Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Kliimaministeerium Teie 02.08.2024 kiri

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn Meie 16.08.2024 nr 7-12/24-0046-091-4

E-post: [email protected]

Ettepanekud kaugkütteseaduse muutmiseks

02.08.2024 saatis Kliimaministeerium (KLIM) huvigruppidele esmase versiooni

kaugküttereformi raames kavandatavatest võimalikest sammudest ja ettepanekutest, kuidas

muuta soojuse tootmine 2040. aastaks CO2 heite vabaks.

Konkurentsiamet on KLIM-le 16.02.2024 kirjaga nr 7-12/24-0046-091-1 esitanud ettepanekud

kaugkütteseaduse (KKütS) muutmiseks, tuues mh välja, et üheks kõige teravamaks

probleemiks on kujunenud KKütS-is sätestatud ajale jalgu jäänud soojuse müügi ja

hinnakujunduse regulatsioon, ning toonud välja kitsaskohad KKütS sätete ja põhimõtete osas,

mida täna läbiviidava KKütS-reformi käigus peaks muutma või täiustama.

Amet jääb 16.02.2024 kirjas toodud ettepanekute juurde ning arutelu jätkamiseks avaldame

oma seisukohad ja arvamuse ka KLIM 2.08.2024 ettepanekute kohta.

1. Tõhus kaugküte ja KHG eriheite eesmärgid

Tõhusa kaugkütte kriteeriumitele vastavad KHG eriheitetegurid Direktiivi artikkel 26 järgi on:

o 200 gCO2ekv/kWh (kuni 31. detsembrini 2025);

o 150 gCO2ekv/kWh (alates 1. jaanuarist 2026);

o 100 gCO2ekv/kWh (alates 1. jaanuarist 2035);

o 50 gCO2ekv/kWh (alates 1. jaanuarist 2045);

o 0 gCO2ekv/kWh (alates 1. jaanuarist 2050).

KLIM ettepaneku kohaselt pannakse kohustus tõhusa kaugkütte kriteeriumitele vastavuse

tagamise eest iga konkreetse võrgupiirkonna võrguettevõtjale eesmärgiga tagada KHG eriheide

0 grammi aastaks 2040. Sealjuures alates aastast 2035 võiks eesmärk olla ambitsioonikam

võrreldes direktiivis sätestatuga.

Tuginedes Konkurentsiameti hindade andmebaasile (seisuga 31.05.2024), amet on koostanud

ülevaate (vt Lisa 1), milline KHG heitkogus (kg/MWh) sisaldub täna võrgupiirkondadele

kooskõlastatud soojuse piirhindades kliendile läbi kaugküttesüsteemi tarnitud kütteühikus

(MWh). Kokkuvõtlikult toob amet välja järgmise teabe:

1) Eestis on 178 kaugkütte võrgupiirkonda (ameti regulatsiooni all kuuluva

tootmismahuga ~5500 GWh, müügimaht ~4630 GWh, kaod võrkudes 15,8%).

CO2 eriheitetegurit arvestades vastavad neist 178-st võrgupiirkonnast tõhusa kaugkütte

kriteeriumitele juba täna:

- alla 200 gCO2ekv/kWh (kuni 31.12.2025) 132 võrgupiirkonda;

- alla 150 gCO2ekv/kWh (alates 1. jaanuarist 2026) 131 võrgupiirkonda;

2 (5)

- alla 100 gCO2ekv/kWh (alates 1. jaanuarist 2035) 124 võrgupiirkonda;

- alla 50 gCO2ekv/kWh (alates 1. jaanuarist 2045) 107 võrgupiirkonda.

2) Võrgupiirkonnad (45 tk), mis tõhusa kaugkütte kriteeriumitele täna ei vasta (CO2

eriheitetegur üle 200g/kWh), kasutavad põhikütusena kas maagaasi (9 tk), põlevkiviõli

(28 tk), turvast (4 tk) või uttegaasi/heitsoojust (4 tk). Märgitud võrgupiirkondade

müügimaht kokku on 770 GWh (17% ameti regulatsiooni alla kuuluvast müügimahust).

3) Eelnimetatud 45 võrgupiirkonnast 20 võrgupiirkonda (müügimaht kokku ~ 50 GWh) on

tänaseks (2024) kas teostanud või lähiajal (2025-2026) teostamas investeeringuid

taastuvkütuste (valdavalt puiduhake) kasutuselevõtuks.

4) Kas ja kuidas tõhusa kaugkütte kriteeriumit suudetakse täita alates 01.01.2026 (CO2

alla 150g/kWh) hõlmab 25 võrgupiirkonda müügimahuga kokku ~720 GWh (15,5%

ameti regulatsiooni alla kuuluvast müügimahust), sh:

- 4 võrgupiirkonda, milles kasutatakse uttegaasidest toodetud heitsoojust (müügimaht

310 GWh, osakaal ~7% kogu müügimahust)

- 1 võrgupiirkond, kus kuni maikuuni kasutati osaliselt heitsoojust, kuid nüüd toimub

tootmine 100% maagaasist (müügimaht ~375 GWh, osakaal ~8% kogu

müügimahust);

- 20 võrgupiirkonda (kokku müügimahuga 35 GWh), kus tänaseks puudub

informatsioon edasiste tegevussuundade kohta. Siin sisalduvad ka niivõrd väikese

müügimahu ja võimsusvajadusega piirkonnad, kus kaugkütte jätkumiseks mõistliku

hinnaga on tänaseni puudunud asjakohane tehnoloogia).

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et tõhusa kaugküttepiirkonna kriteeriumide täitmine (mitte üle

150 g alates 1.01.2026) sõltub peaasjalikult sellest, mis loetakse heitsoojust kasutavate

võrgupiirkondade CO2-ks (kas see põhineb reaalselt põletataval kütusel või põletatava kütuse

reaalsel heitel või mitte) ning kui kiiresti suudetakse likvideerida täna kehtiv tõhusa

kaugküttevõrgu määratlus, mis oma praktilises sisus on tänaseks likvideerinud võrguettevõtjate

motivatsiooni ja võimaluse taastuvate kütuste kasutusele võtmiseks seeläbi, et on muutunud

selgelt konkurentsi takistavaks nendele kolmandatele osapooltele, kes roheenergia pakkumisest

kaugküttevõrgule võiksid huvitatud olla (Narva ja Kiviõli näited).

2. Heitsoojuse hinnastamine

Täna kaugküttesektoris kasutatav heitsoojus tuleb 99% kas õlitööstustest (uttegaas) või elektri

tootmiseks põlevkivi kasutavatest KTJ-dest.

KLIM ettepanekul suurendaks heitsoojuse kasutuselevõttu heitsoojuse hinnastamise muutmine

viisil, et ei arvestataks heitsoojuse tootmise marginaalkulu vaid ülejäänud kaugküttevõrgu teiste

tootmisseadmete poolt toodetava soojuse marginaalkulu.

Konkurentsiameti hinnangul on KLIM jätnud tähelepanuta, kas on ja millised on need

kaugküttevõrgus paiknevad teised tootmisseadmed täna ja mis on sellise hinnastamise mõju

tarbijate maksevõimele. Heitsoojust kasutavate võrgupiirkondade alternatiivne kütuse kasutus

soojuse tootmiseks on täna ainult kas maagaasi (CO2 eriheide ~202 g/kWh) või põlevkiviõli

(CO2 eriheide ~278 g/kWh) kasutavad seadmed. Lisaks eeltoodule, kuna vähemalt 50%

heitsoojust kasutav kaugküttevõrk on tänase määratluse järgi igal juhul tõhus, siis ei ole

võrguettevõtjatel ka olnud kohustust ega motivatsiooni sinna rajada täiendavaid teistel

alternatiivsetel allikatel põhinevaid võimsusi. Tulenevalt maagaasi ja põlevkiviõli kõrgest CO2

intensiivsusest ja ostuhinnast ei ole märgitud kütuste puhul võimalik tagada tarbijatele

mõistliku hinnaga kaugküttesoojust ega saavutada tõhusa kaugküttevõrgu kriteeriumi isegi

näiliselt.

Konkurentsiamet on koostanud ülevaate, milliste soojuse hindadega tuleks arvestada tänaseni

valdavalt heitsoojust kasutavates suurtes kaugküttevõrkudes (müügimaht kokku ~685 GWh)

juhul, kui heitsoojus hinnastada kas maagaasist, põlevkiviõlist või puiduhakkest soojuse

tootmise marginaalkuluga.

3 (5)

KIVIÕLI (Kiviõli KT) kehtiv

piirhind

Maagaas PKÕ puit

marginaalkulu põhine

heitsoojuse hind 48,11 90,4 80,4 27,0

Soojuse piirhind 74 121 110 51

hinna muutus % 63% 48% -31%

Kohtla-Järve ja Jõhvi (VKG) kehtiv

piirhind

Maagaas PKÕ puit

marginaalkulu põhine

heitsoojuse hind 32,35 90,4 80,4 27,0

Soojuse piirhind 63 136 124 56

hinna muutus % 117% 97% -11%

Narva (Enefit Power) kehtiv piirhind maagaas 100%

ostetud soojuse hind 60,44 96,43*

sh heitsoojuse hind 27,44

Soojuse piirhind 74 115

hinna muutus % 56% *Avalik informatsioon, põhineb Enefit Power AS-i taotlusel Konkurentsiametile

Kokkuvõtvalt: juhul kui heitsoojus hinnastada maagaasi või põlevkiviõli soojuse tootmise

marginaalkuluga, siis tabaks nende võrgupiirkondade tarbijaid märkimisväärne hinnatõus.

Sellise hinnastamismudeli juures toimub vastupidine protsess – heitsoojuse kasutuse

suurendamise asemel olemasolevad ratsionaalsed tarbijad pigem loobuvad kaugküttest ning

tagavad endale taskukohasema toasooja mistahes alternatiivsete küttelahendustega (nt

roheelektrit tarbiv soojuspump korteritesse) vaatamata kohustusele osta soojus

kaugküttevõrgust (kaugkütte võrgupiirkonna olemasolul). Heitsoojusele maagaasi või

põlevkiviõli marginaalkulumudeli rakendamine suurendab energiaostuvõimetute inimeste

osakaalu ja nõuab täiendavaid meetmeid eluasemekulude hüvitamiseks. Kui heitsoojus

hinnastada maagaasi või põlevkiviõli soojuse tootmise marginaalkuluga, toimub

tööstusettevõtjate ülekompenseerimine, so kaugküttetarbijate kanda pannakse tööstusettevõtete

äririskide maandamine ulatuses, mis ei ole põhjendatud.

Heitsoojuse sisseost kolmandalt osapoolelt on kaugkütteettevõtjale (võrguettevõtjale) kasulik

siis kui selle maksumus on (vähemalt minimaalselt) alla olemasolevate tootmiskäitiste kõige

kuluefektiivsema muutuvkulu. Seetõttu teeme ettepaneku, et alternatiivina heitsoojuse

hinnastamisel võetakse aluseks taastuva ehk puidu põletamise marginaalkulu soojuse tootmisel,

mis oma sisult oleks õiglasem, kuna puidu põletamisel CO2 loetakse 0-ks ja seeläbi oleks

õigustatud ka võrku antud heitsoojus lugeda heitevabaks.

Kui aga heitsoojus otsustatakse siiski hinnastada maagaasi või põlevkiviõli marginaalkuluga,

siis ei tohiks selline nõue rakenduda enne mõistliku tähtaja möödumist (min 3-4 aastat), et

võrguettevõtjatel oleks võimalus viia läbi riigihange või soojuse ostuhange alternatiivsete

tootmisallikate soetamiseks eesmärgil tagada tarbijatele taskukohane toasoojus ja säilitada

kaugküttevõrgu jätkusuutlikkus.

3. Tootmis- ja piirhindade läbipaistvus

KLIM ettepaneku kohaselt võiks heitsoojuse ostul võrku järgida teadusartiklis

(https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0360544220306861) kajastatud The

Heat Merit Order Tool põhimõtteid.

Konkurentsiameti hinnangul väärib märgitud tööriist kasutusele võtmist kõikides võrkudes, kus

eksisteerib tootmisvõimsuste vahel konkurents (näiteks Tallinn). Eestis täna heitsoojust võrku

võtvates võrgupiirkondades sisuline konkurents tootjate vahel puudub (vt ka eelmine punkt

heitsoojuse hinnastamise osas), kaugküttesüsteem on olemas, kuid võrguettevõtja ise ei oma

piisavalt soojuse tootmisüksusi või varuvõimsust, olles sõltuvuses vaid ühest pakkujast. Lisaks

4 (5)

eeltoodule kehtiv tõhusa kaugküttevõrgu määratlus ei ole võimaldanud viia läbi soojuse ostu

konkurssi kaugkütteseaduse alusel alternatiivsete võimaluste leidmiseks olukorras, kus soojuse

tootmiseks kasutatakse kütuseliike, mis jätavad keskkonnale nn negatiive jalajälje - nt tootmisel

põlevkivist (vt Konkurentsiameti 16.02.2024 kaugkütteseaduse muutmise ettepaneku punkti 5).

KLIM pakutud meetod aga kindlasti soodustab heitsoojuse kasutusele võtmist nendes

võrgupiirkondades, kus võrguettevõtjatel on valida piisavate alternatiivsete tootmisvõimsuste

vahel.

Eraldi tasub väljatoomist artiklis kirjeldatud tõrge/probleemkoht, miks on The Heat Merit

Order Tool meetodi kasutusele võtmine komplitseeritud. Nimelt „kaugküttesüsteemide soojuse

tootmise piirkulud ei ole läbipaistvad, st need on teada vaid kaugkütteettevõtjale ja lõpuks ka

lepingulistele soojuspakkujatele. Ametlikult on teada vaid tasandatud jaehinnad eurodes kWh

kohta. Need jaehinnad on tavaliselt terve aasta samad; need sisaldavad võrgukulusid,

juurdehindlusi jne ega kajasta kindlasti tegelikke marginaalkulusid teatud ajahetkel…

… Ametiasutused ja poliitikakujundajad võiksid kaaluda kehtivate muutuv-tootmiskulude

avalikustamise jõustamist, sest nagu majandusteooria väidab turud toimivad kõige paremini

siis, kui teave on kõigile osalejatele läbipaistev.“

Siinkohal Konkurentsiamet viitab veelkord teravale vajadusele avalikustada kõikide soojuse

tootjate ja võrgupiirkondade soojuse piirhindade struktuur hinnakujunduse läbipaistvuse

tagamiseks. Lisaks avalikkuse teavitamisele parendab selline suund ka võrguettevõtjate enda

motivatsiooni (võrdluses teiste võrgupiirkondadega) tagada efektiivsem ja majanduslikult

läbimõeldum soojuse tootmine ja jaotamine ning seeläbi pakkuda tarbijatele taskukohasema

hinnaga toasoojust. Tänane olukord, kus hinnastruktuuri mitteavalikustamisel peitutakse

„ärisaladuse“ väite taha, on põhjustanud avalikkuse ja tarbijate usaldamatuse rohe-eesmärkide

saavutamiseks mõistlike ressurssidega. Soojuse piirhinna komponentide avalikustamise

vajadusele on amet juhtinud tähelepanu ka 16.02.2024 ettepaneku punktis 8.

Konkurentsiamet lisab viited, kuidas on Leedu energeetika regulaator avalikustanud suuremate

tootjate /piirkondade küttehindade täpsed kulustruktuurid.1

4. Rakendatavad sanktsioonid või motiveerivad meetmed

KLIM välisõhu saastetasude (sh CO2) määrade olulise tõstmise eesmärk oli eeldus, et

konkurentsivõimelisema hinna saavutamiseks energiatootjad (sh soojuse tootjad) võtavad

kasutusele alternatiivseid keskkonnasäästlikumaid kütuseid ning innovatiivsemaid ja

efektiivsemaid lahendusi ega kanna kogu täiendavat kulu üle tarbijate hindadesse.

Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et KKütS-reformi KLIM ettepanekutest on see osa jäetud

täiesti tähelepanuta. Mis on need motiveerivad meetmed või sanktsioonid, millega

hinnakujundusel tuleb soojusettevõtjatel ja Konkurentsiametil arvestada juhul, kui

võrgupiirkond riiklikult püstitatud eesmärke, sh tõhusa kaugkütte kriteeriumeid tähtaegade

lõikes, kas täidab, ei suuda täita või ei soovigi täita. Kas rakendub põhimõte „lõpptarbija

maksab kõik kinni“ ja seda tähtajatult või konkreetse püstitatud tähtaja saabudes kaotab

ettevõtja õiguse tarbijate hindadesse (min. efektiivsusmäära ületavaid) ülemääraseid kulusid

lülitada. Kuidas püstitatud eesmärkide või nõuete täitmist kontrollitakse ja/või läbi

hinnakujunduse tagatakse?

5. Kaugküttesektori elektrifitseerimine vs kaugküttevõrgu tähtsus elektriturule

Elektrihinna kõikumine ning ajutiselt väga madalad elektrienergia hinnad suurendavad

kaugküttesektori elektrifitseerimist, kuid vähemoluline siinjuures ei ole ka kaugküttesüsteemi

võimalik tugi elektriturule (elektroodkatlad Eesti elektrisüsteemile sageduse taastamise reservi

1 Kättesaadavad https://www.regula.lt/en/Pages/prices.aspx; https://www.regula.lt/siluma/Puslapiai/statistika.aspx

5 (5)

pakkumisel või elektrienergia varustuskindluse tagamisel, akumulatsioonipaagid ja salvestid

koostootmisjaamade kõrval võimaldavad tõsta elektri tootmise efektiivsust jm).

Konkurentsiameti hinnangul vajab läbipaistvat arutelu selliste investeeringute kulude ja

saadavate tulude kajastamise põhjendatus ja ulatus soojuse hinnas, mis toovad kasu nii

kaugkütte tarbijale kui ka elektriturule. Ameti hinnangul ei ole põhjendatud selliste

investeeringute ning võimalike äririskide kandmine üksnes soojuse hinda ning võimalusel

tuleks kaaluda selliste „ühisosaga“ investeeringute täielikku toetamist või suuremas osakaalus

toetamist tagastamatu kaasabiga. Kuid juhul, kui on riiklik suund, et sellised kulud ja riskid

tuleb võtta ja kanda kaugküttetarbijatel, peab see ka hinnakujunduses läbipaistvalt kajastuma.

Lisa: 1) CO2 kogus võrgupiirkondade soojuse piirhindades (seisuga 31.05.2024);

2) marginaalkulude arvestus

Lugupidamisega

Külli Haab

Regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Marek Piiroja 667 2541 Riina Randmaa 667 2581

[email protected] [email protected]