Otsus

AS KURMIK

__________________________________________________

PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSFIRMA

Registr.nr. 10244542 MTR reg.nr. EP 10244542-0001

MKA tegevusluba E-42/2002

Räpina mnt 7 65606 VÕRU Eesti

Tel: 78 21511 E-post: [email protected] Koduleht: www.kurmik.ee

a/a EE431010402005747008 SEB PANK

KMKR nr EE100416536

TÖÖ NR: 2024-847-37

TELLIJA: FERLA OÜ

EELPROJEKT

JUHATAJA: ANDRI NEEDO

volitatud eh insener tase 8, projekteerimise juhtimine

dipl eh insener tase 7, hoone ehitusprojekti koostamine

KOOSTAS: AIGAR NEEDO, arh rest mag

VÕRU, JUULI 2024

ENDISE RÕUGE MÕISA TALLI KONSERVEERIMINE JA

SANDRO BAARI RUUMIDE KOHANDAMINE TOOTMISHOONEKS NURSI MNT 7, RÕUGE ALEVIK, RÕUGE VALD, VÕRU MAAKOND

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

2 / 14

SISUKORD

Seletuskiri

1 Üldosa ........................................................................................................................................... 3

2 Asendiplaan .................................................................................................................................. 6

3 Arhitektuur ................................................................................................................................... 7

4 Energiatõhusus ja sisekliima ........................................................................................................ 8

5 Konstruktsioonid .......................................................................................................................... 9

6 Hoone tehnilised andmed ........................................................................................................... 12

7 Insener-tehnilised kommunikatsioonid ...................................................................................... 13

8 Tuleohutus .................................................................................................................................. 13

9 Seadmed ja sisustus .................................................................................................................... 14

Graafiline osa

AS-1 Asendi joonised. Asendiskeem.

AE-1 Olemasolev olukord. Põhikorruse plaan.

AE-2 Olemasolev olukord. Lõige A-A.

AE-3 Olemasolev olukord. Vaated.

AE-4 Ehituslikud muudatused. Põhikorruse plaan.

AE-5 Ehituslikud muudatused. Lõiked A-A ja B-B.

AE-6 Ehituslikud muudatused. Vaated.

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

3 / 14

Seletuskiri

1 Üldosa

1.1 Olemasoleva hoone asukoht ja praegused andmed

Kinnistu nr: 2357541, eraomand

Katastritunnus: 69701:004:0048 (reg 20.10.2003)

Aadress: Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võru maakond

Sihtotstarbed: elamumaa 50%, ärimaa 35%, tootmismaa 15%

Pindala: 4380 m2

Hoone: ehitisregistri kood 113011297, ehitise nimetus kohvik-baar (12132)

Ehitise alune pind 467 m2, suletud netopind 362,1 m2, korruste arv 1, maht 1261 m3

Ill 1. Asukoha skeem

Ill 2. Maaüksuse ortofoto

Ill 3. Vaade hoonele idast

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

4 / 14

1.2 Olemasoleva hoone lühiajalugu ja -kirjeldus

Käsitletav hoone on osa Rõuge mõisakompleksi kuulunud tööhobuste tallist. Ehitise kasutuselevõtu

aastaks on ehitisregistris märgitud 1867, hoovipoolsel seinaosal olnud dateering „1835“ on tänaseks

hävinud.

Enne teist maailmasõda on hoonet kasutatud loomakliinikuna, nõukogude ajal talli ja viimati

puidutöökojana. Eesti taasiseseisvumise järgselt müüdi hoone 1993 sovhoosi ühistatud vara

kompensatsioonina AS-ile Sako (hiljem OÜ Võru Sako) ning seal, aadressil Keskuse tn 3, avas uksed

Sandro baar. 2000. aastate algul oli plaanis hoonet järk-järgult restaureerida ja laiendada, kuid mõtted

ei realiseerunud. Ka Sandro baar sulges üsna pea uksed ja ruumid seisavad aastaid kasutuseta, nii

nagu nad baarist jäid. Kaguosa seinad ja sokkel on katuse alla jõudmata lammutatud.

Ill 4. Vaade hoonele põhjast 1996

Ill 5. Vaade idast 2000

Ill 6. Hoovivaade rekonstrueeritava osaga 2000

Ill 7. Dateering hoovipoolsel seinal 2000. Hävinud.

Halvas seisukorras ajalooline hoone on maakivisoklil, tellistest ja maakividest krohvitud seinte ning

nõukogudeaegse eterniidist viilkatusega ehitis. Katusekandmik ja vahelagi on puidust, põrandad

betoonist. Seinte remondil on kasutatud silikaatkive ja tuhaplokke. Loodepoolne viil on laudiseta.

Arhitektuurseks omapäraks on ümarkaarsed aknaavad ning silekrohviga seinapindade vaheldumine

krohvi surutud maakivimosaiigiga vööde ja liseenidega. Sisekujundus ja -viimistlus on kaasaegsed,

samuti avatäited.

Lammutatud loodeosast, kus varem asusid garaaž ja laod, on alles vaid põhihoonega liituvad

välisseinte fragmendid. Ümbrus on rohtunud ja võsastunud, korstna otsas kurepesa.

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

5 / 14

1.3 Kavandatav tegevus

Hoones on plaanis hakata tootma fermenteeritud mittealkohoolseid jooke. Olemasolevate ruumide

baasil rajatakse tootmis-, lao- ja olmeruumid. Esimeses etapis hoone konserveeritakse. Remonditakse

vaid kasutuselevõtuks vajalikud konstruktsioonid, uuendatakse siseviimistlus ja paigaldatakse uus

sisseseade.

1.4 Projekteerija

AS Kurmik, äriregistri kood 10244542. Räpina mnt 7, Võru . MTR reg nr EP10244542-0001.

Juhataja, pädev isik: Andri Needo, tel 78 21 511, mobiil 51 77129, e-post [email protected]

volitatud eh insener tase 8, projekteerimise juhtimine

dipl insener tase 7, hoone ehitusprojekti koostamine

Projekteerija: Aigar Needo, arhitektuuri restaureerimise magister,

mobiil 5262626. E-post [email protected]

1.5 Alusdokumendid

• OÜ Võru Sako kohvik-baari rekonstrueerimise eelprojekt. Keskuse 3, Rõuge alevi, Võru mk.

AS Kurmik töö nr 2000-391-81. Arhitekt S. Lindi, ins E. Needo. Võru, nov.2000

• OÜ Võru Sako kohvik-baari rek. I korruse vahelae ja katuse kandekonstr tööjoonised.

AS Kurmik töö nr 2000-432-22. Ins-d A. Kaasik ja E. Needo. Võru, mai 2001.

• Keskuse tn 3, Rõuge alevik detailplaneering.

AS Kurmik töö nr 2001-411-1. Koostaja J. Vene. Võru, veebruar 2001

Kehtestatud Rõuge Vallavolikogu määrusega nr 6;25.04.2001

• Maa-ameti geoportaal https://geoportaal.maaamet.ee/

1.6 Normdokumendid

• Ehitusseadustik. Riigikogu seadus, 11.02.2015 (31.06.2024 redaktsioon)

• Nõuded ehitusprojektile. Maj ja taristuministri määrus nr 97; 17.07.2015 (08.07.2023 red)

• Ehitise kasutamise otstarvete loetelu, Majandus- ja taristuministri määrus nr 51; 02.06.2015

(01.03.2021 redaktsioon)

• Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise kord.

Majandus- ja taristuministri määrus nr 57; 05.06.2015 (17.05.2024 redaktsioon)

• Eesti standard EVS 812-4;2018. Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus

• Eesti standard EVS 812-6:2012. Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Siseministri määrus nr 17; 30.03.2017 (01.03.2021 red)

• Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele

ja korrashoiule. Siseministri määrus nr 44; 12.12.2022 (25.06.2023 redaktsioon).

• Rõuge valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2021-2032. Rõuge alevik.

(https://rouge.kovtp.ee/yvk-arendamise-kava)

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

6 / 14

2 Asendiplaan

2.1 Olemasolev olukord

Kinnistu asub Rõuge alevikus Nursi-Rõuge maantee (tee nr 25215) edelaküljel. Krundilt maanteele

on kaks maha sõitu: kirdeserva keskosas ja kagunurgas. Krundisisesed pinnasteed ja hoonete ümbrus

on heina kasvanud ja võsastunud. Maapind tõuseb lääne suunas: madalaima (idanurk) ja kõrgeima

(läänenurk) koha kõrguste vahe on ca 4,5m.

Endise baarihoone peaukseni viib maantee poolt katusealune betoontrepp, mis on kaetud puiduga.

Baarisaalist avaneb teine uks hoovile, kus varem oli killustikukattega hekiga piiratud välikohvik.

Kaguotsale, lammutatud hooneosa poole, jääb kahe uksega endine sisesein, mille kohal olev pööningu

otsasein on lahtine.

Maja taga asub ehitusmaterjalide jaoks ehitatud lahtine varjualune, maja ümber vedeleb

ehitusmaterjale ja mahajäetud seadmeid. Abihooned on lagunenud ja prahti täis.

2.2 Kitsendused

Kinnistut koormavad osaliselt järgmised kitsendused:

• Nursi-Rõuge maantee (tee nr 25215- avalikult kasutatava tee) kaitsevöönd 10 m äärmise

sõiduraja servast. Läbib vaadeldavat hoonet.

• Rõuge mõisa pargi looduskaitseala (KKO1200106) piiranguvöönd kuni 14 m ulatuses kagu-

poolsel krundiserval. Ei ulatu hooneteni.

• Alla 1 kV elektri õhuliinid (EX4x50 ja EX 4x95) ja nende kaitsevöönd 2 m liini teljest. EX 4x50

läbib diagonaalis kinnistu loodeosa. EX 4x95 kulgeb maantee ääres piki kinnistu piiri, liini

pöörangul asuvale postile on kinnitatud liitumiskilp.

• Telia Eesti AS side maakaabel ja selle kaitsevöönd 1 m kaabli teljest. Kulgeb maantee ääres

kinnistu piirides kagust kuni hooneni.

Kaitsevööndite ulatus on näidatud joonisel AS-1.

2.3 Asendiplaani lahendus

Hoonete ümbrus ja nende vaheline ala puhastatakse ehitusjäätmetest, niidetakse heinast ja eemal-

datakse võsa. Lahtine varjualune lammutatakse. Välikohviku killustikplats puhastatakse ja

säilitatakse. Seda on võimalik kasutada parkimiseks. Hoone lammutatud kaguosa varemed

puhastatakse varisenud kividest, liivast ja prahist, et hinnata võimalusi tootmishoone laiendamiseks

või esialgu muul otstarbel kasutamiseks. Hooneotsale ehitatakse betoonist laadimisplatvorm. Kaupa

laaditakse läbi hoone taga oleva vana väravaava. Olemasolevate maantee mahasõitude kohast

rajatakse hoovile pinnas- või kruusakattega krunti läbiv sõidutee, kus hoonetagusel platsil on

võimalik sõidukite manööverdamine. Krundi loodeossa on ette nähtud ala maakütte-kollektori

paigaldamiseks.

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

7 / 14

2.4 Vertikaalplaneering

Olemasoleva maapinna reljeef säilitatakse. Hoone ümbrust planeeritakse minimaalselt. Hoovipoolsel

küljel on tarvis sajuveed juhtida hoonest eemale. Ka lammutatud hooneosa asemel ei tohi maapinna

kallak jääda hoone poole. Sõiduteede planeerimisel järgitakse olemasolevat reljeefi.

2.5 Krundisisene liikluskorraldus

Krundile pääsuks taastatakse olemasolevad maantee mahasõidud ja rajatakse pinnas- või

kruusakatteline krunti läbiv sõidutee. Tee ehitatakse nii, et kaubikud pääseksid maanteelt

laadimisalale ja sealt välja ilma ümber pööramata. Hoonetagune killustikplats on kasutav sõidukite

manööverdamiseks ning sobib ka parkimiseks. Kuna hoone hoovipoolne uks avaneb tootmisruumi

ning pole seetõttu kasutatav sissepääsuna, võib parkimise lahendada üle maantee asuval Parkla

kinnistul, mis kuulub samale omanikule. Hoone peasissepääs asub kohe selle vastas. Ehitise

paiknemine tee kaitsevööndis nõuab ehitusloa taotlemisel asendiplaani kooskõlastamist Maantee-

ametiga.

2.6 Heakord ja haljastus

Heakorrastus ja haljastus, sh väikevormid lahendatakse jooksvalt parima nägemuse alusel ja vastavalt

vajadusele edaspidise ekspluatatsiooni käigus. Käesolev projekt neid ei käsitle.

2.7 Jäätmekäitlus

Hoovile paigaldatakse vajalik arv jäätmete kogumismahuteid. Need peavad olema korralikult suletud

ning jäätmevedajale kokkulepitud ajal kättesaadavad.

Jäätmete käitlemist reguleerib Võru omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025. Korraldatud

jäätmevedu on kohustuslik ning hõlmab segaolmejäätmeid, pakendeid, paberit-kartongi ja

biolagunevaid jäätmeid. Kinnistuomanik peab sõlmima lepingu Rõuge valla poolt valitud

jäätmevedajaga (2024-2029 AS Eesti Keskkonnateenused).

Olmejäätmete kogumismahutisse mittesobivad jäätmed (suurjäätmed, ohtlikud jäätmed,

ehitusjäätmed ja muud probleemsed jäätmed) peab viima selleks ettenähtud kogumiskohta. Lähim

neist on Rõuge jäätmejaam Soojuse tänaval. Ehitus- ja lammutusjäätmeid võetakse vastu Võru

Keskkonnajaamas ja Umbsaare Jäätmekeskuses, vanarauda Võrus A. Kuusakoski kogumispunktis

Jaama tn 22.

Aiajäätmete põletamine on lubatud oma kinnistu piires mittetuleohtlikul perioodil tuulevaikse ilmaga.

Lõkkekoht peab jääma üle 15 m kaugusele ehitistest. Välikaminas või tuleohutusnõuetele vastavas

lõkkekohas võib kuivi oksi ja risu põletada aastaringselt.

3 Arhitektuur

3.1 Välisarhitektuur

Endine tallihoone on massiivsete krohvitud maakivi- ja tellisseintega 19. sajandi ehitis. Seinu

ilmestavad ümarkaarsed aknaavad loodeotsal ning kivimosaiigiga kaunistatud vööd ja pilastrid.

Varasemate ümberehituste ajal on avade kuju ja asetust muudetud, üks esifassaadi aknaava on

tellistega kinni laotud. Kagupoolne ots on peale hoone osalist lammutamist jäänud avatuks. Kõrget

nõukogude ajal ümber ehitatud viilkatust katab laineline eterniit. Korstnalt on näha, et varem on katus

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

8 / 14

kõrgem olnud (algupärane katus oli krohvitud tellisviiludega kivikattega poolkelpkatus).

Maanteepoolne varjualune ja trepp ning kõik avatäited pärinevad 1990. aastatest, Sandro baari ajast.

Hoone välisilmet üldiselt ei muudeta. Erandiks on kaguots, kus suletakse katuseviil ning vana sisesein

lammutatakse ja asendatakse soojustatud välisseinaga. Allesjääv tuhaplokkidest sein soojustatakse

väljastpoolt. Uus sein krohvitakse, sellesse paigaldatakse tõstvärv ja tehnoruumi uks ning selle ette

ehitatakse varikatusega kauba laadimisplatvorm. Teised avatäited remonditakse või asendatakse

olemasolevate eeskujul. Esimesel etapil välisviimistlust ei uuendata. Kagupoolse osa lammutamisest

alles jäänud korruse kõrgused müüriosad konserveeritakse.

3.2 Ruumid

Ruumidest eemaldatakse baariaegne sisustus ja seadmed, lammutatakse osa vaheseinu. Uued vahe-

seinad ehitatakse tootmisprotsessi vajadusi arvestades. (Vt joonised AE-1 ja AE-4)

Tootmishoone süda on tootmisruum, kus toimub biomassi ettevalmistus, selle kääritamine ja ka

pakendamine. Tootmisruumi pääseb paigaldatava käiguuksega tõstvärava kaudu koridorist.

Hoovipoolset välisust kasutatakse ainult evakuatsiooniks.

Töötajatele on otsesissepääsuga maantee poolt väikene miniköögiga puhkeruum, riietusruum ja

tualettruumid (duširuum ning WC).

Toodete hoiustamiseks on ette nähtud laoruum. Seda hakatakse kasutama vahelaona, kuhu on

võimalik ladustada värskelt valminud tooteid. Täiendavad laopinnad asuvad hetkel mujal.

Projekteeritud on ka avatud panipaik, kus saab hoiustada tootmiseks vajalikke tarvikuid ja pakendeid.

Selle taga asub tehniline ruum, kuhu paigaldatakse kommunikatsioonide jaoks tarvilikud seadmed

ning millel on sissepääs väljast.

Toodete väljastamiseks on tarvis ehitada katusega laadimisplatvorm ja juurdepääs sellele. Tootmis-

ja laoruumid on ühendatud laadimisplatvormiga laia koridoriga, mille otstele paigaldatakse

käiguuksega tõstandväravad.

Tootmis- ja laoruume on võimalik tulevikus laiendada lammutatud kaguosa taastamisega. Samuti on

edaspidi võimalik korda teha ja kasutusele võtta hoovil asuvad kuurid.

3.3 Sisearhitektuur

Baariaegsed sisekujunduselemendid eemaldatakse. Siseviimistlus uuendatakse kaasaegsete

materjalidega. Ruumide põrandatele paigaldatakse vesiküttetorustik ja kaetakse mahlatööstusele

sobiva kattega. Duširuumi ja WC seintele-põrandatele ning valamute kohale paigaldatakse

keraamiline plaat. Puitlaastplaadiga kaetud seinad-laed pahteldatakse ja värvitakse või paigaldatakse

uued katted. Krohvitud seinad puhastatakse vajadusel vanadest viimistluskihtidest, tehakse

krohviparandused ja värvitakse.

Siseviimistluse materjalivaliku lähteseisukohaks peab olema sanitaarne puhtus, võimalikult hea

vastupidavus ja odavus ekspluatatsioonis.

4 Energiatõhusus ja sisekliima

Projekteeritud tootmishoone kuulub sisekliima tagamisega hoonete hulka. Arvestuslikud sisetempe-

ratuurid on puhkeruumis 21○C, pesemisruumis 24○C, tootmis- ja abiruumides 180C, laoruumis 10○C.

Hoone soojuskoormus on u. 10 kW. Kütteallikaks on valitud maasoojuspump, mis varustatakse

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

9 / 14

mooduliga suviseks jahutamiseks. Välispiirete ligikaudsed soojajuhtivused (U-arvud) on järgmised

(olemasolevad ja parendatavad konstruktsioonid):

Õhuvahega soojustuseta maakivimüüritis 1,7 W/m2K,

Õhuvahega soojustuseta tellismüüritis 1,2 W/m2K,

Õhuvahega sisemise soojustusega (PIR+kipsplaat, 4,2 cm) maakivimüüritis 0,4 W/m2K,

Õhuvahega sisemise soojustusega (PIR+kipsplaat, 4,2 cm) tellismüüritis 0,35 W/m2K.

Kergplokkidest (20 cm) otsaseinad välise EPS soojustusega (20cm): 0,17 W/m2K.

Vahelagi täiendava mineraalvill-soojustusega 40 cm: 0,1 W/m2K,

Põrand pinnasel soojustuseta 0,36 W/m2K,

Põrand pinnasel 5 cm PIR- või 10 cm EPS soojustusega 0,22 W/m2K

Ühekordsed puitaknad, tavalise klaasiga 5,8 W/m2K,

Eraldi raamidega tavalise klaasiga puitaknad 2,9 W/m2K.

Eraldi raamidega puitaknad sees 3x klaaspakett 1,6 W/m2K.

Ühekordne puidust tahveluks, klaasitud ja tihendiga 4,1 W/m2K

Puidust, klaasitud ja tihendatud topeltuks 2,9 W/m2K

Soojustatud metalluks ja tõstvärav ≤1,4 W/m2K.

Ehitusseadustiku järgi kuulub ehitis hoonete hulka, millele on kehtestatud energiatõhususe

miinimumnõuded. Oluliselt rekonstrueeritavate tööstushoonete energiatõhususarvu piirväärtus on

170 kWh (m2 a). Tellida tuleb energiatõhususe nõuetele vastavuse kontroll selleks pädevust omava

isiku või firma käest. Energiamärgise taotlemine on kohustuslik.

5 Konstruktsioonid

5.1 Tehnilised nõuded ehitisele

Vastavalt standardile EVS EN 1990:2002:

• ehitise kavandatud kasutusiga: 50 aastat

• kande- ja piirdekonstruktsioonide kavandatav kasutusiga: ehitise eluiga

• ehitise tagajärgede klass CC1 (kerged tagajärjed)

• töökindlusklass RC1

• ehitusaegse järelevalve tase IL1 (tavaline järelevalve).

5.2 Koormused

Kandekonstruktsioonide dimensioneerimisel tuleb kasutada järgmisi koormusnäitajaid:

• lumekoormus: normsuurus maapinnal 1,5 kN/m2;

• tuulekoormus: tuulerõhu baasväärtus 276 N/m2, tuulekiirus 27 m/s;

• kasuskoormus: olmeruumid qk=2,0 kN/m2, Qk= 2,0 kN;

• tootmis- ja laoruumid, koridor qk=5,0 kN/m2, Qk= 7,0 kN;

• osavarutegurid kandepiirseisundis 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

5.3 Vundament

Olemasoleval hoonel on kõrge sokliga maakivivundament. Suuremat vajumist ega pragunemist

ülevaatusel ei täheldatud, remondi vajadus puudub. Kaguotsal tuleb kontrollida välisseinaks ehitatava

vaheseina alust vundamenti. Kui see puudub või pole vajaliku tugevusega, tuleb ehitada uus

betoonvundament. Laadimisplatvorm toetada betoonist postvundamendile.

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

10 / 14

5.4 Seinad

Olemasolevad välisseinad on u 70 cm paksused tellis- ja maakiviseinad (tõenäoliselt õhuvahega),

mõlemalt poolt krohvitud. Alles on üks algupärane vahesein ruumide 1 ja 7 vahel. Ülejäänud

siseseinad on uuemad.

Baari dekoor ja vooderduskatted eemaldatakse, pikivaheseinad ja pragunenud ristsein kaguotsal

lammutatakse. Ehitatakse uued kergplokkidest vaheseinad ja välissein kaguotsale (joonis AE-4).

Kergplokksein ning ruumide 4 ja 5 välisseinteks olev tuhaplokkidest osa soojustatakse 20 cm

paksuselt vahtpolüstüreeniga. Alles jäävatel seintel tehakse krohviparandused ja uuendatakse

viimistlus. Seinte soojapidavuse tõstmiseks võib vanad välisseinad üleni või osaliselt katta siseküljele

sobiva 4 cm paksuse vahtpolüuretaanplaadiga (PIR+kipsplaat). Soojajuhtivuste võrdlus on punktis 4.

5.5 Vahelagi

Hoonel on puidust vahelagi, mis toetub risti hoonet paigaldatud taladele. Talade vahel on mustlae

laudis, mis on osaliselt eemaldatud. Bituumenpapile või plastkilele paigaldatud mineraalvillast

soojustus on suures osas hävinud. Kaguosas katab soojustust lagunenud käigulaudis. Vahelae peal on

tsingitud plekist ventilatsioonitorustik ja laevalgustite juhtmestik

Laepealselt eemaldatakse praht, lagunenud laudis, bituumenpapp, kile ning vana soojustusvill.

Mustlae laudis taastatakse ning sellele paigaldatakse ehituspaber ning mineraal- või tselluvillast 40

cm paksune soojustuskiht. Soojustuse all ei tohi kilet kasutada.

Enne soojustust paigaldatakse uus nõuetekohane ventilatsioonitorustik ja -agregaat, vajadusel ka

elektrijuhtmestik. Seadmeteni ja korstna juurde ehitatakse laudadest käiguteed.

Ruumide poolt katab lage värvitud ehitusplaatidest kate, millele kinnitatud tume dekoratiivtalastik.

Olemasoleva laekatte võib alles jätta ja üle värvida või asendada värvitud kipsplaatkattega.

5.6 Põrandad

Ruumides on valdavalt elastikkattega betoonpõrandad, WC-s on keraamilised plaadid. Kõik

põrandakatted on amortiseerunud ning need tuleb eemaldada.

Aluspõranda betoon tasandatakse, sellele paigaldatakse torusoontega põrandakütte alusplaat ja

vesiküttetorustik, mis kaetakse kipsivaluga. Kipsivalu paigalduspaksus sõltub torude läbimõõdust.

Torude peale peab jääma vähemalt 20 mm. Selline kate ei pragune ega kahane, on tolmu- ja

allergiavaba ega vaja viimistlemisel vahekihte.

Kuna joogitööstus nõuab põrandaviimistlust, mis talub suurt vee, puhastusvahendite ja muude

kemikaalide pidevat kasutamist, peab see olema vastupidav, vastama hügieeninõuetele ja olema

piisava libisemiskindlusega. Seinte ääred tuleb teha ülespöördega ja vormistada kumeralt ilma

vuugita. Parimaks katteks kipsivalule on karestatud epoksiidmass, mida võib kasutada ka teistes

ruumides. Soovi korral võib riietus- ja duširuumi ning WC põrandad ka plaatida, paigaldades enne

nõuetekohase hüdroisolatsiooni. Tehnilise ruumi põranda võib jätta viimistlemata.

Kui betoonpõrndad on kahjustunud ja kasutuskõlbmatud, võib ehitada uued küttetorudega

betoonpõrandad, mille alla paigaldada soojustus ja pealispind töödelda samuti kui kipsivalu puhul.

Laadimisplatvormi põrandaks jäetakse pinnakõvendiga töödeldud betoonpind.

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

11 / 14

5.7 Katus

Hoonel on nõukogudeaegne 32-kraadise kaldega avara pööninguga viilkatus, mis kaetud laineliste

eterniitplaatidega. Hoovipoolsel katusetahul on pultkatusega uuk. Katuseharjal kõrgub punastest

tellistest korstnapits, mille kraest on näha, et katusehari on varem kõrgem olnud. Korstna otsas on

kurg pesa ehitanud. Maanteepoolse sissepääsu kohal on eterniitkattega varikatus. Kaguotsa

lammutusest alles jäetud müürikatked on katteta ning tualettruumid ajutise kattega. Vihma-

veesüsteem puudub. Katusekandmik on ümarpalkidest ja küllaltki hästi säilinud. Pehkinud on

kaguotsa äärmine sarikapaar ja mõned sarikaühendused.

Katusekatet praegusel ehitusetapil ei asendata. Eterniitkatte augud parandatakse sama mõõtu vanade

plaatidega. Kagupoolne sarikapaar asendatakse samaristlõikelise materjaliga, puitkandmiku

ühenduskohad kontrollitakse üle ning remonditakse kui vaja. Paigaldatakse uued harja- ja räästalauad

ning kagupoolsele otsaviilule uus laudis.

Ehitatavale laadimisplatvormile tehakse puidust kandmikuga varikatus, mis kaetakse kaasaegse

eterniidiga. Säilinud müürifragmendid konserveeritakse seguga või jäetakse varikatuse alla.

Varikatusele tuleb paigaldada vihmaveesüsteem (D=100 mm). Vihmaveetorustik on soovitav

paigaldada ka põhikatusele, et kaitsta ehitise seinu pritsiva vee eest.

5.8 Avatäited

Aknad on kõik eraldi raamidega tavalise klaasiga puitaknad, halvas tehnilises seisukorras. Osa

siseraame on eemaldatud, välisraamid pehkinud, klaasid purunenud. Aknad tuleb remontida või

asendada fassaadijoonisel näidatud ruudujaotusega uute akendega. Eraldi raamidega akende puhul

tuleb siseraami paigaldada selektiivklaasiga klaaspakett. Uute akende puhul saab kasutada ka kahe-

või kolmekihilise klaaspaletiga ühekordseid aknaid.

Välisuksed on puidust, klaasiavaga. Sisemised tiivad on eemaldatud, välimised vajavad remonti või

asendamist. Soojapidavuse tõstmiseks tuleb kasutada topeltuksi. Kaguotsale on ette nähtud

paigaldada soojustatud uksed: käiguuksega tõstvärav ja tehnilisele ruumile ühepoolne uks.

Siseuksed valmistatakse uued. Sobivuse korral võib kasutada remonditud ja uuesti viimistletud

olemasolevaid uksi. Tootmisruumi ja koridori vahele paigaldatakse käiguuksega tõstvärav. Mõlema

tõstvärava käiguukse ava peab olema 85 cm laiune ja 200 cm kõrgune.

5.9 Nõuded materjalidele ja tööde teostamisele.

Edasisel projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse eelkõige ehitusseadustikust ja selle alamaktidest,

Eesti algupärastest, üle võetud ja harmoniseeritud standarditest. Nende puudumisel lähtutakse

rahvusvaheliselt levinud või mõne teise EL liikmesriigi standarditest ja valdkonnas välja kujunenud

heast ehitus- ja projekteerimistavast. Ehitustööde läbiviimisel kasutatakse väljaõppinud ja

kogemustega tööjõudu pädeva insenertehnilise personali juhendamisel. Insener-tehniliste

kommunikatsioonide ehitamiseks tellitakse eraldi projekt, ehituslike detailide või lahenduste jaoks

vajadusel täiendavad joonised.

Kasutavad tehaselised ehitusmaterjalid ja -tooted peavad olema markeeritud, terved, kvaliteetsed ja

vastama neile esitatud nõuetele. Materjalid ja detailid tuleb ladustada vastavalt valmistaja kirjalikele

juhenditele kuiva, varjulisse, vee ja lume eest kaitstud kohta ning tasasele alusele.

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

12 / 14

Tööde tegemiseks peab ehitusobjekt olema nõuetekohaselt ette valmistatud, varutud peavad olema

vajalikud materjalid ja tooted, mehhanismid ning abivahendid, vältimaks katkestusi, mis võiksid

mõjutada lõpptulemuse kvaliteeti.

Nii inimeste, vara kui keskkonna ohutuse tagamiseks tuleb kinni pidada kehtestatud töö- ja

tuleohutust puudutavatest õigusaktidest.

6 Hoone tehnilised andmed

• Ehitise nimetus: toiduainetetööstuse hoone

• Ehitise kasutamise otstarve: elamu majandamise abihoone, kood 12514

• Gabariitmõõtmed: pikkus 18,3 m, laius 13,5 m, kõrgus 8,0 m

• Ehitisealune pindala 215,6 m2

• Korruselisus: maapealsete korruste arv 1

• Suletud netopindala: 150,4 m2

• Köetav pindala 150,4 m2

• Hoone maht 1087,0 m3

• Laadimisplatvorm 20,1 m2

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

13 / 14

7 Insener-tehnilised kommunikatsioonid

7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Hoonel on olemas veeühendis Nursi mnt 5 kinnistul asuvast ühisveevärgi jaotuskaevust. Hoonesisene

veevarustus ehitatakse ümber. Kanaliseerimiseks kasutatakse olemasolevat torustikku ja

kogumiskaevu krundi kaguosas, mis rekonstrueeritakse tehnoloogilisi vajadusi arvestades.

Välistrasside umbkaudne asukoht on näidatud asendiplaanil. Ehitamiseks tellitakse eraldi projekt.

Rõuge valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas 2021-2031 on ette nähtud Nursi-Rõuge

mnt-le vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine. Sellega määratakse uued liitumispunktid.

7.2 Küte, ventilatsioon ja jahutus

Arvestuslikud sisetemperatuurid: olmeruum 21○C, pesemisruum 24○C, tootmis- ja abiruumid 18○C

ning laoruum 10○C. Kütteallikaks on valitud maasoojuspump, mis varustatakse jahutusmooduliga

10/20○C. Maakollektor paigaldatakse krundi loodeossa, soojuspump tehnilisse ruumi. Soojuspumba

abil köetakse või jahutatakse ruume (vesi-põrandaküte) ning toodetakse sooja vett.

Baariajast säilinud vahelae pealne ventilatsiooni torustik lammutatakse. Selle baasil projekteeritakse

ja ehitatakse uus süsteem.

7.3 Elektripaigaldis

Elektri liitumispunkt asub hoonest loodes, maanteeäärsel õhuliini postil, kust maakaabli abil tehtud

juurdeviik hoone loodepoolsele otsaseinale. Selle taga baariruumi seina ääres asuvad elektrikilbid.

Elektripaigaldis ehitatakse eraldi tellitava projekti järgi täielikult ümber.

8 Tuleohutus

8.1 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

• Tuleohutusklass TP3

• Kasutusviis VI, tööstus- ja laohooned

• Kasutusotstarve: toiduainete tööstuse hoone

• Korruste arv: 1

• Katuseharja kõrgus lubatud kuni 14 m (tegelik 8,04 m)

• Suletud netopind lubatud kuni 2400 m2 (tegelik 150,4 m2)

• Kasutajate arv piiranguta (tegelik 3-5 inimest)

• Tuleohu klass I (tinglikult tuleohutud või vähese tuleohuga toimingud)

• Tulekaitsetase I

8.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

• Tuleohutuskuja: kaugus lähima hooneni 10 m

• Kandekonstruktsioonide tulepüsivus: TP3 hoonele nõudeid ei esitata

• Tuletõkkesektsioonid: üks tuletõkkesektsioon pinnaga 150,4 m2 (kogu hoone)

• Tuletundlikkus: seinad ja lagi vähemalt D-s2,d2, põrandale ja katusele nõudeid ei esitata.

AS Kurmik töö nr 2024-847-37

Tellija: Ferla OÜ

Endise Rõuge mõisa talli konserveerimine ja Sandro baari

ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.

Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võrumaa

14 / 14

8.1 Evakuatsioonilahendus

Hoones toimub tegevus vaid alumisel korrusel. Kõikidel ruumidel, kus inimesed pikemalt viibivad,

on eraldi väljapääs õue. Hoones töötavad inimesed tunnevad ruume. Tõstetavad väravad tellitakse 85

cm laiuse ja 200 cm kõrguse käiguuksega. Evakuatsioonipääsude ustele paigaldada seest võtmeta

avatavad sulused ja märgistatakse vastava sildiga.

8.2 Tuleohutuspaigaldised

Vastavalt standardile EVS 812-4:2018 I tulekahjusignalisatsioon, turvavalgustus, piksekaitse,

tuletõrje voolikusüsteem pole nõutavad (I tuleohuklass, I tulekaitsetase, tuleohutusklass TP3,

tuletõkkesektsiooni pindala alla 500 m2, töötajate arv alla 10). Nõutav on üks B klassi tulekustuti

kustutusaine massiga vähemalt 6 kg. Paigaldada tuleks ka autonoomsed tulekahjuandurid aku elueaga

5 aastat (või ühendatud elektrisüsteemi) ja varutoide (24h).

8.3 Suitsutõrje

Suitsu eemaldamine tulekahju ajal tagatakse loomuliku tõmbega avatavate akende, tõstväravate ja

uste kaudu.

8.4 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Hoone kõikidele külgedele on tagatud juurdepääs. Krundile pääsuks on kaks maha sõitu maanteelt,

päästemasinatel on hoovis võimalik manööverdada. Pööningule pääsuks paigaldatakse otsaviilule

püstluuk, katusele pääsuks väline redel, mida saab kasutada ka korstna teenindamiseks. Korstnat

kasutatakse ainult ventilatsiooniks.

8.5 Väline tulekustutusvesi

Standardi EVS 812-6.2012 juhise järgi on kuni 12000 m2 suuruse tuletõkkesektsiooni pinnaga VI

kasutusviisi hoone ühe tulekahju normvooluhulk 10 l/s ning arvestuslik tulekahju kestvus 2 tundi.

Ühe arvestusliku tulekahju kustutamiseks kulub seega 72 m3 vett.

Lähim aastaringselt kasutatav tuletõrje veevõtu koht (looduslik tiik - tähis LVK 7570) asub piki

Nursi-Rõuge mnt loodesse sõites Tehnika tn ristmikul, hoonest u 275 m kaugusel. Rõuge valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava järgi jääb käsitletav hoone Nursi-Rõuge mnt-le ehitatava

veetrassi kahe tuletõrjehüdrandi 200 m raadiusse.

9 Seadmed ja sisustus

Kogu vana sisustus ja seadmed eemaldatakse. Peale ruumide ümberehitamist paigaldatakse uus.

Olemas on 3 fermenteerimistünni suurusega 250 kuni 600 liitrit. Juurde hangitakse veel 2-3 sama

suurusega kasutatud või uut tünni. Ostetakse bag-in-box pakkimismasin (3 ja 5 liitrit) ja sildistamise

masin.

Laoruumi paigaldatakse riiulid, tootmisruumi pakkimislaud, köögisein, eraldi konteinerid

pakenditele, papile kilele ja biojäätmetele. Puhkeruum sisustatakse mööbli ja miniköögiga,

riietusruum riidekappidega.

Seadmete ja sisustuse plaan on põhiplaani joonisel nr AE-4.

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

S

S

S

S

S

S

S

S

S

S

S

S

69 70

1: 00

4: 01

52

O ru

tn 1

69701:004:0048 Nursi mnt 7

69701:004:0158 Nursi mnt 5

69701:004:0004 Kiige tn 7

69701:004:0010 Kiige tn 5

S

S

S

S

S

S

S

S

S

S

S

S

S

S

S

S

69701:004:0049 Parkla

69701:004:0640 Rõuge metskond 26

69701:004:0055 Nursi mnt 10

K

K

K

K

K

V

V

V

V

V

V

V

V

V

>

<

>

<

>

<

>

<

>

<

Nursi-Rõuge mnt, tee nr 25215

Ol.ol. killustiku plats

M1:500 0m 50m10m

1:500Asendi joonised

Asendiskeem

EP AS-1

2024-847-37Rõuge mõisa talli konserveerimine ja kohandamine tootmishooneks Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võru mk

Juhataja Andri Needo Projekt Aigar Needo 06.2024

PROJEKT TÖÖ NR.

Staad. Leht Mõõtk.PROJ. OSA

JOONIS AS KURMIK MTR reg.nr.EP 102445420001

N

Rõuge mõisa park reg.nr. KLO1200106

Haanja looduspark reg.nr. KLO1101523

Vääriselupaik reg.nr. VEP210019

Madalpinge õhuliin, selle kaitsevöönd ja elektrikilp Sidekaabel ja selle kaitsevöönd

Looduskaitseala piir < >

S

Olemasolev krundisisene pinnastee

Vare

Hoone

Riigimaantee Riigimaantee, kaitsevöönd

Lammutatav varjualune

Krundipiirid

Krundisisene elektri maakaabel>< ><

Krundisisene veetorustik ja selle kaevV

Krundisisene reoveekanalisatsiooni torustik ja selle kaevK

Tingmärkide loetelu:

1

2

3

Ehitiste loetelu ja nende alune pind: 1. Projekteeritav tootmishoone, 215,6 m² 2. Kuur, 92,8 m² 3. Kuur, 48,1 m²

Kinnistu andmed: Nimetus: Nursi mnt 7 Katastritunnus: 69701:004:0048 Sihtotstarve: Elamumaa 50%, Ärimaa 35%, Tootmismaa 15% Pindala: 4380m 2

Märkused: 1. Asendiskeem on koostatud Maa-ameti hallatava geoportaali

avalike andmete põhjal

Pääs hoonesse

Planeeritav maaküttetorustik, ca 500 jm Planeeritav tee

Jäätmekonteiner

9,8

17,21

A

A

Kilp Kilp

M1:100

0m 5m 10m1m AS KURMIK 1:100Olemasolev olukord

Põhikorruse plaan

EP AE-1

2024-847-37Rõuge mõisa talli konserveerimine ja kohandamine tootmishooneks Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võru mk

Juhataja Andri Needo Projekt Aigar Needo 07.2024

PROJEKT TÖÖ NR.

Staad. Leht Mõõtk.PROJ. OSA

JOONIS

MTR reg.nr.EP 102445420001

12 ,1

(1 1,

8)

5,8

6, 53

2,91

1, 56

3,39

4, 97

6,3

5, 3

3,12 3,02

6, 89

(6 ,5

)

1, 17

1, 8

1,4

33470

13 50

0

N

Märkused: 1. Mõõdistusjooniste alusena on kasutatud T. Kruuda 1995 aastal koostatud inventariseerimisjooniseid. 2. Mõõtkettide väärtuste taga on sulgudes toodud suurema kõrvalekaldega tegelikud mõõdud.

M1:100

0m 5m 10m1m

1:100Olemasolev olukord

Lõige A-A

EP AE-2

2024-847-37Rõuge mõisa talli konserveerimine ja kohandamine tootmishooneks Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võru mk

Juhataja Andri Needo Projekt Aigar Needo 07.2024

PROJEKT TÖÖ NR.

Staad. Leht Mõõtk.PROJ. OSA

JOONIS AS KURMIK MTR reg.nr.EP 102445420001

27 30

25 0

31 00

±0.00

+2.73

-1.12

+2.98

+5.48

+8.04

+9,93

13500

12 0

25 00

Märkused: 1. Mõõdistusjooniste alusena on kasutatud T. Kruuda 1995 aastal koostatud inventariseerimisjooniseid.

M1:100

0m 5m 10m1m AS KURMIK 1:100Olemasolev olukord

Vaated

EP AE-3

2024-847-37Rõuge mõisa talli konserveerimine ja kohandamine tootmishooneks Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võru mk

Juhataja Andri Needo Projekt Aigar Needo 07.2024

PROJEKT TÖÖ NR.

Staad. Leht Mõõtk.PROJ. OSA

JOONIS

MTR reg.nr.EP 102445420001

Vaade kirdest

Vaade edelast

Vaade loodest

Vaade kagust

A

A

Seadme hooldusala (perspektiivne)3350×2360

Seadme hooldusala (perspektiivne)3350×2360

Seadme hooldusala (perspektiivne)3350×2360

Seadme hooldusala 3350×2360

Seadme hooldusala 3350×2360

Kö ög

is ei

n 60

0× 42

00

Pa kk

ea la

60 0×

14 00

M in

ik öö

k 60

0× 18

00

Ki le

, 1 20

L

Pa pp

, 1 20

L

Pa ke

nd , ü

ld , 1

20 L

Bio, 120L

R iid

ek ap

id 3

×5 00

×4 00

Tr ap

id , 9

00 ×7

0× 70

(h ),

5t k

1

2 3

5

6

7

8

9

Maantee

Tõstuks 2000×2100(h)Tõstuks 2000×2100(h)

B B

4

M1:100

0m 5m 10m1m

18330

13 50

0

20 00

15 0

43 30

22 70

15 0

14 00

15 0

16 50

32 00

150 4150 2150 200 1400

6300

67 50

3020 450 1550 2950

20 00

12 10

0

32805805800700

70 0

63 30

15 0

50 70

55 0 70

0

AS KURMIK 1:100Ehituslikud muudatused

Põhikorruse plaan

EP AE-4

2024-847-37Rõuge mõisa talli konserveerimine ja kohandamine tootmishooneks Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võru mk

Juhataja Andri Needo Projekt Aigar Needo 07.2024

PROJEKT TÖÖ NR.

Staad. Leht Mõõtk.PROJ. OSA

JOONIS

MTR reg.nr.EP 102445420001

N

Uued ehitatavad seinad Olemasolevad seinad

Tingmärkide loetelu:

Ruumide loetelu: 1. Tootmisruum, 72.8 m² 2. Eeskoda/Puhkeruum, 16.3 m² 3. Riietusruum, 3.3 m² 4. Dušširuum, 2.5 m² 5. WC, 1.6 m² 6. Koridor, 14.3 m² 7. Ladu (joogid, temp +10°C), 19.5 m² 8. Panipaik (tarvikud, pakendid), 13.1 m² 9. Tehnoruum, 7.0 m² Korruse suletud netopind kokku: 150,4 m²

La ad

im is

pl at

vo rm

, 20

.1 m

²

Prügikonteiner Soojustus

Evakuatsiooni väljumistee

Tulekustuti asukoht Evakuatsiooniteed tähistav silt

Autonoomne tulekahjusignalisatsiooni andur (suitsuandur)

B

B

M1:100

0m 5m 10m1m

A

A

AS KURMIK 1:100Ehituslikud muudatused

Lõiked A-A ja B-B

EP AE-5

2024-847-37Rõuge mõisa talli konserveerimine ja kohandamine tootmishooneks Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võru mk

Juhataja Andri Needo Projekt Aigar Needo 07.2024

PROJEKT TÖÖ NR.

Staad. Leht Mõõtk.PROJ. OSA

JOONIS

MTR reg.nr.EP 102445420001

27 30

25 0

31 00

±0.00

+2.73

-1.12

+5.48

+8.04

13500

12 0

25 00

+8.04

±0.00

+2.73

+5.48

13630 1750 2700

-0.40...-1.12

Lõige A-A Lõige B-B

Uued ehitatavad seinad Olemasolevad seinad

Tingmärkide loetelu:

+2.98 +2.98

Soojustus

M1:100

0m 5m 10m1m AS KURMIK 1:100Ehituslikud muudatused

Vaated

EP AE-6

2024-847-37Rõuge mõisa talli konserveerimine ja kohandamine tootmishooneks Nursi mnt 7, Rõuge alevik, Rõuge vald, Võru mk

Juhataja Andri Needo Projekt Aigar Needo 07.2024

PROJEKT TÖÖ NR.

Staad. Leht Mõõtk.PROJ. OSA

JOONIS

MTR reg.nr.EP 102445420001

Vaade kirdest

Vaade edelast

Vaade loodest

Vaade kagust

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rõuge Vallavalitsus

[email protected]

Ööbikuoru tn 4

66201, Võru maakond, Rõuge vald,

Rõuge alevik

Teie 13.08.2024

Meie 22.08.2024 nr 7.1-2/24/14036-3

Nursi mnt 7 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Võru maakonna Rõuge valla Rõuge aleviku Nursi mnt 7

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 445177, EHR kood nr 113011297).

Kinnistu (katastritunnus 69701:004:0048) asub riigitee nr 25215 Nursi-Rõuge tee (edaspidi

riigitee) km 5,81-5,93 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse endise Rõuge mõisa talli konserveerimiseks ja kohandamiseks

tootmishooneks. Ehitusloa aluseks on AS Kurmik, töö nr 2024-847-37 „Endise Rõuge mõisa talli

konserveerimine ja Sandro baari ruumide kohandamine tootmishooneks. Eelprojekt.“

Meie käest ei ole taotletud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamist.

Oleme tutvunud ehitusloa eelnõu aluseks oleva projektiga ning palume seda korrigeerida

järgnevalt.

1. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed

häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega

võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja.

2. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele.

3. Vastavalt projektile (Lisa 1) on juurdepääs kinnistule ette nähtud olemasolevatelt ning

taastatavatelt maantee mahasõitudelt. Nimetatud ristumiskohad asuvad vastavalt riigitee

km 5,862 ja km 5,914 (Joonis 1). Meil ei ole vastuväiteid projektiga kavandatavate

juurdepääsude asukohtadele ning juurdepääsu põhimõttelisele lahendusele (sõidukid ei pea

kinnistusiseselt manööverdama ja ringi pöörama).

Mõlemad riigitee ristumiskohad on käesolevaks hetkeks amortiseerunud (Joonised 2 ja 3)

ning vajalik on nende rekonstrueerimine. Juhime tähelepanu, et kohalikul omavalitsusel ei

2 (5)

ole õigust väljastada ehitusluba riigitee alusele maaüksusele, st riigitee ristumiskohtade

ehitamiseks, sh rekonstrueerimiseks (EhS § 99 lg 2 ja 3).

Käesolevaga väljastame nõuded riigitee ristumiskohtade ehitamiseks (Lisa 2). Riigitee

ristumiskohtade ehitamise projekt esitada meile kooskõlastamiseks

[email protected]; kooskõlastuse vormistame riigitee ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga (siin ja edaspidi Nursi tee 7 kinnistu omanik

või tema volitatud esindaja). Riigitee ristumiskohtade ehitamise leping annab õiguse

riigitee ristumiskohtade ehitamiseks viie aasta jooksul alates lepingu kahepoolsest

allkirjastamisest. Riigitee ristumiskohtade ehitamise lepingu sõlmimisega ei kaasne

täiendavaid kulusid (riigilõiv), kuid kõik riigitee ristumiskohtade ehitamisega seotud kulud

kannab huvitatud isik.

Riigitee ristumiskohad peavad olema nõuete kohaselt välja ehitatud ja meile üle antud

hiljemalt enne Nursi mnt 7 kinnistul olemasoleva hoone konserveerimiseks või

ümberehitamiseks vajalike mis tahes tööde alustamist e ehitamise alustamist (ehitustetatise

või ehitamise alustamise teatise esitamist kohalikule omavalitsusele).

Palume kanda hoone ehitusloa aluse projekti asendiplaanile riigitee ristumiskohad

vastavalt Lisa 2 alusel koostatavale riigitee ristumiskohtade ehitamise projekti lahendusele.

Joonis 1. Ristumiskohad riigitee km 5,862 ja km 5,914, väljavõte riiklikust Teeregistrist

Joonis 2. Ristumiskoht riigitee km 5,862, tänavavaade juuni 2024

3 (5)

Joonis 3. Ristumiskoht riigitee km 5,914, tänavavaade juuni 2024

4. Ehitusloa aluse projekti seletuskirja p 2.5 „Krundisisene liikluskorraldus“ on käsitletud

parkimist järgmiselt: Hoonetagune killustikplats on kasutatav sõidukite manööverdamiseks

ning sobib ka parkimiseks. Kuna hoone hoovipoolne uks avaneb tootmisruumi ning pole

seetõttu kasutatav sissepääsuna, võib parkimise lahendada üle maantee asuval Parkla

kinnistul, mis kuulub samale omanikule.

Juhime tähelepanu, et Parkla kinnistule (katastritunnus 69701:004:0049) puudub

juurdepääs riigiteelt. Juurdepääsu ning riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb EhS § 99 lg

2 ja 3 alusel taotleda meie käest nõuded ristumiskoha ehitamiseks – juurdepääs parklale

tuleb lahendada ühe konkreetse ristumiskoha kaudu, riigitee liiklusohutuse seisukohast ei

saa me nõustuda Parkla kinnistul parkimise korraldamisega vahetult riigitee servas või risti

riigiteega piki riigiteed (riigiteel manööverdamine ei ole lubatud). Riigitee servas või risti

riigiteega parkimine takistaks ka talvist teehooldust (lume vaalutamist).

Hoone riigitee poolses küljes asuva sissepääsu kasutamise osas juhime tähelepanu, et talvise

teehoolduse järgselt (lume vaalutamine) peab hoone omanik arvestama vajadusega puhastada

hoone sissepääsuesise ala vaalutatud lumest (riigitee hooldamiseks vajalik tehnika ning

sõidukiirus ei võimalda piiratud ulatuses manööverdamist).

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning §

99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“,

jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Oleme valmis kooskõlastama Nursi mnt 7 kinnistu ehitusloa eelnõu pärast seda, kui oleme

sõlminud huvitatud isikuga riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

4 (5)

Lisad:

1. 202484737_EP_AA-3-01_KonserveerimineKohandamine

2. Riigitee 25215 km 5,862 ja 5,914 ristumiskohtade ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrame järgmised nõuded riigitee nr

25215 Nursi-Rõuge tee (edaspidi riigitee) km 5,862 ja km 5,914 ristumiskohtade

rekonstrueerimiseks (edaspidi ehitamine). Nimetatud ristumiskohtadelt tagatakse juurdepääs

Rõuge aleviku Nursi mnt 7 kinnistule.

1. Rekonstrueeritavad ristumiskohad asuvad riigitee km 5,862 ja 5,914.

2. Ristumiskohtade ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

meie juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

6. Ristumiskohad tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest ristumiskohtade asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskohtade plaanilahenduse koostamisel lähtuda meie tüüpjoonise II põhimõtetest.

Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi.

Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskohad (sh ka km 5,914 asuv ristumiskoht) projekteerida riigiteega võimalikult

täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele

arvestusega, et riigitee alusele maale sademevee juhtimine pole lubatud.

5 (5)

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Projekteerida tolmuvaba kate (näiteks kahekordselt pinnatud freespurukate h=10 cm) vähemalt

tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.

12. Koostada ristumiskohtade ristlõiked iseloomulikest kohtadest. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/

puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei

tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

16. Lahendada ristumiskohtade liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskohtade asukohta või

lahendust.

19. Kõik ristumiskohtade projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

20. Me ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike

puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

21. Ristumiskohad kuuluvad riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

22. Palume projekteerijal esitada projekt meile kooskõlastamiseks [email protected].

Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime

huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]