Kiri

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saku 2023 nr

Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike

2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai

2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3

punktide 1 ja 3 alusel.

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Tänassilma küla

Tammepargi ja Toomiku maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tammepargi ja Toomiku maaüksuste kruntideks

jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks

antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse,

liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Juurdepääs tuleb lahendada läbi

Tammevälja (71801:001:1994), Toomakalda (71801:001:2111) ja Juuliku-Tabasalu tee

(71801:003:1014; 71801:003:1016) maaüksuste. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 7,3 ha.

Planeeritav ala asub Saku vallas Tänassilma külas ning koosneb Tammepargi

(71801:001:1993), Toomiku (71801:003:1017), maaüksustest ja Tammevälja

(71801:001:1994), Toomakalda (71801:001:2111) ja Juuliku-Tabasalu tee (71801:003:1014;

71801:003:1016) maaüksuste osast (vt lisa 3).

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on äri- ja tootmismaa (ÄT). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti

22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse

29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2

(infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS

§ 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 3) eeldatav oluline keskkonnamõju

puudub.

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on

oma ..........2 seisukohal, et .....................

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

1. Algatada detailplaneering Saku valla Tänassilma küla Tammepargi, Toomiku

maaüksustel ja lähialal.

2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Tänassilma küla

Tammepargi, Toomiku maaüksustel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal

(lisa 3) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus

(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).

5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade

andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest

planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda

tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel

http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Marti Rehemaa Siiri Raagmets

Vallavanem Vallasekretär

Lisa 1

Saku Vallavalitsuse xx. ...... 2023

korraldusele nr xx

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Tänassilma küla

Tammepargi, Toomiku maaüksustel ja lähialal

I LÄHTEANDMED

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise

tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;

1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks;

1.3 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24);

1.4 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas“;

1.5 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19: „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.6 Planeerimisseadus;

1.7 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Tänassilma küla

Tammepargi ja Toomiku maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tammepargi ja Toomiku maaüksuste kruntideks

jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks

antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse,

liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu

7,3 ha.

Juurdepääs tuleb lahendada läbi Tammevälja (71801:001:1994), Toomakalda (71801:001:2111)

ja Juuliku-Tabasalu tee (71801:003:1014; 71801:003:1016) maaüksuste.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi

üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve

on äri- ja tootmismaa (ÄT). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse ühiskanalisatsiooniga

(ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus

on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav

detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Tänassilma külas.

3.2 Planeeritav ala koosneb Tammepargi (71801:001:1993), Toomiku (71801:003:1017),

maaüksustest ja Tammevälja (71801:001:1994), Toomakalda (71801:001:2111) ja Juuliku-

Tabasalu tee (71801:003:1014; 71801:003:1016) maaüksuste osast (vt lisa 3).

3.3 Planeeringuala piirneb: Juuliku-Tabasalu tee (71801:003:1018; 71801:003:1016;

71801:003:1014; 71801:003:1026), Tammevälja (71801:001:1994), Toomakalda

(71801:001:2111), Maria (71801:001:1275) maaüksustega.

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 7,3 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: Tammepargi ja Toomiku maaüksusel ladustatakse maantee

poolses osas kruusa, liiva, mulda jm materjali. Üldjuhul on tegemist niidualaga, mis on

suhteliselt tasase reljeefiga. Planeeringuala keskel on üksik puu ning kaguosas on mets. Metsa

serval paikneb ka kraav.

3.6 Planeeringualal on kitsendusteks: Juuliku I maaparandussüsteemi maa-ala. Osaliselt ulatub

Juuliku-Tabasalu maantee kaitsevöönd ja perspektiivse või rekonstrueeritava, sh oluliselt

muudetav põhimõtteline maantee trassi koridor.

3.7 Ehitisregistri andmetel on maaüksustele väljastatud projekteerimistingimused

päikeseelektrijaamade rajamiseks.

3.8 Planeeringualal puuduvad tehnovõrgud.

3.9 Tammepargi maaüksusele on kantud reaalservituut (juurdepääsuservituut) kinnistule nr:

9363902 (Tammevälja), 10677602 (Toomakalda) kinnistu igakordse omaniku kasuks.

Toomiku maaüksusele reaalservituute seatud ei ole.

3.10 Nõuetekohane juurdepääsutee planeeringualale puudub. Planeeringualale on rajatud pinnatud

tee läbi Tammevälja maaüksuse.

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).

4.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava

krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad

insenerivõrgud ja juurdepääsuteed.

4.3 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu

20.04.2023 otsusega nr 24)

4.4 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning

näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. Planeeringus kajastada ka

planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

4.5 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused ja

põhjendused.

3.11 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate

piirangutega. Sealhulgas arvestada Juuliku-Tabasalu maantee kaitsevööndiga ja perspektiivse

või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetav põhimõtteline maantee trassi koridoridoriga.

4.6 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,

hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund;

ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate

maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja

heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest

tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

4.7 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise

eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:

• hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus jms);

• kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne

kõrgus maapinnast);

• konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);

• hoonete välisviimistlus;

• arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega.

4.8 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist

ühistrassidega.

4.9 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

Juurdepääs tuleb lahendada läbi Tammevälja (71801:001:1994), Toomakalda (71801:001:2111)

ja Juuliku-Tabasalu tee (71801:003:1014; 71801:003:1016) maaüksuste.

4.10 Arvestada tuleb Transpordiameti tellitud teeprojektiga (AS Teede Tehnokeskus projekt nr

107/05 „Juuliku – Tabasalu ühendustee eelprojekt“).

4.11 Parklate planeerimisel lähtuda EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard. Planeeringu

koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil. Võimalusel liigendada

parklaid kõrghaljastusega.

4.12 Planeeritavad tänavamaad näha ette piisavalt laiad, et sinna saab istutada ka kõrghaljastust.

Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

4.13 Planeeringus moodustatavate kruntide planeerimisel arvestada haljastuse osakaaluga 10%.

Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Kaaluda katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse

rajamist. Olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus.

4.14 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb

ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla

jäätmehoolduseekirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja

biojäätmete liigiti kogumisega.

4.15 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.16 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Pärast

detailplaneeringu kehtestamist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste

ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh tehnovõrgud,

teed ja kõnniteed).

4.17 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

4.18 Planeeringu koostamisel lähtuda ka:

EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“;

• EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard

4.19 Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega

pinnasele. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt

jaotunud. Seega on soovitav teostada radoonitasemete mõõtmised.

4.20 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need

teha ning planeeringusse lisada.

V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate

või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

5.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

5.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga,

Põllumajandus- ja Toiduametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad

kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus.

5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised

tingimused, kooskõlastused jms.

5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering.

5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt

Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://service.eomap.ee/sakuvald/.

5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001

5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

5.12 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas:

Karmen Jääger

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2441

[email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Raagmets

vallasekretär

Lisa 2

Saku Vallavalitsuse …. 2023

korraldusele nr ….

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Planeeritava ala andmed:

AADRESS Harju maakond, Saku vald, Tänassilma küla, Tammepargi ja Toomiku

maaüksus

Katastritunnus: 71801:001:1993

71801:003:1017

Sihtotstarve: 100% maatulundusmaad

Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 7,3 ha.

2. Detailplaneeringu eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tammepargi ja Toomiku maaüksuste kruntideks

jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks

antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse,

liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.

3. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom

Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja

selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.

Planeeritav ala koosneb Tammepargi (71801:001:1993), Toomiku (71801:003:1017),

maaüksustest ja Tammevälja (71801:001:1994), Toomakalda (71801:001:2111) ja Juuliku-

Tabasalu tee (71801:003:1014; 71801:003:1016) maaüksuste osast. Nõuetekohane

juurdepääsutee planeeringualale puudub. Planeeringualale on rajatud pinnatud tee läbi

Tammevälja maaüksuse.

Ehitisregistri andmetel on maaüksustele väljastatud projekteerimistingimused

päikeseelektrijaamade rajamiseks. Planeeringualal hetkel kõik tehnovõrgud puuduvad.

Tammepargi ja Toomiku maaüksusel ladustatakse maantee poolses osas kruusa, liiva, mulda

jm materjali. Üldjuhul on tegemist niidualaga, mis on suhteliselt tasase reljeefiga.

Planeeringuala keskel on üksik puu ning kaguosas on mets. Metsa serval paikneb ka kraav.

Käsitletavad kinnistud asuvad Juuliku-Tabasalu tee ääres. Kinnistud on hoonestamata, lähim

hoonestus asub üle Juuliku-Tabasalu tee ~100 m kaugusel. Esitatud eskiis näeb ette muuta

Tammepargi ja Toomiku kinnistute sihtotstarvet, jagada need üheksaks kinnistuks ning

planeerida kahekordsed lao- ja büroohooned (stock-officed). Kirjeldatud lahendus on siiski

2

alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev eskiislahendus, mis

planeerimisprotsessi käigus võib muutuda.

4. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on äri- ja tootmismaa (ÄT). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja

ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa

(ehk Tammepargi ja Toomiku maaüksuste) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse

kohane üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise

terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu

olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering

ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi

planeeritavate maaüksuse ehitusprojekti aluseks.

Kuna tegemist on sisuliselt kahe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole

võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava

maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega

seonduvat.

Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab

planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste

strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2035+, Saku valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla

jäätmekava 2022-2026. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv

ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on

detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult

varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks

riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike

normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest

keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise

planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse § 126

detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

3

5. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus

Planeeringuala piirneb Juuliku-Tabasalu tee ja maatulundusmaadega. Mõnevõrra kaugemale

jäävad üksikud elamud. Saku valla üldplaneeringu järgi jääb alale perspektiivse või

rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetav põhimõtteline maantee trassi koridoridor, millega

tuleb planeerimisel arvestada.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtades on öeldud, et planeeringus moodustatavate

kruntide planeerimisel tuleb arvestada haljastuse osakaaluga 10%. Säilitada tuleb

maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Kaaluda katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse

rajamist. Olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus.

Eskiisi kohaselt soovitakse rajada lao- ja büroohooneid, mis oma olemuselt ei tohiks

ümbruskonda olulisi negatiivseid mõjusid kaasa tuua.

6. Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja

mõjud

Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti

geoloogilise baaskaardi andmetel nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Negatiivne mõju

põhjaveele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib

ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui

ka kasutusetapis. Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja

ohutusmeetmete järgimisega. Kuna kavandatava tegevuse ala asub nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal, siis tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete,

ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid.

Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete

sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab

võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Lokaalsed lahendused ei ole

Saku valla üldplaneeringu järgi lubatud. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni

kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele ja pinnasele reostusohtu ei kujuta.,

seega igal juhul põhjaveele ohtu tekkida ei saa.

Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, kaitsealade, püsielupaikade,

pinnavormide ega Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa

tekkida.

Maa-ameti andmetel on planeeritaval alal metsamaad ca 0,23 ha. Planeeringus tuleb leida

võimalikult hästi ümbruskonna sobituv lahendus, seega ka olemasoleva metsamaaga tuleb

arvestada. Ehituse käigus võib metsamaa ja olemasolev kõrghaljastus kahju kannatada, kuid

kuna detailplaneeringuga tuleb võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust säilitada, siis

eeldatavalt ei ole tegemist olulise mõjuga.

Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal. Seega rohevõrgustikule eeldatavalt olulist

negatiivset mõju ei avaldata.

4

Planeeritaval alal või selle läheduses ei asu maardlaid, seega otsest mõju maardlatele ei teki.

Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb maavarasid siiski kasutada.

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja liiva. Teede ja parklate katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre,

kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks

mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt mõju loodusressursside

kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika.

Kuna planeeritaval alal või selle naabruses ei asu maardlat, siis maardlale mõju ei teki.

Kaudne mõju on selles, et ehituseks tuleb maavarasid (liiv, kruus jne) siiski kasutada.

Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel on kitsendusteks:

- Juuliku I maaparandussüsteemi maa-ala,

- osaliselt ulatub alale Juuliku-Tabasalu maantee kaitsevöönd.

Alal esinevate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-

ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase

joonega)

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse

ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb

5

ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub

üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike

meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju

kohta välisõhu kvaliteedile.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus, mille kohaselt eristatakse

tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (eelkõige

transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada

ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et tagatud on

normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil müra osas olulist mõju eeldada ei ole.

Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski

tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat

vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes

jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et

ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste

kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole. Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb

üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka konkreetse valgusallika tugevusest ning

ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju inimese tervisele on seotud

eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega,

mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti

on selline mõju ajutine.

Valgusreostuse mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb

valgustamisel jälgida, et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudsete

objektide kasutamist. Ehitiste kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada

projekteerimise käigus. Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega

kaasneva olulise valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe

kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi objekte ning looduskaitsealuseid liike. Lähimaks

looduskaitsealuseks objektiks on ca 1,1 km kaugusel asuva III kaitsekategooria aluse liigi

leiukoht (hiireviu, Buteo buteo, EELIS kood KLO9128005). Kuna see ala jääb sedavõrd

kaugele, siis kaitsealusele objektile tekkivat mõju oodata ei ole. Otsene mõju kaitstavatele

loodusobjektidele võib tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade

pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate

tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks

muutumise. Kuna planeeritaval alal ja ka vahetus läheduses ei ole registreeritud kaitstavaid

loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub.

6

Muinsuskaitsealuseid objekte lähima ca ühe kilomeetri raadiuses ei ole, seega sellega seoses

olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas liiklussagedust ja -koormust. Siiski

pole tegu nii suure arendusega, mis piirkondlikku teedevõrgustikku olulisel määral koormaks.

Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust

oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi

ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui

jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas

eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane

jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult

olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.

Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja

energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).

Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige piirkonna elanikud, kes on siiani

harjunud kõnealusel alal nägema hoonestamata maatulundusmaad, kuid nüüd saavad

naabriteks äri- ja tootmishooned. Siiski pidid piirkonna elanikud selleks valmis olema, sest

tegemist on Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad

sobituma olemasolevasse keskkonda ja uute tänapäevaste hoonete puhul ei ole olulist

negatiivset mõju oodata. Kuna tänapäeval kasutatakse kütteks väga tihti maakütet, õhk-

vesikütet ja päikesepaneele, siis ka hoonete kütmisel välisõhu kvaliteet ei halvene.

Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega

pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Tähelepanu tuleb pöörata

asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Seega on soovitav teostada

radoonitasemete mõõtmised.

Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja

võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on

võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida

valgusreostuse tekkimist. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei

ole. Eeldada ei ole ka sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste

heaolu. Kui tegevuse kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia

põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku

valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses

7

jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra

või vibratsiooni ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.

Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,

heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude

analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline

ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-

ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mahuga ehitisi.

7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,

sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise

endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega

kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või

katastroofe.

8. Asjaomase asutuse seisukoht

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma …... a kirjaga nr ……….. seisukohal, et

9. Täiendavad keskkonnaalased tingimused

- Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega

pinnasele. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud. Seega on soovitav teostada radoonitasemete mõõtmised.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

10. Kokkuvõte

Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt

ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik.

8

Eelhinnangu koostas:

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 6712 421

[email protected]

GSPublisherVersion 0.0.100.90

KONTSEPT arhitektuuribüroo

PROJEKTEERIJA

Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ

Maakri 25, Tallinn 10145

Reg. nr.: 14727651

MTR: EEP004231

ARHITEKTID

Daniella Ljahh

Kaidi Põder

Margo Koppel

+372 55 609 310

[email protected]

Staadium: ESKIIS

DETAILPLANEERING

Tammepargi, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond

Toomiku, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond

Töö nr: 22-73

05.2023

Versioon: V01

GSPublisherVersion 0.0.100.90

KONTSEPT arhitektuuribüroo

KINNISTU KARAKTERISTIKA

1. Tammepargi, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond

Katastritunnus: 71801:001:1993

Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%

Pindala: 3,29 ha

2. Toomiku, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond

Katastritunnus: 71801:003:1017

Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%

Pindala: 3,44 ha

PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK:

Kinnistud (71801:001:1993 ja 71801:003:1017), mis asuvad Saku vallas, Tänassilma külas, omanik soovib muuta sihtotstarvet ning jagada üheksaks krundiks.

ASUKOHT JA ÜMBRUSKOND

Käsitletavad kinnistud (71801:001:1993 ja 71801:003:1017) asuvad Tänassilma külas, Saku vallas, Juuliku-Tabasalu tee ääres.

Kinnistud on hoonestamata, lähim hoonestus asub üle Juuliku-Tabasalu tee ~100 m kaugusel. Kinnistutel ning selle

ümbruses kõrghaljastust pole, ainuke puu kasvab Toomiku 2 kinnistul. Kinnistute ümber on rohumaad.

ÜLDINE OLUKORD

Olemasolevatel hoonestamata kinnistutel toimusid ettevalmistustööd, muld on kaevatud ja tekkisid erinevad mulla-, kruusa- ja liivapõrandad, sellepärast ei ole krundid tasase reljeefiga ja maapinna kõrgusmärgid varieeruvad ca 5,5 m ulatuses, ca 35,5...41 abs/m (vastavalt maa-ameti andmetele). Toomiku krundil asub kraav sügavusega 0,5 m (vastavalt maa-ameti andmetele), kraav jookseb lõunaosas ja piirneb metsaga.

SAKU VALLA ÜLDPLANEERING

Kavandatav maakasutus: äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT).

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 40% krundi pindalast.

Haljastatav/looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 10% krundi pindalast.

Hoonete kõrgus põhimahul on kuni 14 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt.

PIIRANGUD

Riigitee kaitsevöönd 30 m teeservast.

Tänava kaitsevöönd 5 m.

DETAILPLANEERINGU ASENDIPLAANILINE KONTSEPTSIOON Kontsept Arhitektuuribüroo detailplaneeringu eskiis näeb ette muuta Tammepargi ja Toomiku kinnistute sihtotstarvet, jagada need üheksaks kinnistuks ning planeerida kinnistutele ehitusõigused vastavalt Saku Üldplaneeringule. Kinnistule planeeritakse kahekordsed lao- ja büroohooned (stock-officed).

GSPublisherVersion 0.0.100.90

KONTSEPT arhitektuuribüroo

200 m planeeringuala

GSPublisherVersion 0.0.100.90

KONTSEPT arhitektuuribüroo

PLANEERITAVAD KINNISTUD

1. Krunt 1 Tammepargi tn 1, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond Pindala: 9 000 m2

2. Krunt 2 Tammepargi tn 3, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond Pindala: 9 000 m2

3. Krunt 3 Toomiku tn 1, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond Pindala: 7 150 m2

4. Krunt 4a Tammepargi tn 2a, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond Pindala: 4 500 m2

5. Krunt 4b Tammepargi tn 2b, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond Pindala: 4 500 m2

6. Krunt 5a Tammepargi tn 4a, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond Pindala: 4 230 m2

7. Krunt 5b Tammepargi tn 4b, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond Pindala: 4 950 m2

8. Krunt 6 Toomiku tn 2, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond Pindala: 6 500 m2

9. Krunt 7 Toomiku tn 3, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond Pindala: 13 640 m2

GSPublisherVersion 0.0.100.90

KONTSEPT arhitektuuribüroo

olemasolevad krundi piir

planeeritud krundi piirid

planeeritud hoonestusala

olemasolev tee

planeeritud tee

riigitee kaitsevöönd 30 m teeservast

olemasolev puu

N

Tammepargi 1

krundi pind: 9 000 m2

Tammepargi 2a

krundi pind: 4 500 m2

Tammepargi 4a

krundi pind: 4 230 m2

Toomiku 2

krundi pind: 6 500 m2

Toomiku 1

krundi pind: 7 150m2

Toomiku 3

krundi pind: 13 640 m2

Juuliku-Tabasalu tee

Tammepargi 3

krundi pind: 9 000 m2

Tammepargi 2b

krundi pind: 4 500 m2

Tammepargi 4b

krundi pind: 4 230 m2

Krundi pind 14,930.0 m2

Krundi pind 8,020.0 m2

PLANEERITAVAD KRUNDI PIIRID

GSPublisherVersion 0.0.100.90

KONTSEPT arhitektuuribüroo

olemasolev krundi piir

planeeritud krundi piir

planeeritud hoonestusala

perspektiivne ehitusalune pind

haljastusala

tee kaitsevöönd

sissepääs krundile

perspektiivne sissepääs laopinda / esinduspinda

liikumissuund

parkimiskohad

likvideeritav puu

sadulauto (pikkus 16,5 m)

veoauto (pikkus 12,0 m)

veoauto / väikebuss (8,0 m)

N

37.4

98.0

93.5

42.3

62.7

128.1

107.0

35.2

54.2 52.3

100.3

37.4

102.4

25.8 34.9

69.7

74.4

114.7

69.0

74.6

58.4

159.1

127.9

75.0

108.3

69.2

24.0

24.2

40% = 3600 m2

40% = 3600 m2

40% = 2860 m2

40% = 1800 m2

40% = 1690 m2

40% = 2600 m2

40% = 5456 m2

40% = 1800 m2

40% = 1980 m2

Krundi pind 14,930.0 m2

Krundi pind 8,020.0 m2

Krunt 1 / Tammepargi 1 9,000.0 m2

Krunt 3 / Toomiku 1 7,150.0 m2

Krunt 2 / Tammepargi 3 9,000.0 m2

Hoone 1 3,600.0 m2

Krunt 7 / Toomiku 3 13,640.0 m2

Hoone 2 3,600.0 m2

Hoone 3 2,860.0 m2

Krunt 4b / Tammepargi 2b 4,500.0 m2

Krunt 5b / Tammepargi 4b 4,950.0 m2

Krunt 4a / Tammepargi 2a 4,500.0 m2

Krunt 5a / Tammepargi 4a 4,230.0 m2

Krunt 6 / Toomiku 2 6,500.0 m2

Hoone 4b 1,840.2 m2

Hoone 5b 1,980.0 m2

Hoone 6 2,600.0 m2

Hoone 4a 1,831.5 m2

Hoone 5a 1,690.0 m2

Hoone 7b 1,626.0 m2

Hoone 7a 3,830.0 m2

51.7

74.4

69.7

Krunt 1 sihtotstarve: T / Ä krundi suurus: 9000 m2

max. ehitusalune pind 40%: 3600 m2

brutopind: 5300 m2

korruselisus: 2 parkimiskohtade arv: vastavalt parkimisnormatiivile Linnatänavad EVS 843:2016 haljastus: 10 %

Krunt 2 sihtotstarve: T / Ä krundi suurus: 9000 m2

max. ehitusalune pind 40%: 3600 m2

brutopind: 4500 m2

korruselisus: 2 parkimiskohtade arv: vastavalt parkimisnormatiivile Linnatänavad EVS 843:2016 haljastus: 10 %

Krunt 3 sihtotstarve: T / Ä krundi suurus: 7150 m2

max. ehitusalune pind 40%: 2860 m2

brutopind: 3700 m2

korruselisus: 2 parkimiskohtade arv: vastavalt parkimisnormatiivile Linnatänavad EVS 843:2016 haljastus: 10 %

Krunt 4a sihtotstarve: T / Ä krundi suurus: 4500 m2

max. ehitusalune pind 40%: 1800 m2

brutopind: 2580 m2

korruselisus: 2 parkimiskohtade arv: vastavalt parkimisnormatiivile Linnatänavad EVS 843:2016 haljastus: 10 %

Krunt 4b sihtotstarve: T / Ä krundi suurus: 4500 m2

max. ehitusalune pind 40%: 1800 m2

brutopind: 2845 m2

korruselisus: 2 parkimiskohtade arv: vastavalt parkimisnormatiivile Linnatänavad EVS 843:2016 haljastus: 10 %

Krunt 5a sihtotstarve: T / Ä krundi suurus: 4230 m2

max. ehitusalune pind 40%: 1690 m2

brutopind: 2205 m2

korruselisus: 2 parkimiskohtade arv: vastavalt parkimisnormatiivile Linnatänavad EVS 843:2016 haljastus: 10 %

Krunt 5b sihtotstarve: T / Ä krundi suurus: 4230 m2

max. ehitusalune pind 40%: 1980 m2

brutopind: 2500 m2

korruselisus: 2 parkimiskohtade arv: vastavalt parkimisnormatiivile Linnatänavad EVS 843:2016 haljastus: 10 %

Krunt 6 sihtotstarve: T / Ä krundi suurus: 6500 m2

max. ehitusalune pind 40%: 2600 m2

brutopind: 3170 m2 korruselisus: 2 parkimiskohtade arv: vastavalt parkimisnormatiivile Linnatänavad EVS 843:2016 haljastus: 10 %

Krunt 7 sihtotstarve: T / Ä krundi suurus: 13640 m2

max. ehitusalune pind 40%: 5456 m2

brutopind: 7040 m2

korruselisus: 2 parkimiskohtade arv: vastavalt parkimisnormatiivile Linnatänavad EVS 843:2016 haljastus: 10 %

PÕHIJOONIS

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 11.07.2023 nr 7-1/20-4

Meie 09.08.2023 nr 7.2-2/23/15413-2

Seisukohtade väljastamine Tammepargi,

Toomiku maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud meilt seisukohti detailplaneeringu koostamiseks (edaspidi planeering) Harju

maakonnas Saku vallas Tänassilma külas Tammepargi ja Toomiku maaüksustel ja lähialal

(katastritunnused vastavalt 71801:001:1993, 71801:003:1017). Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Tammepargi ja Toomiku maaüksuste kruntideks jaotamine,

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse

detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja

parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 7,3 ha.

Planeeritav ala külgneb riigi põhimaanteega 11 Tallinna ringtee km 25,860 - 26,155 ja

kõrvalmaantee 11420 Saku-Laagri km 3,000 - 3,389 ning Juuliku ühendusteega nr 3731. Keskmine

ööpäevane liiklussagedus on vastavalt 14 476 a/ööp ja 9243 a/ööp ning 2500 a/ööp.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt 11420 Saku-Laagri km

3,169. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Kavandada

ristumiskoha ümberehitus kasvava ja planeeringualalt lähtuva liiklussageduse vastuvõtmiseks.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva

liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse

kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20

aastat) liiklussagedusega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2 (3)

3. Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju

hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Planeeringu mahust ja asukohast lähtuvalt võib

osutuda vajalikuks liiklusohutusele avalduva mõju hindamine, mida korraldab

Transpordiamet. Planeeringus arvestada liiklusohutusele avalduva mõju hindamise

võimalusega ning teha selles osas koostööd Transpordiametiga. Huvitatud isik tasub seotud

kulud.

4. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

5. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

6. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega:

6.1. Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24).

6.2. Transpordiametil tellimusel on 2009. aastal koostanud projekt nr 107/05 „Juuliku Tabasalu

ühendustee eelprojekt“. Planeeringus arvestada, et perspektiivselt on kavandatud riigitee

nr 11420 2+2 maanteena ning juurdepääsu lahendused planeeringualale võivad muutuda.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koosseisus

kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda

Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud

põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, vältimaks tee

muldkeha uhtumist ja üleniiskumist. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku või loodusliku eelvooluni.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

3 (3)

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. Tammepargi ja Toomiku_DP alg_Eelnou

- Lisa 2. Tammepargi ja Toomiku_LS

- Lisa 3. Tammepargi ja Toomiku DP- KSH eelhinnang

- Lisa 4. 22-73 Tammepargi1_Toomiku1, Saku vald_DP es...

Jana Prost

5792 4753, [email protected]