestis ja Eestis tegutsev tööandja saab

sellest kasu. Üldjuhul on tööandjal (sh mitteresidendist tööandjal) kohustus seaduslikult viibiva

välismaalase Eestis töötamine registreerida. VMS näeb sealjuures ette, et tööandja peab selleks

olema Eestis registreeritud. Samas on sätestatud ka erisused, mille puhul välismaalase

töötamise registreerimine ei ole vajalik, nt kui välismaalane viibib Eestis kaugtöö eesmärgil

antud viisa alusel (VMS § 625). Viisa kaugtöö tegemiseks võib anda välismaalasele, kelle Eestis

ajutise viibimise eesmärk on töökohustuste täitmine asukohast sõltumatu töötajana Eestis.

Asukohast sõltumatu töötaja on välismaalane, kelle töö ei sõltu asukohast ja kes kasutab

telekommunikatsioonitehnoloogiat töökohustuste täitmiseks kaugtööna ning kes jätkab

töötamist välisriigis registreeritud tööandja heaks, kellega tal on lepinguline suhe. Muudatusega

vabastatakse sellisel juhul mitteresidendist tööandja sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse

maksmise kohustusest ning ka tööandjana registreerimise kohustusest.

Eelnõuga reguleeritakse eeskätt olukorda, mis on võrreldav töölähetuses viibiva töötajaga.

Töölähetuses viibib töötaja, kelle tööandja on saatnud täitma kokkulepitud tööülesandeid

peamisest töötamise kohast erinevasse kohta, sh välisriiki. Ehkki töö tegemise koht on

muutunud, jääb töötaja endiselt alluma tööandja korraldustele ja juhistele. Üldjuhul on

töölähetuse puhul tegu lühiajalise välisriigis viibimisega. Paljude töölähetuste korral ei mõjuta

inimest töölähetusse saatnud tööandja ega töölähetuses viibiv inimene ise sihtkoha tööjõuturgu

ega osale majanduses, kuna ta ei paku kohalikul turul kaupu ega teenuseid. Niisamuti ei teki

töölähetuses viibiva inimese kaudu tööandjale enamasti välisriigis püsivat tegevuskohta.

Lähtuvalt töölähetuse iseloomust võib eeldada, et selline töötaja ei viibi Eestis piisavalt kaua,

et teenida siin välja pensioniõigusi. Küll aga võib neil tekkida vajadus kasutada siinseid

meditsiiniteenuseid, mistõttu on eelnõus ettenähtud tingimus, et Eestisse saabuval töötajal peab

olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud

ravikulude katmise Eestis ajutise viibimise ajal.

Eeltoodud põhjustel ei peaks sellise töötaja Eestis viibimine tooma kaasa sotsiaalmaksu

tasumise kohustust tema tööandjale. Kuna tööandja ega ka töötaja ei osale siinses majanduses

ega tööjõuturul, siis eeltoodust lähtuvalt ei tuleks sotsiaalmaksu objektiks lugeda ka töötaja

Eestis lühiajaliselt töötamise ajal saadud tasu.

Eelnõu kohaselt tekib mitteresidendist töötaja kolmandast riigist pärit mitteresidendist

tööandjal Eestis sotsiaalmaksukohustus juhul, kui tema töötaja viibib Eestis töötamise

eesmärgil vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. TuMS § 6 kohaselt on

füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse

kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Siiski ei peaks 183 päeva täitumisest tegema

järeldust, et isik muutub ainuüksi sellel põhjusel Eesti residendiks. 183 päeva jooksul Eestis

viibimine on küll TuMS § 6 alusel üks Eesti residentsuse tekkimise kriteeriumidest, kuid kui

mitteresident on Eestis vaid ajutiselt, plaaniga oma koduriiki naasta ning tema kodu ja elulised

huvid asuvad teises riigis, jääb ta maksulepingu reeglite kohaselt teise riigi residendiks ning

lepinguresidentsust võetakse arvesse ka Eesti tulumaksuseaduse rakendamisel. Maksukohustus

palgatulult tekib mitteresidendist töötajal Eestis igal juhul siis, kui ta on Eestis viibinud

vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Sel juhul ei ole oluline, kas tema

tööandja on resident või mitteresident või kas tema tööandja on kuidagi teisiti Eestiga seotud.

Määrav on Eestis töötamise kestus. Seega võib välismaalane, kes viibib Eestis üle 183 päeva,

olla jätkuvalt mitteresident ning tema Eestis töötamisest saadud palgatulu maksustatakse Eestis

põhjusel, et ta Eestis piisavalt pikaajaliselt töötamise eesmärgil viibis. Olukorras, kus töötajal

tekib Eestis maksukohustus, tekib tema tööandjal kohustus ennast Eestis registreerida

mitteresidendist tööandjana.

Nagu eelnevalt öeldud, reguleeritakse eelnõuga olukorda, kus kolmandast riigist pärit töötaja

viibib Eestis, tehes tööd kolmandas riigis tegutseva tööandja heaks. Eelnõu kohaselt

maksustatakse sotsiaalmaksuga ka edaspidi töötasu, kui tööandja on Euroopa

Majanduspiirkonna, Šveitsi või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi resident või

omab nimetatud riikides püsivat tegevuskohta. Sotsiaalkindlustuslepingud ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) kehtestavad reeglid, mille põhjal

määratakse riik, kelle sotsiaalkindlustusalast õigust piiriüleselt liikuva isiku suhtes

kohaldatakse. Reeglina sisaldavad nimetatud lepingud ja määrus võimalust jääda n-ö lähteriigis

kindlustatuks ning vabastab tööandja ajutise töö tegemise riigis sotsiaalkindlustusmaksete

tasumisest. Seega sarnaneb kõnealune sotsiaalmaksuvabastus nimetatud lepingutes ja määruses

kehtestatud reegliga.

Kuna TKindlS § 40 lõike 2 punkti 4 kohaselt ei tasuta töötuskindlustusmakset tasudelt, mis on

nimetatud SMS §-s 3, laieneb sotsiaalmaksuseaduse muudatuse jõustumisel maksuvabastus

automaatselt ka töötuskindlustusmaksele. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumisest on

mitteresident vabastatud, kuna kehtiva KoPS § 6 kohaselt ei saa kohustatud isikuks olla

mitteresident. Seega muudatuse jõustumise järgselt on SMS § 3 punktis 19 sätestatud

tingimustele vastav, mitteresidendist töötajale makstud tasu vabastatud Eestis kõikidest

sotsiaalkindlustusmaksetest.

Punkti 19 kohaldamisalast välistatakse Eestis töötavale renditöötajale makstav tasu. Viimastel

aastatel on sagenenud trend, kus Eesti tööandjad kasutavad mitteresidendist ettevõtjate

teenuseid, kes pakuvad Eesti tööandjatele renditöötajaid. Piirangu eesmärgiks on välistada

olukord, kus Eestisse saabunud renditöötajate töötasult ei maksta sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu

mittemaksmine tähendaks, et ettevõtted on seeläbi võimelised pakkuma teenust oluliselt

madalama hinnaga kui ettevõtjad, kes töötajate töötasult makse tasuvad. See moonutaks ja

kahjustaks ausat konkurentsi. Eestil on õigus kehtestada ühetaoline maksukohustus kõigile

Eestis töötavatele inimestele ning maksustamisõigust piiravad rahvusvahelised kokkulepped.

Tulumaksuseaduse tähenduses loetakse kasutajaettevõtjaks isikut, kelle juures täidab

mitteresidendist füüsiline isik tööülesandeid ning kes on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse

üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident oma Eestis

asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Sellist isikut käsitatakse mitteresidendist füüsilise isiku

tegeliku tööandjana, sest Eestis tööle asunud mitteresident allub kasutajaettevõtja juhtimisele

ja kontrollile, saades temalt töö tegemiseks vajalikud juhised, vahendid ja materjalid. Seega on

olemas töösuhtele iseloomulik alluvussuhe. Niisamuti otsustab kasutajaettevõtja selle üle,

millise kvalifikatsiooni ja kutseoskustega tööjõudu ta vajab, mistõttu on põhjendatud

kasutajaettevõtja käsitamine tööandjana.

Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse SMS § 9 lõiget 1, mis reguleerib sotsiaalmaksu maksmise

korda. Lõiget täiendatakse punktiga 21. Uue punkti kohaselt vabastatakse teenustasu maksja

sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, kui tasu maksja on füüsiline isik, kes maksab teisele

füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel tasu teenuse osutamise eest.

Hetkel kehtiv regulatsioon näeb ette, et esmalt peaks võlaõigusliku lepingu alusel teenustasu

maksev füüsiline isik selgitama välja, kas teenuse osutaja on FIE või ettevõtluskonto kasutaja.

Juhul, kui teenuse osutaja ei ole FIE ega ettevõtluskonto kasutaja, peab teenustasu maksja

kandma teenust osutava füüsilise isiku TÖR-i (MKS § 251). Lisaks on teenustasu maksjal

kohustus esitada maksudeklaratsioon TSD ja maksta väljamakstud teenustasult sotsiaalmaksu

ja sotsiaalkindlustusmakseid (SMS § 2 lõige 1 punkt 6, KoPS § 7 lõige 1, TKindlS § 40 lõige 1

punktid 1 ja 2). Samas tulumaksuseaduse kohaselt on teenustasu maksja sellelt tasult tulumaksu

kinnipidamisest vabastatud (TuMS § 40 lõige 3), selle tasub teenuse osutaja.

Pärast muudatuse jõustumist vähenevad oluliselt võlaõigusliku lepingu alusel teenustasu

maksva füüsilise isiku kohustused. Esiteks ei tule edaspidi teenustasu maksjal tasuda nendelt

tasudelt sotsiaalmaksu ega sotsiaalkindlustusmakseid. See omakorda vabastab teenustasu

maksja maksudeklaratsiooni TSD esitamisest. Ära langeb ka teenustasu maksja kohustus kanda

teenuse osutaja TÖR-i.

Säte ei kohaldu, kui teenustasu maksja on FIE. Oma ettevõtluse tarbeks füüsiliselt isikult

teenuse ostmisel jääb kehtima seni kehtinud maksustamiskord, mis näeb ette väljamakselt

sotsiaalmaksu tasumise. Sama põhimõte kehtib ka selle tasu tulumaksuga maksustamisel,

mistõttu on FIE-l ka edaspidi kohustus pidada füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel

makstud tasult kinni tulumaks ning tasuda sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed. Eelnõuga

kehtestatava erandi laiendamiseks FIE-le puudub vajadus, kuna FIE kui väikeettevõtja täidab

oma tegevusest lähtuvalt igapäevaselt väga erinevaid maksuseadustest tulevaid kohustusi ja

maksude tasumine võlaõigusliku lepingu alusel makstud teenustasult ei ole tema puhul erandlik

ega ebaproportsionaalselt koormav.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse kogumispensionide seaduse §-e 7 ja 11, mis sätestavad kohustusliku

kogumispensioni makse tasumise korra. Paragrahvi 7 lõikesse 1 lisatakse viide uuele

sotsiaalmaksuseaduse sättele (SMS § 2 lõige 1 punkt 61), mille alusel tasub makse võlaõigusliku

lepingu alusel teenustasu saav isik.

KoPS § 11 lõike 1 punktis 2 toodud lause lõppu lisatakse SMS § 9 lõike 1 punktis 21 tehtava

muudatusega sarnane täpsustus. See vabastab füüsilisest isikust teenustasu maksja kohustusest

pidada teisele füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel makstud teenustasult kinni

kohustuslik kogumispensioni makse. Sarnaselt sotsiaalmaksuga ei vabastata teenustasu maksjat

kogumispensioni makse kinnipidamise kohustusest, kui tasu maksab füüsilisest isikust

ettevõtja. Makse tasumise kohustus pannakse tasu saavale füüsilisele isikule.

Eelnõu §-ga 3 tehakse muudatus riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 12. Sättes

täpsustatakse sotsiaalmaksu arvesse võtmise põhimõtteid pensionikindlustatu kindlustusosaku

arvutamisel. Kuna sotsiaalmaksu maksja on SMS § 2 lõike 1 punkti 61 alusel tasu saaja,

laiendatakse nimetatud punkti alusel makstud sotsiaalmaksule füüsilisest isikust ettevõtjale

kehtivaid põhimõtteid. Seega võetakse kindlustusosaku arvutamisel arvesse tasutud

sotsiaalmaks.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse töötuskindlustuse seaduse §-i 40 lõiget 2, milles sätestatakse

töötuskindlustusmaksega mittemaksustatavate väljamaksete loetelu. Muudatuse kohaselt

lisatakse seaduse § 40 lõikesse 2 punkt 5, millega välistatakse töötuskindlustusmakse tasumine,

kui kindlustatule maksab töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud

võlaõigusliku lepingu alusel teenustasu füüsiline isik. Vabastus kohaldub nii

töötuskindlusmakse tööandja kui ka töötaja makse osale. Sarnaselt sotsiaalmaksuga ei vabastata

teenustasu maksjat töötuskindlustusmakse kinnipidamise kohustusest, kui tasu maksab

füüsilisest isikust ettevõtja.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse eelnõu jõustumine. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab

maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus

kuud. Sätestatu kohaselt jõustub seadus 2024. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja

välissuhetele, regionaalarengule ega muid otseseid või kaudseid mõjusid. Eelnõu rakendamine

omab mõju majandusele, sotsiaalvaldkonnale ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele.

6.1 Kavandatav muudatus: Füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel makstud

teenustasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmise kohustuse panemine teenuse

osutajale.

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatus võib avaldada mõju teenuse

osutaja sotsiaalsetele tagatistele – tema ravi-, pensioni- ja töötuskindlustusele. Mõju iseloom ja

ulatus sõltuvad sellest, kui korrektselt teenuse osutaja oma maksukohustust täidab.

Sihtrühm: Eelnõu mõjutab otseselt võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaid füüsilisi

isikuid, kelle eest teenustasu maksja on maksnud sotsiaalkindlustusmakseid. 2022. aastal oli

selliseid isikuid 253. Potentsiaalne sihtrühm on siiski oluliselt suurem. Füüsilistele isikutele

võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaid füüsilisi isikuid oli Eesti Sotsiaaluuringu4 (ESU)

2018-2020 kohaselt 11 600. Maksudeklaratsioonide ja Sotsiaaluuringu andmeid kõrvutades on

selgelt näha, et enamikul juhtudest sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid ei tasutud ning

seetõttu sotsiaalseid tagatisi teenuse osutajatel ei tekkinud.

Mõju ulatus: Võttes arvesse deklareeritud tasu keskmist suurust ja asjaolu, et tegemist on

ühekordse lühiajalise teenuse osutamisega, siis üksnes kõnealuselt tasult maksude maksmine

isikule tõenäoliselt ravikindlustuskaitset ei oleks andnud ning mõju pensionile oleks olnud

väike. Juhul, kui teenuse osutaja sai samaaegselt ka muid sotsiaalmaksuga maksustatavaid

tasusid, suurendasid teenustasult makstud maksud tema sotsiaalseid tagatisi.

Pannes maksu tasumise kohustuse tasu saajale ja arvestades asjaoluga, et maksukuulekus aasta-

aastalt kasvab, võib eeldada, et sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumine

võlaõigusliku lepingu alusel makstud teenustasult suureneb, mis omakorda suurendab teenuse

osutajate sotsiaalseid tagatisi. Võimalus on teha seda ka lihtsustatud viisil ehk ettevõtluskonto

kaudu või traditsioonilisemal viisil ehk FIE-na. Saadavate tagatiste ulatus sõltub valitud

ettevõtlusvormist ja maksustatava tulu suurusest.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju sagedus sõltub sellest, mil määral teenuse osutaja

sotsiaalseid tagatisi (ravi- ja töötuskindlustuskaitset) vajab. Arvestades varasematel aastatel

deklareeritud teenustasude maksmise mahtu ja tasude suurust5, pelgalt nende tasude alusel

reeglina ravikindlustuskaitset ei teki või on nende mõju rahalistele hüvedele väike.

Ebasoovitavate mõjude risk: Risk seisneb võimaluses, et teenustasu maksja

maksukohustusest vabastamisel jäävad sellelt tasult maksud üldse tasumata ja vähenevad

teenuse osutaja sotsiaalsed tagatised. Arvestades kehtivate reeglite kohaselt maksukohustuse

täitmise mahtu (25 inimest), on ebasoovitavate mõjude risk väike.

Lisaks vähenevad teenuse osutaja töötuskindlustustagatised. Kui maksude tasumise kohustus

on teenuse tellijal, tuleb tal tasuda ka töötuskindlustusmakset. Muudatuse järgselt, kui makse

3 Maksu- ja Tolliamet, 12.04.2022, deklaratsioonil TSD esitatud andmete põhjal. 4 Statistikaamet, 12.11.2020, ESU uuring 5 Aastatel 2019-2022 oli Maksu- ja Tolliameti andmetel keskmine deklareeritud tulu suurus 532 eurot.

hakkab tasuma teenuse osutaja, ei tule tal sarnaselt FIE-ga töötuskindlustusmakset tasuda.

Seega vähenevad teenuse osutaja töötuskindlustusalased tagatised.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm on

keskmine, kuid mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad riskid väiksed.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatusel on mõju ettevõtluskeskkonnale

ja eeskätt väikeettevõtjate tegevusele ning eraisikust teenuse tellijatele. Olulisim mõju seisneb

selles, et muudatuse tulemusena väheneb teenustasu maksja haldus- ja maksukoormus.

Maksude tasumise kohustus pannakse teenuse osutajale. Muudatus suurendab maksuarvestuse

ühetaolisust ja õigusselgust, mis pikemas vaates tõstab maksukuulekust ja maksulaekumisi.

Sihtrühm: Sihtrühmaks on füüsilised isikud, kes ostavad või osutavad teenust võlaõigusliku

lepingu alusel, mille mõlemad osapooled on füüsilised isikud. Eesti Sotsiaaluuringu kohaselt

sai 2019. aastal teistele isikutele või leibkondadele teenuse osutamise eest eraviisilist tulu

11 600 inimest koondsummas 18,2 mln eurot. Keskmine tulu suurus isiku kohta oli 1 600 eurot

aastas.

Otseselt mõjutab eelnõu neid väheseid seaduskuulekaid maksumaksjaid, kes täidavad

teenustasu maksmisel maksuseadustes tekkivaid kohustusi ja tasuvad füüsilisele isikule

makstud teenustasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Kui 2019. aastal oli nende

arv 20, siis eelmiseks aastaks oli nende arv langenud juba 11-ni.

Mõju ulatus: Muudatuse jõustumisel väheneb teenustasu maksja jaoks maksukohustuse

täitmisega seotud halduskoormus (registreerimine TÖR-i, maksudeklaratsiooni TSD esitamine

ja maksukohustuse täitmine). Lisaks väheneb ka teenuse tellija maksukoormus. Sotsiaalmaksu

ja sotsiaalkindlustusmaksete osa moodustab umbes 25% kogukuludest. Suurem osa teenustasu

maksjatest eelkirjeldatud kohustusi täitnud ei ole, mistõttu nende jaoks eelmainitud mõju

puudub. Kuna maksukohustus pannakse teenuse osutajale, suureneb mõningal määral teenuse

osutaja halduskoormus ja kulud. Nende ulatus sõltub valitud ettevõtlusvormist.

Ettevõtluskontot kasutades toimub maksude tasumine automaatselt pangakontol maksu osa

broneerimisena, maksumääraga 20% laekunud tuludelt. FIE-na tegutsedes on halduskoormus

mõnevõrra suurem, kuna maksukohustuse suurus määratakse FIE esitatava

maksudeklaratsiooni (E-vormi) andmete põhjal ning selle suurus sõltub eeskätt

ettevõtlustulemist.

Arvestades asjaoluga, et maksukuulekus aasta-aastalt kasvab, võib eeldada, et suureneb nende

teenuse osutamise eest tasu saajate arv, kes edaspidi maksavad teenustasult maksud ise. Eesti

elanike maksutahte uuringu6 kohasel on viimaste aastate jooksul kasvanud 50%-lt 55%-le ehk

10% võrra nende inimeste arv, kes deklareeriks täiendavat sularahas saadud tulu. Võttes arvesse

potentsiaalse sihtgrupi suurust, võib eeldada, et sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete

tasumine suureneb. Selle täpset mahtu on väga keeruline hinnata, kuna see sõltub erinevatest

näitajatest alates maksumaksjate teavituse mahust kuni maksumaksjate hoiakute ja käitumise

muutumiseni.

Mõju avaldamise sagedus: Kuigi füüsilised isikud tellivad isiklikes huvides erinevaid

füüsiliste isikute osutatavaid teenuseid, siis enamikul juhtudel esindab teenuse osutaja

äriühingut või tegutseb ise ettevõtjana (nt FIE-na, kasutab ettevõtluskontot). Teenuse ostmine

füüsiliselt isikult, kes ei tööta äriühingus ega tegutse ise ettevõtjana, moodustab isiklikes

huvides ostetavatest teenustest väikese osa. 2019. aastal ostsid füüsilised isikud Eestis teenuseid

3,978 miljardi euro eest, millest füüsilistelt isikutelt ostetud teenused moodustasid 0,4% (18,2

mln eurot7).

6 Eesti elanike maksutahte uuring, okt. 2020, tellija: MTA 7 Statistikaamet, 12.11.2020, ESU uuring

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm on

keskmine, kuid mõju ulatus ja sagedus väiksed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Eelnõu jõustumisel tuleb teha muudatus

maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 selgituste osas ja kehtetuks tunnistada antud tululiigi puhul

rakendatav tulukood (kood 18). See omakorda tingib mõningate väikesemahuliste muudatuste

tegemist maksuhalduri infosüsteemides. Eeldada võib, et vähesel määral suureneb

maksuhalduri koormus maksumaksjate nõustamise osas.

Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus on väike,

kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku

Maksu- ja Tolliameti töös.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

6.2 Kavandatav muudatus: sotsiaalmaksuga ei maksustata tasu, mida maksab kolmanda riigi

mitteresidendist tööandja, kes ei oma EMP-s püsivat tegevuskohta, oma mitteresidendist

töötajale, kes teeb Eestis tema heaks tööd vähem kui 183 päeval järjestikuse 12 kuu jooksul.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatus võib avaldada mõju kolmandast

riigist pärit mitteresidendist töötajale. See mõjutaks positiivselt kolmandatest riikidest pärit

kaugtöötajate võimalust Eestis tööd teha. Diginomaadide kontekstis tuleb silmas pidada, et

tegemist on isikutega, kes teevad tööd asukohast sõltumata, ent panustavad Eesti majandusse

siin elamiseks vajalike kulutuste tegemise, sh teenuste tarbimisega.

Sihtrühm: Sihtrühmaks on kolmandatest riikidest pärit isikud, kes Eestis ajutiselt viibides

töötavad, kuid nende töö tulemus ei saabu Eestisse. Keeruline on prognoosida välismaalaste

hulka, keda antud muudatus hakkab mõjutama. Üheks sihtrühmaks, keda seadusemuudatus

mõjutab, on nn diginomaadid ehk asukohast sõltumatud töötajad. Eesti on üks esimesi riike

maailmas, kes pakub viisat kaugtöö eesmärgil, mistõttu puudub võimalus arvestada teiste

riikide kogemustega. Viisat kaugtööks hakati välja andma alates 01.08.2020. Perioodil

01.08.2020 – 31.12.2022 on välja antud 377 viisat kaugtöö eesmärgil, peamiselt Ameerika

Ühendriikide, Venemaa, India ja Suurbritannia kodanikele.

Tabel. Kaugtöö eesmärgil esitatud viisataotlused ja otsused 01.08.2020 – 31.12.2022

kodakondsuste lõikes.

Kodakondsus Esitatud taotlused Viisataotlus rahuldatud

Alžeeria 4 3

Ameerika Ühendriigid 109 99

Argentina 5 5

Armeenia 8 4

Aserbaidžaan 3 2

Austraalia 19 18

Brasiilia 5 5

Egiptus 7 3

Hiina 8 7

Iisrael 7 6

India 33 24

Jaapan 10 9

Kanada 23 21

Kasahstan 2 2

Kolumbia 5 5

Korea Vabariik 2 2

Lõuna-Aafrika Vabariik 14 14

Maroko 3 2

Mehhiko 4 3

Nigeeria 5 2

Pakistan 12 7

Peruu 2 2

Singapur 4 3

Suurbritannia 25 24

Türgi 12 9

Türkmenistan 3 3

Tšiili 2 2

Ukraina 21 16

Usbekistan 4 3

Uus-Meremaa 6 6

Valgevene 9 4

Venemaa 68 47

Vietnam 4 3

Muud (antud 1 viisa) 28 12

Kokku 476 377

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeerium on 2019. aastal prognoosinud, et maksimaalselt kümnendik e-residente võiks

soovida diginomaadina viisat taotleda. 2019. aastal väljastati 16 630, 2020. aastal 12 957, 2021.

aastal 13 186 ja 2022. aastal 11 923 e-residendi digitaalset isikutunnistust. Kui kümnendik neist

sooviks taotleda viisat kaugtöö eesmärgil, võiks e-residentide seast potentsiaalseid taotlejaid

olla u 1400 inimest aastas. Tegu on siiski ülimalt optimistliku prognoosiga, mida kinnitab ka

2022. aasta lõpuks esitatud viisataotluste statistika. Kuigi kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist on

mõjutanud nii koroonaviirusest kehtestatud liikumispiirangud kui ka Venemaa agressioonisõda

Ukrainas, saab siiski sihtrühma pigem pidada väikeseks.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on pigem vähene. Eeldatavalt jääb töötajate hulk, keda

seadusemuudatus mõjutab, väikeseks. Sotsiaalmaksu vabastus võib mõjutada töötaja ravi- ja

pensionikindlustusalaseid tagatisi. Maksusoodustuse eeltingimuseks on tervisekindlustus-

lepingu olemasolu, mis peab katma vähemalt haigestumise ja vigastuse korral tekkivad

ravikulud Eestis. Seega tervisest tulenevad olulisemad riskid on kaetud. Pensionialaste tagatiste

osas täiendavaid tingimusi seatud ei ole. See sõltub sellest, kas tööandja või töötaja elu- või

asukohariigis tasutakse vastavaid makseid või isik on liitutud pensioniskeemidega.

Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on vähene. Lähtuvalt töö iseloomust

võib eeldada, et selline töötaja ei viibi Eestis piisavalt kaua, et teenida siin välja pensionistaaži.

Isikul võib siiski tekkida vajadus kasutada siinseid meditsiiniteenuseid. Vähendamaks

võimalikku koormust Eesti meditsiinisüsteemile, on eelnõuga ettenähtud tingimus, et Eestisse

saabuval töötajal peab olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või

vigastusest tingitud ravikulude katmise Eestis ajutise viibimise ajal. Kehtiva välismaalaste

seaduse kohaselt peab välismaalasel viisa saamiseks olema samuti kehtiv

tervisekindlustusleping.

Ebasoovitavate mõjude risk: Maksusoodustuse kohaldamise üheks tingimuseks on kehtiv

tervisekindlustusleping, mis annab isikule kindluse ravikulude katmiseks ja välistab koormuse

Eesti riiklikule ravikindlustussüsteemile. Pensioniks vahendite kogumise osas täiendavaid

tingimusi seatud ei ole, mistõttu ei saa välistada olukorda, et vahendid selleks jäävad kogumata.

Kuna tegemist on lühiajalise töötamisega ja võimalik, et töötaja või tööandja elu- või

asukohariigis sissemakseid pensioniskeemi ikkagi jätkatakse, on ebasoovitavate mõju risk

väike.

Koondhinnang mõju olulisusele: Muudatuste mõju võib pidada ebaoluliseks, kuna sihtrühma

suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitava mõju risk on maandatud

eelnõus olevate tingimuste kaudu.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatus mõjutab ettevõtluskeskkonda

ning omab eelkõige positiivset mõju riigi majandusele.

Sihtrühm: Sihtrühmaks on eeskätt lühiajaliselt Eestis viibivate kolmandatest riikidest pärit

töötajate mitteresidendist tööandjad, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht ja kes ei tegutse

Eestis mitteresidendist tööandjatena.

Mõju ulatus: Muudatusega vähendatakse bürokraatiat tööandjale, kellel puudub Eestis püsiv

tegevuskoht või kes ei tegutse siin mitteresidendist tööandjana, kuid kelle töötaja teeb Eestis

tööd. Kui töötaja viibib Eestis töö tegemise eesmärgil vähem kui 183 päeval järjestikuse 12 kuu

jooksul, ei kaasne tema tööandjale Eestis mitteresidendist tööandjaks registreerimise kohustust.

Seeläbi soodustatakse diginomaadide riiki saabumist. Valdav osa diginomaadidest tegutseb

info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT), turunduse, finants- või haridusvaldkonnas.

Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikseks.

Maksusoodustuse saamiseks võib mitteresidendist töötaja Eestis töötamise eesmärgil viibida

vähem kui 183 päeval 12 järjestikuse kuu jooksul, mis tähendab, et tegu on eeskätt lühiajaliste

Eestis viibimistega.

Ebasoovitavate mõjude risk: Välistatud ei ole võimalikud skeemid tööjõumaksude tasumisest

kõrvalehoidmiseks, ent seda võib hinnata väheseks. Kui mitteresidendist tööandja palkab Eestis

töötamiseks mitteresidendi, kelle töö tulemus saabub Eestisse, siis on endiselt kohustus järgida

VMS-s sätestatud töötamise tingimusi. Eestisse töö tegemise eesmärgil saabumiseks peab

inimesel olema viisa ning kehtiv tervisekindlustusleping. Need tingimused vähendavad

võimalikku kuritarvituste tõenäosust. Ebasoovitavate mõjude risk on seega pigem väike.

Koondhinnang mõju olulisusele: Muudatusega kaasnevat mõju võib hinnata väikseks, kuna

mõju sihtrühm ja sagedus on väike.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele- mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Kuna Eestis töö tegemine muutub

atraktiivsemaks ja tingimused paindlikumaks, võib eeldada teatavat mõju viisataotlusi

menetlevate asutuste töökorraldusele. Niisamuti võib eeldada vähest koormuse kasvu

maksumaksjate nõustamise osas maksuhaldurile. Seaduseelnõu puudutab nii töölepinguid kui

ka võlaõiguslikke teenuse osutamise lepinguid, mis tähendab, et muudatuse jõustumisel need

kolmandate riikide tööandjad, töötajad ja nende töötasud või teenuse osutamise eest saadud

tasud maksuhalduri TSD lisale 2 ei tule. Seega ei kaasne selle muudatusega maksuhaldurile

ka arenduskulusid.

Sihtrühm: Mõjutab nii konsulite kui ka Politsei- ja Piirivalveameti halduskoormust, vähesel

määral ka Maksu- ja Tolliametit. Sihtrühma suurust võib hinnata väikseks.

Mõju ulatus: Ei ole oodata olulist mõju senisele töökorraldusele, kuna ka praegu on

välismaalastel võimalik eri eesmärkidel taotleda Eestisse tulekuks viisat. Arvestades

viisataotlejate üldarvu, suurendavad diginomaadid viisataotlejate arvu väga vähe. Kuna

diginomaade on vähe, siis võib eeldada, et nende nõustamine ei avalda maksuhaldurile suurt

koormust.

Mõju avaldumise sagedus: Kuivõrd diginomaadide eeldatav hulk jääb pigem väikseks, ei ole

ka mõju avaldumise sagedus suur.

Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: Muudatuste mõju võib pidada ebaoluliseks, kuna sihtrühma

suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike siis ebasoovitava mõju riski ei tuvastatud.

6.3 Kavandatav muudatus: maksukohustuse panemine platvormihaldurile, kui teenust

osutatakse platvormi vahendusel.

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatuse kohaselt pannakse sotsiaalmaksu

ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus platvormihaldurile, kui platvormihaldur

maksab füüsilisele isikule tasu platvormi vahendusel osutatud teenuse eest. Platvormihalduril

maksude tasumise kohustust ei teki, kui teenust osutab füüsilisest isikust ettevõtja või

ettevõtluskonto kasutaja. Tasutavatest sotsiaalkindlustusmaksetest sõltuvad platvormi kaudu

teenust osutava isiku sotsiaalsed tagatised – pensioni-, ravi- ja töötuskindlustus.

Sihtrühm: Platvormi kaudu teenuseid osutavad füüsilised isikud. Hetkel riik

platvormimajanduse mahust ammendavat ülevaadet ei oma. Tingitud on see sellest, et

platvormihaldurid ei pea ennast kuskil spetsiifiliselt (platvormihaldurina) registreerima ega

taotlema oma tegevuse jaoks luba, samuti ei ole neil kohustust informeerida riiki platvormil

teenust osutavatest isikutest.

Teadaolevalt kehtestasid mitmed teenust vahendavad platvormid juba mingi aeg tagasi

platvormil teenuse osutamise eeltingimuseks ettevõtlusvormi valimise nõude. Seetõttu võib

eeldada, et valdav osa platvormi kaudu teenuse osutajatest on endale ettevõtlusvormi valinud.

Võimalik, et platvormidel tegutseb varasemast ajast veel mingi osa teenuse pakkujaid, kes pole

valinud ettevõtlusvormi ja kelle puhul pole erinevatele osapooltele üheselt selge, kes tasub

sotsiaalkindlustusmaksed. Halvemal juhul võib see osa teenusepakkujatest olla hetkel

sotsiaalsete tagatisteta. Muudatuse järgselt kaob võimalus, et selle osa teenuse osutajate eest

jääksid sotsiaalkindlustusmaksed maksmata. Võimalik, et platvormid pigem nõuavad kõigilt

platvormil tegutsevatelt isikutelt ettevõtlusvormi valimist, mis tähendab

sotsiaalkindlustusmaksete tasumist teenuse osutaja poolt.

Maksuhalduri hinnangul on viimase aja ettevõtluskonto kasutajate arvu oluline kasv eeskätt

tingitud platvormide kehtestatud nõudest, et platvormil teenuse osutamise eeltingimuseks on

kas FIE-na tegutsemine või ettevõtluskonto avamine. Alates 2022. aasta algusest on lisandunud

11 438 ettevõtluskonto kasutajat ja käesoleva aasta 5. juuni seisuga kasutab ettevõtluskontot 17

689 inimest. Arvestades platvormil tegutsemiseks kehtestatud nõuet ja ettevõtluskonto

kasutajate arvu kiiret kasvu võib järeldada, et oluliselt on vähenenud nende teenuse osutajate

arv, kes ettevõtlusvormi valinud ei ole. Eeltoodut arvestades võib sihtgrupi suurust pidada

pigem väikseks, sest see hõlmab üksnes väikest osa platvormidel tegutsevaid teenuse osutajaid

(täpne arv selgub 2024. aastal pärast platvormidele kehtestatud aruandluskohustuse

rakendumist).

Mõju ulatus: sotsiaalmaksu ja teiste sotsiaalkindlustusmaksete tasumine suurendab teenust

osutava füüsilise isiku sotsiaalseid tagatisi. Mõju tagatistele sõltub otseselt saadava tulu

suurusest ja asjaolust, kas tegemist on lisatuluga või ainsa sissetulekuallikaga. Reeglina on

teenitav tulu lisatulu ja selle suurus äärmiselt varieeruv tulenevalt tegutsemise mahust.

Arenguseire Keskuse läbiviidud küsitlusuuringu kohaselt on platvormitöö ainus

sissetulekuallikas 4,4% platvormitöötajatest ja platvormitööd tehes teenitakse keskmiselt

18,4% oma kuu netosissetulekust. Suurim osa (19,3%) on regulaarsete platvormitöötajate

hulgas neid, kelle igakuine netosissetulek jääb vaid 400–700 euro vahele8. Seega eeltoodut

arvestades on antud tululiigi mõju ulatus sotsiaalsetele tagatistele pigem väike.

Mõju avaldamise sagedus: sotsiaalsete tagatiste kasutamise vajadus on kõnealuse sihtgrupi

puhul pigem ebaregulaarne ja harv.

Ebasoovitavate mõjude risk: puuduvad.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm,

ulatus ja sagedus on väiksed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Käesoleva eelnõuga kehtestatakse

platvormihaldurile kohustus tasuda platvormi vahendusel osutatava teenuse eest füüsilisele

isikule makstud tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid.

Muudatus võib suurendada füüsiliste isikute vahelisi teenuseid vahendavate platvormide

maksukulusid ja teataval määral halduskoormust. Seda juhul, kui platvormi vahendusel teenust

osutavad füüsilised isikud ei ole valinud ettevõtlusvormi.

Positiivsest vaatest korrastab kehtestav maksustamiskord ettevõtete vahelist konkurentsi ning

seda nii erinevate platvormide vahel, kui ka platvormi ja seda mittekasutava ettevõtja vahel, kes

müüvad edasi füüsiliste isikute osutatavaid teenuseid. Seega on maksumuudatusel turgu

korrastav mõju, st võrdsustuvad konkurentsitingimused erinevate ettevõtjate vahel. Eeltoodust nähtub, et mõju majandusele võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.

Sihtrühm: teenuseid vahendavate platvormide haldurid. Sihtrühma suurust ei ole käesoleva

seisuga võimalik määrata, sest nagu eelnevalt öeldud, ei ole platvormihalduritel kohustust enda

tegevust kuskil registreerida, taotleda oma tegevuseks luba, samuti teavitada MTA-t sellest, et

nad on platvormihaldurid. Täiendav selgus võiks tekkida 2024. aastal pärast platvormidele

kehtestatud aruandluskohustuse rakendumist.

Lisaks eelmainitule on osade platvormide ärimudel üles ehitatud teenuste edasimüügile ja neid

nimetatud muudatus ei puuduta. Teatav osa teenust vahendavatest platvormidest on platvormil

tegutsemise eeltingimuseks seadnud ettevõtlusvormi valimise ja ka need ettevõtjad ei kuulu

käesoleva muudatuse skoopi. Seega võib eeldada, et muudatus puudutab väikest osa

platvormidest.

Mõju ulatus: Muudatus võib mõjutada platvorme rangemalt rakendama ettevõtlusvormi

kasutamise nõuet, mille tulemusel tasub sotsiaalkindlustusmaksed tulu saaja. Juhul, kui teenust

vahendav platvorm tasub sotsiaalkindlustusmaksed ise, suurenevad platvormil teenustasude

kogukulud 33,8%. Kuna platvormidel on ettevõtlusvormi kasutamise nõudega võimalik lihtsalt

mõjutada oma maksukulude suurust, on mõju ulatus pigem väike.

Mõju avaldamise sagedus: Kehtestatav reegel on püsiv, kuid eeldada võib, et platvormid

kehtestavad muudatuse jõustumise järgselt reegli, et teenust saavad osutada üksnes isikud, kes

on endale ettevõtlusvormi valinud. Neil platvormidel, kellel kas osad või kõik platvormil

teenuse osutajad ettevõtlusvormi valinud ei ole, tuleb esitada maksudeklaratsioon ja tasuda

tööjõumaksud üks kord kuus.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm , mõju

ulatus ja sagedus on väiksed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

8 Arenguseire Keskus, 2.06.2021, Platvormitöö Eestis, küsitlusuuringu tulemused

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Eeldada võib, et vähesel määral suureneb

maksuhalduri koormus maksumaksjate nõustamise osas.

Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus on väike,

kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku

Maksu- ja Tolliameti töös.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

6.4 Kavandatav muudatus: TLS § 331 alusel alltöövõtu tellinud isiku makstud tasu

maksustamine sotsiaalmaksuga.

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: sotsiaalmaksu ja teiste

sotsiaalkindlustusmaksete tasumine alltöövõtu tellinud isiku poolt suurendab tasu saaja

sotsiaalseid tagatisi. Suurenevad sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumisest

sõltuvad hüved, näiteks vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, pension ja

töötuskindlustushüvitis.

Sihtrühm: töötajad, kes teevad alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi, hooldamise,

ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid. Kuigi ehitusvaldkonnas töötab alla 8%

Eesti töötajatest, on muudatusest mõjutatud tõenäoliselt siiski oluliselt väiksem osa

ehitustöötajatest, mistõttu on sihtrühma suurus väike.

Mõju ulatus: kuna alltöövõtu tellinud isikule läheb üle kohustus maksta tasu üksnes töötasu

alammäära ulatuses, siis selle mõju rahalistele hüvitistele on pigem väike.

Mõju avaldamise sagedus: Kuna töötasu nõude esitamine on harv ja ebaregulaarne sündmus,

on mõju sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk: Puuduvad

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm,

ulatus, sagedus on väiksed ja ebasoovitavad riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Sihtrühm: ehitusvaldkonnas alltöövõtu tellinud isikud. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli

2022. aasta 31. detsembri seisuga Eestis kokku 17 659 äriühingut, mille tegevusala oli ehitus.

Kõigist äriühingutest moodustasid nad 8,8%. Muudatuse tulemusel saab ehitustöid teinud

töötaja nõuda töötasu ka alltöövõtu tellinud isikult, kui tööandja ei ole töötasu nõuet nelja kuu

jooksul rahuldanud. Seega on muudatusel negatiivne majanduslik mõju sihtrühma jaoks, kuna

sellega võivad kaasneda planeerimata maksukulud. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik

vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja

hoolsusega. Võimaliku negatiivse majandusliku mõju ulatust vähendab ka see, et alltöövõtu

tellinud isik ei vastuta mitte töötaja terve töötasu, vaid ainult töötasu alammäära ja sellelt

arvutatavate maksude ulatuses.

Mõju ulatus: muudatuse tulemusel suurenevad alltöövõtu tellinud isiku kohustused tasult

arvutatava sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võrra. Kuna maksubaas on töötasu

alammäär, on mõju ulatus väike.

Mõju avaldamise sagedus: kuna töötasu nõude esitamine ja sellelt maksude tasumine on harv

ja ebaregulaarne sündmus, on mõju sagedus väike.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju

ulatus ja sagedus väiksed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Eeldada võib, et vähesel määral suureneb

maksuhalduri koormus maksumaksjate nõustamise osas.

Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus on väike,

kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku

Maksu- ja Tolliameti töös.

Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Esialgse hinnangu kohaselt on füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel makstud

tasu maksustamisreeglite muudatuse tõttu otsene negatiivne mõju riigieelarve sotsiaalmaksu ja

töötuskindlustusmakse laekumistele kuni 6 000 eurot aastas. Arvestades valdkonna mahtu ja

uudset võimalust täita maksukohustust madala haldus- ja maksukoormusega (ettevõtluskonto),

võib prognoosida ettevõtlustulu maksu laekumise suurenemist. Mõju täpsemat mahtu on siiski

keeruline hinnata. Selle eelduseks on käitumuslikud muutused, mis omakorda eeldab

täiendavate teavituste läbiviimist.

Diginomaadide maksumuudatuse puhul olulist negatiivset mõju eelarvele ei prognoosita.

Puuduvad täpsed andmed selle kohta, kuidas seadusemuudatuse tagajärjel võib sotsiaalmaksu

laekumine muutuda, ent eelnõu koostajate hinnangul ei ole oodata sotsiaalmaksu laekumise

vähenemist, kuivõrd puudutatud isikute hulk, keda eelnõu muudatus mõjutab, on väike. Samal

ajal panustavad nad Eesti majandusse siin elamiseks vajalike kulutuste tegemise, sh teenuste

tarbimisega. Oodata ei ole ka suurt mõju riigiasutustele ja nende töökoormusele. Maksu- ja

Tolliamet on hinnanud, et neile arenduskulusid ei kaasne.

Platvormidele kehtestatav maksumuudatus võiks suurendada maksulaekumisi. Täpset mõju on

keeruline hinnata, kuna hetkel puuduvad usaldusväärsed andmed platvormide ja neil teenuseid

osutavate isikute kohta. Lisaks mõjutavad maksulaekumist ka platvormidele 2024. aastal

rakenduvad täiendavad aruandlusreeglid. Andmetest nähtub, et eelmise aasta lõpust on

ettevõtluskonto avanud isikute arv varasema 290 asemel kasvanud keskmiselt 1 015 inimese

võrra kuus. Seda on tõenäoliselt mõjutanud nii platvormide tulevane täiendav

aruandluskohustus, kui ka platvormide maksustamise teemadel toimunud arutelud. Juhul kui

maksumuudatuse tulemusel suureneb ettevõtluskonto kasutajate arv 1000 inimese võrra,

suureneb maksulaekumine keskmiselt 1,3 miljoni euro võrra aastas.

8. Rakendusaktid

Eelnõu ei sisalda volitusnorme, mistõttu uusi rakendusakte ei kavandata. Muuta on vaja

rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest,

sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest

tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise

korrad“ kehtestatud lisa 2, milles tuleb tühistada maksudeklaratsiooni selgitustes olev kood

(kood 18), mis märgitakse juhul, kui füüsiline isik maksab teisele füüsilisele isikule tasu

võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti

Tööandjate Keskliidule ja EVEA-le.

Eelnõus sisalduv diginomaadide maksumuudatust puudutav osa (§ 1 p 5) esitati 2021. aastal

eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (eelnõu toimik nr 21-0973) ministeeriumidele

kooskõlastamiseks. Kooskõlastamisel esitatud ettepanekutega on eelnõus arvestatud.

22.06.2023

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide

eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu;

2. Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid:

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda

Eesti Maksumaksjate Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Kairi Ani 5885 1373

[email protected]

Meie 13.09.2023 nr 5-1/5839-1