Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Eelnõu esitamine Vabariigi

Valitsuse istungile

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungil arutamiseks sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Kooskõlastustabel (lisa 1)

Kairi Ani 5885 1373

[email protected]

Meie 20.05.2025 nr 1.1-10.1/2380-1

1

EELNÕU

14.04.2025

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „§ 9 lõike 1 punktis 2“ tekstiosaga „§ 9

lõike 1 punktides 2 ja 21“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) füüsiliselt isikult töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku

lepingu alusel saadud tasudelt, välja arvatud juhul, kui sellelt tasult makstakse sotsiaalmaksu

käesoleva lõike punkti 6 alusel;“;

3) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse sõna „teenuse“ sõnaga „alltöövõtu“;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 14–16 järgmises sõnastuses:

„(14) Tööandja makstud tasuna käsitatakse ka töölepingu seaduse § 331 alusel tööandjalt

alltöövõtu tellinud isiku makstud tasu.

(15) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud tasuna käsitatakse ka maksualase

teabevahetuse seaduse §-s 2020 nimetatud platvormi vahendusel võlaõigusliku lepingu alusel

Eestis teenust osutanud füüsilisele isikule platvormihalduri makstud tasu. Käesolevat lõiget ei

kohaldata välisriigis teenuse osutamise korral.

(16) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 61 nimetatud tasu maksustamisel kohaldatakse

füüsilisest isikust ettevõtjale ettevõtlustulu maksustamisel kehtivaid sätteid.“;

5) paragrahvi 2 lõikes 8 ja § 9 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „notar, vandetõlk ja kohtutäitur,

kelle kohta on maksukorralduse seaduse § 201 kohaselt teatatud Maksu- ja Tolliametile samad

andmed“ tekstiosaga „notar ja kohtutäitur, kelle kohta on Maksu- ja Tolliametil samad

andmed“;

6) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, mida mitteresidendist

tööandja maksab Eestis töötamise perioodi esimese 183 päeva eest mitteresidendist töötajale,

kellel on Eestis viibimise ajal haigestumisest või vigastusest tingitud ravikulude kaitsega

tervisekindlustusleping, välja arvatud juhul, kui tasu maksab Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigi, Šveitsi Konföderatsiooni või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi

resident või kui tasu maksab mitteresident Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Šveitsi

Konföderatsioonis või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigis asuva püsiva

tegevuskoha kaudu või arvel või kui tasu makstakse mitteresidendist füüsilisele isikule renditöö

eest kasutajaettevõtjas tulumaksuseaduse § 29 lõike 13 tähenduses.“;

7) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

2

„21) maksma käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 6 sätestatud sotsiaalmaksuga

maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu maksja on füüsiline

isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja;“;

8) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 6 lõike 1 punktis 2“ tekstiosaga „§ 6 lõike 1

punktides 2 ja 5“;

9) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatu puhul eraldatakse sotsiaalmaks käesoleva

paragrahvi lõike 4 kohaselt üksnes sotsiaalmaksu osalt, mis vastab käesoleva seaduse § 6 lõike

1 punktis 5 nimetatud töötajale makstud töötasult arvutatud sotsiaalmaksu summale.“.

§ 2. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1–6“ tekstiosaga „1–61“;

2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Makset ei tasuta sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt ja töötuskindlustuse

seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt.“;

3) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „on Maksu- ja Tolliametis registreeritud

notar või kohtutäitur ning tasu on saaja ettevõtlustulu” sõnadega „on notar või kohtutäitur ning

tasu on saaja ettevõtlustulu või kui tasu on makstud ettevõtluskontole või tasu maksja on

füüsiline isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja“.

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 251 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tööd võimaldav isik – Eesti residendist või mitteresidendist juriidiline isik, Eesti riigiasutus

või kohaliku omavalitsusüksuse asutus või füüsilisest isikust ettevõtja, kes sõlmib töötamise

aluseks oleva kokkuleppe või nimetab käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isiku ametikohale

või füüsiline isik, kes sõlmib käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud lepingu;“;

2) paragrahvi 251 lõiget 4 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

„18) sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 15 nimetatud tasu saaja.“.

§ 4. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„3) füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 5 ja 61 ning §-

s 61 sätestatud juhtudel – makstud sotsiaalmaks.“.

§ 5. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

3

„(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tasuna käsitatakse ka sotsiaalmaksuseaduse § 2

lõikes 15 nimetatud tasu.“;

2) paragrahvi 37 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui füüsilisest isikust ettevõtja, notari või kohtutäituri tegevus on peatatud rohkem kui

12 kuud, loetakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vara on võetud isiklikku

tarbimisse.“.

§ 6. Tööturumeetmete seaduse muutmine

Tööturumeetmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ajutise töötamise eest makstava tasuna käsitatakse ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poolt

töölepingu seaduse § 331 alusel makstud tasu.“;

2) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2, 4 ja 8 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud

tegevust arvestatakse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmete

alusel. Töötamise registri andmete alusel ei arvestata järgmisi tegevusi:

1) ametis olemine Euroopa Parlamendi liikmena;

2) teenuse osutamine või kauba müümine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse

tähenduses;

3) võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamine füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest

isikust ettevõtjale.“.

§ 7. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel

teenust osutav füüsiline isik.“;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 15 nimetatud platvormihaldur;

7) tööandjalt alltöövõtu tellinud isik töölepingu seaduse § 33¹ tähenduses.“;

3) paragrahvi 142 lõiget 2 täiendatakse kuuenda lausega järgmises sõnastuses:

„Töötajale makstud tasuna võetakse arvesse ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poolt

töölepingu seaduse § 33¹ alusel makstud tasu.“.

§ 8. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4 ja 7, § 2 punktid 1 ja 3, § 3, § 4, § 5 punkt 1 ning §-d 6 ja 7

jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.

....

4

Riigikogu esimees

Tallinn, “….“ ………………2025. a.

Algatab Vabariigi Valitsus ………………………2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisu kokkuvõte

Eelnõuga muudetakse füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste

eest makstud tasude maksustamise reegleid. Füüsilised isikud ostavad isiklikes huvides

erinevaid teenuseid. Üldjuhul osutab teenuse kas äriühing või füüsiline isik, kes tegutseb

füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE) või kasutab ettevõtluskontot. Teatav osa teenustest

(nt eluaseme hooldus- ja remonditeenused, lapsehoiuteenus jne) tellitakse füüsilistelt isikutelt,

kes eelnimetatud ettevõtlusvormis ei tegutse. Praegu kehtiv regulatsioon näeb ette, et füüsiliselt

isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenust ostes peab teenust ostnud füüsiline isik kandma

teenust osutava isiku töötamise registrisse (edaspidi TÖR), esitama tulu- ja sotsiaalmaksu

deklaratsiooni TSD ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid

(kohustuslikku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakset). Samas tulumaksu kinnipidamise

kohustus võlaõigusliku suhte korral puudub. Seega võib füüsiliselt isikult teenuse ostmine tuua

teenustasu maksjale kaasa arvestatava halduskoormuse. Vaatamata maksuseadustes sätestatud

kohustustele ei deklareerita ega maksta enamikul juhtudel füüsiliste isikute vahel osutatud

teenuse eest makstud tasult makse. Kohustus jääb täitmata erinevatel põhjustel – teadmatusest

või deklareerimisega kaasneva bürokraatia või lisanduva rahalise kohustuse tõttu.

Eelnõu eesmärk on vähendada füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud

teenuste eest makstud tasude maksustamisel tasu maksjal tekkivat halduskoormust ning

suurendada maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust. Selleks

vabastatakse füüsilisest isikust teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete

tasumise, maksudeklaratsiooni TSD esitamise ning teenuse osutaja TÖR-i kandmise

kohustusest. Sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus pannakse sarnaselt

tulumaksuga teenuse osutajale ehk teenustasu saajale.

Eelnõuga reguleeritakse nn. kolmandast riigist pärit töötaja töötasu maksustamisel tekkivat

olukorda, kus mitteresidendist töötaja teeb Eestis tööd siin püsivat tegevuskohta mitteomava

mitteresidendist tööandja heaks. Kehtiva regulatsiooni alusel tekiks kirjeldatud tööandjal Eestis

sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksmise kohustus ning seeläbi kohustus end Eestis

tööandjana registreerida esimesest päevast. Lühiajaliselt Eestis viibiv kolmanda riigi töötaja

tooks seega enda mitteresidendist tööandjale kaasa kohustuse registreerida ennast siin

mitteresidendist tööandjaks, mida võib pidada ebaproportsionaalseks ja ebamõistlikult

koormavaks kohustuseks. Eelnõu kohaselt vabaneks nn kolmandast riigist pärit mitteresidendist

tööandja nii sotsiaalmaksu kui töötuskindlustusmakse maksmise kui ka tööandjaks

registreerimise kohustusest, kuna mitteresidendist tööandja ei osale aktiivselt Eesti tööturul.

Kuivõrd välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab,

et haiguse või vigastuse korral tema ravikulud tasutakse, siis ei teki riigil isiku suhtes kohustusi.

Muudatus omab positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale ja vähendab halduskoormus, omades

seeläbi ka positiivset mõju riigi majandusele. Diginomaadid panustavad majandusse eeskätt

Eestis elamise ja töötamise läbi. Kuna diginomaadide puhul on tegu valdkonna spetsialistidega,

siis on nende palgatase kõrgem ja nende kulutused ületavad tõenäoliselt Eesti keskmise

leibkonna igakuiseid kulutusi.

2

Diginomaadide Eestis töötamine omab positiivset mõju ka sellest vaatest, et nad toovad endaga

kaasa uusi teadmisi, andes seeläbi lisandväärtust majandusele ja ettevõtluskeskkonnale.

Lisaks füüsiliste isikute vahelise teenustasu ja mitteresidendist tööandjate

maksustamisreeglitele täpsustatakse eelnõuga ka sotsiaalmaksu tasumist olukorras, kus teenust

osutatakse vahendaja kaudu. Viimastel aastatel on mitmed ettevõtjad oma äritegevuse üles

ehitanud selliselt, et infotehnoloogilise keskkonna (nt platvormi) kaudu otsitakse teenuse

tellijaid, kuid lõpptarbijale teenust ise ei osutata, vaid seda vahendatakse. Eelnõuga

täpsustataksegi sotsiaalmaksu maksmise kohustust olukorras, kus füüsilisele isikule osutab

teenust teine füüsiline isik, kuid teenuse osutamist vahendab platvorm. Tegemist on sättega,

mille eesmärk on luua õigusselgus eelkirjeldatud kolme osapoolega tehingus. Seadusesse

lisatavas sättes on tingimused, mille täitmisel loetakse füüsiliste isikute vahelist teenust

vahendav platvorm teenustasu maksjaks ning sellega kaasneb sotsiaalmaksu tasumise kohustus.

Muudatus peaks suurendama maksulaekumist ja sedakaudu teenuse osutajate sotsiaalseid

tagatisi.

Eelnõuga täpsustatakse ka sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus töölepingu seaduse (edaspidi

TLS) §-s 331 sätestatud juhul läheb tööandjalt alltöövõtu tellinud isikule üle töötajale tasu

maksmise kohustus. Muudatuse kohaselt läheb alltöövõtu tellinud isikule üle ka maksude

tasumise kohustus.

Eelkirjeldatud muudatused täpsustavad maksustamisreegleid olukorras, kus maksukohustuse

tekkimine ei ole üheselt mõistetav, toob maksumaksjale kaasa ebaproportsionaalse

halduskoormuse või moonutab turukonkurentsi. Seega omavad kõik need muudatused

positiivset mõju maksukuulekusele ja sedakaudu maksude vabatahtlikule tasumisele. Lisaks

vähendavad füüsilisele isikule makstava teenustasu ja diginomaadide töötasu

maksustamisreeglite muudatused maksumaksjate halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik

Kairi Ani ([email protected], 5885 1373) ja sama osakonna peaspetsialist Kersti Kivistik

([email protected], 5885 1390). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

([email protected], 5885 1493). Eelnõu keelelise kontrolli tegi õigusosakonna keeletoimetaja

Sirje Lilover ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

- sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS) redaktsioonis RT I, 12.12.2024, 28;

- kogumispensionide seadus (edaspidi KoPS) redaktsioonis RT I, 03.12.2024, 16;

- maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) redaktsioonis RT I, 17.04.2025, 26;

- riikliku pensionikindlustuse seadus (edaspidi RPKS) redaktsioonis RT I, 08.04.2025,

13;

- tulumaksuseadus (edaspidi TuMS) redaktsioonis RT I, 09.01.2025, 32;

- tööturumeetme seadus (edaspidi TöMS) redaktsioonis RT I, 23.12.2024, 7;

- töötuskindlustuse seadus (edaspidi TKindlS) redaktsioonis RT I, 06.07.2023, 111.

3

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Diginomaadide1 maksuvabastust puudutav eelnõu oli EIS-is kooskõlastamisel 2021. aastal

(eelnõu toimik nr 21-0973). Menetlus jäi erinevatel põhjustel pooleli, kuid muudatuse vajadus

on jätkuvalt olemas. Nimetud eelnõule on lisatud mõned täiendavad kiireloomulised

muudatused.

2022. aasta oktoobris jõustus TLS § 331, mis omakorda tingib alltöövõtu tellinud isiku makstava

tasu maksustamisreeglite täpsustamise (eelnõu § 1 punkt 4). Niisamuti vajab täpsustamist

füüsiliselt isikult saadud teenustasu maksustamine. Kehtiv maksustamiskord on ebamõistlik ja

mõneti ebaselge ning seda ka juhul, kui teenus osutatakse platvormi vahendusel. Viimati

nimetatud teema on seotud 2023. aasta algusest maksualase teabevahetuse seaduses

platvormihalduritele kehtestatud aruandluskohustusega. Nimetatud nõue tuleneb Euroopa Liidu

direktiivist2. Täiendav selgus on seetõttu hädavajalik.

Lisaks sisaldab eelnõu mitmeid punkte, mille puhul seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei

kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Sellisteks muudatusteks on näiteks

tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku makstud tasu maksustamine, osalise või puuduva

töövõimega inimeste eest sotsiaalmaksu jagamise reeglite muutmine ning notari ja kohtutäituri

kohta andmete saamise reeglite täpsustamine.

Eeltoodud põhjustel ei ole eelnõule enne selle ettevalmistamist koostatud

väljatöötamiskavatsust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 5.

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik

Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu väljatöötamine on alguse saanud füüsiliselt isikult füüsilisele isikule

võlaõiguslikus suhtes makstud teenustasu maksustamise vastu tekkinud laiemast avalikust

huvist. Seda teemat on käsitletud viimasel ajal nii Riigikogu aruteludes, kui ka meedias. Eesti

Maksumaksjate Liidu taotlusest ajendatuna esitas õiguskantsler Rahandusministeeriumile

järelepärimise3, milles viitas vajadusele vaadata üle antud valdkonnas kehtiv regulatsioon, kuna

esialgse hinnangu kohaselt ei pruugi see olla kooskõlas ühetaolise maksustamise ja

proportsionaalsuse põhimõttega.

Praegu kehtiv regulatsioon näeb ette, et esmalt peaks võlaõigusliku lepingu alusel teenustasu

maksev füüsiline isik selgitama välja, kas teenuse osutaja on FIE või ettevõtluskonto kasutaja,

mis vabastab teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise

kohustusest. Kui teenuse osutaja ei ole FIE ega kasuta ettevõtluskontot, peab teenustasu maksja

kandma võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutava füüsilise isiku TÖR-i (maksukorralduse

seadus § 251). Lisaks on teenustasu maksjal kohustus esitada kuu jooksul makstud tasude kohta

tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon TSD ning maksta väljamakstud tasult sotsiaalmaksu ja

1 Välismaalaste seaduse § 625 – viisa kaugtöö tegemiseks. 2 Nõukogu direktiiv (EL) 2021/514. 3 Õiguskantsleri kiri, 01.07.2020 nr 6-1/201131/2003817.

4

sotsiaalkindlustusmaksed (SMS § 2 lõige 1 punkt 6, KoPS § 7 lõige 1, TKindlS § 40 lõige 1

punktid 1 ja 2). Samas tulumaksu kinnipidamise kohustus võlaõigusliku lepingu alusel tasu

maksmisel puudub (TuMS § 40 lõige 3). Vastavalt tulumaksuseaduses sätestatule peab selle

maksma teenuse osutaja, deklareerides saadud tasud oma füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.

Seega võib ühekordne teenuse ostmine füüsiliselt isikult tuua teenustasu maksjale kaasa

arvestatava halduskoormuse. Maksu- ja Tolliameti andmetel täitis 2024. aastal eelkirjeldatud

reeglite kohaselt oma maksukohustust 10 füüsilist isikut. Eeldada võib, et see on väga

marginaalne osa kogu antud valdkonna mahust.

Eelnõu eesmärk on vähendada füüsiliste isikute vaheliste võlaõiguslike lepingute alusel

makstud teenustasude maksustamisel teenustasu maksjal tekkivat halduskoormust ning

suurendada maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust. Selleks

vabastatakse teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise,

maksudeklaratsiooni TSD esitamise ja teenuse osutaja TÖR-i kandmise kohustusest.

Erinevalt töösuhtest puudub võlaõigusliku lepingu puhul alluvussuhe. Tegemist on pigem

õigussuhtega võrdsete osapoolte vahel. Paljudel juhtudel osutab füüsiline isik teenust mitmele

isikule ja tema tegevus sarnaneb väikeettevõtlusega. Seda arvestades on põhjendatud teenustasu

maksja maksukohustusest vabastamine ja selle panemine teenuse osutajale. Jätkuvalt on

teenuse osutajal õigus otsustada, millises ettevõtlusvormis ta tegutseb ja sellest lähtuvalt

rakendub vastav maksustamiskord.

Arvestades teenustasu maksja profiili ning tema oskusi ja teadmisi maksuseadustes kehtestatud

erinevaid norme mõista ja täita, on kehtiva reeglistiku rakendamine (maksukohustuse täitmine)

talle üldjuhul ebaproportsionaalselt koormav. Eelnõus pakutava variandi kohaselt ei täidaks

teenustasu maksja enam maksukohustust iga tehingu põhiselt, vaid see määratakse teenuse

osutajale vastavalt valitud ettevõtlusvormile – kas kogumis pikema perioodi kohta, kui teenuse

osutaja tegutseb FIE-na või teenustasu kandmisega ettevõtluskontole, kus maksukohustus

täidetakse automaatselt maksuosa broneerides. Seega saavutatakse samaväärne eesmärk

maksumaksjaid vähem koormaval viisil. Selle variandi kasuks räägib ka asjaolu, et oluliselt

väheneb teenustasu maksja halduskoormus, samas teenuse osutaja halduskoormus jääb kas

samaks või suureneb vähesel määral. Vähesel määral suureneb halduskoormus juhul, kui

teenuse osutaja ettevõtlusvormi ei vali – saadud tasud tuleb tal deklareerida üks kord aastas

füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (vormil E).

Lisaks väheneb erinevus tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise põhimõtete vahel. Sisuliselt

laiendatakse tulumaksuga maksustamisel kehtivaid reegleid sotsiaalmaksule ja

sotsiaalkindlustusmaksetele ehk maksukohustus pannakse teenuse osutajale. Arvestades

kõnealuse tehingu maksusubjekte, on erinevate maksudega maksustamisreeglite ühtlustamine

asjakohane meede suurendamaks õigusselgust ja ühetaolisust.

Eelnõuga lihtsustatakse ka nende mitteresidendist tööandjate olukorda, kellel puudub Euroopa

Majanduspiirkonnas püsiv tegevuskoht ning kelle mitteresidendist töötaja teeb Eestis tööd

lühiajaliselt. Muudatus on seotud 2020. aasta 1. juulil jõustunud välismaalaste seaduse

muudatuste4 rakendamisel üles kerkinud nn diginomaadide ehk kolmandatest riikidest pärit

mitteresidendist töötajate mitteresidendist tööandja heaks Eestis töö tegemise eest makstud

töötasu maksustamise küsimustest. Kehtiva regulatsiooni alusel tekiks tööandjal kohustus

tasuda Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset ning seeläbi kohustus end Eestis

4 Välismaalaste seaduse § 625.

5

registreerida mitteresidendist tööandjana. Seda näiteks ka olukorras, kus mitteresidendist

töötaja on lähetatud Eestisse tegema tööd, mille puhul ei ole välismaalaste seadusest tulenevalt

kohustust Eestis tema lühiajalist töötamist registreerida, või viibib ta Eestis kaugtöö tegemiseks

antud viisa alusel. Samas puudub sellisel tööandjal Eestiga seos, kuna ta ei mõjuta Eesti

tööjõuturgu ega osale aktiivselt majanduses ehk teisisõnu ta ei paku siinsel turul kaupu ega

teenuseid. Seega võib pidada kohustust tasuda Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset

ning seeläbi mitteresidendist tööandjana ennast registreerida ebaproportsionaalseks ja

koormavaks. Eelnõuga vabastatakse eelnimetatud tingimustele vastav tööandja mõlemast

eelmainitud kohustusest. Kuna sellisel mitteresidendist tööandjal puudub Eestis sotsiaalmaksu

maksmise kohustus ning seega ei saa tema mitteresidendist töötaja Eestis ravikindlustatu

staatust, siis on eelnõuga ette nähtud kohustus, et mitteresidendist töötajal peab olema Eestisse

tulles kehtiv tervisekindlustusleping, mis katab vajadusel tema ravikulud. Niisamuti

soodustatakse muudatusega kolmandatest riikidest pärit töötajate võimalust teha Eestis

kaugtööd.

Õigusselguse huvides täpsustatakse eelnõuga ka sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus

füüsiliste isikute vahelist teenust vahendatakse. Viimastel aastatel on mitmed ettevõtjad oma

äritegevuse üles ehitanud selliselt, et infotehnoloogilise keskkonna (nt platvormi) kaudu viiakse

kokku teenuse tellija ja osutaja, kuid lõpptarbijale teenust ise ei osutata, vaid vahendatakse.

Eelnõuga täpsustataksegi sotsiaalmaksu maksmise kohustust olukorras, kus füüsilisele isikule

osutab teenust teine füüsiline isik, kuid teenuse osutamist vahendab platvorm. Tegemist on

sättega, mille eesmärk on luua õigusselgus eelkirjeldatud kolme osapoolega tehingus.

Seadusesse lisatavas sättes on rida tingimusi, mille täitmisel loetakse füüsiliste isikute vahelist

teenust vahendav platvorm teenustasu maksjaks ning sellega kaasneb ka sotsiaalmaksu

tasumise kohustus. Kirjeldatud erireegel suurendab õigusselgust ning toetab õiglast

turukonkurentsi platvormide kaudu teenust osutavate ja platvormidel mittetegutsevate

teenuseid osutavate ettevõtjate vahel.

Eelnõuga tehakse SMS-s täiendav täpsustus tööõiguses tehtud muudatuse tõttu. 2022. aasta 15.

oktoobril jõustus TLS § 331, mis annab töötajale võimaluse nõuda sättes toodud juhtudel töötasu

tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. SMS-i täiendamine on seotud eelkirjeldatud TLS-i

muudatusega ning kohustab alltöövõtu tellinud isikul tasuma ka nimetatud töötasult

maksmisele kuuluvad maksud.

Täiendavalt on eelnõusse lisatud pärast eelnõu esimest kooskõlastusringi:

1) SMS-i, KoPS-i ja TuMS-i muudatused, et viia vandetõlkide, kohtutäiturite ja notarite

maksukohustuse määramiseks vajalike andmete esitamine kooskõlla maksukorralduse

seaduse, kohtutäituri seaduse ja notariaadiseadusega;

2) SMS-i muudatus osalise või puuduva töövõimega inimeste eest riigi poolt makstud

sotsiaalmaksu jagamise reeglites, millega tagatakse nimetatud isikutele teiste

töötajatega samad õigused pensioni II samba sissemaksete osas;

3) SMS-i muudatus, et viia lähetatud töötaja5 eest maksukohustuse tekkimise tingimused

kooskõlla Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusega.

Muudatused 1 ja 3 on lisatud kooskõlastamise käigus saadud tagasiside põhjal ning punktis 2

toodud muudatuse vajaduse tõstatas õiguskantsler.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

5 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 3 lõige 1 tähenduses.

6

Eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseadust (eelnõu § 1), kogumispensionide seadust (eelnõu

§ 2), maksukorralduse seadust (eelnõu § 3), riikliku pensionikindlustuse seadust (eelnõu § 4),

tulumaksuseadust (eelnõu § 5), tööturumeetmete seadust (eelnõu § 6) ja töötuskindlustuse

seadust (eelnõu § 7).

Paragrahvi 1 punktiga 1 tehakse muudatus SMS §-s 2, mis sätestab sotsiaalmaksu objekti.

Selle paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel on väljamakse tegijal kohustus maksta sotsiaalmaksu

võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest füüsilisele isikule makstud tasult. Sätet ei

kohaldata, kui teenuse osutaja on FIE (SMS § 9 lõige 1 punkt 2), kes maksab ise vastavalt

ettevõtlustulu maksustamisreeglitele sotsiaalmaksu. Eelnõuga lisatakse sättesse viide uuele

punktile (SMS § 9 lõige 1 punkt 21). Nimetatud punkt vabastab teenustasu maksja

sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, kui teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning

teenustasu maksja ja selle saaja on füüsilised isikud. Samasse lõikesse lisatava uue punkti 61

kohaselt läheb sotsiaalmaksu tasumise kohustus tasu saajale.

Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse SMS § 2 lõiget 1 punktiga 61, kus täpsustatakse

sotsiaalmaksu tasumise kohustust, kui võlaõigusliku lepingu alusel maksab teenuse osutamise

eest tasu füüsiline isik. Seadusesse lisatav uus punkt sätestab, et füüsiliselt isikult võlaõigusliku

lepingu alusel teenuse osutamise eest tasu saamisel on sellelt sotsiaalmaksu maksmise kohustus

tasu saaval füüsilisel isikul. Muudatuse tulemusel tekib FIE kõrvale teine isikute grupp, kes

maksab sotsiaalmaksu saadud tulult ise. Maksustamise põhimõtted on olemuslikult sarnased

füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu maksustamisreeglitega. Maksustamise täpsem kord

on sätestatud SMS § 2 lõikes 16.

Uue punktiga kehtestatav erireegel on mõeldud pigem põhitegevuse kõrvalt toimuva üksiku

tehingu maksustamiseks. Kui füüsiline isik osutab püsivalt või suures mahus teenuseid teistele

füüsilistele isikutele, tuleks tal valida sobib ettevõtlusvorm. Ettevõtlusvormi valimisel saab isik

ka püsivad ja kohased sotsiaalsed tagatised (ravikindlustuskaitse, pensionialased tagatised jms).

Punktile 61 on lisatud täpsustus, et sätet ei kohaldata juhul, kui füüsiliselt isikult saadud

teenustasult on sotsiaalmaks tasutud SMS § 2 lõike 1 punkti 6 alusel. Nimetatud punkti alusel

maksustatakse see näiteks siis, kui tasu on saadud füüsilisest isikust ettevõtjalt, kes on tellinud

teenuse oma ettevõtluse tarbeks. Seega on FIE-l ka edaspidi kohustus pidada füüsilisele isikule

võlaõigusliku lepingu alusel makstud teenustasult kinni tulumaks ning tasuda sotsiaalmaks ja

sotsiaalkindlustusmaksed.

Füüsilisest isikust teenuse osutajal on jätkuvalt õigus valida, millises ettevõtlusvormis ta

tegutseb. Kui ta on registreerinud ennast FIE-na, maksustatakse tema tulu SMS § 2 lõike 1

punkti 5 alusel ja teenustasu maksja (sh füüsiline isik) on sotsiaalmaksu maksmise kohustusest

vabastatud SMS § 9 lõike 1 punkti 2 alusel. Kui teenust osutav füüsiline isik kasutab

ettevõtlustulude maksustamiseks ettevõtluskontot, sätestab kehtiva seaduse § 2 lõige 9, et

ettevõtluskontole laekunud summad maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise

seaduse alusel. Eelnõuga SMS-i lisatavaid sätteid rakendatakse üksnes juhul, kui teenuse

osutaja ei ole ise otsustanud, millises ettevõtlusvormis ta tegutseda soovib ehk ta ei ole

registreerinud end FIE-ks ega avanud ettevõtluskontot. Kuna praegu puudub seaduslik alus

füüsilise isikuna sotsiaalmaksu tasuda, siis lisatakse seadusesse vastav säte (SMS § 2 lõige 1

punkt 61) ja määratakse, et sellisel juhul maksustatakse füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu

alusel saadud tasu FIE ettevõtlustulu maksustamisreeglite kohaselt (SMS § 2 lõige 16).

7

Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse SMS § 2 lõiget 13, mis sätestab maksukohustuse

tekkimise Eestisse lähetatud töötajate puhul. 2022. aasta 15. oktoobril jõustusid Eestisse

lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (edaspidi ELTTS) muudatused, sh muudatus ELTTS

§-s 52, millele SMS § 2 lõige 13 viitab. ELTTS § 52 reguleerib lähetatud töötaja tööandjalt

alltöövõtu tellinud isiku vastutust. SMS § 2 lõige 13 viitab praegu enne muudatust sätestatud

isikute ringile ehk tööandjalt teenuse tellinud isikule. SMS § 2 lõike 13 ELTTS-s tehtud

muudatusega kooskõlla viimiseks asendatakse eelnimetatud SMS-i lõikes sõna „teenuse“

sõnaga „alltöövõtu“.

Paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse SMS § 2 kolme uue lõikega. Lõikega 14 sätestatakse

erireegel, et tööandja makstud tasuna käsitatakse ka TLS § 331 alusel alltöövõtu tellinud isiku

makstud tasu, lõikes 15 täpsustatakse platvormi vahendusel osutatud teenuse eest saadud tasu

maksustamist ja lõikes 16 füüsiliselt isikult saadud teenustasu maksustamist.

2022. aasta 15. oktoobril jõustus TLS-s regulatsioon, mis annab töötajale võimaluse nõuda

töötasu tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult, nt peatöövõtjalt. Töötaja saab nõuda töötasu

tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult ainult juhul, kui töötaja teeb alltöövõtuna hoonete

ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid ning

töötaja on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja

kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui töötajal on õigus tööandjalt nõuda töötasu

täies ulatuses vastavalt sellele, mis on töölepingus kokku lepitud, siis alltöövõtu tellinud isikult

on töötajal õigus nõuda töötasu vaid seadusega kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses.

Alltöövõtu tellinud isik vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui ta on järginud korraliku

ettevõtja hoolsust.

SMS § 2 täiendamine lõikega 14 on seotud eelkirjeldatud TLS-i muudatusega. Muudatus on

vajalik, et alltöövõtu tellinud isiku tasutud nõuet saaks käsitleda tasuna SMS-i mõttes.

Kuna nii töötuskindlustuse seadus kui ka kogumispensionide seadus lähtuvad makseobjekti

määratlemisel sotsiaalmaksu objektist, tekib muudatuse järel alltöövõtu tellinud isikul kohustus

maksta samalt tasult ka töötuskindlustusmakset ja vajadusel pidada kinni kohustuslik

kogumispensioni makse.

SMS § 2 lisatav uus lõige 15 täpsustab sotsiaalmaksu tasumist olukorras, kus võlaõigusliku

lepingu alusel osutatakse teenust vahendaja kaudu.

Muudatus on ajendatud viimase aja muutustest äritegevuse mudelites. Loodud on mitmeid

infotehnoloogilisi keskkondi ehk nn platvorme, mis koondavad eraisikust teenuse pakkujaid ja

tellijaid. Osad platvormid tegelevad teenuste edasimüügiga ehk platvorm ostab võlaõigusliku

lepingu alusel füüsiliselt isikult teenuse, mida ta müüb edasi taolise teenuse tellinud isikule.

Näitena võib tuua siin tööampse pakkuvad platvormid. Füüsilisele isikule teenuse osutamise

eest makstava tasu maksustamine toimub sellisel juhul üldkorras ehk platvormihaldur kannab

füüsilise isiku TÖR-i, esitab deklaratsiooni TSD ja tasub füüsilisele isikule makstud

teenustasult kõik tööjõumaksud.

Mõned platvormid on aga oma äritegevuse üles ehitanud selliselt, et platvormi kaudu otsitakse

teenuse tellijaid, kuid teenust ise ei osutata ning lõpptarbijale suunatud füüsilise isiku osutatavat

teenust vahendatakse. Ilmselgelt peab viimati kirjeldatud ärimudel ja isikute omavahelised

õigussuhted vastama ka sisult vahendamisele. Kui teenuse vahendamine on siiski näilik ja

olemuslikult toimub ikkagi teenuste edasimüük, tuleb platvormihalduril tasuda teenust

8

osutavale füüsilisele isikule makstavalt tasult maksud üldkorras (sh sotsiaalmaks SMS § 2 lõike

1 punkti 6 alusel).

Kui erinevate osapoolte vahelised õigussuhted on üles ehitatud selliselt, et platvormi kaudu

toimub teenuse vahendamine, on kehtiva seaduse kohaselt teenust osutavale füüsilisele isikule

makstud tasult maksude tasumise kohustus teenuse tellijal. Üldjuhul on selleks teine füüsiline

isik. Füüsilisest isikust teenuse tellija kindlasti ei taju ega ole teadlik, et nt toidukullerilt teenust

tellides tuleks tal kanda teenust osutav füüsiline isik TÖR-i, esitada maksudeklaratsioon (TSD)

ning tasuda sellelt sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed. Liiati on platvormide ärimudelid

erinevad – osade ärimudel tugineb teenuste edasimüügil ja osadel teenuste vahendamisel.

Samas puuduvad enamikel inimestel teadmised ja oskused hindamaks asjaolusid ja selgitamaks

välja, kas konkreetne teenus vahendati või toimus teenuse edasimüük ning kellel on sellest

tulenevalt maksude tasumise kohustus.

Selleks lisatakse SMS § 2 uus lõige (lõige 15). Tegemist on sättega, mille eesmärk on luua

õigusselgus eelkirjeldatud kolme osapoolega tehingus. Praegu pole erinevatele osapooltele

üheselt mõistetav, kellel tekib platvormi kaudu teenuse osutamisel sotsiaalmaksu tasumise

kohustus ning see omakorda tekitab erinevaid tõlgendusi ja vaidlusi. Vältimaks edasisi vaidlusi,

määratletakse seaduses üheselt, et olenemata platvormihalduri kasutatavast ärimudelist lasub

sotsiaalmaksu tasumise kohustus füüsilisele isikule makstavalt teenustasult platvormihalduril

ja seda olenemata sellest, kas platvorm ostis füüsiliselt isikult teenuse edasimüügi eesmärgil

või vahendas seda.

Lisatavas sättes on maksusubjekt määratletud läbi viite maksualase teabevahetuse seadusele.

Selle seaduse § 2020 kohaselt on platvorm tarkvara, mis võimaldab müüjal olla ühenduses teiste

kasutajatega seaduses loetletud tegevusega tegelemiseks. Tegevuste loetelu hõlmab ka aja- või

ülesandepõhiste teenuste osutamist, mis ongi käesoleva erireegli objekt. Kui tuua Eesti õigusest

näiteid, siis võivad aja- või ülesandepõhise teenuse tunnustele vastata peaasjalikult sellised

teenused, mida osutatakse võlaõigusseaduses sätestatud käsundus- või töövõtulepingute alusel

– näiteks kullerteenus, transporditeenus, interneti vahendusel keelekursuse andmine, erinevad

õigusteenused. Platvormihalduri määratlus on toodud selle seaduse §-s 2023. Nimetatud sätte

lõike 1 kohaselt on selleks juriidiline isik või õiguslik moodustis, kes sõlmib müüjaga lepingu

platvormi või selle osa müüjale kättesaadavaks tegemiseks.

Lisaks eeldab tarkvara platvormina käsitlemine, et tegevusega seonduva tasu kogumine ja

maksmine toimub platvormi kaudu. Tasu vahendamise kontekstis ei ole oluline, kuidas täpselt

toimub tasude ülekandmine. Oluline on vaid see, et raha läbib platvormi nii, et

platvormihalduril on võimalik jälgida mitte ainult raha liikumist ühelt osapoolelt teisele, vaid

veenduda ka nimetatud tehingu osapoolte identiteedis. On põhjust arvata, et valdav osa

platvormihalduritest kontrollib selliste rahavoogude liikumist just nimelt selleks, et sealt maha

arvata või selle pealt arvutada oma vahendustasu. See omakorda viitab asjaolule, et kõnealused

platvormihaldurid valdavad teavet selle kohta, kes nende platvormil tegutsevad ja kui palju nad

tulu teenivad, mis tagab, et platvormihalduril on olemas sotsiaalmaksu kohustuse täitmiseks

vajalik teave.

Maksualase teabevahetuse seadus kohustab platvorme esitama Maksu- Ja Tolliametile

(edaspidi MTA) teavet tema platvormil tegutsevate müüjate ja nendele kantud tulude kohta.

Kohustus laieneb Eesti residendist platvormihalduritele ja neile platvormihalduritele, kelle

juhtimiskoht või püsiv tegevuskoht asub Eestis. Taoline kitsendus puudutab üksnes kõnealuse

seaduse alusel tekkivat teabe esitamise kohustust. SMS-s tehtav muudatus ei seo

9

maksukohustuse tekkimist eelmainitud teabe esitamise kohustusega, mistõttu igasugusele

platvormihaldurile, kelle kaudu on võimalik Eestis teenust osutada, laieneb kohustus tasuda

tema kaudu teenust osutavale isikule makstud tasult sotsiaalmaksu. Kui tegemist on

mitteresidendist platvormihalduriga, tuleb tal registreerida end MKS § 22 kohaselt

mitteresidendist tööandjana.

Kuna platvorm loetakse edaspidi teenustasu maksjaks, kohalduvad talle ka muud võlaõigusliku

lepingu alusel teenustasu maksja kohustused. Näiteks peab platvormihaldur kandma teenustasu

saaja TÖR-i, esitama maksudeklaratsiooni (TSD) ning tasuma sotsiaalmaksu ja kinni pidama

tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja vajadusel ka kohustusliku kogumispensioni makse.

Sätet ei rakendata olukorras, kus platvormi vahendusel osutab teenust FIE või ettevõtluskonto

kasutaja. Seda põhjusel, et nimetatud isikud tasuvad teenitavalt tulult maksud ise – FIE maksab

sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punkti 5 alusel ja ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Kirjeldatud vabastus tuleneb SMS § 9 lõike 1

punktist 2, mis välistab maksu tasumise eelnimetatud isikutele tasu maksmisel.

Niisamuti ei rakendata seda sätet juhul, kui teenust osutatakse välisriigis. SMS-i kohaselt

maksustatakse sotsiaalmaksuga üldjuhul üksnes see tasu, mille puhul on selge seos Eestiga kas

siis tasu maksja või töö tegemise koha osas. Lisaks kohaldub teenuse osutamisel välisriigis

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 883/20046 kohaselt reeglina teenuse osutamise riigi

siseriiklik õigus, mis automaatselt välistab Eesti siseriikliku õiguse kohaldamise ja

sotsiaalmaksu tasumise Eestis. Eeltoodud põhjustel ja selguse huvides täpsustataksegi seaduses,

et välisriigis osutatud teenuse puhul kõnealust sätet ei kohaldata.

SMS § 2 lisatava lõikega 16 kehtestatakse sotsiaalmaksu arvutamise põhimõtted olukorras, kus

füüsilisel isikul endal tekib sotsiaalmaksu tasumise kohustus. Maksukohustus tekib tasu saajal,

kui tasu on saadud võlaõigusliku lepingu alusel teisele füüsilisele isikule teenuse osutamise eest

(SMS § 2 lõige 1 punkt 61). Säte täpsustab, et teiselt füüsiliselt isikult teenustasu saamisel

maksustatakse see FIE ettevõtlustulu maksustamise reeglite kohaselt. Kuna tegemist on

äriregistris registreerimata FIE-ga, siis kohalduvad samad reeglid, mis sellise FIE tulude

maksustamisel. Näiteks ei rakendata sellisel juhul sotsiaalmaksu miinimumkohustust (SMS §

2 lõige 5) ega ole õigust arvata tulust maha teenuse osutamisel tehtud kulusid (TuMS § 14 lõige

5). Muus osas rakenduvad FIE ettevõtlustulu maksustamisreeglid ehk tulu jagatakse enne

maksumääraga korrutamist 1,33-ga, maksustamisperiood on kalendriaasta, saadud tasud

deklareeritakse E-vormil ja maks tasutakse vastavalt FIE-le kehtestatud tähtajal (1. oktoobriks).

Seega sisuliselt kohalduvad reeglid, mida rakendatakse ettevõtlustulu maksustamisel, kui

füüsiline isik teenib ettevõtlustulu, kuid ei ole FIE-na äriregistrisse kantud.

Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse SMS § 2 lõiget 8 ja § 9 lõiget 51, mis täpsustab notarite

ja kohtutäiturite maksuarvestust. Vastavalt notariaadiseaduse § 13 lõikele 2 ja kohtutäituri

seaduse § 4 lõikele 5 käsitatakse notarit ja kohtutäiturit raamatupidamise ja maksustamise alal

FIE-na. Kohtutäiturid ja notarid on üksnes raamatupidamise ja maksustamise mõttes FIE-d,

olemuslikult on tegemist vaba õiguselukutset pidavate isikutega, kes täidavad neile seatud

avaliku võimu ülesandeid. MKS § 18 lõike 1 punktist 5 tulenevalt oli kuni 2018. aastani

kohtutäituritel ja notaritel kohustus registreerida end Maksu-ja Tolliametis. Seega vastavat

registrit pidas maksuhaldur. Alates 01.10.2018 peab kohtutäiturite nimekirja Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda ning notarite nimekirja Notarite Koda. Kojad edastavad MTA-le X-tee

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta

(ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123).

10

kaudu andmeid notarite ja kohtutäiturite ametisse asumise, tegevuse peatumise või ametist

lahkumise kohta. Neilt saadud andmed võetakse aluseks notarite ja kohtutäiturite

sotsiaalmaksukohustuse määramisel.

Muudetavate lõigete sõnastusest on välja jäetud viide vandetõlkidele. Üldjuhul vandetõlk kas

töötab töölepingu alusel või tegutseb FIE-na. Vandetõlke ei kanta eraldiseisvasse registrisse.

Paragrahvi 1 punktiga 6 täiendatakse SMS § 3 punktiga 21. Muudatuse eesmärgiks on

reguleerida maksustamist olukorras, kus kolmandast riigist pärit töötaja teeb lühiajaliselt Eestis

tööd kolmanda riigi tööandja heaks. Sellisteks töötajateks võivad olla eeskätt inimesed, kes

töötavad asukohast sõltumatult, elavad eri paikades, omamata alalist elukohta või elupaika (nn

diginomaadid), aga ka teiste valdkondade töötajad, kes viibivad Eestis lühiajaliselt. Näiteks tasu

eest kontserdil või koolitusel esinemine, spordivõistlusel või filmivõtetel osalemine. Siinkohal

on oluline märkida, et töötaja ei saa tasu Eesti residendilt. Töötaja tööandja ei tohi olla Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi, Šveitsi või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi

resident ega omada neis riikides püsivat tegevuskohta.

Välismaalaste Eestis viibimist ja töötamist reguleerib välismaalaste seadus (edaspidi VMS).

VMS-i kohaselt on Eestis töötamine mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel,

samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve

saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise

poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. VMS-i muudatuse

järgse Eestis töötamise määratluse eesmärk on välistada tegeliku töösuhte varjamist ehk Eestis

töötamise nõuetest möödahiilimist, kui faktiliselt toimub tegevus Eestis ja Eestis tegutsev

tööandja saab sellest kasu. Üldjuhul on tööandjal (sh mitteresidendist tööandjal) kohustus Eestis

viibiva välismaalase töötamine registreerida. VMS näeb sealjuures ette, et tööandja peab selleks

olema Eestis registreeritud. Samas on sätestatud ka erisused, mille puhul välismaalase

töötamise registreerimine ei ole vajalik, nt kui välismaalane viibib Eestis kaugtöö eesmärgil

antud viisa alusel (VMS § 625). Viisa kaugtöö tegemiseks võib anda välismaalasele, kelle Eestis

ajutise viibimise eesmärk on töökohustuste täitmine asukohast sõltumatu töötajana Eestis.

Asukohast sõltumatu töötaja on välismaalane, kelle töö ei sõltu asukohast ja kes kasutab

telekommunikatsioonitehnoloogiat töökohustuste täitmiseks kaugtööna ning kes jätkab

töötamist välisriigis registreeritud tööandja heaks, kellega tal on lepinguline suhe. Muudatusega

vabastatakse sellisel juhul mitteresidendist tööandja esimese 183 päeva eest makstud tasult

sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksmise kohustusest ning ka tööandjana

registreerimise kohustusest.

Eelnõuga reguleeritakse eeskätt olukorda, mis on võrreldav töölähetuses viibiva töötajaga.

Töölähetuses viibib töötaja, kelle tööandja on saatnud täitma kokkulepitud tööülesandeid

peamisest töötamise kohast erinevasse kohta, sh välisriiki. Ehkki töö tegemise koht on

muutunud, jääb töötaja endiselt alluma tööandja korraldustele ja juhistele. Üldjuhul on

töölähetuse puhul tegu lühiajalise välisriigis viibimisega. Paljude töölähetuste korral ei mõjuta

inimest töölähetusse saatnud tööandja ega töölähetuses viibiv inimene ise sihtkoha tööjõuturgu

ega osale majanduses, kuna ta ei paku kohalikul turul kaupu ega teenuseid. Niisamuti ei teki

töölähetuses viibiva inimese kaudu tööandjale enamasti välisriigis püsivat tegevuskohta.

Lähtuvalt töölähetuse iseloomust võib eeldada, et selline töötaja ei viibi Eestis piisavalt kaua,

et teenida siin välja pensioniõigusi. Küll aga võib neil tekkida vajadus kasutada siinseid

meditsiiniteenuseid, mistõttu on eelnõus ettenähtud tingimus, et Eestisse saabuval töötajal peab

olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud

ravikulude katmise Eestis ajutise viibimise ajal.

11

Eeltoodud põhjustel ei peaks sellise töötaja Eestis viibimine tooma kaasa sotsiaalmaksu

tasumise kohustust tema tööandjale. Kuna tööandja ega ka töötaja ei osale siinsel tööjõuturul

ning töötajatel ei teki Eestis sotsiaalseid tagatisi, siis ei tuleks sotsiaalmaksu objektiks lugeda

ka töötaja Eestis lühiajaliselt töötamise ajal saadud tasu.

Eelnõu kohaselt tekib mitteresidendist töötaja kolmandast riigist pärit mitteresidendist

tööandjal Eestis sotsiaalmaksukohustus tasult, mis on saadud alates Eestis töötamise 184

päevast. Seega Eestis töötamise eesmärgil viibimise perioodi esimese 183 päeva eest saadud

tasu sotsiaalmaksuga ei maksustata ja seda ka juhul, kui Eestis viibimise kestus ületab 183

päeva.

TuMS § 6 kohaselt on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis

12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Siiski ei peaks 183 päeva täitumisest

tegema järeldust, et isik muutub ainuüksi sellel põhjusel Eesti residendiks. 183 päeva jooksul

Eestis viibimine on küll TuMS § 6 alusel üks Eesti residentsuse tekkimise kriteeriumidest, kuid

kui mitteresident on Eestis vaid ajutiselt, plaaniga oma koduriiki naasta ning tema kodu ja

elulised huvid asuvad teises riigis, jääb ta maksulepingu reeglite kohaselt teise riigi residendiks

ning lepinguresidentsust võetakse arvesse ka Eesti tulumaksuseaduse rakendamisel.

Maksukohustus palgatulult tekib mitteresidendist töötajal Eestis igal juhul siis, kui ta on Eestis

viibinud vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Sel juhul ei ole oluline, kas

tema tööandja on resident või mitteresident või kas tema tööandja on kuidagi teisiti Eestiga

seotud. Määrav on Eestis töötamise kestus. Seega võib välismaalane, kes viibib Eestis üle 183

päeva, olla jätkuvalt mitteresident ning tema Eestis töötamisest saadud palgatulu maksustatakse

Eestis põhjusel, et ta Eestis piisavalt pikaajaliselt töötamise eesmärgil viibis. Olukorras, kus

töötajal tekib Eestis maksukohustus, tekib tema tööandjal kohustus ennast Eestis registreerida

mitteresidendist tööandjana.

Nagu eelnevalt öeldud, reguleeritakse eelnõuga olukorda, kus kolmandast riigist pärit töötaja

viibib Eestis, tehes tööd kolmandas riigis tegutseva tööandja heaks. Eelnõu kohaselt

maksustatakse sotsiaalmaksuga ka edaspidi töötasu, kui tööandja on Euroopa

Majanduspiirkonna, Šveitsi või Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi resident või

omab nimetatud riikides püsivat tegevuskohta. Sotsiaalkindlustuslepingud ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) kehtestavad reeglid, mille põhjal

määratakse riik, kelle sotsiaalkindlustusalast õigust piiriüleselt liikuva isiku suhtes

kohaldatakse. Üldjuhul sisaldavad nimetatud lepingud ja määrus võimalust jääda n-ö lähteriigis

kindlustatuks, mis vabastab tööandja ajutise töö tegemise riigis sotsiaalkindlustusmaksete

tasumisest. Seega sarnaneb kõnealune sotsiaalmaksuvabastus nimetatud lepingutes ja määruses

kehtestatud reegliga.

Kuna TKindlS § 40 lõike 2 punkti 4 kohaselt ei tasuta töötuskindlustusmakset tasudelt, mis on

nimetatud SMS §-s 3, laieneb sotsiaalmaksuseaduse muudatuse jõustumisel maksuvabastus

automaatselt ka töötuskindlustusmaksele. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumisest on

mitteresident vabastatud, kuna kehtiva KoPS § 6 kohaselt ei saa kohustatud isikuks olla

mitteresident. Seega muudatuse jõustumise järel on SMS § 3 punktis 21 sätestatud tingimustele

vastav, mitteresidendist töötajale makstud tasu vabastatud Eestis kõikidest

sotsiaalkindlustusmaksetest.

12

Punkti 21 kohaldamisalast välistatakse Eestis töötavale renditöötajale makstav tasu. Viimastel

aastatel on sagenenud trend, kus Eesti tööandjad kasutavad mitteresidendist ettevõtjate

teenuseid, kes pakuvad Eesti tööandjatele renditöötajaid. Piirangu eesmärgiks on välistada

olukord, kus Eestisse saabunud renditöötajate töötasult ei maksta sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu

mittemaksmine tähendaks, et ettevõtted on seeläbi võimelised pakkuma teenust oluliselt

madalama hinnaga kui ettevõtjad, kes töötajate töötasult makse tasuvad. See moonutaks ja

kahjustaks ausat konkurentsi. Eestil on õigus kehtestada ühetaoline maksukohustus kõigile

Eestis töötavatele inimestele ning maksustamisõigust piiravad rahvusvahelised kokkulepped.

Tulumaksuseaduse tähenduses loetakse kasutajaettevõtjaks isikut, kelle juures täidab

mitteresidendist füüsiline isik tööülesandeid ning kes on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse

üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident oma Eestis

asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Sellist isikut käsitatakse mitteresidendist füüsilise isiku

tegeliku tööandjana, sest Eestis tööle asunud mitteresident allub kasutajaettevõtja juhtimisele

ja kontrollile, saades temalt töö tegemiseks vajalikud juhised, vahendid ja materjalid. Seega on

olemas töösuhtele iseloomulik alluvussuhe. Niisamuti otsustab kasutajaettevõtja selle üle,

millise kvalifikatsiooni ja kutseoskustega tööjõudu ta vajab, mistõttu on põhjendatud

kasutajaettevõtja käsitamine tööandjana.

Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse SMS § 9 lõiget 1, mis reguleerib sotsiaalmaksu

maksmise korda. Lõiget täiendatakse punktiga 21. Uue punkti kohaselt vabastatakse teenustasu

maksja sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, kui tasu maksja on füüsiline isik, kes maksab

teisele füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel tasu teenuse osutamise eest. Muudatus

on seotud SMS § 2 lõike 1 punktiga 61, mille kohaselt pannakse sellelt tasult maksude tasumise

kohustus tasu saajale.

Praegu kehtiv regulatsioon näeb ette, et esmalt peaks võlaõigusliku lepingu alusel teenustasu

maksev füüsiline isik selgitama välja, kas teenuse osutaja on ettevõtja - kas FIE või

ettevõtluskonto kasutaja. Kui teenuse osutaja ei ole FIE ega ettevõtluskonto kasutaja, peab

teenustasu maksja kandma teenust osutava füüsilise isiku TÖR-i (MKS § 251). Lisaks on

teenustasu maksjal kohustus esitada maksudeklaratsioon TSD ja maksta väljamakstud

teenustasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid (SMS § 2 lõige 1 punkt 6, KoPS § 7

lõige 1, TKindlS § 40 lõige 1 punktid 1 ja 2). Samas tulumaksuseaduse kohaselt on teenustasu

maksja sellelt tasult tulumaksu kinnipidamisest vabastatud (TuMS § 40 lõige 3), selle tasub

teenuse osutaja.

Pärast muudatuse jõustumist vähenevad oluliselt võlaõigusliku lepingu alusel teenustasu

maksva füüsilise isiku kohustused. Esiteks ei tule edaspidi teenustasu maksjal tasuda nendelt

tasudelt sotsiaalmaksu ega sotsiaalkindlustusmakseid. See omakorda vabastab teenustasu

maksja maksudeklaratsiooni TSD esitamisest. Ära langeb ka teenustasu maksja kohustus kanda

teenuse osutaja TÖR-i.

Sotsiaalmaksu vabastus ei kohaldu, kui teenustasu maksja on FIE. Oma ettevõtluse tarbeks

füüsiliselt isikult teenuse ostmisel jääb kehtima seni kehtinud maksustamiskord, mis näeb ette

väljamakselt sotsiaalmaksu tasumise. Sama põhimõte kehtib ka selle tasu tulumaksuga

maksustamisel, mistõttu on FIE-l ka edaspidi kohustus pidada füüsilisele isikule võlaõigusliku

lepingu alusel makstud tasult kinni tulumaks ning tasuda sotsiaalmaks ja

sotsiaalkindlustusmaksed. Eelnõuga kehtestatava erandi laiendamiseks FIE-le puudub vajadus,

kuna FIE kui väikeettevõtja täidab oma tegevusest lähtuvalt igapäevaselt väga erinevaid

maksuseadustest tulevaid kohustusi ja maksude tasumine võlaõigusliku lepingu alusel makstud

teenustasult ei ole tema puhul erandlik ega ebaproportsionaalselt koormav.

13

Paragrahvi 1 punktiga 8 täiendatakse SMS §-s 10 toodud sotsiaalmaksu jagamise reegleid.

Nimetatud paragrahvi lõikes 3 on loetletud juhud, millal kantakse osa sotsiaalmaksust

kohustusliku kogumispensioni katteks. Sättest nähtub, et kõikide aktiivse tegevuse eest

makstud tasudelt kantakse 4% kogumispensioni katteks. Loetellu lisatakse viide SMS § 6 lõike

1 punktile 5, kuna ka nimetatud juhul on tegemist aktiivse tegevuse eest makstud tasult

arvutatud sotsiaalmaksuga, mida küll tööandja asemel maksab riik osalise või puuduva

töövõimega töötaja tööandja eest. Muudatuse tulemusel tagatakse osalise või puuduva

töövõimega töötajale teiste töötajatega samad õigused pensioni II samba sissemaksete osas.

Paragrahvi 1 punktiga 9 täpsustatakse osalise töövõimega isiku eest riigi makstud

sotsiaalmaksust pensioni II sambasse eraldise tegemise põhimõtteid. Osalise töövõimega

töötaja eest kantakse pensioni II sambasse üksnes sellelt sotsiaalmaksu osalt, mis vastab

nimetatud töötajale makstud töötasult arvutatud sotsiaalmaksu summale. Seega kui osalise

töövõimega töötaja saab töötasu kuumäärast vähem, ei eraldata 4% pensioni II sambasse kogu

riigi makstud sotsiaalmaksust. Pensioni II sambasse kantav eraldis arvutatakse sellisel juhul

töötajale makstud palgalt arvutatud sotsiaalmaksu summalt.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KoPS §-e 7 ja 11, mis sätestavad kohustusliku kogumispensioni

makse tasumise korra.

KoPS § 7 lõige 1 sätestab makse objekti. Eelnõu § 2 punktiga 1 lisatakse sellesse viide uuele

SMS-i sättele (§ 2 lõige 1 punkt 61), mis paneb füüsilisele isikule teenuse osutamisel

sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tasu saajale. Muudatuse tulemusel lasub teenustasu saajal

kohustus maksta sellelt tasult lisaks sotsiaalmaksule ka kohustuslikku kogumispensioni makset.

Paragrahvi 2 punktiga 2 täpsustatakse KoPS § 7 lõiget 2. Selles on toodud loetelu

tululiikidest, millelt kogumispensioni makset ei tasuta. Loetelust jäetakse välja viited

tululiikidele, mis hetkel makse objekti ei kuulu ja tekitavad sellisel kujul pigem segadust. Välja

jäetakse viide SMS § 2 lõike 1 punktile 7 (erisoodustus) ning SMS §-s 6 nimetatud tuludele ja

isikutele, kelle eest tasub sotsiaalmaksu riik. Eeskätt on see täpsustus tingitud SMS § 10

muudatusest, mille kohaselt kantakse edaspidi osalise või puuduva töövõimega töötaja töötasult

riigi makstud sotsiaalmaksust 4% pensioni II sambasse. KoPS § 7 lõikesse 1 eraldi viidet SMS

§ 6 lõike 1 punktile 5 ei lisata, kuna töötajale makstav töötasu sisaldub juba hetkel

kogumispensioni makse objektis (SMS § 2 lõige 1 punkt 1).

Paragrahvi 2 punktiga 3 lisatakse KoPS § 11 lõike 1 punktis 2 toodud lause lõppu SMS § 9

lõike 1 punktis 21 tehtava muudatusega sarnane täpsustus. See vabastab füüsilisest isikust

teenustasu maksja kohustusest pidada teisele füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel

makstud teenustasult kinni kohustuslik kogumispensioni makse. Sarnaselt sotsiaalmaksuga ei

vabastata teenustasu maksjat kogumispensioni makse kinnipidamise kohustusest, kui tasu

maksab füüsilisest isikust ettevõtja.

Lisaks tehakse punktis täpsustus, mis puudutab ettevõtluskonto kasutajale tasu maksmist.

Kehtiva seaduse kohaselt ei tule võlaõigusliku lepingu alusel tasu maksval isikul pidada kinni

kogumispensioni makset, kui tasu saaja on füüsilisest isikust ettevõtja. Eelkirjeldatud põhimõtet

laiendatakse ka olukorrale, kui tasu makstakse ettevõtluskontole. Tegemist on tehnilise

täpsustusega, kuna kirjeldatav vabastus on tuletatav KoPS § 7 lõikes 21 sätestatust.

14

Sättes tehakse ka täiendav täpsustus seoses kohtutäiturite ja notaritega. Eelnõuga viiakse

kohtutäiturite ja notarite maksekohustuse määramiseks vajalike andmete esitamine kooskõlla

maksukorralduse seaduse, kohtutäituri seaduse ja notariaadiseadusega. Punktist jäetakse välja

viide Maksu- ja Tolliametis registreerimisele, kuna 2018. aastal tehtud muudatuste kohaselt

peab kohtutäiturite nimekirja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning notarite nimekirja

Notarite Koda.

Eelnõu § 3 punktiga 1 tehakse muudatus MKS §-s 251, mis sätestab töötamise registrisse

kandmise põhimõtted. Seadusesse lisatakse täpsustus, et edaspidi ei kanta töötamise registrisse

võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavat füüsilist isikut, kui talle maksab tasu teine

füüsiline isik. Muudatus on seotud SMS § 2 lõike 1 punktiga 61, mille kohaselt lasub edaspidi

kahe füüsilise isiku vahelise võlaõigusliku lepingu alusel makstavalt teenustasult maksude

tasumise kohustus tasu saajal. Töötamise registrisse ei kanta isikuid, kes aktiivselt tulult tasuvad

makse ise (nt FIE-d). Seega edaspidi ei tule teenustasu maksval füüsilisel isikul kanda teenust

osutavat füüsilist isikut TÖR-i, esitada maksudeklaratsioone ega tasud teenustasult

tööjõumakse. Vabastus ei laiene teenustasu maksvale FIE-l, kuna tema makstud teenustasule ei

laiene SMS § 2 lõike 1 punktis 61 kehtestatud erikord. Eelkirjeldatud muudatuse tegemiseks

täiendatakse MKS § 251 lõike 3 punktis 3 toodud tööd võimaldava isiku mõistet.

Lisaks täiendatakse sama paragrahvi lõiget 4 punktiga 18 (eelnõu § 3 punkt 2). Nimetatud

punkti kohaselt on platvormihalduril kohustus kanda SMS § 2 lõikes 15 nimetatud tasu saaja

töötamise registrisse. Tegemist on isikuga, kes osutab platvormi kaudu teenust ja kelle eest

platvormihaldur tasub sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 15 alusel.

Eelnõu §-ga 4 tehakse muudatus riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 12. Sättes

täpsustatakse sotsiaalmaksu arvesse võtmise põhimõtteid pensionikindlustatu kindlustusosaku

arvutamisel. Kuna sotsiaalmaksu maksja on SMS § 2 lõike 1 punkti 61 alusel tasu saaja,

laiendatakse nimetatud punkti alusel makstud sotsiaalmaksule füüsilisest isikust ettevõtjale

kehtivaid põhimõtteid. Seega võetakse kõnealusel juhul kindlustusosaku arvutamisel arvesse

tasutud sotsiaalmaks.

Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse TuMS § 13 lõikega 12. Seadusesse lisatava lõike kohaselt

käsitatakse lõikes 11 nimetatud tasuna ka platvormi vahendusel võlaõigusliku lepingu alusel

füüsilisele isikule teenuse osutamise eest platvormihalduri makstud tasu. Muudatus on seotud

SMS § 2 lisatava lõikega 15. Muudatus on vajalik, et platvormihalduri makstud tasu saaks

käsitleda võlaõigusliku lepingul alusel makstud tasuna ka TuMS-i mõttes. Muudatuse järel

tuleb platvormihalduril pidada platvormi vahendusel teenust osutavale isikule makstud tasult

kinni tulumaks (TuMS § 41 punkt 3). Kinnipidamiskohustust ei teki, kui tasu saaja on FIE või

tasu kantakse ettevõtluskontole.

Eelnõu § 5 punktiga 2 muudetakse TuMS § 37 lõiget 6, mis sätestab vara võõrandamisest

saadud kasu või kahju arvestamise reeglid FIE tegevuse peatamise korral. Muudatus on seotud

2018. aasta 1. oktoobril jõustunud maksukorralduse seaduses, notariaadiseaduses ja

kohtutäituriseaduses tehtud muudatusega, mille kohaselt peab kohtutäiturite nimekirja

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning notarite nimekirja Notarite Koda. Varasemalt

pidas vastavat registrit Maksu- ja Tolliamet. Praegu edastavad kojad MTA-le X-tee kaudu

andmeid notarite ja kohtutäiturite ametisse asumise, tegevuse peatumise või ametist lahkumise

kohta. Need andmed võetakse aluseks notarite ja kohtutäiturite tulumaksukohustuse

määramisel.

15

Eelnõu § 6 punktiga 1 muudetakse TöMS-i §-s 11 toodud ajutise töötamise põhimõtteid.

Muudatuse kohaselt käsitatakse ajutise töötamise eest makstava tasuna ka tööandjalt alltöövõtu

tellinud isiku poolt töölepingu seaduse § 331 alusel makstud tasu. Kuna tegemist on tööandja

eest makstava tasuga, siis tuleks see arvesse võtta ka töötuna arvel oleku ajal.

Eelnõu § 6 punktiga 2 muudetakse TöMS-i § 18, mis sätestab töötutoetuse saamise alused.

Üheks töötutoetuse saamise eelduseks on see, et töötu peab üldjuhul olema töötuna arvele

võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga

võrdsustatud tegevusega (TöMS-i § 18 lõige 1). Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4

arvestatakse töö ja tööga võrdsustatud tegevust MKS §-s 25¹ sätestatud töötamise registri

andmete alusel. Erandina on välja toodud vaid Euroopa Parlamendi liikmena ametis olnud

isikud, keda töötamise registrisse ei kanta. Kuna füüsiliste isikute vahel sõlmitud võlaõiguslike

lepingu alusel teenuse osutajat ega ettevõtluskonto kasutajat samuti töötamise registrisse ei

kanta, lisatakse vastav täpsustus TöMS-i § 18.

Eelnõu § 7 punktiga 1 muudetakse TKindlS-i § 3 lõiget 2, mis sätestab loetelu isikutest, keda

nimetatud seaduse mõttes ei loeta kindlustatuks. Sellesse loetellu lisatakse uus punkt (punkt 7),

mille kohaselt ei loeta kindlustatuks füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel teenust

osutavat füüsilist isikut. Muudatus on seotud SMS-i § 2 lõikes 1 tehtavate muudatustega. SMS-

i § 9 lõike 1 punkti 21 kohaselt vabaneb teenustasu maksja sotsiaalmaksu tasumise kohustusest,

kui teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning teenustasu maksja ja selle saaja on

füüsilised isikud. Paragrahvi 2 lõikesse lisatava uue punkti 61 kohaselt lasub sotsiaalmaksu

tasumise kohustus sellisel juhul tasu saajal. Tasu saajale kohaldatakse muudatuse järel FIE-le

kehtivat maksustamiskorda, mistõttu ei ole füüsiliselt isikult teenustasu saav isik sarnaselt FIE-

ga töötuskindlustusega kindlustatav.

Eelnõu § 7 punktiga 2 lisatakse TKindlS-i § 4 lõikes 2 toodud tööandjate loetellu SMS-i § 2

lõikes 15 nimetatud tasu maksja (platvormihaldur) ja tööandjalt alltöövõtu tellinud isik

töölepingu seaduse § 33¹ tähenduses. Muudatus on seotud SMS-i § 2 lõigetes 14 ja 15 tehtavate

muudatustega. Käesoleva muudatuse tulemusel laienevad nii platvormihaldurile kui ka

alltöövõtu tellinud isikule kõik töötukindlustuse seaduses tööandjale kehtestatud kohustused,

sh tuleb tasuda nii tööandja kui ka kindlustatu töötuskindlustusmakset.

Paragrahvi 7 punktiga 3 lisatakse TKindlS-i § 142 lõikesse 2 viide töölepingu seaduse §-s 331

nimetatud tööandjalt alltöövõtu tellinud isikule. Muudatus on vajalik, et alltöövõtu tellinud

isikut saaks töötuskindlustuse seaduses käsitleda tööandjana.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse eelnõu jõustumine. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab

maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma

vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse

ja selle muudatuse korral. Sestap jõustuvad maksumaksjale soodsaid sätteid 2026. aasta 1.

jaanuaril (eelnõu § 8 lõige 1). Sel kuupäeval jõustuvad eelnõu § 1 punktid 3, 5, 6, 8 ja 9, § 2

punkt 2 ning § 5 punkt 2. Ülejäänud muudatuste puhul lähtutakse MKS §-s 41 sätestatud

ajalisest piirangust ning eelnõu § 1 punktid 1, 2, 4 ja 7, § 2 punktid 1 ja 3, § 3, § 4, § punkt 1

ning §-d 6 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.

Muudatuse kooskõla põhiseadusega

Maksude kogumisega kaasneb põhiseaduslik omandiõiguse riive. Riive on õigustatud, kui see

on eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik. Kuna eesmärk on eelarvelise tulu saamine, pole

16

maksustamisreegleid täpsustav meede mitte ainult sobiv ja vajalik, vaid praktiliselt

ainuvõimalik valik eesmärgi saavutamiseks. Riigikohus on hinnanud, et riigieelarve tulude

suurendamine on legitiimne eesmärk.

Füüsiliste isikute vahelisel teenuse osutamisel tekkiva maksukohustuse muutmise eesmärk on

suurendada õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust ja -laekumist. Kahe

füüsilise isiku vahelise teenuse osutamise puhul on olemuslikult tegemist väikeettevõtjalt

teenuse ostmisega, mitte tööandja kohustuste täitmisega. Samas kehtiva seaduse kohaselt

rakenduvad maksustamisel pigem töösuhte puhul kohalduvad reeglid. Muudatuse kohaselt

pannakse eelkirjeldatud olukorras maksude tasumise kohustus tasu saajale. Seega toimub

edaspidi maksude tasumine sarnaselt teiste väikeettevõtjatega.

Arvestades asjaolu, et teenuse tellija on füüsiline isik, võib kehtivaid reegleid pidada

ebamõistlikult koormavaks teenuse tellija jaoks. Suureneb nii õigusselgus kui ka väheneb

halduskoormus, mis omakorda võiksid suurendada maksukuulekust ja -laekumist.

Maksukogumise tõhustamise vaatest oleks alternatiiviks suurendada maksuhalduri

kontrollmeetmeid. Samas arvestades antud valdkonna järelevalve keerukust ja mahtu ning iga

juhtumi väikest mõju laekumisele, ei oleks kindlasti tegemist kulutõhusa lahendusega. Seega ei

suudaks eelkirjeldatud alternatiiv probleemi sellise efektiivsusega lahendada kui eelnõus

pakutud variant.

Infotehnoloogilist platvormi haldavale isikule maksukohustuse panemise legitiimne eesmärk

on suurendada maksustamispõhimõtete selgust, tõhustada maksukogumist ning tagada

maksukohustuslaste ühetaoline kohtlemine. Reeglite täpsustamine tagab olemuslikult sarnases

olukorral olevate platvormihaldurite samaväärse kohtlemise teenust osutavate isikutele

makstavate teenustasude maksustamisel. Platvormi vahendusel kõikide teenitavate tulude

maksustamine, mida platvormihalduritele sotsiaalmaksu kohustuse kehtestamine tagab, teenib

nii maksumaksjate kui ka avalikke huve ja on eesmärgina seega legitiimne.

Muud alternatiivid oleksid maksumaksjaid rohkem piiravamad. Variant oleks lubada platvormi

vahendusel osutada teenust üksnes ettevõtjatel, kelle puhul on välistatud, et osad platvormi

kaudu teenitud tulud jääksid maksustamata. Samas oleks see oluliselt piiranud nii

platvormihaldurite, kui ka teenust osutavate isikute tegutsemisvabadust. Taolist piirangut ei saa

kuidagi pidada proportsionaalseks.

Osalise töövõimega töötaja eest makstud sotsiaalmaksu jagamisreeglite muutmise legitiimne

eesmärk on võrdse kohtlemise tagamine. Kehtiva seaduse kohaselt sõltub töötaja eest

makstavast sotsiaalmaksust pensioni II sambasse sissemakse tegemine sellest, kas

sotsiaalmaksu tasub tööandja või riik. Selle tulemusel tekib töötajate ebavõrdne kohtlemine.

Muudatuse järgselt hakatakse pensioni II sambasse sissemakseid tegema ka SMS § 6 lõike 1

punkti 5 alusel makstavast sotsiaalmaksust. Seega on kavandatav muudatus eesmärgi

saavutamiseks sobiv.

Kuna pensioni kogumine II sambasse toimub üksnes sissemaksepõhiselt, siis eelnõus

pakutavaga olemuslikult sarnased alternatiivsed lahendused puuduvad. Muudest riigieelarve

vahendistest osalise töövõimega isikute eest pensioni II sambasse sissemaksete tegemine

tekitaks ebavõrdse kohtlemise võrreldes teiste maksumaksjatega ja suurendaks põhjendamatult

riigi kulutusi.

17

Võttes arvesse maksukogumise tõhustamise vajadust ja maksukohustuslaste ühetaolise

kohtlemise nõuet, võib kõnealuseid muudatusi pidada mõõdukaks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja

välissuhetele, regionaalarengule ega muid otseseid ega kaudseid mõjusid. Eelnõu rakendamine

mõjutab majandusest, sotsiaalvaldkonda ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldust.

6.1. Kavandatav muudatus: Füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel makstud

teenustasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmise kohustuse panemine teenuse

osutajale.

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: muudatus võib avaldada mõju teenuse

osutaja sotsiaalsetele tagatistele – tema ravi-, pensioni- ja töötuskindlustusele. Mõju iseloom ja

ulatus sõltuvad sellest, kui korrektselt teenuse osutaja oma maksukohustust täidab.

Sihtrühm: eelnõu mõjutab otseselt võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaid füüsilisi

isikuid, kelle eest teenustasu maksja on maksnud sotsiaalkindlustusmakseid. 2024. aastal oli

selliseid isikuid 237. Potentsiaalne sihtrühm on siiski oluliselt suurem. Füüsilistele isikutele

võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaid füüsilisi isikuid oli Eesti Sotsiaaluuringu8 (ESU)

2018-2020 kohaselt 11 600. Maksudeklaratsioonide ja Sotsiaaluuringu andmeid kõrvutades on

selgelt näha, et enamikul juhtudest sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid ei tasutud ning

seetõttu sotsiaalseid tagatisi teenuse osutajatel ei tekkinud.

Mõju ulatus: võttes arvesse deklareeritud tasu keskmist suurust ja asjaolu, et tegemist on

ühekordse lühiajalise teenuse osutamisega, siis üksnes kõnealuselt tasult maksude maksmine

isikule tõenäoliselt ravikindlustuskaitset ei andnud ning mõju pensionile oli väike. Kui teenuse

osutaja sai samaaegselt ka muid sotsiaalmaksuga maksustatavaid tasusid, suurendasid

teenustasult makstud maksud tema sotsiaalseid tagatisi.

Pannes maksu tasumise kohustuse tasu saajale ja arvestades asjaoluga, et maksukuulekus aasta-

aastalt kasvab, võib eeldada, et sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumine

võlaõigusliku lepingu alusel makstud teenustasult suureneb, mis omakorda suurendab teenuse

osutajate sotsiaalseid tagatisi. Lisaks füüsilise isikuna sotsiaalmaksu maksmisele on võimalus

teha seda ka väikeettevõtjaks registreerides ehk ettevõtluskonto kaudu või FIE-na. Saadavate

tagatiste ulatus sõltub valitud ettevõtlusvormist ja maksustatava tulu suurusest.

Mõju avaldamise sagedus: mõju sagedus sõltub sellest, mil määral teenuse osutaja sotsiaalseid

tagatisi (ravi- ja töötuskindlustuskaitset) vajab. Arvestades varasematel aastatel deklareeritud

teenustasude maksmise mahtu ja tasude suurust9, pelgalt nende tasude alusel üldjuhul

ravikindlustuskaitset ei teki või on nende mõju rahalistele hüvedele väike.

7 Maksu- ja Tolliamet, 28.04.2025, deklaratsioonil TSD esitatud andmete põhjal. 8 Statistikaamet, 12.11.2020, ESU uuring. 9 Maksu- ja Tolliameti andmetel oli aastatel 2019-2022 keskmine deklareeritud tulu suurus 532 eurot, 2023.

aastal 348 eurot ja 2024. aastal 443 eurot.

18

Ebasoovitavate mõjude risk: risk seisneb võimaluses, et teenustasu maksja maksukohustusest

vabastamisel jäävad sellelt tasult maksud üldse tasumata ja vähenevad teenuse osutaja

sotsiaalsed tagatised. Arvestades kehtivate reeglite kohaselt maksukohustuse täitmise mahtu

(24 inimest), on ebasoovitavate mõjude risk väike.

Lisaks võivad väheneda teenuse osutaja töötuskindlustus- ja ravikindlustusalased tagatised. Kui

maksude tasumise kohustus on teenuse tellijal, tuleb tal tasuda ka töötuskindlustusmakset.

Muudatuse järel, kui makse hakkab tasuma teenustasu saaja, ei tule tal sarnaselt FIE-ga

töötuskindlustusmakset tasuda. Seega vähenevad teenuse osutaja töötuskindlustusalased

tagatised. Niisamuti võivad väheneda ravikindlustusalased tagatised. Kui rahalistele

ravikindlustushüvitistele negatiivne mõju puudub, siis ravikindlustuskaitset isik nimetatud

punkti alusel sotsiaalmaksu makstes ei saa. Tegemist on maksustamise erireegliga, mis on

pigem mõeldud kasutamiseks põhitegevuse kõrvalt üksiku teenuse osutamisel. Püsivama

tegevuse korral tuleks valida sobiv ettevõtlusvorm, mille alusel saab teenuse osutaja ka

sotsiaalsed tagatised.

Kõnealuse riski üks maandamise võimalus on maksumaksjate teadlikkuse tõstmine, et

füüsilistele isikutele teenuse osutamisel võiks teenuse osutaja valida ettevõtlusvormi ja selle

valimata jätmisel vähenevad tema töötus- ja ravikindlustustagatised. See võimaldaks inimesel

teha kaalutletud ja teadlik otsus.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm on

keskmine, kuid mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad riskid väiksed.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: muudatusel on mõju ettevõtluskeskkonnale,

eeskätt väikeettevõtjate tegevusele ning eraisikust teenuse tellijatele. Olulisim mõju seisneb

selles, et muudatuse tulemusena väheneb teenustasu maksja haldus- ja maksukoormus.

Maksude tasumise kohustus pannakse teenuse osutajale. Muudatus suurendab maksuarvestuse

ühetaolisust ja õigusselgust, mis pikemas vaates tõstab maksukuulekust ja maksulaekumisi.

Sihtrühm: sihtrühmaks on füüsilised isikud, kes ostavad või osutavad teenust võlaõigusliku

lepingu alusel, mille mõlemad osapooled on füüsilised isikud. Eesti Sotsiaaluuringu kohaselt

sai 2019. aastal teistele isikutele või leibkondadele teenuse osutamise eest eraviisilist tulu

11 600 inimest koondsummas 18,2 mln eurot. Keskmine tulu suurus isiku kohta oli 1 600 eurot

aastas.

Otseselt mõjutab eelnõu neid väheseid seaduskuulekaid maksumaksjaid, kes täidavad

teenustasu maksmisel maksuseadustega kehtestud kohustusi ja tasuvad füüsilisele isikule

makstud teenustasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Kui 2019. aastal oli nende

arv 20, siis eelmiseks aastaks oli nende arv langenud juba 10-ni.

Mõju ulatus: muudatuse jõustumisel väheneb teenustasu maksja jaoks maksukohustuse

täitmisega seotud halduskoormus (registreerimine TÖR-i, maksudeklaratsiooni TSD esitamine

ja maksukohustuse täitmine). Lisaks väheneb ka teenuse tellija maksukoormus. Sotsiaalmaksu

ja sotsiaalkindlustusmaksete osa moodustab umbes 25% kogukuludest. Suurem osa teenustasu

maksjatest eelkirjeldatud kohustusi täitnud ei ole, mistõttu nende jaoks eelmainitud mõju

puudub. Kuna maksukohustus pannakse teenuse osutajale, suureneb mõningal määral teenuse

osutaja halduskoormus ja kulud. Nende ulatus sõltub valitud ettevõtlusvormist.

Ettevõtluskontot kasutades toimub maksude tasumine automaatselt pangakontol maksu osa

(20%) broneerimisena. FIE-na tegutsedes on halduskoormus mõnevõrra suurem, kuna

maksukohustuse suurus määratakse FIE esitatava maksudeklaratsiooni (E-vormi) andmete

põhjal ning selle suurus sõltub eeskätt ettevõtlustulemist.

Arvestades asjaoluga, et maksukuulekus aasta-aastalt kasvab, võib eeldada, et suureneb nende

teenuse osutamise eest tasu saajate arv, kes edaspidi maksavad teenustasult maksud ise. Eesti

19

elanike maksutahte uuringu10 kohasel on viimaste aastate jooksul kasvanud 50%-lt 55%-le ehk

10% võrra nende inimeste arv, kes deklareeriks täiendavat sularahas saadud tulu. Võttes arvesse

potentsiaalse sihtgrupi suurust, võib eeldada, et sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete

tasumine suureneb. Selle täpset mahtu on väga keeruline hinnata, kuna see sõltub erinevatest

näitajatest alates maksumaksjate teavituse mahust kuni maksumaksjate hoiakute ja käitumise

muutumiseni.

Mõju avaldamise sagedus: kuigi füüsilised isikud tellivad isiklikes huvides erinevaid

füüsiliste isikute osutatavaid teenuseid, siis enamikul juhtudel esindab teenuse osutaja

äriühingut või tegutseb ise ettevõtjana (nt FIE-na või kasutab ettevõtluskontot). Teenuse

ostmine füüsiliselt isikult, kes ei tööta äriühingus ega tegutse ise ettevõtjana, moodustab

isiklikes huvides ostetavatest teenustest väikese osa. 2019. aastal ostsid füüsilised isikud Eestis

teenuseid 3,978 miljardi euro eest, millest füüsilistelt isikutelt ostetud teenused moodustasid

0,4% (18,2 mln eurot11).

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm on

keskmine, kuid mõju ulatus ja sagedus väiksed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: eelnõu jõustumisel tuleb teha muudatus

maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 selgituste osas ja kehtetuks tunnistada antud tululiigi puhul

rakendatav tulukood (kood 18). See omakorda tingib mõningate väikesemahuliste muudatuste

tegemist maksuhalduri infosüsteemides. Eeldada võib, et vähesel määral suureneb

maksuhalduri koormus maksumaksjate nõustamise osas.

Sihtrühm: muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Maksumaksjate

nõustamisega tegeleb klienditeeninduse osakond. Sihtrühma suurus on väike, kuna muudatus

mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Maksu-

ja Tolliameti töös. Muudatus ei eelda isikkoosseisu suurendamist ega töökorralduse muutmist.

Mõju avaldamise sagedus: mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

6.2. Kavandatav muudatus: sotsiaalmaksuga ei maksustata tasu, mida maksab kolmanda riigi

mitteresidendist tööandja, kes ei oma Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis püsivat

tegevuskohta, oma mitteresidendist töötajale, kes teeb Eestis lühiajaliselt tema heaks tööd.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: muudatus võib avaldada mõju kolmandast

riigist pärit mitteresidendist töötajale. See mõjutaks positiivselt kolmandatest riikidest pärit

kaugtöötajate võimalust Eestis tööd teha. Diginomaadide kontekstis tuleb silmas pidada, et

tegemist on isikutega, kes teevad tööd asukohast sõltumata, ent panustavad Eesti majandusse

siin elamiseks vajalike kulutuste tegemise, sh teenuste tarbimisega.

Sihtrühm: sihtrühmaks on kolmandatest riikidest pärit isikud, kes Eestis ajutiselt viibides

töötavad, kuid nende töö tulemus ei saabu Eestisse. Keeruline on prognoosida välismaalaste

hulka, keda antud muudatus hakkab mõjutama. Üheks sihtrühmaks, keda seadusemuudatus

mõjutab, on nn diginomaadid ehk asukohast sõltumatud töötajad. Eesti on üks esimesi riike

maailmas, kes pakub viisat kaugtöö eesmärgil, mistõttu puudub võimalus arvestada teiste

10 Eesti elanike maksutahte uuring, okt. 2020, tellija MTA. 11 Statistikaamet, 12.11.2020, ESU uuring.

20

riikide kogemustega. Viisat kaugtööks hakati välja andma alates 01.08.2020. Perioodil

01.08.2020 – 31.12.2024 on välja antud 626 viisat kaugtöö eesmärgil, peamiselt Ameerika

Ühendriikide, Venemaa, India ja Suurbritannia kodanikele.

Tabel 1. Kaugtöö eesmärgil esitatud viisataotlused ja otsused 01.08.2020 – 31.12.2024

kodakondsuste lõikes.

Kodakondsus Viisataotlus Viisataotlus rahuldada

Alžeeria 6 5

Ameerika Ühendriigid 199 181

Argentina 7 6

Armeenia 30 22

Aserbaidžaan 8 6

Austraalia 29 26

Bangladesh 5 0

Brasiilia 17 15

Egiptus 20 7

Hiina 17 13

Iisrael 13 10

India 66 37

Iraak 3 0

Iraan 16 0

Jaapan 16 14

Kanada 43 37

Kasahstan 4 4

Kolumbia 9 9

Korea Vabariik 3 2

Lõuna-Aafrika Vabariik 18 18

Maroko 7 2

Mehhiko 6 6

Moldova 2 2

Nigeeria 20 2

Pakistan 36 8

Peruu 2 2

Singapur 5 4

Suurbritannia 64 52

Tai 2 2

Türgi 39 29

Türkmenistan 3 3

Tšiili 3 3

Ukraina 23 18

Usbekistan 4 3

Uus-Meremaa 7 6

Valgevene 9 4

Venemaa 69 47

21

Vietnam 5 3

Muud* (1 taotleja või 1 viisa) 38 18

Kokku 873 626

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeerium on 2019. aastal prognoosinud, et maksimaalselt kümnendik e-residente võiks

soovida diginomaadina viisat taotleda. 2019. aastal väljastati 16 630, 2020. aastal 12 957, 2021.

aastal 13 186 ja 2022. aastal 11 923 e-residendi digitaalset isikutunnistust. Kui kümnendik neist

sooviks taotleda viisat kaugtöö eesmärgil, võiks e-residentide seast potentsiaalseid taotlejaid

olla u 1400 inimest aastas. Tegu on siiski ülimalt optimistliku prognoosiga, mida kinnitab ka

2024. aasta lõpuks esitatud viisataotluste statistika. Kuigi kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist on

mõjutanud nii koroonaviirusest kehtestatud liikumispiirangud kui ka Venemaa agressioonisõda

Ukrainas, saab siiski sihtrühma pigem pidada väikeseks.

Mõju ulatus: mõju ulatus on pigem vähene. Eeldatavalt jääb töötajate hulk, keda

seadusemuudatus mõjutab, väikeseks. Sotsiaalmaksu vabastus võib mõjutada töötaja ravi- ja

pensionikindlustusalaseid tagatisi. Maksusoodustuse eeltingimuseks on tervisekindlustus-

lepingu olemasolu, mis peab katma vähemalt haigestumise ja vigastuse korral tekkivad

ravikulud Eestis. Seega tervisest tulenevad olulisemad riskid on kaetud. Pensionialaste tagatiste

osas täiendavaid tingimusi seatud ei ole. See sõltub sellest, kas tööandja või töötaja elu- või

asukohariigis tasutakse vastavaid makseid või isik on liitutud pensioniskeemidega.

Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus on vähene. Lähtuvalt töö iseloomust

võib eeldada, et selline töötaja ei viibi Eestis piisavalt kaua, et teenida siin välja pensionistaaži.

Isikul võib siiski tekkida vajadus kasutada siinseid meditsiiniteenuseid. Vähendamaks

võimalikku koormust Eesti meditsiinisüsteemile, on eelnõuga ettenähtud tingimus, et Eestisse

saabuval töötajal peab olema kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või

vigastusest tingitud ravikulude katmise Eestis ajutise viibimise ajal. Kehtiva välismaalaste

seaduse kohaselt peab välismaalasel viisa saamiseks olema samuti kehtiv

tervisekindlustusleping.

Ebasoovitavate mõjude risk: maksusoodustuse kohaldamise üheks tingimuseks on kehtiv

tervisekindlustusleping, mis annab isikule kindluse ravikulude katmiseks ja välistab koormuse

Eesti riiklikule ravikindlustussüsteemile. Samas võib tervisekindlustuslepingu kaitse olla

piiratum võrreldes riigi poolt sotsiaalmaksu tasumise korral saadava ravikindlustuskaitsega.

Pensioniks vahendite kogumise osas täiendavaid tingimusi seatud ei ole, mistõttu ei saa

välistada olukorda, et vahendid selleks jäävad kogumata. Kuna tegemist on lühiajalise

töötamisega ja võimalik, et töötaja või tööandja elu- või asukohariigis sissemakseid

pensioniskeemi ikkagi jätkatakse, on ebasoovitavate mõju risk väike.

Koondhinnang mõju olulisusele: muudatuste mõju võib pidada ebaoluliseks, kuna sihtrühma

suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitava mõju risk on maandatud

eelnõuga kehtestatavate tingimuste (nt tervisekindlustuslepingu nõude) kaudu.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: muudatus mõjutab ettevõtluskeskkonda ning

omab eelkõige positiivset mõju riigi majandusele.

Sihtrühm: sihtrühmaks on eeskätt lühiajaliselt Eestis viibivate kolmandatest riikidest pärit

töötajate mitteresidendist tööandjad, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht.

Mõju ulatus: muudatusega vähendatakse bürokraatiat tööandjale, kellel puudub Eestis püsiv

tegevuskoht, kuid kelle töötaja teeb Eestis tööd. Kui töötaja viibib Eestis töö tegemise eesmärgil

vähem kui 183 päeval järjestikuse 12 kuu jooksul, ei kaasne tema tööandjale Eestis

mitteresidendist tööandjaks registreerimise kohustust. Seeläbi soodustatakse diginomaadide

22

riiki saabumist. Valdav osa diginomaadidest tegutseb info- ja kommunikatsioonitehnoloogias

(IKT), turunduse, finants- või haridusvaldkonnas.

Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikseks.

Maksusoodustuse kohaldub tulule, mis on saadud Eestis töötamise esimese 183 päeva eest. See

tähendab, et tegu on eeskätt lühiajaliste Eestis viibimistega.

Koondhinnang mõju olulisusele: muudatusega kaasnevat mõju võib hinnata väikseks, kuna

mõju sihtrühm ja sagedus on väike.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: kuna Eestis töö tegemine muutub

atraktiivsemaks ja tingimused paindlikumaks, võib eeldada teatavat mõju viisataotlusi

menetlevate asutuste töökorraldusele. Niisamuti võib eeldada vähest koormuse kasvu

maksumaksjate nõustamise osas maksuhaldurile. Seaduseelnõu puudutab nii töölepinguid kui

ka võlaõiguslikke teenuse osutamise lepinguid, mis tähendab, et muudatuse jõustumisel need

kolmandate riikide tööandjad, töötajad ja nende töötasid või teenuse osutamise eest saadud

tasusid maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 ei kajastata. Seega ei kaasne selle muudatusega

maksuhaldurile ka arenduskulusid.

Sihtrühm: mõjutab nii konsulite kui ka Politsei- ja Piirivalveameti töökoormust, vähesel

määral ka Maksu- ja Tolliametit. Politsei- ja Piirivaleametis töötab 2024. aasta seisuga 4504

teenistujat. Politsei- ja Piirivalve ametnikke, kes vaatavad läbi viisa- ja viibimisaja pikendamise

taotluseid ja väljastavad viisakleebiseid, on umbes 20. Maksu- ja Tolliametis töötab 2025. aasta

alguse seisuga 1112 teenistujat. Maksumuudatuste alase nõustamisega tegeleb Maksu- ja

Tolliametis umbes 150 inimest. Sihtrühma suurust võib hinnata väikseks.

Mõju ulatus: ei ole oodata olulist mõju senisele töökorraldusele, kuna ka praegu on

välismaalastel võimalik eri eesmärkidel taotleda Eestisse tulekuks viisat. Arvestades

viisataotlejate üldarvu, suurendavad diginomaadid viisataotlejate arvu väga vähe.

Diginomaadid on senini taotlenud D-liiki ehk pikaajalist viisat.

Tabel 2. Diginomaadi viisade osakaal välja antud D-viisadest 01.08.2020 – 31.12.2024.

2020 2021 2022 2023 2024

Välja antud pikaajalised (D-liiki) viisad 9093 26030 15820 6777 5458

Sh. kaugtöö eesmärgil 34 151 191 150 100

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Tabelist nähtub, et diginomaadidele väljastatud viisade osakaal on kasvanud, kuid moodustab

endiselt väga väikese osa kõikidest antud viisadest.

Kuna diginomaade on vähe, siis võib eeldada, et nende nõustamine ei avalda maksuhaldurile

suurt koormust.

Mõju avaldumise sagedus: kuivõrd diginomaadide eeldatav hulk jääb pigem väikseks, ei ole

ka mõju avaldumise sagedus suur.

Ebasoovitavate mõjude risk: välistatud ei ole võimalikud skeemid tööjõumaksude tasumisest

kõrvalehoidmiseks, ent seda võib hinnata väheseks. Kui mitteresidendist tööandja palkab Eestis

töötamiseks mitteresidendi, kelle töö tulemus saabub Eestisse, siis on endiselt kohustus järgida

VMS-s sätestatud töötamise tingimusi. Eestisse töö tegemise eesmärgil saabumiseks peab

inimesel olema viisa ning kehtiv tervisekindlustusleping. Need tingimused vähendavad

võimalikku kuritarvituste tõenäosust. Ebasoovitavate mõjude risk on seega pigem väike.

Koondhinnang mõju olulisusele: muudatuste mõju võib pidada ebaoluliseks, kuna sihtrühma

suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju risk on väike.

23

6.3. Kavandatav muudatus: maksukohustuse panemine platvormihaldurile, kui teenust

osutatakse platvormi vahendusel.

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: muudatuse kohaselt pannakse sotsiaalmaksu

ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus platvormihaldurile, kui platvormihaldur

maksab füüsilisele isikule tasu platvormi vahendusel osutatud teenuse eest. Platvormihalduril

maksude tasumise kohustust ei teki, kui teenust osutab füüsilisest isikust ettevõtja või

ettevõtluskonto kasutaja. Tasutavad sotsiaalkindlustusmaksed mõjutavad platvormi kaudu

teenust osutava isiku sotsiaalseid tagatisi – pensioni-, ravi- ja töötuskindlustust.

Sihtrühm: platvormi kaudu teenuseid osutavad füüsilised isikud. Varasemalt ei ole riik

omanud platvormimajanduse mahust ammendavat ülevaadet. Tingitud on see sellest, et

platvormihaldurid ei ole pidanud ennast kuskil spetsiifiliselt (platvormihaldurina) registreerima

ega taotlema oma tegevuse jaoks luba. See on tänaseks muutunud. Alates 2024. aastast on

platvormihalduritel kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile teavet nende vahendusel

tegutsevate teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. Esimene info laekus Maksu- ja

Tolliametile 31. jaanuariks 2024. Aja- või ülesandepõhise teenuse osutamisega on tegeles 2023.

aastal 13 663 isikut ja nende tulud kokku on olnud 27,9 mln eurot.

Teadaolevalt kehtestasid mitmed teenust vahendavad platvormid juba mingi aeg tagasi

platvormil teenuse osutamise eeltingimuseks ettevõtlusvormi valimise nõude. Seetõttu võib

eeldada, et valdav osa platvormi kaudu teenuse osutajatest on endale ettevõtlusvormi valinud.

Võimalik, et platvormidel tegutseb varasemast ajast veel mingi osa teenuse pakkujaid, kes pole

valinud ettevõtlusvormi ja kelle puhul pole erinevatele osapooltele üheselt selge, kes tasub

sotsiaalkindlustusmaksed. Halvemal juhul võib see osa teenusepakkujatest olla praegu

sotsiaalsete tagatisteta. Muudatuse järel kaob võimalus, et selle osa teenuse osutajate eest

jääksid sotsiaalkindlustusmaksed maksmata. Võimalik, et platvormid pigem nõuavad kõigilt

platvormil tegutsevatelt isikutelt ettevõtlusvormi valimist, mis tähendab

sotsiaalkindlustusmaksete tasumist teenuse osutaja poolt.

Maksuhalduri hinnangul on viimase aja ettevõtluskonto kasutajate arvu oluline kasv eeskätt

tingitud platvormide kehtestatud nõudest, et platvormil teenuse osutamise eeltingimuseks on

kas FIE-na tegutsemine või ettevõtluskonto avamine. Alates 2022. aastast on lisandunud 11 438

ettevõtluskonto kasutajat ja 2025. aasta 16. aprilli seisuga kasutab ettevõtluskontot 31 016

inimest. Arvestades platvormil tegutsemiseks kehtestatud nõuet ja ettevõtluskonto kasutajate

arvu kiiret kasvu võib järeldada, et oluliselt on vähenenud nende teenuse osutajate arv, kes

ettevõtlusvormi valinud ei ole. Eeltoodut arvestades võib sihtgrupi suurust pidada pigem

väikseks, sest see hõlmab üksnes väikest osa platvormidel tegutsevaid teenuse osutajaid.

Platvormide vahendusel osutaja aja- või ülesandepõhist teenust 2023. aastal 13 663 inimest,

kuid kõik need ei pruugi kasutada tulude maksustamiseks ettevõtluskontot.

Mõju ulatus: sotsiaalmaksu ja teiste sotsiaalkindlustusmaksete tasumine suurendab teenust

osutava füüsilise isiku sotsiaalseid tagatisi. Mõju tagatistele sõltub otseselt saadava tulu

suurusest ja asjaolust, kas tegemist on lisatuluga või ainsa sissetulekuallikaga. Üldjuhul on

teenitav tulu lisatulu ja selle suurus äärmiselt varieeruv tulenevalt tegutsemise mahust.

Arenguseire Keskuse läbiviidud küsitlusuuringu kohaselt on platvormitöö ainus

sissetulekuallikas 4,4% platvormitöötajatest ja platvormitööd tehes teenitakse keskmiselt

18,4% oma kuu netosissetulekust. Suurim osa (19,3%) on regulaarsete platvormitöötajate

hulgas neid, kelle igakuine netosissetulek jääb vaid 400–700 euro vahele12. Seega eeltoodut

arvestades on antud tululiigi mõju ulatus sotsiaalsetele tagatistele pigem väike.

Mõju avaldamise sagedus: sotsiaalsete tagatiste kasutamise vajadus on kõnealuse sihtgrupi

puhul pigem ebaregulaarne ja harv.

12 Arenguseire Keskus, 2.06.2021, Platvormitöö Eestis, küsitlusuuringu tulemused.

24

Ebasoovitavate mõjude risk: puuduvad.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm, ulatus

ja sagedus on väiksed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: käesoleva eelnõuga kehtestatakse

platvormihaldurile kohustus tasuda füüsilisele isikule platvormi vahendusel osutatava teenuse

eest makstud tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid.

Muudatus võib suurendada füüsiliste isikute vahelisi teenuseid vahendavate platvormide

maksukulusid ja teataval määral halduskoormust. Seda juhul, kui platvormi vahendusel teenust

osutavad füüsilised isikud ei ole valinud ettevõtlusvormi.

Positiivsest vaatest korrastab kehtestav maksustamiskord ettevõtete vahelist konkurentsi ning

seda nii erinevate platvormide vahel, kui ka platvormi ja seda mittekasutava ettevõtja vahel, kes

müüvad edasi füüsiliste isikute osutatavaid teenuseid. Seega on maksumuudatusel turgu

korrastav mõju, st võrdsustuvad konkurentsitingimused erinevate ettevõtjate vahel.

Sihtrühm: teenuseid vahendavate platvormide haldurid. Sihtrühma suurust ei ole käesoleva

seisuga võimalik täpselt määrata, sest nagu eelnevalt öeldud, ei ole platvormihalduritel

kohustust enda tegevust kuskil registreerida, taotleda oma tegevuseks luba, samuti teavitada

MTA-t sellest, et nad on platvormihaldurid. Mõningane selgus on tekkinud 2024. aasta esimesel

poolel pärast platvormidele kehtestatud aruandluskohustuse rakendumist. 2024. aasta maikuuks

oli MTA-le läbi platvormi tehtud maksete kohta info esitanud 17 Eesti platvormihaldurit. Lisaks

sai Eesti infot 79 välisriigi platvormilt Eesti residentidele tehtud maksete kohta. Eelnõu ei

mõjuta kõiki infot esitanud platvorme. Eelkõige jäävad skoobist välja platvormid, mille

ärimudel on üles ehitatud kaupade müügile või teenuste edasimüügile. Ka on teatav osa teenust

vahendavatest platvormidest platvormil tegutsemise eeltingimuseks seadnud ettevõtlusvormi

valimise ja ka need ettevõtjad ei kuulu käesoleva muudatuse skoopi.

Mõju ulatus: muudatus võib mõjutada platvorme rangemalt rakendama ettevõtlusvormi

kasutamise nõuet, mille tulemusel tasub sotsiaalkindlustusmaksed tulu saaja. Kui teenust

vahendav platvorm tasub sotsiaalkindlustusmaksed ise, suurenevad platvormil teenustasude

kogukulud 33,8%. Kuna platvormidel on ettevõtlusvormi kasutamise nõudega võimalik lihtsalt

mõjutada oma maksukulude suurust, on mõju ulatus pigem väike.

Mõju avaldamise sagedus: kehtestatav reegel on püsiv, kuid eeldada võib, et platvormid

kehtestavad muudatuse jõustumise järel reegli, et teenust saavad osutada üksnes isikud, kes on

endale ettevõtlusvormi valinud. Neil platvormihalduritel, kellel kas osad või kõik platvormil

teenuse osutajad ettevõtlusvormi valinud ei ole, tuleb esitada maksudeklaratsioon ja tasuda

tööjõumaksud üks kord kuus.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm , mõju

ulatus ja sagedus on väiksed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: eeldada võib, et vähesel määral suureneb

maksuhalduri koormus maksumaksjate nõustamise osas.

Sihtrühm: muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Maksumaksjate

nõustamisega tegeleb klienditeeninduse osakond. Sihtrühma suurus on väike, kuna muudatus

mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Maksu-

ja Tolliameti töös. Maksu- ja Tolliametis töötab 2025. aasta alguse seisuga 1112 teenistujat.

Maksumuudatuste alase nõustamisega tegeleb Maksu- ja Tolliametis umbes 150 inimest.

Muudatus ei eelda isikkoosseisu suurendamist ega töökorralduse muutmist.

25

Mõju avaldamise sagedus: mõju avaldamise sagedus on regulaarne, kuid nõustatav sihtrühm

on väike.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

6.4. Kavandatav muudatus: TLS § 331 alusel alltöövõtu tellinud isiku makstud tasu

maksustamine sotsiaalmaksuga.

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: sotsiaalmaksu ja teiste

sotsiaalkindlustusmaksete tasumine alltöövõtu tellinud isiku poolt suurendab tasu saaja

sotsiaalseid tagatisi. Suurenevad sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumisest

sõltuvad hüved, näiteks vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, pension ja

töötuskindlustushüvitis.

Sihtrühm: töötajad, kes teevad alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi, hooldamise,

ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid. Kuigi ehitusvaldkonnas töötab alla 8%

Eesti töötajatest, on muudatusest mõjutatud tõenäoliselt siiski oluliselt väiksem osa

ehitustöötajatest, mistõttu on sihtrühma suurus väike.

Mõju ulatus: kuna alltöövõtu tellinud isikule läheb üle kohustus maksta tasu üksnes töötasu

alammäära ulatuses, siis selle mõju rahalistele hüvitistele on pigem väike.

Mõju avaldamise sagedus: kuna töötasu nõude esitamine on harv ja ebaregulaarne sündmus,

on mõju sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk: puuduvad

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm,

ulatus, sagedus on väiksed ja ebasoovitavad riskid puuduvad.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Sihtrühm: ehitusvaldkonnas alltöövõtu tellinud isikud. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli

2024. aasta 31. detsembri seisuga Eestis kokku 18 938 äriühingut, mille tegevusala oli ehitus.

Kõigist äriühingutest moodustasid nad 8,4%. Muudatuse tulemusel saab ehitustöid teinud

töötaja nõuda töötasu ka alltöövõtu tellinud isikult, kui tööandja ei ole töötasu nõuet nelja kuu

jooksul rahuldanud. Seega on muudatusel negatiivne majanduslik mõju sihtrühma jaoks, kuna

sellega võivad kaasneda planeerimata maksukulud. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik

vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja

hoolsusega. Võimaliku negatiivse majandusliku mõju ulatust vähendab ka see, et alltöövõtu

tellinud isik ei vastuta mitte töötaja kogu töötasu, vaid ainult töötasu alammäära ja sellelt

arvutatavate maksude ulatuses.

Mõju ulatus: muudatuse tulemusel suurenevad alltöövõtu tellinud isiku kohustused tasult

arvutatava sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võrra. Kuna maksubaas on töötasu

alammäär, on mõju ulatus väike.

Mõju avaldamise sagedus: kuna töötasu nõude esitamine ja sellelt maksude tasumine on harv

ja ebaregulaarne sündmus, on mõju sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk: Senisest enam on alltöövõtu tellinud isikul huvi kontrollida

alltöövõtja tausta maandamaks tekkida võivaid riske. Vähese info korral võidaks

põhjendamatult kõrvale lükata alltöövõtjad, kelle kohta pole piisavalt infot. Selle

maandamiseks saab alltöövõtja jagada õigeaegselt ja piisavas mahus otsustamiseks olulist infot.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju

ulatus ja sagedus väiksed ning ebasoovitavad riskid maandatavad.

26

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: eeldada võib, et vähesel määral suureneb

maksuhalduri koormus maksumaksjate nõustamise osas.

Sihtrühm: muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Maksumaksjate

nõustamisega tegeleb klienditeeninduse osakond. Sihtrühma suurus on väike, kuna muudatus

mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Maksu-

ja Tolliameti töös. Maksu- ja Tolliametis töötab 2025. aasta alguse seisuga 1112 teenistujat.

Maksumuudatuste alase nõustamisega tegeleb Maksu- ja Tolliametis umbes 150 inimest.

Muudatus ei eelda isikkoosseisu suurendamist ega töökorralduse muutmist.

Mõju avaldamise sagedus: mõju avaldamise sagedus on regulaarne, kuid nõustatav sihtrühm

on väike.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavad riskid puuduvad.

6.5. Mõju halduskoormusele

Kavandatavad muudatused ei mõjuta oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Platvormihaldurite

halduskoormust võib suurendada sotsiaalmaksu objekti laiendamine platvormi makstavatele

teenustasudele. Kuna enamus platvormi kaudu teenuseid osutavaid isikuid on ettevõtjad, siis

halduskoormuse kasv on kas väike või puudub sootuks. Seda viimast siis juhul, kui platvormi

vahendusel ei ole lubatud osutada teenuseid isikul, kes ei tegutse ettevõtjana. Vähesel määral

võib eelnõuga suureneda ka ehitustöid pakkuva peatöövõtja halduskoormus, samas väheneb

lühiajaliselt Eestis töötava mitteresidendist tööandja halduskoormus.

Halduskoormus muutub ka füüsilisele isikule teenuse osutamisel. Teenust saava füüsilise isiku

halduskoormus väheneb, kuid teenust osutaval füüsilisel isikul see vähesel määral kasvab. Kuna

edaspidi ei deklareerita saadud teenustasusid tehingupõhiselt, vaid summaarselt aastapõhisel

deklaratsioonil, siis kogumina halduskoormus ka antud tulude maksustamisel siiski väheneb.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Esialgse hinnangu kohaselt on füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel makstud

tasu maksustamisreeglite muudatuse tõttu otsene negatiivne mõju riigieelarve sotsiaalmaksu ja

töötuskindlustusmakse laekumistele kuni 6 000 eurot aastas. Arvestades valdkonna mahtu ja

uudset võimalust täita maksukohustust madala haldus- ja maksukoormusega (ettevõtluskonto),

võib prognoosida ettevõtlustulu maksu laekumise suurenemist. Mõju täpsemat mahtu on siiski

keeruline hinnata. Selle eelduseks on käitumuslikud muutused, mis omakorda eeldab

täiendavate teavituste läbiviimist.

Diginomaadide maksumuudatuse puhul olulist negatiivset mõju eelarvele ei prognoosita.

Puuduvad täpsed andmed selle kohta, kuidas seadusemuudatuse tagajärjel võib sotsiaalmaksu

laekumine muutuda. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole oodata sotsiaalmaksu laekumise

vähenemist, kuivõrd puudutatud isikute hulk, keda eelnõu muudatus mõjutab, on väike. Samal

ajal panustavad nad Eesti majandusse siin elamiseks vajalike kulutuste tegemise, sh teenuste

tarbimisega. Oodata ei ole ka suurt mõju riigiasutustele ja nende töökoormusele, mistõttu

27

isikkoosseisu või eelarve suurendamise vajadus puudub. Maksu- ja Tolliamet on hinnanud, et

neile arenduskulusid ei kaasne.

Platvormidele kehtestatav maksumuudatus võiks suurendada maksulaekumisi. Täpset mõju on

keeruline hinnata, kuna praegu puuduvad usaldusväärsed andmed platvormide ja neil teenuseid

osutavate isikute kohta. Lisaks mõjutavad maksulaekumist ka platvormidele 2024. aastal

rakenduvad täiendavad aruandlusreeglid. Andmetest nähtub, et eelmise aasta algusest on

ettevõtluskonto avanud isikute arv varasema 290 asemel kasvanud keskmiselt 1 015 inimese

võrra kuus. Seda on tõenäoliselt mõjutanud nii platvormide tulevane täiendav

aruandluskohustus, kui ka platvormide maksustamise teemadel toimunud arutelud. Kui

maksumuudatuse tulemusel suureneb ettevõtluskonto kasutajate arv 1000 inimese võrra,

suureneb maksulaekumine keskmiselt 1,3 miljoni euro võrra aastas.

Osalise või puuduva töövõimega inimeste eest riigi poolt makstud sotsiaalmaksust 4%

kandmine pensioni II sambasse vähendab sotsiaalmaksu eraldamist Sotsiaalkindlustusametile.

Tabel 3. Pensioni II sambaga liitunud osalise või puuduva töövõimega töötajate eest riigi

makstud sotsiaalmaksu muudatuse mõju

2026 2027 2028

Sotsiaalmaks (20%), mln € 13,3 14,7 16,2

Pensioni II sambasse kantav osa, mln € 2,7 2,9 3,2

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Kõikide muudatuste koosmõjul sotsiaalmaksu kogulaekumise märkimisväärset suurenemist või

vähenemist ei prognoosita.

Osalise töövõimega inimeste eest pensioni II sambasse sotsiaalmaksu eraldamise arenduskulud

on hinnanguliselt 150 000 eurot. Kulu kaetakse MTA eelarvest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu ei sisalda volitusnorme, mistõttu uusi rakendusakte ei kavandata.

Sotsiaalmaksuseaduses tehtavad muudatused tingivad kahe rahandusministri määruse

muutmise. Muuta on vaja rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60

„Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja

töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning

nende täitmise ja esitamise korrad“ kehtestatud lisa 2, milles tuleb tühistada

maksudeklaratsiooni selgitustes olev kood (kood 18), mis märgitakse juhul, kui füüsiline isik

maksab teisele füüsilisele isikule tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest.

Eelnõu kohaselt on sellisel juhul maksude tasumise kohustus tasu saajal ja deklareeritakse see

samal vormil, mille esitab FIE ettevõtlustulu teenimisel (vorm E). Seega uusi vorme ei

kehtestata. Sotsiaalmaksu objekti laiendamise tõttu on vaja muuta ka rahandusministri 15.

märtsi 2013. a määrust nr 17 „Sotsiaalmaksu arvestamise ning sotsiaalmaksu andmete

Sotsiaalkindlustusametile ja Tervisekassale väljastamise kord“. Määruses on vaja täpsustada

eelnõuga lisatava uue punkti alusel makstud sotsiaalmaksu andmete Sotsiaalkindlustusametile

ja Tervisekassale väljastamise reeglid.

28

9. Seaduse jõustumine

Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse

vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata

maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral. Sestap

jõustuvad maksumaksjale soodsaid sätteid 2026. aasta 1. jaanuaril. Sel kuupäeval jõustuvad

eelnõu § 1 punktid 3, 5, 6, 8 ja 9, § 2 punkt 2 ning § 5 punkt 2. Ülejäänud muudatuste puhul

lähtutakse MKS §-s 41 sätestatud ajalisest piirangust ning eelnõu § 1 punktid 1, 2, 4 ja 7, § 2

punktid 1 ja 3, § 3, § 4, § 5 punkt 1 ning §-d 6 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti

Tööandjate Keskliidule ja EVEA-le. Eelnõule saabunud ettepanekud on koos arvamustega

kajastatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis (lisa 1).

Eelnõus sisalduv diginomaadide maksumuudatust puudutav osa (§ 1 p 5) esitati 2021. aastal

eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (eelnõu toimik nr 21-0973) ministeeriumidele

kooskõlastamiseks. Kooskõlastamisel esitatud ettepanekutega on eelnõus arvestatud.

14.04.2025

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Kooskõlastustabel

Kooskõlastustabelis on esitatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr 23-1206) kohta esitatud märkused.

Märkus ja selle esitaja Märkusega

arvestamine

JuM, 06.10.2023 nr 8-2/6000

Hea õigusloome tavapärane menetlus näeb ette

väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamise. Kooskõlastamiseks

esitatud eelnõu puhul VTKd ei koostatud ja eelnõu seletuskirjas

nimetatakse puudumise põhjuseks muudatuste kiireloomulist

iseloomu ning viidatakse hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja (HÕNTE) § 1 lg 2 punktidele 1 ja 2. Kuna eelnõul

puudub seletuskirja koostajate hinnangul igasugune puutumus

Euroopa Liidu õigusega (seletuskirja punkt 5), ei ole asjakohane

viidata HÕNTE § 1 lg 2 punktile 2. Samuti tekitab küsimusi

kiireloomulisusele viitamine, kuna eelnõu seletuskirjas märgitud

asjaolud on koostajatele seletuskirja alusel teada olnud mitmeid

aastaid (näiteks on viidatud õiguskantsleri 2020. aasta kirjale,

samuti juba aasta tagasi jõustunud muudatustele). Seega on

kiireloomulisusele tuginemist praegusel juhul suhteliselt raske

õigustatuks pidada. Seetõttu palume eelnõu seletuskirjas

põhjalikumalt selgitada VTK koostamata jätmise põhjuseid. Muu

hulgas tasub hinnata, kas mõne eelnõuga kavandatava muudatuse

osas (nt TLS § 331 ) võiks rakenduda HÕNTE § 1 lg 2 punktis 5

nimetatud VTK koostamata jätmist võimaldav alus. Ka sellele

alusele tuginedes tuleb VTK koostamata jätmist sisuliselt

põhjendada ja selgitada nt, et need muudatused omavad

haldusvälistele sihtrühmadele pigem vähest mõju või on tegemist

varasemat muudatust nö korrigeeriva iseloomuga muudatusega

vms. Küll aga ei saa meie hinnangul sellele erandile tugineda

füüsiliste isikute teenuslepingute alusel maksustamise kontekstis,

kuivõrd selle muudatusega on kavas oluliselt mõjutada füüsiliste

isikute maksukuulekust ning ka mõjutatav sihtrühm on

märkimisväärne. Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirjas VTK

puudumist asjakohaselt põhjendada.

Seletuskirja on

täiendatud.

Eelnõu ja seletuskirja failides esitatud märkused Arvestatud.

JuM, 02.09.2024 nr 8-2/6092

Arvestades Riigikogu otsusega heaks kiidetud

õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 p-s 12.4.1. märgitut

ning eelnõu seletuskirjas esitatud selgitusi ning mõjuanalüüsi,

palume eelnõuga ette näha rakendussäte, millega võetakse

kohustus kavandada järelhindamine. Hinnata tuleks füüsiliste

isikute teenuslepingute maksustamise mõju. Juhime tähelepanu,

et kavandatud muudatusel on suure tõenäosusega oluline mõju,

kuna eelduslikult puudutab see sihtrühma, mille suurus on üle 10

000 füüsilise isiku, kes viimastel aastatel on teenuseid selliselt

osutanud ning kellele kanduks eelnõu kohaselt üle täiendav

Mittearvestatud.

Eelnõuga tehtava

muudatuse mõju

hindamine eeldab, et on

võimalik hinnata, kui

suur osa sellise teenuse

osutajatest on

muudatuse järgselt

hakanud maksu tasuma.

Sellises olukorras on

maksuarvestamise kohustus või alternatiivselt vajadus selliste

teenuste osutamisel valida teenuste osutamiseks sobiv

ettevõtlusvorm. Eelnõu üks eesmärk on selliste isikute

maksukuulekuse suurendamine. Praeguste reeglite järgi on

selliste lepingute alusel väga vähe makse tasutud. Seletuskirjas

on korduvalt viidatud, et puudub kindlam veendumus mõjutatud

isikute käitumise muudatuse ning sellega seotud

maksulaekumiste kohta. Lähtudes eelnevast tuleb muudatust

lugeda potentsiaalselt oluliseks.

maksude tasumiseks

lisaks eelnõuga

pakutavale mitu

alternatiivi -

registreerida FIE-ks,

avada ettevõtluskonto

jm. Kuna maksu-

andmete põhjal ei ole

võimalik kindlaks teha,

kui suure osa FIE või

ettevõtluskontole

kantud tuludest

moodustavad

muudatuse sihtrühma

teenitud tulu, siis ei

võimalik teostada

maksuhaldurile esitatud

andmete põhjal ka

järelhindamist. Ka

muud järelhindamise

meetodid ei pruugi

mõju mahust anda

adekvaatset pilti.

Samas jätkub igakuine

maksulaekumiste

andmete jälgimine ja

analüüsimine.

Eelnõu ja seletuskirja failides esitatud märkused Arvestatud.

MKM, 16.10.2023 nr 2-7/2023/4191

Eelnõuga lisatakse sotsiaalmaksuseadusesse (SMS) § 2 lg 14,

millega täpsustatakse sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus

töölepingu seaduse (TLS) § 331 alusel tööandjalt alltöövõtu

tellinud isikule läheb üle töötajale tasu maksmise kohustus. Koos

tasu maksmisega läheb muudatuse järgselt alltöövõtu tellinud

isikule üle ka maksude tasumise kohustus.

1.1. Seletuskirja lk 6 kohaselt on TLS §-iga 331 seotud SMS

muudatus „vajalik, et tellija tasutud nõuet saaks käsitleda

tasuna SMS-i mõttes.“ See selgitus võib mõjuda

eksitavalt, kuna tellija all mõistetakse üldjuhul objekti

tellinud isikut, kuid antud juhul on asjakohane rääkida

tööandjalt alltöövõttu tellinud isikust. Selguse huvides

palume lauset muuta järgmiselt: „Muudatus on

vajalik, et alltöövõtu tellinud isiku tasutud nõuet

saaks käsitleda tasuna SMS-i mõttes.“.

1.2. Lisaks palume sisse viia tehnilist laadi muudatus SMS §

2 lõikesse 13. 15.10.2022 jõustusid Eestisse lähetatud

töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) muudatused, sh

ELTTS § 52 muudatused, millele SMS § 2 lg 13 viitab.

Arvestatud.

Seletuskirja on

täpsustatud.

Arvestatud.

Muudatus on eelnõusse

lisatud.

ELTTS § 52 reguleerib lähetatud töötaja tööandjalt

alltöövõtu tellinud isiku vastutust. SMS § 2 lg 13 viitab

hetkel aga tööandjalt teenuse tellinud isikule, mitte

alltöövõtu tellinud isikule. Seetõttu palume SMS § 2

lõikes 13 asendada sõna „teenuse“ sõnaga

„alltöövõtu“.

1.3. Selguse huvides palume täiendada ka TKindlS § 14²

lõike 2 teist lauset pärast sõna „tööandja“ sõnadega „või

töölepingu seaduse § 33¹ alusel tööandjalt alltöövõtu

tellinud isiku“.

1.4. Ühtlasi teeme ettepaneku täiendada TöMS § 11 lõiget 3,

mis puudutab ajutise töötamise eest makstava tasu

piirmäära. TöMS § 11 lõike 3 lõppu tuleb lisada uus

lause: „Ajutise töötamise eest makstava tasuna

käsitatakse ka töölepingu seaduse § 33¹ alusel tööandja

alltöövõtu tellinud isiku makstud tasu.“

Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud

TKindlS muudatusega.

Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud

TöMS-i muudatusega.

Eelnõu täpsustab, et olukorras, kus füüsilisele isikule osutab

teenust teine füüsiline isik, kuid teenuse osutamist vahendab

platvorm, lasub sotsiaalmaksu tasumise kohustus füüsilisele

isikule makstavalt teenustasult platvormihalduril (sõltumata

sellest, kas ta müüs teenuse edasi või vahendas seda), välja

arvatud juhul, kui teenust osutab FIE või ettevõtluskonto omanik

või teenuste osutatakse välisriigis (SMS § 2 lg 15).

MKM toetab ettepanekuid, mis tagavad ettevõtjatele võrdsed

konkurentsitingimused ning maksude parema laekumise, kuid

antud muudatuse osas on meil mitmeid märkusi ja küsitavusi.

Esmalt märgime, et on küsitav, kas valitud meede on

asjakohane, probleemist lähtuv. Seletuskirja kohaselt on sätte

eesmärk luua õigusselgus kolme osapoolega tehingus, kuna

hetkel pole erinevatele osapooltele üheselt mõistetav, kellel tekib

platvormi kaudu teenuse osutamisel sotsiaalmaksu tasumise

kohustus ning see omakorda tekitab erinevaid tõlgendusi ja

vaidlusi.

Selleks, et vältida edasisi vaidlusi ja luua õigusselgus eeskätt

kahte osapoolt puudutavas küsimuses (et kummal lasub

maksukohustus – teenuse saajal või osutajal), tuuakse sisse veel

täiendav osapool (platvormihaldur) ja pannakse kogu kohustus

hoopis temale. Meie hinnangul tekib paratamatult kahtlus, kas

valitud meede on kõige sobivam ning konkreetsest probleemist

lähtuv. Seletuskirjast vastavat analüüsi paraku ei nähtu. Meie

hinnangul tulekski täiendavalt analüüsida, kas eesmärki on

võimalik saavutada muude – konkreetsest probleemist enam

lähtuvate meetmetega ja viisil, mis ei paneks koormust

platvormidele.

Platvormihalduri puhul

ei ole tegemist

kõrvalise osapoole,

kuna juba hetkel lasub

teenuse edasimüügi

korral tööjõu maksude

tasumise kohustus

platvormihalduril.

Alternatiivsed

variandid, kus nt

maksukohustus lasuks

teenuse tellijal või

kehtestataks seaduslik

keeld platvormile mitte-

ettevõtjana teenuse

osutamine, suurendavad

kas ebamõislikult

halduskoormust või

piiravad

Ühtlasi märgime, et näeme antud meetme puhul ka teatud

vastuolu eelnõu teise eesmärgiga – suurendada maksureeglite

ühetaolisust. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 pannakse füüsiliste

isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel makstud

teenustasult maksu maksmise kohustus teenuse osutajale.

Platvorme puudutava muudatusega tekib aga erireegel, mis ei

omakorda ei teeni ühetaolisust.

Samuti toome välja, et muudatus platvormi vahendusel

osutatud teenuste maksustamisel takistab füüsiliste isikute

võimalust platvormi kaudu lisatulu teenida. On ilmne, et

muudatuse jõustumisel hakkavad platvormid pigem kehtestama

reeglit, et teenust saavad osutada üksnes isikud, kes on endale

ettevõtlusvormi (FIE või ettevõtluskonto) valinud. Selline eeldus

on välja toodud ka eelnõu mõjuanalüüsis. See tähendab

omakorda aga seda, et väheneb nende isikute ligipääs

platvormidele, kes pole endale ettevõtlusvormi valinud, kuid

kasutavad platvormi lihtsa ja mugava võimalusena lisatulu

teenimiseks.

Juhime siinkohal tähelepanu platvormimajanduse pakutavatele

võimalustele, innovatsioonile ja paindlikkusele. Digitaalsed

tööplatvormid edendavad uuenduslikke teenuseid ja uusi

ärimudeleid ning loovad tarbijatele ja ettevõtjatele palju

võimalusi. Nad suudavad tõhusalt sobitada tööjõu pakkumist ja

nõudlust ning pakkuda võimalusi elatist või lisasissetulekut

teenida, sealhulgas neile, kelle juurdepääs tööturule on takistatud

(noored, sisserändajad või hoolduskohustustega inimesed).

Platvormitöö annab ettevõtjatele palju laiema juurdepääsu

tarbijatele, võimaluse mitmekesistada tulusid ja arendada uusi

äriliine, aidates ettevõtjatel seeläbi kasvada. Tarbijate jaoks

tähendab see paremat juurdepääsu toodetele ja teenustele, millele

muidu oleks raske ligi pääseda, samuti juurdepääsu uuele ja

mitmekesisemale teenuste valikule.

põhjendamatult töö

tegijate valikuvabadust.

Kehtivate reeglite

kohaselt äriühingult

füüsilise isikuna (kes ei

ole FIE ega EVK

kasutaja) tasu saamisel

lasub tööjõu maksude

tasumise kohustus alati

tasu maksjal. Selle

muutmine selliselt, et

osadelt äriühingutelt

(platvormidelt) tasu

saamisel tuleks

füüsilisel isikul

tööjõumakse ise tasuda,

suurendaks oluliselt

ebaselgust. Seetõttu ei

saa pidada mõistlikuks

laiendada kahe füüsilise

isiku puhul

kehtestatavaid

maksustamisreegleid

platvormide vahendusel

teenuse osutamisele.

Seega platvormidele

kehtestatud erireegel

toetabki ühetaolisust.

Leiame, et juhul, kui eelpool kirjeldatud analüüsi ja täienduste

järel selgub, et on siiski asjakohane panna maksukohustus

platvormihalduritele (nii nagu seda näeb ette eelnõuga lisatav

SMS § 2 lg 15), siis tuleks seletuskirja täiendada selgitusega

selle osas, miks ei kohaldata SMS § 2 lg 15 teenuse osutamisel

välisriigis. Praegu on seletuskirjas selgitatud vaid seda, miks ei

kohaldata antud lõiget FIE või ettevõtluskonto kasutajate puhul.

Lisaks tuleks kaaluda, kas selguse mõttes on vajalik

täiendavalt täpsustada ka töötuskindlustuse seaduse

(TKindlS), tööturumeetmete seaduse (TöMS, jõustub

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

1.01.20241), ja töövõimetoetuse seaduse (TVTS) sätteid

alljärgnevalt.

1.1. Kuna platvormihaldur on vahendaja, mitte tööandja, siis

täiendada selguse huvides TKindlS § 4 lõiget 2 punktiga

6 järgmises sõnastuses:

„6) maksualase teabevahetuse seaduse § 20²³ nimetatud

platvormihaldur.“.

1.2. TöMS § 8 sätestab isiku töötuna arvelevõtmise alused.

Vastavalt nimetatud sätte lõike 4 punktile 3 ei võeta

töötuna arvele isikut, kes töötab töölepingu või töövõtu-,

käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu

võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot

ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse

tähenduses või on avalikus teenistuses. Teeme

ettepaneku kaaluda antud sätte täiendamist selliselt, et

loetellu lisatakse isikud, kes osutavad teenust platvormi

vahendusel. Sel juhul tuleks muuta TöMS § 8 lõike 4

punkti 3 ning kehtestada see järgmises sõnastuses:

„3) töötab töölepingu või töövõtu-, käsundus- või

teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku

lepingu või maksualase teabevahetuse seaduse § 20²⁰

nimetatud platvormi vahendusel teenuse osutamiseks

sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või omab

ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus

teenistuses.

1.3. TöMS § 11 sätestab ajutise töötamise sisu. Vastavalt

TöMS § 11 lõikele 1 on ajutine töötamine nimetatud

seaduse tähenduses töötuna arveloleku ajal töötamine

töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse

osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel

või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei

ületa kaheksat päeva. Palume kaaluda TöMS § 11 lõiget

1 täiendamist ning sõnastamist järgmiselt:

„(1) Ajutine töötamine käesoleva seaduse tähenduses on

töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või

töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud

muu võlaõigusliku lepingu või maksualase

teabevahetuse seaduse § 20²⁰ nimetatud platvormi

vahendusel teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku

lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille

ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva.“

1.4. TVTS § 12 sätestab tingimused, millele isik peab

töövõimetoetuse saamiseks vastama. Teeme ettepaneku

Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud

TKindlS muudatusega.

Mittearvestatud. Kuna

platvormi vahendusel

osutatakse teenust

võlaõigusliku lepingu

alusel, mis on kehtivas

seaduses nimetatud, siis

puudub kõnealuse

muudatuse järgi otsene

vajadus.

Mittearvestatud.

Vt punkti 1.2. selgitust

Mittearvestatud.

Vt punkti 1.2. selgitust

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023005

kaaluda TVTS § 12 lõike 1 punkti 1 täiendamist ning

sõnastamist järgmiselt:

“1) töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu,

käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud

võlaõigusliku lepingu või maksualase teabevahetuse

seaduse § 20²⁰ nimetatud platvormi vahendusel teenuse

osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või

osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on

avalikus teenistuses;“.

Seoses eelnõu muudatusega TKindlS-s, palume täiendada

TKindlS § 3 lõike 2 loetelu isikutest, kes ei ole edaspidi enam

nimetatud seaduse mõttes kindlustatud isikud.

Kuna eelnõuga kaotatakse töötuskindlustusmakse tasumise

kohustus füüsiliste isikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu

korral, ei ole edaspidi enam kindlustatud isikuks TKindlS mõttes

ka füüsiline isik, kes osutab teisele füüsilisele isikule teenust

võlaõigusliku lepingu alusel. Seega tuleb täiendada TKindlS § 3

lõiget 2 punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav

füüsiline isik.“.

Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud

TKindlS muudatusega.

Eelnõu vastuvõtmise ja jõustumise vahele peaks jääma

vähemalt kuus kuud

Eelnõu § 5 kohaselt jõustuvad muudatused 2024. aasta 1.

jaanuaril. Juhime tähelepanu sellele, et maksukorralduse seaduse

§ 41 kohaselt peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja

jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Vastavale

sättele on viidatud ka eelnõu seletuskirjas, kuid on siiski

määratud lühem jõustumisaeg. Peame siiski oluliseks, et

muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks vähemalt

kuus kuud, et maksumaksjatele jääks rohkem aega muudatustega

kohanemiseks.

Arvestatud.

Jõustumissätet

muudetud.

Juhul, kui muudatuste tulemusena füüsiliste isikute vahel

sõlmitud võlaõiguslike teenuse osutamise lepingute andmeid

enam töötamise registrisse ei kanta, tuleb lisada vastav

välistus ka TöMS-i.

TöMS § 18 sätestab töötutoetuse saamise alused. Üheks

töötutoetuse saamise eelduseks on see, et töötu peab üldjuhul

olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud

vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud

tegevusega (TöMS § 18 lg 1). Vastavalt sama paragrahvi lõikele

4 arvestatakse töö ja tööga võrdsustatud tegevust

maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registri

andmete alusel. Erandina on välja toodud vaid Euroopa

Parlamendi liikmena ametis olnud isikud. Juhul, kui muudatuse

tulemusena füüsiliste isikute vahel sõlmitud võlaõiguslike

teenuse osutamise lepingute andmeid enam töötamise registrisse

ei kanta, tuleb lisada vastav välistus ka TöMS-i, täiendades § 18

Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud

TöMS-i muudatusega.

lõiget 4 pärast sõna „liikmena“ sõnadega „ja füüsilisele isikule

teenuse osutamine võlaõigusliku lepingu alusel“.

maksjatele jääks rohkem aega muudatustega kohanemiseks.

Palume eelnõu täiendada maksukorralduse seaduse muudatusega

(Lisa). Tegemist on töövaidluskomisjoni (TVK) tööd puudutava

muudatusega, et TVK saaks täita temale seadusega pandud

kohustusi. Kuigi seaduse järgi on TVK-l kohtuvälise

vaidlusorganina pädevus lahendada individuaalseid töövaidlusi,

mille üks osapool on mitteresidendist tööandjana registreeritud

tööandja, siis puudub TVK-l praegu ligipääs mitteresidendist

tööandja andmetele. See takistab töövaidluste kiiret ja

kvaliteetset lahendamist mitteresidendist tööandjaga seotud

töövaidlustes. Esitame kooskõlastuskirja lisana muudatuse täpse

sõnastusettepaneku ning muudatuse selgitused ja mõjuhinnangu.

Mittearvestatud, kuna

ettepanekul puudub

otsene seos

menetletavate

muudatustega.

Muudatuse saaks lisada

hetkel ettevalmistatava

MKS muutmise

eelnõusse.

Sotsiaalministeerium, 26.09.2023 nr 5.2-2/35172-2

Eelnõu rakendamise osas vajab täpsustamist, kas planeeritavad

muudatused tingivad Maksu- ja Tolliameti (MTA) vaates

täiendava sotsiaalmaksu liigi loomise vajaduse (näiteks

olukorraks, kus füüsilisele isikule teenuse osutamise eest saab

tasu teine füüsiline isik, kes peab hakkama ise saadud tulult kord

aastas sotsiaalmaksu tasuma). Kui täiendava sotsiaalmaksu liigi

loomine on vajalik, siis võib eelnõuga kaasneda mõju SKA –

MTA andmevahetusele (s.h infosüsteemide arendusvajadused

SKA-le). Täpsema arendusvajaduse ja sellega kaasnevate kulude

osas saame anda tagasisidet pärast MTA vaates täiendava

sotsiaalmaksu liigi loomise vajaduse selgumist.

Füüsiliselt isikult

saadud teenustasu

maksustamisel

kohalduvad FIE

maksuarvestuse reeglid.

Seega täiendavat

infovahetust muudatus

kaasa ei too.

EVEA, 05.10.2023 nr 0510/2023

EVEA toetab seadusemuudatust, mis füüsiliste isikute vahel

sõlmitud lepingute alusel teenustasu maksmisel paneb

sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tasu saajale (teenuse

osutajale). See suurendab tasu saaja vastutust oma tegevuse eest.

Lahendamata on aga jäänud küsimus, et kuidas peaks toimuma

töötamise registreerimine töötajate registris. Sellise sõnastusega

eelnõu vastuvõtmise järel jääb töötamise registreerimise

kohustus edasi tööd võimaldavale isikule. Ebakorrektne on siin

aga eelnõu teksti sõnastus, millest tuleneb, et sotsiaalmaksu

makstakse ka juriidilise isiku saadud tasudelt, kui talle tasub

osutatud teenuse eest füüsiline isik. Vastavat sätet tuleks

täiendada sõnadega „füüsilisele isikule“ või leida teistsugune

sõnastusmudel.

Eelnõud on täiendatud

MKS-i muudatusega,

mis välistab füüsilisele

isikule teenuse osutaja

TÖRi kandmise.

Kuna kindlustatavana

on SMS tähenduses

mõeldud ikka füüsilist

isikut, siis puudub

vajadus täpsustada, et

äriühingule teenuse

osutamisel SMS-i ei

kohaldata.

Omaette probleemiks on ka see, et eelnõu kohaselt ei ole

füüsilisest isikust tasu saajal (kindlustatu) ega füüsilisest isikust

tööandjal võimalik maksta töötuskindlustusmakset tasult, mille

maksjaks on füüsiline isik. See vähendab võimalikku

töötuskindlustuse kohaldamisala, mis ei ole hea sotsiaalse

turvalisuse tagamise seisukohast.

Füüsilisele isikule

teenuse osutajale ei

kohaldu

töötuskindlustuskaitse

põhjusel, et tema tulude

maksustamisele

kohaldatakse FIE

maksustamisereegleid.

Platvormi vahendusel teenuse osutamisel sotsiaalmaksu tasumise

kohustuse panek platvormihaldurile on meie hinnangul mõistlik

Arvestatud.

Eelnõud on täpsustatud.

ja sellel on majandust korrastav iseloom. Eelnõus aga ei ole vaja

välistada füüsilisest isikust ettevõtja tehinguid, kuna need on

välistatud juba kehtiva sotsiaalmaksuseaduse sätte alusel.

Ettevõtlustulu maksu maksja maksab ettevõtlustulu eraldi

ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Viide

sellele erandile oleks vajalik, probleem on pigem viitega

sotsiaalmaksuseaduse paragrahv 9 lõike 1 punktile 2 sellises

sõnastuses.

Platvormi vahendusel teenuse osutamisel on tulumaksu

kinnipidamisega sama probleem, mis sotsiaalmaksu tasumisega –

seadusemuudatuseta ei ole üheselt selge, kas platvormihalduril

on see kohustus või mitte. Samuti ei ole selge, millistel juhtudel

on platvormihaldur tööd võimaldav isik, kellel on kohustus

töötamine registreerida töötamise registris.

Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud

TuMSi muudatusega.

Sotsiaalkindlustusamet, 26.09.2023 nr 5.2-2/35172-2

Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse

avaldamiseks sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. SKA tutvus

eelnõuga ja märgime, et eelnõu rakendamise osas vajab

täpsustamist, kas planeeritavad muudatused tingivad Maksu- ja

Tolliameti (MTA) vaates täiendava sotsiaalmaksu liigi loomise

vajaduse (näiteks olukorraks, kus füüsilisele isikule teenuse

osutamise eest saab tasu teine füüsiline isik, kes peab hakkama

ise saadud tulult kord aastas sotsiaalmaksu tasuma). Kui

täiendava sotsiaalmaksu liigi loomine on vajalik, siis võib

eelnõuga kaasneda mõju SKA – MTA andmevahetusele (s.h

infosüsteemide arendusvajadused SKA-le). Täpsema

arendusvajaduse ja sellega kaasnevate kulude osas saame anda

tagasisidet pärast MTA vaates täiendava sotsiaalmaksu liigi

loomise vajaduse selgumist.

Füüsiliselt isikult

saadud teenustasu

maksustamisel

kohalduvad FIE

maksuarvestuse reeglid.

Seega täiendavat

infovahetust muudatus

kaasa ei too.