Otsus

NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS

KORRALDUS

Narva-Jõesuu eelnõu . november 2023 nr

Narva-Jõesuu linna Peeterristi külas Künnapuu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on esitatud taotlus (dokumendiregistris nr 7-1.2/32) Narva-Jõesuu

linna Peeterristi külas Künnapuu kinnistu detailplaneeringu algatamiseks (registriosa 20258650,

katastritunnus 51401:001:1307, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala ca 9 ha)

detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu eesmärk:

Planeerida kolm maatulundusmaa sihtotstarbega krunti, kruntide täpsed pindalal selguvad

detailplaneeringu koostamise ajal, eeldatavasti 3 ha/krunt. Igale krundile määrata ehitusõigus

üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt

planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktides 1–9, 11, 12, 17 ja 22 nimetatud ülesanded. Samuti

loetelu võib detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel muutuda.

Detailplaneeringu ala:

Narva-Jõesuu Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu ala peab sisaldama ka lähiala,

mis on vajalik avalikult kasutatavalt teelt (13147 Peeterristi-Kudruküla tee T1, registriosa

8505050) juurdepääsu planeerimiseks planeeringualale ehk Narva-Jõesuu linna Peeterristi külas

Künnapuu kinnistuni. Detailplaneeringu ala pindala on ca 9,1ha. Planeeringuala piiridega on

võimalik tutvuda korralduse Lisas 1. Lähteülesanne.

Detailplaneeringu koostamise alus:

Käesoleval ajal kehtib 2010a. kehtestatud Vaivara valla üldplaneering, milles on sätestatud

nõuded detailplaneeringu koostamiseks nii tihe kui ka hajaasustuses.

Üldplaneeringu kohaselt asub Künnapuu kinnistu haajaasustuses, alal kus pole vaja koostada

detailplaneeringut ning Künnapuu kinnistu on hoonestamata.

Künnapuu kinnistu oli moodustatud Günbergi katastriüksuse esmakordsel jagamisel Narva-

Jõesuu Linnavalitsuse 09.03.2021 korraldusega nr 112 „Narva-Jõesuu linnas, Peeterristi külas

Grünbergi katastriüksuse jagamine ja tekkivatele katastriüksustele aadresside ja sihtotstarvete

määramine“. Grünbergi (katastritunnus 85101:003:0849) katastriüksus jagati kaheks isaseisvaks

katastriüksuseks Krünbergi (katastritunnus 51401:001:1308) ja Künnapuu (katastritunnus

51401:001:1307).

Planeerimisseaduse § 125 lg 2 kohaselt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on

detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal või juhul.

Vaivara valla üldplaneeringu punkti 2.2.3.6 kohaselt kinnistu korduval jagamisel

detailplaneeringut koostamata ehitada ei ole lubatud.

Tulenevalt ülaltoodust Künnapuu kinnistu ehitusõiguse saamiseks tuleb koostada

detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamise alusandmed:

Üldplaneeringu kohaselt asub Künnapuu kinnistu hajaasustuses ning kinnistu sihtotstarve 100%

maatulundusmaa. Künnapuu kinnistu on suuremas osas on kaetud kõrghaljastusega. Künnapuu

kinnistu on hoonestamata. Naabruses on olemas elamud.

Üldplaneeringu p 2.2.4 kohaselt kõik elamud peavad asuma kas elamumaal või

maatulundusmaal.

Üldplaneeringu kohaselt Künnapuu kinnistu maakasutuse juhtotstarve on looduslik haljasmaa,

põld või mets (HL). Üldplaneeringu p 2.2.4 kohaselt üldplaneeringu järgset haljasala maa (HL)

juhtfunktsiooniga alade sihtotstarvet elamumaaks läbi detailplaneeringu muuta ei lubata v.a

juhul, kui alal asub olemasolev elamu, mis siiani asus katastri järgi maatulundusmaal (sellisel

juhul on lubatud maatulundusmaast olemasoleva elamu juurde elamumaa maaüksuse

moodustamine). Detailplaneeringuga ei taotleta juhtotstarve muutmist.

Üldplaneeringu kehtima hakkamisel ei muutu automaatselt ükski maakasutuse sihtotstarve

koheselt. Maa omanik saab maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsiooniga vastavalt

soovile, kuid sihtotstarbe muutmise korral tuleb lähtuda üldplaneeringu maakasutusest.

Detailplaneeringuga ei taotleta sihtotstarbe muutmist.

Kitsendused:

Üldplaneeringu kohaselt Künnapuu kinnistu asub rohevõrgustiku piirkonnas.

Detailplaneeringuga järgitakse rohevõrgustikule sätestatud nõudeid üldplaneeringu

kohaselt.

Üldplaneeringu kohaselt on Künnapuu kinnistu ida osas ja 13147 Peeterristi-Kudruküla tee T1

kavandatud kergliiklustee. Ja kinnistu lääne osas võimalik uus tee.

Detailplaneeringu algatamisel Kinnistu omaniku informeeriti võimalikust kitsendusest.

Üldplaneeringu ja Eesti keskkonna andmete portaali kohaselt asub Künnapuu kinnistul Hoovi

künnapuu kaitstav loodusmälestis on 25m piirangualaga.

Detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevus ei laiene kaitstava loodusobjektile.

Künnapuu kinnistu asub 13147 Peeterristi-Kudruküla tee T1 juures, kinnistule laieneb avalikult

kasutatava tee kaitsevöönd ning lõigul kehtib ka Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav

teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu

trassikoridori määramine“, milles on määratud 2+2 ristlõikega maantee kavandamiseks vajaliku

trassikoridori asukoht ning põhimõtteline liikluskorraldus (edaspidi teemaplaneering).

Detailplaneeringu algatamisel Kinnistu omaniku informeeriti võimalikust kitsendusest.

Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub koostöös Transpordiametiga.

Künnapuu kinnistu lõunakagu osas asub Vooremäe allikas oma 50m piirangualaga ja 25

ehituskeeluvöönd.

Detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevus ei laiene Vooremäe allikale.

Detailplaneeringuga ei taotleta ehituskeeluvööndi vähendamist.

Detailplaneeringu ala lähenduses on D kategooria gaasitorustik alates 200mm kuni 500mm.

Detailplaneeringu algatamisel Kinnistu omaniku informeeriti võimalikust kitsendusest.

Detailplaneeringu tüüp:

Detailplaneeringu eesmärgist tulenevalt detailplaneeringuga kavandatu on üldplaneeringuga

kooskõlas.

Detailplaneeringu algatamiseelne koostöö:

Enne detailplaneeringu algatamist on tehtud koostöö:

Transpordiametiga

Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumiga

Keskkonnaametiga

Arendajaga

Koostöö tulemusel … .

Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest:

Detailplaneeringu eesmärgist tulenevalt ei kavandata detailplaneeringuga olulise

keskkonnamõjuga tegevust KeHJS § 6 lg 1 mõistes, sest tegemist on kolme üksikelamute

ehitusõigusega krundi moodustamisega.

Detailplaneeringu eesmärgist tulenevalt kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga, lähtudes § 6 lõigetes 2-4 sätestatust, sest tegemist on kolme üksikelamute

ehitusõiguse krundi moodustamisega.

Kavandatud tegevuse realiseerimisel lähiaja perspektiivis on tegemist tavapäraste ehitustöödega

ja nende käigus tekkivate mõjude leevendamiseks on standardsed meetmed. Avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu

tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

Kavandatud tegevuse realiseerimisel pikema aja perspektiivis on tegemist tavapärase elamute

kasutamisega, kus kruntidel säilib 100% maatulundusmaa sihtotstarve. Kavandatavad hooned

planeeritakse vastavalt tänapäeva normidele.

Hinnatav detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja

koostamist. Tegemist ei ole strateegilise planeerimisdokumendiga, mis oleks seotud

keskkonnakaalutluste integreerimisega teistesse valdkondadesse, samuti puudub seos Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega

Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega

loodusvarade taastumisvõime ületamist, lähtuvalt tegevuse iseloomust.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei laiene Hoovi künnapuule (kaitstav loodusmälestis on

25m piirangualaga), mis omakorda Maa-ameti kardirakenduse andmetel asub teemaplaneeringu

trassi koridoris.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei laiene Vooremäe allikale (50m piirangualaga ja 25

ehituskeeluvöönd).

Detailplaneeringu ala vahetus läheduses puuduvad Natura 2000 alad samuti kultuurilise

väärtusega või muut tundlikud objektid ja alad.

Vajadust KSH läbi viimiseks või eelhinnangu koostamiseks ei tulene ka planeerimisseadusest.

KeHJS § 6 lg 2³ kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud eelhinnangu võib jätta

andmata, kui kavandatud tegevus jääb väljapoole lõike 2¹ reguleerimisala ja lõike 4 alusel

kehtestatud määruse reguleerimisala.

KeHJS § 6 lg 2³ kohaldamisel on otsustaja ehk Narva-Jõesuu Linnavalitsus on kohustatud andma

eelhinnangu, kui tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ilmnevad täiendavad asjaolud, mis

toovad kaasa eelhinnangu andmise kohustuse vastavalt lõigetele 2 ja 2¹.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. Narva-

Jõesuu Linnavolikogu 27.05.2020 määruse nr 88 “Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete

delegeerimine Narva-Jõesuu Linnavalitsusele“ § 2 kohaselt planeerimisseaduses sätestatud

kohalikule omavalitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele antud ja volikogu ainupädevusse

mitte kuuluvate ülesannete täitmine delegeeritakse Narva-Jõesuu Linnavalitsusele.

Lähtudes ülaltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja

§ 22 lõike 2

annab Narva-Jõesuu Linnavalitsus

k o r r a l d u s e:

1. Algatada Narva-Jõesuu linna Peeterristi külas Künnapuu kinnistu ja lähiala,

üldplaneeringuga kooskõlas olev, detailplaneering.

2. Jätta algatamata planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale (Lisa 1. Lähteülesanne).

4. Teavitada korraldusest avalikkust vastavalt planeerimisseaduse nõuetele.

5. Järelevalvet detailplaneeringu koostamise üle teostab Regionaal-ja

Põllumajandusministeerium.

6. Võimaldada korraldusega tutvuda Narva-Jõesuu Linnavalitsuses lahtioleku aegadel aadressil

Narva-Jõesuu, J. Poska tn 26, II korrus ja linna koduleheküljel https://narva-

joesuu.ee/det.planeeringute-algatamine-uldinfo.

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

8. Detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine on menetlustoimingud, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust,

et Narva-Jõesuu linnavalitsus detailplaneeringu vastu võtab ja/või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu

kehtestamine või kehtestamata jätmise korraldus.

/digiallkirjastatud/

Maksim Iljin /digiallkirjastatud/

linnapea Monika Tinno

linnasekretär

Lisa. Lähteülesanne

1/9

Lisa

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

. 2023 korraldusele nr

Narva-Jõesuu linna Peeterristi külas Künnapuu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

LÄHTEÜLESANNE

10.2023

1. Üldandmed

1.1 Asukoht: Narva-Jõesuu linna Peeterristi külas Künnapuu kinnistu (registriosa 20258650,

katastritunnus 51401:001:1307, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala ca 9 ha) ja

lähiala, mis on vajalik avalikult kasutatavalt teelt (13147 Peeterristi-Kudruküla tee T1,

registriosa 8505050) juurdepääsu planeerimiseks planeeringualale ehk Narva-Jõesuu linna

Peeterristi külas Künnapuu kinnistuni.

1.2 Detailplaneeringu ala pindala on ca 9,1ha.

1.3 Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringu kohane ning menetlus toimub DP

paragrahvide järgi.

1.4 Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetakse algatamata.

1.5 Vajalikud uuringud on kirjeldatud p. 5.18.

Joonis 1. Künnapuu kinnistu lähiala detailplaneeringu ala.

2/9

Joonis 2. Künnapuu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eeldatav eskiis.

Konkreetne detailplaneeringu lahendus koostatakse detailplaneeringu koostamise ajal.

3/9

Joonis 3. Künnapuu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ala kehtiva üldplaneeringu kohaselt.

1.6 Planeeringu algataja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus

1.7 Planeeringu vastuvõtja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus

1.8 Planeeringu kehtestaja: Narva-Jõesuu linnavalitsus

1.9 Huvitatud isik: Filipp Nossenko, [email protected], tel

59181002, volitatud esindaja: Evelin Paimets, [email protected], tel 53426292

4/9

2. Planeeringu eesmärk

2.1 Planeerida kolm maatulundusmaa sihtotstarbega krunti, kruntide täpsed pindalal selguvad

detailplaneeringu koostamise ajal, eeldatavasti 3 ha/krunt. Igale krundile määrata ehitusõigus

üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt

planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktides 1–9, 11, 12, 17 ja 22 nimetatud ülesanded. Samuti

loetelu võib detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel muutuda.

3. Alusdokumendid, õigusaktid, planeeringud, juhendid

3.1 Planeerimisseadus, keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus,

looduskaitseseadus ja teised õigusaktid.

3.2 Riigihaldusministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“, samuti koos uuendustega ning PLANK süsteemi nõuete järgimine, mis

jõustub 1.nov 2022.

3.3 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.

3.4 Planeeringut menetletakse Vaiavara Valla üldplaneeringu (kehtestatud Vaivara

Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11) kohaselt. Uue kogu Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu kehtestamisel jätkatakse käesoleva planeeringu menetlust Vaivara Valla

üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11).

3.5 Ida-Viru maakonnaplaneering (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr

1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).

3.6 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu

trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“.

3.7 Majandus- ja taristuministri 22.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.

3.8 Planeeringuala ajakohane ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud topogeodeetiline

alusplaan (tellib huvitatud isik).

3.9 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused (tellib huvitatud isik).

3.10 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“.

3.11 Linnatänavad EVS 843:2016 (vajadusel uuendustega).

3.12 Riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhised teede numbrid ja nimetused.

3.13 Juhis „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ (nähtavuskolmnurgad ja

külgnähtavus).

4. Alusplaan

4.1 Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks digitaalselt mõõdistatud ning tehnovõrkude

valdajatega kooskõlastatud geodeetiline alusplaan, mis peab olema olemasolevat olukorda

tõeselt kajastav, sh tehnovõrkude asukohad, M 1:500 täpsusastmega, EH2000

kõrgussüsteemis ja L-EST koordinaatide süsteemis. Joonisele peavad olema kantud

andmed koostaja kohta (ettevõtte nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg.

5. Detailplaneeringu sisu

5.1 Detailplaneeringu sisu peab vastama Planeerimisseaduse nõuetele ning detailplaneeringu

koostamisel lahendatakse kindlasti:

1) planeeringuala kruntideks jaotamine;

2) krundi hoonestusala määramine;

5/9

3) krundi ehitusõiguse määramine;

4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;

5.2 Detailplaneeringu lahendus peab olema piisavalt täpne ehitustegevuse planeerimiseks.

5.3 Olemasoleva olukorra kirjeldus (planeeritava ala asukoht ja piir, lähiümbrus, naaberkinnistud

sihtotstarvetega, õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused, senised kokkulepped

maakasutuse kitsenduste kohta, kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, hooned, rajatised ja

teised tehisobjektid, liikluskorraldus, looduslikud tingimused, pinnavorm, taimkate,

kõrghaljastuse koosseis ja seisukord, radoonirisk jms).

5.4 Planeeringuala kruntideks jaotamise põhimõtte selgitus (vajadusel) ja kruntide pindalad.

Planeeringus anda nii krundi kasutamise sihtotstarve kui ka katastriüksuse sihtotstarve nii

seletuskirjas kui ka põhijoonisel.

5.5 Planeeritavate hoonestusalade paiknemine ja ehituslikud tingimused (hoonestusala suurus,

täisehitusprotsent, hoonete paiknemise viis, hoonete suurim arv krundil, hoonete suurim

lubatud korruselisus ja kõrgus jm). Ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded anda loeteluna või

tabelina nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.

5.6 Hoonete kõrgus/korruselisus: elumaja: lubatud on kuni 2 maapealset korrust olemasolevast

maapinnast, kõrgus max. 9m, abihoonete kõrgus max. 4,5m (alusplaanil mõõdetud

maapinna kõrgusmärgist Amsterdami nulli suhtes katuseharja peale). Maa-alused korrused

ei ole ettenähtud.

5.7 Krundi täisehituse % on 5% krundi pindalast (kruntidel, mis suuremad kuni 5000 m²).

5.8 Hajaasustuses ei tohi uut elamut ehitada krundi või kinnistu piirile lähemal kui 15 m

5.9 Rohevõrgustiku alal ei tohi uus elamu paikneda naaberkinnistul olevale elamule lähemal kui

50 m.

5.10 Piirete kõrgus üldjuhul 1,5m - läbipaistev. Rohevõrgustiku alal tuleb aiad paigutada ümber

elamu hooviala.

5.11 Planeeringuga tuleb sätestada kavandatud ehitiste arhitektuursed tingimused, mis peavad

olema üheselt arusaadavad, konkreetsed ja tagama arhitektuurselt tervikliku lahenduse

kogu planeeringuala ulatuses.

5.12 Planeeringuala liikluskorraldus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normidele ning

arvestades teemaplaneeringut. Parkimine tuleb lahendada omal krundil. Minimaalne lubatud

elamu kaugus krundi piirist 50m riigimaanteeni ja 7,5m krundi teenindavast sisestest.

5.13 Tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ja tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (vesi,

reovee puhastus ja kanalisatsioon, sademevesi, soojavarustus, elektrivarustus, side,

välisvalgustus jm). Tehnovõrkude rajatisi võib vajadusel planeerida ka väljapoole

hoonestusala, kuid tuleb tagada kõik teised kehtivad normid ja nõuded.

 näidata olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid;

 esitada rajatavate tehnovõrkude trasside asukohad koos vajalike võimsuste

äranäitamisega lähtudes kavandatud arvutuslikust tarbimisvõimsusest, kehtivatest

normatiividest ja vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised tellib

detailplaneeringu koostaja;

 tagada nõutavad rõhtvahekaugused hoonetest ja teistest tehnovõrkudest;

 planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Kuna detailplaneeringu ala on vahelduvate

kõrgustega tuleb tagada vastav lahendus sademevee ärajuhtimiseks nõlvast.

5.14 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:

6/9

 kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tuleb

tagada vähemalt 50% krundi ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine,

kõrghaljastuse asendamine või istutamine;

 säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus;

 rohevõrgustiku aladele jäävate allikate veerežiim tuleb säilitada;

5.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt Eesti standardile

EVS 809-1:2002.

5.16 Tuletõrje veevõtukohtade ja/või -mahutite paiknemine, hoonete tulepüsivus ja hoonete-

vahelised tuleohutuskujad.

5.17 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus

kajastatakse: jäätmekäitlus, müra ja vajadusel muud keskkonnakaitse tingimused.

5.18 Servituutide vajadus ja ulatus. Detailplaneeringu seletuskirjas, põhijoonisel ja tehnovõrkude

joonisel näidata servituutide vajadus, koos vastavate tabelitega.

5.19 Planeeringu rakendamise võimalused: elluviimise võimalused, ajakava, tegevuste kirjeldus,

kokkulepete sõlmimise lühikokkuvõte, elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

5.20 Uuringud:

 Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja

kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju

vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud

müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata

joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee

omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

 Vajadusel KSH eelhinnang ja KSH koostamine

 Tulenevalt objektiivsetest asjaoludest võivad uuringute liigid muutuda, väheneda või

suureneda.

 Uuringute läbiviimise eest tasub huvitatud isik.

5.21 Piirkonna pinnases võib esineda kõrge radooni sisaldus, mistõttu tuleb läbi viia

radoonitaseme mõõtmised või ehitada radoonikindlad hooned, et tagada ohutu radoonitase

hoonetes.

6. Detailplaneeringu koosseis

6.1 Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest (sh lepingud). Seletuskiri peab

sisaldama ka tiitellehte ja sisukorda, jooniste ja lisade loetelu, vajadusel avaliku taristu

kirjeldust.

6.2 Detailplaneeringu raames vajadusel koostatakse vähemalt 1 tk 3D vaadet illustreeriv joonis

detailplaneeringu lahenduse visualiseerimiseks.

6.3 Jooniste hulka peavad kuuluma:

 Asukohaplaan M 1:5000;

 Põhijoonis (ehitusõigus tabelina, maakasutus, liikluskorraldus, parkimine, haljastus jm)

M 1:500;

 Tehnovõrkude joonis (tehnovõrkude paiknemine, vajalikud võimsused tabelina,) M

1:500;

 Servituutide joonis (servituudid, servituutide vajadus tabelina) M 1:500;

6.4 Seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.

6.5 Kogu joonistel kujutatud informatsioon peab olema kajastatud ka seletuskirja tekstis.

6.6 Joonistel peavad kõik piirikihid olema üheaegselt loetavad.

7/9

6.7 Planeering peab olema koostatud vastavalt Riigihaldusministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja selle täiendused ja

uuendused 2022a. (vt punkt 3.2.).

7. Detailplaneeringu menetlus

7.1 Detailplaneeringut menetletakse detailplaneeringu menetluse kohaselt vastavalt

planeerimisseaduse nõuetele.

7.2 Detailplaneeringu koostamise jaoks korraldatakse vajalike uuringute läbiviimine.

7.3 Detailplaneeringu lahenduse koostamine sh. vastavalt uuringute tulemustele.

7.4 Enne detailplaneeringu esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks esitada

detailplaneeringu lahendus Narva-Jõesuu Linnavalitsusele läbivaatamiseks.

7.5. Linnavalitsus esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks:

 Päästeamet (planeering käsitleb tuleohutusnõudeid)

 Politsei-ja Piirivalveamet (planeeringualal asub avalik veekogu, samuti kui

planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga

külgneva valla territooriumil lähemal kui 5 km piirini)

 Regionaa-ja Põllumajandusministeeriumi Ruumilise planeerimise osakond (järelevalve

planeeringu üle)

 Terviseamet (planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas

müra ja vibratsiooni küsimusi)

 Transpordiamet (riigitee kaitsevöönd, teemaplaneering 2+2)

 Keskkonnaamet (planeeringualal asub kaitstava looduse üksikobjekt)

 Kaitseministeeriumiga (PEJ puhul planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise

ehitise töövõime vähenemise)

 naaberkinnistute omanikud;

 tehnovõrkude valdajad;

 muud huvitatud isikud ja asutused, kui planeeringu koostamise käigus ilmneb vajadus

kooskõlastusringil laekunud arvamuste ja märkuste põhjal teha planeeringulahenduses

muudatused vastavalt Linnavalitsuse juhistele ja esitada planeeringumaterjalid uuesti.

Vajadusel esitab Linnavalitsus planeeringu uuesti kooskõlastamiseks.

8/9

Joonis 4. Kaasatavate naabrite eeldatav ring

7.6 Pärast detailplaneeringu lõplikku kooskõlastamist esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele

detailplaneeringu materjalid koos lisadega ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes

digitaalselt, mille põhjal Linnavalitsus teeb vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et

planeering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele ning suunab

planeeringu avalikustamisele.

7.7 Avalik väljapanek: arendaja ja/või arendaja esindaja ja planeerija osalevad avalikul arutelul

(kui selle läbiviimine on seaduse kohaselt nõutud).

7.8. Vajadusel (seaduse nõuete alusel) toimub planeeringu heakskiit Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumi poolt.

7.9 Peale seadusjärgse menetluskorra läbimist ja võimalike muudatuste sisseviimist esitada

detailplaneering lõplikul kujul Narva-Jõesuu Linnavalitusele kehtestamiseks (planeeringu

kehtestaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus) digitaalselt (tekstifailid .doc ja .pdf formaadis,

joonised .dwg ja .pdf formaadis) ning ühes eksemplaris paberkandjal.

7.10 Paberkandjal eksemplaril peavad lisad (menetlusdokumendid) olema paigutatud

kronoloogilises järjekorras.

7.11 Materjalid esitada ka PLANK (planeeringute ühtne andmekogu) edastamiseks

ettevalmistatud kujul.

8. Kokkulepped

8.1 Enne detailplaneeringu kehtestamist vajadusel sõlmitakse notariaalne kokkulepe

detailplaneeringu realiseerimiseks sh. detailplaneeringu alale ja selle teenindamiseks ette nähtud

9/9

avaliku taristu väljaehitamise ja üleandmise kohustuse täpne sisu, servituutide määramise

vajadus.

Eeldatakse, et avalik taristu – avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, sh juurdepääs kinnistule

Täpne sisu ja tingimused lepitakse kokku enne detailplaneeringu kehtestamist.

9. Eritingimused

9.1 XXX

Koostas: Olga Rudomina, Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

[email protected]

J. Poska tn 26

29023, Ida-Viru maakond, Narva-

Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn

Teie 06.11.2023 nr 7-1.2/40

Meie 05.12.2023 nr 7.2-2/23/23156-2

Seisukohtade väljastamine Künnapuu

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete esitanud meile arvamuse avaldamiseks Narva-Jõesuu linna Peeterristi küla Künnapuu

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise eelnõu (Lisad 1 ja 2). Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on kavandada planeeringualale kolm maatulundusmaa sihtotstarbega

krunti ning määrata igale krundile ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks.

Detailplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktides 1–9, 11, 12, 17 ja 22

nimetatud ülesanded, kuid see loetelu võib detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude

ilmnemisel muutuda.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 13147 Peeterristi-Kudruküla (edaspidi riigitee) km 0,71-1,13.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1988 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 90 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 0,95.

Nimetatud ristumiskoht on ehitatud vastavalt meiega sõlmitud ristumiskoha ehitamise

lepingule nr 7.1-1/22/4284-2.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

3.1. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

3.2. Mitte kavandada hooneid ja hoovialasid Ida-Viru maavanema 17. novembri 2013

korraldusega nr 1-1/2013/124 kehtestatud „E20/T1 Tallinn – Narva trassikoridori

täpsustamine Jõhvi – Narva lõigus ja Vodova – Riigiküla (Narva ümbersõit) trassikoridori

määramine“ teemaplaneeringuga kavandatud maantee trassi koridori alale.

4. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

4.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

2 (3)

4.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Riigitee ristumiskoht tuleb

rekonstrueerida ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik

rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) hiljemalt enne planeeringualale kavandatava mistahes

hoone (eramu või abihoone) kasutusloa väljastamist.

Olemasoleva riigitee ristumiskoha kasutamine ehitusaegseks juurdepääsuks on lubatud seni,

kuni planeeringuga kavandatud mis tahes kinnistule on püstitatud hoone(d), millele

väljastatakse kasutusluba.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piire, prügikonteinerid,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

3 (3)

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

16. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

PS – palume eemaldada planeeringu lähteülesandes (Lisa 2) p 3.13. viite juhisele („Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“). Lisada planeeringu lähteülesande ptk 3

„Alusdokumendid, õigusaktid, planeeringud, juhendid“ loetellu kliimaministri 17.11.2023

määrusega nr 71 kehtestatud „Tee projekteerimise normid“.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Lisa Eelnõu Künnapuu DP algatamine ja KSH alg jätmine JK

2. Lisa Künnapuu DP Lähteülesanne

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]